2-24-126510/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Kohtujurist

Andrei Polovnjov

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-126510

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi J. S. vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

4294,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Holm Bank AS (registrikood: 14080830;

asukoht XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Jaana Jostmann (e-post:

XXX);

Kostja: J. S. (isikukood: XXX; elukoht teadmata).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi alternatiivse nõude osas tagaseljaotsusega.

2. Mõista kostjalt J. S. hageja Holm Bank AS-i kasuks välja tulevikus sissenõutavaks

muutuvad põhivõla osamaksed järgmise graafiku kohaselt:

Maksetähtaeg

Põhiosamakse

10.07.2025

5,11

10.08.2025

32,76

10.09.2025

32,76

10.10.2025

32,76

10.11.2025

32,76

10.12.2025

32,76

10.01.2026

32,76

10.02.2026

32,76

10.03.2026

32,76

10.04.2026

32,76

10.05.2026

32,76

10.06.2026

32,76

10.07.2026

32,76

10.08.2026

32,76

10.09.2026

32,76

2-24-126510

10.10.2026

32,76

10.11.2026

32,76

10.12.2026

32,76

10.01.2027

32,76

10.02.2027

32,76

10.03.2027

32,76

10.04.2027

32,76

10.05.2027

32,76

10.06.2027

32,76

10.07.2027

32,76

10.08.2027

32,76

10.09.2027

32,76

10.10.2027

32,76

10.11.2027

32,76

10.12.2027

32,76

10.01.2028

32,76

10.02.2028

32,76

10.03.2028

32,76

10.04.2028

32,76

10.05.2028

32,76

10.06.2028

32,76

10.07.2028

32,76

10.08.2028

32,76

10.09.2028

32,76

10.10.2028

32,76

10.11.2028

32,76

10.12.2028

32,76

10.01.2029

32,76

10.02.2029

32,76

10.03.2029

32,76

10.04.2029

32,76

10.05.2029

32,76

10.06.2029

32,76

10.07.2029

32,76

10.08.2029

32,76

10.09.2029

32,76

10.10.2029

32,76

10.11.2029

32,76

10.12.2029

32,76

10.01.2030

32,76

10.02.2030

32,76

10.03.2030

32,76

10.04.2030

32,76

10.05.2030

32,76

10.06.2030

32,76

10.07.2030

32,76

2-24-126510

10.08.2030

32,76

10.09.2030

32,76

10.10.2030

32,76

10.11.2030

32,76

10.12.2030

32,76

10.01.2031

32,76

10.02.2031

32,76

10.03.2031

32,76

10.04.2031

32,76

10.05.2031

32,76

10.06.2031

32,76

10.07.2031

32,76

10.08.2031

32,76

10.09.2031

32,76

10.10.2031

32,76

10.11.2031

32,76

10.12.2031

32,76

10.01.2032

32,76

10.02.2032

32,76

10.03.2032

32,76

10.04.2032

32,76

10.05.2032

32,76

10.06.2032

32,76

10.07.2032

32,76

10.08.2032

32,76

10.09.2032

32,76

10.10.2032

32,76

10.11.2032

32,76

10.12.2032

32,76

10.01.2033

32,76

10.02.2033

32,76

10.03.2033

32,76

10.04.2033

32,76

10.05.2033

32,22

Kokku:

3084,01 eurot

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt J. S. hageja Holm Bank AS-i kasuks välja menetluskulu summas 510

eurot (riigilõiv 490 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kaja esitamine

Kostja võib kohtuotsuse peale esitada kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

2-24-126510

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse

toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega

või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajalt tasutakse

riigilõivu. Riigilõivu tasutakse summa, mis poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, §

633 lg 7).

Selgitus menetlusabi taotlejale

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on Holm Bank AS hagi J. S. vastu võlgnevuse nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 09.05.2023 laenulepingu nr xxxx, mille alusel

väljastas hageja kostjale laenu 3500 eurot.

Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 10.05.2033. Vastavalt lepingu punktile 2

on intressimäär 14,19% aastas. Lepingu koostamise päeval on lepingu punkti 3 alusel

krediidi kulukuse esialgne määr 23,77% aastas eeldusel, et intressimäär on 14,19% aastas,

laenutähtpäev 10.05.2033, lepingu sõlmimise tasu 35 eurot, laen võetakse kohe kasutusse

ja leping kehtib kokkulepitud aja jooksul. Vastavalt lepingu punktile 2 on lepingu

sõlmimise päeval viivisemäär 14,19% aastas (0,04% päevas).

Lepingu p 2 kohaselt on õigus hagejal nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitule muude

hinnakirjas toodud kulude hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda

võlateatise edastamisel kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi

kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise

kohta.

Hageja esitas andmed vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta. Hageja

omandas teabe kostja varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste

kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel, sh avalikest

andmebaasidest.

3. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal oli täielikult

tasutud lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed kuni 10.02.2024. Alates 10.03.2024 on

maksegraafikujärgsed osamaksed tasumata.

2-24-126510

Kuna kostja rikkus oluliselt talle lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei reageerinud

ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja 14.06.2024

kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, millega andis kostjale kahenädalase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et

võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja lepingu alates

28.06.2024 olulise rikkumise tõttu üles öelduks. Hageja edastas kostjale 28.06.2024

lepingu ülesütlemise teavituse ja kogu sissenõutavaks muutunud võlgnevuse tasumise

nõude. Kostja ei ole kohtuväliselt võlgnevust tasunud.

4. Hageja palus kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 3417,10 eurot, intressi suurusega

14,19% aastas, perioodi eest 11.02.2024 kuni 27.06.2024 summas 273,92 eurot, viivise

suurusega 14,19% aastas perioodi 11.03.2024 kuni 13.09.2024 eest summas 103,31 eurot,

menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 15 eurot ja jooksva viivise lepingujärgses

määras tasumata põhivõlalt summalt alates 14.09.2024 kuni põhivõla tasumiseni.

5. Ühtlasi esitas hageja nõude ümberarvestuse, kui kohus leiab, et hageja ei ole täitnud

vastutustundliku laenamise põhimõtteid.

Ümberarvestuse kohaselt ei ole leping üles öeldud. Hageja palus mõista kostjalt välja

edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva põhinõude 3084,01 eurot. Hageja on jaganud

ümberarvestatud põhiosa maksed võrdselt maksegraafikule. Kostjal on tasutud

ümberarvestatud põhiosa maksed kuni 10.06.2025. 10.07.2025 osamakse on tasutud

osaliselt summas 27,65 eurot. Alates 10.08.2025 on ümberarvestatud põhiosa osamaksed

tasumata.

Kohtu seisukoht

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 näeb ette, et kui kostja ei ole hagile

vastanud, võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Sel juhul loetakse hageja

esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kättetoimetatud 23.01.2025 väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt kohtule vastanud. Kuivõrd kostja ei ole hagile vastanud, rahuldab kohus

hagi põhjendatud osas tagaseljaotsusega.

7. Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Kohus rahuldab hagi alternatiivse

nõude osas tagaseljaotsusega.

Kohtu põhjendused

8. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma

majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on

füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse

läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid pooled laenulepingu nr xxxx, mille alusel

väljastas hageja kostjale laenu 3500 eurot. Kostja pidi tasuma hagejale laenu eest intressi.

2-24-126510

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma

majandus- ja kutsetegevusega.

9. Kohtu hinnangul vastab viidatud leping ja selle lisa tarbijakrediidilepingu tunnustele VÕS

§ 402 lg 1 mõistes ning sellele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale

pandud täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 4031 lg 1 p 7

ja 9) ja vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 4034 lg 1) ning VÕS §-des

4062 ja 408 sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole

vastuväidetest.

10. Vastavalt VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu

sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034

lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet

ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise

kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab

krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses

ja võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes

võimaluse korral talle iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et

krediidiandja või -vahendaja kontrollib tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste

täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et hageja ei järginud kostja suhtes

vastutustundliku laenamise põhimõtet nõutaval viisil. Arvestades hageja poolt kohtule

esitatud asjaolusid, jättis hageja kontrollimata kostja igakuiste sissetulekute ja kohustuste

suuruse.

Seadus ei kohusta krediidiandjat vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

tingimata krediidisaaja pangakonto väljavõtet küsima, kuid krediidiandjate- ja vahendajate

seadus (KAVS § 50 lg 3) paneb krediidiandjale kohustuse võlgniku esitatud teavet

kontrollida (tehes selleks mõistlikke pingutusi).

Kohus on seisukohal, et pelgalt avalikesse andmebaasidesse päringu tegemine ei ole

piisav, et kontrollida krediidisaaja andmeid tema sissetulekute ja kohustuste kohta.

Tallinna Ringkonnakohus leidis 08.11.2021 kohtuotsuses nr 2-20-106661 p-s 55, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks tuleb minimaalselt nõuda laenutaotlejalt

tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt

hinnata tema krediidivõimet. Seda ka väiksemate laenusummade puhul.

Käesoleval juhul hageja kostjalt pangakonto väljavõtet ei nõudnud. Hageja ei tuginenud

sellele, et oleks kostjalt nõudnud dokumente oma krediidivõimelisuse kohta või vähemalt

2-24-126510

teinud ettepaneku neid esitada. Eeltoodust tulenevalt on esialgne krediidiandja jätnud

sisuliselt kostja krediidivõimelisuse tuvastamata.

11. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see

ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe

vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata

krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus VÕS § 4034 lg 6.

12. Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS

§ 4034 lg 7 kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

13. VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama,

arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Samuti tuleb sel juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära

muutumisega ja mistõttu on olnud need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse

tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

14. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata

jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1

kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.

Hageja selgitas, et kostja teostas tasumisi lepingu eest kokku summas 640,60 eurot.

Ümberarvestuse kohaselt on kostjal täielikult tasutud intress 224,61 eurot, põhiosa

osamaksed kuni 10.12.2024 summas 191,78 eurot ja ümberarvestatud põhiosa maksed

kuni 10.06.2025 summas 196,56 eurot. 10.07.2025 osamakse on tasutud osaliselt summas

27,65 eurot. Hageja palus mõista kostjalt välja edasiulatuvalt sissenõutavaks muutuva

põhinõude summas 3084,01 eurot.

15. Hageja tõi esile, et lepingut ei saa lugeda kehtivalt üles öelduks. Vastavalt kostja ja hageja

lepingule, tuleb kostjal krediit tagastada igakuiste osamaksetena, seega ei ole poolte leping

hagi esitamise ajaks lõppenud ka tähtpäeva saabumisega. Seega tuleb asuda seisukohale,

et poolte leping kehtib, kuid vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on

tühised kokkulepped intressimäära ja muude kulude kohta.

Hageja palus välja mõista tulevikus alates 10.07.2025 kuni 10.05.2033 sissenõutavaks

muutuvad põhiosamaksed vastavalt hagiavalduses toodud maksegraafikule.

16. TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka

kinnistu või ruumi vabastamiseks tulevikus, kui nõude täitmine on seotud kindla

tähtpäevaga, samuti nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus.

2-24-126510

Esitatud andmetest on näha, et kostja on teinud lepingu alusel viimase makse enne

10.02.2024. Seega ei ole kostja lepingut käesolevaks ajaks täitnud üle ühe aasta, samuti ei

ole kostja osalenud kohtumenetluses. Kohus ei ole tuvastanud asjaolusid, mis viitaksid

sellele, et kostja ei peaks tasuma hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvat nõuet. Seetõttu

leiab kohus, et kuigi kostja ei ole nõude suuruse muutumise tõttu hagi esitamise ajaks

lepingu täitmisega võlgnevuses, viitab kostja kohtueelne ja menetluslik käitumine sellele,

et kostja ei pruugi siiski lepingut nõuetekohaselt tulevikus täita. Seega esinevad

erandlikud asjaolud, mõistmaks välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad kohustused.

17. Kohus rahuldab hageja alternatiivse nõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed kogusummas 3084,01 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude

rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses

kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1). Kohus jätab alternatiivse nõude rahuldamise tõttu

menetluskulud kostja kanda.

19. Hageja palub välja mõista kostjalt menetluskulu summas 510 eurot (riigilõiv 490 eurot ja

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot).

Kohus leiab, et riigilõiv ja maksekäsu kiirmenetluse kulu on vajalik ja põhjendatud

menetluskulu. Kohus mõistab kostjalt välja menetluskulu, milleks on 510 eurot.

20. Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kui

kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses (Riigikohtu 17. detsembri

2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik