2-24-8707/20 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Mari Schihalejev

Määruse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-8707

Tsiviilasi

SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) avaldus pankroti

väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja (võlgnik): SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel;

registrikood 11160600), likvideerija C.U

Ajutine pankrotihaldur: Katrin Prükk

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada maksejõuetuse teenistuse avaldus SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel)

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena.

2. Kuulutada SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) pankrot välja 20. veebruaril 2025

kell 16.30.

3. Nimetada SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) pankrotihalduriks Ene Ahas (XXX

10617; tel 51 06442; e-post: pankrotihaldur@tetrisab.ee).

4. Viia SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetlus läbi avaliku

uurimisena.

5. Kohustada SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) endiseid juhatuse liikmeid C.U,

L.X-i ja I.E-d esitama kohtule SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) vara nimekiri koos

võlgade ja andmetega äritegevuse kohta hiljemalt 24. märtsiks 2025 ning kinnitama seda

kohtus vandega 31. märtsil 2025 kell 10.30 asukohas Tartu Maakohus, Võru kohtumaja,

Vabaduse 13, Võru, saal 2 (soovi korral virtuaalruumis muus kohtumajas).

Hoiatada C.U, L.X-i ja I.E-d, et kui nad ei täida vande andmise kohustust, võib kohus

kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte

kauem kui kolmeks kuuks.

6. Kohustada ajutist haldurit Katrin Prükki andma pankrotihaldurile Ene Ahasele

üle tema valduses olev võlgniku raamatupidamise dokumentatsioon ja

menetlusdokumendid hiljemalt 7. märtsiks 2025.

7. Kohustada SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) endisi juhatuse liikmeid C.U, L.X-

i ja I.E-d andma pankrotihaldurile Ene Ahasele nende valduses olev võlgniku

raamatupidamise dokumentatsioon ja esitama pankrotihaldurile nimekirja SMR

TOOLS OÜ-le (likvideerimisel) kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest, pankroti

väljakuulutamise päeva 21. veebruari 2025. a seisuga, hiljemalt 24. märtsiks 2025.

Hoiatada C.U, L.X-i ja I.E-d, et kui nad ei täida teabe andmise ja menetlusest osavõtu

kohustust, võib kohus kohaldada nende suhtes sundtoomist, trahvimist või aresti kohustuste

täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

8. Võlausaldajad, samuti isikud, kellel on õigus rahuldada kolmanda isiku vastu

suunatud nõue pankrotivara arvel pandiõiguse või muu tagatisõiguse alusel, on

kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded

ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest

ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada pankrotihaldurile

kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus).

Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu

võtta üksnes pankrotihaldur. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või

kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet

pankrotihaldurile.

9. Jätta menetluskulud SMR TOOLS OÜ (likvideerimisel) kanda.

10. Määrata ajutise halduri Katrin Prüki tasuks 3544 eurot, millele lisandub

käibemaks.

11. Anda SMR Tools OÜ-le (likvideerimisel) menetlusabi ajutise halduri tasu 886

euro ja sellele lisanduva käibemaksu hüvitamiseks ning hüvitada see menetlusabi korras

Eesti Vabariigi vahendite arvel. Ülejäänud ajutise halduri tasu 2658 eurot, millele

lisandub käibemaks, mõista välja SMR Tools OÜ (likvideerimisel) pankrotivarast.

12. Ajutise halduri tasu kanda Osaühingule Advokaadibüroo Advocatus (konto

EE962200221025574604), mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

13. Avaldada pankrotiteade pankrotiseaduse § 33 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmetega

pankrotimääruse kohta koos märkega, et pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku

uurimisena, väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Määrus kuulub viivitamatule täitmisele.

15. Toimetada määrus kätte võlgnikule ja endistele juhatuse liikmetele (C.U, L.X,

I.E), ajutisele haldurile ja pankrotihaldurile ning edastada Tartu Maakohtu

registriosakonnale ja resolutsiooni p 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib pankrotimääruse peale esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja

kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik,

pankrotiavalduse esitaja, pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi tasunud isik ja

ajutine haldur esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD

1. SMR TOOLS OÜ (avaldaja, võlgnik) esitas 3. juunil 2024 Tartu Maakohtule

pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks.

Avalduse kohaselt võlgnikul vara 124 831 euro 99 sendi ulatuses kohustuste täitmiseks

puudub. Maksejõuetuse põhjus on Venemaa-Ukraina sõjaga seonduvate ekspordipiirangute

mõju ja klientide puudumine.

2. Maakohus võttis pankrotiavalduse 16. augusti 2024. a määrusega menetlusse, nimetas

ajutiseks halduriks Katrin Prüki (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva

sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.

3. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus

tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Aruande kohaselt tegeles võlgnik stantside ja press-vormide valmistamisega. Tal oli 20–32

töötajat. Aastatel 2021 ja 2022 tegutses võlgnik kahjumiga. Seejuures ei katnud müügitulu

isegi müüdud toodangu kulu, siis tema vara ületas kohustusi. Võlgniku tegevus lõppes ilmselt

2023. a jõulude ajal.

Võlgniku väitel puudub vara. Kohustusi on võlgnikul ligikaudu 295 000 eurot (sellest 25 000

eurot on vaidlustatud). Võlgniku majandustegevus on lõppenud. Seega võlgnik on

maksejõuetu ja see ei ole majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. 2019–2022. a

majandusaasta aruannetest järeldub, et maksejõuetus pidi tekkima 2023. a-l. Täpsemad

asjaolud ei ole ajutisele haldurile teada.

Võlgniku juhatuse liikmed L.X ja C.U, likvideerija C.U ja lepinguline esindaja C.U rikkunud

oma kohustusi. Seejuures on tegevusel kuriteo tunnused.

Ajutine haldur täiendas aruannet 21. novembril 2024.

4. Võlgniku arvates on ajutise halduri aruanne pealiskaudne ja sisaldab moonutusi. Ajutise

halduri tasu on põhjendatud kuni 500 euro ulatuses.

5. Maakohus määras 19. detsembri 2024. a määrusega võlgniku pankrotimenetluse

raugemise vältimiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Ükski isik deposiiti ei

tasunud.

6. Maakohus tegi 13. jaanuaril 2025 maksejõuetuse teenistusele (MJT) ettepaneku algatada

võlgniku pankrotimenetlus avaliku uurimisena.

7. MJT on teinud maakohtule 10. veebruaril 2025 ettepaneku algatada võlgniku

pankrotimenetlus avaliku uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku

maksejõuetusega kaasneb oluline avalik huvi.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et MJT avaldus võlgniku

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena tuleb rahuldada ning välja tuleb kuulutada

võlgniku pankrot.

9. PankrS § 1 lg 2 järgi on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. Sama sätte kolmanda lõike järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu

ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku

majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole

muutunud sissenõutavaks. PankrS § 31 lg 1 järgi kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik

on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud juriidilisest

isikust võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

Kohus leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid, lisaks ületavad võlgniku kohustused vara väärtust. Ajutine

haldur on tuvastanud, et võlgnikul on kohustusi ligikaudu 494 667 eurot 62 senti. Võlgniku

väitel vara puudub. Ajutine haldur ei ole vara olemasolu registritest tuvastanud ning muu vara

olemasolu osas ajutisel halduril täpsemad andmed puuduvad.

Suutmatus nõudeid rahuldada ei ole ajutine, kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud

juba 2023. a-l, kui töötajad läksid kollektiivpuhkusele ning pärast seda sisuliselt enam ei

töötanud. Jaanuaris 2024 sõlmis võlgnik ka võlatunnistuse, mille alusel algatati võlgniku

suhtes täitemenetlus ja arestiti võlgniku vara, mis täitemenetluses ära müüdi. Praegu võlgnikul

vahendid tegevuse jätkamiseks puuduvad. Võlgnik tegutses kahjumiga juba alates aastatest

2021 ja 2022. Kokkuvõttes puudub võlgnikul perspektiiv kõrvaldada likviidsusvahe mõistliku

aja jooksul.

10. Võlgnikul vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks

pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 5000 eurot.

Ükski isik deposiiti ei maksnud. Seega tekkis PankrS § 29 lg-s 1 sätestatud raugemise

olukord. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb

kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul MJT-le ettepaneku esitada avaldus

pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku

tähtaja. MJT tegi kohtule ettepaneku algatada võlgniku pankrotimenetlus avaliku

uurimisena, sest on tekkinud põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega kaasneb

oluline avalik huvi.

11. PankrS § 19211 lg 3 järgi kohus rahuldab maksejõuetuse teenistuse põhjendatud avalduse

pankrotimenetluse algatamiseks avaliku uurimisena pankrotimäärusega või pankrotimenetluse

jätkamiseks avaliku uurimisena määrusega, kui sama paragrahvi lõikes 2 nimetatud

tingimused on täidetud, ja kuulutab välja võlgniku pankroti, kui pankrotti ei ole veel välja

kuulutatud.

Kohus nõustub, et praegusel juhul esineb põhjendatud kahtlus, et võlgniku maksejõuetusega

kaasneb oluline avalik huvi. Vastavalt ajutise halduri tuvastatule on võlgniku maksuvõlg

tekkinud 2022. a-l, võlgniku majandustegevus lõppes 2023. a lõpus, kuid võlgnik esitas

kohtule pankrotiavalduse alles 3. juunil 2024. Lisaks on võlgniku kinnitusel kohustusi 124

831 eurot 99 senti, kuid ajutine haldur on tuvastanud vähemalt 381 924 euro 47 sendi

ulatuses. Seejuures on võlgnik enne pankrotiavalduse esitamist loovutanud oma nõudeid ning

sõlminud notariaalseid kokkulepped, mille tulemusena on olulisel määral muutunud tema

varade ja kohustuste koosseis, mis võis kahjustada võlausaldajate huve. Seega võivad

võlgniku juhtorgani liikmed olla teinud raskeid juhtimisvigu, rikkudes neile seadusega pandud

kohustusi, mis tulenevad pankrotiseadusest, maksukorralduse ja raamatupidamise seadusest

ning äriseadustikust. Võlgnik ei ole täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega,

rikkudes pankrotiavalduse esitamise kohustust, haldurile andmete esitamise kohustust,

maksude deklareerimise ja tasumise ning raamatupidamise kohustust. Võlgniku lähikondsete

tegevuses võivad ilmneda avaliku uurimise käigus süüteotunnused. Kõnealused küsimused

tuleb pankrotihalduril edaspidises menetluses täpsemalt kindlaks teha.

Pankrotimenetluse läbiviimisele avaliku uurimisena kohaldatakse pankrotimenetluse

läbiviimise kohta sätestatut, arvestades avalikule uurimisele ettenähtud erisusi (PankrS § 19212

lg 1).

12. Kohus nimetab pankrotihalduriks Ene Ahase, kes vastab PankrS §-s 56 sätestatud

haldurile esitatavatele nõuetele ning on andnud kohtule nõusoleku.

13. Kohus kohustab võlgniku endiseid juhatuse liikmeid C.U, L.X-i ja I.E-d PankrS § 86 lg-

te 1 ja 2, § 90 ning § 19 lg-te 1 ja 3 alusel vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed

vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kui kohus on

kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest

üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Samuti kohustab kohus

võlgniku esindajat pankrotihaldurile üle andma võlgniku raamatupidamise.

Kohus hoiatab võlgniku endiseid juhatuse liikmeid C.U, L.X-i ja I.E-d PankrS §-s 89

sätestatud tagajärgede eest – kui juhatuse liige ei täida teabe andmise, dokumentide esitamise,

vande andmise kohustust, võib kohus kohaldada tema suhtes sundtoomist, trahvimist või

aresti kohustuste täitmiseni, kuid mitte kauem kui kolmeks kuuks.

14. Kohus avaldab teate pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded koos märkega, et

pankrotimenetlus viiakse läbi avaliku uurimisena (PankrS § 33).

15. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 20. oktoobril 2024 (30

tunni eest tunnitasuga 100 eurot, s.o 3000 eurot) ning 21. novembril 2024 (10 tunni eest),

mida on täpsustanud 20. veebruaril 2025. Kokku on seega ajutine haldur taotlenud tasu 4000

eurot.

15.1.

PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise

halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib

ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning

põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise

aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud).

PankS § 23 lg 3 kohaselt ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele

viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg-s 11

sätestatust.

15.2.

Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril PankrS §-s 22 sätestatud ülesannete täitmiseks

kokku 40 tundi (tunnitasu 100 eurot). Arvestades pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise

halduri läbi viidud ülesannete mahtu ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et

märgitud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. Kohtu arvates on praegune pankrotiavalduse

menetlus keskmisest keerukam, ning asja materjalide mahtu arvestades mahukam, mis

põhjendab keskmisest menetlusest suuremat ajutise halduri tasu. Ajutine haldur on

põhjendatult teinud põhjalikke süvaanalüüse võlgniku vara, kohustuste, majandusliku

olukorra ja maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamiseks, mille tulemusena selgus, et

põhjendatud on viia läbi pankrotimenetluses avaliku uurimisena.

15.3.

PankrS § 23 lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ka praegu palub ajutine haldur

tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb.

15.4.

Ajutine haldur on taotlenud osa tasu hüvitamist riigi vahenditest (TsMS § 183 lg 2).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu

seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär

pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Justiitsministri 1. veebruari 2021. a määruse nr 2

„Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ § 2 lg 1

järgi kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot

poole tunni kohta. Eelnimetatud tunnitasumäärast tuleb kohtul lähtuda ka siis, kui kohus

määrab ajutisele haldurile riigi vahenditest üksnes osa tasu ja ülejäänud tasu mõistab välja

võlgnikult (vt TrtRnKm 08.01.2024, 2-23-4222). Nende töötundide eest, mille eest ajutisele

haldurile tasutakse riigi vahenditest, tasutakse talle määrusega kehtestatud tunnitasumäärasid

arvestades. See osa, mis ületab riigi arvel hüvitatava tasu piirmäära, võib hüvitada

tunnitasumääraga, mille kohus loeb põhjendatuks, arvestades PankrS § 23 lg-s 3 sätestatud

ülemmäära. See tõlgendus on soodsam nii võlgnikule kui haldurile, sest halduril on võimalik

saada riigi käest piirmääras tasu ning võlgniku kanda jääb selle võrra väiksem summa.

Kuna praegusel juhul võlgnikul pankrotivara puudub ega pole teada, kas võlgnikul tekib

piisavalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks, kohus leiab, et ajutise halduri tasu

hüvitamiseks, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (886 eurot, millele lisandub

käibemaks), tuleb võlgnikule anda menetlusabi analoogia korras PankrS § 23 lg-ga 4. Samas

ületab praegusel juhul ajutise halduri tasu TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra (ajutine

haldur on arvestanud tunnitasuna 100 eurot, mitte 66 eurot).

Eelnevat arvestades tuleb määrata, et ajutise halduri tööajast 13,42 tundi (886 ÷ 66) tuleb

hüvitada riigi vahenditest (886 eurot) (13,42 × 66) ning ülejäänud tööaeg 26,58 tundi (40 -

13,42) tuleb hüvitada võlgniku vara arvel (2658 eurot) (26,58 × 100), s.o kokku 3544 eurot

Summadele lisandub käibemaks.

16. Kohus selgitab, et võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja maksejõuetuse

teenistusele teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega nii enne kui ka pärast

pankroti väljakuulutamist, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või

kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise

päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga (PankrS § 85 lg 1).

Võlgnik peab osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ning olema kohtu korraldusel

kättesaadav, et täita oma teabe andmise ja menetlusest osavõtu kohustust (PankrS § 87 lg-d 1

ja 2).

PankrS § 90 näeb ette, et kui võlgnik on juriidiline isik, kohaldatakse PankrS §-des 85–89

sätestatut vastavalt PankrS § 19 lg-tes 1 ja 3 nimetatud isikute suhtes (juriidilisest isikust

võlgniku juhtorgani liige, likvideerija, täisühingu osanik, usaldusühingu täisosanik, vähemalt

1/10 suurust osalust omav osanik või aktsionär, prokuristi ja raamatupidamise eest vastutav

isik, samuti juhtorgani liige, likvideerija, prokurist ja raamatupidamise eest vastutav isik, kui

nad on vabastatud oma kohustustest kolme aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist).

PankrS § 89 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib kohus kohtu korralduse täitmata jätmise korral

või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võlgnikku trahvida või tema suhtes

kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida

teabe andmise kohustust (§ 85) või ei täida menetlusest osavõtu kohustust (§ 87) või ei täida

vande andmise kohustust (§ 86). PankrS § 89 lg 2 järgi võib võlgnikule aresti määrata kuni

kolmeks kuuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mari Schihalejev

kohtunik