2-23-138433/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-138433

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finance Group hagi U. K. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

577,89 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479)

Hageja lepinguline esindaja:

S. R. (e-post:

jurist@julianus.ee)

Kostja: U. K. (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta OÜ Aktiva Finance Group hagi U. K. vastu võla nõudes rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja kanda. Kostjal menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv ning ringkonnakohus võtab kaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi

või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis

oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21 ).

Apellatsioonkaebus võidakse ringkonnakohtus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja

ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik,

kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib

menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevus

399,89 eurot, intress 15,46 eurot, sissenõudmiskulud 60,00 eurot, haldustasu summas 3,60 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivis 35,36 eurot, viivised alates 15.12.2023 kuni lepingute nr.

L89008014637 ja nr. L89008475441 põhinõude summas 399,89 eurot täitmiseni intressimääraga

võrdses määras 15,90%.

2. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 13.03.2022

järelmaksulepingu nr. L89008014637 ja 01.05.2022 järelmaksulepingu nr. L89008475441. Kostja

kohustus tagastama AS-le Inbank Finance laenu vastavalt lepingutes kokku lepitud

maksegraafikutele. Kostja ei täitnud maksegraafikutest tulenevaid kohustusi tähtaegselt. Laenuandja

saatis 04.05.2023 kostjale lepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. 25.05.2023 saatis laenuandja kostjale teatise lepingu lõpetamise kohta, kuna

kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Lepingute ülesütlemise seisuga oli

lepingu nr L89008014637 graafiku kohaselt tasumata kaks viimast osamakset s.o 15.02.2023 ja

15.03.2023 ning lepingu nr L89008475441 graafiku kohaselt alates 15.04.2023 kuni 15.05.2023

osamakseni. AS Inbank Finance loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance

Group-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

3. Lepingu nr. L89008014637 alusel soetas kostja kauba maksumusega 1183,00 eurot. Kostja

kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodi 15.04.2022 –

15.03.2023. Kostjal on põhiosa võlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni 12.

osamakseni, s.o 15.03.2023. Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks

summas 958,32 eurot. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. L89008014637 põhivõlg summas 224,68

eurot (1183-958,32) eurot.

4. Lepingus nr. L89008014637 on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal

on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 15.02.2023 kuni 12. osamakseni s.o 15.03.2023

summas 7,75 eurot (5,32+2,43). Kostja intressi tasunud ei ole.

5. Hagejal on sissenõudmisega seotud kulud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot

kujunemine on järgmine: 08.06.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 10 eurot; 06.07.2023. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot; 04.09.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ning muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. L89008014637 sissenõudmisega seotud kulud kokku

summas 30,00 eurot.

6. Vastavalt lepingule nr. L89008014637 on lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.02.2023-15.03.2023 haldustasu summas 1,80 eurot.

7. Lepingu nr. L89008475441 alusel soetas kostja kauba maksumusega 459,00 eurot,

sissemaksega 200,00 eurot. Kostja kohustus kauba eest tasuma lepingus kokku lepitud

maksegraafiku alusel perioodi 15.06.2022 – 15.05.2024. a. Kostjal on osaline põhiosa võlgnevus

alates 11. osamaksest, s.o 15.04.2023 kuni ülesütlemisele eelnenud 12. osamakseni, s.o 15.05.2023.

Kostjalt on toimunud laekumisi endisele võlausaldajale põhiosa katteks summas 83,79 eurot.

Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. L89008014637 põhivõlg summas 175,21 (259-83,79) eurot.

8. Lepingus nr. L89008475441 on pooled kokku leppinud intressimääraks 15,9% aastas. Kostjal

on intressivõlgnevus alates 11. osamaksest, s.o 15.04.2023 kuni 12. osamakseni s.o 15.05.2023

summas 7,71 eurot (4,04+3,67). Kostja intressi tasunud ei ole.

9. Hagejal on sissenõudmisega seotud kulud. Hageja sissenõudekulude summa 30,00 eurot

kujunemine on järgmine: 08.06.2023. a esimese tasulise kirja saatmine 15 eurot, 04.07.2023. a teise

tasulise kirja saatmine 5 eurot, 23.08.2023. a kolmanda tasulise kirja saatmine 5 eurot ja muud

makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot. Võlgniku makseviivitusega tingitud muud kulud

sisaldavad: - nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; - kontaktandmete otsingu ja päringu

kulud; - võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine

telefoni teel, emaili teel; - võlgnikule tehtavate kõnede kulud; - võlanõude avaldamisega tehtud

kulud. Tulenevalt eeltoodust on lepingu nr. L89008475441 sissenõudmisega seotud kulud summas

kokku 30,00 eurot.

10. Vastavalt lepingule nr. L89008475441 on lepingu haldustasu 0,90 eurot kuus. Lepingu

ülesütlemise seisuga oli kostjal tasumata 15.04.2023-15.05.2023 haldustasu summas 1,80 eurot.

11. Lepingute nr. L89008014637 ja nr. L89008475441 alusel nõuab hageja viivist põhivõla

summalt 399,89 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast alates s.o 26.05.2023 kuni

hagiavalduse esitamise kuupäevani 14.12.2023 lepingutes kokku lepitud laenuintressi aastase

määraga võrdses määras s.o 15,90% kooskõlas VÕS § 113 lg 1 kolmanda lausega. Hageja nõuab

viivist summas 35,36 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist lepingute nr. L89008014637 ja nr.

L89008475441 põhinõudelt s.o 399,89 eurolt kuni selle kohase tasumiseni alates 15.12.2023

lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 15,90% aastas.

12. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhivõlg kokku summas 399,89 eurot (224,68+175,21),

intressivõlgnevus kokku summas 15,46 eurot (7,75+7,71), sissenõudmisega seotud kulud kokku

summas 60,00 eurot; haldustasu võlgnevus kokku summas 3,60 eurot (1,8+1,8) ja viivised kokku

summas 35,36 eurot.

13. Vastutustundliku laenamis põhimõtte kohta on hageja selgitanud järgmist. Krediidianalüüsi

läbiviimiseks esitas kostja taotlused. Hageja on hinnanud kostja krediidivõimelisust vastavalt VÕS §

4034 lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Hageja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt

KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49

ja § 50 ning vastavalt hageja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja

esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet

kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse

arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid.

Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle

mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on hageja

selgitanud lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult

kostjale. Kostja on sõlminud lepingud ja kinnitanud, et lepingu tingimused on arusaadavad. Kostja

puhul on tegemist teovõimelise subjektiga, kes saab aru oma tegudest ja peab kandma oma tegude

tagajärgi. Lepingute sõlmimisel oli kostja teadlik, et laen on kohustus mida tuleb täita.

14. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel

vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust

korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja on kasutanud lepingust L89008014637

tulenevalt krediiti 1183,00 eurot, mis tuli tagastada perioodil 15.04.2022-15.03.2023, ehk kõikide

osamaksete tähtaeg on saabunud. Vastavalt väljavõttele on kostja kokku tasunud 1172,17 eurot.

Peale nõude loovutamist on kostja tasunud täiendavalt 189,00 eurot, seega ei ole kostja

ümberarvestuse kohaselt võlas. Kostja on kasutanud lepingust L89008475441 krediiti 259,00 eurot,

mis tuli tagastada perioodil 15.06.2022-15.05.2024, ehk kõikide osamaksete tähtaeg on saabunud.

Vastavalt väljavõttele on kostja kokku tasunud 170,89 eurot. Peale nõude loovutamist on kostja

tasunud täiendavalt 129,80 eurot, seega ei ole kostja ümberarvestuse kohaselt võlas.

Kostja seisukoht

15. Kostja ei ole hagile vastanud.

Kohtuotsuse põhjendused

16. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi

tuleb jätta rahuldamata.

17. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks

kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 396 lg-ga 1. Selle eeldused on

järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4)

kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

18. Kohus tuvastab, et AS Inbank Finance ja kostja sõlmisid 13.03.2022 järelmaksulepingu nr.

L89008014637, mille alusel soetas kostja kauba maksumusega 1183,00 eurot ja 01.05.2022

järelmaksulepingu nr. L89008475441, alusel soetas kostja kauba maksumusega 459,00 eurot,

sissemaksega 200,00 eurot. Kostja kohustus tagastama AS-le Inbank Finance laenu vastavalt

lepingutes kokku lepitud maksegraafikutele: lepingu nr. L89008014637 puhul ajavahemikus

15.04.2022 – 15.03.2023 igakuiselt summas 117,13 eurot (dtl 27-29) ja lepingu nr. L89008475441

puhul ajavahemikus 15.06.2022 – 15.05.2024 igakuiselt summas 16,08 eurot (dtl 36-41). Kostja on

lepingus nr. L89008014637 tuleneva laenu katteks tasunud 1172,17 eurot (dtl 30-34), peale nõude

loovutamist täiendavalt 189,00 eurot ning lepingust nr. L89008475441 tuleneva laenu katteks

tasunud 170,89 eurot (dtl 44-47), peale nõude loovutamist täiendavalt 129,80 eurot. AS Inbank

Finance loovutas 29.05.2023 kostja vastase nõude OÜ Aktiva Finance Group-le koos õigusega

nõuda kõrvalnõudeid (dtl 57-58).

19. Esile toodud asjaoludel andis AS Inbank Finance majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on AS Inbank Finance ja

kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg 1) on

seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

21. Tulenevalt VÕS § 4062 lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu

keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda.

22. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus

alates 01.06.2021väljastatud laenudele). VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks

lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

23. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli kohtule esitatud järelmaksulepingu nr

L89008014637 kohaselt 37,88% (dtl 27) ja järelmaksulepingu nr L89008475441 kohaselt 47,94%

(dtl 36). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

24. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu

sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka

hindama (VÕS § 4034

lg 1). Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib

tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete

kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (VÕS § 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma

jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1, VÕS § 4034 lg 13).

25. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui

kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d

13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama

teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama

tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus

asjas nr 2-21-13098 p-d 17)

Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab

teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste,

varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste

võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma

tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1

p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija

kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral

ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad

regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena

(KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);

4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav

teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb

krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4

järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul,

kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on

piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

26. Kohus kohustas hagejat 26.04.2024. a määrusega (dtl 87-89) ja 06.12.2024. a määrusega (dtl

142-144) esitama asjaolud ja tõendid, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

27. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi

viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.

28. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt on laenuandja saanud andmed

kostja regulaarse sissetuleku ja kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotlusest. Krediidivõimelisuse

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

hindamise protsessis tegi laenuandja päringud Maksehäireregistritesse. Krediiditaotluse esitamise

ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud. Kostja märkides lepingu nr L89008014637

taotluses igakuiseks sissetulekuks 1200,00 eurot ning igakuiseks kohustuseks 00,00 eurot, on

sõlminud lepingu üheks aastaks, igakuise osamaksega 117,13 eurot. Kostja märkides lepingu nr

L89008475441 taotluses igakuiseks sissetulekuks 1400,00 eurot ning igakuiseks kohustuseks 00,00

eurot, on sõlminud lepingu kaheks aastaks, igakuise osamaksega 16,08 eurot. Arvestades lepingu nr

L89008014637 kauba maksumust (1183,00 eurot), igakuist osamakse suurust (117,13 eurot) ja

lepingu nr L89008475441 kauba maksumust (459,00 eurot), igakuist osamakse suurust (16,08

eurot) ning lepingutega kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli laenuandja arvamusel, et võetud

kohustuse täitmine kostjale oli jõukohane. Laenuandja leidis, et kostja puhul oli tegemist piisava

sissetulekuga inimesega, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

29. Hagiavaldusest ega hageja täiendavatest selgitusest ei nähtu, et krediidiandja oleks

kontrollinud kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Hageja

selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ning kohtu

hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale kostja pangakonto väljavõtte olid

piisavad kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja ei ole kogunud andmeid, mis

võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas kostjal on teisi varalisi kohustusi.

30. VÕS § 4034 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi

lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust.

Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele

tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud,

samuti ülalpeetavate arv (VÕS § 4034 lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks

laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes

maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija

sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei

võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei

küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema

sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto

väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema

pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema

krediidivõimet. Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja

veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada.

31. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase

hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus VÕS § 4034 lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe

liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll VÕS § 4034 lg 3 järgi

kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ja

KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta

täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud.

32. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 esimese

kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

33. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt soetas kostja lepingu nr. L89008014637 kauba

maksumusega 1183,00 eurot, lepingu nr L89008475441 alusel soetas kostja kauba maksumusega

459,00 eurot, sissemaksega 200,00 eurot. Kostja on teinud enne lepingu ülesütlemist tagasimakseid

summas 1172,17 eurot lepingu nr. L89008014637 tarbeks ning summas 170,89 eurot (dtl 30-34),

lepingu nr. L89008475441 tarbeks (dtl 44-47). Peale nõude loovutamist on täiendavalt hagejale

tasutud 189,00 eurot (leping nr L89008014637) ja 129,80 eurot (leping nr L89008475441) (dtl 146-

147). Hageja on märkinud, et arvestades kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks on põhinõue

tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul hageja nõude lugeda täidetuks.

34. Arvestades kõik tagasimaksed laenu põhiosa katteks, on kostja laenu tagastanud (lepingu nr.

L89008014637 kauba maksumus on 1183,00 eurot, kostja on tasunud kokku 1172,17 eurot

tagasimakseid + 189,00 eurot peale nõude loovutamist = 1361,17 eurot; lepingu nr L89008475441

kauba maksumus on 459,00 eurot, kostja on tasunud 200 eurot sissemakset + 170,89 eurot

tagasimakseid + 129,80 peale nõude loovutamist = 500,69 eurot) . Seega jätab kohus rahuldamata

hageja põhinõude summas 399,89 eurot. Kuivõrd kohus ei rahulda hageja põhinõuet, ei kuulu

rahuldamisele ka hageja esitatud kõrvalnõuded.

35. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

36. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab

hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb

menetluskulud jätta hageja kanda.

37. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

38. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik