Legislator Case Law & Legislation
2-24-142534/6 AI generated

2-24-142534/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-142534/6
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista A. M.-ilt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks põhivõlgnevus 1 101,05 eurot, 10.01.2025 eest summas 317,60 eurot ning alates 11.01.2025 kuni põhinõude (1 101,05 eurot)

Legislator headnote

AI generated

2-24-142534/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista A. M.-ilt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks põhivõlgnevus 1 101,05 eurot, 10.01.2025 eest summas 317,60 eurot ning alates 11.01.2025 kuni põhinõude (1 101,05 eurot)

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-142534

Tsiviilasi

Eesti Keskkonnateenused AS hagi A. M. vastu võlgnevuse

nõudes

Hagihind

1 603,53 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Eesti Keskkonnateenused AS (registrikood 10277820),

lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja A. M. (isikukood XXX; e-post XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista A. M.-ilt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks põhivõlgnevus 1 101,05 eurot,

sissenõudmiskulud summas 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 22.05.2022 kuni

10.01.2025 eest summas 317,60 eurot ning alates 11.01.2025 kuni põhinõude (1 101,05 eurot)

tasumiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3. Jätta menetluskulud A. M. kanda.

4. Välja mõista A. M.-ilt Eesti Keskkonnateenused AS kasuks menetluskuludena tasutud

riigilõiv 315 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 240 eurot

(käibemaksuta). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal hagejale tasuda

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 22.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse võlgnikult 1352,54 euro saamiseks. Kohus tegi 25.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mis

toimetati võlgnikule 25.11.2024 kätte aadressil XXX. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite

ning 23.12.2024 määrusega anti asi üle menetlemiseks esimese astme kohtumenetlusse Harju

Maakohtule.

Eesti Keskkonnateenused AS (hageja) esitas 10.01.2025 Harju Maakohtule hagiavalduse A. M.

(kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõue aluseks on Eesti Keskkonnateenused AS-i ja kostja

vahel 11.04.2022 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus. Hagi kohaselt palub hageja kostjalt välja

mõista põhivõlgnevus 1101,05 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud

viivised 317,60 eurot ning viivised alates 11.01.2025 kuni põhinõude summas 1101,05 eurot täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud 24.01.2025 (TsMS § 314¹ alusel). Hagiavaldusele

vastamise tähtaeg oli 20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

3. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja

menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise

taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 1 603,53 eurot. Hagiavalduse esitamise ajal

kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 2 000 eurot tasuda

riigilõiv summas 325 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja

mõista tasutud riigilõiv 315 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu

kiirmenetluses maksekäsus või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva

seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu

rahalise suuruse ning määrab 20 eurot avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud

menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei hüvitata. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt

välja mõista maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on lisaks riigilõivule hageja menetluskuludeks lepingulise esindajale

makstud tasu 338 eurot (käibemaksuta). Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 169 eurot/tunnis

(käibemaksuta), kokku 2 tundi. Kohus leiab, et arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja keerukust,

ei saa põhjendatuks pidada hagejale õigusabi osutamisel rakendatud lepingulise esindaja

tunnitasumäära 169 eurot/tunnis (käibemaksuta). Kohus leiab, et hagejale õigusabi osutamisel

rakendatud põhjendatud ja vajalikuks tunnitasumääraks tuleb lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Kohus

arvestas seejuures, et käesolev tsiviilasi ei ole õiguslikult keerukas. Kohus leiab, et võttes arvesse

käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega

sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuta). Hageja on esitanud kohtule

hagiavalduse koos lisadega, vaidlus ei ole õiguslikult keerukas. Kohtu hinnangul tuleb põhjendatuks ja

vajalikuks lugeda hageja lepingulise esindaja menetlustoiminguid mahus 2 tundi, mis esindajal on

kulunud alusdokumentidega tutvumiseks ja nende analüüsimiseks, hagiavalduse ettevalmistamiseks ja

koostamiseks, lisade kogumiseks ja komplekteerimiseks ning dokumentide esitamiseks kohtule.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 575 eurot

(riigilõiv 315 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 240 eurot), mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

4. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse

alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja

mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik