2-24-132128/12 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-132128

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi Xi (X) vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

6 188,60 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830), lepinguline

esindaja Katrin Teller

Kostja X (isikukood XXX; e-post xxx; xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Xilt Holm Bank AS-i kasuks Xi ja Holm Bank AS vahel 20.04.2023 sõlmitud

laenulepingust nr 52304200088 tulenev põhivõlgnevus summas 4 822,05 eurot, intress summas

371,79 eurot, sissenõudmiskulud summas 10 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas

300,51 eurot ning alates 18.01.2025 viivis põhivõlgnevuselt (4 822,05 eurolt) määraga 14,19%

aastas kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3. Jätta menetluskulud Xi kanda.

4. Välja mõista Xilt Holm Bank AS-i kasuks menetluskulud summas 650 eurot.

5. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamatule täitmisele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse

lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise

avalduse) 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tuleb

kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem

kui 2100 eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on

seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused

1. Holm Bank AS esitas 06.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X vastu

nõude 5260,27 euro ja kohtu poolt välja arvestatava viivise saamiseks ning menetluskulu

hüvitamiseks. 09.09.2024 koostas kohus võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanek toimetati

võlgnikule kätte 09.09.2024 e-posti aadressil xxx. Võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite

seaduses ettenähtud tähtaega ületades ja seetõttu jättis kohus vastuväite tähelepanuta. Pärnu Maakohus

koostas 09.10.2024 maksekäsu.

23.10.2024 esitas võlgnik X kohtule määruskaebuse. 27.12.2024 kohtumäärusega rahuldas Pärnu

Maakohus X määruskaebuse ning tühistas Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 9.10.2024

kohtumääruse (maksekäsk) tsiviilasjas 2-24-132128. Holm Bank AS nõue X vastu anti üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Holm Bank AS (hageja) esitas 17.01.2025 Harju Maakohtule hagi Xi (kostja) vastu võlgnevuse

nõudes. Hagi aluseks on hageja ja kostja vahel 20.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr 52304200088

tulenev võlgnevus. Hageja palus hagis kostjalt välja mõista 5504,35 eurot, millest 4822,05 eurot

moodustab põhivõlg, 371,79 eurot intress, 300,51 eurot viivis ja 10,00 eurot menetluskulu

meeldetuletuskirjade saamise eest. Lisaks palus hageja kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole

hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 3 sätestatud määras (14,19%

aastas ehk 0,038877% päevas) alates hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 18.01.2025

tasumata põhivõlalt (4822,05 eurot) kuni põhivõla tasumiseni Menetluskulud palus hageja jätta kostja

kanda.

Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 21.01.2025 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 27.01.2025 (TsMS § 3141 alusel). Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli

20 päeva. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud.

2. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses,

kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

3. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

4. Kohus peab siiski vajalikuks selgitada järgmist.

Tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud võlaõigusseaduse (VÕS) §-st 5 tulenevale

üldisele lepinguvabaduse põhimõttele krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid (vt ka VÕS § 1 lg 4),

millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva

intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7) tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib (Riigikohtu 24. novembri 2023 määrus tsiviilasjas nr 2-

21-13098).

Käesolevas asjas on hagi aluseks hageja ja kostja vahel 20.04.2023 sõlmitud laenulepingust nr

52304200088 (mille alusel väljastati kostjale laenu summas 5 000 eurot) tulenev võlgnevus. Hageja

nõuab kostjalt kohustust, mis tuleneb tarbijakrediidilepingust.

Tulenevalt VÕS § 406² lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr

aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist

tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Nimetatud määr oli 20.04.2023 lepingu

sõlmimise ajal 15,31%. Hagi aluseks olevas lepingus märgitud krediidikulukuse määr 23,58% aastas

VÕS § 406² lg 1 järgset piirmäära ei ületanud. Seega ei ole leping tühine VÕS § 406² lõike 1 alusel.

Hagis toodud asjaolude kohaselt küsis hageja kostja krediidivõimelisuse hindamise eesmärgil teavet

kostjalt endalt, tegi kostja poolt öeldud andmete kontrollimiseks täiendavad päringuid kolmandate

isikute poolt peetavatesse andmekogudesse ning küsis kostjalt täiendavaid dokumente. Kostja esitas

hagejale krediiditaotluse (dtl 161), milles märkis igakuiseks sissetulekuks 700 eurot ja kohustusteks

100 eurot. Hageja kontrollis krediidivõimelisuse hindamisel kostja poolt öeldud andmeid vastavalt

pangas kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel tehti päringud maksehäireregistritesse

AS-ile Creditinfo Eesti ja OÜ-le Krediidiregister (dtl 163) ning mõlema andmetel puudusid kostjal

kehtivad maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja töösuhte

kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga (dtl 164). Kostja märkis enda sissetulekuks 700 eurot, Maksu-

ja Tolliameti päringuga tuvastati, et kostja viimase kuue kuu aritmeetiline keskmine sissetulek on

553,15 eurot. Hageja küsis kostja poolt öeldud andmete kontrolliks ka konto väljavõtet. Kostja andis

konto väljavõtte esitamiseks nõusoleku ja hageja kasutas Accountscoringut. Accountscoringu

vahendusel võeti kostja kohta andmed kõikidest pankadest ja kategoriseeriti need vastavalt hageja

vajadusele (dtl 165-176). Konto väljavõtte analüüsi tulemusena on kostja igakuiseks keskmiseks

sissetulekuks on pension 647 eurot ning igakuiseks kohustuseks 70 eurot. Hageja võttis laenu andmisel

arvesse kostja igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 647 eurot ning kohustuseks kostja igakuised

kohustused konto väljavõttelt 70 eurot, liites sellele elatusmiinimumi 303,40 eurot ehk kokku kostja

kohustused summas 373,40 eurot. Hageja hinnangul oli kostja maksevõime laenutaotluse esitamise

hetkel laenu saamiseks piisav. Hagi kohaselt on hageja järginud lepingu sõlmimisel täielikult

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja poolt esitatud andmete põhjal on kohus seisukohal, et

krediidiandja on piisava hoolega järginud vastutustundliku laenamist põhimõtet. Hageja on põhistanud,

et laenuandja kontrollis vajaliku põhjalikkusega kostja krediidivõimelisust, võttes arvesse kostja tausta,

sissetulekuid ning kohustusi. Kohtu hinnangul leidis laenuandja põhjendatult, et kostja on

krediidivõimeline ja suuteline tasuma lepingust tulenevaid kohustusi.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

5. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 162

lg 1 kohaselt kostja kanda.

6. Juhindudes TsMS § 174 lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista

kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv.

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 6 188,60 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli hagilt hinnaga kuni 7 000 eurot tasuda riigilõiv

summas 630 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista riigilõiv summas 630

eurot.

Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks maksekäsu kiirmenetluse

menetluskulu 20 eurot. TsMS § 484² kohaselt määrab kohus maksekäsu kiirmenetluses maksekäsus

või menetluse lõpetamise määruses võla tasumise tõttu käesoleva seadustiku §-s 488¹ ettenähtud juhul

lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatava riigilõivu rahalise suuruse ning määrab 20 eurot

avaldaja menetluskulude katteks. Muid avaldaja kantud menetluskulusid maksekäsu kiirmenetluses ei

hüvitata. Kohus leiab, et põhjendatuks ja vajalikuks tuleb pidada maksekäsu kiirmenetluse kulu 20

eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 650 eurot, mis tuleb

vastavalt menetluskulude jaotusele kostjalt välja mõista.

7. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega

määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik