1-21-7780/264 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025. a, Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-7780

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Pavel Gontšarov ja Sten Lind

Kriminaalasi

Jurgen Essenbergi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) §

184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu 15. aprilli 2024. a otsus

Apellant

süüdistatava Jurgen Essenbergi kaitsja

Prokurör

Vahur Verte

Kaitsja

Jaanus Tehver

Süüdistatav

Jurgen Essenberg, isikukood 37207090295, ülejäänud

isikuandmed maakohtu otsuses, kd XI, tlk 170

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 15. aprilli 2024. a otsus muutmata ja Jurgen Essenbergi

kaitsja apellatsioon rahuldamata.

2. Lugeda Jurgen Essenbergi poolt kandmisele kuuluvaks karistuseks 10 aastat 1

kuu 27 päeva vangistust, mille kandmise alguseks lugeda päev, mil süüdimõistetu

ilmub kinnipidamisasutusse talle mõistetud karistust kandma.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulu Jurgen Essenbergi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse eelnev käik.

1. Harju Maakohus tunnistas 15. aprilli 2024. a otsusega Jurgen Essenbergi KarS § 184 lg 2 p-

de 1 ja 2 järgi süüdi ja karistas teda vangistusega 9 aastat 6 kuud. Seda karistust suurendati

KarS § 65 lg 2 alusel süüdistatavale Soome Vabariigi Turu ringkonnakohtu 30. septembri

2015. a otsusega nr 15/159973 mõistetud karistuse ärakandmata osa ehk 3 aasta 5 kuu 16

päeva võrra. Jurgen Essenbergile mõisteti liitkaristuseks 12 aastat 11 kuud 16 päeva

vangistust. Eelvangistus loeti KarS § 68 lg 1 alusel karistusaja hulka ning selle algust arvestati

alates Jurgen Essenbergi kinnipidamisest, s.o alates 31. augustist 2021. a. Maakohus määras,

et tõkend vahistamine jääb muutmata ning see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel.

Kohtuotsuse alusel mõisteti süüdistatavalt välja sundraha ning ühtlasi näidati ära, kuidas

toimida lahendi jõustumisel kriminaalasja juurde võetud asitõenditega.

Maakohus asus seisukohale, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad. Kohus tuvastas, et

Jurgen Essenberg kasutas rakendusega ANOM varustatud mobiiltelefoni ning kasutas

vestlustes kasutajatunnust Puzle. ANOM-vestluste põhjal koostatud vaatlusprotokollide

lubatavuse ja usaldusväärsuse kohta märkis maakohus, et need küsimused tõstatas kaitsja alles

kohtuvaidluses ning vastuväited, mis on esitatud liiga hilja, tuleb jätta tähelepanuta.

Marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu omandamise etteheite osas asus

maakohus seisukohale, et seda poleks pidanud süüdistuses mainimagi olukorras, kus prokurör

ütles kohtuvaidlustes, et tegu on kaudse tõendiga, mis peaks tõendama seda, et Jurgen

Essenberg käitles ebaseaduslikult amfetamiini, metaamfetamiini, mefedrooni ja kokaiini.

1.2 Maakohtu otsuse vaidlustas Jurgen Essenbergi kaitsja, kes taotles ringkonnakohtult

kliendi õigeks mõistmist, talle alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist

ning menetluskulude riigi kanda jätmist.

Kaitsja leidis, et ANOM-vestlused pole lubatav tõend. Lisaks pole ANOM-vestluste põhjal

koostatud vaatlusprotokollid usaldusväärsed ja tõendina lubatavad ning maakohtu etteheited

selle kohta, et kaitsja jäi kriitikaga hiljaks, ei ole põhjendatud.

1.3 Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. juunil 2024. a maakohtu otsuse, mõistis Jurgen

Essenbergi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks, vabastas süüdistatava vahi alt, mõistis

tema kasuks välja alusetu vahistamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitise, tagastas

asitõendina ära võetud mobiiltelefoni ja võttis seisukoha menetluskulude osas. Etteheites, mis

puudutas marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiipu, lõpetas ringkonnakohus

KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetluse, sest süüdistatava tegevus võib vastata väärteo

tunnustele.

Ringkonnakohus nõustus kaitsjaga, et Jurgen Essenbergi süüküsimuse lahendamisel keskse

tähtsusega ANOM-vestlused on tõendina lubamatu.

1.4 Ringkonnakohtu otsuse vaidlustas prokuratuur, kes taotles riigikohtult maakohtu otsuse

jõustamist. Prokurör leidis, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad.

1.5 Riigikohus tühistas ringkonnakohtu otsuse osas, millega Jurgen Essenberg mõisteti KarS §

184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi õigeks, lõpetati osaliselt kriminaalmenetlus, tühistati maakohtu

otsustus asitõendite suhtes kohaldatavate meetmete kohta, süüdistatavale tagastati tema

mobiiltelefon ning hüvitati alusetu vahistamisega tekitatud mittevaraline kahju ning maa- ja

ringkonnakohtu menetluskulusid puudutav seisukoht. Tühistatud osas saatis riigikohus

kriminaalasja uueks arutamiseks Tallinna Ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus.

Riigikohus mõistis Jurgen Essenbergi õigeks 0,52g marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli

jälgedega vesipiibu omandamises.

Riigikohus leidis, et ANOM-vestlused on tõendina lubatavad RKKKo lahendis 1-21-7384

toodud põhjustel ja sel põhjusel jättis ringkonnakohus asja lahendamisel need vestlused

põhjendamatult tõendite kogumist välja. Vaatamata toodule ei ole võimalik maakohtu otsust

jõustada. Kaitsja apellatsioon sisaldas väiteid, mida ringkonnakohus ei hinnanud. Mis

puudutab kaitsja väiteid ANOM-vestluste alusel koostatud vaatlusprotokollide

usaldusväärsuse ja lubatavuse kohta, siis nende esitamisega kaitsja maakohtus ei hilinenud.

Jurgen Essenbergi tuleb 0,52g marihuaana ja tetrahüdrokannabinooli jälgedega vesipiibu

omandamises õigeks mõista, sest neid fakte prokurör maakohtus toimunud kohtuvaidluses

enam osana süüdistusest ei käsitlenud. Nii toimides loobus prokuratuur süüdistusest.

Maakohtu otsust prokuratuur ei vaidlustanud.

Maakohtu 15. aprilli 2024. a otsuse põhjendused.

2. Jurgen Essenberg osales kohtule esitatud ANOM-vestlustes kasutajanimega Puzle. Fakt, et

süüdistatava juurest ANOM-i rakendusega mobiiltelefoni ei leitud, ei tähenda, et ta seda ei

kasutanudki. Kohtule esitatud vaatlusprotokollis kajastatud Jurgen Essenbergi ja MM

omavahelisest vestlusest nähtub, et süüdistatav teadis, et turvaliseks peetud ANOM-i

rakendusega varustatud telefonide olemasolu on politseile teada ning ANOM-vestlused on

põhjuseks, miks isikuid kinni peetakse. Varasemalt on Jurgen Essenberg uurinud, mis on

ANOM-rakenduse eelised nn SKY-telefoni ees. Pärast kahtlustatavana kinni pidamist võeti

Jurgen Essenbergilt ära mobiiltelefon Xiamo Redmi 9A, milles oli suhtlusrakendus Signal.

Seal peetud vestlustes hoiatas kasutaja Marco süüdistatavat, et ta on politsei huviorbiidis, ning

ühtlasi arutati, kas Eesti Vabariik on ANOM-iga kaasa läinud nagu Soome, Rootsi jt riigid.

Lisaks kinnitab ANOM-rakendusega telefoni kasutamist ehk süüdistatava huvi oma tegevust

varjata see, et ta on pidevalt muretsenud telefoni turvalisuse pärast ja kasutab aktiivselt VPN-

teenust, mis aitab varjata inimese tegelikku asukohta.

2.1 Kui kõrvutada kasutaja Puzle ANOM vestlusi teiste kohtule esitatud tõenditega, siis

esiteks kattuvad Puzle ja Jurgen Essenbergi asukohad ning lisaks kirjeldab Puzle vestlustes

sündmusi, mis tõendite kohaselt toimusid Jurgen Essenbergiga.

3. Jurgen Essenbergi süü talle esitatud süüdistuses on tõendatud.

3.1 Episoodis, mis seisneb suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises

isikute grupis koos RV, JH, MO, MM ja VTga Eesti Vabariigis ja Poola Vabariigis, kinnitab

Jurgen Essenbergile esitatud süüdistuse paikapidavust kohtule esitatud 2. augusti 2021. a

vaatlusprotokoll, mille tingnimetus on „J. Essenberg, IX-XIII episoodid“. Eelkõige kinnitavad

narkootikumide käitlemist J. Essenbergi ja MM vahel 24.03, 25.03, 03.04, 05.04, 11.04,

13.04, 16.04, 22.04, 23.04, 29.04 ja 30.04 toimunud vestlused, mida tuleb kõrvutada MO ja

MM vahel 30.04 toimunud vestlusega.

Kokaiini tähistati ANOM-vestlustes terminiga „Kallis“. Sellele viitab nii isikute omavaheliste

vestluste kontekst, pakkimise viis kui ka hinnaklass.

Asjaolu, et MM varustas ka teisi isikuid kokaiiniga, kinnitavad varasemad kohtuotsused, 29.

juulil 2021. a koostatud vaatlusprotokoll, mille tingnimetus on „Tober VIII episood“, 6.

augusti 2021. a jälitustoimingu protokoll, 27. mai 2021. a JH kahtlustatava kinnipidamise

protokoll, ekspertiisiakt nr 21E-AN0799 ja DNA-ekspertiisiakt nr 21E-GE0824.

Lisaks kinnitavad süüdistusversiooni ehk asjaolu, et Jurgen Essenberg käitles narkootilisi

aineid Eesti Vabariigis, 30. juuli 2021. a asitõendi vaatlusprotokoll tingnimetusega „J.

Essenberg III episood“.

Tegutsemist omakasu ajendil kinnitab asitõendi vaatlusprotokollid tingnimetusega „J.

Essenberg VI episood“ ja „J. Essenberg VIII episood“.

3.2 Episoodis, mis seisneb narkootiliste ainete käitlemises Poola Vabariigis koos MM, RS ja

PLga, on Jurgen Essenbergi süü tõendatud 31. augustil 2021. a süüdistatava elukoha

läbiotsimisel leitud ja ära võetud käsikirjalike märkmetega, 30. juuli 2021. a

vaatlusprotokollidega, mille tingnimetused on: „J. Essenberg II episood“, „J. Essenberg IV

episood“, „Essenberg V episood“, „Essenberg VII episood“ ja „J. Essenberg VIII episood“,

asjatundja PR ütlustega, 15. juulil 2021. a koostatud Euroopa Uurimismäärusele (edaspidi

EIO) Poola Vabariigist laekunud vastustega (sh PL ja RS poolt Poola Vabariigis antud

ütlused), RS elukoha läbiotsimisprotokolliga ja J. Essenbergi kasutuses olnud sõiduauto

läbiotsimisprotokolliga ja sõiduki läbiotsimisel leitud esemete vaatlusprotokollidega.

4. Kuna süüdistatav käitles suures koguses narkootilisi aineid ja tegi seda grupis, on tema

tegevus õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Teo pani Jurgen Essenberg

toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõttes.

5. Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2

järgi kvalifitseeritava teo eest on ette nähtud ainult vangistus kestusega kolm kuni viisteist

aastat. Vaatamata sellele, et prokuratuur taotles Jurgen Essenbergi karistamist sanktsiooni

keskmäära lähistele jääva karistusega, tuleb süüdistatavale karistuseks mõista vangistus 9

aastat 6 kuud. Süüdistatava süü on keskmisest suurem vaatamata sellele, et ta ei olnud grupi

liider. Narkootikumide käitlemine oli kestlik, mitte juhuslik, piiriülene ning koordineeritud ja

läbimõeldud. Süü suurust mõjutab ka rahvatervise ohustamise määr, mis nii koguseid kui ka

väljatöötatud skeemi (s.o tootmine-turustamine) silmas pidades oli kõrge. Lisaks on karistust

raskendavaks asjaoluks kuriteo toimepanemine omakasu ajendil KarS § 58 p 1 mõttes.

Süüdistatavale samaliigiliste kuritegude eest mõistetud varasemad karistused pole soovitud

mõju avaldanud, kuriteod pani ta toime katseajal. Jurgen Essenbergile mõistetud 9 aasta 6 kuu

pikkust vangistust tuleb KarS § 65 lg 2 alusel suurendada talle Soome Vabariigi Turu

ringkonnakohtu 30. septembri 2025. a kohtuotsusega 15/139973 mõistetud karistuse

ärakandmata osa – 3 aasta 5 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse võrra ning Jurgen Essenbergile

tuleb liitkaristuseks mõista 12 aastat 11 kuud 16 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb

karistusaja algust arvestada süüdistatava kahtlustatavana kinnipidamisest ehk 31. augustist

2021. a.

Kaitsja apellatsioon.

6. Harju Maakohtu 15. aprilli 2024. a otsuse vaidlustas Jurgen Essenbergi kaitsja. Kaitsja

taotleb tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega:

-

mõista Jurgen Essenberg KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks;

-

määrata, et riik hüvitab Jurgen Essenbergile 34 746,96 eurot kohtueelses ja maakohtu

menetluses kantud menetluskulu;

-

määrata, et riik peab Jurgen Essenbergile hüvitama vabaduse võtmisega tekitatud

mittevaralise kahju, võttes aluseks vahi all viibimise kestust päevades ja 2023. a II

kvartali keskmise brutokuupalga algusel kujunevat hüvitise päevamäära 62,43 eurot;

-

määrata, et riik hüvitab Jurgen Essenbergile apellatsioonimenetluse kulu vastavalt

menetluskulude nimekirjale.

Oma seisukohti põhjendab apellant kokkuvõtlikult nii.

7. Maakohus tugines süüdimõistva otsuse tegemisel lubamatutele tõenditele ja rikkus sellega

oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 ja lg 2 mõttes. Lisaks nn ANOM-

vestlustele on järgmistel põhjustel lubamatud ka prokuratuuri poolt kohtule esitatud 18

vaatlusprotokolli, mis asuvad III köites lehekülgedel 115-121, 122-126, 194-200 ja IV köites

lehekülgedel 1-111.

7.1 Need vaatlusprotollid ei ole kehtiva kohtupraktika valguses tõendid, vaid abistav materjal

või näitlik abivahend. Tõendiks saavad olla vaatluse esemeks olnud andmed (RKKKo 1-18-

437 p-d 57-58).

7.2 Need vaatlusprotokollid on eksitavad, sest nad ei kajasta õigesti ei vaatluse käiku ega

vaatluse eset (vt kohtuvaidlustes esitletud slaidid nr 30-32).

8. Maakohus ei analüüsinud ega hinnanud vaatluse esemeks olnud andmete usaldusväärsust.

Juhul, kui maakohus oleks vahetult tutvunud vaatlusprotokollide lisaks olnud

andmekandjatele salvestatud faili, oleks kohus ilmselt nõustunud kaitsjaga, et prokuratuuri

koostatud Exceli tabelid, metaandmeteta png- või jpg-formaadis pildifailid jms ei ole

usaldusväärseks tõendiks, mille abil võiks tuvastada faktilised asjaolud. Vaatluse esemeks on

olnud kriminaalasja kohtueelse menetleja enda loodud failid olukorras, kus nende allikad ja

loomise asjaolud pole kontrollitavad (vt kohtuvaidlustes esitletud slaidid nr 33-41).

9. Vaatlusprotokollid tuleks tunnistada ebausaldusväärseks ja tõendikogumist välja jätta ka

sellepärast, et nende edastamine ei toimunud asjassepuutuvas riikidevahelises lepingus

sätestatud korras:

-

esiteks ei kinnitanud esitatud andmete autentsust Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika

Ühendriikide valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades art

9 lg 2 ja seal viidatud vormi C kohaselt;

-

teiseks ei toimunud nende andmete edastamine, mida politsei asus Eestis järgnevalt

kriminaalmenetlustes kasutama, eelviidatud lepinguga sätestatud korras ehk lepinguga

määratud keskasutuste kaudu.

10. Kui kõrvaldada tõendikogumist tõendid, mis on lubamatud, siis puudub süüdistatava süü

tuvastamiseks igasugune tõenduslik alus. Isegi kui nõustuda, et ANOM-vestlused on tõendina

lubatavad, puuduvad asjas usaldusväärsed tõendid selle kohta, et Jurgen Essenberg: 1) on

üldse ANOM-vestlustes osalenud ning 2) ANOM-vestlustes kasutajanime Puzle all esinenud

isik on Jurgen Essenberg.

11. Narkootiliste ainete käitlemine Poola Vabariigis ei ole tõendatud. Maakohus viitas

vaidlustatud otsuse lk 21, et Poola Vabariigis läbi viidud ülekuulamistel ei rääkinud seal üle

kuulatud kahtlustatavad Jurgen Essenbergist. Maakohtu väide on vale. Poola Vabariigist EIO

vastusena laekunud PL kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt ütles PL, et ta küll

tunneb Jurgen Essenbergi, kuid tal ei ole süüdistatavaga mitte mingisugust seost. Mis

puudutab Jurgen Essenbergi kodust leitud käsikirjalisi märkmeid, siis nende alusel ei saa ette

heita narkootiliste ainete käitlemist, kuna tõendeid selle kohta, et Jurgen Essenberg oleks neid

ülestähendusi kasutanud, ei ole.

12. Narkootiliste ainete käitlemine Eesti Vabariigis ei ole tõendatud. Pole tõendeid selle

kohta, et teised isikud kasutasid hüüdnime Mersu Jurgen Essenbergi kohta. Samuti pole

tõendatud Jurgen Essenbergi puutumus kokaiiniga või fakt, et tegelikkuses üldse leidis aset

kokaiini käitlemine süüdistuses kirjeldatud viisil.

13. Maakohtu otsus sisaldab väiteid, mis pole tõendipõhised, ning samuti lünki ja

loogikavigu:

-

otsuse lk 13 on märgitud, et sõiduki MB r/n XXXXXX on süüdistatava tööandjale

kuulunud sõiduk. Tõendeid, mis kinnitaks väite paikapidavust, kriminaalasjas esitatud

ei ole;

-

otsuse lk 13 on omistatud oluline kaal asjaolule, et Tähetorni 21 Tallinnas asus

süüdistatava tööandjaks olnud äriühing X OÜ. Äriregistri avalike andmete järgi asub

sellel aadressil veel vähemalt 28 äriühingut ning seega pole põhjust veendumuseks, et

seal tegutses nimelt Jurgen Essenberg;

-

otsuse lk 18 on kohus märkinud, et süüdistatava kodust leitud käsikirjaliste märkmete

autor on süüdistatav. Maakohtu etteheide selle kohta, et süüdistatav võttis ütluste

andmisest loobudes endalt ise võimaluse vaidlustada prokuratuuri seisukohti, on

kohatu. See, kui süüdistatav loobub ütluste andmisest, ei tähenda, et prokuratuur ei

peaks esitama oma versiooni kinnitavaid tõendeid. Lisaks taotlesid Jurgen Essenbergi

kaitsjad eelmenetluses käekirjaekspertiisi läbi viimist, kuid selles kohus 24. jaanuari

2022. a määrusega keeldus.

14. Maakohus kohaldas Jurgen Essenbergile karistust mõistes ebaõigesti materiaalõigust.

Asjaolusid, mis tingiks Jurgen Essenbergile KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 sanktsiooni

keskmisest määrast rangema karistuse mõistmist, ei ole ning sel põhjusel kohaldas kohus

süüdistatavale ebaõigesti raskemat karistust, kui taotles prokurör.

Esiteks hindas kohus süüdistatava süü keskmisest suuremaks mh põhjusel, et seda tingivat

„rahvatervise ohustamise määr“. KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava teo puhul

on rahvatervis kuriteokoosseisu tunnuste tasandil ohustatud määral, mis vastab narkootiliste

ainete suures koguses käitlemisele ning maakohus ei ole põhjendanud, et käsiloleval juhul

leidis aset rahvatervise määra ohustamine suuremas ulatuses kui antud karistusnormi järgi

kvalifitseeritavate tegude puhul keskmiselt.

Teiseks põhjendas maakohus keskmiselt raskemat karistust asjaoluga, et Jurgen Essenbergi on

varem samaliigilise kuriteo eest karistatud. Toodu on juba kaetud KarS § 184 lg 2 p 2

kvalifitseeriva tunnusega ning seega pole argument kohane.

Prokuratuuri vastus kaitsja apellatsioonile.

15. Prokuratuur tegi Jurgen Essenbergi kaitsjal kohtueelse menetluse lõpuleviimisel

kättesaadavaks kõik Ameerika Ühendriikide rahvusvahelise koostöö raames saadud Jurgen

Essenbergi ja teiste samas kriminaalasjas süüdistuse saanud süüdistatavate ANOM-vestlused.

Kohtuistungil uuriti nii vaatlusprotokolle kui ka nende koostamise aluseks olnud andmeid ja

kogu olemasolev teave esitati kohtule. Kaitsjatel oli nii kohtueelses kui ka kohtumenetluses

küllaldaselt võimalusi esitada oma vastuväiteid. Seda võimalust kaitsjad ka kasutasid ning

maakohus on otsuses asunud põhjendatult seisukohale, et uuritud vaatlusprotollide ja nende

aluseks olnud algandmete õigsuses pole põhjust kahelda. Maakohus rõhutas (vt maakohtu

otsuse lk 12), et tõendite usaldusväärsuse kontrollimiseks esitasid kaitsjad kohtus mitmeid

taotlusi – nt menetleja ME ristküsitlemiseks – kuid nendest loobuti. Olukorras, kus vastaspool

ei soovi vastuväiteid esitada või esitab neist üksnes osa, ei pea kohus kedagi selleks ka

kohustama.

Menetluse edasine käik.

16. Ringkonnakohus määras asja 28. jaanuaril 2025. a arutamisele ning andis

apellatsioonimenetluse osalistele tähtaja taotluste ja taanduste esitamiseks. Seda võimalust

kasutas Jurgen Essenbergi kaitsja.

Jurgen Essenbergi kaitsja täiendav seisukoht.

17. Varasemas menetluses ringkonnakohtus ja kassatsioonimenetluses ei ole kummutatud

apellatsiooni p-des 3.4, 3.5, 3.6 ja 3.7 esitatud kaitseväiteid. Nende valguses on Harju

maakohtu 15. aprilli 2024. a otsus ebaõige ja tuleb sel põhjusel tühistada. Pärast Riigikohtu

otsust on süüdistatav kandnud apellatsioonimenetluse tõttu kulu – kaitsjale makstud tasu 2928

eurot. Koos 6. juunil 2024. a esitatud taotlusega on apellatsioonimenetluse kulu kokku 10 858

eurot ning see tuleb Jurgen Essenbergi kasuks Eesti Vabariigilt välja mõista.

18. Kõik vaatlusprotokollid, mis kajastavad ANOM-vestluste vaatlemist (kd III tlk 115-121,

122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111) on tõendina lubamatud järgmistel põhjustel:

-

vaatlusprotokollide järgi ei toimetatud ANOM-vestluste vaatlust KrMS §-des 83 lg 1

ja 86 lg 1 loetletud eesmärkidel;

-

vaatlusprotokollid kajastavad menetleja poolset andmete analüüsi, mis ei vasta

vaatlusprotokolli olemusele ega täida vaatlusprotokolli eesmärke. Menetleja analüüs ja

hinnang ei ole tõend KrMS § 63 lg 1 tähenduses ning vaatlusprotokollid on tõendina

lubamatud Riigikohtu lahendi nr 1-18-437 p-s 57 toodud põhjustel.

19. Vaatlusprotokollid on eksitavad, sest need ei kajasta õigesti vaatluse eset ja

menetlustoimingu käiku.

Prokuratuur esitas tõendina ME 27. juuli 2021. a kirja (kd III tlk 47-71), mis tõendab, et

vaatlusprotokollid koostanud uurija MVi käsutuses olid ME edastatud DVD-plaat, millele olid

salvestatud failist Estonia_1.tar.gz.gpg dekrüpteerimise ja lahti pakkimise järgselt .xlsx

failidesse eraldatud konkreetsete kasutajanimede vestlused. Järelikult ei vaadelnud uurija MV

30. juulil 2021. a, 2. augustil 2021. a, 17. augustil 2021. a ja 24. augustil 2021. a mitte

Ameerika Ühendriikidest laekunud faili Estonia_1.tar.gz.gpg, vaid .xlsx faile, mille

salvestajaks oli metaandmete kohaselt 16. juulil 2021.a ME.

Vaatlusprotokollide p 6 kohaselt on protokolli lisa CD-plaat, millele on salvestatud

konkreetsetel kuupäevadel või ajavahemikel kasutajanime „Puzle“ poolt teostatud

teabevahetus. Kui see väide oleks õige, peaks CD-plaatidele salvestatud sõnumid pärinema eri

ajavahemikest, kuid ANOM-tõendina kohtule esitatud 3 Exceli faili (s.o 4f0106 Puzle.xlsx,

JID ja username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx) metaandmed on identsed.

Kokkuvõtlikult ei olnud vaatluste objektiks mitte Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt

vastuseks õigusabipalvele edastatud tõmmisfail, vaid Keskkriminaalpolitsei ametniku poolt

16. juulil 2021. a loodud Exceli failid, mille loomise protsessi talletatud ja kohtule esitatud ei

ole.

20. Eraldi tasub välja toomist 17. augusti 2021. a asitõendi vaatlusprotokolli (J. Essenberg,

tuvastamine, kd III tlk 115-121) eksitav sisu:

-

vaatlusprotokolli p 1 kohaselt vaadeldi mh kahe sõiduki Maksu- ja Tolliameti

sõidukite automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtet. Vaatlusprotokollile lisatud

CD-plaadil on 2 faili: 1) sõdiuki XXXXXX ANTS andmed.png ja Sõiduki FFFFFF

ANTS andmed.png. Kui failid avada, siis ei nähtu (sh ka metaandmetest) kuidas need

on saadud (loodud) või mida pildil kujutatakse. Järelikult on vaatlusprotokolli kantud

teave selle kohta, et tegu on automaatse numbrituvastussüsteemi väljavõtetega, üksnes

menetleja paljasõnaline väide, mida vaatluse esemeks olnud failid ei kinnita;

-

vaatlusprotokolli p 1 kohaselt on vaadeldavateks objektideks ka „Fotod nr 1-2 Google

Maps asukoha koordinaatidega“. Vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil on 2 faili,

mille nimed on „Foto nr 1 J. Essenbergi asukoha koordinaadid 15.04.2021.jpg“ ja

„Foto nr 2 J. Essenbergi asukoha koordinaadid 16.04.2021.jpg“. Nende failide

avamisel kuvatakse pildid, mis küll sarnanevad kaardirakendusega, kuid selle päritolu

ja saamise (loomise) asjaolusid ei kajasta ei pilt ise ega selle metaandmed. Piltidel

pole ühtegi koordinaati, seal on käsitsi kritseldatud tähis X ning sellele on lisatud

selgitus „J. Essenbergi asukoha koordinaadid“. Järelikult on menetleja loonud kaardi,

teinud sellest jpg formaadis foto ning seejärel teinud selle põhjal vaatlusprotokollis

tõendusliku sisuga järeldusi isiku asukoha kohta. Eeltoodut võiks iseloomustada kui

tõendi kunstlikku loomist.

21. ANOM-tõenditena on kriminaalasjas käsitletavad 3 Exceli faili - 4f0106 Puzle.xlsx, JID ja

username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx, mis on identsete koopiatena salvestatud kõikide

asitõendi vaatlusprotokollidele lisatud CD-plaatidele. Väidetavalt oli nende 3 faili loomise

aluseks Ameerika Ühendriikidelt õigusabipalve vastusena saadud „andmebaasi tõmmisfail“.

Selle puhul tuleb usaldusväärsuse kontekstis arvestada järgmisega:

-

materjal edastati Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele

ilma edastatud andmete autentsust Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide

valitsuse vahelise lepingu vastastikusest õigusabist kriminaalasjades art 9 lg 3 ja seal

viidatud vormi C kohaselt kinnitamata;

-

ametlikult ehk keskasutuste kaudu edastati teave välisel kõvakettal, millele salvestatud

andmetele juurdepääsu ei saadud. See teave, mida Eestis kasutama hakati, edastati

failina SFTP serveri kaudu. Järelikult ei toimunud teabe edastamine välislepingus

sätestatud korda järgides;

-

andmeid selle kohta, mida kujutas endast Eestile edastatud nn tõmmisfail (nt millises

failivormingus olid andmed, millal fail loodi, mida kujutas endast nn tõmmisfaili

algmaterjal jpt), ei ole. Seda nn tõmmisfaili kohtule ei esitatud.

Ülaltoodu tõttu ei saa kohtul olla vähimatki kindlust, et Ameerika Ühendriikide ametivõimude

poolt Eesti ametivõimudele edastatud andmed kujutavad endast autentset koopiat ANOM-i

rakenduse kaudu vahetatud sõnumitest.

22. Kohtumenetluse võistlevuse tõttu peab prokuratuur esitama oma tõendid kohtule viisil,

mis võimaldab kohtul neid lugeda usaldusväärseks. Kui prokuratuur seda kohustust ei täida, ei

tule kaitsjal taotleda selliste tõendite kogumist, mis võimaldaks tõendi usaldusväärsuse osas

tõusetunud kahtlusi kinnitada või kummutada. Kehtiva kohtupraktika kohaselt ei pea seda

tegema ka kohus, lisaks pole kohtu ülesanne teha prokuratuurile ettepanekut selliste tõendite

kogumiseks (RKKKo 1-18-437 p-d 58 ja 59).

23. Kokkuvõtlikult tuleks ringkonnakohtul otsuse tegemisel ANOM-tõendid kõrvale jätta, sest

need ei ole usaldusväärsed. Prokuratuur taotleb inimese süüdimõistmist ja karistamist politsei

loodud Exceli tabelitele rajatud süüdistuse alusel.

Ringkonnakohtu seisukoht.

24. Ringkonnakohus jätab Jurgen Essenbergi kaitsja apellatsiooni rahuldamata. Maakohtu

otsus jääb muutmata.

25. Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et käsilolevas kaasuses taandub vaidluse lahendamine

paljuski küsimusele, kas:

1) tõendi esitaja peaks tõendi esitamisel vastaspoole seisukohta ära ootamata kohe

paralleelselt tõendama ka selle lubatavust ja/või usaldusväärsust;

2) kas kahtlused tõendi lubatavuse ja/või usaldusväärsuse kohta võivad olla

paljasõnalised või peaks tõendit õõnestav pool tegema omalt poolt midagi, mis tema

poolt püstitatud kahtlust mõistlikus määras kinnitaks või mitte.

26. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb nendele küsimustele vastata nii.

Juhul, kui esitatava tõendi lubamatus ja ebausaldusväärsus pole ilmselge (näiteks esitatakse

kohtule alaealise ütluste pähe videosalvestis, mis pole tehtud kooskõlas KrMS § 70

sätestatuga, vaid salvestise on filminud oma telefoniga lapse seaduslik esindaja), eeldab kohus

tõendeid vastu võttes siiski, et need on lubatavad ja usaldusväärsed seni, kuni kohtu palge ette

ei tooda midagi, mis kinnitab vastupidist. Olukorras, kus praktika on kohati niigi liikunud n-ö

ületõendamise ja igaks juhuks tõendamise teed, ei ole nõue tõendada vaikimisi esitatavate

tõendite lubatavust ja usaldusväärsust põhjendatud ja mõistlik. Võistlevas menetluses peab

selle kohta, et mingisugune tõend on kõlbmatu ja tuleb kõrvale heita, veenvaid argumente

esitama tõendi esitaja vastaspool. Sealjuures ei või tõstatatud kahtlused jääda paljasõnaliseks

– kui üks pelgalt väidab, et tõend on lubamatu ja/või ebausaldusväärne, ei pea teine hakkama

otsima ja esitama tõendeid, mis paljasõnalise väite ümber lükkaks.

27. Kui vaadata prokuröri esitatud tõendeid ja menetluse käiku maakohtus, täheldab

ringkonnakohus järgmist.

Antud juhul soovis prokuratuur kriminaalasjas tõendada järgmisi fakte: Eesti Vabariik esitas

Ameerika Ühendriikidele õigusabitaotluse andmete saamiseks; Ameerika Ühendriigid täitsid

õigusabipalve ja edastasid küsitud andmed välisel kõvakettal; Eesti Vabariigi menetlejal ei

õnnestunud saadud andmeid tehniliste viperuste tõttu kasutada ja need küsiti uuesti ning need

ka saadeti viisil, mis võimaldas andmed avada ja neid kasutada ehk varem välisel kõvakettal

saadetud andmed kopeeriti serverisse; Eesti Vabariigi menetleja selekteeris saadud andmed

kriminaalasjade kaupa eraldi failidesse, mida konkreetse kriminaalasja menetleja vaatles ja

koostas nende põhjal vaatlusprotokolli.

Kinnitamaks ülalkirjeldatud sündmuste jada esitas prokuratuur maakohtule järgmised tõendid:

Eesti Vabariigi õigusabitaotluse, sellele Ameerika Ühendriikidelt laekunud vastuse, Ameerika

Ühendriikide Föderaalse Juurdlusbüroo (edaspidi FBI) informaatiku 8. juuli 2021. a e-kirja ja

Keskkriminaalpolitsei (edaspidi KKP) menetleja ME 27. juuli 2021. a kirja ning

kriminaalasjas koostatud vaatlusprotokollid.1 Sealjuures sisaldab ME 27. juuli 2021. a kiri nii

viiteid räsi väärtustele kui ka teavet, et Ameerika Ühendriikide poolt SFTP serverisse

edastatud andmeid säilitatakse KKP-s.

28. Küsimusele, kas loetletud tõendite puhul on midagi ilmselgelt lubamatule ja/või

ebausaldusväärsele viitavat, tuleb kolleegiumi hinnangul vastata eitavalt. Asjaolu, kas

kohtueelses menetluses tehti kõik vajalikud menetlustoimingud ning kas need talletati

korrektselt, siin asjasse ei puutu.

1 kd III tlk 13-71, 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111

29. Kui vaadata Jurgen Essenbergi huvides esitatud kaitseakti, siis tema kaitsjad Küllike

Namm ja Kristjan Tuul keskendusid ANOM-i tõendite lubatavuse küsimusele. Ainuke tõend,

mis puudutab vaatlusprotokollide lubatavust, on taotlus ristküsitleda tunnistaja MVit.2 Jurgen

Essenbergi kaassüüdistatavate kaitsjate (nt MO kaitsja Silver Reinsaare IT-ekspertiisi või

tunnistaja ME ülekuulamise) taotlused3 ei ole esitatud Jurgen Essenbergi huvides ning seda, et

ühe süüdistatava kaitsja taotlused peaks kantama vaikimisi üle kõikidele süüdistatavatele,

kehtiv KrMS ette ei näe. Ajal, mil prokurör vaatlusprotokolle kohtule esitas ning esitles,

Jurgen Essenbergi kaitsja ühtegi konkreetset vastuväidet ei esitanud, vaid andis üksnes väga

üldiselt mõista, et tal on mingisugused vastuargumendid, kuid ta kavatseb oma seisukoha

formuleerida kunagi tulevikus. Sellest, et Jurgen Essenbergi kaitsja hiljem täpsustas, et jagab

nii varem väljaöeldud vastuväiteid kui ka oma kolleegi, MO kaitsja Silver Reinsaare

seisukohti, võib pigem järeldada seda, et Jurgen Essenbergi kaitsja vastuväited puudutasid

tõenäoliselt siiski ANOM-vestluste lubatavust, mitte vaatlusprotokolle.4

30. Prokuröri tõendite lubatavuse ja usaldusväärsuse küsimuse tõstatas Jurgen Essenbergi uus

kaitsja alles kohtuvaidlustes. Iseenesest pole kaitsjal keelatud seda teha, kuid siin tuleb

ringkonnakohtu hinnangul silmas pidada, et väited tõendi lubamatuse ja ebausaldusväärsuse

kohta ei või jääda paljasõnaliseks – pool võib kõiki üllatades tõstatada need küsimused küll

alles kohtuvaidluses, kuid vastuargument osutub edukas üksnes juhul, kui sellel on

tõendipõhine alus. Kui see nii ei ole, tuleb kanda riski, et väide jääb tagajärjetuks olukorras,

kus vastaspoole tõendi lubatavus ja/või ebausaldusväärsus pole kohtu jaoks ilmselge või juba

esitatud andmete põhjal tuvastatav.

31. Arvestades eeltoodut vastab ringkonnakohus apellatsiooniväidetele nii.

32. Kolleegium ei jaga apellandi seisukohta, et vaidlusalused vaatlusprotokollid5 tuleks

kõrvale heita, sest nendes vaadeldud andmete (ehk ANOM-vestluste) edastamisel rikuti Eesti

Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vahel sõlmitud välislepingus, mis

käsitleb kriminaalasjades vastastikuse õigusabi osutamist (edaspidi leping või välisleping)

sätestatut.

Kaitsja ei vaidlusta seda, et 24. mail 2021. a koostatud õigusabitaotlus ja sellele laekunud

vastus koos lisatud ANOM-i andmetega6 liikusid nii nagu leping ette näeb ehk riikide

nimetatud keskasutuste kaudu. Apellant on seisukohal, et pärast Ameerika Ühendriikide

keskasutuse edastatud välisel kõvakettal olnud andmete hävimist7 failina SFTP serveri kaudu

edastatud tõmmisfail8 oleks pidanud samuti liikuma keskasutuste, mitte ametnike kaudu.

Kolleegium selle väitega ei nõustu. Üldistatult on olukord ju lihtne: Eesti Vabariik esitas

Ameerika Ühendriikidele õigusabipalve, mille taotluse saanud pool terviklikult täitis, kuid

saadut ei olnud võimalik tehnilistel põhjustel kasutada ning sel põhjusel paluti andmed uuesti

saata. Kord juba korrakohaselt edastatud andmete saatmine teisiti vormistatud kujul ei ole

2 kd I tlk 60-71

3 nt kd I tlk 42-49, 72-82, 86-89 vms

4 vt kd II tlk 182-185 ning eeskätt just tlk 184 ning sellele eelnevalt tlk 174

5 kd III tlk 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111

6 kd III tlk 13-46, 47-71

7 vt nt kd III tlk 59-60

8 vt nt kd III tlk 70

ringkonnakohtu hinnangul mitte kuidagi vastuolus ei välislepingu eesmärgiga ega ka lepingu

art 18 märgituga.

Erinevalt apellandist ei pea ringkonnakohus andmete autentsust kahjustavaks ka seda, et

taotluse saanud riik ei kinnitanud seda lepingu art 9 lg 3 kohaselt ja seal viidatud vormi C

kasutades. Lihtsustatult väidab kaitsja seda, et kinnituse puudumise korral esineb arvestatav

tõenäosus, et taotluse saanud riik edastab taotluse saanud riigile vale- või võltsitud andmeid.

Seda ei pea kolleegium praegusel juhul tõenäoliseks. Esiteks on prokuröril õigus, et eraldi

kinnitust polegi tegelikult vaja olukorras, kus õigusabitaotlusele esitatud vastuse põhjal pole

alust andmete õigsuses kahelda. Teiseks anti käsiloleval juhul üle andmed, mille puhul ei ole

vaidlust, et nende kogumine, säilitamine ja edastamine toimus Ameerika Ühendriikide

eestvedamisel ja kontrolli all. Kirjeldatud olukorras on kinnituse andmata jätmine pelgalt

formaalne minetus, mis andmete sisu ei kahjusta.

33. Kui minna kaitsja etteheidetega edasi, siis pole apellandi hinnangul andmeid selle kohta,

mida kujutas endast Eestile edastatud nn tõmmisfail (nt millises failivormingus olid andmed,

millal fail loodi, mida kujutas endast nn tõmmisfaili algmaterjal jpt). Kaitsja juhib

ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et seda nn tõmmisfaili kohtule ei esitatud.

Ringkonnakohus nendib, et prokuröri esitatud tõenditest (eelkõige ME 27. juuli 2021. a kiri)

nähtuvalt on kohtu(te)le antud ammendav ülevaade sellest, milliste algoritmide ehk räside abil

oleks vajadusel võimalik kontrollida nii õigusabitaotluse kui sellele järgnenud menetlejate

suhtluse käigus edastatud andmete terviklikkust. Samuti sisaldub ME kirjas viide asjaolule, et

FBI ametniku poolt SFTP serverisse edastatud tõmmisfaili säilitatakse KKP-s. Eraldi kontrolli

ei pidanud vajalikuks maakohus ning selle vajalikkust ei jaata ka ringkonnakohus olukorras,

kus kaitsja pole kasutanud võimalust KKP-s säilitatava failiga tutvumiseks või palunud kohtul

failiga tutvuda selleks, et tuua välja konkreetsed, tõendipõhised anomaaliad, mis räägivad

selle kasuks, et räsid ei kattu ning sellest johtuvalt on Ameerika Ühendriikide edastatud

andmed moonutatud või valed.

34. Järgnevalt on apellant seisukohal, et prokuratuuri esitatud vaatlusprotokollid on eksitavad,

kuna need ei kajasta õigesti vaatluse eset ja menetlustoimingu käiku.

35. Ringkonnakohus nõustub kaitsja väitega, et menetleja MV ei vaadeldnud 30. juulil 2021.

a, 2. augustil 2021. a, 17. augustil 2021. a ja 24. augustil 2021. a Ameerika Ühendriikidest

laekunud faili Estonia_1.tar.gz.gpg, vaid .xlsx faile, mille lõi 16. juulil 2021.a ME. See

asjaolu on tõendatud varem juba korduvalt ära märgitud ME 27. juuli 2021. a kirjaga,9 mida

lugedes võib täheldada järgmist:

-

24. mail 2021. a, 25. mail 2021. a ja 3. juunil 2021. a tegi Eesti Vabariik Ameerika

Ühendriikidele õigusabitaotlused kuue erineva menetluses oleva kriminaalasja raames

(s.o asjad nr 20221000040, nr 20930000123, nr 21221000002, nr 21221000014, nr

20250100007 ja nr 21221000018);

-

Ameerika Ühendriikide vastus õigusabitaotlusele sisaldas ühte kõvaketast, millel olid

ANOM-andmed;

9 vt kd III tlk 45-46

-

selle kõvaketta ühendamisel arvutiga toimus automaatne viirusekontroll, mis kahjustas

kettal olnud andmeid ja muutis neile juurdepääsu võimatuks;

-

8. juulil 2021. a paluti Ameerika Ühendriikidelt edastada kõvakettal olnud ANOM-

andmed uuesti, SFTP serveri kaudu;

-

8. juulil 2021. a edastasid Ameerika Ühendriigid kõvakettal olnud ANOM-andmed

uuesti, SFTP serveri kaudu;

-

ANOM-andmete dekrüpteerimisel ja lahti pakkimisel avanes andmebaasi tõmmisfail,

milles olid kõikide 24. mail 2021. a, 25. mail 2021. a ja 3. juunil 2021. a esitatud

õigusabitaotlustes märgitud kriminaalasjades (s.o asjad nr 20221000040, nr

20930000123, nr 21221000002, nr 21221000014, nr 20250100007 ja nr

21221000018) küsitud ANOM kasutajate vestlused;

-

selles tõmmisfailist eraldati KrMS § 214 sätestatut silmas pidades ANOM-i kasutajate

vestlused kriminaalasjade põhiselt erinevatesse .xlsx failidesse.

Kaitsja on seisukohal, et toimingud, mida tegi tsiteeritud kirjast nähtuvalt menetleja ME

Ameerika Ühendriikide poolt SFTP serverisse edastatud andmetega, on olemuselt sellised,

mis tulnuks tegelikult talletada vaatlusprotokolli. Kolleegium apellandiga ei nõustu, sest selle

kirjeldamiseks, mil moel jõudis üks või teine tõend menetlejani ja sealt edasi kriminaalasja

juurde, ei ole KrMS § 83 lg 1 kirjeldatud vaatluse (mille eesmärgiks on koguda kriminaalasja

lahendamiseks vajalikke andmeid) läbiviimine ja vaatlusprotokolli koostamine tegelikult

nõutav. Antud juhul koguti tõendeid Ameerika Ühendriikidele saadetud õigusabipalve alusel

ning saadud digitaalsetest andmetest eraldati kriminaalasja lahendamiseks vajalik. Kui

vaadata 27. juuli 2021. a kirja siis selle pinnalt on võimalik mõista, mil moel ME Ameerika

Ühendriikidest laekunud digiandmetega ümber käis ning eesmärki, et asja juurde võetud

tõendi ehk süüdistatava ANOM-vestluste saamislugu oleks jälgitav, 27. juuli 2021. a kiri ka

täidab määral, mis võimaldab mitte nõustuda kaitsja väitega, mille kohaselt: „ei saa kohtul

olla vähimatki kindlust, et Ameerika Ühendriikide ametivõimude poolt Eesti ametivõimudele

edastatud andmed kujutavad endast autentset koopiat ANOM rakenduse kaudu vahetatud

sõnumitest.“. Asjaolu, et kirjas on kajastatud tõele vastavad faktid, kinnitavad nii

õigusabitaotlus ja sellele edastatud vastus, FBI ametniku e-kiri ning viimaks kaitsja poolt

viidatugi, et vaidlusalustele vaatlusprotokollidele lisatud Exceli failide loojaks on olnud 16.

juulil 2021. a ME. Toodut kogumis hinnates ei teki mitte mingisugust ületamatut lünka, kuna

andmete käitlemine on nõutaval määral jälgitav ja vajadusel ka kontrollitav – ringkonnakohus

on kord juba viidanud asjaolule, et ME 27. juuli 2021. a kirjas ning tegelikult ka

vaidlusalustes vaatlusprotokollides on ära märgitud seegi, et Ameerika Ühendriikidest SFTP

serveri kaudu edastatud originaalfaili säilitatakse KKP-s.

36. Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et apellant tõstatas küll kahtlused, kuid tõendipõhist

katet neil pole. Käsiloleval juhul oli võimalik kontrollida või lasta kohtul kontrollida

Keskkriminaalpolitseis säilitatava Ameerika Ühendriikidelt õigusabitaotluse vastusena

laekunud andmekogu terviklikkust, ning küsitleda andmeid käidelnud menetleja ME, kuid

seda ei tehtud. Seega asus prokurör kohtuvaidlustes põhjendatult seisukohale, et kaitsja väited

jäid paljasõnaliseks.10

10 kd XI tlk 21-22

37. Edasi leiab apellant, et MV koostatud vaatlusprotokollid11 pole tõendina lubatavad ja

usaldusväärsed. Kolleegium kaitsjaga ei nõustu.

Esiteks pole ringkonnakohus päri sellega, et käsiloleva kaasuse asjaolud kattuvad

apellatsioonis viidatud kohtuasja nr 1-18-437 asjaoludega. Viidatud kaasuses esitas prokurör

kohtule tõendina vaatlusprotokolli, mis osutus Riigikohtu hinnangul prokuratuuri

seisukohtade mõistmist abistavaks näitlikuks abivahendiks põhjusel, et selle juurde ei lisatud

nn algandmeid. Sellist olukorda käsilolevas asjas ei ole. Kaitsja on ka ise möönnud, et

vaatlusprotokollide lisadeks olevatel CD-plaatidel on vaatlusprotokolli aluseks olevad

andmed olemas. Järelikult tuleb ringkonnakohtul analüüsida kaitsja väiteid selle kohta, mis

puudutab vaatlusprotokolli vastavust KrMS-is sätestatule ning vaadeldud andmete

usaldusväärsust.

Teiseks ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda enam kaitsja etteheidet, mis puudutab

märkust, et vaatlusprotokollide lisaks olevatele CD-plaatidele salvestatud sõnumid ei pärine

eri ajavahemikest, kuid loogiline oleks kui nad pärineks. See, et n-ö ANOM tõendina esitatud

3 Exceli faili (s.o 4f0106 Puzle.xlsx, JID ja username.xlsx ja kasutajate IMEI-d.xlsx)

metaandmed on identsed, on toodu seletatav asjaoluga, et need failid lõi 16. juulil 2021. a

algsest tõmmisfailist erinevate vestluste konkreetsete kriminaalasjade alla paigutamise

vajaduse tõttu menetleja ME.

38. Iseenesest on kaitsjal õigus, et kehtiva kohtupraktika kohaselt ei peeta selliste KrMS § 63

lg-s 1 loetletud esemete kohta, mille vahetu uurimine on raskusteta võimalik kohtulikul

arutamisel, vaatlusprotokolli koostamist vajalikuks, sest tõendamiseseme asjaolude

tuvastamiseks on võimalik kohtule esitadagi näiteks dokument, foto vms, ilma et selle kohta

tuleks täiendavalt koostada vaatlusprotokolli (RKKKo 1-18-437 p 56). Kaitsja väide, et antud

juhul kajastavad vaatlusprotokollid menetleja analüüsi, on aga õige üksnes osaliselt.

39. Nii näiteks ei pea ringkonnakohus mitte kuidagi tarbetuks ja kõigiti vaatluse eesmärkidega

kooskõlas olevaks toimingut, mille eesmärgiks on mingisuguse andmemassiivi läbi töötamine

selleks, et tõendamiseseme asjaolude konteksti silmas pidades eristada tõenduslikult oluline

ebaolulisest. Ringkonnakohus nendib, et sarnaselt toimitakse ka jälitustoimingute protokollide

koostamisel. Näiteks 30. juulil 2021. a koostatud vaatlusprotokolli (J. Essenberg II episood)12

kohaselt on vaadeldud vaatlusprotokolli lisaks olevale CD-plaadile salvestatud Exceli faili,

mis sisaldab kasutajanime Puzle kasutanud isiku ehk Jurgen Essenbergi (selle kohta vt

edaspidi) vestlusi erinevate isikutega ning nendest vestlustest on eraldatud konkreetse isikuga

piiritletud ajavahemikul vahetatud sõnumid, mida pole vaatluse käigus menetletava

kriminaalasja tehioludega seotud. Seda tegi prokurör maakohtus siis, kui ta vaidlusaluseid

tõendeid maakohtus esitas ja esitles.13 Eeltoodu tõttu jääb ainetuks apellandi kriitika, mis

puudutab samal põhimõttel koostatud vaatlusprotokolle.14

40. Kaitsja tõi eraldi välja 17. augusti 2021. a asitõendi vaatlusprotokolli (J. Essenberg,

tuvastamine)15 eksitava sisu. Üldistatult on apellant seisukohal, et vaatlusprotokollile lisatud

11 kd III tlk 115-121, 122-126, 194-200 ja kd IV tlk 1-111

12 vt kd IV tlk 1-7 ja kileümbrikus lisatud CD plaadil olev fail

13 nt kd II tlk 204-214

14 vt kd IV tlk-d 1-7, 9-16, 18-23, 25-41, 43-45. 47-50, 52-57, 59-62, 64-72, 74-77, 79-85, 87-93, 95-102, 104-106, 108-111,

134-140

15 kd III tlk 115-121

CD-plaadil on n-ö algandmete hulgas ära toodud nii teadmata päritoluga kui ka menetleja

enda loodud failid (nt automaatse numbrituvastussüsteemi ANTS väidetav väljavõte või

kaardirakendusega sarnanev pilt, mida on ilmselt käsitsi täiendatud).

Viidatud vaatlusprotokolli lugedes on ilmne, et kuigi otsesõnu pole menetleja järeldusi

protokollis ära toodud, on vaatluse eesmärgiks eri allikatest pärinevate andmete kõrvutamine

ja kogumis esitamine viisil, mis veenaks lugejat, et kasutajanime Puzle kasutas Jurgen

Essenberg. Ringkonnakohus peab sellisel kujul protokolli koostamist tarbetuks ning siin on

kaitsjal õigus, et tegu on näitliku abivahendiga. Samas ei keela kohtupraktika prokuröril sellist

dokumenti kohtule esitada ning erinevalt RKKKo 1-18-437 kirjeldatud abivahendist on selles

asjas CD-plaadile lisatud ka andmed, mida analüüsiti. Selles osas ei ole need kaks kaasust

võrreldavad.

Erinevalt kaitsjast ei pea ringkonnakohus näiteks faili ANTS-u andmetega automaatselt

ebausaldusväärseks. Kriminaalmenetluslik kogemus võimaldab väita, et erinevaid

registriväljavõtteid esitataksegi sarnasel moel ja vormis, sh antakse kohtutele üle paberkandjal

väljavõtteid registritest, mis pole avalikud (näiteks karistusregister). Kolleegium jääb selle

juurde, et osaline, kelle jaoks ei ole sellisel ehk lihtsustatult praktikas tavapärasel kujul

esitatud andmete autentsuses lõpuni kindel, saab ja peabki oma kahtlusi ise kontrollima.

Sellist kohustust ei ole vastaspoolel. Käsiloleval juhul oleks kaitsja võinud taotleda kohtult, et

prokuratuur näitab kohtuistungil andmeid otse registrist või küsitleda vaatlusprotokolli

koostanud menetlejat. Seda ei tehtud.

Mis puudutab jpg-faile, millel on kujutatud kaardirakendus, siis siin on menetleja väga

lihtsustatult sisestanud Excel failis sisalduvad koordinaadid Google Maps’i. Nii kohtu(te)l kui

ka kõikidel menetlusosalistel on samas menetleja tegevusele vaatamata võimalik soovi korral

Exceli failis sisalduvate laius- ja pikkuskraadide abil ja avalikult kättesaadavat

kaardirakendust kasutades kontrollida, kas menetleja loodud failil visualiseeritud

asukohaandmed on õiged. Seda, et need õiged poleks, kaitsja ei ütle.

41. Kõike ülaltoodut silmas pidades ei nõustu ringkonnakohus apellandiga, et menetleja

koostatud Exceli tabelid, metaandmeteta png- või jpg-formaadis pildifailid jms ei ole

usaldusväärseteks andmeteks põhjusel, et nende allikad ja loomise asjaolud pole

kontrollitavad. Olemasolevad andmed ei võimalda kaitsja seisukohti jagada. Võimalusest

hankida teavet, mis tõstatatud kahtlusi kinnitaks ehk küsitleda vaidlusalused protokollid

koostanud menetleja MVit, Jurgen Essenbergi kaitsja 12. septembri 2022. a kohtuistungil

loobus.16

42. Apellandi väitel pole Jurgen Essenbergi süü tõendatud juhul, kui eeldada, et lubamatud

tõendid on siiski lubatavad. Samas jäävad kaitsja väited selle kohta, miks pole Jurgen

Essenbergi süü tõendatud juhul, kui apellandi arvates lubamatud tõendid on siiski lubatavad,

maakohtu argumentide valguses ainetuks. Nii näiteks on maakohus otsuse lk 13-14 esitanud

rea põhjendusi selle kohta, miks on kohus veendunud, et Jurgen Essenbergil oli n-ö ANOM

rakendusega telefon, vaatamata asjaolule, et seda tema juurest või elukohast ei leitud;

tõendeid (sh algandmeid) ANOM-vestlustega kõrvutades on maakohus jälgitavalt

põhjendanud, miks on tõendatud, et Jurgen Essenberg kasutas ANOM-vestlustes kasutajanime

16 kd VIII tlk 96

Puzle. Ringkonnakohus lisab omalt poolt seda, et sarnasel viisil – nii ANOM-vestluste

asukohaandmeid kui ka erinevate infokildude kõrvutamisel muudest allikatest pärit

andmetega - tuvastati tegelikult Jurgen Essenbergi kaasüüdistatavad, sh need, kellega koos

narkootiliste ainete ebaseaduslikku käitlemist süüdistatavale ette heidetakse.17

43. Apellant toob Jurgen Essenbergi isiku tuvastamise juures välja kaks detaili, millele

tuginedes tegi maakohus vale järelduse, et Jurgen Essenberg on Puzle alt ANOM-vestlustes

osalenu.

Esiteks märkis maakohus, et lisaks Jurgen Essenbergi elukohale XXX Tallinnas viibis Puzle

kasutajanime kasutanud isik ka Tähetorni 21 Tallinnas vahetus läheduses ja see on Jurgen

Essenbergi tööandja X OÜ asukoht. Siin leidis kaitsja, et avalikult peetava äriregistri andmete

järgi on Tähetorni 21 Tallinnas veel vähemalt 28 äriühingu asukoht. Ringkonnakohus nendib,

et see võibki nii olla, kuid toodu ei tee olematuks fakti, et seal tegutseb lisaks kaitsja viidatud

28-le ja ehk ka enamale äriühingule ka Jurgen Essenbergi tööandja. Seda seost kaitsja

argument olematuks ei tee.

Teiseks märkis maakohus, et Puzle Eestist äraoleku ja Eestisse naasmine langeb kokku

ANTS-u andmetega selle kohta, millal ületas riigipiire süüdistatava tööandjale kuulunud

sõiduk Mercedes-Benz r/n XXXXXX. Apellant on seiskohal, et tõendeid, mis maakohtu

väidet kinnitaks, kriminaalasjas pole. See väide ei ole õige. 17. augusti 2021. a asitõendi

vaatlusprotokollile lisatud CD-plaadil on Mercedes-Benz r/n XXXXXX detailandmete

päringu vastus. Selle järgi on sõiduki omanik EK ja kasutaja PK. Jurgen Essenbergi

tööandjaga seob sõidukit asjaolu, mis nähtub samale CD-plaadile lisatud X OÜ äriregistri

väljavõttest – PK on osaühingu juhatuse liige.

44. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks korrata maakohtu argumente, mis puudutavad

narkootiliste ainete käitlemist Eesti Vabariigis (vt vaidlustatud otsuse lk-d 14-17). Kohtu

argumentatsioon lükkab veenvalt ümber kaitsja väite selle kohta, et kriminaalasjas ei ole

tõendatud Jurgen Essenbergi puutumus kokaiiniga või asjaolu, et tegelikult üldse kokaiini

süüdistuses kirjeldatud viisil käideldi.

Kaitsja hinnangul ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kokaiini käitlemises süüdistatud

Jurgen Essenbergi kaaslased kasutasid tema kohta hüüdnime Mersu. See väide ei ole õige. 2.

augusti 2021. a asitõendi vaatlusprotokollis18 on ära toodud Jurgen Essenbergi, MO ja (selle

protokolli kohaselt) tuvastamata isiku ANOM-vestlused. Jurgen Essenberg tahab tuvastamata

isikult kallist19 (vt siinkohal 23. aprillil 2021. a kell 18.19/21.19 saadetud sõnumit; 29. aprillil

2021. a kell 13.52/16.52 ja kell 16.33/19.33 saadetud sõnumid). Kui tuvastamata isik küsib,

palju tahad, 50-sed on ilmselt (vt 29. aprillil 2021. a kell 16.34/19.34 saadetud sõnum), vastab

Jurgen Essenberg, et 100 (vt 29. aprillil 2021. a kell 16.34/19.34 saadetud sõnum).

Tuvastamata isik nendib, et ei vasta hetkel, siis ilmselt homme, ta oli kusagil tööl ja ei

teadnud, kas jõuab koju v ei, selline jutt oli hommikul (vt 29. aprillil 2021. a kell 16.34/19.34

saadetud sõnum) ning seega lepivad pooled kokku, et nad jätkavad suhtlust järgmisel päeval

(vt 29. aprillil 2021. a pärast kella 16.34/19.34 vahetatud sõnumid). Järgmisel päeval küsib

Jurgen Essenberg tuvastamata isiku käest, mis seis on, ning pooled lepivad kokku, et

17 kd III tlk 127-135, 149-157, 172-179, 182-187, 188-193

18 vt kd IV tlk 79-85

19 Kaitsja ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et nii tähistati omavahelistes vestlustes kokaiini

saadavad ta (ehk siis inimese, kelle kaudu on võimalik 100 ehk 50 ja 50 kallist saada) sinna

puu juurde kell 16.00 (vt 30. aprillil 2021. a Jurgen Essenbergi ja tundmatu isiku vahel

vahetatud sõnumid). Paralleelselt toimub 30. aprillil 2021. a tuvastamata isikul vestlus MOga,

keda tuvastamata isik teavitab, et Mersu tahab 50+50 ja tuvastamata isikuga lepitakse kokku,

et viidatu saab kätte kell 16 suure puu juurest (vt MO sõnumivahetus tuvastamata isikuga 30.

aprillil 2021. a). Kolleegium märgib, et tsiteeritud sõnumivahetusega on tõsikindlalt

tõendatud, et MO ning tuvastamata isik pidasid Mersu all silmas Jurgen Essenbergi.

Arvestades, et kriminaalasjas esitatud tõendite kohaselt kasutas süüdistatav aeg-ajalt tööandja

esindajale kuulunud sõidukit Mercedes-Benz, võib see asjaolu kaudselt näidata ka sellise

hüüdnime päritolu.

45. Apellandi hinnangul pole tõendatud ka see, et Jurgen Essenberg oli kuidagi seotud nende

narkootikumidega, mida käideldi süüdistuse kohaselt Poola Vabariigis. Ka siin ei hakka

ringkonnakohus maakohtu asjakohast argumentatsiooni kordama (vt maakohtu otsuse lk-d 18-

22).

Kaitsja on esitanud kaks konkreetset vastuargumenti: 1) PL ei rääkinud ülekuulamisel seda,

mida väidab maakohus ning 2) maakohtu järeldus, et Jurgen Essenbergi kodust leitud

käsikirjaliste märkmete autoriks on süüdistatav, on meelevaldne - süüdistatava kaitsjate

taotluse korraldada asjas käekirjaekspertiis, jättis kohus rahuldamata.

Sarnaselt maakohtuga ei leia kolleegium Poola Vabariigi poolt Eesti Vabariigile edastatud

PLe ütlustest kohta, kus PL räägib Jurgen Essenbergist.20 Samas ei väära olemasolevat

tõendikogumit mitte kuidagi asjaolu, kas Jurgen Essenbergi kaassüüdistatav oma sõnul

süüdistatavat tunneb või mitte või kas PL ülekuulamisel Jurgen Essenbergist midagi rääkis

või ei, sest kaitsja argument on ainetu järgmistel põhjustel. Kriminaalmenetluslik kogemus

võimaldab väita, et üldjuhul ei ole aine grupis käitlemise korral liikmed altid üksteise vastu

ütlusi andma v.a osas, mille puhul on neile ilmne, et ütluste andmata jätmine või osaline

andmine tõendusliku baasi ja selle pinnalt tehtavaid järeldusi ei muuda. Kui võrrelda

käsiloleval juhul isikute ütlusi ANOM-i sõnumivahetusega, on sarnane muster täheldatav ka

käsilolevas asjas. Kuigi ANOM-vestlused PLga seovad Jurgen Essenbergi täiesti tõsikindlalt

Poola Vabariigis avastatud narkolaboriga, siis ülekuulamistel sellest ei räägita (PL) või

keeldutakse sootuks ütluste andmisest (Jurgen Essenberg).

Mis puudutab kaitsja teist etteheidet, siis pole apellant vaidlustanud asjaolu, et käsikirjalised

märkmed, mis kajastasid narkootilise aine tootmiseks vajalikke andmeid, leiti läbiotsimise

käigus Jurgen Essenbergi kodust. Isegi kui eeldada seda, et märkmete autoriks pole

süüdistatav, kuid kõrvutada nende sisu ja leidmise kohta ülejäänud tõenditega – eelkõige

ANOM-i sõnumivahetusega, Poola Vabariigist laekunud andmetega ja asjatundja PR

ütlustega21 - ei räägi fakt, et Jurgen Essenbergi kodust leiti märkmed, mis kajastavad

narkootilise aine amfetamiini tootmiseks vajalikku infot ja andmeid, paraku mitte kuidagi

selle kasuks, et süüdistatav ei ole seotud Poola Vabariiki rajatud laboriga. Kuna Jurgen

Essenbergile heidetakse ette narkootilise aine grupis käitlemist, siis üldistatult on antud juhul

märksa olulisem, kus kohast märkmed leiti, mitte see, kes kirjutatu kirja pani.

20 kd VII tlk 38-46, vaata siinkohal ka ütluste kohtule esitamine 5. septembri 2022. a istungil, kd VI tlk 185, prokurör andis

üle ainult need ütlused, mis on köidetud eelpoolviidatud köitesse VII lehekülgedele 38-46

21 vt kd VII tlk 71-85

46. Kõike eeltoodut silmas pidades jäävad tagajärjetuks apellandi väited, et Jurgen

Essenbergile ette heidetud ja KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritud kuriteod ei ole

tõendatud. Kvalifikatsiooni kaitsja vaidlustanud ei ole ning ringkonnakohtul ei ole põhjust

selles osas apellatsiooni piiridest ka väljuda.

47. Kaitsja ei nõustunud Jurgen Essenbergile mõistetud karistusega. Apellandi väitel ei

põhjendanud maakohus seda, et antud juhul ohustati rahvatervise määra enam, kui keskmiselt

selle karistusnormi järgi kvalifitseeritavate kuritegude puhul ning lisaks rääkis maakohus

Jurgen Essenbergi varasemast karistusest olukorras, kus korduvus on juba kvalifitseeriva

tunnusega kaetud.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb süüdistatavale mõistetud karistus jätta muutmata. Valitseva

arvamuse järgi tuleb edasikaebemenetluses maakohtu mõistetud karistusse sekkuda üksnes

erandjuhtudel siis, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine (nt

RKKKo 1-17-1629). Ringkonnakohus ei näe apellatsioonis maakohtu kaalutlusotsustuse

tühistamist tingivaid argumente (vt ka RKKKo 1-19-4150). Vastuseks kaitsjale märgib

kolleegium, et see, millist karistust taotles prokurör, ei ole tähtis. Kohus ei ole karistust

mõistes seotud menetlusosaliste ettepanekutega karistusmäära ja -liigi osas. Mis puudutab süü

suurust, siis maakohus on oma mõtte sõnastanud veidi konarlikult, kuid kohtu väljendit

rahvatervise ohustamise määr mõistab kolleegium koostoimes edaspidi kasutatud

väljenditega tootmine, turustamine ja kogused nii, et kohus pidas silmas asjaolu, et Jurgen

Essenbergi poolt käideldud aine kogus oli selline, mis oli mõeldud levitamiseks ning sestap

ohustas süüdistatava tegu ulatuslikult KarS §-ga 184 kaitstavat rahvatervist. Arvestades, et

kriminaalasjas leidis tõendamist süüdistuse väide, et Jurgen Essenberg osales ca 87 liitri

vedela amfetamiini, ca 14,9 kg pulbrilise amfetamiini, ca 7 kg mefedrooni ja ca 100g kokaiini

käitlemisel, on ilmne, et süüdistatava süü on väga suur ning juba käideldud ainete kogus

õigustaks talle üle keskmise määra küündiva karistuse mõistmist. Kui siia lisada fakt, et

Jurgen Essenbergi on varemgi samaliigilise kuriteo toimepanemise eest juba karistatud, oli

maakohus lähtuvalt karistuse eripreventiivsetest eesmärkidest õigustatud arvestama ka

süüdistatava isikuga. Ringkonnakohus märgib, et see võimalus jääb kohtutele siiski ka juhul,

kui isikule etteheidetava teo kvalifikatsioon näeb ette korduvuse.

48. Kokkuvõtvalt tuleb ringkonnakohtu hinnangul kaitsja apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata. Juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1 jätab kolleegium maakohtu otsuse muutmata.

Samas tuleb olenemata eeltoodust täpsustada Jurgen Essenbergile mõistetud karistust osas,

mis puudutab eelvangistuse lugemist karistusaja hulka. Maakohus mõistis Jurgen

Essenbergile liitkaristuseks 12 aasta 11 kuu 16 päeva pikkuse vangistuse ning määras, et

kooskõlas KarS § 68 lg 1 tuleb eelvangistus arvata karistusaja hulka ning sel põhjusel

hakatakse karistuse kandmise algust arvestama alates Jurgen Essenbergi kahtlustatavana

kinnipidamisest alates 31. augustist 2021. a. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. juunil

2024. a õigeksmõistva otsuse tõttu süüdistatava suhtes kohaldatud tõkendi ning määras, et

Jurgen Essenberg tuleb viivitamatult vabastada. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohus enam

lihtsalt lugeda karistuse kandmise alguseks Jurgen Essenbergi kahtlustatavana kinnipidamise

aega, vaid karistusest tuleb lugeda kantuks aeg Jurgen Essenbergi kinnipidamisest tema vahi

alt vabastamiseni. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks oli Jurgen Essenberg talle maakohtu

otsusega mõistetud karistusest jõudnud ära kanda 2 aastat 9 kuud 19 päeva vangistust ning

seega jäi tal kanda veel 10 aastat 1 kuu 27 päeva vangistust. Kuna prokuratuur ei esitanud

seisukohta ja põhjendusi selle kohta, kas ringkonnakohus peaks Jurgen Essenbergi suhtes

kohaldama tõkendit vahistamine või mitte, tuleb Jurgen Essenbergi poolt kandmisele kuuluva

10 aasta 1 kuu 27 päeva pikkuse vangistuse kandmist arvestada päevast, mil süüdimõistetu

ilmub kinnipidamisasutusse karistust kandma.

49. Menetluskulude kohta märgib kolleegium, et maakohtu otsust selles osas tühistada alust

pole. Apellatsioonimenetluse kulu on küll mõistlik ja kaitsja näidatud toimingud vajalikud,

kuid kooskõlas KrMS § 185 lg 2 kannab menetluskulud apellant, kui apellatsioonimenetluses

tehakse KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahend. Käsilolevas asjas tegigi ringkonnakohus

KrMS § 337 lg 1 p 1 nimetatud lahendi. Et ringkonnakohus jättis apellatsiooni rahuldamata,

jäävad valitud kaitsjaga seonduvad menetluskulud KrMS § 185 lg 2 alusel Jurgen Essenbergi

enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/