2-24-129168/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedVälja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,
Legislator headnote
AI generated2-24-129168/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,
Full text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Aleksandr Kondrašov
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.02.2025, Tallinn
Tsiviilasja number
2-24-129168
Tsiviilasi
B2 Impact OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
5642,35 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline
esindaja Anu Volmer
Kostja A. V. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht
teadmata)
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2. Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud
krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 4 000 eurot, intress summas 485,22
eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 632,13
eurot ning alates 25.12.2024 kuni põhinõude (4 000 eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises
lauses sätestatud määras.
3. Jätta menetluskulud A. V. kanda.
4. Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,
maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt
menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni
täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.
6. Toimetada tagaseljaotsus A. V.-le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult
kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise
päevast.
Edasikaebamise kord
Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva
jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel
esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse
lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.
Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise
avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte
avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle
täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb
kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem
kui 2100 eurot.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks
peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on
seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse
lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).
Hagi alus ja kohtu selgitused
1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.
V.-lt (võlgnik, kostja) 4 842,96 euro saamiseks. Kohus tegi 15.08.2024 võlgnikule makseettepaneku,
mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrusega anti
nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi
23.12.2024, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 485,22 eurot, viivis
632,13 eurot, sissenõudmiskulud kokku summas 35,00 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista
VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 4000,00 eurolt alates 25.12.2024
kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse
võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 09.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud
kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva
möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise
tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud
2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi
tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,
kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi
toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja
esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.
3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).
Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja B OÜ vahel
sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist,
mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt järgis krediidiandja krediidianalüüsil
vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel
esitatud andmete, avalikest andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte põhjal. Kostja
deklareeris laenutaotluses järgnevad andmed: kliendi esitatud netosissetulek (ühes kuus) 4000 eurot;
kliendi esitatud finantskohustuste suurus (kuus) 0,00 eurot (dtl 60-62). Krediidiandaja kontrollis kostja
esitatud teabe õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel perioodil 12.09.2023 - 10.01.2024 (dtl 63-
69) ning tuvastas järgmised andmed: keskmine netosissetulek 1760,15 eurot; keskmised
finantskohustused 0 eurot. Hagi kohaselt kontrolliti ja omandati teavet lisaks, tehes päringud
avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost (dtl 70-71), Krediidiregister (dtl 72) ja Ametlikud
Teadaanded päringu vastus (dtl 73), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.
Kostjal puudusid ülalpeetavad. Majapidamiskuludena arvestati krediidiandaja poolt Statistikaameti
arvestusliku elatusmiinimumi summas 516,39 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud kostja pangakonto
väljavõttest muid asjaolusid, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Hagis
toodud asjaolude kohaselt oli eeltoodud info piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust
ning arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti
tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on
krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud
tingimustel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise
põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et
krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja
kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid
ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja
suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.
4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada
menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei
ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja
kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule
või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva
paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva
seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse
kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte
toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise
eeldused.
Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale
makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks
Xxxx.
Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud Xxxx. Kohtul ei ole
õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadressile saadetud
menetlusdokumendid tagastati kohtule ning kättetoimetamine ei õnnestunud ka kohtutäituri
vahendusel. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel.
Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu-
ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada
ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.
Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine
5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse
menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega
hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või
teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas
kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162
lg 1 kohaselt kostja kanda.
6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks
kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista
kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.
Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5642,35 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud
riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõiv
summas 595 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595
eurot.
Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20
eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse
lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks
menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot
avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei
hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20
eurot.
Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks kohtutäituri tasu
menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel
põhjendatud.
7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse
alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist
võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja
mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude
täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale
edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega
määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust
vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)
Aleksandr Kondrašov
kohtunik