2-24-19408/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1 / 9

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaija Koik

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-19408

Tsiviilasi

A. K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: A. K. (isikukood XXX, elukoht XXX,

telefon: XXX, e-posti aadress XXX)

Usaldusisik: Svetlana Pilden (Business Law Firm OÜ,

asukoht J. Poska tn 12-4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10126,

Harju maakond, Eesti, telefon: 528 0212, e-post:

svetlana.pilden@haldur.just.ee)

Menetlustoiming

RESOLUTSIOON

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, kirjalik menetlus

1. Kuulutada välja A. K.’i (isikukood XXX) pankrot 20.02.2025 kell 11:45.

2. Nimetada A. K.’i pankrotihalduriks Svetlana Pilden.

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 10.03.2025 kell 10:00. Koosolek

toimub Harju Maakohtus (Lubja 4, kohtusaal/virtuaalruum 3002).

4. Kohustada A. K.’i andma võlgniku vanne 10.03.2025 kell 10:00 enne võlausaldajate

esimest üldkoosolekut.

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma

enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende

tekkimise alusest ja nõude tähtpäevast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud

nõuded rahuldatakse viimases järgus.

6. Kõik isikud, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi

võlgniku suhtes, on kohustatud selle kohta andma teavet pankrotihaldurile.

7. Võlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

8. Algatada A. K.’i kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotimenetluse lõpuni

täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur.

9. Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

10. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

11. Jätta menetluskulud A. K.’i kanda.

12. Määrata usaldusisiku Svetlana Pildeni tasuks 1300,00 eurot, millele lisandub

käibemaks summas 286,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 1586,00 eurot. 13.

Mõista A. K.’ilt usaldusisiku Svetlana Pildeni kasuks välja usaldusisiku tasu

summas 1586,00 eurot (käibemaksuga). Väljamakse teostada büroole, mille kaudu

usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ

(registrikood 11308575), arveldusarve EEXXX SEB Pank AS-s.

14. Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pilden kindlaksmääratud usaldusisiku tasust 660

eurot, millele lisandub käibemaks 145,20 eurot ehk koos käibemaksuga 805,20 eurot

riigi vahenditest. Hüvitatav summa kanda büroole, mille kaudu usaldusisik

tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on Business Law Firm OÜ (registrikood

11308575), arveldusarve EEXXX SEB Pank AS-s.

Edasikaebamise kord

Võlgnik võib esitada pankrotimääruse peale määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest.

Menetluskulude kohta tehtud määruse peale, sh usaldusisikule tasu määramise ja vajalike

kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale, võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest. Määruskaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu.

ASJAOLUD

1. A. K. (avaldaja, võlgnik) esitas 23.12.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (dtl 1-

12). Avaldaja taotleb võlgade ümberkujundamise menetluse algatamist või, alternatiivselt, jätab

2 / 9

maksejõuetusmenetluse liigi kohtu otsustada. Võlgnik soovib maksejõuetusavalduse

läbivaatamist kirjalikus menetluses. Avalduse kohaselt on avaldaja võtnud laene, mis mõjutavad

oluliselt avaldaja ja tema laste elu. Avaldaja soovib laenudega toime tulla nii, et see ei segaks

tema elu ja laste lapsepõlve. Avaldaja on vabaabielus ning tal on kaks alaealist last. Avaldaja

igakuine töötasu on 1595 eurot. Lisaks on avaldaja sissetulekuks sotsiaaltoetused 190,17 eurot.

Avaldaja hindab oma igakuisteks väljaminekuteks keskmiselt 1010 eurot. Avaldaja hindab oma

kohustuste suuruseks 60 363,86 eurot. Avalduse kohaselt kuulub avaldajale neljarattaline

mopeed hinnangulise väärtusega 2000 eurot. Avaldaja toob välja, et tema nimele on lisaks

registreeritud kolm sõidukit, mida ei ole füüsiliselt olemas. Avaldajale kuulub X OYJ aktsia 12

osakut hinnangulise väärtusega 30 eurot ja SWEDBANK ROBUR GL HIGH DIVID C fond

1,749 osakut hinnangulise väärtusega 25,81 eurot. Muud vara avaldajal avalduse kohaselt ei ole.

2. Kohus võttis 13.01.2025 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas usaldusisikuks

Svetlana Pildeni (dtl 19-22).

3. Usaldusisik esitas 03.02.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku

aruande koos lisadega (dtl 23-441). Võlgniku vara- ja võlanimekirjast ja usaldusisiku aruandest

kogumis nähtub alljärgnev.

3.1. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas ca 1595 eurot (täpne summa on

varieerunud kuude lõikes vahemikus 1394-2600 eurot), võlgniku arvele laekuvad ka

võlgniku lastele määratud sotsiaaltoetused 190,17 eurot.

3.2. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused on 1100 eurot, muu hulgas tulenevalt asjaolust,

et võlgnikul on kaks alaealist last.

3.3. Võlgniku teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 55 983,53 eurot, millele

lisanduvad täitemenetluse kulud summas 512,40 eurot ja mootorsõidukite maks 112,22

eurot. Kõigi kohustuste puhul on tegemist võlanõuetega ning Bondora AS-i võlanõude

eeldatavas summas 6920,02 eurot suhtes toimuvad täitemenetlused 2-23-142648 ja 2-

23142647. Seejuures Eestihoius HLÜ võlanõue eeldatavas summas 39 301,68 eurot on

tagatud hüpoteegiga, mis koormab võlgniku elukaaslasele kuuluvat ning võlgniku, tema

laste ja tema elukaaslase ühiseks elukohaks olevat kinnistut. Seejuures Primero Finance

OÜ võlanõue eeldatavas summas 2428,57 eurot on tagatud autopandiga, mis koormab

võlgniku poolt võlgniku elukaaslasele võõrandatud mootorsõidukit Volvo V6 Plug-in

Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2014.

3.4. Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, Coop Pank AS-is ja LHV Pank AS-is,

arestitavad jäägid puuduvad.

3.5. Võlgniku nimele on registreeritud neljarattaline mopeed AIXAM, registreerimismärk

XXX, esmase registreerimise aasta 2007, eeldatava väärtusega 2000 eurot (hetkel

portaalis www.auto24.ee analoogsed pakkumised puuduvad).

3.6. Võlgnik on enne maksejõuetusavalduse esitamist võõrandanud lähikondsele

mootorsõiduki Volvo V6 Plug-in Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase

registreerimise aasta 2014, hinnangulise väärtusega 8000-10 000 eurot. Vastavas osas

esinevad tagasivõitmise alused.

3.7. Võlgnikule kuuluvad X OYJ aktsia 12 osakut hinnangulise väärtusega 30 eurot ja

SWEDBANK ROBUR GL HIGH DIVID C fond 1,749 osakut hinnangulise väärtusega

25 eurot.

3 / 9

3.8. Võlgnikule kuuluvad Swedbank V100 III samba pensioniosakud hinnangulise

väärtusega 12,75 eurot.

3.9. Muu vara võlgnikul puudub.

3.10.Usaldusisiku hinnangu kohaselt on võlgnik maksejõuetu. Arvestades võlgnikul vara

puudumist ning tema sissetulekute ja kohustuste, sealhulgas igakuiste tagasimaksete,

ilmset ebaproportsionaalsust, on tegemist selge pankrotiolukorraga. 3.11. Maksejõuetuse

põhjuseks on hooletu finantskäitumine ja valed investeerimisotsused. Usaldusisiku

hinnangul tekkisid võlgniku makseraskused hiljemalt 2022. aastal, kui ta hakkas

varasemate laenumaksete tasumiseks kasutama uusi laene. Maksejõuetuse peamiseks

põhjuseks on läbimõtlemata laenuotsused, mille vahendeid kasutati omakorda

läbimõtlematuks tarbimiseks. Näiteks sõidukite vahetamisel ei arvestanud võlgnik nende

tegelikku seisukorda ja kattis remondikulud uue laenuraha abil. Samuti kuhjusid

täiendavad kulud, sealhulgas kindlustus, rehvid ja muud sõiduki kasutamisega seotud

väljaminekud. Laene võttes ei kasutanud võlgnik näiteks võimalust vabaneda

laenukohustustest pensioniosakute realiseerimise kaudu, vaid on järgmistel kuudel

võtnud juurde laene ligikaudu 22 000 euro ulatuses.

3.12.Usaldusisiku hinnangul tuleks võlgniku suhtes välja kuulutada pankrot ja algatada

kohustustest vabastamise menetlus või menetlus lõpetada.

3.13.Võlgniku soovitud ümberkujundamise menetlus on ettenähtud eeskätt ajutiste

makseraskuste ületamiseks, millega antud juhul tegemist ei ole. Usaldusisik toob välja,

et võlgnikule on selge, et seoses pankroti väljakuulutamisega võivad tagatud nõudega

võlausaldajad, kelle nõuete maht on umbes 41 730,25 eurot, asuda rakendama oma

pandiõigust. Samas on pandiga tagatud nõude ümberkujundamine võimalik üksnes siis,

kui võlausaldaja sellega nõustub, vastavalt FIMS § 26 lg-le 6. Võlgnik on arvutanud, et

ta suudaks ümberkujundamise menetluse käigus teha võlausaldajatele väljamakseid

kokku 400 eurot, mis ülalpeetavaid ja sissetulekut arvestades on juba niigi piiripealne

summa. Samas ainult pandiga tagatud kohustuste täitmiseks kulub hetkel igakuiselt

603,85 eurot. Põhjendamatu oleks loota, et pandiga tagatud nõudega võlausaldajad

nõustuvad ümberkujundamise menetluse raames oma nõuete või tagasimaksete olulise

vähendamise või üldse muutmisega. Sellist võimalust eeldades ning arvestades

kohustuste kogusummat, 56 608 eurot, oleks võimaliku kava prognoositav kestus

ligikaudu 12 aastat (56608: 400), mis on antud menetluse puhul ebamõistlikult pikk aeg.

Usaldusisiku hinnangul puuduvad perspektiivid mõistliku ja teostatava

ümberkujundamiskava koostamiseks. Võlgade ümberkujundamise menetluses kannab

kulud üldjuhul võlgnik ning kohus määrab enne menetluse algatamist ka FIMS § 19 lg 2

alusel kulutuste katteks deposiidisumma. On selge, et ümberkujundamisele

mittekuuluvate igakuiste kohustuste (umbes 600 eurot) kõrval ei ole antud kulu

võlgnikule jõukohane.

3.14.Usaldusisik ei ole esile toonud asjaolusid, mis välistaks kohustustest vabastamise

menetluse läbiviimise.

4. Võlgnik teatas 12.02.2025 vastuses kohtule (dtl 452), et on nõus alustama pankroti- ja

kohustustest vabastamise menetluse algatamisega.

4 / 9

5. Kohus kuulas 20.02.2025 võlgniku telefoni teel ära. Kohus ärakuulamist ei protokollinud,

mistõttu kajastab kohus ärakuulamisega seonduvad olulised asjaolud käesolevas määruses

(TsMS § 477 lg 4 viimane lause, lg 8). Kohus tegi võlgnikule ülevaate usaldusisiku koostatud

vara- ja võlanimekirjast nähtuvast hinnangust võlgniku majanduslikule olukorrale. Kohus

selgitas, et selle kohaselt ei näi võlgnik olevat pelgalt makseraskustes vaid pigem maksejõuetu,

mistõttu ei ole võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine võimalik, kuigi kohus mõistab

vastavat võlgniku soovi arvestades, et võlgniku suurimat kohustust tagab tema elukaaslase

kinnistule seatud hüpoteek, mis on võlgniku pere elukohaks. Võlgnik kinnitas, et saab sellest aru.

Võlgnik lisas, et vahepeal on võlausaldaja BB Finance OÜ temaga sõlmitud lepingu üles öelnud

ning nõuab kogu võlgnevuse, mis on veidi üle 2000 euro, tagastamist. Kohus küsis üle, kas

võlgnik on nõus ka pankroti väljakuulutamise ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega. Võlgnik kinnitas, et on sellega nõus. Kohus selgitas võlgnikule võlgniku kohustusi

kohustustest vabastamise menetluses, sealhulgas kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova

tegevusega või seda otsida, anda usaldusisikule ja kohtule teavet muu hulgas oma tulu ja vara

kohta ning loovutada usaldusisikule oma tulu võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks seaduses

sätestatu kohaselt arvutatud summat ületavas osas. Kohus selgitas ka võlausaldajate võrdse

kohtlemise olulisust ja üldisi põhimõtteid, mille järgi võlausaldajatele väljamaksmisele kuuluv

tulu osa arvestatakse, usaldusisiku poolt kõrvale pannakse ja kord aastas võlausaldajatele välja

makstakse. Kohus selgitas ka, et kuivõrd võlgniku suurimat kohustust tagab hüpoteek tema

elukaaslase kinnistul, ning võlgniku elukaaslane on käendajana vastava kohustuse täitmise eest

võlgniku kõrval samuti vastutav käenduse ulatuses, siis tuleks hüpoteegi realiseerimisele

pööramise vältimiseks võlgniku elukaaslasel vastavat lepingut ülejäänud osas ise täita, kuivõrd

võlgnik peab kohtlema võlausaldajaid võrdselt kedagi eelistamata. Võlgnik kinnitas, et saab

sellest aru. Võlgnik kinnitas soovi ja valmisolekut oma kohustuste täitmise nimel pingutada, et

tema kohustused ei mõjutaks negatiivselt tema laste lapsepõlve.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Maksejõuetusavalduse lahendamine

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise ja pankroti väljakuulutamise taotluste

lahendamine

6. Kohus leiab, et võlgniku taotlus võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks tuleb

jätta rahuldamata ning võlgniku taotlus pankroti väljakuulutamiseks tuleb rahuldada.

7. Kohus algatab võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid

ei ole veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku vara

realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult eeldada. Võlgnik

loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi

nende sissenõutavaks muutumise ajal (FIMS § 19 lg 1).

8. Füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine

toimub pankrotiseaduses (PankrS) sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses

ei ole sätestatud teisiti (FIMS § 43).

9. Kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu (PankrS § 31 lg 1). Võlgnik on

maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see

suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine (PankrS § 1 lg 2). 10.

5 / 9

Kohtu hinnangul nähtub asjas kogutud tõenditest, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate

sissenõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

11. Usaldusisiku esitatud vara- ja võlanimekirja ja usaldusisiku aruandest koos lisadega (dtl

23441) nähtub, et võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu summas ca 1595 eurot (täpne

summa on varieerunud kuude lõikes vahemikus 1394-2600 eurot), võlgniku arvele laekuvad ka

võlgniku lastele määratud sotsiaaltoetused 190,17 eurot. Võlgniku igakuised jooksvad kulutused

on 1100 eurot, muu hulgas tulenevalt asjaolust, et võlgnikul on kaks alaealist last. Võlgniku

teadaolevad kohustused moodustavad vähemalt 55 983,53 eurot, millele lisanduvad

täitemenetluse kulud summas 512,40 eurot ja mootorsõidukite maks 112,22 eurot. Kõigi

kohustuste puhul on tegemist võlanõuetega ning Bondora AS-i võlanõude eeldatavas summas

6920,02 eurot suhtes toimuvad täitemenetlused 2-23-XXX ja 2-23-XXX. Seejuures Eestihoius

HLÜ võlanõue eeldatavas summas 39 301,68 eurot on tagatud hüpoteegiga, mis koormab

võlgniku elukaaslasele kuuluvat ning võlgniku ja tema elukaaslase ühiseks elukohaks olevat

kinnistut. Seejuures Primero Finance OÜ võlanõue eeldatavas summas 2428,57 eurot on tagatud

autopandiga, mis koormab võlgniku poolt võlgniku elukaaslasele võõrandatud mootorsõidukit

Volvo V6 Plug-in Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2014.

Võlgnikul on arvelduskontod Swedbank AS-is, Coop Pank AS-is ja LHV Pank AS-is, millel

arestitavad jäägid puuduvad. Võlgniku nimele on registreeritud neljarattaline mopeed AIXAM,

registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2007, eeldatava väärtusega 2000 eurot

(hetkel portaalis www.auto24.ee analoogsed pakkumised puuduvad). Võlgnik on enne

maksejõuetusavalduse esitamist võõrandanud oma elukaaslasele mootorsõiduki Volvo V6 Plug-

in Hybrid, registreerimismärk XXX, esmase registreerimise aasta 2014, hinnangulise väärtusega

8000-10 000 eurot. Vastavas osas esinevad tagasivõitmise alused. Võlgnikule kuuluvad

HONKARAKENNE OYJ aktsia 12 osakut hinnangulise väärtusega 30 eurot ja SWEDBANK

ROBUR GL HIGH DIVID C fond 1,749 osakut hinnangulise väärtusega 25 eurot. Võlgnikule

kuuluvad Swedbank V100 III samba pensioniosakud hinnangulise väärtusega 12,75 eurot. Muu

vara võlgnikul puudub.

12. Eeltoodud asjaoludest johtuvalt nõustub kohus usaldusisiku hinnanguga, et võlgnik on

maksejõuetu.

13. Kuivõrd võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise eelduseks on FIMS § 19 lg 1

kohaselt see, et võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole veel püsivalt maksejõuetu, ei ole antud

juhul kohane võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse algatamine. Kohus nõustub

seejuures usaldusisiku hinnanguga võlgade ümberkujundamise menetluse perspektiivituse kohta.

14. Küll aga esineb alus võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kuna võlgnik on maksejõuetu

ning on kohtule avaldanud nõusolekut ka võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest

vabastamise menetluse algatamise suhtes, kuulutab kohus välja võlgniku pankroti.

15. Usaldusisik Svetlana Pilden andis nõusoleku enda nimetamiseks võlgniku

pankrotihalduriks. Kohus nimetab pankrotihalduriks Svetlana Pildeni (PankrS § 31 lg 6).

16. Kohus määrab kohtumääruse resolutsioonis võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha (PankrS § 31 lg 6 esimene lause, § 78 lg 1).

17. Kohus kohustab võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara,

võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged (FIMS § 18 lg 8).

6 / 9

Kohustustest vabastamise menetluse algatamise taotluse lahendamine

18. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb

rahuldada.

19. Füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest

ei vabastata (FIMS § 44). Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus võlgniku pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule

tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui

kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti

väljakuulutamisega (FIMS § 45 lg 1).

20. Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata FIMS § 45 lg-s 3

sätestatud alustel.

21. Võlgnik on taotlenud enda suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Ka

usaldusisik on pidanud seda põhjendatuks. Usaldusisik ei ole välja toonud ja kohtule ei ole teada,

et käesoleval juhul esineks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluseid jätta kohustustest vabastamise

menetlus algatamata.

22. Kohtu nimetatud pankrotihaldur täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni ka usaldusisiku

ülesandeid, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises (FIMS § 46 lg 1).

23. Usaldusisik peab esitama kohtule igal aastal võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

kohta aruande (FIMS § 46 lg 3). Kohus määrab esimese aruande esitamise tähtpäeva

pankrotimenetluse lõppemisel.

24. Kohus otsustab võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 1).

25. Kohus teeb käesoleva määruse teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded (FIMS § 18 lg

4, PankrS § 33 lg 1).

Menetluskulud

26. Kuna kohus rahuldab pankrotiavalduse, tuleb pankrotimenetluse kulud, sh usaldusisiku

tasu, tasuda pankrotivarast (FIMS § 8 lg 1, PankrS § 150 lg 1 p 2, lg 2). Pankroti

väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1 p 1).

27. Usaldusisik esitas taotluse tasu määramiseks (FIMS § 54 lg 4 esimene lause). Usaldusisikul

on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda

oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg

1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt

(FIMS § 54 lg 2 esimene lause).

28. Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku

kutseoskusi (FIMS § 54 lg 4). Kohus kontrollib ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste

põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu

suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku

7 / 9

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).

29. Usaldusisik palub määrata oma töötasuks 1300,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas

286,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 1586,00 eurot. Usaldusisik esitas kohtule tasu ja

tööaja arvestuse (FIMS § 54 lg 4, PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt kulus tal oma ülesannete

täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku

kutseoskusi ning usaldusisiku esitatud vara- ja võlanimekirjast ja selle lisadest nähtuvat

arvestades, et usaldusisiku tööaja arvestuses välja toodud ülesanded on olnud vajalikud ja

nendele kulunud aeg on olnud mõistlik ja põhjendatud. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot jääb

alla hüvitatava tunnitasu ülemmäära ega ole ebamõistlikult suur (PankrS § 23 lg 3 teine lause,

PankrS § 65 lg 11). 30. Lähtuvalt eeltoodust määrab kohus FIMS § 54 lg-te 1 ja 2 ning PankrS §

23 lg-te 1-3 alusel usaldusisiku tasuks 1300,00 eurot, millele lisandub käibemaks summas

286,00 eurot, ehk kokku koos käibemaksuga 1586,00 eurot.

31. FIMS § 54 lg 2 teise lause ja PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus mõista usaldusisiku tasu

ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui

esineb alus menetluse raugemiseks (PankrS § 29 lg 1, lg 2) ning võlgniku varast ei jätku

usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgniku

pankrotivaras ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu

põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu hüvitamine riigi vahenditest.

32. Riigi vahenditest ei hüvitata usaldusisiku tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot,

sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi

vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka

Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi

vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab usaldusisikule riigi

vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1). Määruse alusel

tuleks usaldusisikule riigi vahenditest seega hüvitada 660 eurot, millele lisandub käibemaks

145,20 eurot ehk koos käibemaksuga 805,20 eurot (20 alustatud pooltundi x 33).

33. Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu välja võlgnikult, kuid

määrab, et see hüvitatakse usaldusisikule osaliselt riigi vahenditest.

34. Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus usaldusisiku tasu maksmise büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb, milleks määruse tegemise hetkel on on Business Law Firm OÜ

(registrikood 11308575), arveldusarve EEXXX SEB Pank AS-s (FIMS § 54 lg

9).

KOHTU SELGITUSED VÕLGNIKULE

35. Kohus on kuulutanud välja võlgniku pankroti. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed on

sätestatud PankrS §-s 35. Pankroti väljakuulutamisel muutub võlgniku vara muu hulgas

pankrotivaraks ning selle valitsemise õigus (sh tehingute tegemise õigus) läheb üle

pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1 ). Kas ja millist

konkreetset võlgnikule kuuluvat vara võib võlgnik ise valitseda, tuleb arutada pankrotihalduriga.

36. Kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse. Menetluse algatamine ei

tähenda automaatselt, et kohus menetluse lõpus ka võlgniku kohustustest vabastab. Kohustustest

vabastamise menetlus eeldab võlgniku aktiivset osavõttu menetlusest ning võlgniku pingutust

rahuldada võlausaldajate nõudeid nii suures ulatuses, kui see on võlgniku jaoks mõistlikult

võimalik. Võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel kohustatud (FIMS § 47 lg 1-2):

8 / 9

•

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

•

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest;

•

mitte varjama saadud tulusid ning vara;

•

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma

sissetulekute ja vara kohta.

37. Pärast pankrotimenetluse lõppemist ja kohustustest vabastamise menetluse jätkumist loetakse

võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks

kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Usaldusisik peab võlgnikule üle andma sissetuleku osa,

millele ei saa sissenõuet pöörata, ja täiendava 25 protsenti, mis arvutatakse sissetuleku osalt,

millele saab sissenõuet pöörata. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma (FIMS § 47 lg 3-7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaija Koik

kohtunik

9 / 9