2-23-6058/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Anu Uritam

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2025 Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-6058

Tsiviilasi

Tehnovõrkude Ehituse OÜ hagi R. K. (K.) vastu

ebaseaduslikult kasutatud gaasi võrguteenuse maksumuse ja

maagaasi aktsiisi hüvitamise nõudes

Hagihind

hagi hind 9 874,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood 10407719,

asukoht Suurevälja tn 12, 13516 Tallinn, e-post: XXX

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Ilmar Straus

(advokaadibüroo Simson Straus, e-post: XXX);

Kostja: R. K. (isikukood XXX, aadress XXX);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

(Vladimir Sadekov Advokaadibüroo, e-post: XXX).

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hageja loobumine põhinõudest 206,56 euro osas ja sissenõutavaks muutunud

viivisenõudes 34,71 euro osas ning lõpetada loobutud nõuete menetlus käesolevas tsiviilasjas.

2. Hagi rahuldada.

3. Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood

10407719) kasuks välja 8815,71 (kaheksa tuhat kaheksasada viisteist eurot ja 71 senti) eurot,

millest 7547,34 eurot on põhinõue ja 1268,37 eurot on sissenõutavaks muutunud viivis.

4. Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood

10407719) kasuks välja sissenõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest 21.04.2023

põhinõudelt 7547,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude

täieliku tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta hageja menetluskulud 97,33% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud tema enda

kanda.

2. Mõista kostjalt R. K.lt (isikukood XXX) hageja Tehnovõrkude Ehituse OÜ (registrikood

10407719) kasuks menetluskuludena välja 6579,50 (kuus tuhat viissada seitsekümmend

üheksa eurot ja 50 senti) eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna

ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt kuulub kostjale alates 28.01.2015 Tallinnas kinnistu asukohaga xxx. Hageja

on maagaasi võrguettevõtja maagaasiseaduse § 2 punkt 9 tähenduses Tallinnas Kakumäe piirkonnas,

kuhu jääb xxx kinnistu. Hageja osutab maagaasi võrguettevõtjana Kakumäel maagaasi jaotusteenust.

xxx kinnistu on liitunud hagejale kuuluva maagaasi jaotusvõrguga. Kinnistu liitumisleping

gaasijaotusvõrgu ja muude kommunikatsioonidega sõlmiti tolleaegse kinnistu omaniku T. K. ja hageja

vahel 10.10.2001.

2. Maagaasi müüjaks kostjale oli gaasi ebaseadusliku kasutamise ajal AS Eesti Gaas. AS Eesti Gaas

tarnib maagaasi hageja võrku, kes tarnib maagaasi omakorda gaasivõrgu kaudu tarbijatele. AS

Gaasivõrk mõõdab jaotusvõrkude piiril oleva arvestiga, kui palju on hageja jaotusvõrku gaasi

edastatud. Hageja omakorda tarnib jaotusvõrgu kaudu gaasi iga üksiku tarbijani. Hageja mõõdab igale

tarbijale müüdud gaasikogust arvestiga, mis on paigutatud tarbija kinnistule ja esitab andmed Eleringi

andmevahetusplatvormile.

3. Hageja esitab võrguettevõtjana igale tarbijale arve konkreetse tarbija tarbitud võrguteenuse ja

arvestatud maagaasi aktsiisi kohta. Tarbitud gaasi eest esitab arve gaasimüüja (näiteks Eesti Gaas),

kellega on tarbijal sõlmitud gaasileping. Eesti Gaas esitab igakuiselt hagejale arve gaasikoguse kohta,

mis leitakse lahutades kogu hageja jaotusvõrku juhitud gaasikogusest see kogus, mis on erinevate

gaasimüüjate poolt jaotusvõrgu teeninduspiirkonnas olevatele klientidele müüdud. Selliselt leitud

gaasi kogus võib sisaldada ka ebaseaduslikult kasutatud gaasi koguseid.

4. Gaasi varastatakse reeglina selliselt, et osa kinnistule sisenevast gaasist suunatakse gaasiarvestist

mööda otse gaasikatlasse või muusse gaasi tarbivasse seadmesse. Selleks, et gaasi varastada, ehitab

tarbija ebaseaduslikult ümber kinnistul asuva gaasitorustiku. Teine levinud varguse mehhanism on

selline, et peatatakse gaasimõõdiku mehaanilise numberlugeja liikumine, pistes mõõdikusse traadi või

muu sarnase eseme. Gaasitorustikku omaalgatuslikult ümber ehitada ei tohi. Gaasivõrku ei tohi olla

ühendada eelnevalt kontrollimata gaasiseadmeid. Gaasiseadmed ja torustik peavad vastama

võrguettevõtja eelnevalt heakskiidetud tehnilisele projektile. Iseseisvalt ümber ehitatud gaasitorustiku

kaudu ebaseaduslik gaasitarbimine on ohtlik ja seab tarbijad ohtu.

5. Tänapäeval paigutatakse kinnistutele gaasiarvesti näidu kauglugejad. Sellisel juhul on mõõdik

kinnistul, kuid näidud saadetakse teatud intervalli tagant automaatselt hageja kauglugemise serverisse.

Kauglugeja võimaldab maagaasi võrguettevõtjal seega tuvastada, kas ja kui palju kinnistul gaasi

tarbitakse. Kostja elamu on gaasiküttekatel. Vastavalt xxx elamu gaasivarustuse projektile paigaldati

elamusse gaasikatel Viessmann võimsusega kuni 24 KW. Gaasi avamise dokumentatsiooni kohaselt

taotles xxx kinnistu omanik 05.07.2006 luba ühendada gaasivõrku 24 KW võimsusega

gaasitarviti/küttekatel. Küttekatelt oli üks päev varem 04.07.2006 kontrollinud akrediteeritud OÜ

Tehnokontrollikeskus.

6. Algselt rajati xxx kinnistule gaasitorustik vastavalt tööprojekti joonisele DP-361/06. Selle projekti

kohaselt kulges gaasitoru otse elamusse. Gaasitorustikule väljastas pädevustunnistust omav gaasitrassi

ehitaja 27.06.2006 passi. xxx gaasitorustiku kasutusele võtu akt vormistati 06.07.2006. Gaasitorustiku

kasutusele võtu aktist nähtub, et kasutusele oli võetud üks küttekatel Vitodens 300 võimsusega 24

kKW.

7. xxx omanik tahtis saunamajja paigutada lisaks võrgugaasil töötavat gaasigrilli. Seetõttu teostati xxx

kinnistul gaasitorustiku ümberehitus. Gaasitorustiku ümberehitamiseks koostas 2007. aastal OÜ DEM

Projekt tööprojekti nr 1137/07. Projektiga nähti ette gaasi mõõdusõlme üleviimine elamust 3

saunahoonesse ning torustiku ümberehitus. Rajatud gaasipaigaldise osas viis OÜ Tehnokontrollikeskus

23.11.2007 läbi gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli ja leidis, et gaasipaigaldis vastab

nõuetele. Eelnevalt oli Hectare OÜ koostanud 14.11.2007 gaasitorustiku teostusjoonise. Uue projekti

järgi hakkas gaasitorustik kulgema saunamajja, kuhu paigaldati võrguettevõtja gaasiarvesti, millega

toimus kogu kinnistul tarbitava gaasikoguste mõõtmine. Pärast arvestit jaotati mõõdetud gaas

saunamajas asuva gaasigrillini ja mööda eraldi gaasitorustikku elamus asuvasse gaasikatlasse.

8. Gaasi avamise dokumentatsiooni kohaselt taotles xxx kinnistu omanik 26.11.2007 luba ühendada

gaasivõrku 2,0 KW-e võimsusega gaasitarviti ehk grill. Seega tohtis xxx kinnistul olla gaasivõrku

lülitatud küttekatel Vitodens 300 võimsusega 24KW ja gaasigrill võimsusega 2KW.

9. Kostja ja hageja vahel sõlmiti maagaasi võrguteenuse osutamise leping 13.03.2015. xxx kinnistule

paigaldati gaasitarbimist mõõtev kauglugeja 22.11.2019. Jaanuaris 2021 tekkis hagejal kahtlus, et

kostja tarbib gaasi ebaseaduslikul. Hageja võrdles kostja tarbimisnäitajaid vahemikus novembrist 2019

kuni veebruarini 2021. Graafikust nähtus, et talveperioodil kostja gaasi peaaegu ei tarbinud. Näiteks

jaanuaris 2021 olid Eestis külmakraadid. Kuigi gaasivarustus oli hoone ainus küttesüsteem, kauglugeja

järgi majas gaasi justkui ei tarbitud.

10. 03.02.2021 soovis hageja esindaja kontrollida xxx gaasiarvesti näidu kauglugejat. Hageja esindajad

lasid xxx elamu uksekella. Kui kostja mõne aja pärast tuli ust avama, siis vabandas ja ütles, et ei

kuulnud kella, kuna oli väibasseinis. Tegu oli veebruarikuuga. Kostja lubas hageja esindaja korraks

saunamajas/abihoones asuva gaasiarvesti juurde. Arvesti töötas korrektselt ja näitas, et xxx elamu

tarbib väga suurtes kogustes gaasi.

11. xxx kinnistu saunamaja/abihoonest aga avastati omavoliliselt võrguettevõtjaga liitumis- ning

tarbimislepingu väliselt ning ilma vastavat sertifikaati omava ettevõtte auditeerimiseta täiendav

gaasikatel võimsusega 33KW. Gaasikatel oli soe. Seda gaasikatelt kasutati ilmselt abihoones asuva

sauna, vee ja välibasseini vee soojendamiseks. Kui hageja esindaja küsis kostjalt, et millega ta maja

talvel kütab, vastas kostja, et ta kütab talvel elektriga või ei ela talvel üldse majas. Kui hageja esindaja

soovis näha elektrikütteseadmeid, siis sellest kostja keeldus.

12. 03.02.2021 läks hageja esindaja tagasi kontorisse ja avastas xxx kauglugeja edastatud andmeid

lugedes, et pärast hageja esindajate külaskäiku oli xxx elamu gaasitarbimine tõusnud nulltarbimiselt

2,5 m3 peale tunnis. Kui enne küttis kostja gaasikatelt nii, et suunas gaasi katlasse mõõdikust mööda,

siis tänu hageja ootamatule kontrollkäigule oli kostja sunnitud gaasi suunama gaasikatlasse läbi

mõõdiku. Kui hageja esindaja majja astus, oli gaasikatel soe. Kostja ei saanud kuidagi põhjendada,

miks on gaasikatel soe, kui mõõdiku järgi gaasi tarbitud pole.

13. Hageja küsis kostjalt xxx elamu elektritarbimise andmeid tunniajalise täpsusega, et kontrollida

kostja väidet elektriga kütmise kohta. Kostja keeldus elektritarbimise andmete esitamisest. Hageja oli

03.02.2021sunnitud liitumispunktis xxx gaasi kinni keerama. Hageja viitas MGS § 26 lõikele 2 ja § 25

lõike 1 punktile 3. 03.02.2021 koostati gaasi ebaseadusliku tarbimise akt, millele kostja keeldus alla

kirjutamast.

14. Hagejal on alust arvata, et kostja on ebaseaduslikult gaasitorustiku ümber ehitanud ja juhib gaasi

küttekatlasse gaasiarvestist mööda. Kostja avas omavoliliselt xxx liitumispunktis gaasikraani

03.02.2021 südaööl. Omavoliliselt oli gaas avatud kuni 15.02.2021, mil hageja sulges uuesti xxx

liitumispunktis asuva gaasikraani. 16.02.2021 avas kostja uuesti omavoliliselt gaasikraani ja lõhkus

kraani selliselt, et seda polnud enam võimalik sulgeda. Hageja oli sunnitud 17.02.2021 sulgema nn

liinikraani ehk gaasikraani tänava jaotustorustikul, mis asub xxx liitumispunktist eemal. Kostja avas

omavoliliselt ka liinikraani. Hageja avastas omavolilise gaasi avamise 08.03.2021. Kostja lõhkus xxx

liitumispunktis oleva maakraani nii, et seda ei olnud enam võimalik sulgeda. Samal viisil lõhkus kostja

ka liinikraani.

15. Hageja lisas hagile xxx gaasitarbimise graafiku, mille peal on ära toodud gaasitorustikuga seotud

tegevused, s.t. gaasigraani sulgemised ja avamised. Graafikust nähtub taustaks halli joonega

analoogilise majapidamise gaasitarbimine Kakumäel samal ajal.

16. 08.03.2021 saavutas hageja kostja abikaasaga kokkuleppe, et hageja töötaja võib xxx

gaasitorustikku naaberkrundilt lükata sondkaamera. Kaameravaatluse tulemusena selgus, et

gaasitorustik oli ümber ehitatud ega vastanud projektile nr 1137/07 ega Hectare OÜ koostatud

teostusjoonisele. Seega avastati gaasitorustiku ebaseaduslik ümberehitus, mis võimaldas xxx kinnistul

tarbida gaasi arvestist mööda suunates. Gaasivargust võimaldava ümberehituse üldine skeem on

toodud joonisel. Lisaks esitas hageja xxx gaasitorustiku legaalse skeemi.

17. xxx gaasitorustiku projektile vastavuse kontrolli korrati Inspecta Estonia OÜ (endise nimega

Tehnokontrollikeskus OÜ) eksperdi S. P. juuresolekul 18.03.2021. Ka sellel korral avastati

sondkaameraga torustikus projektivälised kraanid ja kolmikud (toru hargnemise kohad, millega saab

gaasi mõõdikust mööda suunata). 18.03.2021 korduskontroll kinnitas, et xxx gaasitorustik ei vasta

projektile ja gaasi tarbiti seda arvestist mööda juhtides. Ekspert S. P. kinnitas, et kinnistu sisene maa-

alune hargnemine enne hoone sisendit võimaldab gaasi gaasiarvestist mööda juhtida.

18. 15.03.2021 esitas kostja tsiviilasjas nr 2-21-4047 Harju Maakohtusse hagi, milles nõudis, et hageja

taastaks gaasivarustuse selliselt, et kostja saaks kütta kahe Buderus gaasikatlaga. Kostja pole kunagi

võrguettevõtjalt taotlenud luba teise gaasikatla gaasivõrku ühendamiseks. Kostja ei ole esitanud

hagejale teise katla kohta gaasipaigaldise kasutusele eelnevat tehnilise kontrolli akti. Hagiga võttis

kostja omaks, et xxx kinnistul elatakse talvel, hooneid on vaja talvel kütta ning neid köetakse gaasiga

ja hoonete kütmiseks kasutatakse lausa kahte Buderus gaasikatelt.

19. Hageja viitas MGS § 25 lõikele 3 ja lõikele 4, samuti ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja

võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõte § 4 lõikele 1, 2, 3 ja 4. Ühe Buderus katla

nimivõimsus on 24 KW ja teisel 33KW ning gaasigrillil 2 KW, kokku 59 KW. Gaasi ebaseadusliku

kasutamise arvestusperioodiks loetakse perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest

tehnilise kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle

ühe aasta tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Hageja esitas

kohtule arvestuse ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse ja selle maksumuse kohta. Hageja võttis

aluseks ajavahemiku 03.02.2020 -03.02.2021 ehk üks aasta ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest

tagasi.

20. Hageja esitas kostjale 2021. a veebruari vee ja kanalisatsiooni, maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse

ning ebaseaduslikult tarbitud maagaasi, maagaasi võrguteenuse ja aktsiisi eest 10.03.2021 arve nr

247024 summas kokku 18370,71 eurot. Arve tasumise tähtaeg oli 15.03.2021. Hageja korrigeeris

kostjale hagejale esitatud arvet ja esitas 05.04.2021 kostjale tasumiseks 2021. a märtsi vee ja

kanalisatsiooni, maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse ning ebaseaduslikult tarbitud gaasi võrguteenuse ja

aktsiisi eest arve nr 249347 summas 8 086,81. Uues arves vähendati esialgset arvet nr 247024

maagaasi enda maksumuse võrra, s.o. 10 405,52 euro võrra.

21. Arvel nr 249347 näidatud võlg 7965,19 eurot sisaldab hagiavaldusega sissenõutavat

põhivõlgnevust 7753,87 eurot (ebaseaduslik võrguteenus ja aktsiis) ning arvelt nr 247024 uue arve

väljastamise hetkeks tasumata summat 211,31 eurot 2021. a veebruari vee ja kanalisatsiooni ning

maagaasi aktsiisi ja võrguteenuse eest. Arve nr 249347 tasumise tähtaeg oli 15.04.2021. Seega muutus

ebaseaduslikult tarbitud gaasi võrguteenuse tasu ja aktsiis sissenõutavaks hiljemalt alates 16.04.2021,

alates millest on arvutatud viivist.

22. Hageja arvutab viivist alates korrigeeritud arvest, mitte esialgsest arvest ning see on vastutulek

kostjale. Sissenõutavaks muutunud viivise nõue on arvestatud ajavahemiku 16.04.2021 kuni

18.04.2023 eest ehk 733 päeva eest VÕS § 113 sätestatud määras. Viivisnõue on 18.04.2023 seisuga

1303,08 eurot. Hageja palus, et kohus mõistaks kostjalt välja ka sissenõutavaks muutuva viivise

seadusjärgses määras põhinõudelt alates hagi esitamisest 22.03.2023 kuni põhinõude täieliku

täitmiseni.

23. Hagiavalduse täienduses selgitas hageja nõude kujunemist ja arvestust. Hageja selgitas, et tema

koostatud tabelis väljendab arv 10,3 maagaasi kütteväärtust KW/m3. Varastatud gaasi kuupmeetrid

arvutatakse järgmise valemi järgi: m3 = (gaasitarvitite võimsus/kütteväärtus) X arvestatavad tunnid

päevas X arvestusperiood. Seega algul jagatakse gaasitarvitite võimsus maagaasi kütteväärtusega,

saades selliselt seadme võimsusele vastava tarbitud koguse kuupmeetrites (m3) ühes tunnis. Saadud

tulemus korrutatakse seejärel läbi tundide ja päevadega. Tulemuseks ühes aastas tarbitud

maagaasikogus.

24. 02.02.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevuse 7547,34 eurot ja seisuga 18.04.2023 sissenõutavaks muutunud viivise 1268,37 eurot.

Hageja palus AS-lt Eesti Energia välja mõista kostja kinnistu elektritarbimise andmed ajavahemikus

03.02.2019 – 31.12.2022.

25. Kostja väidab, et ta küttis ajavahemikus 03.02.2020 - 03.02.2021 xxx elamut elektriga. Kostja on

esitanud elektritarbimise andmed kuuajalise täpsusega. See ei anna ülevaadet, kuidas jagunes

elektritarbimine vastava kuu sees. Elektritarbimise andmed tunniajalise täpsusega nimetatud

ajavahemiku kohta võimaldavad vaadelda, kuidas korreleerub tarbitav elektri- ja gaasikogus

välitemperatuuri muutusega. Kui kostja küttis maja gaasi asemel elektriga, pidi välitemperatuuri

langedes tõusma elektritarbimine ja vastupidi.

26. Kostja väidab, et ta küttis elamut lisaks gaasile elektriga. Selle väite tõendamiseks on kostja

esitanud kuude lõikes elektritarbimise väljavõtte ajavahemiku kohta jaanuarist 2019 kuni märtsini

2021. Kui vaadelda perioodi 03.02.2020 -03.02.2021, siis nähtub, et 2020. a augustis, mis on suvekuu,

oli kostja elektritarbimine 2024,333 kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur 16,6 C ), mis on pea

⁰

sama suur kui talvekuude tarbimine. 2020. a novembris oli tarbimine 2114,928 kWh (välisõhu kuu

keskmine temperatuur 5,3 C ), 2020. a detsembris 2215,137 kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur

⁰

0,2 C ), 2021. a jaanuaris 2190,167kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur -2,7 C ) ja 2021. a

⁰

⁰

veebruaris 1921,337kWh (välisõhu kuu keskmine temperatuur -5,2 C ). Seega pole kostja (väidetavalt

⁰

kütmisele kulunud) elektrienergia tarbimine ja välitemperatuur omavahel korrelatsioonis.

27. Kostja väidab, et ta on igal ajal tarbinud samas koguses gaasi. See ei vasta tõele. Kostja möönab, et

ajavahemikus oktoober-detsember 2020 oli xxx gaasitarbimine muust ajavahemikust väiksem, sest

ajavahemikus oktoobrist detsembrini 2020 olevat xxx hoonete kütmine toimunud täiendavalt elektriga.

Selle tõestuseks olevat elektritarbimine ajavahemikus oktoober-detsember 2020 olnud tunduvalt

kõrgem kui ajavahemikus oktoober-detsember 2019. Tegelikult suurenes kostja 2020. aasta

elektritarbimine võrreldes 2019. aasta elektritarbimisega. Seda ei saa seletada elektriga kütmisega

ajavahemikus oktoobrist detsembrini 2020. Kostja tarbis juba kevadel märtsis (2566,454 kwh) ja suvel

augustis (2024,148 kwh) 2020. aastal sama palju elektrit, kui ta väidetavalt kulutas kütmisele oktoobris

(2244,148 kwh), novembris (2114,928 kwh) või detsembris (2215, 137 kwh) 2020. aastal. Kostja pole

öelnud, et ta 2020. aasta märtsis küttis maja elektriga.

28. Kostja väitis, et ta küttis elamut 2020. a oktoobrist detsembrini elektriga, kuid vastuolus sellega

paigaldas kostja enda väidete kohaselt soojuspumba 2021. a detsembris. Kostja esitatud arved

näitavad, et AS Eesti Energia on alles 29.11.2021 esitanud ettemaksu arve nr 276189906053

soojuspumba ja selle paigaldamise eest. Eesti Energia AS 25.01.2022 arve nr 276863002932 pöördel

on näha, et soojuspumba paigaldamiseks vajalikud tööd tehti alles 25.01.2022. Seega ei saanud kostja

kuidagi maja kütta ajavahemikus 03.02.2020 - 03.02.2021 soojuspumbaga. Kostja pole esitanud

andmeid elektrit tarbiva kütteallika kohta, mis väidetavalt võimaldas maja soojana hoida.

29. Maagaasi üheks müüjaks on AS Eesti Gaas. Gaasi müüakse Kakumäel hagejale kuuluva

maagaasivõrgu kaudu. Gaasi müük on gaasi üleandmine isikule tasu eest (MGS § 7 lg 4). Tarbijatele

müüdud gaasi koguste mõõtmise tagab MGS § 24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja ehk hageja. Hagile

lisatud joonis illustreerib, kuidas gaasitorustikuga seotud tegevused, s.t. gaasikraani sulgemised ja

avamised, on mõjutanud gaasitarbimist. Graafikul jookseb taustaks halli joonega analoogse

majapidamise gaasitarbimine Kakumäel samal ajal. Hagi lisaks 11 olev skeem illustreerib, kuidas gaas

peaks gaasitorustikus liikuma legaalse gaasitorustiku skeemi puhul. Hagi lisaks 12 olev skeem

näitlikustab, et gaasitorustiku ümberehitamise tulemusel suunati gaas näidikust mööda otse

gaasiseadmesse.

30. Hageja sulges ka kostja veekraani võlgnevuse tõttu. Veekraanide sulgemine ei ole seotud antud

vaidlusega. Ebaseadusliku gaasitarbimise seisukohast ei oma tähtsust, kes gaasitorustiku ümber ehitas.

Tähtsust omab ebaseaduslik gaasitarbimine. Kui võrguettevõtja on usutavalt tõendanud gaasi

ebaseadusliku tarbimise võimaluse, peab hoopis tarbija tõendama, et ta vaatamata võimaluse

olemasolule gaasi ebaseaduslikult ei tarbinud. Tõendamiskoormus pöördub tarbija kahjuks ümber.

31. Kostja väidab, et hageja 03.02.2021 koostatud gaasi ebaseadusliku tarbimise akt ei pruugi olla

kooskõlas Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007 määrusega nr 54 kinnitatud

„Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise

põhimõtetega“. Hageja leidis, et akt on määruse nõuetega kooskõlas. Gaasi ebaseadusliku tarbimise

akt on koostatud 03.02.2021 gaasi ebaseadusliku tarbimise avastamise päeval hagejale kättesaadavate

andmete põhjal. Kostja keeldus akti koostamisel igasugusest koostööst hagejaga. Kõik määruses

ettenähtud andmed on võimalik akti kanda ainult juhul, kui tarbija teeb võrguettevõtjaga koostööd.

Isegi kui hageja 03.02.2021 koostatud aktis esineb vähetähtsaid erinevusi määruse loetletud andmetega

võrreldes, ei ole ükski neist erinevustest selline, mis võinuks hageja viia ebaõigete otsuste

langetamiseni.

32. Hageja ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole tõendanud, mis ajal ja millises koguses toimus

gaasivargus. Tarbijad ise ebaseaduslikult tarbitud koguseid ei mõõda. Seetõttu on majandus- ja

kommunikatsioonimister 25.06.2007 määrusega kinnitanud sellise tarbimise määramise põhimõtted.

Määruse alusel arvutatakse eelduslikult ebaseaduslikult tarbitud gaasikogused, mitte ei mõõdeta

gaasikoguseid. Hagejal ehk võrguettevõtjal ei ole Politsei- ja Piirivalveameti pädevust. Võrguettevõtjal

puudub õigus siseneda tarbija elukohta, kohaldada tarbija suhtes mistahes sundi, paigaldada tarbija

ruumidesse jälitusseadmeid, et avastada ebaseaduslikku gaasitarbimist, selle aega ja koguseid. Kui

tarbija keeldub võimaliku ebaseadusliku gaasitarbimise korral võrguettevõtjaga koostööst, peab tarbija

riskima sellega, et gaasi ebaseadusliku tarbimise akti lähevad võrguettevõtjale avalikult kättesaadavad

andmed, mis võivad erineda hetkel tegelikest andmetest. Eelkõige puudutab see kinnistul asuvaid ja

gaasivõrku ühendatud või gaasivõrgust lahti ühendatud erinevaid gaasiseadmeid.

33. Kostja kandis gaasi ebaseadusliku tarbimise akti gaasikatla Vitodens 300 võimusega 24 KW,

abihoones asuva gaasikatla 33 KW ja grilli 2 KW. Kostja väidab, et gaasigrill ei olnud gaasivõrku

ühendatud, vaid see töötas eraldi balloonigaasil. Hageja ei tea, millal oli gaasigrill gaasivõrgust lahti

ühendatud. Kuna kostja keeldus koostööst hagejaga, lähtus hageja avalkult kättesaadavatest andmetest.

34. Hageja käitus täiesti adekvaatselt, kui tellis kohapeale gaasitorustiku uurimiseks vastava eriala

spetsialist S. P., kes torukaameraga tuvastas, et gaasitorusikus oli enne mõõdikut selline hargnemine,

mis võimaldab gaasi juhtida gaasiseadmetesse mõõdikust mööda minnes. Maa all oleva gaasitorustiku

täpse skeemi joonistamiseks oleks pidanud maha lõhkuma xxx abihoone, kuna suures osas asus

ümberehitatud gaasitorustikust selle hoone all. Abihoone lammutamine gaasitorustiku skeemi

joonistamiseks oleks olnud selgelt ebaadekvaatne ja vastuolus põhiseaduse §-s 33 sätestatud kodu

puutumatuse põhimõttega.

35. Hageja ei nõustunud, et määrusega nr 54 kinnitatud põhimõtted on vastuolus põhiseaduse §-

ga 32. Isegi, kui ebaseaduslikult tarbitud gaasikoguseid mõõta ei soovita, on tarbijal võimalus teha

võrguettevõtjaga koostööd ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisel. Ebaseaduslik gaasi tarbimine on

vargus ja see on ohtlik. Määruses on püütud leida tasakaal tarbija ja gaasimüüjate huvide vahel.

36. Kui kostja väidab, et gaasitorustiku ehitas ümber eelmine omanik, ei tea hageja, millal

ebaseaduslik gaasitarbimine algas. Hageja esitas nõude vaid aasta kohta, sest määruse § 4 lg 4 ei

võimalda nõuet pikema perioodi kohta esitada. Määrus kaitseb perioodi piiramise kaudu tarbijaid.

37. Maagaasilt aktsiisimaksu tasumise ja deklareerimise kohustus on seaduse alusel võrguettevõtjal

(alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus § 22 lg 1 p 74). Ka ebaseaduslikult tarbitud gaasilt

tuleb tasuda aktsiis. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus ei tee vahet, kuidas tarbitud

maagaasikogus on saadud ehk kas selle on võrguettevõtja mõõtnud või määranud. Hageja korrigeerib

nõude suuruse arvutamise aluseks olnud võrguteenuse hinna 0,11221 eurot/m3 peale (enne oli hagis

0,11747 eurot m3). Nimetatud võrguteenuse hind kehtis 01.01.2020-28.02.2021 ja oli kehtestatud

Konkurentsiameti 31.10.2019 otsusega 7-3/2019- 076. Kostja nimetatud hind 0,08588 eurot kehtis

ajavahemikus 01.12.2014-31.08.2015.

38. Ebaseadusliku tarbimise osas on aluseks võetud ajavahemik 03.02.2020 -03.02.2021, s.t. üks aasta

ebaseadusliku gaasitarbimise avastamisest tagasi. Kostja võlgnevus võrguteenuse eest on 4406,049

eurot ja maagaasi aktsiisi eest 3141,288 eurot. Kokku on võlgnevus 7547,34 eurot. Viivis alates nõude

sissenõutavaks muutumisest 16.04.2021 kuni hagi esitamiseni on 1094,62 eurot.

39. 25.10.2024 seisukohtades osundas hageja, et kostjaga kompromissi sõlmimisele tuleks kaasata ka

AS Eesti Gaas. Kui esineb erinevus Eesti Gaasi võrguettevõtja torustikku tarnitud gaasi ja tarbijate

tarbitud gaasikoguste vahel, peab maksumuse vahe hüvitama võrguettevõtja. Kui kompromissi korras

tarbija ebaseaduslikult tarbitud kogust vähendada, peab vähendatud ulatuses hüvitama gaasi

maksumuse Eesti Gaas AS-le võrguettevõtja ehk hageja.

40. Hageja on tellinud äriühingult S OÜ (registrikood: xxx) xxx hoone S. S koostasid A. K. ja V. P.. S.

järelduste kohaselt ei piisanud mõõdetud maagaasi kogusest 2020 .aastal hoone energiavajaduse

katmiseks. Kuni küttesüsteemi vahetuseni puudus korrelatsioon mõõdetud hoone energiakulu ja välise

temperatuuri vahel. Mõõdetud gaasi tarbimine suurenes kevadel ning lõppes sügisel, mis ei ole usutav.

2019 – 2021 kütteperioodide küttevajadust ei kaetud elektriküttega. Auditi kohaselt näitavad mõõdetud

tarbeandmed, et kinnistul on kütteperioodi alguses gaasi tarbimist oluliselt vähendatud, kohati on see

läinud peaaegu miinimumini ja kütteperioodi lõppedes on gaasitarbimine kasvanud.

41. Auditi kohaselt on majas ja kõrvalhoones gaasikatlad, kuid kütteperioodil on gaasi tarbimine

oluliselt väiksem võrreldes suvise ajaga, mis ei ole usutav. Tavapäraselt on gaasikulu maksimum

kütteperioodil, kui välistemperatuur on kõige madalam ning gaasikulu miinimum esineb siis, kui

välisõhu temperatuur on kõige kõrgem. Kostja on väitnud, et on kütnud elektriga, kuid tarbitud

elektrienergia koguste andmed ei näita, et kütteperioodil oleksid kasutatud elektrienergia kogused

olnud märkimisväärselt suuremad võrreldes suvise perioodiga. See ei viita elektrikütte süsteemide

kasutamisele hoones.

42. Auditi järgi paigaldati 2021. aasta hilissügisel eramule õhksoojuspumbad ja peale seda on kinnistu

kütteperioodil tarbitud elektrienergia kogused märkimisväärselt tõusnud. Kui eeldada, et omanik oli

varasemalt kütnud näiteks elektriradiaatoritega ja 2021. aastal paigaldas uue küttesüsteemi, oleks

kasutatav elektrienergia pidanud kütteperioodil vähenema, mitte tõusma. S näitab, et vaidlusalusel

aastal 2020 ei piisanud kütmisperioodil ühes kuus hoone kütmiseks isegi tarbitud elektri ja mõõdetud

gaasikoguse summast. Alles 2021-2022 kütmisperioodil, kui kostja oli paigutanud soojuspumbad,

kulutas kostja nii palju elektrit, et sellest piisas hoone kütmiseks. Seega saab vaidlusaluse perioodi

03.02.2020 -03.02.2021 kohta teha järelduse, et kostja on tarvitanud gaasi kütmiseks ebaseaduslikult.

43. Hageja selgitas, et aktsiisiga maksustatakse erinevate vedel-, tahke- ja gaaskütuste ning

elektrienergia tarbimist, välja arvatud nende kasutamisel teatud spetsiifilisel otstarbel. Alkoholi-,

tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 1 lg 1 kohaselt maksustatakse aktsiisiga

alkoholi, tubakatooteid, kütust ja elektrienergiat. Seega on aktsiisimaks tarbimismaks. Võrguettevõtja

ei ole ise maagaasi tarbija. Maagaasi tarbijaks on kostja. ATKEAS § 22 lg 1 p 74 kohaselt tasub

aktsiisi võrguettevõtja, kes edastab maagaasi või mootorimaagaasi tarbijale. See säte on kehtestatud

efektiivse maksukogumise eesmärgil. Kuna tarbijatele müüdud gaasi koguse mõõtmise tagab MGS §

24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja, on seadusandja pannud võrguettevõtjale kohustuse koguda ja tasuda

aktsiisi. Energiamajanduse korralduse seadus (EnKS) § 12 lg 3 p 3 kohaselt esitab energiatarnija

lõpptarbijale koos arvega või arvel teabe kohaldatud maksude, lõivude ja tariifide kohta. EnKS § 2 p 9

kohaselt on energiatarnijaks jaotusvõrguettevõtja, kes vastutab energia transpordi eest lõpptarbijale või

tarbijapaigaldiseni. EnKS § 12 lg 3 p 3, ATKEAS § 1 lg 1 ja ATKEAS § 22 lg 1 p 74 tuleb vaadata

koostoimes. Tarbija maksab maagaasi tarbimise eest aktsiisi, kuid selle kogub kokku ja tasub riigile

võrguettevõtja. Võrguettevõtjal endal ei lasu aktsiisi kandmise kohustust, kuna ta ise pole gaasi

lõpptarbija.

44. Seaduse mõte pole võimaldada tarbijal gaasitarbimist selliselt, et lõputult suureneva aktsiisi

kandmise kohustus jääb lõppastmes võrguettevõtjale. Sellisel juhul ei sooviks keegi olla

võrguettevõtja. Gaasi müüja AS Eesti Gaas ei lisa arvele aktsiisi. Selle üle vaidlus puudub. Riik on

pannud aktsiisi kogumise ülesande võrguettevõtjale, mitte gaasi müüjale. Seega, maagaasi aktsiis

lisatakse võrguettevõtja poolt esitatavale arvele seaduse alusel. Võrguettevõtja kogub aktsiisi kokku ja

maksab riigile ATKEAS § 22 lg 1 p 74 alusel. Selleks, et aktsiisi kohtu kaudu tarbijalt sisse nõuda, ei

pea aktsiis olema võrguettevõtja poolt riigile tasutud. See pole võrguettevõtja nõude esitamise

eeltingimuseks. Kui kohus tuvastab ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse, on selle koguse pealt

võimalik välja arvutada aktsiis.

45. Kostja on tarbinud võrguteenust. Kostja on kasutanud teenust varem, aga maksab selle eest praegu.

Käibemaksuseaduse § 4 lg 1 p järgi on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse

käigus. Ühelt poolt käibemaksuseadus § 4 lg 1 p 1 sätestab, mis on käive, teiselt poolt vaatab EMTA

teenuse/toimingu sisu. Varasemalt on elektrivargust käsitletud teenuse tarbimisena ehk käibena,

mistõttu tuli lisaks hüvitatavale elektrihinnale tasuda käibemaks.

46. Hageja kordas selgitusi selle kohta, kuidas sondkaamera abil tuvastati 08.03.2021 gaasivarguse

toimepaneku asjaolud. Kus möödasuunamist võimaldav kraan nr 2 täpselt asus, ei saa tagantjärgi

öelda, kuna ebaseadusliku gaasi tarbimise akt koostati 03.02.2021 ja spetsialist S. P. lubati xxx

kinnistu gaasitorustikku uurima alles 18.03.2021. 03.02.2021 lubati hageja esindaja küll korraks xxx

majja, et kontrollida gaasiarvesti näidu kauglugejat, kuid see ei olnud piisav, et kontrollida

gaasivargust võimaldavat gaasikraani asukohta või gaasivarguse täpset skeemi. Kostja teadlikult

viivitas ligipääsu lubamisega enda kinnistule. Kostjal oli aega rohkem kui kuu, et eemaldada kraan nr

2, mille avamisel voolas gaas kolmikust otse gaasiseadmesse.

47. Hageja ei nõustunud jätkuvalt kostja väidetega, et gaasi ebaseadusliku tarbimise akt ei olnud

nõuetekohaselt koostatud. Gaasi ebaseadusliku tarbimise akt koostati ebaseadusliku tarbimise

avastamise päeval hagejale kättesaadavate andmete põhjal. Kostja keeldus akti koostamisel

igasugusest koostööst hagejaga. Kõik määruses ettenähtud andmed on võimalik täpselt akti kanda

ainult juhul kui tarbija teeb võrguettevõtjaga koostööd.

48. AS Eesti Gaas ei ole võimuvolitustega riigiasutus, kes väljastab arvamusi või seisukohtasid, mis on

kolmandatele isikutele siduvad. Gaasivargused tekitavad tahes või tahtmata ärikonflikti gaasi müüja ja

võrguettevõtja vahel. Gaasimüüjat reeglina huvita, kas või kes gaasi varastas. Kui esineb erinevus

Eesti Gaasi võrguettevõtja torustikku tarnitud gaasi ja tarbijate tarbitud gaasi vahel, peab vahe

maksumuse Eesti Gaasile hüvitama võrguettevõtja. Kuna Eesti Gaas soovib võrguettevõtja võrku

tarnitud gaasi eest raha kätte kohe saada, soovib ta võrguettevõtjat veenda, kui lootusetu on varga

leidmine, et sundida võrguettevõtjat tarbitu eest tasuma.

49. Võrguettevõtja peab arvestust, kui palju tarbijatest keegi gaasi tarbis ja edastab andmed gaasi

müüjale läbi andmevahetus platvormi (APV). Kui esineb ebaseaduslik gaasi tarbimine, esitab

võrguettevõtja AVP-sse ebaseaduslikult tarbitud koguse vastava tarbija tarbitud kogusena. Hagejale

jääb arusaamatuks, miks kostja väidab, et hageja ei kavatsenudki Eesti Gaasile „kadunud gaasi“ eest

tasuda. Kui ebaseaduslikku tarbimist tuvastada ei õnnestu, märgitakse „kadunud gaasi“ tarbijaks AVP-

s võrguettevõtja ja võrguettevõtja tasub gaasi müüjale „kadunud gaasi" eest.

50. AVP-sse märgiti tarbimiskoguseks 32 721,75 m3, kuna see on kostja ühe aasta tarbimiskogus, mis

on arvutatud (mitte mõõdetud) Majandus- ja kommunikatsiooniministri 25.06.2007 määrusega nr 54

kinnitatud „Ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise

põhimõtted“ alusel.

51. Alusetud on kostja väited, et hageja soovis viimaselt saada kõrgemat gaasi hinda võrreldes sellega,

mida ta ise pidi AS-le Eesti Gaas tasuma. Hageja märkis alguses ise ennast AVP platvormil „kadunud

gaasi“ tarbijaks, kuna alguses polnud teada, kuhu puuduolev gaas kadus. Võrguettevõtja peab

hüvitama gaasimüüjale ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse, kui ebaseaduslikku tarbijat ei leita.

Kui selgus ebaseaduslik gaasi tarbija, lootis hageja, et kostja hüvitab vabatahtlikult gaasi maksumuse,

võrguteenuse tasu ja gaasiaktsiisi. Kui kostja oleks vabatahtlikult hüvitanud, oleks hageja tasunud

ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse gaasimüüjale.

52. Hageja esitatud arve nr 247024 summas 18 370,71 eurot sisaldas kolme komponenti: maagaasi

hinda, võrguteenuse tasu ja aktsiisi. Võrguteenuse tasu oli 4612,588 eurot, aktsiis oli 3141,288 eurot.

Kui lahutada hageja arve nr 247024 kogusummast 18 370,71 eurost 4612,588 eurot (võrguteenus) ja

3141,288 eurot (aktsiis), jääb järgi 10 616,83 eurot, mis on maagaasi hind. See läheb kokku Eesti

Gaasi samale gaasikogusele esitatud arve nr 1002560013 summaga 10 585,47 eurot. Vahe on

31,36 eurot. Vahe võib tekkida arvutusvea või hinna kõikumise tõttu.

53. Kuna kostja vabatahtlikult hagejale ebaseaduslikult tarbitud gaasi hinda, võrguteenuse tasu ja

aktsiisi ei tasunud, tühistas hageja kostjale esitatud arve nr 247024 ja märkis AVP platvormil

ebaseaduslikult tarbitud 32 721,75 m3 gaasi tarbijaks kostja. Hageja palus AS-l Eesti Gaas

ebaseaduslikult tarbitud gaasi eest esitada arve otse kostjale, mida viimane tegi. Hageja esitas kostjale

05.04.2021 uue arve nr 249347 summas 8 086,81 eurot. See arve sisaldas lisaks ebaseaduslikult

tarbitud gaasi võrguteenuse ja aktsiisi maksumusele 2021. a märtsi vee- ja kanalisatsiooniteenuse tasu.

Välja oli jäetud ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumus, mille kohta esitas kostjale 07.04.2021 arve

nr 1002560013 AS Eesti Gaas.

54. 06.01.2025 seisukohas nõustus hageja, et kriminaalasja lõpetavas määruses toodud seisukohad ja

järeldused ei ole siduvad tsiviilasja läbivaatavale kohtule. Kostja esitas kohtule kriminaalasja nr

21231700429 lõpetamise määruse, kust puuduvad lõpetamise põhistused. Hageja esitas sama

kriminaalasja lõpetamise määruse põhistused. Kriminaalasja lõpetamise määruse põhistustes leiti, et

gaasi ebaseaduslik kasutamine toimus. Tõendatuks loeti, et rikkumine pandi toime juba alates

03.02.2020 ehk aasta enne selle avastamist. Hageja ei pidanud arusaadavaks, miks ei tuvastatud

kuriteo toimepanekut.

55. Muus osas kordas hageja oma varasemaid väiteid. Kostja väidab alusetult, et hageja peab ära

tõendama varguse võimaluse, varguse enda ja lõpuks varastatud gaasi koguse. Varastatud gaasi kogust

ei mõõdeta, vaid arvutatakse. Hageja kohustuseks on üksnes tõendada ebaseaduslikku tarbimist. Kostja

võtab 25.11.2024 seisukoha punktis 2.15. omaks, et ebaseadusliku tarbimise võimalus oli tänu kolmiku

olemasolule võimalik. Ebaseadusliku tarbimise tõendamiseks on hageja esitanud erinevaid tõendid.

Kostja ei ole selgitanud, miks ta vahetas väidetavalt efektiivse elektrilise kütteseadme välja rohkem

elektrit tarbinud soojuspumba vastu. Alusetu on kostja väide, et kui elamus oli rohkem inimesi, tuli

rohkem kütta, sest inimkeha eritab soojust.

56. Hageja pole teostanud kostja krundil sanktsioneerimata tegevusi. Hageja on teostanud kaevetöid

naaberkinnistul (xxx) naabrite nõusolekul. Kaevetöid kostja kinnistul teostatud ei ole. Ebaseaduslik

hargnemine kolmiku näol, mis asub ebaseadusliku ja omavolilise juurdeehituse all, avastati. Kogu

tegevus oli kooskõlastatud vaidlusalusel kinnistul elava O. S., kes oli pidevas telefoniühenduses oma

abikaasaga. Ühtegi 83 aastast naist kinnistul näha ei olnud. O. S. edastatud videod, kust on näha hageja

töötajate kohalolu kinnistul, on tehtud nendel päevadel, millal teostati töid.

57. Kostja soovib, et juhul, kui kohus tuvastab gaasi ebaseadusliku tarbimise, peaks kostja maksma

sama koguse gaasi eest nagu ta ausa tarbimise perioodil tarbis, sest muidu toimuks hageja alusetu

rikastumine. Hageja ei tea, millisel perioodil kostja ausalt gaasi tarbis. Nõue on määruse alusel esitatud

ühe aasta eest. Aktsiisi ja käibemaksu osas jäi hageja varasemate väidete juurde.

58. Menetluskuludena palus hageja kostjalt välja mõista kulud õigusabile. Õigusabi on vandeadvokaat

osutanud 34 tundi hinnaga 160 eurot tunnis ja kokku 5440 euro eest. Summale lisandub käibemaks.

Kuludele lisandub xxx hoone energiakasutuse hinnangu koostamise maksumus summas 550 eurot (350

eurot + 200 eurot), millele samuti lisandub käibemaks 121 eurot.

KOSTJA VASTUVÄITED

59. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud, et ta tarbis gaasi ebaseaduslikult ja tegi xxx

gaasitorustiku ümberehituse, mis võimaldab gaasi gaasiarvestist mööda juhtida. Hageja enda koostatud

joonised tuleb jätta tähelepanuta, sest need ei ole tõendid, vaid menetlusosalise seletused. Joonistest

nähtub muuhulgas, justkui ei tarbitud xxx kinnistul 2021. a jaanuaris maagaasi. Kostja esitas AS Eesti

Gaas 08.02.2021 arve, kust nähtub, et jaanuaris 2021 on xxx kinnistul tarbitud 999,998 m3 maagaasi

ehk peaaegu kaks korda rohkem kui veebruaris 2021.

60. Kostja omandas xxx asuva kinnistu koos olemasolevate kommunikatsioonidega I. K. 04.12.2014

võlaõigusliku müügilepingu ja 22.01.2015 asjaõigusliku lepingu alusel. 04.12.2014 müügilepingu

sõlmimisel kinnitas I. K., et kinnistul asuvad ehitised on ehitatud vastavalt kinnitatud projektile, nende

püstitamiseks ja kasutamiseks on olemas kõik nõutavad load ja nõusolekud. Kostjal ei olnud alust

müüja kinnitustes kahelda ega täiendavalt kontrollida gaasitorustikku tegelikku olukorda ja vastavust

ehitusprojektile. Kostjal puudusid selleks vajalikud oskused ja teadmised.

61. Koheselt pärast kinnistu omandamist sõlmis kostja hagejaga 13.03.2015 maagaasi võrguteenuse,

samuti veevarustuse ja –kanalisatsiooni teenuste osutamise lepingu. Võrguteenuse lepingu sõlmimisel

vaatasid hageja esindajad kostja kinnistul asuvad kommunikatsioonid üle. Kostja tugines põhjendatult

hageja kui võrguteenust pakutava ettevõtja teadmistele ja kogemusele, mistõttu arvas, et võrguteenuse

osutamise lepingu sõlmimisega on hageja esindajad kontrollinud kinnistul asuvate torustike

korrasolekut.

62. Pärast 13.03.2015 lepingu sõlmimist esitas kostja hagejale vee- ja gaasi tarbimise näidud e-posti

teel. 2019. aasta lõpus vahetas hageja kostja kinnistul gaasi tarbimist mõõtnud arvestid. Arvestite

vahetamise tulemusena arvutas hageja gaasitarbimist ise ja kostjal puudus isegi võimalus gaasi

tarbimise arvutust mõjutada ja kontrollida. Viimased gaasi tarbimise näidud esitas kostja hagejale

01.11.2019, mis olid vanade arvestite järgi „54 396 m3“.

63. 13.03.2015 maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on märgitud, et gaasi arvesti näit on „36

500 m3“, mis tähendab, et ajavahemikul 13.03.2015 lepingu sõlmimisest kuni arvestite vahetamist

2019. aasta lõpus tarbis kostja kokku 17 896 m3 (54 396 - 36 500) maagaasi, mis on peaaegu kaks

korda vähem kui hagis märgitud gaasi tarbimine 32 721,75 m3 ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021.

Ainuüksi see asjaolu seab kahtluse alla hagis esitatud nõuete põhjendatuse.

64. AS Eesti Gaas andmed xxx kinnistu gaasi tarbimise kohta alates detsembrist 2015 tõendavad, et

maagaasi tarbimine oli igas aastas ühetaoline (ca 3300 m3 – 4000 m3 aastas). Ajavahemikus märtsist

2019 kuni veebruarini 2020 moodustas tarbimine 3546 m3, mis on võrdne iga aastase keskmise

tarbimisega. Ainetud hageja väited, et novembrist 2019 kuni veebruarini kostja gaasi ei tarbinud. Gaasi

tarbimine oli tõesti väiksema oktoobrist kuni detsembrini 2020 võrreldes 2019. aastaga, kuid see oli

tingitud hoonete täiendavast kütmisest elektriga. Kostja selgitas hagejale, et küttis sellel ajal

konditsioneeriga ja esitas elektritarbimise arved. Elektritarbimise andmed tõendavad suurenenud

elektritarbimist 2020. a sügisel. Ajavahemikul oktoobrist kuni detsembrini 2020 oli elektritarbimine

peaaegu kaks korda suurem võrreldes eelmise aastaga.

65. 03.02.2021 sulgesid hageja töötajad kostja kinnistu veekraani, mitte gaasikraani. Gaasivarustuse

sulgemist ei nähtu hageja 03.02.2021 objekti ülevaatamise aktist. Hageja esitas kostjale võrguteenuste

eest 05.02.2021 arve, kus pole märgitud gaasivarustuse sulgemist ega gaasi ebaseaduslikku tarbimist.

Hageja sulges korduvalt kinnistu veekraani, mistõttu pöördus kostja hagiga kohtusse. Hagi oli

menetluses tsiviilasjas nr 2-21-13409. Kuna hageja rahuldas kostja nõuded, jättis kohus hagi läbi

vaatamata.

66. Gaasi sulgemine toimus alles 2021. a veebruari teises pooles. Kuna gaasi sulgemiseks puudusid

seadusest või lepingust tulenevad eeldused, oli see ebaseaduslik. xxx asuvale kinnistule paigaldati

alternatiivne küttesüsteem alles detsembris 2021, mille maksumuseks oli 9 294 eurot.

67. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarbis gaasi ebaseaduslikult. Hageja ei ole selgitanud ega

tõendanud, mis viisil, mis ajal ja mis koguses gaasi vargus xxx kinnistul toimus. See ei nähtu ka

03.02.2021 objekti ülevaatamise aktist. Aktis puudub konkreetne tõenditega kinnitatud gaasi

ebaseadusliku kasutamise iseloomustus (kirjeldus ja/või skeem).

68. Hageja on alusetult tuginenud S. P. 20.03.2021 aktile. Hageja kasutab S. P. järeldused valikuliselt

ja kontekstist välja rebituna. Ekspert on aktis viidanud, et iseseisev gaasigrill töötas vedelgaasil ega

olnud seotud maagaasipaigaldisega. Ekspert tuvastas maa-aluse hargnemise, mis võimaldas gaasi

gaasiarvestist mööda juhtida, kuid ei tuvastanud hargnemise kasutamist. Gaasivarguse kohta järelduste

tegemiseks ei piisa ainuüksi varguse võimaluse olemasolust, vaid hageja peab tõendama, et kostja

tõepoolest kasutas gaasitorustiku hargnemist gaasi ebaseaduslikuks tarbimiseks. Hageja seda teinud ei

ole.

69. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli ajavahemikus märtsist 2019 kuni veebruarini 2020 gaasi

tarbimine kostja kinnistul võrdne maagaasi iga-aastase keskmise tarbimisega. See lükkab ümber hageja

etteheited gaasivarguse kohta sellel ajal. Lisaks omandas kostja kinnistu koos olemasolevate

kommunikatsioonidega. Müüja kinnitas, et kõik kommunikatsioonid on ehitatud vastavalt kinnitatud

projektile. Hageja ei ole tõendanud, et S. P. aktis märgitud maa-aluse hargnemise ehitas kostja. Kostja

esitab kirjavahetuse S. P., kus viimane kinnitas, et hargnemine on tõenäoliselt ehitatud enne juurde

ehitatud hooneosa. Kuna maa-alune hargnemise ei ehitanud kostja, peaks hageja tõendama, et kostja

teadis selle olemasolust.

70. 03.02.2021 akti ei saa pidada gaasi ebaseadusliku kasutamise aktiks määruse § 2 tähenduses, sest

puuduvad määruse § 3 lg 2 punktides 5 ja 6 nõutavad andmed. Akt ei ole koostatud erapooletu

tunnistaja juuresolekul vastavalt määruse §-le 2. Tunnistajaks ei saa olla hageja enda töötaja.

71. Hageja kahju ja kahju suurus on tõendamata. Hageja väidetud gaasi tarbimine kostja kinnistul

ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 on põhjendamatu ja vastuolus esitatud asjaoludega ja

tõenditega. Määruse § 4 lg 3 metoodika on vastuolus kahju hüvitamise põhimõtetega, eelkõige kahju

hüvitamise eesmärgiga asetada kahjustatud isiku olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale,

milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kostja

leidis, et määruse § 4 lõikes 3 toodud metoodika tuleb jätta kohaldamata vastuolu tõttu põhiseaduse §-

ga 32. Hageja peab tõendama kahju suurust.

72. Kahju hüvitamise eesmärgiks ei saa olla alusetu rikastumine. Selle põhimõttega on vastuolus kahju

nõudmine suuruses, mis ületab kahekordselt kostja viie aasta jooksul tarbitud gaasi maksumuse.

Hageja kahjunõue ei ole põhjendatud ka määruse § 4 lg 3 metoodika järgi. S. P. 20.03.2021 ekspertiisi

akti kohaselt töötab gaasigrill vedelgaasil ega ole maagaasipaigaldisega seotud. Seega ei ole gaasigrilli

tarbimine kahjunõude arvestamisel põhjendatud.

73. Poolte vahel 13.03.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on võrguteenuse

hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta. Seega ei ole kahjunõude arvestamine

võrguteenuse hinnast 0,11747 eurot/m3 põhjendatud. 13.03.2015 lepingust ei nähtu kostja kohustust

tasuda hagejale aktsiisi. Aktsiisi maksmise kohustust ei tulene ka määruse § 4 lg-st 3. Seega maagaasi

aktsiisinõue ei ole põhjendatud. Aktsiisinõue on tõendamata. Põhjendamata on kahjunõudele

käibemaksu lisamine. Kahjunõue ei ole käive käibemaksuseaduse järgi (vt § 4 lg 1). Kahjunõudest

tuleb maha arvata rahasummad, mida kostja tasus hagejale viimase arvete katteks ajavahemikul

03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste eest.

74. 26.02.2024 seisukohtades Hageja on 02.02.2024 osaliselt loobunud nõuetest kostja vastu. Tegu on

haginõudest loobumisega TsMS § 429 mõttes, mitte hagi tagasivõtmisega TsMS § 424 mõttes, sest

loobumise põhjuseks on asjaolu, et algses hagis arvestas hageja võrguteenuste maksumust vale tariifi

alusel. Kostja ei vaielnud loobumisele vastu, kuid palus menetluskulud sellega seoses jätta hageja

kanda.

75. Hageja ei ole endiselt tõendanud, et kostja varastas gaasi. Kostja ei nõustunud, et

tõendamiskoormus on tarbija kahjuks ümber pöördunud. Hageja selgitustest jääb arusaamatuks, mis

õigusnormist tulenevalt on hageja sellele seisukohale asunud. Kostjal puudub mistahes võimalus

tõendada negatiivset asjaolu. Ainuüksi sel põhjusel puuduvad tõendamiskoormuse ümberpööramiseks

eeldused. Kostjal kui tarbijal puudub juurdepääs hageja kontrolli all olevale võrgustikule ja

mõõtesüsteemidele, mistõttu puudub kostjal vastavate tõendite esitamiseks mõistlik võimalus.

Seevastu hageja näol on tegemist võrguettevõtjaga, kellel on seadusest tulenevalt gaasi mõõtmise ja

mõõtesüsteemide paigaldamise õigused ja kohustused.

76. Hagejal on võimalik oma nõuet tõendada. Gaasi varguse kahtluse korral oleks hageja võinud

paigaldada kostja kinnistule sisenevale gaasitorustikule täiendava mõõturi selleks, et tuvastada

võimalikud gaasi kaotused. Olukorras, kui hagejale kuuluvasse võrku siseneva gaasi kogus erineb

võrgust väljuva gaasi kogusest, viitab see gaasikaole. Hageja ei ole väitnud, et vaidlusalusel perioodil

(03.02.2020 - 03.02.2021) tema võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi kogused ei oleks olnud

tasakaalus.

77. Hageja saab oma võrku gaasi AS-ga Eesti Gaas sõlmitud lepingu alusel. Selle lepingu

üldtingimuste punkti 4.1 kohaselt on lepingu alusel ostetud ja müüdud gaasi koguseks hageja

jaotusvõrku antud gaasi kogus, millest on lahutatud hageja jaotusvõrgu kaudu teiste gaasimüüjate poolt

hageja jaotusvõrgu kaudu tarbijatele müüdud gaasi kogused. Ülaltoodust tulenevalt ei tegele AS Eesti

Gaas tarbitud gaasi koguste määramisega. Võrguettevõtja poolt tarbijatele müüdud gaasi koguste

mõõtmise tagab MGS § 24 lg 1 kohaselt võrguettevõtja. Piirkonnas, kus asub kostja tarbimiskoht, on

võrguettevõtjaks hageja. Seega kostjale osutab võrguteenust hageja, kes korraldab AS Eesti Gaas

müüdava gaasi koguse mõõtmise, mõõteandmete esitamise vastavasse andmevahetusplatvormi, mille

alusel esitab AS Eesti Gaas ostjatele (sh kostja) tarbitud gaasi eest arveid.

78. 2021. a märtsi tarbimisandmetes esitas hageja kostja gaasi tarbimiskogusena 32 721,75 m³, millest

tulenevalt esitas AS Eesti Gaas kostjale gaasi eest arve nr 1002560013 summas 10408,97 eurot.

Esitades 2021. a märtsi tarbimisandmetes kostja gaasi tarbimiskoguseks 32 721,75 m³, vähendas

hageja AVP-s enda tarbimist 32 721,75 m³ võrra. Lisaks hageja nõudis kostjalt gaasikoguse 32 721,75

m³ maksumuse hüvitamist hageja ja kostja vahel sõlmitud müügilepingus kokkulepitud hindade

kohaselt, mitte AS-ga Eesti Gaas müügilepingus kokkulepitud hindade alusel. See tähendab, et hageja

nõudis kostjalt „varastatud gaasi“ eest hüvitist, mis on peaaegu kaks korda suurem, kui hageja oleks

pidanud ise hüvitama AS-le Eesti Gaas.

79. Kuna hageja 2021. a märsis AVP-s sisestatud kostja gaasi tarbimise kogus oli ootamatult suur,

palus AS Eesti Gaas hagejalt selgitust, kuidas ja mis perioodil selline kogus on tekkinud. Hageja viitas

ebaseaduslikule tarbimisele ja koostatud aktile. 01.06.2021 kirjaga palus AS Eesti Gaas edastada akt

või muu dokument, kus on fikseeritud ebaseadusliku tarbimise alused ja arvestuslik kogus. 04.06.2021

edastas hageja ülevaatuse akti ja ekspertarvamuse gaasipaigaldise omavolilise ümberehitamise kohta.

20.10.2021 kirjaga palus AS Eesti Gaas hagejal edastada määrusele nr 54 vastav ebaseaduslikult

tarbitud maagaasi määramise akt, kus on välja toodud määruse §-s 3 nimetatud andmed. 09.11.2021

esitas AS Eesti Gaas hagejale koguste korrigeerimise nõude. 29.08.2023 esitas AS Eesti Gaas hagejale

lepingu rikkumise lõpetamise ja sellega tekitatud kahju hüvitamise nõude.

80. Eeltoodust lähtudes leidis kostja, et puudub formaalne alus maagaasi ebaseadusliku tarbimise

koguse määramiseks, sest hageja koostatud akt ei vastanud nõuetele. Nõuetele mittevastavuse tuvastas

AS Eesti Gaas. Akt on õigustühine. Aktis puuduvad vajalikud andmed, muuhulgas ebaseaduslikult

gaasi tarbinud seadme asukoht, gaasi ebaseadusliku kasutamise iseloomustus, nimivõimsused ning

ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse arvutamiseks vajalikud muud andmed, samuti andmed

ebaseadusliku tarbija gaasivarustuse katkestamise ja taastamise kohta. Aktist on arusaamatu, mis viisil,

mis ajal ja mis koguses väidetav gaasi vargus xxx kinnistul toimus.

81. Seega on tõendamata, et kostja tarbis gaasi ebaseaduslikult ja hageja akt ei saa kindlaks määrata

ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust. Tehniline ülevaatus koostati alles poolteist kuud pärast akti

koostamist. Ekspert tuvastas möödaviigu olemasolu, kuid puuduvad tõendid selle kohta kuhu

möödaviik viib ja kas ta on ühendatud gaasiseadmega. Võrguettevõtja peab aga tuvastama

ebaseaduslikult ühendatud gaasiseadme. Objektiivselt peab olema võimalik aru saada, milline

gaasiseade, millise nimivõimsusega ja kuidas on ebaseaduslikult gaasivõrku ühendatud. Mõõtja

manipuleerimine peab olema teadlik ja tahtlik.

82. Gaasi tarbimise mõõtmine kuulub täielikult hageja kontrolli alla, mistõttu tuleb tema andmetesse

suhtuda kriitiliselt. Hageja on huvitatud ebaõigete andmete esitamisest. Kuna hageja vahetas 2019.

aasta lõpus kostja kinnistul gaasiarvestid, said andmed gaasi kõikuva tarbimise kohta tulla vaid

hagejalt endalt.

83. 2020. aasta oktoobrist kuni detsembrini oli kostja kinnistu elektritarbimine peaaegu kaks aastat

suurem võrreldes aasta varasemaga. Kõikuva gaasi tarbimise põhjuseks ei pruugi olla ainult elamu

kütmine elektriga. Gaasi tarbimine võis olla kõrgem siis, kui kinnistul elas terve perekond. Ajal, kus

seal kedagi ei elanud, võis gaasi tarbimine olla nullilähedane.

84. Hageja viitab elektritarbimise andmetele kontekstiväliselt. Elektri tarbimine kevadel ja suvel on

talvega võrreldes kaks korda madalam. Suurem elektri tarbimine 2020. a märtsis ja augustis võis olla

seotud suurema tarbijate arvuga või suurema arvu seadmete kasutamisega. Elektri tarbimine ei sõltu

ainult ilmast. Kostja ei ole kunagi väitnud, et kasutas 2020. a oktoobrist kuni detsembrini elektriga

kütmiseks soojuspumpa. Kostja küttis elamut elektriga töötava konditsioneeriga, mida tõendavad

fotod. Hageja enda koostatud joonistel puudub tõendi väärtus.

85. 03.02.2021 sisenesid hageja töötajad kostja loata kinnistule. Kui kostja tuli neile vastu, põhjendasid

hageja töötajad kinnistule tungimist vajadusega kontrollida veemõõtjaid. Kostja lubas seda ning pärast

kontrollisid hageja töötajad gaasimõõtjad. Kostja on viibinud kogu aeg hageja töötajatega koos,

mistõttu ei saanud sel ajal gaasi suunamisega manipuleerida, nagu hageja väidab paljasõnaliselt

hagiavalduses.

86. Hageja sulges kinnistu veeühendusi ning poolte vahel oli veeühenduste sulgemise tõttu konflikt.

Selle eest soovib hageja kostjale kätte maksta. Veeühenduste sulgemine näitab, et hageja soovib kätte

maksta. Väited selle kohta, et kostja ei teinud hagejaga koostööd, on küünilised. Kui hageja sulges

2021. a veebruaris alguses veeühenduse ja pärast gaasiühenduse, jättis hageja kostja koos viimase

perekonnaga sisuliselt elukohata.

87. Kuna juurdeehituses asuv gaasigrill töötab vedelgaasil, ei saa hageja seda arvestada kahju nõude

esitamisel. Hageja ei saa tugineda sellele, et ta ei tea, millal gaasigrill võrgust lahti ühendati. Hageja

peab oma nõuet tõendama.

88. Gaasi aktsiisi nõudmiseks puuduvad hagejal lepingulised või muud alused. Seadusest tuleneb

hageja kohustus aktsiisi tasuda, kostjale kohustust ei tulene. Kostja kohustused hageja ees määratakse

nende vahel sõlmitud lepinguga, mis ei näe ette kohustus tasuda aktsiisi. Poolte vahel 13.03.2015

sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on sätestatud üksnes kostja kohustus tasuda

võrguteenuse hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta. Hageja ei ole tõendanud, et

ta on aktsiisi ise tasunud.

89. Kuigi hageja vähendas oma nõude suurust tulenevalt kokku lepitud hinnast, lähtub hageja

02.02.2024 menetlusdokumendis võrguteenuse hinnast 0,11221 eurot/m3 (enne oli hagis 0,11747 eurot/

m3). Hageja viidatud võrguteenuse hind ei ole põhjendatud. Asjakohatu on hageja viite

Konkurentsiameti 31.10.2019 otsusele 7-3/2019-076. Hageja ei selgita, mis õigusliku tähendust ta

osundatud otsusele omistab. Poolte õigused ja kohustused määratakse lepinguga ja lepingust ei nähtu,

et võrguteenuse hinda saaks muuta tulenevalt Konkurentsiameti otsustest. Otsust ennast kohtule

esitatud ei ole. Hageja ei ole vastu vaielnud kostja väitele, et kahju nõudele ei saa lisada käibemaksu.

90. 25.11.2024 seisukohas jäi kostja oma väidete juurde. Põhja Prokuratuuri 28.03.2024 määrusega

lõpetati hageja kuriteokaebuse põhjal kostja suhtes alustatud kriminaalmenetlus aluse puudumise tõttu.

Hageja määrust edasi ei kaevanud. Hagejal on kohustus tõendada, et kostja varastas gaasi. Hageja peab

tõendama varastatud gaasi kogust. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit, kust nähtuks, et

vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 toimus hageja võrku sisenenud gaasi kaotus.

91. MGS § 24 lg 1 kohaselt tagab võrguettevõtja võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise,

mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. MGS § 11 lg 9 kohaselt peab

võrguettevõtja kui turuosaline tagama oma bilansi, mis tähendab, et võrguettevõtja kohustub tagama,

et võrku sisenenud ja võrgust väljunud gaasi kogused on tasakaalus. Hageja ei ole esitanud kohtule

ühtegi tõendit, kust nähtuks, et vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 hageja võrku sisenenud

ja võrgust väljunud gaasi kogused ei oleks olnud tasakaalus. Ainuüksi sel põhjusel on hageja väited

gaasi vargusest alusetud.

92. Hageja saaks gaasi vargusest rääkida vaid juhul, kui tema võrku sisenenud gaasi kogus oleks olnud

suurem tarbijate tarbitud gaasikogustest. Kostja ebaseadusliku tarbimise tõendamiseks oleks hageja

pidanud tõendama, et vaidlusalusel perioodil 03.02.2020 - 03.02.2021 hageja võrku sisenenud gaasi

kogus oli 32 721,75 m³ võrra suurem, kui tarbijate samal ajavahemikul tarbitud gaasi kogus. Seejärel

pidi hageja tõendama, et gaasi kaotuse on põhjustanud kostja. Kostja negatiivset asjaolu tõendada ei

saa.

93. Hageja väited selle kohta, kuidas gaasi vargus toimus, on oletuslikud. Kostja gaasitorustiku

hargnemise kasutamine gaasi ebaseaduslikuks tarbimiseks ei leidnud tõendamist hageja

kuriteokaebuse alusel algatatud kriminaalmenetluses. Olukorras, kus kostja ei teadnud gaasitorustiku

hargnemise olemasolust, ei saa kostjale hargnemise kasutamist ette heita.

94. Tõele ei vasta hageja väited, et 03.02.2021 lubati hageja esindajad korraks elamusse, et kontrollida

gaasiarvesti kauglugejat. Kostja esitas elamus viibinud O. S. seletuskirja, mille kohaselt 2021. aasta

veebruarist kuni aprillini käisid hageja töötajad regulaarselt kontrollimas gaasi- ja

veevarustussüsteemide tööd aadressil xxx, Tallinn. Ajavahemikul 03.02.2021 kuni 2021. aasta aprilli

esimese dekaadini viibisid hageja töötajad kinnistul peaaegu iga päev. Nad saabusid ette teatamata, ei

küsinud luba kinnistul viibimiseks ega selle territooriumile sisenemiseks ning kui värav oli lukus,

ronisid lihtsalt üle aia. Kaevati üles peaaegu kogu kinnistu ja lammutati ka külaliste maja. Seega oli

hagejal võimalik tuvastada gaasi ebaseaduslik kasutamine.

95. Hageja esitatud hinnang energiatarbimisele tuleb jätta tähelepanuta. Hinnang on koostatud ilma

kostja osavõtuta ja ainult hageja esitatud teabe alusel. Tegu on menetlusõiguse kuritarvitamisega.

Alates 2019. aastast arvutas hageja kostja gaasitarbimist ise. Hageja väited gaasi kõikuva tarbimise

kohta tulenevalt ainult hageja enda andmetest.

96. Hinnang ei tõenda gaasi vargust. Maja elanikud kogu aeg hoones ei elanud. Analüüsimata on

jäetud, et gaasi tarbimine võis väiksem olla põhjusel, et elamut köeti osaliselt elektriga.

Elektritarbimise andmeid ei ole hinnangus analüüsitud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja tarbis

ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 maagaasi 32 721,75 m³.

97. Kostjalt aktsiisi nõudmiseks puuduvad lepingulised või muud alused. AKTEAS § 1 lõikest 1 ja §

22 lg 1 punktist 74 tuleneb hageja ja mitte kostja kohustus tasuda aktsiisi. Asjakohatud on hageja viited

energiamajanduse korralduse seadusele (EnKS), sest osundatud seadus ei reguleeri kütuseaktsiisi

tasumise kohustust (seaduse reguleerimisala on toodud EnKS §-s 1). Asjakohatud on hageja viited

EnKS § 12 lg 3 p-le 3. Osundatud sättega on kehtestatud nõuded energiatarnija lõpptarbijale

esitatavatele arvetele, kuid sellest ei tulene lõpptarbija kohustust tasuda kütuseaktsiisi.

98. Poolte vahel 13.03.2015 sõlmitud maagaasi võrguteenuse osutamise lepingus on sätestatud üksnes

kostja kohustus tasuda võrguteenuse hind 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta,

millele lisandub käibemaks 20%. Pooled on pidanud vajalikuks eristada võrguteenuse hinnast maksude

osa (ainult käibemaks). Kui võrguteenuse hinnale lisanduks lisaks käibemaksule kütuseaktsiis, tuleks

seda lepingus eraldi märkida. Kuna seda ei ole lepingus märgitud, on võrguettevõtja kulud

kütuseaktsiisile hinna sees. Nimetatud arusaam on kooskõlas MGS § 23 lg 3 punktiga 6, mille järgi

peab võrguteenuse hind katma võrguteenuse osutamisel kasutatud gaasi ostmise põhjendatud kulud.

99. Põhjendamatud on hageja väited, et võrguettevõtjal endal ei lasu aktsiisi kandmise kohustust.

ATKEAS § 22 lg 1 p 74 sätestab selgesõnaliselt, et aktsiisi maksab võrguettevõtja, kes edastab

maagaasi tarbijale. ATKEAS § 24 lg 62 järgi tekib võrguettevõtjal maagaasi maksukohustus maagaasi

edastamisel tarbijale. ATKEAS § 25 lg 3 järgi on maagaasiaktsiisi maksja kohustatud esitama Maksu-

ja Tolliametile aktsiisideklaratsiooni ning maksma aktsiisi hiljemalt maksustamisperioodile järgneva

kalendrikuu 20. päeval. Sellest tuleneb, et kütuseaktsiisi tasumise kohustus lasub võrguettevõtjal.

Tasutud aktsiisi hüvitamist saab võrguettevõtja nõuda tarbijalt üksnes kulude hüvitamisena, mis peaks

erikokkuleppe puudumise korral olema kaetud võrguteenuste hinnaga. Deklareerimata ja tasumata

aktsiisi hüvitamist ei saa võrguettevõtja tarbijalt nõuda. Hageja ei ole tõendanud aktsiisi tasumist ja

deklareerimist.

100. Alusetu on hageja väide, et kui kohus tuvastab ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse, saab selle

alusel välja arvutada ning kostjalt välja mõista aktsiisi. Aktsiisi tasumise kohustus ei teki

tsiviilkohtumenetluses tehtava otsuse alusel, vaid maksuseadustes sätestatud sündmuste või tehingute

tulemusena. ATKEAS § 24 lg 62 järgi tekib maagaasi võrguettevõtjal maksukohustus maagaasi

edastamisel tarbijale. Kui hageja on seisukohal, et maagaas oli hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud,

oleks hageja pidanud deklareerima väidetavalt üleantud gaasi kogusest aktsiisi ja tasuma selle riigile,

sõltumata sellest, kas hagejal õnnestub hiljem deklareeritud ja tasutud aktsiisi eest kostjalt hüvitist

välja nõuda.

101. Käibemaksu nõudmiseks puuduvad hagejal alused. Kahju hüvitamise kompenseeriva iseloomu

tõttu ei toimu kahju hüvitamise tagajärjel kahjustatud isiku vara muutmist, mistõttu kahjunõuet ei saa

käibena käsitleda. Kahjunõue ei ole käive käibemaksuseaduse järgi. Gaasivargust ei saa käsitleda

teenuse tarbimisena. Gaasi üleandmine hageja väidetud koguses ei ole tõendatud.

102. Kui hageja leidis, et maagaas oli hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud, oleks hageja pidanud

deklareerima üleantud gaasi koguses käibemaksu ja tasuma selle riigile. Kui kohus ei tuvasta

kohtuotsuses kostjale gaasi üleandmist hagis väidetud koguses, võib see olla käibemaksudeklaratsiooni

parandamise aluseks. Käibemaksu deklareerimata jätmine viitab kaudselt sellele, et tegelikult kostjale

gaasi hageja väidetud koguses üle ei antud.

103. Üldjuhul ei teki ettevõtjal kahju kauba või teenuse hinnale lisanduva käibemaksu tõttu, sest

ettevõtjal on õigus kauba soetamiseks või teenuse osutamiseks tasutud sisendkäibemaks lisanduvast

käibemaksust käibedeklaratsioonis maha arvata (KMS § 29, § 31). Ka VÕS § 127 lg 5 sätestab, et

kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel,

eelkõige tema poolt säästetud kulud. Seega hageja nõudele lisanduvast käibemaksust tuleb maha arvata

sama perioodi sisendkäibemaks, mida on hageja tasunud teenuste osutamise eesmärgil.

104. Kuigi hageja vähendas oma nõuet lepingus märgitud hinna alusel, lähtub hageja hinnast 0,11221

eurot/m3. Selline hind ei ole põhjendatud. Asjakohatu on hageja viide Konkurentsiameti 31.10.2019

otsusele 7-3/2019-076. Hageja ei selgita, mis õiguslikku tähendust ta otsusele omistab. Poolte õigused

ja kohustused määratakse lepinguga.

105. 13.12.2024 leidis kostja, et tema varem esitatud videote näol ei ole tegu iseseisvate tõenditega,

vaid O. S. seletuskirja osaga. Seletuskirjas on viidatud, et fotod ja videod on lisatud. O. S. seletuskirja

lubatavust ja asjakohatust on kostja põhistanud. Seletuskirjas on selgitatud, mis videotest nähtub.

106. Esimene video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub, et hageja töötajate tegevuse tõttu lülitati

välja kostja elamu vee- ja gaasivarustus. Teine video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub hageja

töötajate viibimine kostja kinnistul ning tööde tegemine seal. Video tõendab, et alates 03.02.2021 kuni

2021. a aprillini käisid hageja töötajad kostja kinnistul peaaegu iga päev. Kolmas video on tehtud

09.03.2021 ja sellest nähtub hageja töötajate viibimine kinnistul. Neljas video on tehtud 09.03.2021 ja

sellest nähtub hageja töötajate viibimine kinnistul. Viies video on tehtud 09.03.2021 ja sellest nähtub

hageja töötajate viibimine kinnistul. Kuues video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub, et hageja

töötajad lülitasid välja kostja kinnistu vee- ja gaasivarustuse. Seitsmes video on tehtud 11.03.2021 ja

sellest nähtub, et elamus langes toa temperatuur 10 kraadini.

107. Kaheksas video on tehtud 11.03.2021 ja sellest nähtuvad hageja töötajate välja kaevatud

gaasitorud kostja kinnistul. Üheksas video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub vee ning gaasi välja

lülitamine. Kümnes video on tehtud 10.03.2021 ja sellest nähtub vee ja gaasi välja lülitamine.

Üheteistkümnes video tõendab, et elamut köeti puudega. Videotest nähtuv võõrkeelne kõne

tõendamisjõudu ei oma ja tõlkimiseks puudub vajadus.

108. Lõplikes seisukohtades jäi kostja oma väidete juurde. Hageja esitas 06.01.2025 tõendid

hilinemisega ja kostja taotles nende vastu võtmata jätmist, sest eelmenetlus lõppes 25.11.2024. Hageja

ei ole põhistanud mõjuvat põhjust hilinemiseks. Põhjendamatud on hageja väited, et kriminaalasja nr

21231700429 lõpetamise määruse põhjendused võivad olla tõendiks gaasivarguse kinnitamiseks. Põhja

Prokuratuuri 28.03.2024 määruses on õigusliku tähendusega üksnes resolutsioon, millega lõpetati

hageja kuriteokaebuse põhjal kostja suhtes alustatud kriminaalmenetlus (nr 21231700429).

109. Hageja joonised ei ole tõendiks. Muuhulgas nähtub hageja joonisest, et XXX kinnistu ei tarbinud

justkui jaanuaris 2021 maagaasi. Kostja on esitanud kohtule AS Eesti Gaas 08.02.2021 arve, kust

nähtub, et jaanuaris 2021 on XXX kinnistul tarbitud 999,998 m3 maagaasi ehk peaaegu kaks korda

rohkem kui veebruaris 2021. Kohtule on esitatud AS Eesti Gaas andmed XXX asuva kinnistu tarbitud

maagaasi koguse kohta alates detsembrist 2015. Maagaasi tarbimise numbrite analüüsi tulemusena

saab kohus veenduda, et maagaasi tarbimine oli igas aastas ühetaoline (ca 3300 m3 – 4000 m3 aastas).

Ajavahemikus märtsist 2019 kuni veebruarini 2020 moodustas tarbimine 3546 m3, mis on võrdne

maagaasi iga aastase keskmise tarbimisega.

110. Eksitavad on hageja väited, et kostja on avaldanud, et küttis maja sellel ajal elektriga. Kostja

avaldas, et täiendavalt gaasiküttele küttis ta soojal sügisel 2020 täiendavalt elektriga (konditsioneerid),

mistõttu võis gaasi tarbimine ajavahemikul oktoober - detsember 2020 olla väiksem võrreldes sama

perioodiga 2019 aastal. Kostja elektritarbimise andmed tõendavad kinnistul suurenenud

elektritarbimist 2020. a sügisel. Elektri tarbimine suurenes peaaegu kaks korda.

111. Kui hageja katkestas gaasiühenduse 2021. a veebruari teises pooles, pidi kostja paigaldama

detsembris 2021 alternatiivse küttesüsteemi. Paigaldatud õhksoojuspump asendas täielikult kinnistu

küttesüsteemi. Õhksoojuspumba elektritarbimine on oluliselt kõrgem elamut täiendavalt kütnud

konditsioneeride elektritarbimisest. Kostja ei ole kunagi väitnud, et ta küttis kogu elamut ainult

konditsioneeriga, vaid tegu oli täiendava kütteallikaga. Kütte tarbimine elamus oli aga nullilähedane

siis, kui seal kedagi ei viibinud, sest siis puudus vajadus elamut kütta.

112. Põhjendamatud on hageja väited, et ta ei ole kaevetöid kostja kinnistul teostanud, ei ole

kõrvalhoonet lammutanud, roninud ilma kooskõlastamata üle aedade ega viibinud ajavahemikul

03.02.2021 kuni 2021. aasta aprilli esimese dekaadini peaaegu iga päev kinnistu territooriumil. Kostja

väited on tõendatud O. S. seletuskirjaga ja seletuskirjale lisatud videomaterjalidega.

113. Hageja on väitnud, et asus otsima ebaseadusliku gaasi tarbimise skeemi alles pärast 03.02.2021

ehk pärast akti koostamist. Seega puudus formaalne eeldus maagaasi ebaseadusliku tarbimise koguse

määramiseks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja esitas kostjale arveid gaasivõrguteenuste

osutamise eest ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 ja kostja on need arved hagejale tasunud. Kui

kohus peaks leidma, et 03.02.2021 akti alusel esitatud nõuded on põhjendatud, tuleks maha arvata need

summad, mida kostja on tasunud hagejale arvete alusel.

114. Hageja ei ole ka selgitanud, millisel alusel ta lisab käibemaksu kostjalt nõutud kütuseaktsiisile.

Hageja ise on rõhutanud, et ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguseid ei ole võimalik mõõta, vaid neid

saab määrata. Seega ei ole kostjalt nõutud summa näol tegu tasuga teenuste eest, vaid rahalise

karistusega. Kostjale „varastatud gaasi“ eest esitatud arves puuduvad andmed lisanduva käibemaksu

kohta. Kui hageja seisukohalt oli maagaas hagis nõutud ulatuses kostjale üleantud, oleks hageja

pidanud deklareerima väidetavalt üleantud gaasi kogusest käibemaksu ja tasuma selle riigile.

115. Menetluskuludena palus kostja hagejalt välja mõista kulud õigusabile summas 3900 eurot ilma

käibemaksuta. Advokaadi tunnitasu oli 150 eurot. Õigusabi osutati kokku 26 tundi. Kostja palus

hagejalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt seadusjärgses määras.

KOHTU PÕHJENDUSED

116. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagi kuulub

rahuldamisele.

117. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

1) kostjale kuulub alates 28.01.2015 Tallinnas asuv kinnistu asukohaga XXX;

2) kostja omandas kinnistu koos sellele rajatud elamu, abihoone ja kommunikatsioonitrassidega;

3) hageja on maagaasi võrguettevõtja Tallinnas Kakumäe piirkonnas, kus asub XXX kinnistu;

4) XXX kinnistu liitus hagejale kuuluva maagaasi jaotusvõrguga enne, kui kostja kinnistu omandas;

5) maagaasi müüjaks oli hagis viidatud perioodil AS Eesti Gaas;

6) AS Eesti Gaas tarnis gaasi hagejale kuuluvasse jaotusvõrku ning selle võrgu kaudu tarnib hageja

omakorda gaasi tarbijatele, sealhulgas tarnis kostjale;

7) hageja mõõdab igale tarbijale müüdud gaasi kogust arvestiga ja esitab saadud andmed AS-le

Eesti Gaas läbi andmevahetusplatvormi;

8) XXX kinnistul võis 2006. a ja 2007. a teostatud tehniliste kontrollide ja kooskõlastatud

dokumentide alusel olla üks küttekatel võimsusega 24KW ja gaasigrill võimsusega 2 KW;

9) hageja ja kostja vahel sõlmiti maagaasi võrguteenuse osutamise leping 13.03.2015;

10) XXX kinnistule paigaldati 22.11.2019 gaasitarbimist mõõtev kauglugeja;

11) 03.02.2021 koostas hageja XXX kinnistul gaasi ebaseadusliku tarbimise akti, millele kostja

keeldus alla kirjutamast;

12) hageja esitas kostjale 10.03.2021 arve nr 247024 summas 18370,71 eurot, mis muuhulgas sisaldas

tasu ebaseaduslikult tarbitud gaasi, sellega seotud võrguteenuse tasu ja aktsiisi eest;

13) hageja esitas kostjale 05.04.2021 korrigeeritud arve, milles muuhulgas arvestas maha

ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumuse, kuid nõudis kostjalt endiselt ebaseaduslikult tarbitud gaasi

eest võrguteenuse, aktsiisimaksu ja käibemaksu tasumist;

14) kostja hageja 05.04.2021 arvet ei tasunud.

118. Pooled vaidlevad käesolevas asjas selle üle, kas kostja tarbis XXX kinnistul ebaseaduslikult gaasi

ning kas selle tõttu tuleb tal tasuda hagejale hagiavalduses märgitud ulatuses võrguteenuse tasu,

käibemaksu, aktsiisimaksu ja viivist.

119. Menetluse käigus on hageja oma nõudeid muutnud. Algses hagis palus hageja kostjalt välja

mõista põhivõlgnevusena 7753,9 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1303,08 eurot.

02.02.2024 menetlusdokumendis vähendas hageja oma nõudeid. Hageja palus kostjalt välja mõista

põhivõlgnevusena 7547,34 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivisena 1268,37 eurot. Seega vähendas

hageja põhinõuet 206,56 euro võrra ja viivisenõuet 34,71 euro võrra. Kostja nõuete vähendamisele

vastu ei vaielnud.

120. Kohus leiab, et tegu on nõuetest osalise loobumisega. Nõuetest osaline loobumine tuleb kohtul

vastu võtta ning loobutud nõuete osas tuleb menetlus käesolevas asjas lõpetada. TsMS § 428 lg 1

punkti 1 kohaselt õpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Vastavalt TsMS § 429 lõikele 4 ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja seadusliku

esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks

olulist avalikku huvi.

121. Eeltoodust tulenevalt on kohtul kohustus nõude loobumise osas võtta selge seisukoht vaatamata

sellele, kas hageja ise on esitanud kohtule avalduse võtta nõudest loobumine vastu või mitte. Nõudest

loobumise võib kohus vastu võtta ka kohtuotsuses, kui selleks ei esine menetluslikke takistusi.

Riigikohus on leidnud, et kui hageja loobub pärast hagi menetlusse võtmist mõnest esitatud nõudest,

tuleb loobumine TsMS § 429 lg 1 alusel määrusega lahendada ja loobumise vastuvõtmise korral

menetlus lõpetada (RK TKo 06.10.2010.a nr 3-2-1-73-10, p 19, RK TKo 3-2-1-96-13, p 12).

Maakohus peab nõude vähendamisele menetluslikult reageerima (RK TKo 3-2-1-40-14, p 18). Ka siis,

kui tegemist on nõude vähendamisega, peab maakohus tegema määruse kas hagist osalise loobumise

või selle osaliselt tagasivõtmise kohta (RK TKm 3-2-1-3-14, p 11). Käesolevas osas on kohtul

võimalik võtta seisukoht nõuetest loobumise osas kohtulahendis, sest kostja loobumisele vastu ei

vaielnud. Seega võtab kohus vastu hageja loobumise põhinõudest summas 206,56 eurot ja

viivisenõudest 34,71 eurot. Loobutud nõuete osas lõpetab kohus menetluse käesolevas tsiviilasjas.

122. Käesolevas asjas andis kohus 06.09.2024 määrusega hagejale tõendite esitamiseks aega kuni

25.10.2024 ja luges eelmenetluse lõppenuks 25.11.2024. Vaatamata kohtu määrusele esitas hageja

täiendavaid tõendeid 06.01.2025 ehk pärast eelmenetluse lõppemist. Hageja ei toonud esile mõjuvat

põhjust tõendite hilinemisega esitamiseks ning kostja leidis, et kohus ei peaks tõendeid vastu võtma.

123. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja

möödumist või TsMS §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või

vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates

menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Kohus leiab, et hageja 06.01.2025 esitatud tõenditest ei ole AS Eesti Gaas arved asjakohased tõendid

ning hageja ei olegi arveid esitades soovinud neile kui tõenditele tugineda. Seetõttu jätab kohus AS

Eesti Gaas arved tõenditena tähelepanuta. Küll aga peab kohus asjakohaseks ja vastuvõetavaks

tõendiks kriminaalasja menetluse lõpetamise põhjendatud määrust. Kuigi tõend on esitatud

hilinemisega, ei too selle vastuvõtmine kaasa menetluse venimist. Tegu on tõendiga, mis pidi kostjal

endal olemas olema, mistõttu ei saanud tegemist olla üllatusliku tõendiga. Hageja esitas tõendi üksnes

seetõttu, et menetluse käigus asus kostja täiendavalt väitma, et kriminaalmenetluses ei ole gaasi

varastamine leidnud tõendamist. Kuna kostja esitas täiendava tõendi alles vahetult enne eelmenetluse

lõppemist, soovis hageja sellele vastates välja tuua, mida tegelikult kriminaalmenetluses tuvastati.

Kohus võtab esitatud tõendi vastu, kuid nõustub mõlema poole seisukohaga, et tsiviilvaidlust lahendav

kohus ei ole seotud määruse põhjendustega.

124. Vaidluse sisulises osas leiab kohus, et hageja nõue kuulub rahuldamisele. Hagejal tekkis 2021. a

jaanuaris kahtlus, et kostja tarbib gaasi ebaseaduslikult, sest talveperioodidel kostja gaasi peaaegu ei

tarbinud, kuigi tema elamut pidi kütma gaasikatel. 03.02.2021 kontrollimisel tuvastati, et elamus oli

täiendav gaasikatel võimsusega 33 KW, mis oli soe. Sondkaameraga tehtud kontrollimisel 08.03.2021

ja korduskontrollimisel 18.03.2021 selgus, et gaasitorustik oli ümber ehitatud ega vastanud projektile.

Ümberehitus võimaldas gaasi tarbida seda arvestist mööda suunates. Hageja arvestas kehtivate

õigusaktide alusel küttekatelde võimsust arvestades välja ebaseaduslikult tarbitud gaasi koguse

ajavahemikul 03.02.2020 kuni 03.02.2021 ehk ühe aasta eest enne ebaseadusliku tarbimise avastamist.

Ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust ei ole võimalik mõõta, vaid seda arvestatakse õigusaktide

kohaselt. Hageja nõudis kostjalt lisaks võrguteenuse eest tasumisele käibemaksu ja aktsiisimaksu.

Viimase näol on tegu tarbimismaksuga, mida peab koguma ja riigile tasuma võrguettevõte.

125. Kostja leidis, et hageja ei ole tõendanud ebaseaduslikku gaasi tarbimist ega ebaseaduslikult

tarbitud gaasi kogust. Gaasi arvestusel aluseks olev määrus on põhiseadusega vastuolus. Kostja ostis

kinnistu ega olnud teadlik gaasitorustiku ebaseaduslikust ümberehitamisest. Kuna arvesti oli

kaugloetav, puudus kostjal võimalus gaasi tarbimise arvestust kontrollida. Gaasi tarbimine oli elamus

aastate lõikes samasugune, talveperioodil kasutati kütmisel lisaks elektriseadet. Hageja koostatud akt

ei vasta nõuetele ega tõenda ebaseaduslikku gaasitarbimist. Lisaks ei saa hageja nõuda kostjalt

käibemaksu ega aktsiisimaksu. Kahju hüvitiselt ei saa nõuda käibemaksu ja aktsiisi tasumise kohustus

lasub hagejal. Kahjunõudest tuleb maha arvata rahasummad, mida kostja tasus hagejale ajavahemikul

03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste eest. Kostja ei saa tõendada negatiivset asjaolu ehk

ebaseadusliku gaasitarbimise puudumist.

126. Kohus ei nõustu kostja väidetega, et hageja oleks pidanud oma nõuet täiendavalt tõendama ning

hageja esitatud tõendite valguses puudus kostjal kohustus tõendada oma vastuväiteid hagile. Kohus

selgitas kostjale 06.12.2024 määruses, et hageja esitatud tõendeid arvestades on kostjal võimalik

tõendada, millised olid tema elamus gaasitorustikud, milliste seadmetega olid need ühendatud ja

milliste võimsustega need olid. Kostjal oli võimalik tõendada dokumentaalsete tõenditega või

asjatundja arvamusega seda, et tal oli elamu kütmiseks võimalik kasutada elektrilisi seadmeid.

Vaatamata kohtu selgitustele jäid kostja vastuväited hageja nõudele üldsõnalisteks ning tõendeid selle

kohta, milline oli elamu gaasitorustik, milliste seadmetega oli see ühendatud ning millise võimsusega

olid kütmiseks kasutatud elektriseadmed, kostja ei esitanud.

127. Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud leping võrguteenuse

osutamiseks. Hageja maagaasi võrgu kaudu ostis kostja maagaasi AS-lt Eesti Gaas. Hageja ja kostja

vahelise lepingu näol on kohtu hinnangul tegemist VÕS § 619 mõistes teenuse osutamise lepinguga.

VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule

osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle

eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Antud juhul oli lepingus kokku lepitud, et hageja osutatav teenus

on tasuline.

128. VÕS § 628 lg 2 näeb ette, et käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida

käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja

arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale

käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid

käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Seega tuleb võrguteenuse tasule

lisanduvate maksude osas hinnata, kas pooled leppisid kokku, et need sisaldusid võrguteenuse hinnas

või kas oli tegu sellise tavalise kuluga, mis oleks hagejale tekkinud ka ilma kostjaga lepingu

sõlmimiseta.

129. Ühtlasi osundab kohus, et ekslik on kostja väide, et hageja esitas tema vastu kahju nõude, mida ta

oleks pidanud tõendama ning millelt ei saanud nõuda makse. Hageja ei esitanud kostja vastu kahju

nõuet, vaid lepingu täitmise nõude. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise

kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kohtul hinnata, millised kohustused

kostjal poolte vahel sõlmitud lepingu alusel olid, kas kostja rikkus seda kohustust ning kui rikkus, siis

kuidas tal kohustust täita tuli.

130. Maagaasiseaduse (MGS) § 23 lg 1 järgi on võrguteenus antud seaduse tähenduses võrgu kaudu

gaasi ülekande või jaotamise teenuse osutamine. MGS § 23 lg 4 näeb ette, et võrguettevõtja peab

võrguteenuste hinnad ja nende kehtestamise alused esitama Konkurentsiametile kooskõlastamiseks ja

Konkurentsiameti nõudel põhjendama hindade moodustumist. Seega tuleneb iseenesest seadusest, et

võrguteenuste hinnad peab kooskõlastama Konkurentsiamet.

131. MGS § 24 lg 1 näeb ette, et võrguettevõtja tagab võrgust tarbitud gaasikoguste mõõtmise,

mõõteandmete kogumise ja töötlemise ning peab sellekohast arvestust. Pooled ei vaidle iseenesest

selle üle, et kostjal tuli võrguteenuse eest tasuda vastavalt tarbitud gaasi kogusele ning tarbitava gaasi

koguste arvestamiseks oli kinnistul kaugloetav arvesti.

132. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et 2006. a ja 2007. a kontrolliti ja lubati XXX kinnistul kasutada

ning hageja gaasivõrguga liita üks gaasikatel ja üks gaasigrill (kogumis tõendid dtl 25, dtl 39-43, dtl

54). XXX kinnistu gaasivarustuse tööprojekt nägi ette gaasitorustiku kulgemise kinnistul (dtl 3 -36).

16.07.2006 koostati maagaasi torustiku ja seadmete omandi piiritlusakt (dtl 37), millega nähti ette

torustiku ühendamine elamuga. 04.07.2006 kontrolliti gaasipaigaldist, milleks oli küttekatel

Viessmann Vitodens 300 (dtl 38, 53). Elamu kütmise kohta gaasikatlaga koostati tööprojekt (dtl 44-

52).

133. 26.11.2007 teatise kohaselt (dtl 26) oli elamusse paigaldatud gaasitarviti võimsusega 2 KW.

Tarviti oli nõuetekohane ja omanik palus selle ühendada gaasivõrguga. 23.11.2007 tegi OÜ

Tehnokontrollikeskus gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli (dtl 27-30) ja leidis, et

paigaldis vastab nõuetele.

134. Kostja esitas notariaalselt tõestatud võlaõigusliku kinnisasja 04.12.2014 müügilepingu (dtl 101-

112), millega ta omandas XXX kinnistu. Lepingu punktis 2.1.6 kinnitas müüja, et ta on ehitised

ehitanud vastavalt kinnitatud projektile ning nende püstitamiseks ja kasutamiseks on olemas kõik

nõutavad load ja nõusolekud. Notariaalselt tõestatud asjaõigusleping kinnistu osas sõlmiti 22.01.2015

(dtl 113-122). Seega võib eeltoodud tõenditest kogumis järeldada, et kostja ostis nõuetekohaselt

rajatud elamu, milles tal oli lubatud hoida gaasivõrguga ühendatult ühte gaasikatelt võimsusega 27KW

ning ühte gaasigrilli.

135. 16.02.2015 on koostatud XXX kinnistu osas kaevude ja maakraanide olukorra fikseerimise akt

(dtl 2-3), milles on märgitud, et maagaasi kraanid olid korras. Akti allkirjastasid hageja ja kostja.

Hageja ja kostja sõlmisid veevarustuse ja kanalisatsiooni osutamise lepingu (dtl 4-6) veevarustuse ja

kanalisatsiooni teenuse osutamiseks XXX kinnistule. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et hageja

osutas kostjale lisaks võrguteenusele vee- ja kanalisatsiooniteenust.

136. Hageja ja kostja sõlmisid maagaasi võrguteenuse osutamise lepingu (koos üldtingimustega dtl 7-

10) XXX kinnistule. Lepingu alusel pidi hageja osutama kostjale maagaasi võrguteenust ning kostjal

oli lepingu alusel kohustus tasuda talle osutatud teenuse eest kehtiva hinnakirja kohaselt. Seega ei

näinud leping ette, et selles märgitud hind aja jooksul muutuda ei või. Kostjal tuli tasuda teenuse eest

vastavalt hageja kehtivale hinnakirjale. Hagejal omakorda lasus seadusest tulenev kohustus

kooskõlastada hinnad Konkurentsiametiga. Allkirjastatud lepingus oli ühtlasi märgitud, et lepingu

sõlmimise ajal oli kehtiv võrguteenuse hind on 0,08588 eurot ühe kuupmeetri tarbitud maagaasi kohta,

millele lisandus käibemaks 20 %. Samuti oli lepingus selgelt välja toodud, et võrguteenuse hind võis

tulevikus muutuda õigusaktides ettenähtud korras. Eeltoodust lähtudes on ebaõige kostja väide, et ta

pidi võrguteenuse eest tasuma üksnes selle hinna alusel, mis oli lepingus endas märgitud ning viited

Konkurentsiameti kooskõlastatud uuele hinnakirjale ei olnud lepinguga kooskõlas. Ühtlasi nägi leping

selgelt ette, et hageja hinnakirjas märgitud hinnale lisandub käibemaks.

137. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkt 6 nägi ette, et kui ostja soovib tarbijapaigaldise

võimsust suurendada või kavatseb hakata tarbimiskohas kasutama lisaks projektijärgsetele

gaasiseadmetele täiendavaid gaasiseadmeid, on ta kohustatud sellest teatama võrguettevõtjale

vähemalt 14 päeva enne maksimaalselt lubatud tarbimisvõimsuse ületavas ulatuses võrguteenuse

tarbimise juurde asumist või enne täiendavate gaasiseadmete paigaldamist. Seega lasus kostjal

kohustus teavitada hagejat eelnvalt sellest, et ta soovib oma kinnistul hakata kasutama veel ühte

gaasikatelt. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et ta teavitas hagejat soovist kasutada elamu

kütmiseks võrgugaasiga kahte küttekatelt.

138. Poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste punkti 8.2 järgi loeti oluliseks lepingu rikkumiseks

seda, kui kostja kasutab tarbimiskohas gaasiseadmeid, mis ei ole projektiga ette nähtud, ei ole

nõuetekohased, on ohtlikud või häirivad võrgu toimimist. Seega oli lepingu kohaselt täiendava ja

projektiga mitte ette nähtud gaasikatla kasutamine iseenesest lepingu rikkumiseks.

139. MGS § 25 lg 1 sätestab, et gaasi ja võrguteenuse kasutamine on ebaseaduslik, kui selleks puudub

õiguslik alus või kui rikutakse käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid, eelkõige kui tegelikult

tarbitud kogust varjatakse või vähendatakse arvestusseadmete rikkumise, näidu moonutamise,

mõõtesüsteemi või selle osade või sulgearmatuuri rikkumise teel (p 1) või tarbitakse mõõtjata

võrguühenduselt gaasiettevõtja loata (p 2). MGS § 25 lg 2 näeb ette, et turuosaline hüvitab

võrguettevõtjale ja müüjale ebaseaduslikult kasutatud gaasi ja võrguteenuse maksumuse ning gaasi ja

võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega tekitatud kahju ning selle suuruse määramiseks tehtud

mõistlikud kulutused.

140. Eeltoodust tuleneb selgelt, et kui tarbija varjab tegelikke tarbimisandmeid ning ühendab

gaasivõrku täiendava gaasipaigaldise, tuleb tal tegelikult tarbitud teenuse eest tasuda. Tasuda tuleb nii

tarbitud gaasi kui ka võrguteenuse maksumuse eest.

141. MGS § 25 lg 4 näeb ette, et ebaseaduslikult kasutatud gaasikoguse ja võrguteenuse ning selle

maksumuse määramise põhimõtted kehtestab valdkonna minister. Valdkonna ministrina on majandus-

ja kommunikatsiooniminister kehtestanud 25.06.2007 määrusega nr 54 ebaseaduslikult kasutatud

maagaasikoguse ja võrguteenuse ning selle maksumuse määramise põhimõtted. Kohus nõustub

siinkohal hageja väitega, et kui gaasi on tarbitud tegelikke tarbimisandmeid varjates ehk mõõteseadet

eirates, ei ole tagantjärgi võimalik ebaseaduslikult tarbitud gaasi kogust mõõta. Ebaseaduslikult

tarbitud gaasi kogust on võimalik välja arvestada, lähtudes õigusaktides kehtestatud nõuetest.

142. Määruse nr 54 § 2 näeb ette, et gaasi ebaseadusliku kasutamise tuvastamisel koostab ettevõtja

esindaja akti gaasi ebaseaduslikult kasutanud isiku või tema esindaja juuresolekul. Kui ebaseaduslikult

gaasi kasutanud isik või tema esindaja ei viibi akti koostamise juures või keeldub aktile alla

kirjutamisest, koostatakse akt erapooletu tunnistaja juuresolekul. Määruse § 3 loetleb andmed, mis

tuleb akti märkida. Muuhulgas tuleb sinna kanda tunnistaja kontaktandmed, gaasiseadme asukoht ja

ebaseadusliku gaasi kasutamise iseloomustus, nimivõimsused ning muud gaasikoguse arvutamiseks

vajalikud andmed.

143. Määruse nr 54 § 4 reguleerib seda, kuidas määratakse ebaseaduslikult kasutatud gaasikogus ja

võrguteenuse maht. Määruse § 4 lg 1 järgi arvestatakse mahu määramisel esmalt tarbija juures

paigaldatud gaasiseadmete nimivõimsust ja nende ööpäevast tarbimisaega ning ebaseadusliku

kasutamise perioodi. Seejärel loetakse § 4 lg 3 järgi ööpäevaseks tarbimisajaks määruses märgitud

tunnid sõltuvalt gaasiseadme võimsusest. Määruse § 4 lg 4 kohaselt loetakse gaasi ebaseadusliku

kasutamise arvestusperioodiks perioodi alates gaasiseadmete või gaasiarvesti eelmisest tehnilise

kontrollimise päevast kuni ebaseadusliku kasutamise akti koostamise päevani, kuid mitte üle ühe aasta

tagasiulatuvalt. Arvestusperiood määratakse täisööpäevades ja -kuudes. Lisaks tuleneb määruse § 4

lõikest 5, et ebaseaduslikult kasutatud gaasi maksumuse määramisel rakendatakse akti koostamise ajal

vastavale tarbijale kehtivat gaasi müügihinda ning kehtivat võrguteenuse tasu.

144. Kohus osundab, et hagiavalduses toodud arvestused ebaseaduslikult tarbitud võrguteenuse mahu

osas on kooskõlas määruse nr 54 §-s 4 toodud nõuetega. Hageja on lähtunud kostja kasutatud seadmete

võimsustest ja määruses märgitud parameetritest. Hageja on võrguteenuse tasu nõude esitanud ühe

aasta eest enne ebaseadusliku gaasi kasutamise tuvastamist ning tasunõude arvestamisel on lähtutud

sellel ajal kehtinud hageja hinnakirjast. Kostja ei ole esile toonud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt

oleks iseenesest hageja arvestus ebaõige.

145. Asjakohatud ja põhistamata on kostja viited sellele, et määrus nr 54 on vastuolus PS §-ga

32. PS § 32 järgi on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandi puutumatusest kui

põhiõigusest ei tulene isikule õigust tarbida kinnistul mistahes teenuseid ilma nende eest tasu

maksmata. Kostja väited selle kohta, et hageja töötajad sisenesid korduvalt tema kinnistule ilma kostja

loata, ei ole tõendatud ega oma vaidluse lahendamisel sisulist tähtsust. Olukorras, kus kostja tarbis

oma elamu kütmiseks gaasi ning teda seda viisil, kus gaasitorustik oli mõõteseadmest mööda juhitud,

tuli kostjal alusetult tarbitu hüvitada.

146. Põhiseadusega ei ole vastuolus regulatsioon, mis võimaldab välja arvutada tarbitud, kuid

mõõteseadmega fikseerimata jäänud gaasi koguse. Alusetu on kostja väide, et määruses toodud

metoodika on vastuolus „kahju hüvitamise üldiste põhimõtetega“. Kostja on jätnud tähelepanuta, et

hageja ei ole tema vastu esitanud mitte kahju hüvitamise, vaid tarbitud teenuse eest tasumise nõuet.

Kostjal oli võimalik kohtu ette tuua ning tõendada asjaolusid, millest tulenevalt oli ebaseaduslikult

tarbitud gaasi kogus väiksem, kuid seda kostja vaatamata kohtu selgitustele teinud ei ole. Teisalt näeb

ka kahju hüvitise nõuete esitamisel VÕS § 127 lg 6 ette võimaluse hinnata kahju suurust kaudsete

asjaolude alusel.

147. Kohus ei nõustu kostja väitega, et kuna hageja nõuab kostjalt tasu maksmist kohtu vahendusel, ei

saa ta lisaks võrguteenuse tasule nõuda käibemaksu. Käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi

loetakse teenuse osutamist käibeks. Hageja on osutanud kostjale teenust ja nõuab nüüd osutatud

teenuse eest tasu. Käibe mittetekkimise alusel on loetletud KMS § 4 lõikes 2, millest ei tulene, et

käivet ei teki siis, kui teenuse osutaja on sunnitud tasunõude maksmapanekuks pöörduma kohtusse.

KMS § 11 lg 1 p 1 järgi on käive tekkinud teenuse osutamisel. Hageja on kostjale võrguteenust

osutanud ning järelikult on käive tekkinud. Lisaks nägi poolte vahel sõlmitud leping sõnaselgelt ette, et

hinnakirjas märgitud tasule lisandub käibemaks. Kostja on ise esitanud kohtule mitmeid hageja

varasemaid arveid, milliseid ta on tasunud koos käibemaksuga. Seega oli kostjalt lepingust ja seadusest

tulenev kohustus tasuda lisaks võrguteenusele ka käibemaks.

148. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 22 lg 1 p 74 järgi peab

võrguettevõtja tasuma aktsiisi. ATKEAS § 41 lg 1 järgi on aktsiisi tasumine seotud aktsiiskauba

tarbimisse lubamisega. Iseenesest ei vaidle kostja vastu sellele, et tema tarbitud võrguteenuse eest tuli

hagejal tasuda aktsiisi. Energiamajanduse korralduse seaduse (EnKS) § 12 lg 3 p 3 järgi peab

energiatarnija esitama lõpptarbijale koos arvega teabe kohaldatud maksude kohta. Kostja väitis, et

hageja tasutav aktsiisimaks pidi sisalduma võrguteenuse hinnas, kuid sellisel viisil ei ole pooled

lepingut sõlminud. Kuigi lepingus ei ole viited aktsiisile, nähtub poolte varasemast praktikast selgelt,

et aktsiisimaks ei sisaldunud võrguteenuse hinnas, vaid see tuli kostjal tasuda kooskõlas hageja

esitatud arvetega. Tegu ei olnud kuluga, mis oleks lepingu alusel sisaldunud ning tegu ei olnud ka

sellise kuluga, mida hageja oleks pidanud tasuma sõltumata sellest, kas kostja gaasi tarbis või ei.

Kostja on varem tasunud hageja arveid, milles sisaldus eraldi osana aktsiisimaks (dtl 125, 126). VÕS §

23 lg 1 p 2 järgi võivad lepingupoolte kohustused tuleneda poolte vahel väljakujunenud praktikast.

Seega tuli kostjal lisaks võrguteenuse enda hinnakirja järgsele tasule ja käibemaksule tasuda aktsiisi.

149. Kohtu hinnangul tõendavad hageja esitatud tõendid kogumis, et kostja tarbis maagaasi

ebaseaduslikult ehk viisil, kus torustiku juurdeehituse abil suunati tarbitav gaas mõõteseadmest mööda.

03.02.2021 koostas hageja objekti ülevaatuse akti (dtl 57), milles oli märgitud, et seoses gaasikoguste

olulise vähenemisega 2020. a võrreldes varasemate aastatega läksid hageja esindajad kohapeale

gaasiarvestit ja gaasipaigaldist inspekteerima. Aktis märgitu kohaselt väitis objekti omanik, et kütab

elamut, saumaja ja välibasseini elektriga. Kohapealsel kontrollil selgus, et gaasi siiski kasutatakse. Kui

hageja esindajad läksid tagasi kontorisse, tõusis tarbimine 25 korda ja püsis sellisena, millest hageja

esindajad järeldasid, et kas manipuleeritakse gaasiarvestiga või on torustikul ebaseaduslik ühendus.

Kohapealsel kontrollimisel selgus, et abihoones oli gaasikatel 33 KW ja grill 2KW. Kinnistul oli

kahekorruseline 233 m2 elamu, mille köetav maht oli 1135 m3 ja ühekorruseline 107 m2 abihoone-saun,

köetava mahuga 370 m3. Lisaks oli köetav bassein 30 m2. Kostja ei ole vastu vaielnud asjaolule, et tal

oli elamus lisaks lubatule veel üks töötav gaasikatel, mille võimsus oli 33 KW.

150. Kostjale tehti ettekirjutus tasuda omavolilise gaasiteenuse eest määruse nr 54 alusel koostatava

arve alusel. Aktis märgitu kohaselt keeldus kostja sellele alla kirjutamast. Aktile oli alla kirjutanud

tunnistajana A. S., kelle kontaktandmeid märgitud ei ole. Samuti allkirjastas akti hageja esindaja K.

H. .

151. Kohus iseenesest nõustub kostja etteheidetega, et akt ei sisalda täieliku täpsusega kõiki määruses

nr 54 toodud andmeid, muuhulgas puuduvad tunnistaja kontaktandmed. Samas ei nõustu kohus, et

üksnes AS Eesti Gaas sai tuvastada puudusi aktis ning akti puuduste tõttu ei olegi võimalik hageja

nõuet kostja vastu rahuldada, sest rikkumine ei ole tõendatud. Kostja esitas kohtule kirjavahetuse

hageja ja AS Eesti Gaas vahel (dtl 188, 190, 192, 194-196, 198-201), kus AS Eesti Gaas hinnangul ei

vastanud akt nõuetele ning seetõttu ei lugenud ettevõte rikkumist tõendatuks. AS Eesti Gaas hinnangud

ja vaidlus hagejaga ei ole aga asjakohased hageja nõude põhjendatuse hindamisel.

152. Kohus leiab, et akti koostamine tõendab seda, et hageja sai rikkumise faktist teadlikuks ning

kohapeal tuvastati töötav gaasikatel, mille võimsus oli 33KW ning mille paigaldamisest ei olnud kostja

hagejat teavitanud. Akt samuti tõendab, et kui hageja töötajad kinnistult lahkusid, suurenes koheselt

läbi mõõteseadme mõõdetav gaasitarbimine. Seadusest ei tulene, et ebaseaduslikku gaasi tarbimist

saab tõendada üksnes määruses nr 54 viidatud aktiga ning et hagimenetluses ei või võrguettevõtja

tõendada gaasi ebaseaduslikku tarbimist muude tõenditega. Hageja on kohtumenetluses põhistanud ja

välja toonud, kuidas täpselt rikkumine toimus ja milliseid gaasiseadmeid kasutati. Hageja on

täiendavalt esitatud tõenditega tõendanud lepingu rikkumise aset leidmise.

153. Hageja esitas kohtule joonise gaasitorustiku projekteeritud skeemist (dtl 72), millest nähtub, kus

pidi asuma liitumispunkt, gaasiarvesti ning gaasi tarbivad paigaldised. Hageja esitas teisegi enda

koostatud skeemi (dtl 73), millel on punaselt tähistatud ebaseaduslikult rajatud gaasitorustiku lõik koos

kaameravaatlusel avastatud sulguriga, mille abil juhiti gaas arvestit läbimata elamus ja saunas asuvasse

gaasikatlasse. Ebaseadusliku kasutamise ajal oli enne gaasiarvestit asuv gaasisulgur suletud asendis, et

vältida gaasi jõudmist arvestisse.

154. Kohus nõustub, et hageja koostatud jooniste näol ei ole tegemist tõendite, vaid hageja seletustega.

Kuid nimelt nende seletustega on kõrvaldatud kostja peamine etteheide aktile ehk see, et aktis ei ole

selgelt välja toodud, kuidas rikkumine toimus. Kohus osundab, et olukorras, kus klient keeldub

võrguettevõttega koostöö tegemisest ning keeldub akti allkirjastamisest, oleks akti kantud andmed

rikkumise kohta nagunii üksnes võrguettevõtja enda nägemuse alusel. Seega ei oleks objektiivselt

olukorda muutnud asjaolu, kui kohtule esitatud joonised oleksid olnud algselt aktile lisatud. Olukorras,

kus hageja väiteid rikkumise kohta tõendavad teised asjas kogutud tõendid, ei piisanud kostjal hageja

nõudele vastuvaidlemiseks üksnes etteheidete tegemisest aktile. Vastuväidete põhistamise ja

tõendamise kohustust selgitas kohus kostjale.

155. 19.03.2021 on Inspecta Estonia OÜ ekspert S. P. koostanud ekspertarvamuse XXX elamu

gaasipaigaldise omavolilise ümberehitamise kohta (dtl 21-24). Akti kohaselt olid seaduslikud

gaasipaigaldised elamusse rajatud aastatel 2006 ja 2007 ning hilisemate paigaldiste kohta puudus

tehniliste kontrollide või auditite info.

156. Akti kohaselt oli elamu juurdeehitus rajatud ebaseaduslikult välise gaasitorustiku peale.

Võimaliku gaasivarguse tuvastamiseks lõikas hageja kinnistu piiri lähedal läbi abihoonesse siseneva

ning abihoonest väljuva torustiku. Selle tulemusena oli võimalik endoskoobi abil tuvastada, et enne

gaasiarvestit oli kinnistu sees abihoone juurdeehituse all ehitatud maa-alune hargnemine. Ekspert

leidis, et kinnistu sisene maa-alune hargnemine enne hoone sisendit võimaldas gaasi gaasiarvestist

mööda juhtida. S. P. on oma 12.07.2021 ja 24.09.2021 täiendavates e-kirjades selgitanud (dtl 144-

146), et gaasiarvesti eelne hargnemine jäi hoone juurdeehituse alla, millest tulenevalt oli see

tõenäoliselt ehitatud enne juurde ehitatud hoone osa.

157. Sõltumata sellest, millisel ajal oli ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik ehitatud, oli see

kinnistule vaieldamatult rajatud. Selline torustik võimaldas gaasi tarbida viisil, kus see mõõteseadet ei

läbinud. Vastupidist ehk sellise torustiku puudumist ei ole kostja tõendanud ega isegi väitnud.

158. XXX kinnistu gaasitarbimise andmetest (dtl 56) ajavahemikul novembrist 2019 kuni veebruarini

2021 nähtub, et gaasitarbimine oli madal 2019. aasta lõpus ja 2020. aasta talvekuudel jaanuaris,

veebruaris ja märtsis, samuti 2021. a oktoobrist kuni jaanuarini lõpuni. Suvekuudel oli tarbimine

märkimisväärselt suurem. Hageja esitas kohtule gaasi tarbimise graafiku (dtl 71, dtl 157), millest

nähtub, et kostja kinnistul suurenes ootamatult gaasi tarbimine just 03.02.2021 ehk pärast seda, kui

hageja esindajad käisid elamus kontrolli tegemas. Selline olukord jätkus kuni 17.02.2021. Graafikule

on lisatud tavapärase sarnase elamu gaasitarbimine samas piirkonnas (halli joonega tähistatud).

Võrdlusest saab järeldada, et enne 03.02.2021 oli gaasi tarbimine elamus sisuliselt nulli lähedane,

kuigi tavapäraselt samalaadses elamus suureneb kütmiseks vajaliku gaasi tarbimine nimelt

talvekuudel.

159. Kostja oli varasemalt esitanud Harju Maakohtule 15.03.2021 hagiavalduse (dtl 59-67, menetlus

lõppes hagi tagasivõtmisega, dtl 136-139), milles palus kohustada hagejat tagama oma kinnistul

maagaasi võrguteenuse ja tagama kinnistu maagaasiga varustamise. Hagiavalduses kinnitas kostja, et

kasutab kinnistul asuvate hoonete kütmiseks ja sooja vee saamiseks maagaasi, elektrienergiat ja

puuküttel kaminat. Samuti kinnitas hageja, et ta on vahetanud kinnistul gaasikatlad ning hoonetes on

kaks Buderus katelt. Seega on kostja ise nõustunud, et peamiseks kütteallikaks elamus olid gaasikatlad

ning neid oli tegelikult kaks.

160. Kostja esitas kohtule AS Eesti Gaas andmed tema kinnistu gaasitarbimise kohta alates detsembrist

2015 kuni detsembrini 2021 (dtl 127-128). Nendest andmetest nähtub, et varasematel aastatel oli

gaasitarbimine suurem nendel kuudel, kus oli vajalik kütmine, ületades suvekuude tarbimist peaaegu

kahekordselt. Ootamatu muutus on toimunud alates 2020. aasta jaanuarist, kus kolmel talvekuul järjest

on tarbitud gaasi kogus sisuliselt minimaalne, jäädes oluliselt alla tavaliselt suvekuude tarbimisele.

Sama on kordunud 2020. a oktoobris, novembris ja detsembris. Kohus ei nõustu seetõttu kostja

väitega, et tema gaasitarbimine oli kogu aeg muutusteta ühesugune.

161. Kostja esitas kohtule andmed oma kinnistu elektritarbimise kohta (dtl 129-130, tõlge dtl 131).

Nendest andmetest nähtub, et kinnistu elektritarbimine oli 2019. aastal valdavalt aasta lõikes

samasugune. 2020. aastal on tarbimine võrreldes varasemaga suurenenud, kuid suurenemine ei ole

toimunud üksnes talvekuudel, vaid ka suvel. Nii on elektritarbimine olnud samasugune 2020. a

augustis ja jaanuaris. Ainuüksi elektrikulude ülevaatest ei saa kohus järeldada, et kostja oleks oma

elamuid hakanud kütma ainult või täiendavalt elektriga.

162. Kostja esitas kohtule AS Eesti Energia arved 29.11.2021 ja 25.01.2022 lisateenuste eest (dtl 140-

143), milliste alusel ta paigaldas hoonesse soojuspumba. Kostja väitis, et aastatel 2019 ja 2020 küttis ta

elamut gaasikateldele lisaks konditsioneeriga, kuid ei ole esitanud tõendeid selle seadme võimsuse

kohta. Kostja esitas kohtule fotod (dtl 202-212) oma elamu konditsioneerist, kuid kohtule esitatust ei

saa teha järeldusi ei selle kohta, kus on fotod tehtud ega selle kohta, millised on pildistatud seadme

omadused või küttevõimsus. Ka kaminast tehtud fotost (dtl 213) ei nähtu, kus see asub ja milliseid

ruume ning millises ulatuses sellega kütta saab. Iseenesest nõustub kohus hageja väitega, et kui elamus

asuv konditsioneer võimaldas elamut efektiivselt talvekuudel kütta viisil, kus elektritarbimine

võrreldes suvekuudega ei suurenenudki, ei saanud kostjale olla vajalik paigaldada kütmiseks

soojuspumpa, mille energiakulu on oluliselt suurem.

163. OÜ Elektrilevi esitas kohtu nõudmisel andmed XXX kinnistu elektritarbimise kohta tunniajalise

täpsusega alates 01.08.2021 ja kuupõhised andmed alates 01.02.2019 (dtl 235, kuuandmed dtl 237-

238, dtl 248, tunnipõhised andmed kättesaadavad kohtute infosüsteemi vahendusel). Andmetest nähtub

selgelt, et elektritarbimine on märkimisväärselt suurenenud 2022. aastal pärast soojuspumba kasutusele

võtmist.

164. Hageja esitas kogutud andmete alusel S OÜ koostatud hinnangu hoone energiakasutusele (dtl

261-269). Tarbimisandmete alusel hinnati küttele kuluvat osa ja korrigeeriti seda normaalaasta

temperatuuridega, jättes arvestamata võimaliku välibasseini kulu. S OÜ järeldas, et mõõdetud

maagaasi kogused ei olnud piisavad elamu 2020. a energiavajaduse katmiseks ning kuni küttesüsteemi

vahetuseni puudus korrelatsioon mõõdetud hoone energiakulu ja välise temperatuuri vahel, sest

mõõdetud gaasi tarbimine suurenes kevadel ja lõppes sügisel, mis ei ole usutav. Lisaks leiti, et

elektriküttega aastate 2019 kuni 2021 kütteperioodide küttevajadust katta ei olnud võimalik.

165. OÜ S on kõiki oma järeldusi põhistanud. Muuhulgas on välja toodud, milline pidi olema hoone

kütmiseks vajalik arvestuslik energiakulu. Mõõdetud tarbeandmed näitasid, et kinnistul oli

kütteperioodi alguses gaasi tarbimist oluliselt vähendatud, kohati oli see läinud peaaegu miinimumini

ja kütteperioodi lõppedes on gaasitarbimine taas kasvanud.

166. Kohus ei nõustu kostja etteheidetega OÜ S hinnangule. Ekslik on kostja järeldus, et hinnang ei

ole kohane tõend, sest see on koostatud ilma kostja osavõtuta. Ühestki õigusaktist ei tulene, et

asjatundja arvamust saaks koostada ja kohtus arvestada vaid siis, kui see on koostatud mõlema poole

osavõtul. Kostja väide, et hinnang on koostatud ainult hageja esitatud teabe alusel, ei ole põhjendatud.

Andmed elamu elektritarbimise kohta on välja nõutud kolmandatelt isikutelt. Kostja ise on menetluses

esitanud kohtule oma kinnistu mõõdetud gaasitarbimise andmed. Kostja väited selle kohta, et kuna

tarbimist mõõdeti kaugloetava mõõteseadmega, ei olnud andmed usaldusväärsed, ei ole millegagi

põhistatud. Vastuolus selle väitega on kostja mõõdetud tarbimisandmete alusel üritanud väita, et kuude

lõikes gaasitarbimises olulisi erinevusi ei olnudki.

167. Oma vastuväidete tõendamiseks esitas kostja kohtule Prokuratuuri kriminaalmenetluse lõpetamise

põhistamata määruse (dtl 285-286), millest nähtub, et kriminaalmenetlus kostja suhtes lõpetati. Kostja

väitis, et seetõttu ei ole gaasi ebaseaduslik tarbimine tõendatud. Hageja esitas seepeale põhistused

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusele (dtl 347-351), millest nähtub, et menetleja luges tegelikult

tõendatuks maagaasi ebaseadusliku kasutamise omavoliliselt rajatud torustiku kaudu

gaasimõõdusõlmest gaasi möödajuhtimise teel. Menetlus aga lõpetati, sest tõendatuks ei loetud kostja

süüd ega rikkumise toimepaneku aega.

168. Kohus leiab eelviidatud tõendeid kogumis hinnates, et gaasi ebaseaduslik tarbimine xxx elamus

alates 2019. aastast kuni hageja akti koostamiseni 03.02.2021 on tõendatud. Tõendatud on, et

kinnistule oli rajatud ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik. Tõendatud on, et elamul oli

kütmiseks suisa kaks torustikuga ühendatud gaasikatelt, kuid mõõdetud gaasitarbimise andmed nende

katelde energiavajadust ei katnud. Tõendatud on, et samal ajal ei saanud xxx elamu kütmiseks

kasutada küttevajadust täitvaid elektriseadmeid, sest sellises ulatuses ei tarbitud elektrit. Seega on

tõenditega kogumis tõendatud, et elamut köeti ebaseaduslikult tarbitud gaasiga.

169. Kostja väited selle kohta, et teatud ajal elamus üldse ei elatudki, mistõttu puudus küttevajadus, on

kohtu hinnangul ebausutavad ja tõendamata. Sõltumata sellest, kas või kui palju inimesi elamus elab,

tuleb elamus talviste külmakraadide olemasolul ikkagi tagada hoone kui terviku konstruktsioonide

säilimiseks vajalik miinimumtemperatuur. Samuti nähtub kostja muudest tõenditest (kohtule esitatud

videod ja Harju Maakohtule esitatud hagiavaldus), et tegelikult elati elamus pidevalt ning elamu

kütmine talvekuudel oli kostjale vajalik.

170. Hageja nõude rahuldamise seisukohalt ei oma tähtsust see, millal rajati kinnistule gaasi

ebaseaduslikku tarbimist võimaldav torustik. Hageja on kostja vastu esitanud lepingust tuleneva

nõude. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 104 lg 1 näeb

ette, et seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest üksnes

süü olemasolu korral. Seadusest ega poolte vahel sõlmitud lepingust ei tulene, et kostja vastutab

ebaseadusliku gaasi tarbimise eest üksnes süü olemasolu korral. Juhul, kui on tuvastatud ebaseaduslik

gaasi tarbimine ja lepingu rikkumine, vastutab kostja lepingu rikkumise eest sõltumata süü

olemasolust.

171. 10.03.2021 koostas hageja kostjale arve vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning ebaseaduslikult

tarbitud maagaasi eest (dtl 68). Arves on muuhulgas märgitud, et kostjal tuli tasuda vastavalt

maagaasiseadusele ja selle alusel kehtestatud määrusele tarbitud koguse 32 721,75 m3 eest 18 159,39

eurot. 05.04.2021 esitas hageja kostjale korrigeeritud arve (dtl 69), mille alusel võeti arvest välja

ebaseaduslikult tarbitud maagaasi kogus ning kostjal tuli tasuda üksnes ebaseaduslikult tarbitud

võrguteenuse eest koos käibemaksu ja aktsiisiga. Tarbitud gaasi eest tuli kostjal tasuda otse AS-le

Eesti Gaas (arve dtl 183-187). Kohus nõustub hageja selgitusega, et AS Eesti Gaas arvel erineb

ebaseaduslikult tarbitud gaasi maksumus varasemalt hageja arvel märgitust vaid marginaalse summa

ulatuses.

172. Kõike eeltoodut kokku võttes leiab kohus, et hageja nõue kostja suhtes kuulub rahuldamisele.

Hageja on tõendanud, et kostja kinnistul tarbiti ebaseaduslikult maagaasi. Hageja on selgitanud, kuidas

ta on kooskõlas määrusega nr 54 arvutanud välja tarbitud maagaasi koguse ning sellest tulenevalt

võrguteenuse tasu. Kostja vastuväited tasu arvestusele ei ole olnud põhjendatud. Kostjal tuli tasuda

tarbitud võrguteenuse eest koos käibemaksu ja aktsiisiga. Kostjalt tuleb hageja kasuks põhinõudena

välja mõista 7547,34 eurot. Kostja väitis, et temalt väljamõistetavalt summalt tuleb maha arvata

rahasummad, mida kostja tasus hagejale ajavahemikul 03.02.2020 - 03.02.2021 osutatud võrguteenuste

eest. Kostja ei ole põhistanud, miks tuleks need summad maha arvestada. Kostja ei ole tõendanud,

milliseid summasid ta hagejale tasus. Kui kostja tasus võrguteenuse eest varasemate arvete alusel,

tasus ta teenuse eest ulatuses, mis vastas mõõdetud gaasitarbimisele. Tegelikult oli gaasi tarbimine

kostja ebaseadusliku tegevuse tõttu suurem ning järelikult tuli kostjal ka tasuda suuremas ulatuses

osutatud teenuse eest.

173. Kuna kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele ka

viivisenõue. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista enne hagiavalduse esitamist sissenõutavaks

muutunud viivisena 1268,37 eurot. Alates hagi esitamisest 21.04.2023 tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista sissenõutavaks muutuv viivis põhinõudelt 7547,34 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

174. Kohus osundab, et ülejäänud poolte esitatud tõendid ei tõenda vaidluses asjakohaseid asjaolusid.

Muuhulgas on tervikuna asjakohatu kostja esitatud O. S. seletuskiri (dtl 288, tõlge dtl 289) ning videod

(nähtavad kohtute infosüsteemist). Asjas ei oma tähtsust see, mitu korda hageja töötajad kinnistul

viibisid. Kohtule esitatud videod ei ole kooskõlas esitatud seletuskirjaga, sest need on filmitud kokku

kolmel päeval ega tõenda hageja esindajate pidevat mitme kuu jooksul vältavat loata kinnistul

viibimist, kogu aia üles kaevamist või juurdeehituse lammutamist. Valdavalt on tegu O. S. enda

pahameele väljendustega gaasi sulgemise küsimuses. Vaidlust ei ole selle üle, et omavolilise tarbimise

tõttu gaasiühendus katkestati ja mõistetavalt jäi elamu seejärel kütteta. Juba seegi asjaolu on vastuolus

kostja väitega, et tal oli efektiivselt võimalik kogu elamut kütta konditsioneeriga.

175. TsMS 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Samas loobus hageja oma

nõudest osaliselt, mistõttu loobutud nõudele vastavas ulatuses tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel jätta

hageja enda kanda. Hageja loobus põhi- ja viivisenõudest 2,67% ulatuses ja menetlusse jäid nõuded

97,33% ulatuses. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta 97,33% ulatuses kostja kanda ja kostja kulud

tema enda kanda. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

176. Hageja palus kostjalt välja mõista kulud õigusabile 5440 euro ulatuses. Hagejale osutati õigusabi

34 tundi hinnaga 160 eurot tunnis. Hageja kandis ka kulusid seoses asjatundja arvamuse koostamisega

kokku 550 euro ulatuses, millele lisandub käibemaks. Hagiavalduse esitamisel tasus hageja riigilõivu

770 eurot. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu on mõistlik ning õigusabi osutamiseks kulunud

aeg kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ja sisuga. Samuti esitati kohtule asjatundja

arvamus.

177. Kohus leiab, et kuna hageja on käibemaksukohuslane, tuleb menetluskulud välja mõista ilma

käibemaksuta. Kogumis on hageja menetluskulud põhjendatud 5440 eurot + 550 eurot + 770 eurot =

6760 euro ulatuses, millest kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 97,33% ehk 6579,50 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Uritam

kohtunik