2-24-127749/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Ann Meriluht

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025.a, Tallinnas

Tsiviilasja number

2-24-127749

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.R vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

2658,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479)

Hageja lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja: U.R (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise viis

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus (TsMS § 405)

1. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi U.R vastu krediidikontolepingust nr

KK3418745 tuleneva põhivõlgnevuse 1499,14 euro, intressi 140,46 euro,

sissenõudmiskulu 50 euro ja viivise väljamõistmiseks.

2. Jätta menetluskulud hageja Aktiva Finance Group OÜ kanda.

3. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks.

Kohus selgitab, et ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui

maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on

selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid

mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Hageja esitas 31.07.2024.a. Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles

palus kostjalt välja mõista 1935,14 eurot. Kohus tegi 02.08.2024.a võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.

19.11.2024.a. anti tsiviilasi üle menetlemiseks Harju Maakohtule.

Hageja nõue ja põhjendused

2. Hageja esitas 09.12.2024.a Harju Maakohtule hagi millises palus kostjalt hageja kasuks

välja mõista Placet Group OÜ ja kostja vahel sõlmitud krediidikontolepingust nr

KK3418745

tulenev põhivõlgnevus 1499,14 eurot, intress 140,46 eurot,

sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 412,77 eurot. Samuti palus

hageja kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt (1499,10 eurolt) alates 10.12.2024.a kuni

põhinõude täitmiseni lepingujärgse intressimääraga võrdses määras 39,99% aastas.

3. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Placet Group OÜ (krediidiandja) ja kostja

krediidikontolepingu nr. KK 3418745. Lepingu alusel võimaldati kostjale krediiti

summas 1500 eurot. Lepingu krediidi kulukuse määraks on 49 %. Krediidi kulukuse

määra arvutamisel on arvesse võetud krediidisumma 1000 eurot, intressimäär 39,99%,

krediidisumma tagastamise tähtaega tähtajatu, maksete tähtpäevad 16, laenulepingu

sõlmimise tasu 0 eurot, igakuine lepingu haldustasu kooskõlas VÕS § 404 lg 2¹. Kostjal

on põhivõlgnevus lepingu ülesütlemise seisuga so 01.04.2024.a summas 1499,14 eurot.

Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu esialgne

võlausaldaja saatis kostjale 17.03.2024.a lepingu ülesütlemise teate, milles anti kostjale

vastavalt VÕS § 416 lg 1 vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg võlgnevuse

tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud, luges

esialgne võlausaldaja lepingu üles öelduks 01.04.2024.a. Esialgne võlausaldaja loovutas

02.04.2024.a oma nõude kostja vastu OÜ-le Aktiva Finance Group koos õigusega nõuda

viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid.

Kostja vastuväited ja põhjendused

4. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatuks loetud 08.01.2024.a

teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes. Kostja hagile ei vastanud.

Kohtu põhjendused

5. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagi rahuldamisele ei kuulu.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte

esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

Hagimenetluses on poolel endal kohustus tagada, et ta esitab piisavad tõendid oma nõude

rahuldamiseks (Riigikohtu 29.04.2015 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-15, punkt 19).

TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega.

6. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete

tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud 23.12.2024.a kohtumääruses

(dtl 96-99).

7. Käesoleva asja hind on 2658,10 eurot. Kohus lahendab asja lihtmenetluses TsMS § 405

lg 1 alusel. Kohus on seda selgitanud menetlusse võtmise määruse punktis 3 (dtl 96).

TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt

lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi

menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

8. TsMS § 444 lg 1 ja 2 järgi võib kohus otsuse kirjeldavas osas jätta märkimata nõuete

kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid, samuti riigi- või kohaliku

omavalitsuse asutuse seisukoha. Kui kohus menetleb käesoleva seaduse § 405 lõikes 1

nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes

õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.

9. Kuna otsus tehakse lihtmenetluses, esitatakse põhjendused piiratud kujul kooskõlas

TsMS § 444 lg 2. Kohus piirdub peamiste põhjendustega, mis selgitavad käesoleva

otsuse resolutsiooni.

10. Krediidilepingu korral tuleb hagejal tõendada krediidilepingu sõlmituks lugemise eeldusi,

seda, et krediit on välja makstud, kostjal oli raha tagasi maksmise kohustus ja seda on

rikutud.

11. Kohus selgitab, et kohtul on kohustus omal algatusel kontrollida tarbijaõiguse teatavate

sätete võimalikku rikkumist (C-679/18 punkt 18, C-495/19 punkt 17).

12. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

13. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma.

14. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata

anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses

peab olema selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg 2 loetletud teave. Kui

vorminõue on jäetud järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

15. VÕS § 410 lg 1 kohaselt VÕS § 404 lõikes 1 nimetatud vorminõue ei välista

tarbijakrediidilepingu sõlmimist ka sidevahendi abil. Sidevahendi abil

tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või

selle koopia püsival andmekandjal. Selle vorminõude rikkumisega kaasneb sama,

tühisuse tagajärg, st VÕS § 408 lg 1. Seega sidevahendi teel tarbijakrediidilepingu

sõlmimise tõendamiseks peab hageja välja tooma, millal ja mil viisil ning mis sisuga

lepingudokumendid ta kostjale andis.

16. Kõike eeltoodut selgitas kohus hagejale 19.11.2024.a avalduse käiguta jätmise määruses

(dtl 16-22). Sama määruse kohtu selgituste punktis 1 on rõhutatud, et kuigi

tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud, peab hageja tõendama, et tarbija on

teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2 kohase sisu ja vormiga

tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes 2 loetletud

andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab

krediiti kasutama (mida sel juhul peab samuti hageja tõendama).

17. Vaatamata kohtu selgitustele hageja neid asjaolusid oma hagis välja toonud ei ole, samuti

pole hageja esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid (dtl 16-22). Kohus märgib, et täidab

selgitamiskohustust ühel korral, kuivõrd mõistlik pole, et kohus peab korduvalt hageja

lepingulisele esindajale samasisulisi selgitusi jagama. Seda enam, et hageja on

professionaalne menetlusosaline, kelle majandustegevuseks on võlgade sissenõudmine ja

kes kasutab kohtumenetluses esindamiseks samuti samale tegevusele spetsialiseerunud

magistrikraadiga õigusteadmistega esindajaid.

18. Hageja on hagis lakooniliselt märkinud, et esialgne võlausaldaja ja kostja sõlmisid

krediidikontolepingu nr KK3418745 (Lisa 1) (dtl 25). Viidatud Lisa 1, milline dokument

kannab pealkirja „Krediidikonto lepingu nr KK3418745 põhitingimused“, lepingu

kuupäev 27.05.2019.a, laenu kasutamise eesmärk kliendi ja laenuandja vahel sõlmitud

laenulepingust nr SR3418140 tulenevate kohustuste refinantseerimine, ei sisalda eelpool

märgitud andmeid (dtl 35).

19. Hageja on esitanud lisa 5, mis kannab pealkirja „isikutuvastus“ (dtl 45), millisest nähtub,

et samade andmetega isik on varasemalt s.o 25.07.2012.a tutvunud laenulepingu

üldtingimustega ja nõustunud nendega (dtl 45-46).

20. Kohtule esitatud Lisa 6 „Taotlus ja krediidianalüüs“ nähtub alapealkiri „Taotluse

andmed“ ja selles kajastub projekt smsraha.ee ning laenulimiit 1000 eurot (dtl 47-48).

21. Hageja ei ole esile toonud, millal, mis viisil ja mis sisuga tahteavalduse kostja tegi laenu

saamiseks. Hageja ei ole esile toonud, et krediidiandja oleks kostjale saatnud

lepingudokumendid. Hageja pole tõendanud, et hageja viidatud leping Lisa 1 (dtl 35)

oleks kostjale püsival andmekandjal esitatud. Seega ei ole hageja esile toonud ega

tõendanud tarbija tahteavaldust ega selle sisu ega lepingudokumentide püsival

andmekandjal kostjale esitamist. Asjaolu, et kostja on väidetavalt kinnitanud

laenulepingu üldtingimustega tutvumist 25.07.2012., ei tõenda asjaolu, et väidetav

27.05.2019.a leping nr KK3418745 oleks kostjale esitatud.

22. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et leping on vorminõude järgimata jätmise tõttu tühine.

Tühise tehingu alusel saadu peavad pooled tagastama alusetu rikastumise sätete alusel

(VÕS § 1028), kuid seda eeldusel, et raha üleandmine on tõendatud.

23. Laenu väljamaksmise osas osundab hageja hagi lisale 1 lk 1 (dtl 29). Samuti on hageja

esitanud kohtule Lisa 6 „Taotlus ja krediidianalüüs“, mis sisaldab pealkirja „Kliendi

andmed“ ning ka alapealkirja „Väljastatud laenu andmed“ ning selle all kirjas: laenulimiit

1500 eurot, väljastamise viis „Arveldusarvele XXXXXXXX“, laenuotsuse kuupäev

27.05.2019.a 20:32, maksmise kuupäev igakuiselt 16 kuupäeval (dtl 50).

24. Kohtule arusaadavalt on antud dokument väljavõte krediidiandja enda infosüsteemist.

Kirjetest võib aru saada, et read kajastavad makseteatisi, mingeid igakuiseid makseid

ning viivise arvestust alates 17.07.2023.a (dtl 50-62).

25. Kohus selgitab, et viidatud tõendid ei tõenda, kas, millal ja millises konkreetses summas

raha kostja kasutusse anti. Kohus arvestab antud juhtumil asjaoluga, et krediiditoote

kirjelduse (krediidi liik) kohaselt oli tegemist korduvkasutatava krediidilimiidiga (dtl 36).

Selliste lepingute puhul tarbija võtab ise limiidi piires summa kasutusele, mitte ei maksta

kindlasti tervet limiiti korraga lepingu sõlmimisel ilmtingimata välja.

26. Eeltoodust tulenevalt ei tõenda eelpool viidatud fail ega selles olevad kirjed, et laen oleks

kostjale tegelikult välja makstud ning millises summas. Sellest tulenevalt jääb

rahuldamata hageja põhivõla tagastamise nõue ning samuti kõik ülejäänud kõrvalnõuded

(intress, viivis, sissenõudmiskulud).

Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

27. TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind.

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 2658,10

eurot.

Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine

28. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1

järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tegi. Kuivõrd kohus jätab

hagi tervikuna rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu jäävad kostja võimalikud menetluskulud,

kui neid oli, tema enda kanda.

29. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

30. Kohus selgitab, et kohtuotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult kooskõlas TsMS §

317 lg 1 p 1. TsMS § 317 lg 5 esimese lause kohaselt loetakse dokument avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ann Meriluht

Kohtunik