2-24-125117/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Otsuse tegemise aeg ja koht

21.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-125117

Kohtuasi

AS-i ÜHISTEENUSED hagi T.J-i vastu leppetrahvi ja

viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13.12.2024 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

T.J-i apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

87,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Ahto Järvela

Kostja T.J (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Mitte võtta asja materjalide juurde T.J-i 01.02.2025 menetlusdokumendiga

esitatud tõendit (X selgitus).

2. Tühistada Harju Maakohtu 13.12.2024 otsus ja teha uus otsus, millega jätta AS-i

ÜHISTEENUSED hagi T.J-i vastu täies ulatuses rahuldamata.

3. Rahuldada T.J-i apellatsioonkaebus.

4. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud AS-i ÜHISTEENUSED kanda.

5. Mõista AS-ilt ÜHISTEENUSED T.J-i kasuks välja menetluskulude hüvitis 100

eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-24-125117

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 03.07.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse T.J-ilt (kostja) 79,58 euro saamiseks. Kostja esitas nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas 06.08.2024 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 15.08.2024 Harju Maakohtule hagi kostjalt leppetrahvi 40 eurot,

sissenõudmiskulu 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,38 eurot ja viivise

põhinõudelt (40 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras alates

16.08.2024 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni saamiseks. Hageja palus menetluskulud jätta

kostja kanda.

2.1. Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 20.06.2021 sõiduauto numbrimärgiga XXXXXX

(sõiduauto) hageja opereeritavas parklas Tallinnas Merivälja tee 32 (parkla)

parkimiskorralduse nõudeid rikkudes. Kostja ei fikseerinud parkimise algusaega ega tasunud

parkimise eest.

2.2. Parkimistingimuste rikkumise tõttu väljastas hageja kostjale leppetrahvinõude, mis tuli

kostjal tasuda hiljemalt 04.06.2021. Leppetrahv on tasumata. Kuivõrd kostja ei tasunud

leppetrahvi tähtaegselt, siis on kostja kohustatud tasuma ka viivist.

2.3. Hageja saatis kostjale 30.03.2022 võlateatise, mille saatmise kulu oli 15 eurot,

26.04.2022 võlateatise kuluga 5 eurot ja 23.05.2022 võlateatise kuluga 5 eurot. Võla

sissenõudekulud kokku olid 30 eurot. Lisaks tekkisid hagejal muud kulud 5 euro ulatuses (s.o

päringu tegemine Transpordiametile, nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud,

kontaktandmete otsingu ja päringu kulud, võlgnikule SMS-de ja kõnede kulud, võlanõude

avaldamisega tehtud kulud).

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja ei rikkunud parkimiskorda. Kuna sõiduautos viibis kaassõitja, ei parkinud kostja

sõiduautot. Tegemist oli sõitjate peale- või mahaminekuga. Kaassõitja viibis sõidukis, et leida

paberilipik parkimise algusaja märkimiseks. Hageja ei selgitanud kostjale, miks leppetrahv

väljastati, kuigi sõidukis viibis inimene. Lisaks on hageja nõue aegunud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Kohus rahuldas 13.12.2024 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja leppetrahvi

40 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 12,38 eurot ja viivise

põhinõudelt (40 eurot) alates 16.08.2024 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises

lauses toodud ulatuses. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja menetluskulude hüvitise 370 eurot (s.o riigilõiv 100 eurot, maksekäsu

kiirmenetluse kulu 20 eurot ja esindajatasu 250 eurot).

2-24-125117

4.1. Maakohus menetles hagi lihtsustatud korras (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

405).

4.2. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on sõiduauto omanik ja sõiduauto oli 20.06.2021

hageja opereeritavas parklas.

4.3. Liiklusseaduse (LS) § 2 p 49 ja p 52 ning § 20 lg 6 kohaselt saab peatumisest sõitjate

pealevõtmiseks või väljalaskmiseks või veose laadimiseks rääkida üksnes siis, kui see toimub

vahetult pärast sõiduki seiskumist. Sõitjate pealevõtmine või väljalaskmine ning veose

laadimine peab olema lühiajaline ja selgelt tuvastatav. Peatumise mõiste eeldab, et sõiduki

vahetus ümbruses toimub vastav tegevus ning sõiduki juht viibib, kas sõidukis või sõiduki

juures. Kaasreisija selgitusest nähtuvalt läksid nad kostjaga parklasse eesmärgiga osta

toidukaupa, kostja läks turule ning pärast leppetrahvi saamist liitus ka kaassõitja kostjaga.

Seega ei peatunud sõiduauto üksnes kauba peale laadimiseks või sõitjate väljalaskmiseks,

mistõttu oli tegemist parkimisega.

4.4. Poolte vahel oli lepinguline suhe (VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1 ja § 20 lg 1). Parkimislepingu

võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu

sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse

teoga ehk parklasse parkimisega. Seega parkides oma auto tasulisse parklasse, tekib parkija ja

parklat opereeriva osaühingu vahel lepinguline suhe. Parkimiseks tasulisel parkimisalal

sõlmitud leping vastab üürilepingu tunnustele VÕS § 271 mõttes. Tasulise parkimise

korraldaja (üürileandja) võimaldab parkimist vajava auto juhil (üürnikul) kasutada tasu eest

parkimisala (RKTKo 26.01.2017, 3-2-1-77-16, p 18 ja RKTKo 20.10.2010, 3-2-1-75-10, p

14). Hageja opereeritavas parklas oli paigaldatud parkimistahvel, millelt nähtus, et tegemist

oli tasulise parkimisalaga ja viide parkimistingimustele, mille kohaselt loeb hageja lepingu

sõlmituks sellega, kui sõidukijuht pargib sõiduki parklasse. Parkimistahvel oli parklasse

sisenedes nähtav. Seega sõlmiti poolte vahel parkimisleping hetkel, kui kostja parkis oma

sõiduki hageja poolt opereeritavale parkimisalale.

4.5. Hageja leppetrahvinõue on põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks parkimise

eest tasunud või vahetult pärast sõiduki parkimist paigaldanud sõiduki esiklaasile või

armatuurlauale nähtavale kohale parkimiskella. Parkimise algusaja fikseerimisest ega

parkimistasu maksmisest ei vabasta asjaolu, et keegi kolmas isik parkimise ajal autos viibib.

4.6. Kostja ei ole vastu vaielnud sellele, et ta sai leppetrahvinõude kätte. Seda kinnitas ka

sõiduautos viibinud kaassõitja, selgitades, et parkimiskontrolör paigaldas leppetrahvi

sõiduauto kojamehe alla. Kuna leppetrahv paigutati sõiduauto kojamehe vahele samal ajal kui

rikkumine avastati, siis oli leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul ja sellist edastamise

viisi sai lugeda mõistlikuks (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12).

4.7. Hageja nõue ei ole aegunud (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi.

Hageja väljastas 20.06.2021 kostjale leppetrahvi, mis tuli tasuda hiljemalt 04.06.2021.

Leppetrahvi nõue muutus sissenõutavaks 05.06.2021. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse

avalduse 03.07.2024. Nimetatud kuupäevaks ei olnud TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud tähtaeg

veel möödunud.

4.8. Kuna kostja viivitas leppetrahvi tasumisega, siis on hagejal õigus kostjalt nõuda ka viivist

(VÕS § 113 lg 1). TsMS § 367 alusel võib hageja nõuda ka viivist, mis ei ole hagi esitamise

ajaks veel sissenõuetavaks muutunud.

4.9. Hageja nõue sissenõudmiskulude väljamõistmiseks on põhjendatud VÕS § 1132 lg 2 ja

TsÜS § 69 ja § 70 alusel.

2-24-125117

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

5.1. Apellatsioonkaebuse peamiste väidete kohaselt jättis maakohus ebaõigesti rahuldamata

kostja taotluse tõendi kogumiseks. Kostjal on oluline aru saada, miks hageja jättis

rahuldamata kostja kohtumenetluse eelselt esitatud kaebuse.

5.2. Maakohus hindas asjaolusid ebaõigesti. Kostja peatus parklas ja seetõttu ei ole kostja

parkimiskorda rikkunud. Hageja leppetrahvinõue on alusetu. Kui sõiduautos viibib autojuht,

siis on tegemist peatumisega. Kostja on tõendanud, et autojuht viibis sõiduautos ajal, mil

hageja leppetrahvi väljastas. Maakohus ei ole viidanud ühelegi lepingu tingimusele ega

õigusnormile, mis neil asjaoludel annaks aluse nõuda kostjalt leppetrahvi.

5.3. Kostjal puudus kohustus parkimistasu maksta sõiduauto peatumise eest ja juht viibis

sõiduautos. Samuti puudus parkimistahvlil info selle kohta, et parkimistasu tuleb tasuda enne,

kui juht sõiduautost lahkub. Kostja ei ole parkimistahvlil märgitud tingimusi rikkunud.

Hagejal ei ole alust nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist.

5.4. Hageja ei ole esitanud fotosid selle kohta, et sõiduautole pandi kojameeste vahele

leppetrahvinõue ja parkimistahvli kohta parkimise ajal.

5.5. Hageja märkis maksekäsu kiirmenetluses oma nõude alusena „teenuse osutamine“.

Hageja ei ole kostjale teenust osutanud.

5.6. Maakohtu järeldus nõude aegumise kohta on ebaõiglane ja ebaõige.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Menetluskulud

palub hageja jätta kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi rahuldada ja

maakohtu otsus tühistada. Ringkonnakohus saab teha asjas ise uue otsuse, millega jätab hagi

rahuldamata. Maakohtu otsuse tühistamise tõttu tuleb TsMS § 173 lg 3 esimese lause järgi

muuta ka menetluskulude jaotust, samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega maakohus

mõistis hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise.

8. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse tervikuna ning palus uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Seega kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsust täies ulatuses.

9. Esmalt lahendab ringkonnakohus kostja taotluse tõendi (X 01.02.2025 selgitus)

vastuvõtmiseks.

9.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi on tõendite ja asjaolude esitamine

ringkonnakohtus piiratud. TsMS § 652 lg 1 järgi lähtub ringkonnakohus otsust tehes üldjuhul

üksnes maakohtus esitatud asjaoludest ja tõenditest. Ringkonnakohus tuvastab TsMS § 652 lg

3 järgi esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata

tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult

tähelepanuta või kui asjaolu või tõendit ei saanud kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise

2-24-125117

rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis

või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus,

varem esitada.

9.2. Kostja 01.02.2025 menetlusdokumendile lisatud X selgituse oleks kostja saanud küsida

juba esimese astme kohtu menetluse ajal ja esitada selle maakohtule. Seetõttu jätab

ringkonnakohus rahuldamata kostja taotluse tõendi vastuvõtmiseks.

9.3. Tulenevalt tõendi elektroonilisest esitamisest ei ole vaja seda kostjale tagastada.

10. Pooled ei vaidle apellatsioonimenetluses maakohtu tuvastatud asjaolude üle, mis on

loetletud praeguse otsuse p-s 4.2. Seega võtab ringkonnakohus need asja lahendamisel aluseks

(TsMS § 652 lg 1 p 1).

11. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et hageja nõue ei ole aegunud,

eksides TsÜS § 146 lg 1 kohaldamisel.

11.1. Maakohus leidis, et hageja nõue ei ole aegunud, sest hageja esitas 05.06.2021

sissenõutavaks muutunud leppetrahvinõude maksekäsu kiirmenetluses kostja vastu

03.07.2024.

11.2. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi kolm aastat. Tähtaeg

lõpeb TsÜS § 135 lg 2 järgi tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse TsÜS §

136 lg 1 järgi tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on

määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev TsÜS § 136 lg 2 järgi viimase aasta

vastaval kuul ja päeval. Aastates arvutatava aegumistähtaja puhul on aegumistähtaja viimase

aasta „vastavaks kuuks ja päevaks“ TsÜS § 136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale

või kohustuse täitmise tähtaja viimasele päevale vastav päev. Seega tuleb aastates arvutatava

aegumistähtaja puhul lugeda aegumistähtaja viimase aasta vastavaks kuuks ja päevaks TsÜS §

136 lg 2 mõttes kohustuse täitmise tähtpäevale või kohustuse täitmise tähtaja viimasele

päevale vastavat päeva, mitte TsÜS § 147 lg-s 1 märgitud nõude sissenõutavaks muutumise

päeva. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades või suuremates ajaühikutes arvutatava

tähtajaga, möödub tähtaeg TsÜS § 137 lg 1 järgi tähtpäeva saabumise päeval kell 24.00, kui

seadusest ei tulene teisiti (RKTKo 02.04.2014, 3-2-1-162-13, p-d 29 ja 33; RKTKm

27.11.2024, 2-21-141014, p 11.2.).

11.3. Kostjal tuli hageja leppetrahvinõue tasuda hiljemalt 04.06.2021, s.o 14 päeva jooksul

nõude esitamisest (dtl 33). Kuna kostjal tuli leppetrahv tasuda hiljemalt 04.06.2021, siis

möödus TsÜS § 146 lg 1 järgne kolmeaastane tähtaeg 04.06.2024 kell 24.00. Hageja esitas

maksekäsu kiirmenetluse avalduse aga alles 03.07.2024 (dtl 4–6). Avalduse esitamise ajaks

oli hageja nõue seega aegunud.

11.4. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest (TsÜS §

142 lg 1 teine lause). Koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub TsÜS § 144 järgi ka

kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Nii viivise kui ka

sissenõudmiskulude hüvitamise nõude näol on tegemist kõrvalkohustusest tuleneva nõudega,

mis on tihedalt põhinõudega seotud ning ei saa ilma põhinõudeta esineda (vt ka VÕS I komm

(2016), § 113¹, p 8.2). Kuna hageja põhinõue (leppetrahv) on aegunud, on aegunud ka hageja

viivise ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõuded.

12. Kuna hageja nõuded on aegunud, ei hinda ringkonnakohus muid apellatsioonkaebuse

väiteid – need ei mõjutaks asja menetluslikku tulemust.

2-24-125117

13. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse ja jätab hageja hagi täies

ulatuses rahuldamata. Ringkonnakohus rahuldab kostja apellatsioonkaebuse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb asjas uue otsuse, millega jätab

hagi rahuldamata, jäävad poolte maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162

lg 1 järgi hageja kanda.

15. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 määrab kohus kindlaks kostja menetluskulude hüvitatava

suuruse. Kostja on apellatsioonkaebuselt riigilõivuna tasunud 140 eurot. Riigilõivuseaduse §

59 lg 15 ja lisa nr 1 kohaselt kuulus apellatsioonkaebuselt tasumisele riigilõiv 100 eurot.

Hagejal tuleb kostjale hüvitada riigilõiv märgitud ulatuses. Kuivõrd kostja tasus riigilõivu

ettenähtust rohkem, siis enamtasutud riigilõivu ei ole võimalik vastaspoolelt välja nõuda.

Kostjal on õigus taotleda kohtult enammakstud riigilõivu tagastamist TsMS § 150 ettenähtud

korras.

16. Maakohtu menetluses ei ole kostjal hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Kostja enda

ajakulu, mida kostja on hinnanud 72,90 euro suuruse summana (dtl 201), ei ole käsitatav

menetluskuluna (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2, § 144).

(allkirjastatud digitaalselt)