2-24-117260/28 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 21. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-24-117260

Tsiviilasi

AS ÜHISTEENUSED hagi R.T. vastu võla ja viivise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

0 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 27. novembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

R.T. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Roman Tsukh (ik: XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): AS ÜHISTEENUSED (rk: 11052490),

esindaja Ahto Järvela

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 27. novembri 2024 otsus R.T.lt AS-i

ÜHISTEENUSED kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulud

340 eurot.

2. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„1. AS-i ÜHISTEENUSED hagi rahuldada.

2. Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks 50 (viiskümmend) eurot 65

senti (sh põhivõlg 35 eurot, sissenõudmiskulud 5 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis perioodi eest 06.05.2021. a kuni 21.06.2024. a).

3. Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks viivis põhinõudelt (35

eurot) alates 22.06.2024. a kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 2. lauses

sätestatud määras.

4. Menetluskulud jätta R.T. kanda.

4.1. Välja mõista R.T.lt AS-i ÜHISTEENUSED kasuks hageja menetluskulude

katteks 340 eurot.

4.2. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb R.T.l tasuda AS-ile ÜHISTEENUSED

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4.3. Välja mõistetud menetluskulud tuleb R.T.l kanda Julianus Inkasso OÜ

arvelduskontole nr EE147700771000526428 viitenumbriga 716770475.“

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 08.05.2024 Nikolay Tsukhi vastu maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 70 euro saamiseks. Kuna makseettepanekut ei õnnestunud N. Tsukhile

mõistliku aja jooksul kätte toimetada, lõpetas Pärnu Maakohus 20.06.2024 määrusega

maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude N. Tsukhi vastu üle Viru Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

21.06.2024 maakohtule esitatud hagiavalduses palus hageja mõista N. Tsukhilt välja hageja

kasuks 50,65 eurot (sh põhivõlg 35 eurot, viivis 10,65 eurot ja sissenõudmiskulu 5 eurot) ning

viivis tasumata põhivõlalt alates 22.06.2024 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt parkis N. Tsukh 24.04.2021 sõiduauto (XXXXXXX) X XXXXXXX

kinnistul (kus parkimist korraldab hageja) parkimiskorralduse nõudeid rikkudes, mille eest on

talle esitatud leppetrahvinõue 35 eurot.

Hageja on volitanud end kohtumenetluses esindama Julianus Inkasso OÜ, Julianus Inkasso

OÜ on andnud edasivolituse OÜ-le Julianuse Õigusbüroo.

2. Nikolay Tsukh hagi ei tunnistanud, väites, et 24.04.2021 oli sõiduauto tema poja R.T.

valduses ja kasutuses ning pargitud X XXXXXX territooriumil.

3. Hageja esitas 25.09.2024 kohtule taotluse kostja asendamiseks.

Maakohus asendas 16.10.2024 esialgse kostja Nikolay Tsukhi uue kostjaga Roman Tsukh.

4. Roman Tsukh (kostja) hagi ei tunnistanud. Kostja leidis, et auto oli pargitud eeskirjade

järgi elumaja X XXXXXX (kostja elukoht) territooriumil. Trahviteadet ei ole kostjale kätte

toimetatud. Kostja tegi kompromissettepaneku, et tasub põhivõla 35 eurot, hageja loobub

viivise ja sissenõudmiskulu nõudest ning menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

MAAKOHTU LAHEND

5. Viru Maakohus rahuldas 27.11.2024 otsusega hagi ning mõistis R. Tsukhilt välja AS-i

ÜHISTEENUSED kasuks 50,65 eurot (sh põhivõlg 35 eurot, sissenõudmiskulu 5 eurot ja

viivis perioodi 06.05.2021 kuni 21.06.2024 eest) ning viivise põhinõudelt alates 22.06.2024

kuni põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulude katteks 711,50 eurot. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt määrati kostjale parkimiskorralduse nõuete rikkumise tõttu

leppetrahv 35 eurot põhjendatult ning nimetatud summa tuleb kostjalt koos hageja taotletud

viivise ja sissenõudmiskuluga hageja kasuks välja mõista.

Hageja on kandnud menetluskulusid 711,50 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulud.

Hageja lepinguline esindaja on nimekirjas nimetatud toimingud teinud ning need toimingud

on olnud hageja esindamiseks kohtumenetluses vajalikud. OÜ Julianuse Õigusbüroo osutab

teenust tunnitasuga 169 eurot (ilma käibemaksuta). Lepingulisele esindajale õigusabi eest

makstav summa ei ole ülemäära suur. See on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele

õigusabi hinna kohta. Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu

kuni 153 eurot käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. R. Tsukh esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 27.11.2024 otsuse

tühistamist menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas ning tühistatud osas uue otsuse

tegemist, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda ja kostja menetluskulud kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus oluliselt rikkunud menetlusõiguse

norme ning tsiviilkohtumenetluse menetluskulude jaotamise ja kindlaksmääramise

põhiprintsiipe, mistõttu on otsus menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas

ebaõiglane ning seadusevastane.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 4 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või

osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks

otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Sotsiaalriigi põhimõtte

järgi on riigil kohustus kaitsta nõrgemaid ka eraõiguslikus suhtes. Võlasuhtes on nõrgemaks

pooleks võlgnik. Riigikohus on selgitanud (Riigikohtu 27.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-

1-143-11, p-d 12, 13), et menetluskulude jaotamisel on sotsiaalriigi põhimõttest tulenev

nõrgema poole kaitse vajadus tagatud mh TsMS § 162 lg 4 kaudu, mis võimaldab kohtul jätta

kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus

tehti, oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik, ning nõrgema poole kaitse on

menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tagatud TsMS § 175 lg-s 1 sätestatuga, mille

kohaselt mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud kohtuvaidluse

kaotanud poolelt välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise vajadus

kvalifitseeritud õigusabi ja esindaja järele on suurem, kui menetluses otsustatakse suurema

rahalise nõude üle. Eelduslikult on suurema tsiviilasja hinnaga nõude lahendamine ka

keerukam, tuues kaasa suuremad lepingulise esindaja kulud.

Nõude suurus on 55,01 eurot, menetluskulude suurus on 711,50 eurot. Riigikohus on viidatud

lahendi p-s 14 rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja

vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada ka kohtuvaidluse asjaoludega,

eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on

põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus.

7. AS ÜHISTEENUSED vaidleb apellatsioonkaebusele vastu.

Vastuväidete kohaselt on kantud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Vaidlus kujunes

mahukaks, kuna kostja esitas nõudele vastuväiteid ning see tingis täiendavate dokumentide ja

tõendite hankimise, analüüsi ja seisukohtade koostamise. Menetluskulude suuruse hindamisel

tuleb arvesse võtta eelkõige asja keerukust ja mahukust, mis ei sõltu nõude suurusest. Selline

lähenemine tagab, et isikud saavad oma õigusi kaitsta sõltumata vaidluse rahalisest väärtusest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 27.11.2024 otsus tuleb tühistada osaliselt kostjalt

hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude suuruse osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud

osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 340 eurot.

Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt

rahuldamisele.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse on vaidlustanud kostja ning seda menetluskulude jaotuse ja temalt

väljamõistmise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 4 ja selle alapunktid).

Ringkonnakohus kontrollibki maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.

10. Maakohus rahuldas hagi ja jättis menetluskulud kostja kanda.

Kostja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda,

kuna hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmine oleks kostja suhtes äärmiselt ebaõiglane

ja ebamõistlik.

Ringkonnakohus kostja seisukohaga ei nõustu.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Riigikohus on selgitanud (vt Riigikohtu 26.01.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10),

et viidatud sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid

seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt

ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti.

Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest erandlikke asjaolusid, mis õigustaksid

TsMS § 162 lg 4 sätte kohaldamist. Kostja arvamus, et tema võlgnikuna on võlasuhtes

nõrgemaks pooleks, ei ole erandlikuks asjaoluks TsMS § 162 lg 4 tähenduses. Kostja pidi

leppetrahvinõudele vastuvaidlemisel arvestama, et poolel, kelle kahjuks otsus tehakse, tuleb

TsMS § 162 lg 1 järgi kanda teise poole menetluskulud.

11. Kostja leiab veel, et temalt välja mõistetud hageja menetluskulud 711,50 eurot on

ülemäära suur võrreldes hageja põhinõudega 35 eurot. Kostja tugineb muu hulgas Riigikohtu

selgitustele 27.02.2012 määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-143-11 p-s 14, mille kohaselt

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS §

175 lg 1 alusel tuleb mh kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise

esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus.

Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga osaliselt.

Riigikohus on 14.04.2021 määruses tsiviilasjas nr 2-19-10324 (p 19) muutnud oma varasemat

seisukohta, mille järgi võib teiselt menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurus

ületada tsiviilasja hinda üksnes eriti keerukates ja suuremahulistes asjades. Riigikohtu

nimetatud seisukoha järgi ei ole põhjendatud siduda menetluskulusid kandma kohustatud

menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suuruse ülempiiri rangelt tsiviilasja hinnaga,

vaid menetluskulude regulatsiooni (eelkõige TsMS § 175 lg-t 1) tuleb tõlgendada selliselt, et

ka väikese väärtusega hüve üle peetavas kohtuvaidluses võib menetlusosaline arvestada, et

kohtuasja tema kasuks lahenemisel hüvitatakse talle lepingulise esindaja põhjendatud ja

vajalikud õigusabikulud.

Riigikohus on ka selgitanud, et TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust.

Seega lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus õigusabile

kulunud aja (arvestades mh menetlusdokumentide sisu ja mahtu, asja liiki, keerukust ja

mahukust) ning esindaja tunnitasu (arvestades seejuures esindaja kvalifikatsiooni, sh kas

tegemist on vandeadvokaadi või muu lepingulise esindajaga) hindamise osas.

Riigikohus on selgitanud (nt 13.11.2013 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25), et

üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist

sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.

Hageja on 22.03.2022 antud tähtajatu volikirjaga volitanud ennast võlgade sissenõudmisel

esindama Julianus Inkasso OÜ-d, kes omakorda on volitanud Julianuse Õigusbüroo OÜ-d ja

selle juristi Ahto Järvelat esindama Julianus Inkasso OÜ-d ja selle kliente.

Ringkonnakohtu arvates on maakohus ületanud diskretsiooni piire, kui on lugenud hageja

õigusabikulud täies ulatuses põhjendatuks. Seejuures ei nähtu maakohtu otsuse põhjendustest

kaalutlusi, mis käsitleks asja keerukust. Maakohus on hinnanud hageja esindaja tunnitasu 169

eurot (ilma käibemaksuta) suurust ja leidnud, et lepingulisele esindajale õigusabi eest makstav

summa ei ole ülemäära suur, see on mõistlik ja vastab üldteadaolevale teabele õigusabi hinna

kohta, kuivõrd Riigikohtu praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni

153 eurot käibemaksuta ja kuni 170 eurot käibemaksuta.

Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, on seisukohal, et tegemist on õiguslikult lihtsa

ja väikese mahuga tsiviilasjaga. Kuivõrd hageja lepinguliseks esindajaks ei ole advokaat, ei

saa ringkonnakohtu arvates lähtuda esindaja tunnitasu suuruse hindamisel

advokaatide/vandeadvokaatide keskmistest tunnitasumääradest. Hagejat on lepingulise

esindajana esindanud õigusbüroo jurist, kelle puhul peab ringkonnakohus asja liiki (tüüpiline

parkimistasu väljamõistmise nõue) arvestades põhjendatud tunnitasuks 80 eurot (ilma

käibemaksuta; hageja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et hageja on

käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada).

Ringkonnakohus peab hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakuluks asjas kokku 3 tundi

(mitte taotletud 3,5 tundi), arvestades, et esindaja 30.08.2024 ja 25.09.2024

menetlusdokumendid on mõnerealised. Tunnitasuga 80 eurot moodustab hageja lepingulise

esindaja põhjendatud ja vajalik kulu 240 eurot, millele lisandub hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 100 eurot. Seega tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulude

hüvitamiseks 340 eurot, sh lepingulise esindaja kulu 240 eurot (ilma käibemaksuta) ja

riigilõiv 100 eurot.

Kuna maksekäsu kiirmenetluse avaldus oli esitatud N. Tsukhi vastu, siis ei saa R. Tsukhilt

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot välja mõista ja selles osas tuleb menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus jätta rahuldamata.

Hageja on hagiavalduses palunud kohustada kostjat tasuma viivist väljamõistetud

menetluskulude jäägilt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest VÕS §

113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Seega on maakohus TsMS § 177 lg 4 alusel õigesti märkinud,

et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

12. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, jätab ringkonnakohus

apellatsioonimenetluse menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)