3-24-689/12 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

T a r t u k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-24-689

Otsuse kuupäev

20. veebruar 2025

Kohtunik

Karin Jõks

Kohtuasi

X.X.-i kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju

4000 euro hüvitamiseks seoses läbiotsimistega 2022.a

augustist kuni 2023.a novembrini (kokku seitsmel

korral)

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja: X.X., esindaja Olga Väina-Kesler

Vastustaja: Viru Vangla, esindaja Indrek Arming

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

kaebus

osaliselt.

Tunnistada

õigusvastaseks kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimised,

mis toimusid 04.11.2022, 13.12.2022, 08.11.2023 ja

09.11.2023.

2. Jätta menetluskulud 70 % ulatuses kaebaja kanda

ja 30 % ulatuses vastustaja kanda.

3. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja

menetluskulu 141 eurot.

Edasikaebamise kord ja

muud selgitused

4. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse

Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates, viimane päev

apellatsioonkaebuse esitamiseks on 24.03.2025.

Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse

kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta

selle lahendamist istungil.

5. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse

avaldamise viisi kohta (vt otsuse punkti 29).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. Kaebaja X.X. esitas Viru Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks (reg

20.11.2023 nr 6-16/193-1, dtl 16-18, täiendus dtl 22-23). Kaebaja taotles hüvitist 4000 eurot

alusel, et ajavahemikul august 2022 kuni november 2023 toimusid pärast igat pikaajalist

kokkusaamist ja igat väljasaatmist vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde tema

lahtiriietumisega läbiotsimised. Väljaviimise ajal olid ametnikud kogu aeg kaebaja kõrval ja

tema käed olid raudus. Läbiotsimised olid põhjendamatud, alandasid kaebaja väärikust,

rikkusid eraelu puutumatust ja isikupuutumatust.

2. Vastustaja Viru Vangla jättis 09.02.2024.a otsusega nr 6-16/24/193-5 (dtl 27-30) kaebaja

kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.

Vastustaja leidis, et tema õigusvastane tegevus ei ole tuvastamist leidnud, kaebajal ei ole

kahju tekkinud ning kahju hüvitamiseks puudub alus. Läbiotsimised olid põhjendatud, kuna

vastustaja kohustus on tagada, et vanglasse ei satu keelatud esemeid. Need ohustavad vangla

julgeolekut ja korda ning on ohuks vanglas viibivate isikute elule ja tervisele. Vastustaja peab

tagama, et kinnipeetavate elukeskkond oleks ohutu. Alates 01.08.2022 ei teostata vanglas

alaealistele külastajatele ja alates 27.12.2022 üldjuhul täisealistele külastajatele täielikke

läbiotsimisi, seetõttu pööratakse suuremat tähelepanu kinnipeetavate läbiotsimisele pärast

pikaajalist kokkusaamist. Ülekaalukas avalik huvi (korra ja julgeoleku tagamine vanglas)

prevaleerib isiku õiguste (isiku ja eraelu puutumatus) riive üle. Läbiotsimised korraldati

viisil, mis tagab privaatsuse ja austab inimväärikust. Läbiotsimise käigus ei toimunud

füüsilist kontakti.

Vastustaja kinnitas, et saatmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde oli kaebaja pidevalt

saatemeeskonna järelevalve all ning tema suhtes kasutati ohjeldusmeetmetena käeraudu koos

ohjeldusvööga (välja arvatud meditsiiniliste protseduuride tegemise ajal 13.12.2022 kestusega

4 minutit ja 09.11.2023 kestusega 6 minutit).

3. Vastustaja esitas kohtule koos kohtueelse menetluse dokumentidega tõendid, et perioodil

2022.a augustist kuni 2023.a novembrini:

- toimusid kaebajal pikaajalised kokkusaamised 08.10.2022, 26.01.2023 ja 22.04.2023;

- viidi kaebaja vanglavälise tervishoiuteenuse osutaja juurde 04.11.2022, 13.12.2022,

08.11.2023 ja 09.11.2023.

4. Kaebaja esitas 05.03.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse mittevaralise kahju 4000 euro

hüvitamiseks seoses kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimistega pärast pikaajalisi kokkusaamisi

(kolmel korral) ja pärast arsti juurde väljaviimist (neljal korral). Kaebaja hinnangul olid

läbiotsimised õigusvastased, kuna vastustaja valis lahtiriietumisega läbiotsimise automaatselt,

viidates üldisele julgeoleku ja korra tagamise vajadusele. Läbiotsimised vanglas ei tohi

muutuda süstemaatiliseks alandavaks kohtlemiseks. Vastustaja peab tõendama läbiotsimise

vajalikkust, mitte lihtsalt viitama üldistele ohutusnõuetele. Vastustaja ei ole suutnud tõendada,

et kaebaja puhul oli läbiotsimine igal korral tingimata vajalik.

5. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastustaja jäi kohtueelse menetluse

seisukohtade juurde (vt otsuse punkti 2).

Vastustaja lisas, et pikaajalised kokkusaamised toimuvad privaatsetes ruumides pideva

järelevalveta, s.h puudub kokkusaamiste ruumides kaamera. See loob soodsa võimaluse

keelatud esemete üleandmiseks kokkusaamisele tulnud isikult kinnipeetavale. Alates ajast, mil

otsustati lõpetada külastajate lahtiriietumisega läbiotsimised, on vanglates täheldatud keelatud

ainete leviku kasvu. Lahtiriietumisega läbiotsimine on osutunud praktikas tõhusaimaks viisiks

keelatud esemete leidmiseks, kuna mitmed vangla julgeolekut ohustavad esemed on

mittemetallilised (narkootilised ained, ravimid) või väga väikesed (mälukaardid) ning

abivahendite (metallidetektor, läbivalgustamine, teenistuskoer) võimalustel on piirid.

Vastustaja kirjeldas läbiotsimise korraldust, s.h et kinnipeetava soovil on läbiotsimist

võimalik teha kahes osas, ülakeha ja alakeha eraldi.

Kaebaja Tallinna Vanglas viibimise ajal on koostatud 9 ettekannet kaebajalt vanglas keelatud

esemete äravõtmise kohta. Viiel korral on kaebaja kirjadest ära võetud keelatud asju ning

neljal korral on kambrist leitud keelatud esemeid. Ettekanded viitavad sellele, et kaebaja on

regulaarselt üritanud vanglasse toimetada keelatud asju ning mõnel korral on see ka

õnnestunud.

Kaebaja lahtiriietumisega läbiotsimine vanglavälisel saatmisel oli ette nähtud saateplaanides.

Nendes on öeldud, et enne saatmise algust ja peale saatmist tuleb kinni peetav isik põhjalikult

läbi otsida. Põhjalikuks läbiotsimiseks võib lugeda lahti riietumisega läbiotsimist.

Vastustajale oli teada, et kaebaja on üritanud vanglasse toimetada keelatud asju. Mitme

vanglaametniku järelevalve all viibimine ja ohjeldusmeetmete kohaldamine ei välista, et

kinnipeetav võiks tervishoiuteenuse osutaja juurest kaasa võtta keelatud esemeid. Haiglad

tegutsevad vastavalt enda töökorraldusele ning vastustaja ei saa mõjutada seda, millised

isikud haiglates liiguvad. Ajal, mil kaebajaga teostati meditsiinilisi toiminguid, olid

ohjeldusvöö ja käerauad eemaldatud. Ei saa välistada, et kinnipeetav võib valvemeeskonna

liikmete tähelepanu hajutades võtta meditsiinikabinetist kaasa ravimeid, lõike- või

torkevahendeid, peita need enda külge ja üritada need vanglasse toimetada.

Kohtu seisukoht

6. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse § 3,

4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega.

RVastS § 9 lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist

süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu

puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral.

Eeltoodud normidest tulenevad kahju hüvitamise üldised eeldused: 1) haldusülesandeid täitva

avaliku võimu kandja õigusvastane tegu avalik-õiguslikus suhtes; 2) kaebaja subjektiivse

õiguse rikkumine; 3) kahju tekkimine; 4) põhjuslik seos õigusvastase teo ja kahju tekkimise

vahel; 5) esmaste õiguskaitsevahendite ammendatus; 6) mittevaralise kahju korral avaliku

võimu kandja süü. Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks peavad olema täidetud kõik need

tingimused.

7. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg 1 ja 4 alusel on vanglateenistuse ametnikul õigus

teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks. Läbiotsimise

korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

Määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus) § 32 p 1 ja 2 alusel on

kinnipeetava läbiotsimine kohustuslik vanglasse sisenemisel ja vanglast väljumisel ning enne

ja pärast lühiajalist ja pikaajalist kokkusaamist.

Alates 25.11.2022 kehtib määruse § 31 lg 31, mis näeb ette, et vanglateenistuse ametnik peab

sama paragrahvi lõikes 1 või 2 nimetatud isiku, keda on õigus läbi otsida, otsima läbi viisil,

mis välistab isiku sisenemise vanglasse keelatud esemete ja ainetega. Läbiotsimist peab

tegema viisil, mis austab isiku inimväärikust ja meetme valikul peab lähtuma

proportsionaalsuse põhimõttest.

8. Määruse § 31 lg 5 näeb ette mõned võimalikud läbiotsimise viisid, kuid ei sätesta lõplikku

loetelu läbiotsimise viisidest, mis on lubatavad (säte ütleb, et läbiotsimise tõhustamiseks võib

kasutada metallidetektorit, riideid ja keha pealispinda läbivalgustavat seadet ning muid

tehnilisi vahendeid või sellekohase väljaõppe saanud teenistuskoera). Säte ei reguleeri

läbiotsimise teostamist, vaid võimalikke vahendeid selle tõhustamiseks. Kohtupraktikas

aktsepteeritakse läbivalt seda, et lahtiriietumisega läbiotsimine on lubatav läbiotsimise viis.

S.h leidis Riigikohus 17.10.2012.a otsuses nr 3-3-1-32-12, et alasti läbiotsimine on kooskõlas

VangS §-ga 68 (seisukohta on korratud 18.05.2021.a otsuses asjas 3-19-549 p 19).

Ka õiguskantsler pidas 07.06.2023.a seisukohas nr 7-4/230551/2303077 kinnipeetava

lahtiriietumisega läbiotsimist võimalikuks, kui see põhineb konkreetsel ohuhinnangul, näiteks

on seotud kinnipeetava käitumisega.

9. Läbiotsimine on toiming haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 tähenduses.

Toimingu sooritamise viisi, ulatuse ja aja ning menetlemise korra määrab haldusorgan oma

äranägemisel, järgides kaalutlusõiguse piire ja võrdse kohtlemise ning proportsionaalsuse

põhimõtteid (HMS § 107 lg 2). Kui toiminguga piiratakse isiku õigusi, on isikul õigus nõuda

toimingu kirjalikku põhjendamist. Toimingu põhjendamise nõue tuleb esitada haldusorganile

kirjalikult viivitamata pärast toimingust teadasaamist (HMS § 108 lg 1 ja 2).

Läbiotsimised pärast pikaajalisi kokkusaamisi 08.10.2022, 26.01.2023 ja 22.04.2023

10. Õiguslik alus kaebaja läbiotsimiseks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 2.

Läbiotsimise viis tuli määrata vastustajal, järgides kaalutlusõiguse piire ning võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

11. Kaebaja ei väida ja ei ole tõendanud, et ta oleks viivitamata pärast läbiotsimisi esitanud

vastustajale nõude toimingu kirjalikuks põhjendamiseks. Vastustaja esitas põhjendused

kaebaja kahju hüvitamise taotluse lahendamisel ja kohtumenetluses. Kokkuvõtvalt on

vastustaja põhjendused jagatavad kahte gruppi.

Esiteks põhjendused, mis on seotud vangla julgeolekuga üldiselt: vastustajal on kohustus

tagada vangla julgeolek, keelatud esemed on suureks ohuks vangla julgeolekule ning vanglas

viibivate isikute elule ja tervisele, pikaajaline kokkusaamine toimub järelevalveta ja kujutab

endast head võimalust keelatud esemete üleandmiseks, muud läbiotsimise viisid ei taga

keelatud esemete avastamist. Vastustaja viitab sellele, et toimus oluline praktika muutus

(alates 01.08.2022 ei otsita lahtiriietumisega läbi alaealisi külastajaid ning alates 27.12.2022

ei otsita reeglina lahtiriietumisega läbi täisealisi külastajaid) ning põhiraskus keelatud esemete

vanglasse toimetamise takistamisel langes kinnipeetava läbiotsimisele.

12. Teiseks põhjendas vastustaja läbiotsimise viisi sellega, et Tallinna Vanglas leiti korduvalt

kaebaja juurest keelatud esemeid. Vastustaja esitas tõenditena järgmised vanglaametnike

ettekanded.

Kuupäev, koht, asjaolud

Sündmus

dtl

21.07.2018 kella 9 paiku

Kamber 334

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajal oli kambrikaaslane

Kambrist võeti ära 1 lõhutud žiletitera, 2

liistunaela.

21.07.2018 kell 19.35

Kamber 334

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajal oli kambrikaaslane

Õhtuse loenduse ajal leitud ja ära võetud pudel

klimpjaks hapendatud valge vedelikuga.

06.03.2020

Kaebaja kambrist ülemise voodi pealt võeti ära 5

Kamber S5-09

Kaebaja oli vahistatu

isevalmistatud täringut ja 1 isevalmistatud

numbritemäng.

10.05.2021

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajale saabunud kirjast võeti ära ajakirja

väljalõige.

01.10.2021

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajale saabunud kirjast võeti ära kleeppildid.

30.10.2021

Kamber S5-09

Kaebaja oli vahistatu

Kaebaja kambrist tooli alt võeti ära 23

pudelikorki, mis olid keeratud 0,5 liitriste pudelite

külge. Pudelid olid mõeldud treeningvahenditeks.

07.01.2022

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajale saabunud kirjast võeti ära Tallinna

vangla 13.12.2021 saatmiskava.

21.04.2022

Kaebaja oli vahistatu

Kaebajale saabunud kirjast võeti ära kiletasku.

08.08.2022

Kaebaja oli süüdimõistetu

Kaebajale saabunud kirjast võeti ära

pornograafilise sisuga foto.

13. VangS § 41 lg 2 ütleb, et kinnipeetava vabadus allutatakse seaduses toodud piirangutele.

Kui seadus ei sätesta konkreetset piirangut, võib vangla kohaldada vaid selliseid piiranguid,

mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustel. Piirangud peavad vastama täideviimise

eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste

õiguste ja vabaduste olemust.

Vangistuse täideviimisel reeglite kehtestamise ja otsustuste tegemise võtmeküsimuseks on

tasakaalu saavutamine julgeoleku tagamiseks vajalike pingutuste, vangistuse eesmärkide

saavutamise ja kinnipeetava õiguste piiramise vahel. On tõsi, et julgeoleku tagamine on kõige

lihtsam ja odavam olukorras, kus kinnipeetava õigused on piiratud võimalikult suures

ulatuses. See ei pruugi aga samal ajal olla kooskõlas inimväärikuse põhimõttega, aidata kaasa

õiguskuuleka käitumise omandamisele või olla kooskõlas põhimõttega, et kinnipeetaval on

säilinud kõik õigused, mida ei ole vangistusseaduse või muude seadustega piiratud.

Arusaam sellest, kus see tasakaalupunkt asub, on ajas muutuv. Hinnang sellele, millised

tegevused, reeglid ja piirangud vangistuse täideviimisel on õiguspärased, on korduvalt

muutunud ja muutub ka tulevikus nii õigusaktidega reguleeritud kui ka kaalutlus- või

hindamisotsustel põhinevate tegevuste suhtes.

14. Reeglina või juhuvalimi alusel toimuvate kinnipeetava lahtiriietumisega läbiotsimiste

osas pärast pikaajalist kokkusaamist, töölt tagasi pöördumisel jms on kohtupraktikas

praeguseni valdav arusaam, et see on kohane ja proportsionaalne abinõu vangla julgeoleku

tagamiseks (vt näiteks kohtuasjad 3-17-1236, 3-20-519, 3-20-1641, jõustumata lahenditest

Tartu Ringkonnakohtu 19.10.2023.a otsus asjas 3-22-1384, Tallinna Halduskohtu

20.11.2024.a otsus asjas 3-24-1911). Lahendites, mis on tehtud seoses külastaja

lahtiriietumisega läbiotsimisega enne pikaajalist kokkusaamist, on kohtud soovitanud vanglal

külastajate asemel pöörata rohkem tähelepanu kinnipeetavate kontrollimisele (Tallinna

Ringkonnakohtu 28.02.2022.a otsus asjas 3-21-161 p 13; Tallinna Halduskohtu 04.08.2023.a

otsus asjas 3-22-1239 p 5.3; Tallinna Halduskohtu 12.08.2022.a otsus asjas 3-21-2616 p 34).

15. Kaebaja puhul sai vastustaja arvestada ka otsuse punktis 12 toodud asjaolusid. Nende

kaal ei ole küll suur, kuid neil on siiski teatav mõju ja tähendus.

Kõige tõsisemaks saab pidada juhtumit, kus kaebaja juurest leiti esemeid, mis võivad olla

otseselt ohtlikud või mida saab kasutada sel viisil (kaebaja juurest leiti žileti tükk ja naelad).

Samas tuleb arvestada ka seda, et juhtum toimus aastaid tagasi ja sarnased juhtumid ei ole

hiljem kordunud. Muid kaebajalt ära võetud esemeid ei saa pidada otseselt ohtlikeks. Esemete

saatmine kaebajale kirjaga ja nende olemasolu kaebaja kambris nähtavas kohas ei ühti ohuga,

mida vastustaja soovis ära hoida läbiotsimise teel ehk ohuga, et kaebaja peidab ohtlikke

esemeid oma riietuses või kehal. Kambris olnud keelatud esemed ei olnud peidetud või

varjatud, samuti ei nähtu ettekannetest, et need oleksid olnud vanglasse sisse toodud. Kirjade

kontrollimine ja nendest keelatud esemete äravõtmine on üldiselt teada. Kirjast keelatud

eseme leidmisest ei saa järeldada, et kaebaja soovis keelatud eset salaja vanglasse toimetada.

Eelkõige saab asjaoludele omistada tähenduse, et kaebajal on regulaarselt raskusi sellega, et

kinni pidada keelatud esemete kohta kehtestatud reeglitest, ning ka kaebajaga kirjavahetuses

olevad isikud on selles osas eksinud. See suurendab riski, et pikaajalisel kokkusaamisel võib

toimuda keelatud eseme kaebajale üleandmine.

16. Otsuse punktis 13-15 toodut kogumis arvestades ei saa kaebaja lahtiriietumisega

läbiotsimisi pärast pikaajalisi kokkusaamisi pidada õigusvastasteks. Kui puudub vastustaja

õigusvastane tegevus, siis ei ole mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik.

Muude kahju hüvitamise eelduste käsitlemiseks enam vajadust ei ole.

Läbiotsimised pärast väljaviimisi 04.11.2022, 13.12.2022, 08.11.2023 ja 09.11.2023

17. Õiguslik alus nendeks läbiotsimisteks oli VangS § 68 lg 1 ja määruse § 32 p 1.

Läbiotsimise viis tuli määrata vastustajal, järgides kaalutlusõiguse piire ning võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõtteid.

Kohus ei nõustu sellega, et saateplaanides sisalduv lause, et kaebaja tuleb enne ja pärast

saatmist põhjalikult läbi otsida, tähendab seda, et saateplaaniga otsustati kaebaja läbiotsimine

lahtiriietumisega. Seda näitab juba asjaolu, et kaebaja otsiti iga väljaviimise puhul

lahtiriietumisega läbi ühel korral, mitte nii väljudes kui ka sisenedes.

Isegi kui saateplaanides tõepoolest mõeldi lahtiriietumisega läbiotsimist, ei aita see asja

lahendamisele kuidagi kaasa. Saateplaanid ei sisalda mingeid põhjendusi läbiotsimise viisi

kohta. Vastustaja esitas põhjendused kohtumenetluses. Need kattuvad põhjendustega, mille

vastustaja esitas seoses läbiotsimistega pärast kokkusaamisi.

18. Kohtu hinnangul on õigusvastane, et kaebaja läbiotsimised pärast väljaviimist

tervishoiuteenuse osutaja juurde toimusid lahtiriietumisega. Erinevused võrreldes

läbiotsimistega pärast pikaajalisi kokkusaamisi on väga suured.

Vaidlust ei ole selles, et kõigil väljaviimistel oli kaebaja mitme vanglaametniku pideva

jälgimise all. Saateplaanides on eriliselt rõhutatud vajadust kaebajat vahetult, pidevalt ja

põhjalikult jälgida. Vastustaja avaldas kohtueelses menetluses tehtud otsuses ja vastuses

kaebusele (dtl 29, 52-53), et saateplaanide esimeste osade kohaselt tuli saatjatel tagada pidev

visuaalne kontroll kaebaja üle ning hoida kaebajaga füüsilist kontakti. Kui toimingud

eeldasid privaatsust (kohtu arusaamisel mõeldi olukorda, kus kaebajaga füüsilist kontakti

hoida ei saa), siis pidi hoidma kaebajaga pidevat silmsidet. Saatmisel tuli kasutada

ohjeldusmeetmetena käeraudu koos ohjeldusvööga. Käeraudade eemaldamine koos

ohjeldusvööga saateülesande täitmise ajal oli keelatud, v.a tualeti kasutamisel, kui tualeti

kasutamine oleks käeraudades ja ohjeldusvööga olnud välistatud, või meditsiiniliste

protseduuride ajaks meditsiinitöötaja nõudmisel.

Samuti avaldas vastustaja, et saateplaanide teiste osade alusel kandis kaebaja käeraudu ja

ohjeldusvööd pidevalt, välja arvatud kahel väga lühikesel ajavahemikul meditsiiniliste

protseduuride ajal (neli minutit 13.12.2022 ja kuus minutit 09.11.2023). Ka nendel

ajavahemikel oli kaebaja pideva järelevalve all. Vastustaja põhjendas vanglaametnike

viibimist arsti vastuvõtu juures sellega, et vastustaja peab tagama, et kinnipeetava valdusesse

ei satuks meditsiinitöötajate töövahendid, nt ravimid ning lõike- ja torkevahendid ning et arst

ei annaks kinnipeetavale üle keelatud esemeid.

Määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 6 lg 6 p 2 ja 3 kohaselt tuleb

saateplaani teises osas märkida saadetava õigusrikkumised saatmise ajal, saateülesande

täitmise ajal toimunud erakorralised sündmused ning vastavalt tarvitusele võetud abinõud.

Vastustaja esitatud saateplaanidest ei nähtu mingeid intsidente, näiteks et kaebaja oleks

kõrvale kaldunud ette nähtud teekonnast, käsitsenud või oma valdusse võtnud mingeid

esemeid, kokku puutunud kõrvalise isikuga vms.

19. Kohtule ei ole äratuntav, milline reaalne võimalus oleks kaebajal olnud väljaviimiste ajal

keelatud esemete hankimiseks ning nende peitmiseks oma kehale. Tõenäosus, et kaebajal oli

võimalus hankida endale keelatud ese, on väga väike. Veel väiksem on tõenäosus, et kaebaja

sai peita sellise eseme oma kehale nii, et saatemeeskonna liikmed ei märganud midagi. Piisav

ei ole teoreetiline võimalus, et saatemeeskonna liikmete tähelepanu võib hajuda, olla kõrvale

juhitud vms. Samal ajal oleks pidanud hajuma kõigi saatemeeskonna liikmete tähelepanu. Kui

toimunud oleks juhtum, mis saatemeeskonna liikmete tähelepanu kõrvale juhtis, siis oleks see

pidanud olema fikseeritud saateplaani teises osas. Midagi sellist fikseeritud ei ole.

Otsuse punktis 12 toodu ei oma väljaviimiste puhul tähendust. Tegemist ei ole asjaoludega,

mis suurendaksid riski, et kaebaja võtab raviasutuses viibides mingil viisil enda valdusse

keelatud esemeid. Kohus selgitas eespool, et juhtumite põhjal ei saa väita, et kaebaja on

üritanud vanglasse toimetada keelatud asju.

20. Vastustaja viitab Riigikohtu lahendile asjas 3-19-1838 p 25. Selles lahendis toodud

seisukohad ei ole praeguses vaidluses asjakohased. Lahend käsitles küsimust, kas

kinnipeetava väljaviimisel matusele kehtestas vangla õiguspäraselt nõude, et kinnipeetaval

keelati sugulaste ja pereliikmetega rääkimine ja nende puudutamine ning ei võimaldatud tal

olla pere keskel enne matusetalitust.

Kohane ei ole põhjendada käesolevas kohtuasjas vaidluse all olevat läbiotsimist 2012. aastal

toimunud juhtumiga, mil kinnipeetav tõi töökohast eluosakonda käärid ja ründas nendega teist

kinnipeetavat (Riigikohtu lahend 3-3-1-64-14). Selles asjas sai kinnipeetav keelatud eseme

eluosakonda tuua, kuna teda üldse läbi ei otsitud. Eluosakonda toodi ese, mida oleks saanud

avastada ilma lahtiriietumiseta - kääre on suure tõenäosusega võimalik leida nii

läbikompamisel kui ka metalliotsijaga.

21. Vahekokkuvõttena leiab kohus, et lahtiriietumisega läbiotsimised pärast väljaviimist

raviasutusse olid õigusvastased, kuna need ei olnud eesmärgi suhtes proportsionaalsed ja

vastustaja ei teostanud kohaselt kaalutlusõigust. Kaalutlusõiguse kohase teostamisena ei saa

käsitleda seda, kui vastustaja on otsustanud, et vangla julgeoleku tagamise ainsaks

võimaluseks on kõigi kinnipeetavate lahtiriietumisega läbiotsimine vanglasse sisenemisel.

HMS § 4 lõikes 2 kaalutlusõiguse teostamisele kehtestatud nõuded ei ole sel juhul täidetud,

kuna vastustaja on arvesse võtnud ainult osad asjaolud (vangla eesmärkide ja huvidega seotud

asjaolud) ning on ette ära otsustanud, et ei omista mingit tähtsust muudele asjaoludele, s.h

konkreetse juhtumiga seotud asjaoludele. Samuti on vastustaja juba ette ära otsustanud, et

olenemata konkreetsest isikust või olukorrast ei ole kinnipeetava õigustel või huvidel piisavat

kaalu.

Õigusvastane lahtiriietumisega läbiotsimine kujutab endast kaebaja subjektiivsete õiguste

rikkumist. Tegemist on olukorraga, mille puhul mittevaralise kahju tekkimist saab eeldada.

Põhjusliku seose olemasolu üle asjas vaidlust ei ole. Vastustaja ei väida süü puudumist.

Kohtule ei ole äratuntav, et kaebaja oleks saanud kahju tekkimist ära hoida kohaste

õiguskaitsevahenditega. Arvestades vastustaja seisukohti ei oleks olnud eduväljavaateid sellel,

kui kaebaja oleks vastuväite, vaide vms esitamisega püüdnud ära hoida tema lahtiriietumisega

läbiotsimist raviasutusest tagasi tulles.

22. Mittevaralise kahju all mõistetakse inimese füüsilist või hingelist valu või kannatust.

Valu ja kannatusi ei saa objektiivselt mõõta või väljendada. Kohus saab lähtuda väidetavalt

kahju põhjustanud juhtumi asjaoludest ning hinnata, kas on tõenäoline, et selline juhtum

põhjustas kaebaja väidetud valu ja kannatusi. Kohtupraktika põhjal tuleb mittevaraline kahju

hüvitada rahas, kui rikkumise raskus, eelkõige kehaline või hingeline valu seda õigustab.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 41 lg 5 sätestab, et kui seadusest tulenevad

eeldused mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmiseks on täidetud, kuid kohus jätab hüvitise

seaduses sätestatud tingimustel välja mõistmata, võib kohus hüvitise väljamõistmise asemel

teha kindlaks kahju põhjustanud haldusakti või toimingu õigusvastasuse.

23. Kohtu hinnangul on kohtuasja asjaoludel kahju heastamiseks piisav see, kui kohus teeb

kindlaks pärast väljaviimisi toimunud läbiotsimiste õigusvastasuse. Kaebaja ei ole muutnud

usutavaks selliseid üleelamisi, mis nõuaksid rahalise hüvitise määramist.

Õigusvastaseks osutusid kokku neli läbiotsimist, neist kaks toimusid 2022. aastal ja kaks

toimusid 2023. aastal. Juhtumite arv ei ole suur.

Tõendatud ei ole, et kaebaja oleks avaldanud pahameelt seoses läbiotsimistega, küsinud

selgitusi sellise praktika kohta, taotlenud lahtiriietumisega läbiotsimiste ärajätmist vms.

Kohus leidis eespool, et suure tõenäosusega ei oleks see vastustaja seisukohta muutnud. See

tähendab, et vastavat kahju hüvitamise eeldust ei ole rikutud, kuid mitte seda, et vaikimisi

tuleb pidada usutavaks kaebaja tugevaid hingelisi üleelamisi.

RVastS § 9 lg 1 tähenduses on tegemist eraelu puutumatuse rikkumisega. Inimese kehalise

enesemääramise ja kehalise puutumatuse riiveid peetakse õiguskirjanduses ja kohtupraktikas

hõlmatuks eraelu puutumatuse kaitsega. Eraldi võetuna väärikuse alandamist kohtu hinnangul

toimunud ei ole. Läbiotsimised korraldati viisil, mis riivas kaebaja väärikust võimalikult vähe.

Kaebaja ei väida, et läbiotsimised oleksid toimunud kaebaja õigusi täiendavalt piiravatel

asjaoludel või läbiotsimise korda rikkudes või muul põhjusel nii, et vastustaja toimingutel oli

kaebaja väärikuse alandamise kvaliteet.

Eeltoodut arvestades on küll usutav, et lahtiriietumisega läbiotsimised võisid olla kaebaja

jaoks häirivad (kahju tekkimist ei saa eitada), kuid need üleelamised ei ületanud künnist, mille

puhul põhjendatud on rahalise hüvitise määramine kaebajale.

Vastustaja süüd ei saa pidada suureks. Kohtu hinnangul ei saa vastustajale läbiotsimise viisi

otsustamisel ette heita tahtlust ehk õigusvastase tagajärje soovimist. Kõne alla tuleks hooletus

ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine või raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole

olulisel määral järgimata jätmine (võlaõigusseaduse § 104 lg 2-5). Küsimus vastustaja süü

vormist tuleb lahendada lähtudes sellest, kuidas mõisteti käibes vajalikku hoolt toimingu

tegemise ajal. Vaidluse all olevate läbiotsimiste ajal oli kohtupraktika seoses kinnipeetava

läbiotsimisega pärast väljaviimist raviasutusse, kohtusse jms keskkonda alles kujunemas ning

valdavaks oli seisukoht, et vangla julgeoleku tagamise vajadus kaalub üles kinnipeetava

eraelu puutumatuse riive.

24. Kokkuvõttes rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Kohus ei määra kaebajale rahalist hüvitist,

kuid tuvastab, et õigusvastased olid 04.11.2022, 13.12.2022, 08.11.2023 ja 09.11.2023

toimunud lahtiriietumisega läbiotsimised.

Menetluskulud. Selgitused

25. HKMS § 108 lg 2 sätestab, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse

menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega.

Kaebaja tugines kokku 7 juhtumile ja kohus pidas neist õigusvastaseks 4 ning ei pidanud

põhjendatuks kaebajale rahalise hüvitise määramist. Kohtu hinnangul saab kaebust pidada

rahuldatuks ligikaudu 30 % ulatuses. Kohus lähtub sellest, et 4 juhtumit 7-st on ca 60 % ning

rahalist hüvitist välja ei mõistetud. See tähendab, et menetluskuludest 70 % tuleb jätta kaebaja

kanda ja 30 % vastustaja kanda.

26. Kaebaja menetluskuludeks on riigilõiv 120 eurot ja esindaja kulu 350 eurot. Kaebajale

osutati õigusabi 3,5 tunni ulatuses.

Vastustaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente ei esitanud. Vastustaja leidis, et

esindaja ei ole kaebajale teenust osutanud, kuna kaebaja ja esindaja tõenäoliselt ei ole

suhelnud. Samuti puuduvad andmed arve tasumise kohta.

27. Kaebaja esindaja liitus menetlusega 12.12.2024 (dtl 110) ning palus teha endale

nähtavaks kohtuasja dokumendid. Kaebaja on andnud esindajale volituse (dtl 111). Esindaja

esitas 14.02.2025 kaebaja nimel seisukoha (dtl 152-153). Kohtu hinnangul näitab see, et

esindaja osales menetluses ja tegi kaebaja nimel toiminguid olenemata sellest, kas esindaja

suhtles kaebajaga otse. Toimiku maht on ligikaudu 150 lehekülge (sellest 12 lehekülge on

kaebaja ja tema esindaja eest varjatud). Ajakulu 3,5 tundi toimikuga tutvumiseks, oma

seisukoha kujundamiseks ja avalduse esitamiseks ei saa pidada ülepaisutatuks. Õigusabi kohta

on koostatud arve (dtl 155), selle tasumise tõendamine ei ole menetluskulude

väljamõistmiseks nõutav.

28. Kaebaja vajalikud ja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 470 eurot. Sellest 30 %

ehk 141 eurot mõistab kohus vastustajalt kaebaja kasuks välja.

29. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi

Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige

tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane

taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus

apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid

kohtulahendis ei varjata.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Karin Jõks