2-24-106039/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Põlvas

2-24-106039

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Alo Noormets

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Võrus

Kohtuasja number

2-24-106039

Kohtuasi

J.T hagi G.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

960 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: J.T (isikukood XXX)

Kostja: G.J (isikukood XXX)

Asja läbivaatamise kuupäev

20. veebruar 2025 / kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada J.T hagi G.J-i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt G.J-ilt hageja J.T kasuks võlgnevus summas 480 eurot.

3. Jätta J.T hagi G.J-i vastu rahuldamata leppetrahvi 480 eurot nõudes.

4. Jätta menetluskulud 50 % ulatuses kostja kanda ja 50% ulatuses hageja kanda.

5. Määrata hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 265 eurot (s.o

riigilõiv 245 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot). Kostjal

kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista kostjalt hageja kasuks menetluskulud 132,50 eurot.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle

lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

1(4)

2-24-106039

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv (riigilõivuseadus § 59 lg 19), mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100

eurot. Riigilõiv kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank

EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Luminor Bank

EE221700017003510302 või LHV Pank EE567700771003819792 (viitenumbrita). Riigilõivu

tasumise andmed esitada kohtule.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral

menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Tartu Maakohtu menetluses on J.T hagi G.J vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja

palub kostjalt välja mõista kostjaga sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlgnevus 480 eurot

ja leppetrahv 480 eurot. Kuivõrd hageja ei suutnud tõendada vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist, palus hageja täiendatud hagis kostjalt välja mõista üksnes põhivõlgnevus.

Juhul, kui kostja ei vasta hagile kohtu määratud tähtajaks, palub hageja lahendada hagi

tagaseljaotsusega.

Menetluse käik

2. Kohus on hagejale 02.12.2024 määruses selgitanud tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid

õigusnorme ja tõendamiskoormist.

3. Tartu Maakohus võttis 04.04.2024 määrusega hagiavalduse menetlusse ja andis kostjale

tähtaja 21 päeva hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks. Kohus hoiatas, et juhul kui

kostja ei vasta tähtaegselt esitatud hagile või ei põhjenda, miks ta hagi ei tunnista, võib kohus

hageja nõusolekul kirjalikus menetluses hagi rahuldada tagaseljaotsusega kostjat kohtusse

kutsumata. Kohtudokumendid on kostjale TsMS 3141 lg 2 alusel 12.04.2024 kättetoimetatud,

kuid kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks hagiavaldusele vastust esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh hagiavaldusega ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ning kuulub TsMS §

407 lg 1 kohaselt rahuldamisele tagaseljaotsusega osaliselt. Kohus teeb tagaseljaotsuse

põhjusel, et kostja, kellele hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuivõrd kostja ei täitnud tema ja hageja vahel

sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi ega esitanud vastuväiteid hagile, siis asub kohus

seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle.

2(4)

2-24-106039

6. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on hageja nõude aluseks kostja ja hageja vahel

sõlmitud tarbijakrediidileping. Puudub vaidlus, et krediidiandja tegutses oma majandus- või

kutsetegevuses ning kostja on tarbija võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 5 mõistes. Seega on

hageja nõude aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes. Tegemist on VÕS § 108 lg

1 tähenduses rahalise kohustuse täitmise nõudega.

7. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel ja selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet (vt

Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 17-24; Tartu Ringkonnakohtu

19.12.2022 otsus tsiviilasjas nr 2-22-118076).

VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist aktiivselt infot koguma ning

omandama teabe, mis võimaldab hinnata tarbija krediidivõimelisust. VÕS § 4034 lg 3 järgi

küsib krediidiandja krediidivõimelisuse hindamiseks vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab

asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks

olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline.

Hageja ei ole menetluses esitanud asjaolusid ega tõendeid vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise kohta.

8. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalide ja tõenditega, leiab, et kuivõrd esialgne

laenuandja ei ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis hagi on õiguslikult

põhjendatud üksnes osaliselt, st sissenõutavaks muutunud põhinõude ulatuses.

9. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 480 eurot.

10. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis

täiendab kohus tagaseljaotsust kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses

(Riigikohtu 17. detsembri 2014. aasta määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-14, p 11 kolmas lõik).

MENETLUSKULUD

11. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2

kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või

menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse

või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse

kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades hagi rahuldamise ulatust (hageja nõuded olid

kokku 960 eurot ja kohus mõistab kostjalt hageja kasuks 480 eurot, seega rahuldab kohus hagi

50% ulatuses), jääb TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskuludest 50% kostja ja 50% hageja

kanda.

12. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv 245

eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu summas 20 eurot.

13. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal

3(4)

2-24-106039

hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti

menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb

kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 245 eurot.

14. Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot.

Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise

korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse

hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses

arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See

tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes

lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse

kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses,

st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine

lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842

alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20

eurot.

15. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 50% hageja

põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest, s.o 132,50 eurot.

16. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

17. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kuulub käesolev kohtuotsus viivitamatule täitmisele.

/allkirjastatud digitaalselt/

Alo Noormets

kohtunik

4(4)