3-21-818/49 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Einar Vene, Maili Lokk, Madis Ernits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tartu

Haldusasja number

3-21-818

Haldusasi

X.X. kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse

tegemiseks vaadata üle kaebaja tugevdatud

järelevalvega osakonnas hoidmise vajadus kord kolme

kuu jooksul ja edastada kaebajale riskihindamise

tulemused

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.03.2024. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X. apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja – X.X.

Vastustaja – Viru Vangla

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebaja apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

2. Tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot käesoleva

määruse resolutsiooni punkti 1 jõustumisel. Riigilõivu tagasimakse sooritamiseks

tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed (konto number ja

konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada.

3. Asendada arvutivõrgus avaldatavas ringkonnakohtu määruses kaebaja nimi

tähemärgiga X.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muus osas ei ole määrus edasi kaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebaja, kes viibis alates 21.07.2017 Viru Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas (II

üksus), esitas 27.12.2020 Viru Vanglale taotluse nr 6-10/40570-1, milles palus, et talle antaks

võimalus väljendada seisukohta seoses tugevdatud järelevalvega osakonnas paiknemisega ja

et teda teavitataks kirjalikult sinna paigutamise põhjustest. Kaebaja nõudis, et Viru Vangla

vaataks tema tugevdatud järelevalvega osakonnas viibimise üle kord iga kolme kuu tagant.

2. Viru Vangla vastas 27.01.2021 kaebaja taotlusele vastusega nr 6-10/40570-2, milles viitas,

et 16.03.2020. a vastusega nr 6-10/7841-2 vastas Viru Vangla kaebaja samasisulisele

pöördumisele, ning märkis, et vanglal ei ole sellele midagi täiendavalt lisada. Viru Vangla

16.03.2020. a vastuse nr 6-10/7841-2 kohaselt ei takista vangla kaebajal enda seisukohti

esitamast. Viru Vangla selgitas, et kuna vanglasisene paigutamine on olemuselt toiming, ei

ole vangla kohustatud seda automaatselt kirjalikult põhjendama. Kinnipeetava tugevdatud

järelevalvega üksusesse paigutamine toimub riskihindamise alusel, kuid nimetatud dokumenti

kinnipeetavale ei väljastata. Õigusaktidest ei tulene, kui tihti peaks vangla kontrollima

kinnipeetavate puhul tugevdatud järelevalve kohaldamise vajadust. Üldjuhul koostatakse

kinnipeetava kohta uus riskihindamine, kui täitmiskava periood on möödunud või kui isikul

on käimas tingimisi enne tähtaega vabastamise menetlus, kuid uus riskihindamine koostatakse

ka siis, kui ilmnevad uued olulised asjaolud.

3. Kaebaja esitas 24.02.2021 Viru Vanglale vaide nr 6-12/59-1, milles vaidlustas vangla

27.01.2021. a vastuse nr 6-10/40570-2.

4. Viru Vangla tagastas vaide 15.03.2021. a otsusega nr 6-12/59-2, milles leidis, et kaebaja on

esitanud juba samasisulised taotlused 17.02.2020 ja 27.12.2020. Vangla koostas kaebajale

vastuse 16.03.2020 ning sellest ajast saati ei ole vangla seisukoht muutunud.

5. Kaebaja esitas Tartu Halduskohtule kaebuse, milles esitas kohustamisnõude, et vangla

vaataks kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse üle vähemalt kord iga

kolme kuu tagant ning edastaks kaebajale riskihindamise tulemused.

6. Tartu Halduskohus jättis 25.03.2024. a otsusega kaebuse (resolutsiooni p 2) ning kaebaja

vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata (resolutsiooni p 1). Halduskohus jättis

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3).

7. Kaebaja esitas 22.04.2024 Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse

Tartu

Halduskohtu 25.03.2024. a otsuse peale. Kaebaja palub halduskohtu otsus tühistada ja teha

uus otsus, millega tema kaebus rahuldada.

8. Viru Vangla esitas 03.07.2024 apellatsioonkaebusele vastuse, millest selgub, et kaebaja ei

paikne enam Viru Vangla II üksuses, kuhu paigutatakse tugevdatud järelevalvet vajavad

kinnipeetavad. Kaebaja paigutati 02.07.2024 ümber Tallinna Vanglasse ning ta ei viibi enam

tugevdatud järelevalvega osakonnas. Kaebaja suhtes on tugevdatud järelevalve vajadus ära

langenud.

9. Tartu Ringkonnakohus andis 24.01.2025. a määrusega kaebajale võimaluse kaebuse

muutmiseks ning menetluse jätkamise vajalikkuse osas põhjenduste esitamiseks seitsme päeva

jooksul alates määruse kättesaamisest.

10. Kaebaja teatas 27.01.2025. a avalduses, et jääb täielikult oma kaebuse juurde ja soovib, et

talle avaldataks kirjalikult kõik põhjused seoses tema tugevdatud järelevalvega osakonda

paigutamisega ja seal hoidmisega. See, et kaebaja viibib praegu Tallinna Vanglas, ei tähenda,

et Tallinna Vangla peaks hakkama kaebajale kirjalikult avaldama tugevdatud järelevalvega

osakonnas viibimise põhjuseid. Kaebaja jääb nõude juurde kohustada Viru Vanglat vähemalt

kord kolme kuu tagant vaatama üle kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise

vajaduse. Ühtlasi soovib kaebaja, et talle edastataks riskihindamise tulemused. Kaebajat hoiti

seitse aastat tugevdatud järelevalvega osakonnas ja alles 02.07.2024 paigutati kaebaja

tavaosakonda. Miski ei garanteeri, et suvaline vanglaametnik ei manipuleeriks järjekordselt

kaebaja riskihinnanguga ja tekitaks kaebajale tugevdatud järelevalve vajaduse, mis toob kaasa

kaebaja paigutamise tugevdatud järelevalvega osakonda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

12. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 190 sätestab, et kui käesoleva seadustiku §

187 lg-s 3 sätestatud asjaolud ilmnevad pärast apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist

apellatsioonimenetluse käigus, jäetakse apellatsioonkaebus HKMS § 187 lg-tes 4–7 sätestatut

arvestades läbi vaatamata. HKMS § 187 lg 3 p 6 kohaselt apellatsioonkaebus tagastatakse, kui

apellandil ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigust või kui asjas tehtav kohtuotsus ei saaks

muutunud asjaolude tõttu enam ilmselgelt mõjutada tema õigusi või kohustusi.

13. Käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kohustamisnõude, et Viru Vangla vaataks kord

kolme kuu jooksul üle tema tugevdatud järelevalvega osakonnas hoidmise vajaduse ning

edastaks kaebajale riskihindamise tulemused. Viru Vangla vastusest apellatsioonkaebusele

selgus, et kaebaja viibib alates 02.07.2024 Tallinna Vanglas, st kaebaja ei ole enam Viru

Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnas. Seoses kaebaja ümberpaigutamisega Viru

Vangla tugevdatud järelevalvega osakonnast Tallinna Vangla tavaosakonda, on asjaolud

muutnud apellatsioonimenetluse käigus.

14. Ringkonnakohtu hinnangul olukorras, kus kaebaja on ühest vanglast teise

ümberpaigutatud, kusjuures enam ei viibi kaebaja tugevdatud järelevalvega osakonnas, ei ole

kaebuses esitatud nõue enam tema jaoks tõhus vahend kaitsmaks oma õigusi. Seega on

kaebaja apellatsioonkaebus muutunud sisutuks. Kohtupraktikas on väljendatud seisukohta, et

kui isiku õigusi asjas tehtav kohtuotsus faktiliste asjaolude muutumise pärast enam mõjutada

ei saa, siis ei saa tema edasikaebust ka lahendada (RKHKo 01.04.2009, 3-3-1-90-08).

Ringkonnakohus andis kaebajale 24.01.2025. a määrusega võimaluse kaebuse muutmiseks

ning menetluse jätkamise vajalikkuse põhjendamiseks. Kaebaja vastas viidatud

ringkonnakohtu määrusele 27.01.2025. a avaldusega, milles märkis, et jääb enda kaebuse

juurde. Ringkonnakohus leiab, et muutunud asjaolude tõttu on kohustamiskaebuse

lahendamine muutunud sisutuks. Kaebaja selgitused selle kohta, et võib esineda võimalus, et

vanglaametnikud taaskord manipuleerivad kaebaja riskihinnanguga ja tekitavad talle

tugevdatud järelevalvega osakonda paigutamise vajaduse, mistõttu kaebaja paigutatakse tagasi

tugevdatud järelevalvega osakonda, ei ole piisavad lahendamaks apellatsioonkaebust

sisuliselt. Tegemist on pelgalt hüpoteetilise võimalusega, et kaebaja võib riskihindamise

tulemusena sattuda taaskord tagasi tugevdatud järelevalvega osakonda ning seetõttu ka Viru

Vanglasse, sest Tallinna Vanglas ei eksisteeri üksust, kus hoitakse tugevdatud järelevalvet

vajavaid kinnipeetavaid (Tallinna Vangla põhimääruse §-d 193–197). Kaebaja ei ole välja

toonud, miks apellatsioonkaebuse menetlusega jätkamine on vajalik tema õiguste kaitseks ja

kuidas Viru Vangla otsustused kaebaja paigutamisel ja paigutamise põhjendustest teatamata

jätmine jätkuvalt tema õigusi rikuvad. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja

apellatsioonkaebuse HKMS § 190 ja § 187 lg 3 p 6 alusel läbi vaatamata. Vastavalt HKMS §-

le 190 koostoimes § 187 lg 2 teise lausega loetakse apellatsioonkaebuse läbi vaatamata

jätmisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

15. HKMS § 185 lg 1 kohaselt kohaldatakse apellatsioonimenetluses esimese astme kohtu

menetluse kohta kehtivaid sätteid, kui apellatsioonimenetluse kohta ei ole sätestatud teisiti või

kui esimese astme kohtu menetluse kohta sätestatu ei ole vastuolus apellatsioonimenetluse

olemusega. HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab

kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg

2 alusel. HKMS § 104 lg 8 lause 5 kohaselt riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle

pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine riigilõivu

tagastamist välistavaid asjaolusid. Kohtute infosüsteemi andmetel tasuti apellatsioonkaebuse

esitamisel riigilõivu 20 eurot, mis tuleb käesoleva määruse jõustumisel tagastada. Riigilõivu

tagasimakse sooritamiseks tuleb kaebajal ringkonnakohtule teatada arvelduskonto andmed

(konto number ja konto omaniku nimi), kuhu riigilõiv tagastada. Ringkonnakohus selgitab, et

HKMS § 104 lg 8¹ kohaselt riigilõivu tagastamise nõue lõpeb kahe aasta möödumisel selle

aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti, kuid mitte enne menetluse jõustunud lahendiga lõppemist.

16. Tulenevalt HKMS § 175 lg-st 3 asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses

kaebaja nime tähemärgiga X.

(allkirjastatud digitaalselt)