2-19-14589/168 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Anneli Alekand, Üllar Roostoja ja Margit Jäätma

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. veebruar 2025

Tsiviilasja number

2-19-14589

Tsiviilasi

I Oksana Kutšmei hagi Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala

Vilistlastekogu vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise

nõudes

II Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu

vastuhagi Oksana Kutšmei vastu kinnistu

kaasomandi lõpetamise nõudes

III Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagi

AS-i SEB Pank vastu tahteavalduste andmiseks

kohustamise nõudes

IV Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagi

Buffeljags Securities Osaühingu vastu tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes

Hagidest III ja IV loobumine, menetluskulude

jaotamine ja kindlaksmääramine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu

määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala

Vilistlastekogu (registrikood 80097367), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ronald Riistan

Vastustaja: Buffeljags Securities Osaühing (registrikood

12043807), lepinguline esindaja advokaat Ivo Kütt

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-14589

osaliselt p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis Eesti

Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities Osaühingu kasuks

välja Buffeljags Securities Osaühingu menetluskulud suuremas summas kui 1755

eurot (st 742 euro 50 sendi osas). Teha tühistatud osas uus määrus, millega

määrata kindlaks Buffeljags Securities Osaühingu menetluskulud 1755 eurot

ning mõista Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities

Osaühingu kasuks välja menetluskulud 1755 eurot.

Jätta muus osas Tartu Maakohtu 6. märtsi 2024. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-

14589 muutmata.

2. Rahuldada Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu määruskaebus osaliselt.

3. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala

Vilistlastekogu kanda. Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud, mis

seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, puuduvad. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi

kanda ning neid ei hüvitata.

4. Kohtumääruse kehtiv resolutsioon on järgmine:

4.1. Võtta vastu Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu loobumine hagidest

AS-i SEB Pank ja Buffeljags Securities Osaühingu vastu tahteavalduste

andmiseks kohustamise nõudes ning lõpetada nende nõuete osas tsiviilasja nr 2-

19-14589 menetlus.

4.2. Jätta Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu hagidega AS-i SEB Pank

ja Buffeljags Securities Osaühingu vastu seotud menetluskulud Eesti Üliõpilaste

Selts Põhjala Vilistlastekogu kanda.

4.3. Määrata kindlaks Buffeljags Securities Osaühingu maakohtus kantud

menetluskulud 1755 eurot.

4.4. Mõista Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogult Buffeljags Securities

Osaühingu kasuks välja maakohtu menetluses kantud menetluskulud 1755 eurot.

4.5. Jätta määruskaebemenetluses kantud menetluskulud, mis seonduvad

menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala

Vilistlastekogu kanda. Määruskaebemenetluses hüvitatavad menetluskulud, mis

seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, puuduvad. Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud menetluskulud jätta poolte endi

kanda ning neid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tsiviilasjas nr 2-19-14589 olid ühises menetluses Oksana Kutšmei ja Eesti Üliõpilaste Selts

Põhjala Vilistlastekogu (määruskaebuse esitaja, edaspidi Põhjala) vastastikused hagid

kinnistu, registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga XXXXXXXXX (vaidlusalune kinnistu),

kaasomandi lõpetamise nõudes ning lisaks Eesti Üliõpilaste Selts Põhjala Vilistlastekogu

hagid AS-i SEB Pank (edaspidi SEB) ja Buffeljags Securities Osaühingu (vastustaja, edaspidi

Buffeljags) vastu kinnistusraamatus kinnistu registriossa seatud hüpoteekide kannete

muutmiseks vajalike tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.

O. Kutšmei taotles hagiavalduses kinnistu kaasomandi lõpetamist kinnistu tema

ainuomandisse jätmisega, pannes temale kohustuse maksta Põhjalale tema osa välja rahas

ning kohustada kostjat andma kinnistusraamatus omaniku kannete vastavalt muutmiseks

vajalikud tahteavaldused.

Põhjala taotles vastuhagiavalduses, et kohus lõpetaks kaasomandi kinnistu korteriomanditeks

jagamise teel, alternatiivselt erinevatel viisidel, ning kohustaks O. Kutšmeid andma

tahteavaldused kinnistu kaasomandi kasutuskorra lõpetamiseks ja kinnisasja

korteriomanditeks jagamiseks, muu hulgas hoonejaotusplaanide kinnitamiseks.

Koos vastuhagiga O. Kutšmei vastu esitas Põhjala täiendavalt hagid ka SEB-i ja Buffeljagsi

vastu. Põhjala taotles, et kohus kohustaks kinnistu korteriomanditeks jagamisel SEB-i ja

Buffeljagsi andma tahteavaldused kinnistusraamatus nende kasuks O. Kutšmei kaasomandi

mõttelisele osale seatud hüpoteekide kannete muutmiseks selliselt, et hüpoteegid jäävad

koormama O. Kutšmei korteriomandeid.

Maakohus võttis O. Kutšmei hagi Põhjala vastu menetlusse 3. oktoobri 2019. a määrusega ja

Põhjala vastuhagi O. Kutšmei vastu ning hagid SEB-i ja Buffeljagsi vastu 12. novembri 2020.

a määrusega.

O. Kutšmei ja Põhjala vahel on vaidlus vaidlusaluse kinnistu kaasomandi lõpetamise viisi üle.

Kumbki pool vastaspoole taotletud kaasomandi lõpetamise viisi(de)ga ei nõustu ja vaidleb

vastaspoole nõudele vastu.

SEB teatas kirjalikus vastuses hagile, et tal puuduvad vastuväited Põhjala poolt tema vastu

suunatud nõuete osas. SEB märkis täiendavalt, et nõudeid, mille tagamiseks tema kasuks on

kinnistu mõttelisele osale hüpoteegid seatud, enam ei eksisteeri ja tegemist on n-ö tühjade

hüpoteekidega.

Buffeljags teatas kirjalikus vastuses hagile, et ta Põhjala nõuet ei tunnista ja vaidleb nõudele

vastu. Ta saab olla nõus tema kasuks O. Kutšmei kaasomandiosa koormava hüpoteegi

muutmisega selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel seatakse ühishüpoteek O.

Kutšmei omandisse jäävatele korteriomanditele, üksnes juhul, kui tema kui hüpoteegipidaja

olukord sellega ei halvene. Kostja hinnangul aga Põhjala soovitud viisil hüpoteegi muutmisel

selliselt, et praegu kinnistu kaasomandiosale seatud hüpoteegi asemel hakkaks ühishüpoteek

koormama korteriomandeid, oleks tagatisvara väärtus väiksem, mistõttu ei ole kostja

kohustatud ega nõus andma tahteavaldusi hüpoteegi kannete muutmiseks.

14. juuli 2023. a menetlusdokumendis täiendas O. Kutšmei Põhjala vastu esitatud kinnistu

kaasomandi lõpetamise nõuet alternatiivse kaasomandi lõpetamise viisiga. O. Kutšmei teatas,

et jääb hagiavalduses esitatud nõude juurde ja taotleb kinnistu kaasomandi lõpetamist selliselt,

et terve kinnistu jäetakse tema ainuomandisse, aga alternatiivselt, kui see ei ole kohtu

hinnangul poolte huvisid kaaludes õiglane lahendus, lõpetada kinnistu kaasomand kinnistu

avalikul enampakkumisel müümise teel. Muu hulgas märkis O. Kutšmei, et kõik temale

kuuluvat kinnistu kaasomandiosa koormanud hüpoteegid on kinnistusraamatust kustutatud.

Maakohus otsustas 19. oktoobri 2023. a määrusega menetleda O. Kutšmei hagi Põhjala vastu

kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes täiendatud kujul. Ühtlasi andis kohus Põhjalale

tähtaja esitada kirjalik vastus Oksana Kutšmei alternatiivsele nõudele ning samuti oma

seisukoht ja taotlused seoses sellega, et SEB-i ja Buffeljagsi kasuks O. Kutšmei

kaasomandiosale seatud hüpoteegid on kinnistusraamatust kustutatud.

2. Põhjala esitas 1. detsembril 2023 maakohtule avalduse SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud

nõuetest loobumiseks. Vajadus nõuete rahuldamiseks on ära langenud, kuna O. Kutšmei, SEB

ja Buffeljags on hüpoteekide kanded menetluse ajal kinnistusraamatust kustutanud. Põhjala

palus kohtul SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuetega seotud menetluskulud jätta SEB-i ja

Buffeljagsi endi kanda või alternatiivselt O. Kutšmei kanda.

3. SEB teatas, et tal pole vastuväiteid hagist loobumise avaldusele ega menetluskulusid.

4. Buffeljags teatas, et ei oma vastuväited hagist loobumise avaldusele, kuid loobutud nõuete

osas menetluse lõpetamisel palus ta jätta menetluskulud Põhjala kanda. Buffeljags esitas

menetluskulude nimekirja ja taotluse määrata kindlaks tema menetluskulud 2497 eurot 50

senti ning mõista menetluskulud nimetatud suuruses Põhjalalt tema kasuks välja.

5. Põhjala jäi varasemalt esitatud seisukoha juurde, et Buffeljagsi menetluskulud tuleb jätta

tema enda kanda. Põhjala loobub nõudest Buffeljagsi vastu põhjusel, et Buffeljags ise on

pärast hagi menetlusse võtmist hüpoteegi kustutanud. Hüpoteek kaasomandi mõttelisele osale

seati pärast käesoleva kohtumenetluse algust ehk Buffeljags teadis suurepäraselt juba

hüpoteegi seadmise hetkel, et hüpoteegi seadmisega kaasatakse ta kohtuvaidlusse, mistõttu ei

saanud Buffeljagsile olla menetluskulude tekkimine üllatuslik. Kuivõrd Buffeljags ise on

aktiivselt mitu aastat Põhjala nõudele vastu vaielnud, siis sellega on ta ise kohtumenetlust

pikendanud. Põhjalal on ka kahtlus, et Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek tagas fiktiivset

nõuet, sest vaatamata Põhjala taotlusele ei esitanud O. Kutšmei tõendeid hüpoteegiga tagatud

nõude olemasolu kohta. Kui hüpoteek ei taganud reaalset nõuet, ei olnud Buffeljagsil ka alust

Põhjala nõudele vastu vaielda. Seega ei ole ebaõiglane jätta Buffeljagsi menetluskulusid tema

enda kanda. Põhjala ei esitanud vastuväiteid menetluskulude suuruse kohta, kuid juhul, kui

kohus peaks siiski otsustama jätta Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda, palus Põhjala

kohtul kontrollida Buffeljagsi menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses.

MAAKOHTU LAHEND

6. Tartu Maakohus võttis 6. märtsi 2024. a määrusega vastu Põhjala loobumise hagidest SEB-

i ja Buffeljagsi vastu tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning lõpetas nende nõuete

osas tsiviilasja nr 2-19-14589 menetluse. Maakohus jättis menetluskulud, mis olid seotud

Põhjala hagidega SEB-i ja Buffeljagsi vastu, Põhjala kanda. Maakohus määras kindlaks

Buffeljagsi menetluskulud ning mõistis Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja menetluskulud 2497

eurot 50 senti.

SEB, Buffeljags ja O. Kutšmei ei ole kaaskostjad TsMS § 207 mõttes. Tegemist on Põhjala

eraldi hagidega erinevate kostjate vastu. Põhjala nõuded kinnistusraamatus hüpoteekide

kannete kustutamiseks saavad olla suunatud SEB-i ja Buffeljagsi kui asjaõiguste omajate

vastu, kes tulenevalt kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lg 2 p-st 2 on puudutatud isikuks

asjaõiguse muutmisel ja kelle nõusolek vastavate kannete tegemiseks kinnistusraamatus on

KRS § 341 lg 1 järgi nõutav. Tegemist on nelja erineva hagiga: hagi I – O. Kutšmei hagi

Põhjala vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi II – Põhjala vastuhagi O. Kutšmei

vastu kinnistu kaasomandi lõpetamise nõudes; hagi III – Põhjala hagi SEB-i vastu

tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes ning hagi IV – Põhjala hagi Buffeljagsi vastu

tahteavalduste andmiseks kohustamise nõudes.

Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate

hagidega ja TsMS § 429 lg 1 alusel on hagejal õigus neist hagidest loobuda. Maakohus leidis,

et ei esine alust jätta nõuetest loobumist vastu võtmata, võttis nõuetest loobumise vastu ja

lõpetas tsiviilasja menetluse loobutud nõuete osas. Ülejäänud nõuete osas menetlus jätkub.

Maakohus selgitas hagist loobumise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse määrusega

ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 4 näeb ette, et kui hageja

loobub hagist, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist

seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. TsMS § 168 lg 5 kohaselt, kui

hageja loobub hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud,

kannab kostja hageja menetluskulud.

Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuete puhul on tegemist iseseisvate

hagidega, milles O. Kutšmei pooleks ei ole. Kuna menetluskulud saab kohus jätta üksnes

poolte, s.o kas hageja või kostja kanda, siis ei saa jätta menetluskulusid O. Kutšmei kanda,

nagu hageja seda alternatiivselt on taotlenud.

Tulenevalt TsMS § 168 sätetest sõltub menetluskulude jaotus menetluse lõpetamise korral

sisuliselt sellest, kes pooltest on kohtuvaidluse põhjustanud. Riigikohus on avaldanud

seisukohta (vt nt RKTKm 09.03.2016, 3-2-1-182-15, p 13), et kui hageja pärast hagi esitamist

kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab

lugeda, et kostja on TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud.

Maakohus leidis, et praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on

kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes

hageja nõude rahuldanud. Arvestades Põhjala hagide asjaolusid, saab järeldada, et SEB-i ja

Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu kaasomandiosale seatud

hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada kinnistu

korteriomanditeks. Hageja taotles kostjate kohustamist andma tahteavaldused, et muuta

kinnistusraamatus nende kasuks seatud hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu

korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid koormama senise kinnistu kaasomandiosa

asemel korteriomandeid. Pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu

registriossa kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud

üldist eesmärki saavutanud ega saa öelda, et kostjad on hageja nõuded rahuldanud. Maakohus

leidis, et asjas ei oma tähtsust hageja väited selle kohta, et ei ole tõendatud Buffeljagsi nõude

olemasolu, mille tagamiseks hüpoteek oli kinnistusraamatusse kantud. Asjaõigusseaduse

(AÕS) § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude olemasolu ning kohtule ei ole

esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi kasuks kanti kinnistusraamatusse

hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist.

Põhjendatud on kohaldada menetluskulude jaotamisel TsMS § 168 lg 2 üldreeglit ja jätta

Põhjala poolt SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud hagidega seotud menetluskulud hageja

(Põhjala) kanda.

Maakohus määras kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse.

SEB-l hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Buffeljagsi menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuluks lepingulise esindaja

kulud kokku 2497 eurot 50 senti. Kostjat on esindanud menetluses lepingulise esindajana

advokaat Ivo Kütt. Esindaja tegi toiminguid kokku 18,5 tunni ulatuses alljärgnevalt: 1) asja

materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning 10. detsembril 2020 kohtule esitatud

menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi; 2) hageja 22. jaanuaril 2021 esitatud vastuhagi

nõuete täpsustustega tutvumine ning 12. märtsil 2021 kohtule esitatud menetlusdokumendi

koostamine – 4,5 tundi; 3) menetlusdokumentidega tutvumine ja kliendiga nõupidamised

perioodil 13. märts 2021 – 8. detsember 2023 – 8,5 tundi. Kostja lepinguline esindaja on

arvestanud tasu tasumääraga 135 eurot tund ilma käibemaksuta (18,5 x 135=2497,50).

Maakohus leidis, et arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu, saab

lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka

ajakulu neile vajalikuks ja põhjendatuks. Suur osa lepingulise esindaja toimingutest on seotud

menetlusdokumentidega tutvumisega ja esindatava poole nõustamisega. Vastavad toimingud

on poole esindamiseks vajalikud ja esindaja ajakulu märgitud ulatuses ei saa lugeda

ülemääraseks. Põhjala on oma nõudeid korduvalt täiendanud ja asja materjalid on keskmisest

mahukamad. Eeldatavalt pidi esindaja seisukoha kujundamiseks ja vastuste koostamiseks ka

kõigi nende materjalidega tutvuma. Neid asjaolusid arvestades on Buffeljagsi esindaja ajakulu

olnud mõistlikult vajalik. Eeltoodut arvestades luges maakohus põhjendatuks Buffeljagsi

menetluskulud lepingulise esindaja tasu näol 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt

Buffeljagsi kasuks välja.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

7. Põhjala esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes tühistada maakohtu

määruse osas, millega maakohus jättis Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda, määras

kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 2497 eurot 50 senti ning mõistis need Põhjalalt

Buffeljagsi kasuks välja. Põhjala palub teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta

Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda. Määruskaebemenetluse kulud palub Põhjala

jätta Buffeljagsi kanda.

Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata TsMS § 168 lg 4. Vastuolulised on kohtu

selgitused hagide olemuse osas ja põhjendused, miks kohus jättis menetluskulud vastuhageja

kanda. Kohus on ebaõigesti tuvastanud, mis oli vastuhageja eesmärk Buffeljagsi vastu nõuet

esitades. Eeltoodust tulenevalt on maakohus teinud menetluskulude jaotamisel vea ning jätnud

vääralt Buffeljagsi menetluskulud Põhjala kanda.

Kui lähtuda kohtu seisukohast, et käesolevas tsiviilasjas on tegemist nelja eraldi hagiga, ei ole

asjakohane hinnata Põhjala nõuet laialivalguvast „hagide üldisest eesmärgist“ lähtuvalt.

Vaadelda tuleks Põhjala nõuet Buffeljagsi vastu spetsiifiliselt. Vastuhageja eesmärk

Buffeljagsi vastu nõuet esitades oli sisuliselt see, et Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, läbi

hüpoteegi kannete muutmiseks nõusoleku andmise, ei takistaks korteriomandite

moodustamist. Käesoleva seisuga on Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteek, mis nõude esitamise

tingis, kustutatud. Eeltoodust tulenevalt ei saa Buffeljags enam vastu vaielda kaasomandi

lõpetamisel korteriomanditeks jagamise teel, ehk Buffeljagsi nõusolekut ei ole enam vaja, mis

tingis ka Põhjala poolt hagist loobumise Buffeljagsi vastu. Põhjala nõue Buffeljagsi vastu on

TsMS § 168 lg 4 mõistes rahuldatud – Põhjala on saavutanud enda soovitu ning seda läbi

Buffeljagsi hagijärgse käitumise. Eeltoodust tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud

TsMS § 168 lg 4 alusel tema enda kanda.

Kui Põhjala nõuete rahuldamist hinnates tuleb arvestada „hagi üldist eesmärki,“ siis ka

eelneva puhul on Buffeljagsi poolt hüpoteegi kustutamine Põhjala nõude rahuldamine TsMS §

168 lg 4 ja 5 mõttes. Vastuhageja ei saa saavutada „vastuhagi üldist eesmärki“, ehk

kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel, nõudega ainuüksi Buffeljagsi vastu.

Samas pidi vastuhageja KRS § 341 lg 2 p-st 2 tulenevalt Buffeljagsi vastu nõude esitama, et

kaasomandit oleks võimalik lõpetada viisil, et moodustatakse korteriomandid. Vastuhageja

„hagi üldise eesmärgi“ mõistes ei ole vahet, kas Buffeljags oleks andnud nõusoleku muuta

hüpoteegi kandeid vastavalt vastuhagis soovitule või kustutas hüpoteegi üldse. „Vastuhagi

üldist eesmärki“ silmas pidades ning arvestades spetsiifilist Buffeljagsi vastu esitatud nõuet,

on hüpoteegi kustutamisega vastuhageja nõue rahuldatud – Buffeljags ei vaidle enam vastu

korteriomandite moodustamisele ning kaasomandi lõpetamiseks viisil, et moodustatakse

korteriomandid ja eemaldati tõke Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi näol. Eeltoodust

tulenevalt tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud TsMS § 168 lg 4 alusel tema enda kanda.

Maakohtu tõlgenduse jõusse jäämisel tekiks Põhjala jaoks ebaõiglane olukord. Väär on ka

maakohtu tõlgendus, et Buffeljags pole kohtusse pöördumist põhjustanud. Vaidlusalune

hüpoteek kanti kinnistusraamatusse pärast kohtumenetluse algust 28. aprillil 2020 (pärast

seda, kui 13. jaanuaril 2020 Põhjala esitas vastuhagi). Arvestades KRS § 341 lg 2 p 2, pidi

Buffeljags teadma, et Buffeljags kaasatakse käimasolevasse kohtuvaidlusse.

Hüpoteegipidajaks hakkamisega kohtuvaidluse ajal põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse

pöördumise.

Põhjala ei saanud tõendada asjaolu, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandit lõpetama

korteriomanditeks jagamise teel. Hüpoteegi võib kokku leppida ka tagatava nõudeta, kuid kui

tagatavat nõuet ei eksisteeri, ei saa seda ka realiseerida, st sellel ei ole iseseisvat

tagatisväärtust. Kui hüpoteek ei taganud reaalselt eksisteerivat nõuet, siis ei saanud ka

Buffeljagsi olukord hüpoteegipidajana halveneda ja kogu Buffeljagsi poolne vastuhagile

vastuvaidlemine oli sisutühi ning kantud menetluskulud olid põhjendamatud. Asjas omab

tähtsust seega nõude tegelik olemasolu ning Põhjala oli maksimaalselt põhistanud kahtlust

nõude tegeliku olemasolu osas juba 2,5 aastat enne käesolevat määruskaebust ning palunud

kohtul olukorda kontrollida.

Kui kohus ei jäta Buffeljagsi menetluskulusid Buffeljagsi kanda TsMS § 168 lg 4 alusel,

palub Põhjala jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda määruskaebuse p 2.1.6, 2.2 ja

2.3 arvestades TsMS § 162 lg 4 alusel.

Buffeljagsi menetluskulud on ei ole täies ulatuses põhjendatud. Nimekirjas on märgitud: „asja

materjalidega tutvumine, nõupidamised kliendiga ning 10.12.2020 kohtule esitatud

menetlusdokumendi koostamine – 5,5 tundi“. Buffeljagsi 10. detsembri 2020. a

menetlusdokumenti ei koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja, vaid

nimetatud dokumendi on koostanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik esindaja Leino Schnur.

Arvestades kohtupraktikat ei tohiks eeltoodu tõttu ülalnimetatud mahus Buffeljagsi

menetluskulusid kindlaks määrata, sest 10. detsembri 2020. a menetlusdokumenti ei ole

koostanud ega esitanud Buffeljagsi lepinguline esindaja.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

8. Buffeljags vaidles määruskaebusele vastu, paludes jätta see rahuldamata. Määruskaebuses

esitatud etteheited ja põhjendused on alusetud ja põhjendamatud. Maakohus on õigesti jätnud

Põhjala hagiga seotud menetluskulud Põhjala kanda ning mõistnud välja menetluskulud 2497

eurot 50 senti.

Praegusel juhul ei esine sellist olukorda, kus saaks öelda, et kostjad on kohtusse pöördumise

põhjustanud või pärast hagi esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude

rahuldanud. Meelevaldne ja põhjendamatu on Põhjala väide, et Buffeljags ise on põhjustanud

tema vastu kohtusse pöördumise. Määruskaebusest järeldub, nagu eeldaks Põhjala, et kui

mingi kinnisasjaga seonduvalt on käimas kohtumenetlus seoses kaasomandi lõpetamise

nõudega, siis sellise kinnisasja tagatiseks võtmine oleks taunitav või suisa lubamatu ning et

sellist kinnistut koormava hüpoteegi hüpoteegipidaja peaks igal juhul kandma kõik sellise

hüpoteegi muutmiseks või kustutamiseks hüpoteegipidaja nõusoleku saamiseks esitatava

hagiavaldusega seotud menetluskulud. Midagi sellist seadusest ei tulene. Sellise Põhjala

esitatud käsitluse puhul oleks näiteks kaasomandi lõpetamisega kaasnevate teistele

kaasomanikele nende omandiosa eest väljamõistetavate hüvitiste maksmiseks kinnisvara

tagatisel krediidi võtmine oluliselt piiratud või lausa välistatud, kuigi Riigikohtu praktikas on

selliseid krediidi võtmisi peetud põhjendatuks.

Buffeljags ei ole teinud ühtki toimingut või tehingut selleks, et põhjustada tema vastu kellegi

kohtusse pöördumist. Põhjala ei ole kohtueelselt teinud ühtki toimingut saamaks Buffeljagsilt

Põhjala soovitud nõusolekut hüpoteegiga seotud kannete muutmiseks. Sellises olukorras on

Põhjala väide, et Buffeljags ise põhjustas tema vastu Põhjala kohtusse pöördumise, mitte

üksnes ebaõige, vaid Buffeljagsi hinnangul ka lausa pahauskne.

Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole mingilgi moel seotud vastuhagiga.

Buffeljagsi kasuks seatud hüpoteegi kustutamine ei ole toimunud Buffeljagsi vastu esitatud

Põhjala nõude rahuldamiseks. Seetõttu ei ole käesolev olukord sarnane TsMS § 168 lg-s 4

kirjeldatud situatsiooniga (mis eeldab, et nõue on rahuldatud peale hagi esitamist). Maakohus

on vaidlustatud määruses õigesti leidnud, et arvestades Põhjala esitatud hagide asjaolusid,

saab järeldada, et SEB-i ja Buffeljagsi vastu esitatud nõuded kinnistusraamatus kinnistu

kaasomandiosale seatud hüpoteegi kannete muutmiseks olid kantud üldisest eesmärgist jagada

kinnistu korteriomanditeks. Praeguse hetke seisuga ei ole Põhjala soovitud korteriomandeid

moodustatud ja tegelikult ei ole üldse teada, kas selliseid korteriomandeid moodustataksegi.

Maakohus on õigesti märkinud, et AÕS § 325 lg 4 kohaselt ei eelda hüpoteek tagatava nõude

olemasolu. Hüpoteek Buffeljagsi kasuks ei ole kantud kinnistusraamatusse eesmärgil

takistada kinnistu korteriomanditeks jagamist. Maakohus on vaidlustatud määruses õigesti

märkinud, et kohtule ei ole esitatud ka asjaolusid, mis annaks alust arvata, et Buffeljagsi

kasuks kanti kinnistusraamatusse hüpoteek eesmärgil takistada kinnistu korteriomanditeks

jagamist.

Ühtki sellist alust, mistõttu tuleks jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda,

Buffeljagsi hinnangul ei esine. Buffeljags leiab, et antud juhul oleks Buffeljagsi suhtes

äärmiselt ebaõiglane jätta Buffeljagsi menetluskulud tema enda kanda.

Maakohus on arvestades menetluse asjaolusid ja käiku, sh asja keerukust ja mahtu,

vaidlustatud määruses õigesti lugenud Buffeljagsi lepingulise esindaja toimingud ja ka

ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks.

Ebaõige ja meelevaldne on Põhjala vastuväide, et Buffeljagsi 10. detsembri 2020. a

menetlusdokumenti ei ole koostanud Buffeljagsi lepinguline esindaja. See vastuväide tuleks

jätta ka tähelepanuta, kuna see esitati hilinenult.

9. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja määruskaebusega, leiab, et maakohtu

määrus tuleb osaliselt tühistada p-de 3 ja 4 osas, milles maakohus määras kindlaks ja mõistis

Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja Buffeljagsi menetluskulud suuremas summas kui 1755

eurot (ehk 742 euro 50 sendi osas). Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega määrata

kindlaks Buffeljagsi menetluskulud 1755 eurot ning mõista Põhjalalt Buffeljagsi kasuks välja

menetluskulud 1755 eurot. Muus osas tuleb jätta maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus

tuleb rahuldada osaliselt.

11. Praegusel juhul on Põhjala vaidlustanud maakohtu määruse Buffeljagsi menetluskulude

jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Hagidest loobumise vastuvõtmist pole vaidlustatud.

12. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud põhjendatult menetluskulud Põhjala kanda.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid TsMS § 654 lg-st

6 tulenevalt korrata.

13. Vastuseks määruskaebuse väidetele menetluskulude jaotust puudutavas osas märgib

ringkonnakohus järgmist.

Põhjala on tuginenud määruskaebuses sellele, et maakohtu lahend on vastuoluline, leides, et

esitatud on eraldi hagid, samas asudes menetluskulude jaotamisel lähtuma hagide üldisest

eesmärgist. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus juhtinud tähelepanu, et tegemist on

erinevate hagidega, selles kontekstis, et SEB, O. Kutšmei ja Buffeljags pole kaaskostjad

TsMS § 207 tähenduses, samuti viidanud, et TsMS § 429 lg 1 alusel on hagejal seega õigus

hagidest SEB-i ja Buffeljagsi vastu loobuda. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus eraldi

hagidele viidates ka õigesti leidnud, et seetõttu pole põhjendatud jätta praeguste hagide

loobumise järel kulusid O. Kutšmei kanda, mida Põhjala taotles, kuna O. Kutšmei pole SEB-i

ja Buffeljagsi vastu esitatud hagide pooleks.

Selleks, et hinnata, kelle kanda tuleb jätta loobutud hagidega seotud menetluskulud, hindas

aga maakohus põhjendatult seda, kas hüpoteekide kustutamisega on Põhjala saavutanud

hagide esitamisega taotletava eesmärgi.

Maakohus leidis ringkonnakohtu hinnangul põhjendatult, et praegusel juhul ei esine sellist

olukorda, kus saaks öelda, et Buffeljags on kohtusse pöördumise põhjustanud või pärast hagi

esitamist TsMS § 168 lg-te 4 ja 5 mõttes hageja nõude rahuldanud. Hageja taotles kostjate

kohustamist andma tahteavaldused, et muuta kinnistusraamatus nende kasuks seatud

hüpoteekide kandeid selliselt, et kinnistu korteriomanditeks jagamisel jääksid hüpoteegid

koormama senise kinnistu kaasomandiosa asemel korteriomandeid. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et pärast hagide esitamist on SEB-i ja Buffeljagsi kasuks kinnistu registriossa

kantud hüpoteegid küll kustutatud, kuid sellega ei ole hageja hagidega taotletud üldist

eesmärki saavutanud ega saa ka öelda, et Buffeljags on hageja nõude rahuldanud.

Asjaolu, et Buffeljags sai hüpoteegipidajaks kohtuvaidluse ajal, ei anna ringkonnakohtu

hinnangul alust järelduseks, et sellega põhjustas Buffeljags enda vastu kohtusse pöördumise.

Kuigi Põhjala ei saanud tõendada oma väiteid, et hüpoteek on seatud takistamaks kaasomandi

lõpetamist korteriomanditeks jagamise teel, ei ole Põhjala toonud esile selliseid asjaolusid,

millest saaks Põhjala soovitud järelduse teha. Põhjala väited selle kohta, et vastuhagile

vastuvaidlemine võis olla sisutühi, kuna hüpoteek ei pruukinud tagada reaalselt eksisteerivat

nõuet, on oletuslikud. Põhjala väidete alusel ei saa järeldada, justkui oleks Buffeljags ise

põhjustanud selle, et Põhjala pidi tema vastu kohtusse pöörduma. Põhjala pöördus kohtusse,

kuna soovis kaasomandit lõpetada korteriomanditeks jagamise teel.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et menetluskulude jaotamisel poolte vahel tuleb lisaks TsMS

§ 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh TsMS

§ 162 lg-t 4 (vt RKTKm 18.11.2022, 2-20-5007, p 15; RKTKm 26.01.2011, 3-2-1-142-10, p

9). Alternatiivselt on Põhjala palunud jätta Buffeljagsi menetluskulud Buffeljagsi kanda

TsMS § 162 lg 4 alusel. Nimetatud sätte järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole

Põhjala esile toonud selliseid erandlikke asjaolusid, mille tõttu oleks menetluskulude jätmine

Põhjala kanda olukorras, kus ta hagist Buffeljagsi vastu loobus, äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik.

Eeltoodud arvestades on maakohus jaganud põhjendatult menetluskulud selliselt, et on jätnud

need Põhjala kanda.

14. Kuigi menetluskulude jaotuse osas ei ole ringkonnakohtu hinnangul Põhjala

määruskaebus põhjendatud, leiab ringkonnakohus, et osaliselt tuleb tühistada maakohtu

lahend menetluskulude suuruse kindlaksmääramise ja väljamõistmise osas.

Põhjala on tuginenud sellele, et Buffeljagsi menetluskulud ei ole täies ulatuses põhjendatud,

kuna nimekirjas märgitud 5,5 tundi sisaldab 10. detsembri 2020. a kohtule esitatud

menetlusdokumendi koostamist, kuigi selle on allkirjastanud ja esitanud Buffeljagsi seaduslik

esindaja L. Schnur. Buffeljags on leidnud, et see on ebaõige ning lisaks on Põhjala selle

väitega hilinenud. Ringkonnakohus Buffeljagsi väitega ei nõustu. Asjas esitatud Põhjala 29.

jaanuari 2024. a seisukohas on Põhjala mh märkinud, et „Juhul kui kohus peaks siiski

otsustama jätta kostja menetluskulud vastuhageja kanda, palub vastuhageja kohtul kontrollida

kostja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust täies ulatuses.“ (dtl 1992). Seega on Põhjala

palunud maakohtul hinnata menetluskulude põhjendatust täies ulatuses. Ringkonnakohus

leiab, et asja materjalidega on kooskõlas see, et 10. detsembri 2020. a dokumendi on

allkirjastanud ja kohtule esitanud L. Schnur (vt dtl 628–633). Seega ei saa järeldada, et

nimetatud dokumendi koostamise ja esitamise kulu kuuluks Buffeljagsile hüvitamisele

lepingulise esindaja õigusabikuluna. Seega ei ole nimekirjas märgitud 5,5 tundi põhjendatud

ajakulu. Ülejäänud ajakulu, mis seondub muude nimekirjas märgitud toimingutega, pole

Põhjala vaidlustanud ja ringkonnakohtu hinnangul võib nimetatud toiminguid ja ajakulu

pidada ka põhjendatuks. Kokku on seega maakohtus kantud ajakulu põhjendatud 13 tunni

ulatuses. Arvestades lepingulise esindaja tunnitasu 135 eurot (käibemaksuta), mida võib

pidada põhjendatuks, on seega menetluskulude kindlaksmääramine põhjendatud 1755 euro

ulatuses (135 eurot * 13 tundi = 1755 eurot). Eeltoodust tulenevalt tuleb Põhjalalt Buffeljagsi

kasuks välja mõista maakohtus kantud menetluskulud 1755 eurot (käibemaksuta).

15. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu määrus osaliselt menetluskulude kindlaksmääramise

osas küll tühistada ning määruskaebus osaliselt rahuldada, kuid määruskaebuse

menetlemisega seotud kulud, mis seonduvad menetluskulude jaotuse vaidlustamisega, tuleb

jätta Põhjala kanda (vt ka RKTKo 16.06.2021, 2-20-5019/50, p-d 11–12). Menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisega seotud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata ning

need tuleb jätta poolte endi kanda.

16. Kuivõrd Buffeljags pole esitanud määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotuse

vaidlustamisega seotud menetluskulude kohta nimekirja, siis hüvitatavad menetluskulud

ringkonnakohtus puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)