3-24-3064/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Haldusasja number

3-24-3064

Haldusasi

X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2024

vastuskirja nr 8-2/24-342-2 ja 07.11.2024 vaideotsuse nr

8-2/24-342-4 tühistamiseks ning Lääne-Nigula valla

kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Lääne-Nigula vald, volitatud esindaja Andrus

Post

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus ja tühistada Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2024 vastuskirjas nr 8-2/24-

342-2 sisalduv otsus ja 07.11.2024 vaideotsus nr 8-2/24-342-4 ning kohustada Lääne-Nigula valda

vaatama kaebaja taotlus sünnitoetuse saamiseks uuesti läbi.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja ja tema lapse nimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 24.03.2025.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 15.09.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsusele avalduse sünnitoetuse saamiseks.

Taotluse kaaskirjas informeeris kaebaja, et laps on sündinud Soomes ning kaebaja ootab lapse

Eestis arvele võtmist. Y sündis Soomes xx xx xxxx.

2. Lääne-Nigula Vallavalitsus selgitas 23.09.2024 kirjas, et sünnitoetuse taotlemiseks on vajalik

lapsel Eesti isikukoodi olemasolu ning kaebajal paluti uuesti valla poole pöörduda, kui lapsel on

isikukood olemas.

3. Kaebaja esitas 24.10.2024 Lääne-Nigula Vallavalitsusele 15.09.2024 kuupäeva kandva

sünnitoetuse taotluse, millele oli märgitud lapse isikukood.

4. Lääne-Nigula Vallavalitsus jättis 25.10.2024 vastuskirjaga nr 8-2/24-342-2 kaebaja esitatud

taotluse sünnitoetuse määramiseks rahuldamata ning toetuse määramata. Vastuskirja põhjenduste

kohaselt on kaebaja lapse elukohaks rahvastikuregistri andmetel märgitud Soome Vabariik.

Vastuskirjas on selgitatud, et sünnitoetuse taotlus tuleb esitada kahe kuu jooksul lapse sündimise

päevast alates. Kaebaja laps sündis xx xx xxxx ning avaldus Lääne-Nigula Vallavalitsusele on

1(6)

esitatud 24.10.2024 ehk ette nähtud tähtaega ületades. Kiri sisaldab vaidlustamisviidet, mille

kohaselt on kaebajal õigus otsus vaidlustada 30 päeva jooksul arvates päevast, millal otsusest

teada sai või oleks pidanud teada saama, esitades vaide Lääne-Nigula Vallavalitsusele

sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 36 kehtestatud korras.

5. Kaebaja esitas 27.10.2024 vaide Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2024 vastuskirja nr 8-2/24-

342-2 peale. Vaide kohaselt taotles kaebaja toetust vähem kui 30 päeva pärast lapse sündi.

6. Lääne-Nigula Vallavalitsus jättis 07.11.2024 vaideotsusega nr 8-2/24-342-4 kaebaja vaide

rahuldamata.

7. Kaebaja esitas 07.11.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis oma 14.11.2024

kohtumäärusega menetlusse nõudes Lääne-Nigula Vallavalitsuse 25.10.2024 vastuskirja nr 8-

2/24-342-2 ja 07.11.2024 vaideotsuse nr 8-2/24-342-4 tühistamiseks ning Lääne-Nigula valla

kohustamiseks kaebaja taotlust uuesti läbi vaatama.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

8. Kaebaja seisukoht on kokkuvõtvalt järgmine.

8.1 Kaebaja on Eestis elanud viimased kolm aastat ja maksnud sotsiaalmaksu summas 6559 eurot.

8.2 Seadusandja on näinud ette sünnitoetuse. Kohaliku omavalitsuse poolt enne nähtud kahe kuu

pikkust tähtaega sünnitoetuse taotluse esitamiseks ei ole võimalik Soomes sündinud lapse puhul

järgida, kuna Soomes võtab dokumentide liikumine rohkem aega.

8.3 Kaebaja ei räägi Eesti keelt, mistõttu on tema asjaajamine Eesti ametiasutustes keerukas.

8.4 Kaebaja tööleping algas 06.06.2022 ning sellest ajast alates töötab kaebaja Eestis.

8.5 Ajal, mil ametnik helistas, elas kaebaja Tamsalus. Alates sügisest 2024 elab kaebaja Tapal,

kuna X asuvas korteris on remont. Enne seda elas kaebaja X külas üle kahe aasta.

8.6 Kaks nädalat enne lapse sündi käis kaebaja oma vanematel Soomes külas ning naasis Eestisse

poolteist nädalat peale lapse sündi. Kaebaja elas kogu aeg Eestis ning külastas oma vanemaid vaid

suvel.

Vastustaja seisukoht

9. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebus rahuldamata.

9.1 Sünnitoetuse taotlemist ja määramist Lääne-Nigula vallas reguleerib Lääne-Nigula

Vallavolikogu 17.02.2022 määrus nr 4 „Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise kord“

(Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise kord), mille § 6 lg 1 kohaselt makstakse sünnitoetust

lapse sünni korral avalduse esitanud lapsevanemale, kui taotleja ja lapse elukoht Eestis

rahvastikuregistris on avalduse esitamise hetkel Lääne-Nigula vallas. Vastustaja kontrollis

avalduse esitamise hetkel nii kaebaja, kui ka lapse rahvastikuregistri järgset elukohta ja see oli

avalduse esitamise hetkel mõlemal Soome Vabariigis. Selgus, et lapsele oli Eesti isikukood

väljastatud 21.10.2024, kuid ka sel hetkel oli ta rahvastikuregistri järgne elukoht veel Soomes. Y

rahvastikuregistri järgne elukoht oli Soomes perioodil 19.08.2024 kuni 03.11.2024.

9.2 Ka sisulises mõttes ei vastanud kaebaja ega tema lapse rahvastikuregistri järgne elukoht

tegelikkusele, sest veel 13.11.2024 ei elanud kaebaja ja laps aadressil xxxxxxxx, Lääne-Nigula

vald, vaid kusagil Tapal.

9.3 Kaebaja avaldus ei vastanud ka Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise korra § 6 lg 2

nõuetele, mis sätestab, et sünnitoetuse taotlus tuleb esitada kahe kuu jooksul lapse sünni päevast

alates. Kaebaja tegi seda 24.10.2024, ehk lapse sünnist üle kahe kuu hiljem.

2(6)

9.4 Kokkuvõtvalt ei olnud sünnitoetuse määramise alused nii elukoha kui ka tähtaja osas täidetud.

Avalduse esitamise hetkel, st 24.10.2024 oli küll kaebaja lapsel olemas Eesti isikukood, kuid tema

rahvastikuregistri järgne elukoht ei olnud Lääne-Nigula vallas, vaid Soome Vabariigis ning

avalduse esitamise hetkeks oli lapse sünnist möödunud rohkem, kui kaks kuud.

9.5 Isegi kui lugeda, et kaebaja avaldus oli esitatud tähtaegselt (15.09.2024), siis ei saanud

vastustaja seda avaldust menetleda põhjusel, et lapsel puudus üldse Eesti isikukood ja vastustajal

puudus seetõttu võimalus kontrollida lapse andmeid rahvastikuregistrist.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

11. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja pöördus vastustaja poole päringuga sünnitoetuse saamise

võimaluste osas juba enne lapse sündi 11.06.2024 (dtl 13) ning vastustaja esitas oma selgitused

12.06.2024. Vastustaja selgitas oma 12.06.2024 e- kirjas kaebajale sünnitoetuste maksmise

tingimusi ja korda. Vastustaja selgitas muu hulgas, et toetuse maksmise eelduseks on, et taotleja ja

lapse rahvastikujärgseks elukohaks toetuse taotlemise hetkel peab olema Lääne-Nigula vald ning

et avaldus tuleb esitada kahe kuu jooksul lapse sünni päevast arvates (dtl 15). Pooled ei vaidle ka

selle üle, et Y sündis xx xx xxxx Soome Vabariigis (dtl 43) ning et kaebaja esitas vastustajale

vastustaja vormil täidetud avalduse sünnitoetuse saamiseks 15.09.2024 (dtl 44). Avalduse kohaselt

puudus lapsel isikukood, millisele puudusele juhtis vastustaja kaebaja tähelepanu oma 23.09.2024

vastuses (dtl 46). 24.10.2024 edastas kaebaja vastustajale veelkord 15.09.2024 kuupäeva kandva

avalduse, millele oli kantud lapse isikukood (dtl 53 ja 63). Vastustaja vastas nimetatud

pöördumisele oma 25.10.2024 kirjaga, milles teatas, et kaebaja poolt esitatud avaldust ei saa

rahuldada, kuivõrd taotluse esitamise hetkel oli lapse elukoht rahvastikuregistri andmetel Soomes

ning et sünnitoetuse taotlus esitati kaks kuud pärast lapse sündi, mis vastustaja poolt kehtestatud

regulatsiooni kohaselt ületab sünnitoetuse määramise tähtaja.

12. Lääne-Nigula Vallavolikogu 17.02.2022 määruse nr 4 „Sotsiaaltoetuste taotlemise ja

määramise kord“ § 6 lg 1 kohaselt määratakse ja makstakse sünnitoetust lapsevanemale ja lapse

seaduslikule esindajale lapse sünni puhul, kui taotleja ja lapse rahvastikujärgseks elukohaks on

avalduse esitamise hetkel Lääne-Nigula vald, lg 2 kohaselt võib taotluse esitada kahe kuu jooksul

lapse sündimise päevast arvates. Määruse § 6 lg 4 sätestab, et põhjendatud juhtudel on

vallavalitsusel õigus teha erandeid määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustes. Erandi

tegemise otsustab vallavalitsus motiveeritud korraldusega.

13. Sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 3 lg 1 sätestab, et sotsiaalseadustikus sätestatud

õigused ja kohustused on Eestis elaval Eesti kodanikul, pikaajalise elamisloa või alalise

elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel ning tähtajalise elamisloa või tähtajalise

elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel. Seaduses sätestatud juhul on sotsiaalseadustikus

sätestatud õigused ja kohustused ka muul isikul. SÜS § 15 p 2 kohaselt on kohalikul omavalitsusel

vastavalt oma pädevusele õigus hüvitist anda ja hüvitise andmist korraldada.

14. Seega nähtub, et vastustaja poolt sätestatud regulatsiooni kohaselt on sünnitoetuse määramise

üheks eelduseks, et nii vanem kui laps elavad avalduse esitamise hetkel Lääne-Nigula vallas.

Täpsemalt näeb Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise kord ette, et Lääne-Nigula vald peab

olema taotleja ja lapse elukohana märgitud rahvastikuregistris.

15. Kohus märgib esmalt, et ei nõustu vastustajaga selles, et kaebaja avaldus sünnitoetuse

saamiseks ei ole esitatud tähtaegselt, st kahe kuu jooksul arvates lapse sünnist. Haldusmenetluse

seaduse (HMS) § 14 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse algatamise aluseks isiku poolt esitatud

avaldus, § 15 lg 2 sätestab, et kui avalduses on puudusi, siis annab haldusorgan isikule tähtaja

avalduses esinevate puuduste kõrvaldamiseks.

16. Kaebaja esitas avalduse sünnitoetuse saamiseks 15.09.2024 (dtl 35), st vähem, kui kuu peale

lapse sündi (sündis xx xx xxxx). Avalduses esines puudus, milleks oli asjaolu, et lapsel puudus

3(6)

Eesti isikukood. Nimetatud puudusele juhtis vastusaja kaebaja tähelepanu oma 23.09.2024

vastuses, paludes kaebajal vastustajat informeerida, kui nimetatud puudus on kõrvaldatud (dtl 46).

Seega ei lõppenud kaebaja 15.09.2024 avalduse alusel algatatud haldusmenetlus 23.09.224 vastuse

koostamisega, vaid jätkus puuduste kõrvaldamise menetlusega, kuivõrd avalduses esines puudus

ja vastustaja informeeris kaebajat avalduses esinenud puudusest. Kaebaja on avalduses esinenud

puuduse kõrvaldanud 24.10.2024 ning kandnud 15.09.2024 avaldusele lapse isikukoodi.

24.10.2024 avaldust ei saa seetõttu pidada uueks avalduseks, nagu on leidnud vastustaja, vaid

tegemist on 15.09.2024 avalduses esinenud puuduse kõrvaldamisega.

17. Kuivõrd Y sündis xx xx xxxx ning kaebaja esitas avalduse sünnitoetuse saamiseks 15.09.2024,

siis on kaebaja pidanud kinni Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise korras sätestatud kahe kuu

pikkusest tähtajast.

18. Kohus leiab, et tähtaja rikkumise tõttu toetuse mitte määramine oleks põhjendamatu ka

olukorras, kus käsitleda taotlusena üksnes 24.10.2024 avaldust (millega kohus ei nõustu). Nimelt

oli vastustajale tulenevalt kaebaja 15.09.2024 avaldusest ja sellele lisatud lapse sünnitunnistusest

teada, et laps sündis Soome Vabariigis. Kohus peab usutavaks kaebaja selgitust, mille kohaselt

võttis lapsele Eesti isikukoodi saamine tavapärasest rohkem aega. Kohtu jaoks ei ole äratuntav, et

kaebaja oleks nimetatud toimingutega viivitanud ja seda ei väida ka vastustaja. Vastustaja

informeeris kaebajat isikukoodi saamise vajadusest oma 23.09.2024 vastuses (dtl 46). Laps sai

isikukoodi 21.10.2024, millest kaebaja andis vastustajale teada 24.10.2024. HMS § 33 lg 1

sätestab, kui menetlustähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, võib haldusorgan omal algatusel

või menetlusosalise taotlusel tähtaja ennistada. Kohtu hinnangul oleks vastustaja pidanud kaebaja

poolt esile toodud asjaoludel kaaluma tähtaja ennistamist, kuivõrd isikukoodi saamisega seotud

asjaolud võivad olla olulisteks asjaoludeks, mis tingisid avalduse esitamise tähtaja ületamise. Laps

sai isikukoodi 21.10.2024 ja kaebaja informeeris nimetatud asjaolust vastustajat juba 24.10.2024.

Pealegi oli avaldus esitatud üksnes 3 päeva peale selle esitamise tähtaega. Kuivõrd vastustaja ei

ole 24.10.2024 otsusest tulenevalt isegi kaalunud tähtaja ennistamist ega juhtinud kaebaja

tähelepanu sellekohase avalduse esitamise vajadusele, on vastustaja otsuse tegemisel oluliselt

rikkunud kaalutlusõigust.

19. Järgnevalt on poolte vahel vaidlus selles, kas sünnitoetuse maksmisest keeldumine oli

põhjendatud seetõttu, et kaebaja lapse elukoht rahvastikuregistris avalduse esitamise hetkel ei

olnud Lääne-Nigula vald.

20. Asja materjalide kohaselt on vastustaja teinud esmakordselt rahvastikuregistri päringu Y

elukoha kohta 24.10.2024 (dtl 92-93). Päringu kohaselt on Y sündinud xx xx xxxx. Xx xx xxxx on

elukohaks märgitud Soome, lisa aadressiks Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, xxxxxxxxx. Nagu

nähtub 06.11.2024 päringust, siis on alates 04.11.2024 lapse elukoht Lääne maakond, Lääne-

Nigula vald, xxxxxxxx. Kohtu infosüsteemis kajastuvate kaebaja andmete kohaselt on kaebaja

elukoht xxxxxxx alates 22.01.2022, lisa aadressiks on märgitud Tapa aadress 13.02.2023-

11.06.2024. Soome Vabariik oli päringu kohaselt kaebaja elukohaks 06.06.2022-21.11.2022.

21. Tulenevalt rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-st 68 on rahvastikuregistri subjektiks olev isik

kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha

aadressi olemasolu ja õigsuse RRS-s sätestatu kohaselt. Isik esitab rahvastikuregistrisse

kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab (RRS § 65 lg 1). Kui isik

kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks

kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi

elukoha aadress) (RRS § 65 lg 2 lause 1). Kui avaliku ülesande täitmine on seotud

elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (RRS § 66 lg 1).

22. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 15 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega

alaealise elukohaks tema vanemate või eestkostjate elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on

alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Seega määratleb seadus ühesel

4(6)

alaealise lapse elukoha vanema elukoha kaudu, mis tähendab, et sotsiaaltoetuste taotlemise ja

määramise korra § § 6 lg 1 on seadusega vastuolus.

23. Asja materjalidest tulenevalt on kaebaja puhul täidetud tingimus, mille kohaselt on tema enda

rahvastikuregistri järgne elukoht avalduse esitamise hetkel Lääne-Nigula vallas. Kohtu hinnangul

ei ole usutav ja vastustaja ei ole ka väitnud, et faktiliselt elas kaebaja vähem kui kuu vanune laps

15.09.2024 kuupäeva seisuga oma emast eraldi Soome Vabariigis. Usutav on, et laps ja ema elasid

koos. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et kaebaja on juba alates lapse sünnist, s.o xx xx xxxx

märkinud lapse elukoha lisa aadressiks Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, xxxxxxxxx. Kuivõrd

laps sündis Soomes, siis on kohtu jaoks usutav, et kaebajal esines raskuis rahvastikuregistris

olevate andmete muutmisel ning vastavad muudatused sai kaebaja teha alles peale seda, kui

lapsele oli väljastatud Eesti isikukood. Kaebaja on kohtule ka tõendanud, et ta on alates

06.06.2022 töötanud Eesti ettevõttes ning teeninud 2022 ja 2023 aastatel sotsiaalmaksuga

maksustatavat tulu (dtl 121-137). Kaebajaga sõlmitud tööleping on kehtiv. Seega ei ole ustav, et

kaebaja elas tegelikkuses Soome Vabariigis. Kuna vastustaja ise on omistanud tähenduse vaid

rahvastikuregistri andmetele, siis on vastuoluline vastustaja kahtlus, mille kohaselt kaebaja

tegelikkuses Lääne-Nigula valla territooriumil ei ela.

24. RRS § 48 lg 2 p 3 järgi on elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui

selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei anna

ainuüksi rahvastikuregistri järgse elukoha erinevus lapse tegelikust elukohast vastustajale alust

jätta sünnitoetus määramata, kui muude tõenditega on tõendatud, et toetuse taotleja elab tegelikult

toetusõigusliku lapsega koos ja kasvatab teda. Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise kord küll

sätestab toetuse maksmise eeldusena, et nii vanema kui lapse rahvastukuregistri järgne elukoht

peavad toetuse taotluse esitamisel olema Lääne-Nigula vallas, kuid regulatsiooni kohaldamine ei

saa viia olukorrani, kus taotleja minetab õiguse toetusele asjaolude tõttu, mis ei allu tema tahtele.

Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus vastustajal tuli sotsiaaltoetuste

taotlemise ja määramise korra § 6 lg 4 kohaselt kaaluda erandi tegemist määrusega kehtestatud

toetuse andmise tingimustest ja kaaluda kaebajale sünnitoetuse määramist ja maksmist. Vastustaja

ei ole vastavat asjaolu kaalunud, vaid on lähtunud kitsalt rahvastikuregistrisse tehtud elukoha

kandest. Seega on otsuse tegemisel rikutud oluliselt kaalutlusõigust.

25. Vastustaja oleks kohtu hinnangul pidanud käesolevas asjas koguma täiendavaid tõendeid ning

tuvastama, kas rahvastikuregistrisse lapse elukohana märgitud elukoht vastab tegelikkusele,

kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et nii väike laps elab emast eraldi ja teises riigis. Samuti pidi

vastustaja menetluses arvestama, et kuivõrd laps sündis Soome Vabariigis, siis võib elukoha

andmete muutmine kahe kuu pikkuse perioodi jooksul olla kaebajast sõltumatutel asjaoludel

võimatu.

26. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus vastustaja 25.10.2024 vastuses nr 8-2/24-342-2 sisalduva

otsuse, millega keelduti kaebajale sünnitoetuse määramisest seoses Y sünniga. Vastustajal tuleb

kaebaja poolt esitatud taotlus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Seega kuulub rahuldamisele ka

kohustamisnõue.

27. Kuivõrd kohus tühistab vaidlustatud 25.10.2024 otsuse, siis kuulub tühistamisele ka

07.11.2024 vaideotsus nr 8-2/24-342-4, millega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.

28. Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse kogu ulatuses.

29. Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja tema lapse nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3).

MENETLUSKULUD

30. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool,

kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleks kaebaja

menetluskulud mõista välja vastustajalt. Kaebaja oli seaduse kohaselt riigilõivu tasumisest

5(6)

vabastatud. Kaebaja ei ole taotlenud muude võimalike menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad

menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm

6(6)