2-22-147005/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-147005

Kohtuasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.A vastu põhivõla,

intressi, sissenõudmiskulu ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

1527,76 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja Q.A (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus osas, millega Aktiva Finance Group

OÜ hagi rahuldati üksnes osaliselt (resolutsiooni p 1 osaliselt), samuti

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (resolutsiooni p-d 2–4), ning

saata asi tühistatud osas samale maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse

staadiumis.

2. Harju Maakohtu 08.08.2024 otsus on jõustunud osas, milles maakohus rahuldas

Aktiva Finance Group OÜ hagi Q.A vastu põhivõla 3923,03 euro ja viivise nõudes

(resolutsiooni p 2).

3. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

2-22-147005

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 05.12.2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Q.A-lt (kostja, võlgnik) 4519,12 euro saamiseks. Kohus tegi kostjale

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Maksekäsu

kiirmenetlus lõpetati ja asi anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

1.1. 21.03.2023 esitatud hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt välja põhivõla 3923,03

eurot, intressi 279,25 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise

457,06 eurot ja viivise alates 22.03.2023 kuni põhinõude täitmiseni 18,90% aastas.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Swedbank AS kostjaga 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu

nr 22-018725-VL (leping), mille alusel sai kostja laenu 4000 eurot. Kostja põhivõla

võlgnevus on 3923,03 eurot. Intressi võlgnevus oli lepingu ülesütlemise aja seisuga 279,25

eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku 76,97 eurot.

1.3. Swedbank AS ütles lepingu üles 08.08.2022 ja loovutas neist tulenevad nõuded hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagile vastust ei esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3923,03

eurot ja viivise alates 09.08.2022 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud

määras. Menetluskulud jäid 79% ulatuses kostja kanda ja 21% ulatuses hageja kanda. Kohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja ka menetluskulude hüvitise 722,85 eurot ning kohustas

kostjat tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates otsuse jõustumisest

kuni täitmiseni.

3.1. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud:

-

Swedbank AS ja kostja sõlmisid 28.03.2022 tarbijakrediidilepingu, mille alusel sai

kostja laenu 4000 eurot;

-

kostja pidi tagastama laenu perioodil 10.05.2022–10.10.2022;

-

kostja on teinud tagasimakseid 10.05.2022 11,09 eurot, 08.06.2022 46,72 eurot ja

29.08.2022 19,16 eurot, kokku 76,97 eurot;

-

lepingu ülesütlemise teate saamisel 18.07.2022 oli kostja võlgnevuses osaliselt

10.05.2022 osamaksega, osaliselt 10.06.2022 osamaksega ja tervikuna 10.07.2022

osamaksega;

-

kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul;

2-22-147005

-

Swedbank AS ütles lepingu üles 08.08.2022.

3.2. Maakohus andis hagejale korduvalt võimaluse tuua esile ja tõendada, et Swedbank AS on

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitas, et laenuandja hindas kostja

krediidivõimelisust nii laenutaotluses esitatud andmete kui avalikest andmebaasidest saadava

info põhjal, samuti kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja on taotluses teatanud oma

netosissetulekuks 1550 eurot ning et tal puuduvad kohustused. Kostja töötasu laekus

pangakontole AS-is LHV Pank.

3.3. Hageja ei esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtet. Maakohus jättis hageja taotlused

tõendite kogumiseks rahuldamata. Hageja taotles tõendi kogumist hagi aluseks olevate

asjaolude esile toomiseks, mitte faktiväidete tõendamiseks.

3.4. Hageja antud selgituste alusel ei saanud laenuandjal tekkida VÕS § 403⁴ lg 6 tähenduses

veendumust, et kostja oli krediidivõimeline. Hageja ei toonud esile, milliseid asjaolusid

Swedbank AS kostja pangakonto väljavõttelt kontrollis. Hageja esitatud andmete põhjal ei ole

võimalik tõsikindlalt tuvastada, kui suur oli kostja sissetulek või muu regulaarne tulu, mida

Swedbank AS kostja sissetulekuna arvestas. Samuti ei toonud hageja esile, kui suured olid

kostja igakuised kohustused, kas tal oli varasemaid kohustusi ning milline oli kostja

maksekäitumine enne laenulepingu sõlmimist. Lepingujärgne laenu osamakse (718,84 eurot)

moodustas ca poole kostja igakuisest keskmisest sissetulekust. Kostja ei olnud suuteline

sellises ulatuses laenu tasuma, kuna ta jäi võlgu juba esimese laenumaksega.

3.5. Maakohus leidis, et Swedbank AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Seetõttu tuli kõik kostja tehtud tagasimaksed (76,97 eurot) lugeda põhiosa makseteks. Kui

krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 403⁴ lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul

ei võlgne. Eelnevast tulenevalt oli kostja põhiosa võlgnevus 3923,03 eurot (= 4000 – 76,97),

mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

3.6. Kuna Swedbank AS ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis kuulub VÕS §

403⁴ lg-st 7 tulenevalt kohaldamisele VÕS §-s 94 toodud intressimäär, mis oli kuni

31.12.2022 0% aastas. Seega ei kuulu hageja intressinõue rahuldamisele. Muid tasusid kostja

hagejale vastutustundliku laenamise kohustuse rikkumise tõttu ei võlgne.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

jäi rahuldamata ja menetluskulud jäid osaliselt hageja kanda. Hageja palub teha uue otsuse,

millega rahuldada hagi täies ulatuses ja jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palub

hageja saata asi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata hageja

taotlused tõendite kogumiseks. Seetõttu jäid maakohtul tuvastamata ka asja lahendamiseks

vajalikud asjaolud. Algne võlausaldaja Swedbank AS keeldus hagejale pangakonto

väljavõtteid esitamast. Seetõttu ei olnud ka hagejal võimalik esile tuua kohtu palutud

täiendavaid asjaolud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Swedbank AS on

kinnitanud, et ta kontrollis enne laenu väljastamist kostja pangakonto väljavõtteid. Maakohus

leidis ebaõigesti, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei järgitud.

2-22-147005

Vastustaja seisukoht

5. Kostja ei esitanud apellatsioonkaebusele vastust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel rahuldada ja maakohtu otsus menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata samale maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Maakohus on jätnud vaidluse lahendamiseks olulised asjaolud valdavas osas välja

selgitamata. Seetõttu ei saa ringkonnakohus teha asjas ise uut otsust ning saadab asja samale

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis.

7. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Pooled ei

vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hagi rahuldati. Selles osas on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 alusel jõustunud.

8. Maakohus jättis lepingust tulenevad nõuded osaliselt rahuldamata, sest kohtu hinnangul ei

olnud hageja tõendanud VÕS § 4034 lg-tes 1 ja 6 sätestatud vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist. Hageja ei esitanud maakohtule kostja pangakonto väljavõtet ega toonud

esile asjaolusid, mis oleks võimaldanud pangakonto väljavõtte tõendina koguda.

Apellatsioonkaebuses tuginebki hageja peamiselt sellele, et maakohus on jätnud

menetlusõiguse normi rikkudes lahendamata hageja taotluse koguda TsMS § 236 lg 2 alusel

Swedbank AS-ilt tõendeid, sh kostja pangakonto väljavõte, millega rikuti hageja õigust olla

ära kuulatud. Hageja leiab, et eelneva tõttu on asjas jäänud olulised asjaolud tuvastamata,

mille tulemusena on maakohus teinud ebaõige otsuse.

9. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus hageja tõendite kogumise taotlused küll

lahendanud, kuid jätnud need rahuldamata. Ringkonnakohus on seisukohal, et taotluste

rahuldamata jätmine oli ennatlik ja rajanes ekslikele põhjendustele.

9.1. Hageja tõi esile, et Swedbank AS järgis seoses laenuga vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Swedbank AS analüüsis kostja finantsolukorda ja hindas krediidivõimelisust

kostja AS LHV Pank ja Swedbank AS-i pangakonto väljavõte alusel vastavalt VÕS §-le 4034.

Esitatud ja kogutud teave oli laenu andmiseks piisav (dtl 148–149, 153–154). Hageja selgitas,

et Swedbank AS esitab kohtu nõudmisel kostja pangakonto väljavõtte (dtl 93, 132). Seetõttu

taotles hageja kohtu kaudu tõendite kogumist kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 2.

9.2. TsMS § 236 lg 2 kohaselt, kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise

esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus

menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama

paragrahvi kolmandast lõikest tuleneb, et tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline

põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või

tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist

võimaldavad andmed.

9.3. Maakohus jättis 11.09.2023 määrusega hageja taotluse tõendite kogumiseks rahuldamata

(dtl 104–105), põhjendades seda sellega, et VÕS § 168 tulenevalt peab nõude loovutanud

võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi

tõendavad dokumendid, sh nõude esitamiseks vajalikku teavet. Selline teave hõlmab endas ka

infot, mis puudutab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist krediidiandja poolt. VÕS

2-22-147005

§ 403⁴ lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja. Krediidivõimelisuse hindamiseks ei piisa sellest, kui esialgne

võlausaldaja annab kinnituse, et ta kontrollis kostja pangakonto väljavõtet, et veenduda kostja

krediidivõimelisuses.

9.4. Hageja korduva taotluse tõendite kogumiseks jättis maakohus 04.07.2024 määrusega

samuti rahuldamata (dtl 173–175), selgitades, et tõendeid kogutakse faktiväidete

tõendamiseks, mitte hagi aluseks olevate asjaolude välja selgitamiseks. Hageja ei saa

asjaolusid tuletada tõenditest, vaid hagejal tuleb esmalt esitada faktiväited ja seejärel on

hagejal võimalik taotleda kohtult tõendite kogumist nende faktiväidete tõendamiseks. Kuna

hageja ei toonud esile asjaolusid, mis võimaldaksid taotluse rahuldamist, jättis maakohus

hageja taotluse rahuldamata.

9.5. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hageja taotlused ebaõigesti rahuldamata. VÕS

§ 168 lg 1 kohaselt peab nõude loovutanud võlausaldaja uuele võlausaldajale üle andma nõuet

ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid, muu hulgas VÕS § 167 lõikes

4 nimetatud täitedokumendi, ja andma talle nõude esitamiseks vajalikku teavet. Kostja

pangakonto väljavõtete näol ei ole tegemist nõuet tõendava dokumendiga VÕS § 168 lg 1

tähenduses. Õiguskirjanduse kohaselt tuleb nõude loovutajal uuele võlausaldajale üle anda

eelkõige dokumendid, milles on kajastatud nõude tekkimine või selle sisu (vt VÕS I komm

(2016), § 168, p 3.1). Arvestades maakohtu poolt hagejale esitatud küsimusi ja juhiseid, tõi

hageja piisavalt selgelt esile taotluste aluseks olevad asjaolud. Hageja vajas kostja pangakonto

väljavõtet selleks, et tõendada laenuandja seadusest tuleneva kohustuse täitmist. VÕS § 168 lg

1 alusel nõude esitamise võimalikkus ei välista hageja TsMS § 236 lg-st 2 tulenevat õigust

taotleda siinses tsiviilasjas oluliste tõendite kogumist kohtult. Hageja on välja toonud, et

krediidiandja ei nõustunud talle kostja pangakonto väljavõtet edastama, mistõttu hageja ei saa

seda tõendit menetluses ise esitada. Seega on TsMS § 236 lg 2 kohaldamise peamine eeldus

täidetud. Ka menetlusökonoomia põhimõttega ei oleks kooskõlas see, kui hageja peaks

tõendite kogumise asemel hakkama esitama algse laenuandja vastu hagi dokumentide

üleandmiseks, taotledes selle lahendamise ajaks siinse menetluse peatamist.

10. Jättes hageja tõendite kogumise taotlused eelkirjeldatud viisil ebaõigesti rahuldamata,

jättis maakohus hageja ilma võimalusest tõendada oma väiteid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise ja kostja krediidivõimelisuse kohta. Sellega rikkus maakohus TsMS §

230 lg-t 1. Menetlusosalisel on õigus oma nõuet tõendada (TsMS § 199 lg 1 p 5) ja kui

menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, on tal õigus taotleda kohtult tõendite kogumist

(TsMS § 236 lg 2). Arvestades põhjendusi, miks maakohus hagi lepingust tulenevates nõuetes

osaliselt rahuldamata jättis, võisid maakohtu rikkumised tõendite kogumise taotluste

lahendamisel mõjutada asjas tehtud otsust, mistõttu oli tegemist oluliste menetlusõiguse normi

rikkumistega ka TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes. Kuna asjas on eelmenetluse ülesanded

nõuetekohaselt täitmata (TsMS § 392 lg 1 p 4) ja maakohus ei ole vaidlustatud otsuses

kontrollinud kõiki hagi rahuldamise eelduseid, ei saaks ringkonnakohus praegusel juhul

maakohtu rikkumisi ise kõrvaldada. Samuti pole hageja apellatsioonimenetluses taotlenud

tõendite kogumist. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul anda hagejale võimalus uue

tõendite kogumise taotluse esitamiseks.

11. Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt asja sisulise lahendamise osas, tuleb see

tühistada ka menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

12. Kuna ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse ja saadab asja maakohtule uueks

läbivaatamiseks, ei määra ringkonnakohus asjas menetluskulude jaotust ega hüvitatavate

menetluskulude suurust. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 järgi maakohus

vastavalt asja lahendamise tulemusele. Hüvitatavate menetluskulude suuruse määrab

2-22-147005

maakohus vastavalt menetluskulude jaotusele TsMS § 177 lg-te 1 ja 2 järgi kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavast määruses või mõistliku aja jooksul pärast nimetatud

lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)