3-25-251/5 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

MÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-25-251

Haldusasi

X.X.-i kaebus Tartu Vangla vastu mittevaralise kahju

hüvitamiseks

seoses

kassitoa

külastamise

mittevõimaldamisega

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse resolutsiooni

p-d 1, 2 ja 3

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja – X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse

resolutsiooni p 1 peale HKMS § 207 lg 2 alusel.

2. Tagastada X.X.-i

määruskaebus Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse

resolutsiooni p-de 2 ja 3 peale HKMS § 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole määrus edasi kaevatav

(HKMS § 119 lg 1 ja § 235 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X.X. esitas 31.01.2025 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla vastu mittevaralise

kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt on kahjunõue ajendatud sellest, et kaebajale pole

pikema aja jooksul hoolimata tema korduvatest taotlustest võimaldatud viibida Tartu

Vangla kassitoas. Meedias on selgitatud, et kassituba muudab vange paremuse poole ning

saavutataks ka kaebaja ümberkasvatamine õiguskuulekaks, korralikuks, ausaks

maksumaksjaks. Kaebaja esitas taotlusi kassitoas käimiseks vähemalt kord nädalas, kuid

vastust ei saanud. Esitatud vaidele sai ta vastuse, et taotlus on rahuldatud. Järelikult peab

ta kord nädalas kassitoas käima, kuid tegelikult ei ole saanud sinna kordagi. Kaebajale

mõjub see tema väitel õudselt: viha, vihkamine, vaenulikkus maailmavaate ja võimude

suhtes, negatiivne eeskuju. Kaebajal on keskmine puue ja traumajärgne ajukahjustus ning

erinevad psüühika- ja käitumishäired, mis süvenevad. Eeltoodut on tal raske üle elada.

Kaebaja esitas ka taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning

talle advokaadi määramiseks.

2. Tartu Halduskohus tagastas esitatud kaebuse 31.01.2025. a määrusega (resolutsiooni

p 1), jättis läbi vaatamata kaebaja taotluse kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 2) ja rahuldamata taotluse riigi õigusabi

saamiseks (resolutsiooni p 3).

Halduskohus märkis vaidlusaluses määruses kokkuvõtvalt järgmist.

2.1. Esitatud kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. See säte võimaldab

kaebuse tagastada, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Arvestades kaebuse vähest

edulootust ei pea kohus põhjendatuks teha kaebaja viidatud dokumentide väljanõudmiseks

vanglale päringut, vaid piirdub nende kohta Tartu Vangla avalikus dokumendiregistris

esitatud andmete väljaselgitamisega. Kohus peab võimalikuks võtta seisukoha kaebaja

õiguste riive osas kaebuses esitatud asjaolude pinnalt ilma täiendavaid tõendeid

kogumata.

2.2. Kaebaja poolt käesolevas asjas ning varasemalt haldusasjas nr 3-24-3092 esitatu

põhjal järeldab kohus, et väidetav mittevaraline kahju on kaebajale tekkinud seeläbi, et

tema korduvatest taotlustest hoolimata ei ole vangla võimaldanud tal külastada vangla

kassituba. Kohus möönab, et võimaluse puudumine veeta aega lemmikloomadega

tegeledes võib kaebajale tekitada kaebuses loeteletud negatiivseid tundeid ja

ebameeldivust, kuid mitte sellisel määral, et seda võiks pidada kaebaja õiguste oluliseks

riiveks.

2.3. Vangistusseaduse § 6 lg-s 1 on sätestatud vangistuse täideviimise eesmärk –

kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. See eesmärk

hõlmab ka kinnipeetavatele võimaluste loomise vaba aja veetmiseks. Tegelemine

lemmikloomadega on üks vangla poolt loodud täiendavatest võimalusest, mis aitab

kinnipeetavatel tähendusrikkalt aega veeta ja anda panuse neis õiguskuulekuse ning

positiivsete isiksuseomaduste kujunemisse. Samas ei ole aga tegemist kehtivates

õigusaktides otseselt sätestatud hüvega, mille mittevõimaldamine saaks kaebaja

subjektiivseid õigusi rikkuda. Tegevus kassitoas on üks erinevatest vangla poolt

pakutavatest taasühiskonnastamise abinõudest, kuid kaugeltki mitte ainus. Kaebajal

puudub alus nõuda vaba aja veetmiseks just konkreetselt kassitoa külastamist.

Kohtu hinnangul ei saa sellest võimalusest ilmajäämine kujutada endast kaebaja õiguste

intensiivset riivet. Kohtul puudub, alus arvata, et kaebajal poleks Tartu Vanglas kasutada

muid võimalusi tähendusrikkaks suhtluseks ja ajaveetmiseks. Kuigi kaebaja väitel on ta

vaidemenetluse tulemusena saavutanud kassitoa külastamise taotluse rahuldamise, ei

kujuta külastamisvõimaluse puudumine või edasilükkumine endast kohtu hinnangul

kaebaja õiguste intensiivset riivet.

2.4. Tartu Halduskohus on kaebaja sarnase sisuga (kassitoa külastamist puudutavas)

vaidluses haldusasjas nr 3-24-3092 tagastanud kaebuse kaebeõiguse puudumise tõttu ning

Tartu Ringkonnakohus tagastas kaebaja määruskaebuse halduskohtu määruse peale

HKMS § 207 lg 2 alusel, st leides et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks

on ilmselgelt vähene.

2.5. Eeltoodud asjaolusid arvesse võttes leiab kohus, et kaebaja hüvitamisnõude

rahuldamine ei oleks tõenäoline. RVastS § 9 lg-s 1 ette nähtud mittevaralise kahju

hüvitamise eelduseks on loetletud oluliste õigushüvede kahjustamine. Praegusel juhul

kaebaja poolt välja toodud üleelamised endast sellist õiguste riivet ei kujuta.

2.6. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu

tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

2.7. Kaebaja on taotlenud endale ka riigi õigusabi korras esindaja määramist. Kuna

asjaoludest tulenevalt on kaebaja võimalus oma õiguse kaitseks käesolevas asjas ilmselt

vähene ning kohtud on varasemates arvukates asjades leidnud, et kaebaja on võimeline

oma õigusi vaidlustes vanglaga iseseisvalt kaitsma, jätab kohus, tuginedes riigi õigusabi

seaduse § 7 lg 1 punktidele 1 ja 5 kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

3. X.X.-i halduskohtu määruse kätte 03.02.2025.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. X.X. esitas 18.02.2025 määruskaebuse Tartu Halduskohtu 31.01.2025. a määruse

peale. Kaebaja märkis selles, et ta soovib määruse tühistamist ja asja halduskohtule uueks

menetlemiseks tagasisaatmist või uue otsuse tegemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse

põhjendused kattuvad suures osas kaebuses esitatud põhjendustega. Kaebaja leiab, et

halduskohus leidis alusetult, et tema õiguste riive on väheoluline.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Ringkonnakohus leiab, et X.X.-i määruskaebus halduskohtu 31.01.2025. a

määruse resolutsiooni p-de 1, 2 ja 3 peale kuulub tagastamisele. HKMS § 207 lg

2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse tagastada muuhulgas juhul, kui

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguste kaitseks on ilmselgelt vähene. Tartu

Halduskohus tagastas vaidlusaluse määruse kohaselt esitatud hüvitamiskaebuse HKMS

§ 121 lg 2 p 21 alusel (kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline). Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.2025. a

määruse kõigi põhjendustega kaebuse tagastamise kohta ja ei korda neid (HKMS § 201

lg 4 ja § 203 lg 2). Esitatud määruskaebuses pole välja toodud ühtegi sellist

sisulist põhjendust, mis annaks aluse asuda halduskohtu seisukohaga võrreldes

teistsugusele seisukohale.

5.1. Kuna halduskohus tagastas esitatud kaebuse tervikuna, siis võis kohus jätta ka

kaebaja menetlusabi taotluse läbi vaatamata.

5.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 31.01.2025. a määruse põhjendustega ka osas,

mille järgi jäeti kaebajale andmata riigi kulul advokaat. HKMS § 207 lg 2 kohaselt võib

ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega

tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt

vähene. Seejuures võib ringkonnakohus HKMS § 207 lg 3 p 1 kohaselt teha HKMS § 207

lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava ja põhjendava osata, märkides ära

määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui ringkonnakohtu määruse peale ei saa

Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab, et menetlusabi andmise küsimuses

tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale

kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud

ringkonnakohtu määrus ei ole aga edasi kaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)