2-23-14018/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Neve Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-14018

Kohtuasi

B.I maksejõuetusavaldus

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 01.02.2024. a määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

B.I määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Võlgnik B.I (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 01.02.2024. a määrus ning saata asi tagasi

maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada B.I määruskaebus.

Kohtu selgitused

2-23-14018

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg

1 ja § 372 lg 5 esimene lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.I

(võlgnik) esitas 03.10.2023 Tartu Maakohtule avalduse pankroti

väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 10.10.2023. a

määrusega saatis Tartu Maakohus asja kohtualluvuse järgi lahendamiseks Harju Maakohtule.

1.1.

Avalduse kohaselt on võlgnik maksejõuetu ning tal puudub vangistuses oleku tõttu

võimalus tulu teenida. Võlgnik käib töö, kuid tunnitasu on nii väike, et sellest ei ole võimalik

võlgu tagasi maksta. Võlgniku hinnangul ei ole tema makseraskused ajutised. Koos

avaldusega esitas võlgnik taotluse vabastada teda avalduselt riigilõivu tasumisest.

2.

02.11.2023. a määrusega jättis maakohus rahuldamata võlgniku taotluse vabastada

teda maksejõuetusavalduselt riigilõivu tasumisest ning kohustas võlgniku tasuma riigilõivu 10

eurot. Samuti määras maakohus tähtaja maksejõuetusavalduselt puuduste kõrvaldamiseks.

3. Võlgnik esitas 06.11.2023 maakohtu määruse peale määruskaebuse.

4.

25.01.2024. a määrusega tühistas ringkonnakohus maakohtu 02.11.2023. a määruse

ning tegi uue määruse, millega rahuldas võlgniku menetlusabi taotluse ning vabastas teda

maksejõuetusavalduselt riigilõivu tasumisest.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Harju Maakohus keeldus 01.02.2024. a määrusega maksejõuetusavalduse menetlusse

võtmisest ning jättis menetluskulud avaldaja kanda.

5.1.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib kohus füüsilise isiku maksejõuetuse

seaduse (FiMS) § 45 lg 3 p 4 kohaselt jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või

pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Selline olukord esineb muuhulgas juhul, kui vabadusekaotuseni viinud tahtlik süütegu pandi

toime ajal, mil kohustused olid juba tekkinud. Kinnipidamisasutuses viibimine piirab üldjuhul

oluliselt isiku võimalusi tulu teenimiseks ja seega ka oma kohustuste täitmiseks. Kohtute

infosüsteemist nähtuvalt on võlgnik mõistetud süüdi 2021.a märtsis ja hiljem toimepandud

kuritegude eest (kriminaalasjad nr 1-21-4433 ja 1-22-3500) ning ta on viibinud vahi all. Suur

osa võlgniku kohustustest muutusid sissenõutavaks enne seda, kui võlgnik pani eelnimetatud

kuriteod toime. Tahtlikult toimepandud kuritegudega takistas võlgnik võlausaldajate nõuete

rahuldamist. See esineb alus FiMS § 45 lg 3 p 4 alusel kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmiseks.

5.2.

Maakohus selgitas, et ei saa otsustada ühegi FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud menetluse

algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja

maksejõuetusavalduse alusel. Seega ei saanud maakohus rahuldada taotlust ainult pankroti

väljakuulutamise osas. Avaldusega taotletavat eesmärki pole maakohtu hinnangul võimalik

saavutada. Eelnevaid asjaolusid arvestades jättis maakohus võlgniku maksejõuetusavalduse

läbivaatamata (FiMS § 18 lg 5, tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 371 lg 2 p 2, § 372

lg 4 ja 477 lg 1).

2-23-14018

5.3.

Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 2 alusel võlgniku kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Võlgnik esitas maakohtu menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning saata asja tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

6.1.

Määruskaebuse väidete kohaselt on maakohus tõlgendanud vanglasse sattumist

võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena FiMS § 45 lg 3 p-i 4 tähenduses, mis on

ekslik. Sellise tõlgenduse korral kaob maksejõuetusavalduse esitamise võimalus vanglas

praktiliselt ära. 90% süüdimõistetutel on enne vanglasse sattumist sissenõutavaks muutunud

võlad. Ringkonnakohtud on kodruvalt juhtinud tähelepanu asjaolule, et vanglasse sattumine ei

välista kohustustest vabastamist. Samuti on Riigikohus selgitanud, et pankrotiseadus ei

välista, et isik, kes kannab karistusena vangistust, ei võiks olla pankrotivõlgnik.

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ning edastas selle

TsMS § 663 lg 5 kohaselt lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel

tühistada ning saata asi maakohtule avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

9. Maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused on sätestatud FiMS §-

s 14. Pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 575 SE eelnõu seletuskirja kohaselt

peaks maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise otsustamine olema pigem formaalne. FiMS

§-s 14 sätestatud avalduse menetlusse võtmisest keeldumise aluste eesmärk on vältida selliste

avalduste menetlemist, mis on menetlust välistava puudusega. Maakohus keeldus avalduse

menetlusse võtmisest FiMS § 14 lg 1 p 1 kaudu kohalduva TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel, mis

võimaldab kohtul jätta avalduse menetlusse võtmata, kui avaldus ei ole esitatud avaldaja

seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma

õiguskaitset, või kui avaldusega ei ole sellega taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Riigikohus on selgitanud, et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata,

on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus (nt RKTKm 08.03.2017, 3-2-1-

177-16, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus praegusel juhul ennatlikult keeldunud

avalduse menetlusse võtmisest, kuna vaidlustatud määruses esitatud põhjendused ei võimalda

järeldada, et avaldaja maksejõuetusavaldus on TsMS § 371 lg 2 p 2 tähenduses õiguslikult

perspektiivitu.

10. Kohtupraktikas on selgitatud, et võlgniku sattumist kinnipidamisasutusse ei saa pidada

tahtliku või raske hooletuse tõttu võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena, mis FiMS

§ 45 lg 3 p 4 järgi võimaldaks jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata (TlnRnKm

28.03.2024, 2-23-14664, p 14, TlnRnKm 09.12.2022, 2-22-14119). Praegusel juhul ei ole

olemasoleva teabe põhjal võimalik väita ka seda, et kohustustest vabastamise menetluse

algatamine toimuks vaid eesmärgil, et võlgnik saaks vabaneda oma kohustustest enne nõuete

aegumist karistuse kandmise ajal (vrd RKTKm 27.02.2013, 3-2-1-1-13, p 11). Seega ei olnud

maakohtul alust maksejõuetusavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ning avaldus tuleb

saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.

2-23-14018

11. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

12. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. FiMS § 14 lg-st 3

ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse

rahuldab ja maakohtu määruse tühistab.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt