Legislator Case Law & Legislation
2-24-129168/9 AI generated

2-24-129168/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-129168/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

Legislator headnote

AI generated

2-24-129168/9 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-129168

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi A. V. vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

5642,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline

esindaja Anu Volmer

Kostja A. V. (isikukood XXX; tegelik elu- ja viibimiskoht

teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks A. V. ja B OÜ vahel 10.01.2024 sõlmitud

krediidilepingust nr xxxx tulenev põhivõlgnevus summas 4 000 eurot, intress summas 485,22

eurot, sissenõudmiskulud summas 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 632,13

eurot ning alates 25.12.2024 kuni põhinõude (4 000 eurot) täitmiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

3. Jätta menetluskulud A. V. kanda.

4. Välja mõista A. V.-lt B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena tasutud riigilõiv 595 eurot,

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja kohtutäituri tasu 40 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

6. Toimetada tagaseljaotsus A. V.-le avalikult kätte. Lahend loetakse kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise

päevast.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 13.08.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A.

V.-lt (võlgnik, kostja) 4 842,96 euro saamiseks. Kohus tegi 15.08.2024 võlgnikule makseettepaneku,

mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohtu 09.12.2024 määrusega anti

nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja esitas kohtule hagi

23.12.2024, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4000 eurot, intress 485,22 eurot, viivis

632,13 eurot, sissenõudmiskulud kokku summas 35,00 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis põhinõudelt, so 4000,00 eurolt alates 25.12.2024

kuni põhinõude rahuldamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 08.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta avalikult kätte toimetatud 09.01.2025 väljaandes Ametlikud Teadeanded avaldatud

kohtuteatega, mille kohaselt menetlusdokumendid loetakse avalikult kätte toimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadeanded ilmumise päevast. Hagiavaldusele vastamise

tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist. Käesolevas asjas on hagi aluseks kostja ja B OÜ vahel

sõlmitud krediidilepingust nr xxxx tulenev võlgnevus. Seega nõuab hageja kostjalt kohustuse täitmist,

mis tuleneb tarbijakrediidilepingust. Hagiavalduse kohaselt järgis krediidiandja krediidianalüüsil

vastutustundliku laenamise põhimõtet, krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet laenutaotlusel

esitatud andmete, avalikest andmebaasidest saadud andmete ning pangakonto väljavõtte põhjal. Kostja

deklareeris laenutaotluses järgnevad andmed: kliendi esitatud netosissetulek (ühes kuus) 4000 eurot;

kliendi esitatud finantskohustuste suurus (kuus) 0,00 eurot (dtl 60-62). Krediidiandaja kontrollis kostja

esitatud teabe õigsust kostja pangakonto väljavõtte alusel perioodil 12.09.2023 - 10.01.2024 (dtl 63-

69) ning tuvastas järgmised andmed: keskmine netosissetulek 1760,15 eurot; keskmised

finantskohustused 0 eurot. Hagi kohaselt kontrolliti ja omandati teavet lisaks, tehes päringud

avalikesse andmebaasidesse nagu: Krediidiinfost (dtl 70-71), Krediidiregister (dtl 72) ja Ametlikud

Teadaanded päringu vastus (dtl 73), mis ei kuvanud krediidisaaja makshäireid või täitmata kohustusi.

Kostjal puudusid ülalpeetavad. Majapidamiskuludena arvestati krediidiandaja poolt Statistikaameti

arvestusliku elatusmiinimumi summas 516,39 eurot. Krediidiandaja ei tuvastanud kostja pangakonto

väljavõttest muid asjaolusid, mis võisid mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist. Hagis

toodud asjaolude kohaselt oli eeltoodud info piisav võimaldamaks hinnata kostja krediidivõimelisust

ning arvestades kostja sissetulekut ja muid kohustusi oli tõenäoline, et kostja suudab võetud krediiti

tagasi maksta. Andmete kogumis tekkis krediidiandjal põhjendatud veendumus, et kostja on

krediidivõimeline ja suudab täita krediidilepingust tulenevad kohustused lepingus kokkulepitud

tingimustel. Eeltoodud põhjustel leiab hageja, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet nõuetekohase hoolsusega. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud, et laenuandja

kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta, sissetulekuid

ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on krediidivõimeline ja

suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

4. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei

ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja

kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule

või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 12 kohaselt võib olenemata käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatust, maksekäsu kiirmenetluse üleminekul hagimenetluseks käesoleva

seadustiku § 486 lõike 1 punktis 2 sätestatu kohaselt kohtu määruse alusel toimetada hagiavalduse

kätte avalikult, kui makseettepaneku koostanud kohus on makseettepanekut võlgnikule kätte

toimetades täitnud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud avaliku kättetoimetamise

eeldused.

Käesolevas tsiviilasjas ei õnnestunud Pärnu Maakohtul maksekäsu kiirmenetluse raames kostjale

makseettepanekut kätte toimetada. Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks

Xxxx.

Rahvastikuregistris on kostja kehtivaks elukoha aadressiks samuti märgitud Xxxx. Kohtul ei ole

õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadressile saadetud

menetlusdokumendid tagastati kohtule ning kättetoimetamine ei õnnestunud ka kohtutäituri

vahendusel. Kohtul ei ole õnnestunud kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ka e-posti teel.

Kuivõrd kohtul ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele ja tehtud päringutele õnnestunud kostja elu-

ja viibimiskohta välja selgitada, ei ole kohtule kostja tegelik elu- ja/või viibimiskoht jätkuvalt teada

ning kohtu hinnangul on põhjendatud toimetada kostjale käesolev kohtuotsus kätte avalikult.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 5642,35 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 6 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 595 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 595

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus või menetluse

lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks

menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks eeltoodule hageja menetluskuluks kohtutäituri tasu

menetlusdokumentide kättetoimetamise eest 40 eurot. Nimetatud kulu on TsMS § 144 p 51 alusel

põhjendatud.

7. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

8. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik