1-24-5035/59 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

1-24-5035

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. veebruar 2025, Haapsalu

Kriminaalasja number

1-24-5035 (24257050020)

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Kohtuistungi sekretär

Gerda Raidla- Allika

Kriminaalasi

Kairi Kuusemaa süüdistus KarS § 116, § 148 lg 1 järgi

üldmenetluses

Vanemprokurör

Eliisa Sommer

Süüdistatav

KAIRI KUUSEMAA

Isikukood või sünniaeg: 49308164716

Elu- või asukoht ja aadress: XXX; asukoht Tallinna

Vangla

Kodakondsus:

XXX

Haridus: XXX

Emakeel: XXX

Töökoht või õppeasutus: XXX

Karistatus:

karistamata

Tõkend:

Pärnu Maakohtu 26.2.2024

määrusega nr 1-24-1188 vahistatud tagaselja otsusega

kaheks kuuks alates kinnipidamisest, kinni peetud

Marokos 9.3.2024, Eesti Vabariigis kinnipidamine

17.06.2024

Kaitsja

Robert Sarv

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 274 lg 1, 309 lg 3, § 311 – 313, § 180 lg

1, 3, § 183 lg 1 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Kairi Kuusemaa § 116 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat 9

(üheksa) kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 9. märts 2024.

2. Lõpetada Kairi Kuusemaa suhtes kriminaalmenetlus KarS § 148 lg 1 järgi

kvalifitseeritavas kuriteos kuna Kairi Kuusemaa tegevus (surmast teatamata jätmine)

vastab KarS § 282 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo tunnustele. Saata kohtuotsus

jõustumisel Politsei- ja Piirivalveametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

3. Kairi Kuusemaale kohaldatud tõkend vahistamine jätta muutmata kuni jõustunud

kohtuotsuse järgi karistuse kandmisele asumiseni.

4. Välja mõista Kairi Kuusemaa -ilt riigi tuludesse kriminaalmenetluse kulud 17 707,86

eurot (sh sundraha 1329 eurot). Ajatada välja mõistetud menetluskulude tasumise tähtaeg

12 kuu peale – määrata Kairi Kuusemaal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust, tasudes 11 kuud iga kuu viimaseks kuupäevaks

vähemalt 1475 eurot ning 12. kuul vähemalt 1482,86 eurot. Menetluskulud tasuda Maksu-

ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, a/a nr

EE502200221014193355 Swedbank AS-is, a/a nr EE401700017002872300 Nordea Bank

Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti

filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99925700005187.

Maksekorralduse selgitusse lisada: Kairi Kuusemaa, otsus 1-24-5035, menetluskulud.

Ajatamise tähtaja möödumisel pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas täitmisele ja

saadetakse täitmiseks kohtutäiturile, lisandub täituritasu. Kui nõude tasub teine isik, siis

selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse.

5. Jätta riigi kanda menetluskulud summas 8307,70 eurot.

6. Põhjendatud kaitsjatasu summas 27 244,19 eurot jätta Kairi Kuusemaa kanda.

7. Jätta rahuldamata taotlus hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega tekitatud

mittevaraline ja varaline kahju.

8. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist hävitada järgmised Haapsalu

politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad asitõendid:

8.1.

Sündmuskoha vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49, II kd) surnukehalt võetud materjali

osakesed (pakendid 10,11) ja surnukehalt võetud DNA proovid (pakendid 12,13), /VI kd tl

31-38/;

8.2.

Sündmuskoha vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49 II kd) võetud pinnaseproovid

(pakendid 16,17), /IV kd tl 98-99/;

8.3.

Laiba vaatluse käigus 8.2.2024 (tl 72-114 II kd) võetud puuteproovid (pakendid 1-4,

9, 10, 15, 16, 19),/VI kd tl 31-38, 39/;

8.4.

7.2.2024 maastikuotsingute käigus (tl 141-145 II kd) leitud katkine pruunikas-

beežikas läbipaistev kilekott (pakend 44i/24), /VI kd tl 31-38/;

8.5.

Katastriüksuselt XXX 11.3.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproov

(pakend 1.1) ja aluslina, millel pinnaseproov kuivas (pakend 1.2), /IV kd tl 98-99, VI kd tl

31-38/;

8.6.

12.2.2024 XXX külast võetud neli pinnaseproovi (kollast värvi plastikkaanega

konteinerites), /IV kd tl 98-99/;

8.7.

19.3.2024 võetud koera hambumusjäljed kuuel papitükil ja 3.4.2024 võetud koera

hambumusjäljed neljal papitükil, /VI kd tl 31-38/;

8.8.

20.2.2024 XXX talust läbiotsimise (tl 17-88 III kd) käigus talu kuurist võetud

pinnaseproov, /IV kd tl 98-99/;

8.9.

22.2.2024 sõiduautost Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX läbiotsimise

Lk 2 / 34

(tl 173-208 II kd) käigus võetud kokku 10 DNA proovi ja WC-paberi rull, /VI kd tl 31-38/;

8.10.

22.2.2024 XXX talus toimunud läbiotsimise (tl 146-165 II kd) käigus ATV-lt võetud

kokku kaheksa DNA proovi ja üks pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott, /VI kd tl 31-

38/;

8.11.

22.2.2024 XXX talust läbiotsimise käigus (tl 146-165 II kd) võetud 4 pruunikas-

beežikat läbipaistvat kilekotti, paberrätik, ravimikarp „Xyzal“, kaks DNA proovi, /VI kd tl

31-38/;

8.12.

Sündmuskoha vaatluse käigus 8.3.2024 XXX talu II korruselt võetud kaks DNA

proovi, /III kd tl 223/;

8.13.

8.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus XXX külas asuva VVV laudast võetud

materjaliproov ja pinnaseproov, /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38;

8.14.

7.2.2024 H. O’lt võetud küünealused kaapeproovid, /IV kd tl 98-99/.

8.15.

katastriüksuselt XXX 11.3.2024 võetud pinnaseproovid (kolm pakendit ja 3.4.2024

võetud pinnaseproovid (neli pakendit), mis asuvad BioCC OÜ laboris ja 1 pinnaseproov

on hoiul Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /VI kd tl 41/.

9. Kohtuotsuse jõustumisel tagastada Kairi Kuusemaale XXX talust 20.2.2024 läbiotsimise

(tl 17-88 III kd) käigus ära võetud hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari, kolm

hambaharja, kampsun ja pluus, mis asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis (VI tl 31-38,

hoiule võtmise akt nr 24ATH29948, VI kd tl 40, hoiule võtmise akt nr 24ATH31244) ning

B.R’le 22.2.2024 B.R korterist läbiotsimise (tl 173-208 II kd) käigus võetud voodilina (VI

kd tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948).

10. Kohtuotsus saata kohtumenetluse pooltele ja Tallinna Vanglale.

11. Jõustunud kohtuotsus saata Tallinna Vanglale ja PPA-le.

Edasikaebamise kord

Kohtumenetluse poolel on õigus otsusega mittenõustumisel esitada otsuse peale apellatsioon.

Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

kohtuotsuse kuulutamisest. KrMS § 319 lg 3 kohaselt vahistatud süüdistatav või tema kaitsja

võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kättetoimetamisele järgnevast päevast.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, esitades

selles osas määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on

kohtus tutvumiseks kättesaadav.

SÜÜDISTUS

Kairi Kuusemaad süüdistatakse selles, et tema, olles eelnevalt teadlik oma rasedusest, sünnitas

kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kellaajal, kuid mitte varem kui 04.02.2024. a kell

20.00 ja mitte hiljem kui 05.02.2024 kell 11.00, XXX vallas XXX külas asuvas XXX talu

kompleksis, kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kohas, ajalise elusa poisslapse. Seejärel

tahtliku tapmise eesmärgil Kairi Kuusemaa rebis vastsündinu nabanööri platsenta küljest,

põhjustades sellega lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele

hingamispuudulikkuse, mis põhjustasid mõne minuti jooksul vastsündinu surma.

Lisaks tekitas Kairi Kuusemaa oma vastsündinud pojale lühikest aega enne surma saabumist või

suremisprotsessi käigus täpselt tuvastamata viisil, kuid tömbi trauma toimel nahamarrastused pea

piirkonnas, kehatüvel, vasakul ülajäsemel, mõlemal alajäsemel ja paremal ülajäsemel ning

Lk 3 / 34

nahaaluse verevalumi vasakul alajäsemel ning täpselt tuvastamata viisil, kuid terava trauma

toimel nahakriimustused näopiirkonnas, paremal üla- ja alajäsemel ja vasakul alajäsemel.

Seega oma tahtliku tegevusega pani Kairi Kuusemaa emana toime oma vastsündinud lapse

tapmise, s.o KarS § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kairi Kuusemaad selles, et tema, pärast seda, kui oli täpselt tuvastamata

ajal, kuid mitte varem kui 04.02.2024. a kell 20.00 ja mitte hiljem kui 05.02.2024.a kell 11.00,

sünnitanud XXX vallas XXX külas asuva XXX talu kompleksis täpselt tuvastamata kohas elusa

ajalise poisslapse ning lapse tapnud, kohtles surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavalt,

mis seisnes selles, et ei teavitanud kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos

kilekotiga XXX talu kompleksist eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kust lapse

surnukeha leidis 05.02.2024. a kella 11:30 paiku XXX külas asuva YYY talu koer, kes viis lapse

surnukeha YYY talu hoovi.

Seega Kairi Kuusemaa oma tahtliku tegevusega, s.o inimese laiba muu üldtunnustatud

tavadele mittevastava kohtlemisega, pani toime KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

KOHTU SEISUKOHT

1. Süüdistatav Kairi Kuusemaa talle esitatud süüdistuste kohta ütlusi ei andnud. KrMS § 7 lg 2

kohaselt ei ole kriminaalmenetluses keegi kohustatud tõendama oma süütust. Selle

menetlusõigusliku garantii olemust ja ulatust on selgitanud Riigikohus otsuse nr 1-21-2039

p-s 18 – prokuratuur peab suutma kriminaalasjas tõendada isiku süü selliselt, et ei tugineta

mingilgi moel isiku tahte vastaselt tema kaasabil saadud tõenditele; õigus end mitte süüstada

kaitseb süüdistatavat tõendite kogumise eest sunni või surve teel. Kohtus on uuritud

telefonikõnesid (jälitustoimingu protokoll, tlk 112-117 V kd), kus neljas kõnes on üheks

osapooleks Kairi Kuusemaa. Riigikohus on 19.12.2024 kohtumäärusega 1-24-5013

tunnistanud jälitusloa, mille alusel selles kriminaalasjas jälitustoiminguid läbi viidi,

õiguspäraseks; kohtumääruse p-des 20-21 on Riigikohus tuvastanud, et jälitustoimingutel ei

saadud tõendeid isiku(te) vaikimistahte murdmisega ega ütluste kavalusega

väljameelitamisega. Seega on jälitustoiminguga kogutud info lubatavaks tõendiks. Kohtus on

küsitletud tunnistajaid: N.I (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 83-86, I kd), V.K

(9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 86-89 pöördel I kd), Y.A (30.10.2024 kohtuistungi

protokoll, tl 70-77, I kd), M.R (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 102-106, I kd), J.P

(30.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 64-70, I kd), B.R (9.12.2024 kohtuistungi protokoll,

tlk 94 pöördel-102, I kd), eksperte R.T (29.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 48-52 pöördel,

I kd) ja R.Y (9.12.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 92-94 pöördel, I kd), asjatundjaid G.T

(30.10.2024 kohtuistungi protokoll, tlk 59-63, I kd) ja I.Oi (29.10.2024 kohtuistungi

protokoll, tlk 53-56 pöördel, I kd). Tunnistaja P.F keeldus kohtuistungil ütluste andmisest,

prokuröri taotlusel avaldati kohtuistungil tema kohtueelses menetluses antud ütlused (tlk 119-

123, VI kd).

Süüdistus KarS § 116 järgi

2. Tunnistaja N.I rääkis, et tema leidis imiku surnukeha YYY talu hoovist koera F käppade

vahelt 5.2.2024 kella 11 paiku hommikul. Samuti tõendab N.I poolt imiku surnukeha leidmist

5.2.2024 häirekeskuse kõne (vaadeldud 14.3.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 5-6, II kd).

Häirekeskusele tegi 5.2.2024 kell 11.36.22 (õige aeg on häirekeskuse tarkvarast tehtud

kuvatõmmises) kõne abonentnumbrilt XXX N.I, kes teatas, et suur koer on toonud talle õue

poisslapse beebi, alasti, surnud, nabanöör on küljes. Koer käis küla peal mängimas, koer on

aastane mastif. Ei tea, kust koer beebi tõi. Võttis lapse õuest ja pani verandale. Politsei

vormikaamera salvestiselt on näha surnukeha ning selle asukoht kui politsei jõudis

Lk 4 / 34

sündmuskohale - verandal (vaadeldud 19.02.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, II kd, tlk 7-

10). 5.2.2024 sündmuskoha vaatlusprotokollis (tlk 12-49, II kd) on märgitud YYY talu

asukoht, vaadeldud ja fotografeeritud YYY talu hoovi ja verandal olevat lapse surnukeha,

surnukeha on üle vaadanud ja kirjeldanud kohtuarst R.T (alustas ülevaatust kell 15.32).

Laipa on vaadeldud ja selle käik fotografeeritud 8.2.2024 (tlk 72-114, II kd).

3. DNA ekspertiisiaktid kogumis tõendavad, et surnud vastsündinud poisslapse bioloogiline

ema on Kairi Kuusemaa. 27.2.2024 ekspertiisiaktis nr 24E-GE00137-01 (tlk 115-126, II kd)

on ekspert andnud arvamuse, et erinevatelt surnukehalt võetud proovidest leiti naispäritolu

DNA profiil (tundmatu isik proovist B240080), ekspertiisi kohaselt tundmatu naisterahvas

saab 99,99 % tõenäosusega olla surnud poisslapse ema. 5.3.2024 ekspertiisiakt nr 24E-

GE00186-01 (tlk 127-133, II kd) tõendab, et naisterahva (proov B240080) bioloogilised

vanemad on Y.A ja M.R. 99,999999999 % tõenäosusega saavad B.R, J.P, P.F ja surnuna

leitud vastsündinud poisslapse bioloogilise ema bioloogilisteks vanemateks olla Y.A ja M.R.

15.3.2024 ekspertiisiakti nr 24E-GE00211-01 (tlk 134-140, II kd) kohaselt esitati DNA

ekspertiisiks läbiotsimise käigus Kairi Kuusemaa toast (20.2.2024 läbiotsimisprotokoll koos

fototabeliga, III kd, tl 17-88) leitud hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari (mille

küljes hulgaliselt juuksekarvasid), kollane hambahari, valge-lilla hambahari, musta-lilla

hambahari ning võrdlusmaterjaliks oli ekspertiisiaktiga 24E-GE00137-01 määratud DNA

profiil (proov B240080 võetud poisslapse surnukeha vasaku sääre ülakolmandiku sisepinnal

olevast veresarnase aine määrdumisest). Proov hambakapelt, juuksekrunni fikseerijalt ja

samuti proovid hambaharjade harjastelt vastasid vastsündinud poisslapse bioloogilise ema

DNA-profiilile. 25.3.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00231-01 (III kd, tl 89-97) nähtub, et

proovid teisel korrusel Kairi Kuusemaa magamistoast ukse eest maast veresarnase aine

määrdumisest (proovid B240115 ja B240116) kattuvad Kairi Kuusema prooviga B240111

(proov Kairi Kuusemaa hambakapelt), mis kinnitab, et Kairi Kuusemaa seda tuba kasutas.

27.3.2024 on ekspertiis (akt nr 24E-GE00259-01, tlk 132-138, III kd) tehtud veel Kairi

Kuusemaa elukohas läbiotsimisel tema kasutuses olnud toast leitud punase-valge ruuduliselt

pluusilt ja pruunitriibuliselt kampsunilt võetud proovi ja hambakapedelt võetud proovi

võrdlus, mis ühtisid tõenäosussuhtega 1021. 2.7.2024 ekspertiisiga (tlk 139-141, III kd)

tuvastati, et Kairi Kuusemaa elukoha läbiotsimisel tema kasutuses olnud toast leitud ja

äravõetud punase-valge ruuduliselt pluusilt ja pruuni triibuliselt kampsunilt võetud proovilt

tuvastati rinnapiim. 30.7.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00670-01 (III kd, tl 11-118)

nähtub, et ekspertiisiks esitati võrdlusmaterjalina DNA proov Kairi Kuusemaa süljeproovist

ning seda võrreldi prooviga surnukeha suult (B240057), prooviga poisslapse surnukeha

vasaku sääre ülakolmandiku sisepinnal olevast veresarnase aine määrdumisest (B240080,

proov võetud 5.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus, pakend nr 12) ja prooviga Kairi

Kuusemaa hambakappelt (B240111). Viimased kaks proovi kattusid Kairi Kuusemaa

süljeproovi DNA-ga. Ekspertiisiakti kohaselt ekspertiisiaktis nr 24-GE0022101

hambakapedelt saadud DNA-profiil on Kairi Kuusemaa oma ning et 99,99999%

tõenäosusega on Kairi Kuusemaa surnud poisslapse bioloogiline ema. Maroko Kuningriigi

IbN Sina haiga kohtumeditsiini raporti (tlk 143-149, IV kd) kohaselt 7.5.2024 viidi läbi Kairi

Kuusemaa läbivaatus, mille käigus tuvastati asjaolud, mis kinnitasid Kairi Kuusemaa hiljutist

sünnitust. Läbivaatus on tehtud Eesti Vabariigi õigusabi taotluse alusel (tlk 150-165, IV kd)

ja Kairi Kuusemaa nõusolekul. Seega on tõendatud, et surnuna leitud vastsündinud

poisslapse bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa.

4. Kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AOS00167-01/PRN23 (tlk 51-71, II kd) kohaselt

5.2.2024 YYY talu hoovist leitud poisslaps sündis elusana ajalisena, laps sündis

orienteeruvalt 2 kuni 12 tundi enne leidmist (N.I leidis lapse ca 11.30, seega sünni aeg

4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30) ning suri lühikest aega peale sündi, see aeg on

Lk 5 / 34

määratav minutites. Ekspertiisi teinud ekspert R.T on kohtuistungil selgitanud, et surmaaja

määratlus tulenes ka kiirabikaardil olevale infole (tlk 50, II kd, kiirabi kohal kell 12.19,

fikseeritud osaline koolnukangestus, kiirabi tuvastas patsiendi surma), mis viitas sellele, et

laps oli sel hetkel, kui nemad last läbi vaatasid, veel pehme, ei olnud veel nii läbi külmunud,

kui tema last nägi sündmuskohal (R.T sündmuskohal fikseerinud – surnukeha külm, kõva).

Selle alusel on määratletud, et ta võiks olla sündinud üpriski lühikest aega ennem, kui ta

leiti. Beebi välimus viitas vastsündinu välimusele. Ta kopsude leid, mis on histoloogiliselt

välja tulnud, näitab, et ta on lühikest aega hinganud peale sündi. Kohtu hinnangul on

ekspertiisiga ja eksperdi ütlustega tuvastamist leidnud, et tegemist oli ajalise vastsündinud

lapsega, kes peale sündi hingas ning suri lühikest aega peale sündi.

5. Süüdistusaktis on lapse sünniajaks märgitud 4.2.2024 kell 20.00 - 5.2.2024 kell 11.00.

Eksperdiarvamuse kohaselt sündis laps 4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30. 4.2.2024

nägi Kairi Kuusemaad viimasena J.P, Kairi Kuusemaa läks pärast teda sauna u kella 22-ajal

õhtul, Kairi tuli elumajja 23-ajal, kella 1-ajal öösel nägi teda P.F toas voodis (nägi kuju teki

all). Järgmisel hommikul nägi Kairi Kuusemaad Y.A kella 10-ajal söömas, pärast seda läks

Kairi õue koeri filmima. Kohus leiab, et tunnistajate ütluste ja ekspertiisaktiga on tõendatud,

et lapse sünniaeg oli 4.2.2024 kell 23.30 - 5.2.2024 kell 9.30, kuid see ei ole kaitseõiguse

teostamise seisukohalt oluline erinevus süüdistusaktis märgituga võrreldes.

Surma põhjus

6. Laps oli sündides elus. Surnu kohtuarstliku ekspertiisiakti nr 24E-AOS00167-01/PRN23 (tlk

51-64, II kd) kohaselt 5.2.2024 YYY talu hoovist leitud poisslaps sündis eluliselt ajalisena.

Ekspertiisiakti lisaks olev Radioloogilise uuringu akti 24U-RD00016-01 (tlk 65-71, II kd)

kokkuvõtte kohaselt radioloogiliste uuringute põhjal on alust arvata, et tegemist on elusalt

sündinud (õhustatud kopsud) tõenäoliselt ajalise (luude arenguaste, laskunud munandid)

vastsündinuga. Ekspert R.T selgitas, et lapse kopsude leid, mis on histoloogiliselt välja

tulnud, näitab, et ta on lühikest aega hinganud peale sündi. See ei tähenda siis seda, et oleks

hinganud pool päeva või terve päeva. Kuna PERHil on ka lahangul väga väljendunud vere

kaotuse leid, siis tõenäoliselt ei olegi võimalik lihtsalt see elu pikemalt, kuna kehast on veri

ära kadunud ja selle verekaotusega südametegevus lõpuks lõppeb.

7. Kohus märgib, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisaktis on ekspert andnud arvamuse, et lapse

surma põhjuseks oli hingamispuudulikkus ja verekaotus. Kaitsja leidis, et ei ole teada, mis

põhjustas hingamispuudulikkuse või vere puudumise vereringes, tuleb eristada lapse surma

põhjust (diagnoosi) ja surma põhjustanud sündmust (tegu). Kohus leiab, et kõrvutades

eksperdi põhjendusi eksperdiarvamusele jõudmisel ja eksperdiarvamust, siis ekspert on

leidnud – verekaotus tekkis nabanöörirebendist, hingamispuudulikkuse põhjus ei ole

kohtuarstlike meetoditega määratav. Samuti on ekspert leidnud, et verekaotus tekkis

nabanööri rebendist, mis on saadud nabanööri rebimisest täpsustamata viisil, mis ei ole

kohtuarstlike meetoditega tuvastatav. Kohus uurib, kas muude kohtule esitatud tõenditega

saab tuvastada, mis teod põhjustasid vastsündinu surma kaasa toonud hingamispuudulikkuse

ja nabanööri rebendi.

Verekaotus surma põhjusena

8. Kaitsja tõstatas versiooni, et sünnitegevuse käigus võis nabanöör rebeneda, millist võimalust

jaatas ka asjatundja I.O. Asjatundja selgitas, et platsenta, nabaväät ja vastsündinu on üks

ühine süsteem. Haigla tingimustes ja ka kodusünnituste puhul võib juhtuda, et kui nabaväät

on väga lühikene; laps sünnib, siis nabaväät rebeneb. Kui me räägime rebimisest, siis see on

juba füüsiline tegevus, et nabanöör rebitakse katki. Ja sellisel puhul jääb ära kaks sellist

olulist loomulikku momenti, et veremaht, mis sünnijärgselt tagaks sündivale lapsele

Lk 6 / 34

normaalse vererõhu, jääb väiksemaks ja teine suur probleem on see, kui rebenenud

nabaväädist tekib verejooks, siis vastupidi vererõhk langeb. Lapse vererõhk on väga madal,

väga madalaks jääb vastsündinul hemoglobiin, siis see on oluline edaspidi hapniku verre

transportimiseks. Meie näeme sellist nabaväädi kas siis rebenemist või rebimist ikkagi nagu

erakorraliseks olukorraks, akuutseks ägedaks situatsiooniks, millega kaasneb vastsündinule

äge verekadu. Ekspert R.T on leidnud (vt p 9), et nabanööri rebend on tekkinud nabanööri

rebimisest, mis asjatundja selgituse kohaselt on kellegi füüsilise tegevuse, kus nabanöör

rebitakse katki, tagajärg. Asjatundja on selgitanud, et kui rebitud nabaväät jäetakse kiiresti

klemmimata (haigla tingimuste klemmitakse nabaväät 30 sekundi kuni 3 minuti jooksul),

nabaväädis olev veenisuue ei sulgu, sealt toimub akuutne verekaotus. Mida kauem see

verejooks kestab, seda madalamaks jääb vastsündinul hemoglobiin, seda suurema

tõenäosusega saab laps, mis on siis verekaotusest tingitud, hemoraagilise šoki. Nabaväädi

verejooks põhjustab selle, et sündinud lapse vererõhk läheb väga madalaks, mis tähendab

omakorda seda, et vereringe on ebaefektiivne; südame töö on ebapiisav, puudub vereliblesid,

mis transpordiks hapnikku, nii et see on vastsündinule kriitilise tähendusega eluohtlik

situatsioon. Võib saabuda surm. Nabaväädi verejooksust surm võib saabuda tõenäoliselt 10

minuti ja tunni vahel. Kui nabavääti ei suletagi, jääb avatuks, siis vastsündinu jookseb verest

tühjaks, seda poole tunni, tunni jooksul kindlasti. Väga oluline on, et nabaväät peab olema

terviklik. Kui platsenta ja nabaväät on terviklik, siis see nabaväät koos platsentaga võib lapse

küljes rippuda kasvõi päevi. Nii kaua, kui ta kuivab ära ja irdub sealt ära. Nabaväät ei tohi

rebeneda, teda ei tohi rebida.

9. Surnu kohtuarstlikku ekspertiisi läbi viinud ekspert R.T ütluste kohaselt on lapse verekaotus

nabaväädi kaudu toimunud. Muid vigastusi beebil ei ole, mis oleks põhjustanud verekaotust.

Nabanööri rebimisele viitab see, et nabanööri ots on põiki läbitud hästi sakilise servadega.

Tõenäoliselt ei ole tegemist olnud kõige teravama esemega aga võimalik, et mingisugune nüri

lõikevahend, mis ei ole seda niisket nabanööri, mis on väga tihke, otse sirgelt läbi lõiganud.

Üldiselt on nabanöör nii tihke, et ise ei rebene. Peale sündi kui nabanööri ei ole kinni pandud,

mida tavaliselt tehakse lastel, siis veresooned on jäänud nabanööril avatuks ja selle kaudu

osaliselt mingi osa verd võib beebist välja voolata. Nabanööris peaks olema natukene

mehhanismid, mis sulevad nabanööri peale beebi sündi. Vahest osadel juhtudel võivad need

mehhanismid mitte nii hästi töötada, et need nabanööris olevad veresooned jäävad ikkagi

avatuks, selle kaudu mingil määral võib verd beebist liikuda väljuda, aga kui kaua see aega

võib võtta, ei oska öelda. Lahangul enam beebil verd ei olnud, suured veresooned olid

tühjad ja ka histoloogilised uuringud, on viited sellele, et tõenäoliselt on verekaotusega

tegemist, kuna histoloogilisel uuringul on koetükid verevaesed. Kui enam verd ei ole, siis

elutegevust ei ole. Osa verd saab tegelikult natukene välja voolata ka peale surma. Ei ole

teada, kui palju seal nabanöörist verd välja tuli ja mis ajahetkel. Lahangul on näha, et beebi

on verest tühi üpriski. Koetükid on verevaesed ja tavaliselt on see verekaotuse leid. Kuskilt

kaudu peab see veri välja voolama, kuna meil ei ole ühtegi muud vigastust, mille kaudu

saaks veri beebist välja voolata. Peale sündi, kui nabanöör ei oleks üldse platsentast lahti

lõigatud, siis mingil määral vent jätkub, plantsenta mõte on, et ta annab verd beebile ja

beebist tuleb veri tagasi platsentasse, täpselt seega ei oska vastata, mis oleks siis saanud.

10. Kaitsja on välja toonud, et ekspert on öelnud, et tegelikult pole talle teada ka verekaotuse

detaile, st kas ja kui palju verd oleks pidanud olema ning kas ja kui palju verd väljus.

Ekspert R.T selgitas, et kirjanduse andmeil on üldse vastsündinud beebis umbes 75- 80 ml /

verd kg kohta. Kui arvestame, et laps oli kuskil 3,3 kg, siis tal võib olla verd sees 250 ml

kanti, fataalse lõpuga võiks olla verekaotus kuni 10-15 protsenti veremahust. See on kuskil

25 ml-30 ml. Ajaühik, mille jooksul võib see veri nabanööri katkestamise korral nabaväädi

kaudu väljuda võib olla kuskil 5-10 minutit, täpset vastust ei tea. Kohus leiab, et tegelikult ei

Lk 7 / 34

oma käesoleval juhul tähtsust, palju lapsest nabaväädi rebendi kaudu verd väljus. Ekspert on

selgitanud, et vastsündinul kusagil mujal vigastust ei olnud, kust see veri oleks saanud välja

voolata; lahangul on näha, et beebi on verest tühi üpriski; koetükid on verevaesed ja

tavaliselt on see verekaotuse leid.

11. Ekspert R.T on küll välja toonud, et harvadel juhtudel on öeldud, et võivad olla nabanööri

vigastused juba emakas, mis võivad siis ka vähendada lapse verega varustamist, kuid olnud

seisukohal, et nabanööri välimus viitas rebimisele, mistõttu ei saa öelda, et konkreetsel juhul

nabanööril oleksid olnud juba emakas vigastused, mis oleksid enne sündi verekadu tekitanud.

12. Kaitsja on leidnud, et nabanööri pole võimalik niisama lihtsalt rebida. Kohus nõustub selle

väitega, nabanööri rebimine on olnud tahtlik tegevus, mida kinnitab nabanööri välimus.

Ekspert R.T on selgitanud nabanööri rebimist kinnitavaid asjaolusid (p 9).

13. Kaitsja leidis, et kuna perekond I’de koer F leidis lapse surnukeha, siis ei ole välistatud, et

nabanööri välimus kujul, nagu see avastati 5.2.2024 hommikul, tekkis koerte tegevuse

tagajärjel. Kohus märgib, et ekspert on veenvalt selgitanud, et nabanöör on rebitud -

nabanööri ots on põiki läbitud hästi sakilise servadega, tõenäoliselt ei ole tegemist olnud

kõige teravama esemega aga võimalik, et mingisugune nüri lõikevahend. Eksperdiarvamuse

kohaselt nabanööri rebend on elupuhune (p 3 arvamuses), looma (koera) tekitatud vigastused

on surmajärgsed (p 5 arvamuses). Need tõendid kinnitavad, et nabanööri rebend on

põhjustatud inimese poolt, koer leidis surnud lapse.

14. Surnu ekspertiisiakti, asjatundja I.Oi ja eksperdi R.T ütlustega kogumis on tõendamist

leidnud, et vastsündinud poisslapse surma üheks põhjuseks oli verekaotus nabanööri

rebendist, vastsündinu nabanöör oli elupuhuselt katki rebitud inimese poolt. Ekspertiisiaktis

avaldatud kohtuarstlik diagnoos verekaotuse kohta oli: verekaotus rebenenud nabanööri

kaudu, millele viitab lahangu ja histoloogilise uuringu leid: tühi aort, väga vähesed

verehüübed südameõõntes ning histoloogilisel uuringul kudede ja elundite verevaesus.

Hingamispuudulikkus surma põhjusena

15. Ekspertiisiakti ja R.T ütlustega kogumis on tõendamist leidnud, et vastsündinud poisslapse

surma üheks põhjuseks oli hingamispuudulikkus. Surm saabus lühikest aega peale sündi, see

aeg on määratav minutites. Ekspertiisiakti kohaselt ei ole hingamispuudulikkuse põhjus

üheselt määratav, kuid tulenevalt kopsukelme rebendist said sellised vigastused vastavalt

eksperdi selgitustele tekkida kahel erineval põhjusel - kopsukoe ülemäärasel venitusel

elustamisel õhu jõulisel ülemäärasel pealevoolul hingamisteedesse või suletud õhuruumi

ülemäärasel komprimeerimisel ehk lämmatamisel. Neid hingamispuudulikkuse põhjuseid on

selgitanud ekspert R.T ja asjatundja I.O.

16. Hingamispuudulikkuse põhjuse osas selgitas ekspert R.T, et ekspertiisiaktis on kirjeldatud

õhu jõulist ülemäärast pealevoolu. Selle all on mõeldud üks võimalus, miks on tekkinud

kopsukelme rebend, et näiteks, kui last on üritatud elustada ja talle on puhutud

hingamisteedesse õhku. Suletud õhuruumi ülemäärane komplimeerimine tähendab seda, et,

kui beebi näo piirkonnas nina või suu on millegagi kaetud, kas näiteks kätega või ema paneb

lapse vastu rinda, siis hingamistee on suletud olnud. Kui beebi alguses ka üritab need

hingamisliigutused teha, siis selle all ongi seda mõeldud, et tal tegelikult hingamisteed on

suletud, kuigi ta ise üritab hingata seal. Sisuliselt tähendab see lämmatamist. Lahangu käigus

vastsündinu kõri ja hingetoru olid vabad. Lahangul ei tuvastatud õhkrinda. Õhkrinna puhul

tavaliselt, kui on näiteks kopsukelme vigastus, satub õhk kopsust rindkere seina ja kopsu

vahele. Mida rohkem õhku tuleb rindkere seina ja kopsu vahele, siis seda rohkem surub ta

seda kopsu kokku. Kompuuteruuringul ei ole tuvastatud õhkrinna leidu üldse ja mõlemad

Lk 8 / 34

kopsud on ilusti sirutatud asendis, ehk ei ole kokku surutud. Kohtu hinnangul eksperdi

ütlused lükkavad ümber kaitseversiooni spontaanse kopsukelme rebendi kohta

(pneumothorax ehk õhkrind), sest lahangul vastsündinul õhkrinda ei tuvastatud.

17. Asjatundja I.O selgitas, et vastsündinu elustamise koolitust mitte läbinud inimesel on

võimalik kopsude ülepuhumine elustamisel. Olukorras, kus vastsündinu sünni järgselt ei

hakka regulaarselt hingama, kui kõrvalseisja hindab, et vastsündinu hingamine vajab

abistamist, siis kasutatakse abistavat hingamist. Saab teha mitmel erineval viisil. Haiglas on

selleks vastav aparatuur. Kodustes tingimustes piisab tavalisest suult suule hingamisest.

Abistava hingamise kaks olulist parameetrit on rõhk - kui suure rõhuga puhume inimesele

õhku sisse ja teine on maht, kui suurt mahtu rakendame, peame valima õige rõhu ja õige

mahu. Kui me hingame seda last suult suule hästi suure mahuga - võtame õhupalli, puhun ja

puhun ja puhun ja lõpuks puhun katki, et maht on liiga suur. Kui kasutame väga kõrget

rõhku, siis kopsu lõpposa ehk kopsualveooli puhume lõhki. Abistava ventilatsiooniga või

hingatamisega võib vastsündinu kopsu katki puhuda. Võimalik on ka surma saabumine,

selleks peab olema väga ulatuslik õhktüsistus.

18. Kohus analüüsib, kas vastsündinul hingamispuudulikkuse tekkimise põhjuseks võis olla

elustamine - kopsukoe ülemäärane venitus elustamisel õhu jõulisel ülemäärasel pealevoolul

hingamisteedesse. Ekspert selgitas, et tavapäraselt alustatakse elustamistegevusega siis, kui

inimese keha on elutu. Ekspertiisiaktiga on tuvastatud, et laps sündis elusalt ja hingas.

Seetõttu tema elustamine polnud vajalik. DNA ekspertiisiakt 24E-GE00137-01 (tlk 115-126,

II kd) ) tõendab, et lapse suul ei olnud süüdistatava DNA-d (proov B240080, mis seostatav

Kairi Kuusemaaga koostoimes ekspertiisiaktiga nr 24E-GE00186-01; tlk 127-133, II kd).

Samuti 28.6.2024 ekspertiisiaktist nr 24E-GE00589-01 (tlk 105-110, III kd) nähtub, et

ekspertiisiks esitati proov surnukeha suust olevast veresarnase aine määrdumisest ning

surnukeha suust ei leitud Kairi Kuusemaa DNA-d (hambakapedelt saadud DNA-profiili

võrdlus). Nende ekspertiiside tegemiseks oli võrdlusmaterjal võetud Kairi Kuusemaa asjadelt,

mis eelduslikult kuulusid talle ning tema toimetamisel Markost Eestisse võeti talt ka

süljeproov, mis kinnitas tõsikindlalt, et Kairi Kuusemaa DNA kattus prooviga poisslapse

surnukehalt ning prooviga hambakappelt (akt nr 24E-GE00670-01, tlk 111-118, III kd).

Seega kinnitavad ekspertiisid, et Kairi Kuusemaa DNA-d ei olnud lapse suul ega lapse suus.

Suust-suhu hingamise tegemisel oleks Kairi Kuusemaa DNA kandunud lapse suule, mis

annab tõsikindlalt alust järeldada, et Kairi Kuusemaa ei teinud lapsele suust-suhu hingamist.

Seega ei olnud vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjuseks Kairi Kuusemaa poolt lapse

elustamine. Kuna eksperdiarvamuse punktis 5 avaldatud kopsukelme rebendi üks kahest

võimalikust tekkepõhjusest on kohtule esitatud tõenditega välistatud, oli lapse

hingamispuudulikkuse tekkepõhjuseks suletud õhuruumi ülemäärane komplimeerimine ehk

lapse lämmatamine.

Hingamispuudulikkuse muud võimalikud põhjused

19. Kaitsja avaldas, et ei saa välistada, et vastsündinu hingamispuudulikkuse põhjustas

terviserike. R.T selgitas, et sünnituse käik võib kaasa tuua hingamispuudulikkuse, kui

sünnitus on pikale veninud ja lapsel hakkavad mingil põhjusel tekkima hapnikuga

varustamise häired ja beebi ei suuda peale sündi ise hingama hakata. Mõni beebi võib teha

ka esimesed hingamislaadsed liigutused ema üsas, aga üldiselt beebid hakkavad hingama

peale sündi. Beebi kopsudesse jõuabki õhk siis, kui nad teevad oma esimesed hingetõmbed.

Kui nad peaks hingamislaadseid liigutusi tegema emaüsas, siis satub kopsudesse vedelikku,

sest õhku emaüsas ei ole. Kohus leiab, et sünnituse käik ei saanud kaasa tuua

hingamispuudulikkust, kuna ekspertiisiaktiga on tuvastamist leidnud, et vastsündinu hingas

pärast sündi - lapse elussündi ja omahingamist peale sündi kinnitavad lahangul kopsude

Lk 9 / 34

ujumistestis kopsude püsimine vee pinnal, radioloogilistel uuringutel õhustatud kopsudele

vastav piltdiagnostika ning histoloogilistel uuringutel kopsude aereeritus ehk õhustus. Antud

leidude alusel on laps peale sündi hinganud, kuid hingamiste arvu või kestust ei ole

kohtuarstlike meetoditega võimalik täpselt määrata, tõenäoliselt on see aeg mõõdetav

minutites peale lapse sündi (akt lk 6). Ekspert R.T selgitas, et lahangu käigus vastsündinu

kõri ja hingetoru olid vabad. Kohus leiab, et samuti ei saanud hingamispuudulikkust kaasa

tuua vastsündinu terviserike, sest surnu kohtuarstliku ekspertiisi aktist ning eksperdi R.T

ütlustest tulenevalt lahangu käigus ei sedastatud mingeid haiguseid ning kompuuteruuring ei

sedastanud mingeid arengulisi kõrvalekaldeid ning ka histoloogilised uuringud ei tuvastanud,

et midagi oleks olnud tavapärasest erinev, mis oleks kaasa võinud tuua lapse surma. Eespool

(vt p 16) kohus juba lükkas ümber kaitseversiooni spontaanse kopsukelme rebendi kohta

(pneumothorax ehk õhkrind), sest lahangul vastsündinul õhkrinda ei tuvastatud.

Surma põhjused koostoimes ja eraldi

20. Kaitsja leidis, et pole võimalik kindlaks teha, kumb esines enne, kas verekaotusest või

hingamispuudulikkusest põhjustatud surm.

21. R.T selgituse kohaselt ekspertiisiaktis nimetatud surma põhjused, hingamispuudulikkus ja

verekaotus, võisid ka igaüks eraldi lapse surma põhjustada. Kui on piisavalt suur verekaotus

nabanööri kaudu, siis jah, võib põhjustada surma. Samuti võib iseseisvalt surma põhjustada

hingamishäire. Samuti selgitas R.T, et ei ole teada ega võimalik kindlaks teha, kumb esines

enne, kas verekaotus või hingamispuudulikkus. Isegi kui hingamine ja südametegevus

lakkab, siis veri on vedel ja saab voolata. Osa verd saab tegelikult natukene välja voolata ka

peale surma. Ei ole teada, kui palju seal nabanöörist verd välja tuli ja mis ajahetkel. Surma

kaasa toonud verejooks oli elupuhune. Ekspert on andnud arvamuse punktis 3, et surnukehal

sedastatud mõlemad kopsukelme rebend ja nabanööri rebend olid elupuhused. Ekspert on

seisukohal (arvamuse p 4), et mõlemad – verekaotus ja hingamispuudulikkus – kokku tõid

kaasa lapse surma. R.T selgitas, et kui juba tekib ka verekaotus, siis mingil hetkel tekib

hingamise lakkamine. Sellepärast on väga raske kindlaks teha üks ühele, et kas need

mõlemad iseseisvalt esinesid korraga või üks põhjustas teist. Kuna ei ole ka teada täpselt,

mille tõttu see hingamispuudulikkus lapsel on tekkinud, siis kui on nina ja suu millegagi

kinni kaetud, siis võib tekkida südameseiskus.

22. Lapse surma põhjuseks on eeltoodust tulenevalt nii hingamispuudulikkus, mis tekkis lapse

õhuruumi sulgemisel kui ka verekaotus, mis tekkis nabanööri platsenta küljest rebimisel

tekkinud rebendist. Kaitsja leidis, et süüdistuses on vähe fakte, ei ole tegusid konkreetselt

sisustatud. Kohtupraktikas on leitud (nt Riigikohtu 28.5.2020 otsus kriminaalasjas nr 1-16-

4665 p 10), et süüdistuse tekst peab sisaldama kõiki faktilisi asjaolusid, mis on eelduseks

isiku süüditunnistamisele. Süüdistusakti peamine funktsioon on teavitada süüdistatavat talle

ette heidetava käitumise olulistest faktilistest asjaoludest ja etteheite õiguslikust sisust,

tagades nii tema kaitseõigust. Samas ei pea süüdistus sisaldama ega saagi sisaldada kõiki

asjaolusid, millega isiku karistamise aluseks olevaid järeldusi põhjendada. Süüdistus on

hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Põhjendus selle

kohta, miks ja millega või kas üldse loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu

tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses.

23. Kohtu hinnangul on süüdistus kaitseõiguse teostamiseks piisavalt konkreetne. See, et

süüdistuses ei ole kirjas ning tuvastada ei ole võimalik, millega süüdistatav lapse lämmatas ja

mis esemega nabanööri katki rebis, ei takista kaitseõiguse teostamist. Tapmine on võimalik

mistahes teoga (RK 27.3.2001 otsus asjas nr 3-1-1-28-01). Tähtis on, et tegu ja selle

tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. Lapse lämmatamine ja nabanööri

Lk 10 / 34

platsenta küljest rebimine on põhjuslikus seoses lapse surmaga, nabanööri platsenta küljest

rebimine iseenesest ei ole surmav, kuid surm saabus rebitud nabanöörist tekkinud verejooksu

tõttu. Mõlemad lapse surmani viinud teod oleks ka iseseisvalt põhjustanud lapse surma.

Asjaolu, et ekspert ei osanud öelda, kas ja kumb tegu põhjustas surma enne, ei ole oluline.

Ekspert on kinnitanud, et kumbki põhjus võib surma ka eraldi põhjustada. Kohus leiab, et

süüdistuses püstitatud hüpotees, et lapse surma põhjustasid nii verejooks kui ka

hingamispuudulikkus, on kohtule esitatud tõenditega tõendamist leidnud, need on põhjustatud

nabanööri platsenta küljest rebimisest ja lapse lämmatamisest.

Teo toimepanija, kuriteotoimepanemise aeg ja koht

24. Kohus nõustub kaitsjaga, et kohtule ei ole esitatud otseseid tõendeid, et Kairi Kuusemaa

lämmatas lapse ning rebis katki lapse nabanööri täpselt tuvastamata viisil. KrMS § 61 lg 1

kehtestab tõendite vaba hindamise põhimõtte, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette

kindlaksmääratud jõudu. Oluline on seejuures märkida, et otsesed ja kaudsed tõendid ei erine

teineteisest mitte nendes sisalduva tõeväärtuse poolest, vaid selle poolest, kui vahetult nad

kuriteo toimepanemise asjaolusid kajastavad. Kui otsese tõendi sisuks on teave, mis vahetult

kinnitab või välistab isiku poolt kuriteo toimepanemise mingit asjaolu, siis kaudse tõendi

sisuks on teave, mis ei kajasta kuriteo tehiolu ennast, küll aga võimaldab teha olulisi järeldusi

nende tehioludega seotud muude asjaolude kohta (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7.

novembri 2019. a otsus nr 1-18-86/128, p 64 koos viitega 9. märtsi 2010. a otsusele asjas nr

3-1-1-8-10, p 9). Otsustamisel, kas teo pani toime süüdistatav, saab sellises situatsioonis

muuhulgas lähtuda välistamismeetodist (vt RK 19.6.2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-33-

08).

25. Surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse, ja sellega on tõendamist

leidnud, et laps suri lühikest aega peale sündi (sünni aeg 4.2.2024 kell 23.30-5.2.2024 kell

9.30), milline aeg on määratav minutites. Tunnistaja J.P ütluste kohaselt läks Kairi Kuusemaa

4.2.2024 õhtul sauna pärast teda, umbes kella 22-ajal ning tuli saunast kuskil kella 23-ajal.

Tunnistaja Y.A selgitas, et Kairi käis 4.2.2024 õhtul saunas viimasena, kellaaega ta ei osanud

öelda, ta oli juba oma toas, magama läinud. Hommikul nägi Kairi Kuusemaad esimesena

Y.A, kes kirjeldab, et ta nägi Kairit 5.2.2024 hommikul kella 10 paiku, Kairi läks õue, nägi

koeri, hakkas filmima neid ja läks viilhalli poole. B.R kirjeldab, et 5.2.2025 lõuna ajal nägi ta

Kairit ning nad kohvitasid ja sõid kooki viilhalli puhkeruumis.

26. Kohus eespool tuvastas, et Kairi Kuusemaa on surnud vastsündinud poisslapse ema.

Sünnitamine on tegevus, mis ei saa last ilmale toovale naisele märkamatuks jääda. Tunnistaja

B.R ütluste kohaselt Kairi Kuusemaa ütles talle, et sünnitas vannis (B.R poolt räägitu, mis ta

kuulis Kairi Kuusemaalt, on tõendiks KrMS § 66 lg 2-1 p 1 ja § 291 lg 1 p 2 alusel).

20.2.2024 läbiotsimisprotokollis ja fotodel on näha, et saunahoones on vann (foto nr 110, tlk

82, III kd). Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et Kairi Kuusemaa sünnitas lapse XXX talu

kompleksis, täpselt tuvastamata kohas, kuid suure tõenäosusega saunamajas. Pereliikmete,

kes elasid süüdistatavaga samal ajal XXX talus – ema Y.A, isa M.R, õde J.P, samuti eraldi

elavad õde P.F ja vend B.R, kohtus antud või avaldatud ütluste kohaselt nad Kairi Kuusemaa

rasedusest ega ka sünnitusest midagi ei teadnud. Samuti ei ole nad avaldanud ja kohtule ei ole

esitatud tõendeid, et talus oleks 4.2.2024 õhtust 5.2.2025 hommikuni viibinud võõraid

isikuid.

27. Kaitseversioonis on leitud, et pole välistatud, et nabanööri rebendi tekitas vastsündinule koer.

See versioon ei ole kohtus tõendamist leidnud (vt p 13). B.R sõnade kohaselt rääkis Kairi

Kuusemaa, et õues rebis koer lapse käest. Samuti on Kairi Kuusemaa telefonikõnes (tl 114, V

kd) avaldanud, et ütlen seda, et I koer ründas mind ja võttis lapse ära. Kohus leiab, et kuna

Lk 11 / 34

ekspert on jõudnud järeldusele, et koera poolt lapsele tekitatud vigastused olid surmajärgsed,

siis koera poolt lapse Kairi Kuusemaa käest rebimine (isegi kui see oleks tõendatud), ei

põhjustanud lapse surma. Kindlasti ei rebinud koer Kairi Kuusemaa käest elusat last. Kuna

Kairi Kuusemaa on B.R’le tunnistanud sünnitamist XXX talus ja eksperdid on avaldanud, et

lapse surm saabus lühikest aega peale sündi, kinnitavad tõendid kogumis, et lapse surma

põhjustanud vigastused tekitas lapsele Kairi Kuusemaa.

28. Arvestades surnu ekspertiisiaktis märgitud lapse surma aega, mis on seotud sünni ajaga

(sünni aeg 4.2.2024 kell 23.30-5.2.2024 kell 9.30), Y.A, M.R, B.R ja J.P ütlusi 4.2.2024 õhtul

saunas käimise kohta, samuti millal pereliikmed nägid Kairi Kuusemaad hommikul (vt p 25)

ning lapse leidmise aega N.I poolt, on tõendamist leidnud teo toimepanemise ajavahemik –

laps sündis 4.2.2024 kell 23.30 ja mitte hiljem kui 5.2.2024 kell 9.30, lapse surm saabus

lühikest aega peale sündi, aeg on määratav minutites (p 5).

Süüdistuse tõendatus kaudsete tõenditega

29. Kaitsja leidis, et kaudsed tõendid, mis võiksid süüdistusversiooni tõendada, puuduvad või on

puudulikud. Riigikohus on märkinud, et kuriteo toimepanemine võib olla tuvastatud

kaudsetele tõenditele tuginevalt, s.t sellistele tõenditele, milles ei sisaldu teavet otseselt

tõendamiseseme asjaolude, vaid nn vahepealsete faktide kohta. Kaudsete tõendite kasutamine

tõendamisel eeldab aga seda, et kohtuotsuses tuleb ära näidata, kuidas kaudsete tõendite abil

kindlaks tehtud tõendamiseseme välised asjaolud (vahepealsed faktid) võimaldavad kogumis

teha järeldusi tõendamiseseme mingi asjaolu suhtes (vt RKKKo 3-1-1-21-09, p 8). Ehkki

üldjuhul ei saa isiku süüditunnistamine rajaneda vaid ühel kaudsel tõendil, on sellest reeglist

võimalikud erandid (RK 27.4.2020 otsus kriminaalasjas nr 4-19-447). Sõltuvalt asjaoludest

võib esineda põhjendatud kahtlus, sh kui esitatakse usutav kaitsetees, mis viib KrMS § 7 lg-s

3 sätestatud in dubio pro reo-põhimõtte rakendamiseni ehk kahtluse menetlusaluse isiku

kasuks tõlgendamiseni (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 7. detsembri 2015. a otsus

asjas nr 3-1-1-67-15, p 19). Kohus leiab, et kaudsetele tõenditele tuginedes on Kairi

Kuusemaale esitatud süüdistus KarS § 116 järgi tõendamist leidnud. Esitatud kaitseväidete

(kohus on need kirjeldanud asjaolude juures, mille kohta väide on esitatud) pinnalt ei ole

kohtu hinnangul alust rääkida Kairi Kuusemaa süüküsimust puudutavast põhjendatud

kahtlusest, mida tema kasuks tõlgendada. Enamiku kaitseversioonide kohta ei ole kohtule

neid kinnitavaid tõendeid esitatud, kuigi juhul kui süüdistatav asub end aktiivselt kaitsma, on

tal ka kohustus esitada oma väidete õigsust kinnitavad tõendid või luua reaalne võimalus

nende väidete kontrollimiseks.

Kokkuvõte

30. Kohus leiab, et eeltooduga on tõendamist leidnud, et teod, mis põhjustasid lapse surma, pani

toime Kairi Kuusemaa. Kohus on seisukohal, et saabunud koosseisuline tagajärg, s.o

vastsündinu surm, on süüdistatavale ka objektiivselt omistatav (objektiivse omistatavuse

kohta vt RK 8.12.2016 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-102-16 p 8-9). Üldise elukogemuse

pinnalt on alust pidada tõenäoliseks, et vastsündinu lämmatamisel ja rebitud nabanöörist

tekkinud verejooksu ta sureb. Kohus analüüsis punktis 4, et surnud laps on vastsündinu ning

tõendatud on, et tema bioloogiline ema on Kairi Kuusemaa (p 3), mis tähendab, et

tuvastamist on leidnud KarS § 116 järgi objektiivse kooseisu puhul vajalik eriline

isikutunnus.

31. Ekspertiisiakti kohaselt on vastsündinul lisaks surma põhjustanud vigastustele tuvastatud

mitmeid elupuhuseid pindmisi vigastusi: verevalum kõõlustanul; nahamarrastused pea

piirkonnas, kehatüvel, vasakul ülajäsemel ja mõlemal alajäsemel ning nahamarrastus paremal

ülajäsemel; nahakriimustused näo piirkonnas, paremal üla- ja alajäsemel ning nahakriimustus

Lk 12 / 34

vasakul alajäsemelel; nahaalune verevalum vasakul alajäsemel, millised polnud eluohtlikud,

mille põhjustamist vastsündinule on Kairi Kuusemaale samuti süüdistuses ette heidetud.

Kuna vastavalt ekspertiisiaktis esitatud eksperdiarvamusele (p-d 3, 5) on tegemist elupuhuste

vigastustega, milledest nahamarrastused ja nahaalune verevalum vasakul alajäsemel on

saadud tömbi trauma toimel ning nahakriimustused terava trauma toimel lühikest aega enne

surma saabumist või suremisprotsessi käigus, ei saanud neid vigastusi vastsündinule keegi

muu põhjustada, kui süüdistatav (p 26). Prokurör leidis, et nahamarrastuste ja kriimustuste

tekitamine täidab KarS § 121 lg 2 p 2 kooseisu (kehaline väärkohtlemine sõltuvussuhtes)

Kohus nõustub selle seisukohaga, sest sõltuvussuhe on käesoleval juhul õigusel põhinev ema

ja lapse suhe (vt RK 18.2.2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-109-10, p 16.2).

32. Kairi Kuusemaa rebis oma vastsündinu lapse nabanööri platsenta küljest, põhjustades sellega

lapsele verekaotuse ning sulges lapse õhuruumi, põhjustades sellega lapsele

hingamispuudulikkuse, mis põhjustasid mõne minuti jooksul peale sündi vastsündinu surma,

milline tegevus täidab KarS § 116 objektiivse koosseisu. KarS § 121 lg 2 p 2 kvalifitseeritav

koosseis on hõlmatud KarS § 116 koosseisuga.

Subjektiivne koosseis

33. Kohus nõustub prokuröriga, et KarS § 116 süüdistuse puhul ei ole oluline, kas naine teab

oma rasedusest või mitte. Oma vastsündinud lapse tapmine on ka siis kuritegu, kui naine ei

teadnud oma rasedusest. Kohus nõustub prokuröriga, et Kairi Kuusemaa poolt rasedusest

teadmine või mitteteadmine võimaldab tuvastada tahtluse liiki ning tema teoeelne ja järgne

käitumine võivad anda teavet isiku käitumise motiivide kohta.

34. Asjatundja G.T on kohtuistungil selgitanud naise kehas rasedusega tekkivaid kehalisi muutusi

ja seoses sellega naise poolt arusaamist, et ta on rase. Kairi Kuusemaa ei ole kohtuistungil

ütlusi andnud, siis ei ole võimalik tuvastada, kas ja millal tal avaldusid asjatundja poolt

kirjeldatud raseduse tunnused. Kohtus on tõendamist leidnud, et Kairi Kuusemaa ei

pöördunud seoses rasedusega ega sünnitusega arsti poole, ta sünnitas iseseisvalt lapse XXX

talus.

35. Seda, et Kairi Kuusemaa rasedusest teadis (vähemalt raseduse lõppfaasis alates 21.12.2023),

kinnitavad tema otsingud internetist, mis on näha 15.08.2024 asitõendi vaatlusprotokollist (tl

153-159, III kd). Ajavahemikul 21.12.2023 - 26.1.2024 on Kairi Kuusemaa mobiiltelefoni

seadmest Samsung Galaxy A21 S (vaadeldud 2.8.2024 vaatlusprotokollis tlk 150-152, III kd)

külastatud muuhulgas alljärgnevaid veebilehti: 21.12.2023 kell 12.31 ja 27.12.2023 kell

12.52 https://www.virtuaalkliinik.ee/haigusteave, otsing – raseduse katkemine; 21.12.2023

kell 5.37 https://synnitusmaja.ee/osakonnad/gunekoloogia-osakond, otsing – Pelgulinna

Sünnitusmaja günekoloogiaosakond; 23.12.20023 kell 6.30 ja 23.12.20023 kell 9.48

https://www.fertilitas.ee/teenused,otsing raseduse kirurgiline katkestamine; 23.12.2023 kell

9.50 https://medicum.ee/naistenõuandla, otsing medikamentoosne raseduse katkestamine ehk

tabletiabort (veebileht ei avane); 23.12.2023 kell 9.58 https://www.inimene.ee/haigused-ja-

seisundid - raseduse katkestamine; 10.1.2024 kell 6.39 https://perejakodu.delfi.ee, otsing

elutoas sünnitanud ema: rääkisin teistele kodusünnitusest alles pärast lapse sündi. Kartsin, et

muidu jagaks teised minuga oma hirme – Pere ja Kodu; 10.1.2024 kell 6.41

https://www.laanevirumaauudised.ee, otsing – kodusünnitus – miks ja kellele?; 10.1.2024

kell 10.36 https://www.kliinik.ee, otsing – Sünnitus, Haiguste ABC; 10.1.2024 kell 10.30

https://ph.ee/et/patsiendile-ja-kulastajale/, otsing- info sünnitajale; 12.1.2024 kell 6.36

https://www.elitekiinik.ee/elite/rasedus, otsing - sünnitus etapid; 12.1.2024 kell 6.44

https://perejakodu.delfi.ee, otsing – kõik mida tulevane ema peab teadma selle kohta, mis

leiab aset sünnituse ajal ning kuidas kulgeb sünnitus; 13.1.2024 kell 8.05 ja 16.1.2024 kell

Lk 13 / 34

9.21 https://www.eesti.ee, otsing - sünnitus raviasutuses; 13.1.2024 kell 8.13

https://www.eesti.eee, otsing – kodusünnitus; 14.1.2024 kell 1.10 https://doula.ee/doula/ruth-

randlaine, otsing Eesti Sünnitoetajate ühendus; 14.1.2024 kell 1.11 https://lounaeestlane.ee ,

otsing – kuidas sünnitada mõnusalt ning tasuta. Värske kogemus Lõuna-Eesti haiglast;

14.1.2024 kell 4.52 https://www.eesti.ee, otsing – surnult sündinud laps; 14.1.2024 kell 6.15,

6.16, 6.17 https://foorum.perekool.ee, otsing – sünnituse tundemärgid paar päeva enne

sünnitust; 14.1.2024 kell 9.58 https://www.kliinikum.eepatsiendiinfo, otsing – sünnitusjärgne

periood; 15.1.2024 kell 12.07 https://www.sunnitusmaa.ee, otsing – kümme soovitust

sünnitusest taastumiseks; 26.1.2024 kell 3.12 https://pealinn.ee, otsing – Beebi surm paneb

mõtlema kodusünnituse riskidele. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa otsingud raseduse

katkemisest ja katkestamisest, kodusünnitusest, sünnituse tundemärkidest enne sünnitust,

sünnituse faasidest, surnult sündinud lapse ja sünnitusest taastumise kohta ning nende

otsingute arv kinnitavad üheselt, et Kairi Kuusemaa teadis, et ta on rase, seda vähemalt alates

esimese otsingu tegemisest 21.12.2023. Kohus leiab, et otsingute temaatika ja süstemaatilisus

kinnitavad just seda, et ta teadis rasedusest ja peatselt saabuvast sünnitusest, need ei ole

üksikud juhuslikud otsingud. Seega oli Kairi Kuusemaal aega planeerida sünnitust ja võtta

vastu otsus, mida teha, kui sünnitustegevus pihta hakkab.

36. Kaitsja leidis, et hügieenisidemete ostmine Kairi Kuusemaa poolt ei kinnita, et ta rasedusest

teadis. Prokurör leidis, et hügieenisidemete ostmine näitab valmistumist sünnituseks ja sellele

järgnevaks. Kaitsja on välja toonud, et süüdistataval jätkusid „päevad“ ehk veritsus (selle

kohta kohtule tõendeid esitatud ei ole) ja sellepärast ostis Kairi Kuusemaa hügieenisidemeid.

Kaitsja on esitanud Always Ultra Night hügieenisidemete tootekirjelduse (tl 47, VI kd) ja

väitis, et need aitavad rahulikult öösel magada ning sellise toote kaudu sünnituseks

valmistumine ei ole seostatav. Kairi Kuusemaa erinevaid ostusid tõendavad tema

arvelduskonto väljavõtted perioodil 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). Kairi Kuusemaa

ostis 16.1.2024 kaks pakki hügieenisidemeid Always Ultra Night (tõendatud ka 28.2.2024

Haapsalu Tarbijate Ühistu e-kirja väljatrükiga, tlk 82, V kd) ja 17.1.2024 Selverist

hügieenisidemeid ja niiskeid salvrätikuid (tlk 98, V kd). Kohus leiab, et eelnimetatud ostud

koos

Kairi

Kuusemaa

eelnevate

veebiotsingutega

-

https://www.eesti.ee/et/perekond/suennitus/suennitus-raviasutuses (otsing nii 13.01. kui ka

16.1.2024) - Sünnitama minekuks valmis panna: /…/ Suurem pakk hästiimavaid

hügieenisidemeid; samuti sisaldab seda infot ka otsing kuupäevast 10.1.2024 kell 10:39:46

PM(UTC+2)) Info sünnitajale |Pärnu Haigla - kinnitavad Kairi Kuusemaa valmistumist

sünnituseks ja sellele järgnevaks ajaks.

37. Riigikogu turvakaamera 17.1.2024 salvestistelt, mis vaadeldud 19.3.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis (tl 2-3, 10, II kd), on nii 1. kui 2. failil näha Kairi Kuusemaa väljaulatuvat

kõhukumerust. Ka süüdistatava mitmed pereliikmed panid muutusi Kairi Kuusemaa kehas ja

liikumises tähele. Süüdistatava õe J.P ütluste kohaselt Dubaist tulles, detsembris, oli Kairi

Kuusemaa juurde võtnud, tema kõht oli suurenenud, varem tal sellist suuremat kõhtu ei ole

olnud. Küsimisel õelt väitis Kairi Kuusemaa, et see oli liigsest söömisest. J.P sõnul saatis

Kairi talle ka pilte, et Dubais sõi ta liiga palju. P.F ütluste kohaselt suvel oli Kairi hästi kõhn,

kuid Dubaist tagasi tulles oli ta tõesti kaalus juurde võtnud. Lisaks kirjeldab J.P, et pärast

seda, kui Kairi puhkemajas oli (jaanuari algus-jaanuari keskpaik), siis ta ei liikunud eriti ja

liikumine ei olnud normaalne kõnnak, vaid aeglasem kui tavaliselt. Visuaalselt erinevates

suurustes rinnahoidjate leidmine Kairi Kuusemaa kasutuses olnud toast 20.2.2024

läbiotsimisel (fotod 54-62, tlk 49-54, III kd) kinnitab, et Kairi Kuusemaa märkas, et rinnad

olid suurenenud, sest tal olid olemas erineva suurusega rinnahoidjad. Kohus leiab, et

tunnistajate kirjeldused Kairi Kuusemaa märgatavalt muutunud välimusest (etteulatuvat

kõhtu tõendab ka Riigikogu salvestis), tema selgitused pereliikmetele (liigne söömine ja

Lk 14 / 34

joomine), erineva suurusega rinnahoidjate omamine ning eelpool kirjeldatud

internetiotsingud koostoimes kinnitavad, et Kairi Kuusemaa teadis oma rasedusest.

15.12.2023 tehtud fotodel, kus Kairi Kuusemaa seisab punase jopega ja kirjude pükstega õues

ning kui istub siseruumis jopega diivanil (26.4.2024 asitõendi – P.F mobiiltelefoni sisu

raporti vaatlus; tlk 119, V kd), võib samuti tunduda, et Kairi Kuusemaal on kõht suurenenud.

Tunnistaja B.R ütluste kohaselt Kairi kandis kõhukotti, kõhukoti kandmine nähtub ka

5.2.2024 Rannarootsi Selveri turvakaamera salvestiselt (tlk 134, IV kd) – Kairi Kuusemaa

avab jope luku ning üleriiete all on kõhukott. Kaitsja on esitanud kohtule erinevaid fotosid ja

videoid Kairi Kuusemaast rasedusele eelneval ajal (tlk 101-11, IV kd; youtube videod

üleslaadimise kuupäevadega mõlemad 2023 aastast, üks veebruarist ja teine jaanuarist).

Kaitsja on algselt märkinud, et jaanuari video on aastast 2024. Kohus leiab, et üleriietega

süüdistatavast tagantjärele ainuüksi fotode/videote vaatamine ja võrdlemine varasemate

fotode/videotega ei võimalda teha tõsikindlaid järeldusi, kas Kairi Kuusemaa teadis enda

rasedusest. Kohus leiab, et Pelgulinna sünnitusmaja tõend (tlk 37, V kd, millest nähtuvalt

ainuke tasuline teenus Pelgulinna sünnitusmajas hinnaga 17,67 eurot (omaosalus) oli

medikamentoosne raseduse katkestamine omal soovil) koostoimes Kairi Kuusemaa konto

väljavõttelt nähtuvaga (et ta on tasunud 6.1.2022 Pelgulinna Sünnitusmajas 17,67 eurot; tlk

15, V kd) ei tõenda, et Kairi Kuusemaa rasedusest seekord raseduse varajases staadiumis

teadis või millal ta seekord rasedusest teadlikuks sai.

38. Asjatundja G.T selgitas, et loote liigutusi hakatakse tundma alates 20. nädalast ning rase ise

näeb ka loote liikumist, üksikutel juhtudel on seda näha vähesel määral. Neid rasedaid, kes

ütlevad, et nad ei tunne üldse liigutusi, tegelikult ei ole. Mõni ütleb, et tal on vähem, mõni

päev on ühtemoodi, teistmoodi, aga nad tunnevad liigutusi. Kohus leiab, et kogumis

asjatundja ütlused ja surnu kohtuarstliku ekspertiisiakt, millega on tõendatud, et laps sündis

ajalisena, on tõendatud, et Kairi Kuusemaa pidi raseduse ajal lapse liigutusi tundma ning seda

kindlasti ka ajal, kui ta tegi internetist erinevaid otsinguid raseduse ja sünnituse kohta.

Tõendid kogumis kinnitavad, et Kairi Kuusemaa oli oma rasedusest teadlik ning et rasedusele

järgneb sünnitus, ei olnud talle üllatus, ta oli sünnituse kohta samuti internetist teavet otsinud.

Raseduse varjamine

39. Kairi Kuusemaa kasutuses olnud toast XXX talus 20.2.2024 läbiotsimisel (III kd - fotod nr

36-39 tlk 39-41, fotod 47-53, tlk 45-49) leiti bandaaže. Asjatundja G.T on märkinud, et

bandaažid on raseduse ajal sobilikud nii rasedusaegse seljavalu leevenduseks, samas võib

neid kasutada ka kõhu väliskuju mõjutamiseks. B.R ütluste kohaselt Kairi Kuusemaa on

bandaaži kasutanud ammusest ajast, kuna neil on talus rasked tööd, mis võtab tervise läbi;

Kairi Kuusemaa kasutas seda tema sõnul alaselja valude pärast. Kohus leiab, et see võis nii

olla ja Kairi Kuusemaa toast leitud bandaažid iseseisvalt ei tõenda, et ta rasedusest teadis.

40. Kuigi pereliikmed panid Kairi Kuusemaa suurenenud kehakaalu ja kõhtu tähele, väitis ta

neile, et see oli liigsest söömisest ja joomisest. P.F ütluste kohaselt tuli Kairi Kuusemaa

Dubaist koju enne jõule, seega ajaliselt langeb see kokku Kairi Kuusemaa veebiotsingute

tegemisega alates 21.12.2023, mille pinnalt kohus järeldas, et Kairi Kuusemaa teadis, et ta on

rase, kuid varjas seda pereliikmete eest. Kuigi nii J.P kui B.R on kirjeldanud, et Kairi tegi

talus ka raseduse lõpuperioodil raskeid töid, ei välista see kohtu hinnangul rasedusest

mitteteadmist vaid pigem kinnitab, et Kairi Kuusemaa püüdis rasedust varjata ka sellega, et

oma tavapärases elukorralduses muudatusi ei teinud. Üheski meditsiiniasutuses seoses

rasedusega Kairi Kuusemaa ei käinud ega end rasedusega 2023-2024 arvele ei võtnud

(Sotsiaalkindlustusameti 3.6.2024 vastus tlk 143-144, II kd). Seega on tõendamist leidnud, et

Kairi Kuusemaa varjas rasedust.

Lk 15 / 34

41. Kairi Kuusemaa käitumine raseduse ajal koos teiste kohtule esitatud tõenditega näitavad, et ta

varjas rasedust, sest ei soovinud last. Kohus leiab, et ka internetiotsingute (vt p 35) sisu

kinnitab, et K. Kuusemaa ei soovinud last – kõigepealt otsib infot raseduse katkemise ja

katkestamise kohta, siis kodusünnituse kohta, siis sünnituse infot ja infot surnult sündinud

lapse kohta. Kairi Kuusemaa rahulolematust enda kehaga raseduse ajal kinnitab

kaalulangetusteede ostmine, mille kohta andis ütlusi P.F – tema sõnul oli Kairil neid

erinevaid maitseid ning ta soovitas temalgi neid juua. Samuti tõendavad seedimist

soodustavate teede jm looduslike toodete ostu erinevate apteekide tšekid ja ostetud toodete

tooteinfod. Haapsalu kesklinna apteegi – Nurme apteek OÜ 21.12.2023 kell 14:47 tšekk (tlk

57 VI kd; esimesed veebiotsingud 21.12.2023 kell 5.37 ja 12.31) näitab, et ostetud on

erinevaid teesid ning nende teede tooteinfod on järgmised: Fito Gastro - seedimist soodustav

tee (tlk 61-62, VI kd); sennalehed – lahtistava toimega ravimtee (tlk 63-64, VI kd);

leesikalehed - ravimtee tooteinfo kohaselt on tegemist uriinieritust suurendava teega, kuid

mis on vastunäidustatud raseduse ja imetamise korral (tlk 65-66, VI kd); seedimistee –

seedetegevuse soodustamiseks (tlk 71-72, VI kd); dieetkapslid Merit – salenemiseks ja

organismi puhastamiseks (tlk 73, VI kd). Kairi Kuusemaa on ostnud kaalulangetustooteid ka

enne veebotsingute tegemist raseduse ja sünnituse kohta (Sikupilli apteegi 16.12.2023

tšekil(tlk 77, VI kd) on näha, et ostetud on mh toode Fat Burner tbl), kuid selle aja kohta ei

saa väita, et ta enda rasedusest teadis. Tšekid on seostatavad Kairi Kuusemaaga tema

arvelduskonto väljavõtte kaudu perioodist 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). J.P on

kirjeldanud, et kuigi Kairi plaanis kaalu alandada, siis detsembris-jaanuaris sõi ta tavapärasest

rohkem.

42. Samuti kinnitab soovimatut rasedust Kairi Kuusemaa poolt raseduseaegne alkoholi

tarvitamine, mis on tõendatud tunnistajate ütlustega. On üldteada asjaolu, et rasedusaegne

alkoholi tarvitamine võib loodet kahjustada. Tunnistaja J.P kinnitas, et detsembrist kuni

sünnituseni tarvitas Kairi alkoholi. P.F ütluste kohaselt jõulude ajal jõi Kairi veini. Tunnistaja

Y.A sõnul jõi Kairi jõululauas alkoholi – Vana Tallinna Glögi ja muidu siidrit. Teadlikult

raseduse ajal alkoholi tarvitamist kinnitab kohtus tõendamist leidnu, et Kairi Kuusemaa oli

rasedusest teadlik vähemalt alates esimese interneti otsingu tegemisest sünnituse/raseduse

kohta 21.12.2023. Tema poolt alkoholi ostmine peale seda on tõendatud Tarbijate ühistu

esitatud arvetega, need ostud on Kairi Kuusemaaga seostatavad tema pangakonto väljavõtte

kaudu perioodist 1.12.2023-8.2.2024 (tlk 53-58, V kd). Samuti on Kairi Kuusemaa näha

ostude tegemise kuupäevadel vastavalt Taebla A&O/Palivere A&O turvakaamera

salvestistelt (vaadeldud 13.3.2024 vaatlusprotokollis tlk 122, IV kd). Palivere kaupluse

kõrval asuvast DPD pakiautomaadi turvakaamera salvestiselt (vaadeldud 12.3.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis, tlk 136-141, IV kd) on samuti Kairi Kuusemaa näha Palivere kauplusest

ostude tegemise kuupäevadel. Esitatud arvetest nähtub, et ostetud on tlk 81 V kd arve nr

1001585915 kohaselt 26.12.2023 erinevaid õllesid: 3 pudelit jõuluporter 0,5 l; 3 pudelit Saku

Talve 0,5 l ning veini – VV Petirrojo Sauv 0,75 l. 19.1.2024 arve nr 1001590414 (tlk 83V kd)

kohaselt ostetud likööri Jägermeister 0,5 l; 27.01.2024 (arve nr 601553337, tlk 86 V kd)

ostetud õlu Saku Talve 0,5 l; õlu Aleksander Dunkel 0,568 l; Õlu Aleksander Pinto 0,568 l;

õlu Alex. Boheminan 0,568 l ning VV Doricum Catar 0,75 l. 1.2.2024 on ostetud VV C.

Charlize 0,75, samuti likööri Jägermeister 0,5 l. 3.2.2024 arve nr 601554484 (tlk 88, V kd)

kohaselt ostetud õlut Saku kirss 0,5 l; Harwall LD Strong 0,33l ja õlu Jõuluporter 0,5 l.

28.2.2024 E.N e-kirja väljatrükist koos väljavõtetega Kairi Kuusemaa partnerkaardiga tehtud

ostudest (tlk 90-101, V kd) nähtub, et Kairi Kuusemaa on Selverist 18.12.2023 ostnud 3

pudelit Vana Tallinn Glögi; 31.12.2023 erinevaid alkohoolseid jooke: Henkel Trock. Dry,

Mionetto Prosecco, J.P. Che. Ice Spark, J.P. Chenet Straw, J.P.Chenet ICE; 5.1.2024 viina

Smirnoff Red; 2.2.2024 3 pudelt õlu Talve Eripruul, Santa Carolina; samal päeval veel 1

Lk 16 / 34

Santa Carolina ja Pinot Grigio Terre. Kairi Kuusemaa viibimist Rannarootsi Selveris ja

ostude tegemist kinnitavad ka poe turvakaamera salvestised (vaadeldud 19.3.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis tlk 132-134, IV kd). Kohus nendib, et kohtule ei ole esitatud tõendeid, et

Kairi Kuusemaa tema poolt ostetud alkoholi kõik ise ära tarvitas. Samas Kairi Kuusemaa

ostis sama alkoholi, mida tunnistajad on öelnud, et ta jõi - Vana Tallinna Gögi ja veni. Seega

tunnistajate ütlused ja alkoholi ostmine alates 21.12.2023 kuni sünnituseni kinnitavad, et

Kairi Kuusemaa ajal, mil ta oli rasedusest teadlik, tarvitas alkoholi.

43. Kaitsja leidis, et kuna Kairi Kuusemaa ei teadnud rasedusest, ei tarbinud

kaalulangetustooteid, alkoholi loote kahjustamise eesmärgil, tuleb eeldada, et tema tegevuses

puudus pahatahtlikkus. Kohus tuvastas, et Kairi Kuusemaa teadis rasedusest hiljemalt

21.12.2023, seega tema poolt raseduse varjamine pereliikmete eest (kaalutõusu seostamine

rohke söömise ja joomisega), püüd säilitada senist elustiili (s.h ka alkoholi jätkuv

tarvitamine) ning kaalulangetustoodete tarvitamine, näitavad, et ta ei soovinud last, mis andis

talle tapmismotiivi.

Sünnitus

44. Asjatundja G.T on selgitanud sünnitusega seonduvat: sünnitust jagame kolme faasi või

perioodi. Sünnitus algab avanemisperioodiga, avanemisperioodi alguseks on regulaarsete

tuhude teke, 2- 3 tuhu 20 minuti jooksul. Avanemisperiood lõpeb, avanemisperioodi esimene

osa, latentne faas lõpeb, kui emakakael on 4 cm avatud. Avanemisperioodi aktiivne faas,

tuhud lähevad sagedasemaks, tihedamaks, enamasti ka valulikumaks. See periood kestab kuni

emakaela avatus on selline 8-9 cm. Siis võib tekkida selline kerge väike puhkepaus,

passiivne faas, kus tuhud on natuke nõrgemad ja selle faasi jooksul siis emakakael avaneb

täisavatuks, et on 10 cm avatud, emakakael on lahti ja nüüd algab väljutusperiood.

Väljutusperioodi esimeses pooles siis loote pea laskub, laskub vaagna põhjale ja siis tavaliselt

tekib naisel pressitunne, naine ei suuda seda pressitunnet kontrollida ja tagasi hoida, kus siis

laps väljub. Ja kui laps on sündinud, algab platsentaarperiood või päramiste periood ja selles

faasis siis platsenta, lootekestad, nabanöör väljuvad emakast. Ja sellega on sünnituse osa

lõppenud. Suur osa naisi tuleb sünnitusmajja avanemisperioodi aktiivses faasis ja aktiivse

faasi alguses. Kui mõnikord sünnitus kulgeb väga kiirelt, siis võib olla naine küll sai aru, et

ta sünnitab, aga ta jõuab haiglasse suhteliselt hilja, võib – olla väljutusperioodis, sest, et

sünnitus on kulgenud kiiremini, kui ta eeldas. Need naised, kes ei ole rasedusest teadnud,

saabuvad reeglina enamasti kiirabiga haiglasse erakorralise meditsiini osakonda. Tuhud on

nii palju valulikud ja nii palju elu segavad, et selline kahe – kolme minuti tagant käib tugev

valu - ta tuleb kõhuvalu pärast. Reeglina naine selles faasis kutsub kiirabi.

45. Kaitsja on kaitseaktis välja toonud, et tegemist oli planeerimata kodusünnitusega ning väide,

et tegemist oli planeeritud kodusünnitusega, on tõendamata; planeerimata kodusünnituse eest

ei ole võimalik ema sanktsioneerida; planeerimata kodusünnitus on Eestis reguleerimata.

Kohus selgitab, et Kairi Kuusemaale ei arvata süüks kodus sünnitamist vaid oma

vastsündinud lapse tapmist. Pereliikmed on kinnitanud, et raseduse ajal ja sünnituse ajal ega

järgmisel päeval peale sünnitust nad Kairi rasedusest ega sünnitusest midagi ei teadnud.

Kohus märgib, et tõendid kogumis kinnitavad, et Kairi Kuusemaa teadis rasedusest, rasedus

oli soovimatu, ta varjas rasedust ja varjas pereliikmete eest ka seda, et ta sünnitas XXX talus

lapse. Lapse sünnitamise varjamise soovi ja seda, et laps oli soovimatu, näitab ka see, et Kairi

Kuusemaa ei helistanud hädaabi numbrile ega kutsunud kedagi endale appi, kui sünnitus

algas. Kohus ei nõustu kaitsja väitega, et Kairi Kuusemaa ei varjanud tahtlikult rasedust ega

sünnitust. Eelpool kirjeldatu näitab tõsikindlalt, et Kairi Kuusemaa varjas pereliikmete eest

rasedust ja ka sünnitust. Kaitsja leidis, et Kairi Kuusemaal ei olnud põhjust last tappa, sest

tema isa on kohtus kinnitanud, et pere oleks Kairi Kuusemaad toetanud ja aidanud lapse üles

Lk 17 / 34

kasvatada. Kohus märgib, et Kairi Kuusemaa pere ei teadnud tema rasedusest ega

sünnitusest, Kairi Kuusemaa ei tundnudraseduse ajal huvi, kas tema pere teda toetaks lapse

kasvatamisel. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa poolt perelt toetuse ja abi mitte palumine

näitab tema teo planeeritust. Ka eksperdiarvamus (tlk 2-16, III kd, p 2-3) kinnitab, et Kairi

Kuusemaal ei olnud tulenevalt tema vaimsest seisundist takistusi sünnituse ajal abi

kutsumiseks, mis taas kinnitab, et ta ei soovinud abi sünnitusel, ta soovis sünnitust varjata.

Nii raseduse kui sünnituse varjamine ja lapsele surma põhjustanud vigastuste tekitamine

vahetult peale lapse sündi koostoimes näitavad, et Kairi Kuusemaa planeeris enda tegu ja

soovis sünnitust varjata.

46. Tapmistahtlust kinnitab ka teo toimepanemise viis. Vastsündinud lapse lämmatamine ning

nabanööri katki rebimine ei ole juhuslik, vaid teadlik ja eesmärgipärane tegevus lapse surma

saabumiseks.

Teo järgne käitumine

47. Kairi Kuusemaa teojärgse käitumise põhjal leiab kohtu hinnangul kinnitust tema motiiv

lapse tapmise tahtluse osas. Tõendid kogumis kinnitavad, et lapse surm oli süüdistatavale

ootuspärane. Teo toimepanemise ajal ja järgselt oli tema perekond kodus, kuid kellelegi ta

juhtunust ei rääkinud, kedagi kodustest appi ei kutsunud, samuti ei helistanud

hädaabinumbrile. Kairi Kuusemaal oli selleks võimalus, tal oli vastavalt P.F ütlustele telefon,

mille kaudu ta 4.2 õhtul ja 5.2 hommikul Messengeri gruppi kirjutas. Tunnistajate ütluste

kohaselt 5.2.2024 hommikul oli Kairi täiesti tavaline: Y.A ütluste kohaselt nägi ta Kairit

5.2.204 hommikul kella 10 paiku, Kairi läks õue, nägi koeri ja hakkas filmima neid ja läks

viilhalli poole; lõunalauas kell 12 oli Kairi tavaline, elav ja särtsu täis. B.R kirjeldab, kuidas

lõuna ajal nägi Kairit ning nad kohvitasid ja sõid kooki viilhalli puhkeruumis. J.P ütluste

kohaselt kella 12 ajal sõid nad perega lõunat ning Kairi olek oli normaalne. Kella 12 või 1

ajal viis Kairi ta Palivere bussijaama ning ta oli sõbralikus, rõõmsameelses tujus. Kuigi

5.2.2024 kell 11.45 kirjutas P.F Messingeri grupivestluses The Hard BigBlue (B.R, Kairi

Kuusemaa, J.P ja P.F vahel (vaadeldud 17.4.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 42 kd, IV),

et „YYYst leiti vastsündinud laps“, seejärel, et „Kоеr oli toonud õue peale“, ,, I koer leidis“,

oli Kairi Kuusemaa tunnistaja Y.A ütlustest tulenevalt lõunasöögilauas tavapärane, oli

rõõmsameelne. Kaitsja avaldas, et näha oma last vahetult peale sündi surnuna on õõvastav

kogemus, kõige suurema üleelamise sai Kairi Kuusemaa ise. Kohus nõustub kaitsjaga, et

lapse surm vahetult peale sündi on kogemus, mis ema psüühikale ilmselgelt peaks avaldama

mõju ja tema käitumises peaks see välja paistma. Kairi Kuusemaa aga käitus peale

sünnitamist ja lapse surma (lapse tapmist) täiesti tavapäraselt, tema pereliikmed ei täheldanud

tema käitumises mingeid muutusi võrreldes tavapärasega. Kohus on seisukohal, et Kairi

Kuusemaa tavapärane käitumine peale lapse tapmist kinnitab, et lapse surm ei olnud juhuslik

ega ootamatu, see oli Kairi Kuusemaa poolt kavatsetud ja planeeritud. Kaitsja väide, et Kairi

Kuusemaale oli lapse surm tragöödia, oli sellest šokis ja ei osanud ratsionaalselt käituda, ei

ole ühegi kohtule esitatud tõendiga tõendamist leidnud.

48. Kairi Kuusemaa lahkus Eestist 7.2.2024, mida tõendab Lux Expressi päringu vastus (tlk 104,

V kd), mille kohaselt on Kairi Kuusemaa nimel ostetud bussipiletid suunal Tallinn-Vilnius ja

Vilnius-Varssav. Tallinna Bussijaama turvakaamera salvestuselt 7.2.2024 on näha, et Kairi

Kuusemaa kell 9.50 väljub Tallinna Bussijaamast ning suundub uksest paremale Lux

Expressi busside paviljonide poole ning suundub Lux Expressi bussi peale (vaadeldud

14.3.2024 asitõendi vaatlusportokollis, tlk 131-134, V kd). Süüdistatava Facebooki seinal

(vaadeldud 10.5.2024 asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 9-13, V kd) 15.2.2024 on tehtud

videopostitus, milles on asukohaks märgitud London, England, UK (Inglismaa) (foto nr 2).

B.R selgitas, et kohtus Kairi Kuusemaaga Inglismaal ja nad olid seal koos 14.-19.2.2024,

Lk 18 / 34

reisid ringi, tutvusid vaatamisväärsustega. B.R selgitas, et Kairi Kuusemaa oli täiesti tavaline,

ei märganud, et midagi erilist oleks olnud, samuti ei märganud, et suitsiidne oleks olnud.

49. Kairi Kuusemaa käitumine muutub 20.2.2024, millisel kuupäeval kell 18.04 kirjutab

grupivestlusesse B.R: ,,Küsis, millal tagasi tuled Vastasin, ärge ootama jääge, küll ta millalgi

tuleb. 20.2.2024 kell 18.04.40 kirjutab Kairi Kuusemaa — ,, Tulen siis kui tulen“. 20.2.2024

kell 20.2.2024 kell 18.12.59 kirjutab B.R , et , Praegu on huvi sinu vastu väga kõrge, Kairi

Kuusemaa vastab — ,, Jälle“, B.R kirjutab — ,,Sest imiku DNA on meie suguvõsast. Selle

peale kirjutab Kairi Kuusemaa — ,,Hm“. Edasi on vestluse sisuks läbiotsimise teema ja Kairi

huviorbiidis olemine. 20.02.2024 kell 18.46 kirjutab B.R — „Аgа jah, praegu on Kairi

huviorbiidis“, ,,Neil on Kairi number“. 21.2.2024 kell 13.19 kirjutab Kairi grupivestlusesse

— „Аitab“, mеnüü siis selline“ ja laeb kell 13.19 üles foto Jägermeistri pudelist ja erinevatest

ravimikarpidest. Vestlus nähtub B.R nutitelefoni cat S75 (vaadeldud 1.4.2024

vaatlusprotokollis tlk 38-40) sisu raportist (vaadeldud 17.4.2024 asitõendi vaatlusprotokollis

tlk 41-48, IV kd, lisad – vestluste väljavõtted lk 48-79, sõnastik tlk 80-84). Lähedased (Y.A

ja P.F ütlused) arvasid, et see foto viitab enesetapule. B.R ütluste kohaselt kas P.F, vanem

õde või siis uurijad korraldasid politsei saatmise Kairi Londoni koju. Samuti nähtub Kairi

Kuusemaa meeleolu muutus tema Facebooki seinale tehtud postitustest (vaadeldud 10.5.2024

asitõendi vaatlusprotokollis, tlk 9-13, V kd fail VLPB4564.MP4), ta on kirjutanud

postitustele peakirju (foto nr 4); postituste pealkirjad on tõlkes mh 25.2.2024 „surmaotsus“

26.2.2024 „surmatalu“, 26.2.2024 „ma olen nii suures jamas, sellest pole väljapääsu Ükski

arsti ei leia mu probleemile ravi“, 28.2.2024 „Lõpp n lõpp. Kui minna, siis minna kõva

pauguga“, 27.2.2024 „kas sinus jagub usku edasi minna, isegi kui terve maailm on sinu vastu,

mõõgad käes?“ 27.2.2024 „kuidas me saame eeldada, et õiglus pääseb võidule, kui ainult

üksikud on valmis end õiglase eesmärgi nimel ohverdama. Päev on nii kaunis ja päikseline,

aga mina pean minema“, „surmaotsus“ 27.2.2024 “tulge ja tõmmake mind maha, aga ma ei

alistu kunagi. Elagu vabadus, seiske alati rõhumise vastu!“.

50. Uurija ja Kairi Kuusemaa vahelisest vestlusest (vaadeldud 17.5.2024 asitõendi

vaatlusprotokollis tlk 2-6, V kd) nähtub, et 22.2.2024 lubas Kairi Kuusemaa Eestisse tulla,

29ndal on hambaarst. Samas läheb ta hoopis Markokosse – uurija kirjutab 24.2.2024

„märkasin su postitust, kas oled vahepeal reisinud“ Kairi Kuusemaa vastab: „Maroko“.

Eelnev viitab, et Kairi Kuusemaa ei olnud häiritud sellest, mis vastsündinuga juhtus, vaid

hoopis sellest, et teda võidakse lapse ja tema surmaga seostada, et talle võivad selle teoga

kaasneda tagajärjed.

51. Jälitustoimingu protokoll (tlk 112-116, V kd) tõendab, et Kairi Kuusemaa 15.4.2024 ütles

P.F’le mh, et „Nii, et mina olen süüdi, siis ma võtan lapse endale. Aga ma räägin P.F, mul on

kuu aega mõelnud, et mis ma räägin“. Kairi Kuusemaa 22.5.2024 kell 18.06-18.09 kõnes

ütles P.F’le: „Ma ütlesin B.R-ile ka, et ma võtan lapse endale ja ma ütlen seda, et I koer

ründas mind ja võttis ära. Ja mul oli psühholoogiline… äää… äää. Staatus oli selline, et ma

olin suitsiidne ja ma kaotasin kontrolli, kõik värgid. Ja, ja see jääb minu looks. Mis sa

arvad?“. „Ma süüdistan I’d oma lapse röövis, mis sa arvad? Kõnes 25.5.2024 räägib Kairi

Kuusemaa: „Jah P.F, teeme nii, et laps on minu, aga mõrva ei võta. Siis mõtleme läbi, sest

siis ma tahan, et terve riik tunneks mulle kaasa“. Kohus märgib, et hääletoon, millisega Kairi

Kuusemaa kõnedes õega räägib on külm, sihikindel ja kalkuleeritud. Tegevusplaan oli

läbimõeldud. Tema kõneviisist lähtub, et jutt, mida ta kavatses rääkida, ei olnud päriselt

juhtunud. Kohus märgib, et P.F’le esitatud n.ö tema lugu ei ole kohtus uuritud tõenditega

tõendamist leidnud.

52. Mitte ükski tõend ei kinnita, et süüdistatav oleks teo toimepanemisel ja selle järgselt Eestis

olnud häiritud või kuidagi kaotanud oma käitumise üle kontrolli. Ükski tõend ei kinnita seda,

Lk 19 / 34

et lapse surm oleks süüdistatavat mõjutanud, teda mõjutas hirm selle ees, et ta võidakse

politsei poolt kätte saada, „asjata hävitada“ nagu kirjutab Facebook Messengeri

grupivestluses 21.2.2024 kell 13.53. Jälitustoimingu protokoll kinnitab seda samuti, sealt

nähtuvalt Kairi Kuusemaa ütleb P.F’le: „kolmapäeval otsustatakse, kas riik annab välja või

mitte. Kui, kui Maroko riik ei anna välja, siis on mulle šariaadijärgne lapse mõrva süüdistus

ja see on eluaegne.“. 23.05.2024 kõnes selgitab Kairi Kuusemaa F’le, mis ta on teinud, et ta

kiiremini Eestile välja antakse (kirjutanud kirju justiitsministeeriumile ja Maroko

Kuningakojale), sest kui kauemaks Marokosse jääb, „siis prokurör leiab mulle siin süüdistuse

ja selle eest tuleb terrorism.“

53. Kui Kairi Kuusemaa sai aru, et politsei soovib temaga kohtuda lapse tapmisega seoses, läks

ta Marokosse, selle asemel, et tulla Londonist Eestisse tagasi nagu politseile algselt lubas.

Kui ta Maroko vanglas aru saab, et Marokos võib teda toime pandud eest oodata hoopis

rangem süüdistus, kui Eestis ja ka eluaegne vangistus, asub ta kaaluma, milline peaks olema

tema versioon, et ta Marokost Eestisse toodaks ja mida Eestisse tulles räägib, et vastutusest

pääseda ja „et terve riik talle kaasa tunneks.“

54. Kohus leiab, et Eestist lahkumine ja Kairi Kuusemaa kõnedes avaldatu kinnitavad, et ta

tegutses sihikindlat selleks, et vastutusest toimepandud kuriteo eest vabaneda.

55. Ka väline teopilt näitab tahtlust vastsündinu tappa, Kairi Kuusemaa tegu ei olnud ühekordne,

vaid koosnes mitmest lapse elu ohustavast teost – nabanööri rebimine ja õhuruumi sulgemine

ehk lapse lämmatamine. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ning

väline teopilt kogumis kinnitavad, et ta eesmärk oli vastsündinud lapse surm ehk tegemist oli

kavatsetult toimepandud tapmisega. Ta hoidis nii rasedust kui ka sünnitust saladuses, suutis

iseseisvalt sünnitada, ei kutsunud endale sünnitusvaludes kiirabi, tekitas lapsele vahetult

peale sündi vigastused, mis ka mõlemad eraldi võttes oleks põhjustanud imiku surma, mis

põhjustasid vastsündinu surma loetud minutite jooksul peale sündi ning järgnevatel päevadel

pärast lapse surma suutis käituda täiesti tavapäraselt – lausa nii tavapäraselt, et ükski pereliige

isegi mitte tagantjärgi ei suutnud aru saada ega uskuda, et ta sünnitas ja lapse peale sündi

tappis.

56. Kokkuvõtvalt on kohus seisukohal, et Kairi Kuusemaa pani teo toime kavatsetult. Ta teadis,

et on rase, varjas rasedust ja sünnitust ning lühikese ajaperioodi vältel peale sünnitust tekitas

tahtlikult vastsündinule vigastused, mis põhjustasid lapse surma. Kohus leiab, et Kairi

Kuusemaa teod – lapse lämmatamine ja nabanööri küljest rebimine, mis põhjustas

verejooksu, olid sellised, mis näitavad, et tema tegevuse eesmärgiks oli lapse surm. K.

Kuusemaa teod põhjustasid lapse surma, kusjuures mõlemad teod ka eraldi oleks lapse surma

põhjustanud. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa pidas kausaalahela sellist kulgu mõistliku

elukogemuse tasemel võimalikuks ja ta soovis seda. Sellega täitis Kairi Kuusemaa § 116

sätestatud kuriteo subjektiivse koosseisu.

57. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei esine.

58. Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi akt nr. 6/12 (tlk 2-16, III kd) tõendab,

et Kairi Kuusemaal ei esine ega ei ole kunagi esinenud psüühikahäireid ega kognitiivseid

defitsiite, samuti on välistatud teadvusehäire sünnituse ajal või vahetult sellele järgnevalt.

Seega ei esine ka süüd välistavat asjaolu. Kaitsja leidis, et Kairi Kuusemaa on vaimselt terve,

vaimutegevuses ei esinenud kõrvalekaldeid, mille tulemusel oleks võinud toime panna last

kahjustava teo. Kaitsja heitis ka ette, et ekspertiisi tegemine Kairi Kuusemaale ei olnud

põhjendatud, kuna tal eelnevalt mingeid vaimseid probleeme ei esinenud. Kohus kaitsja

etteheitega ei nõustu. Kairi Kuusemaa ütlusi ei andnud, kuid telefonikõnedest nähtub, et ta on

kaalunud põhjendada oma tegu 22.05 sellega, et: „ja mul oli psühholoogiline…, staatus oli

Lk 20 / 34

selline, et ma olin suitsiidne ja kaotasin kontrolli, kõik värgid.“ (tlk 114 V kd). 23.05 kõnes

avaldab õele, et soovib enda Eestile välja andmist: „Et tõestada, et ma olen .., et ma olen

süütu, ma olen mentaalselt ehk vaimselt ja füüsiliselt korras.“. Selleks, et kindlaks teha, kas

süüdistaval esinevad/ei esine KarS § 34 sätestatud süüdimatuse meditsiinilised tunnused, oli

vaja mitteõiguslikke eriteadmisi ja väljakujunenud kohtupraktika kohaselt isikul teo ajal

esinenud psüühilise seisundi kindlakstegemiseks tuleb eelistada kohtupsühhiaatria ja -

psühholoogia kompleksekspertiisi. Süüdivuse küsimuse lahendamiseks ei ole vajalik, et isikul

oleks varasemalt esinenud psüühikahäired või et ta oleks varasemalt seoses psüühikahäiretega

viibinud ravil vms. Vajaduse süüdivuse küsimuse lahendamiseks võib anda ka toimepandud

teo asjaolud. Kohus leiab, et kõik eelnev näitab, et ekspertiisi tegemine Kairi Kuusemaale oli

asjakohane ja põhjendatud. Kohus nõustub kaitsja seisukohaga, et Kairi Kuusemaa oli

vaimselt terve, sest Kohtupsühhiaatria-psühholoogia kompleksekspertiisi aktis nr 6/12 (tlk 2-

16, III kd) on eksperdid p-des 2-3 (tlk 12, III kd) andnud arvamuse, et ka ööl vastu 5.2.24

toimunud sünnituse ajal ning sellele vahetult eelneval ja järgneval perioodil ei esinenud Kairi

Kuusemaal selliseid psüühikahäireid ega kognitiivseid defitsiite, mis oleks hõlmatavad

määratlusega „vaimuhaigus“, „ajutine raske psüühikahäire“, „nõrgamõistuslikkus“,

„nõdrameelsus“, või „muu raske psüühikahäire“. Kairi Kuusemaa poolt esitatud mälestuste

iseloom (lünklikud, kuid terviklikud tajuelamised) sünnituse ja sellele vahetult järgnenud

täpsustamata ajavahemiku (alla ühe ööpäeva) kohta välistab temal teadvushäire või raske

psüühikahäire esinemise sellel ajal. Kohus nõustub kaitsjaga selles, et Kairi Kuusemaa tegu

– lapse tapmine ei olnud põhjustatud tema vaimsest tervisest. Seega on Kairi Kuusemaa §

116 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemises süüdi.

59. Tõendamist on leidnud, et Kairi Kuusemaa poolt toime pandud tegu vastab KarS § 116

sätestatud süüteokoosseisule, on õigusvastane ja Kairi Kuusemaa on selle toimepanemises

süüdi. Eeltoodu alusel mõistab kohus Kairi Kuusemaa § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises süüdi.

Süüdistus KarS 148 lg 1 järgi

60. KarS § 148 lg 1 objektiivse kooseisu üks alternatiivsetest tegudest on inimese laiba

üldtunnustatud tavadele mittevastav kohtlemine. Kairi Kuusemaale esitatud süüdistuse

kohaselt seisnes laiba üldtunnustatud tavadele mittevastav tegevus selles, et ta ei teavitanud

kedagi vastsündinu surmast, viis alasti surnukeha koos kilekotiga XXX talu kompleksist

eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kus selle leidis YYY talu koer.

61. Kaitsja on seisukohal et surmast teavitamata jätmine on karistatav väärteona KarS § 282 järgi

ning ei ole tõendeid, et Kairi Kuusemaa oleks viinud lapse kilekotiga YYY talu põllule.

Kaitsja on seisukohal, et surnukehal olevad hambajäljed tõendavad kaudselt, et surnukeha ei

transportinud Kairi Kuusemaa.

62. Tõendamist on leidnud, et alasti vastsündinu laiba leidis 5.2.2024 N.I YYY talu hoovist koera

F käppade vahelt peale kella 11-ajal hommikul ja teavitas sellest häirekeskust 11.36 tehtud

kõnes (p 2).

63. Kairi Kuusemaale heidetakse süüdistuses ette, et ta viis alasti surnukeha koos kilekotiga

YYY talu lähistel olevale põllumassiivile. 7.2.2024 asitõendi vaatlusprotokoll (tlk 141-145, II

kd) näitab, et XXX vallas, XXX külas, YYY kinnistu territooriumil YYY kinnistu taga

asuval põllumaal on vaatluse käigus leitud koordinaatidelt X:XXX Y:YYY tühi katkine

pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott kahes osas, ühele osale on peale keeratud sõlm (foto

nr 4) ning mis on seest kollakat tooni ainega määrdunud (foto nr 6). Üks osa kilekotist on

eraldi ja on osati jää sees kinni (foto nr 5). Ekspertiisiaktist nr 24E-GE00163-01 (tlk 166-172,

II kd) nähtub, et ekspertiisiks esitati 7.2.2024 põllult leitud kilekott ning sellelt võeti mitmeid

Lk 21 / 34

DNA proove. Võrdlusmaterjaliks oli eelnevalt kriminaalasjas (ekspertiisiakt nr 24E-

GE00137-01) võetud ja analüüsitud proov – proov surnukeha suult (proov B240057).

Eksperdiarvamuse kohaselt surnud poisslapse profiiliga langesid kokku järgmised proovid:

neljas proov kilekotilt, kilekoti teiselt sangalt (B240063), kuues proov kilekotilt väljastpoolt

(A240579) ja kümnes proov kilekotilt väljastpoolt (A240609). 22.3.2024 ekspertiisiaktis nr

24E-TR00005-01 (tlk 119-31, III kd) võrreldi 7.2.2024 XXX vallas, XXX külas asuva YYY

talu kinnistu taga olevalt põllumaalt leitud tühja katkist pruunikas-beežikat kilekotti

(ekspertiisiks esitatud kilekoti tükk) ja 22.2.2024 XXX vallas, XXX külas, XXX talus

läbiviidud läbiotsimise käigus (läbiotsimisprotokoll tlk 146-165, II kd) katuse alla pargitud

ATV (reg nr XXX) taga olevast kastist leitud kilekotti (pakend nr 9) ja sama läbiotsimise

käigus Y.A poolt köögist toodud kilekottide rulli (pakend nr 10). Tunnistaja Y.A kinnitas

kohtus, et sellised kilekotid olid neil olemas 4.2.2024. Ekspert on andnud arvamuse, et

ekspertiisiks esitatud põllult leitud kilekoti tükk pärineb pakendites 9 ja 10 ekspertiisiks

esitatud kilekottidega samast partiist. Ekspertiisiaktid ja tunnistaja ütlused kogumis

tõendavad, et kilekott, mis leiti maastikuotsingute käigus YYY talu kinnistult oli kokku

puutunud surnuna leitud lapsega ning kilekott pärines XXX talust.

64. 22.2.2024 ekspertiishinnang mullaproovide võimalikust sarnasusest (tlk 86-89, IV kd) ja

22.02.2024 ekspertiisiakti täiendused (tlk 90-95, IV kd) tõendavad, et surnuna leitud

vastsündinult võetud proov (14.2.2024 ekspertiisimäärus, tlk 96-97, IV kd) nr 16 sarnanes

YYY talu põllumaalt võetud prooviga nr 4, mis võeti XXX poole jäävalt põllult (14.2.2024

ekspertiisimääruse kohaselt proov nr 4, põllumaa XXX, koordinaadid x:XXX, y:YYY).

Kohus paigutas kilekoti leidmise koordinaadid X:XXX Y:YYY kaardile (üldkättesaadav

info, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo, tlk 130, VI kd) ja võrdles kaardiga,

kuhu on märgitud mullaproovide võtmise kohad (tlk 100, IV kd) ja kaardiga, kuhu A. I

märkis (tlk 29, IV kd), kuhu koer temast jäi kui koeral XXXl järgi käis. Kõik need kohad

asuvad teel XXXst YYYle paremat kätt põldudel. Kuid kohus märgib, et need kohad ei

võimalda kindlaks teha, kust koer lapse leidis.

65. Ei saa jätta tähelepanuta, et surnu kohtuarstlikus ekspertiisiaktis on ekspert andnud arvamuse

(p 5), et lapse mullaga määrdumine on seotud lapse surmajärgse matmisega, millele viitavad

mullaga mitte määrdunud ninaõõs, suuõõs ja hingamisteed. Ekspert on ka leidnud, et

surnukehal sedastatud surmajärgsed pärgamentjad alad võivad olla saadud lühikest aega peale

surma saabumist (näiteks lapse matmise käigus). Lisaks on ekspert andnud arvamuse, et

lapse surmajärgsed vigastused, marrasknaha vigastused on saadud tõenäoliselt lapse

leidmisel ja välja kaevamisel matmiskohast nii looma (näiteks koera) küünistega kraapimisest

kui ka näiteks lapse tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale

asetamisest; kaks pehmete kudede defekti juustega kaetud peanahal on tõenäoliselt saadud

looma (näiteks koera) hammastega lapse peast kinni haaramisel ja naha ära rebimisest ning

hammustushaavad pea piirkonnas, kehatüvel ja paremal alajäsemel on saadud näiteks lapse

matmiskohast välja tõmbamisel ja eemale tassimisel suus hammastega kinni hoides. Fotod

lapsest vahetult peale surnukeha leidmist näitavad, et laps oli üleni mullane. Kohus saab

prokuröri mõttekäigust aru nii, et kuna mullaproov nr 4, mis sarnanes lapse surnukehalt

võetud mullaprooviga on leitud samalt põllult, kust leiti kilekotid YYY talu lähistel olevalt

põllumassiivilt, siis Kairi Kuusemaa viis lapse surnukeha sinna samale põllule. Kohus

märgib, et see põllumassiiv ei olnud üles küntud, lihtsalt lapse viimisel sellele põllule ei oleks

saanud olla lapse surnukeha nii mullane nagu ta leidmisel oli. Kohus leiab, et

eksperdiarvamus ja lapse välimus kinnitavad, et enne koera poolt lapse toomist YYY talu

hoovi oli laps maetud ja matmiskohast üles kaevatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, kus

lapse matmiskoht oli ja kuidas surnukeha oli maetud. Süüdistuses heidetakse Kairi

Lk 22 / 34

Kuusemaale ette surnukeha üldtunnustatud tavadele mittevastavat kohtlemist (viimist

põllule), ei heideta ette lapse matmist üldtunnustatud tavadele mittevastavalt.

66. Kohus leiab, et tegelikult ka kilekoti leidmine (millel oli lapse DNA) 7.2.2025 YYY talu

lähistelt ei tõenda, et Kairi Kuusemaa viis lapse sellele põllule. Kilekott oli leidmise ajal

kahes tükis, üks osa oli maa sisse jäätunud. Kaitsja leidis, et näiteks tuul võis viia kilekoti

sinna, kust see leiti. Kohus märgib, et lapse surnukeha ja kilekoti leidmise vahe oli 2 ja pool

päeva. Seega ei saa tõepoolest välistada, et kilekott leiti kohast, kuhu Kairi Kuusemaa seda ei

viinud. Seda kahtlust süvendab asjaolu, et kilekoti leidmise kohast ega sealt lähedalt (ega ka

kusagilt mujalt) ei ole tuvastatud kohta, kuhu laps oli maetud. Kohus leiab, et ainuüksi

asjaolu, et kilekotil oli lapse DNA ja kilekott leiti põllult, kust võetud proov sarnaneb lapse

kehalt võetud mullaprooviga, ei tõenda, et Kairi Kuusemaa viis lapse surnukeha süüdistuses

nimetatud kohta. Ükski kohtule esitatud tõend - tunnistajate ütlused, salvestised ei anna

vastust küsimusele – kes leidis maetud lapse ja kust koer F lapse leidis ja mis teed pidi ta

lapsega koju tuli. Kuna neid asjaolusid ei ole võimalik kohtule esitatud tõenditega tuvastada,

ei saa välistada ka võimalust, et F vahepeal koduteel asetas lapse YYY talu lähedal olevale

põllule, kust lapsele sattus muld, mis ekspertiisiobjektiks oli. Seda versiooni võiks toetada ka

eksperdi arvamus, et lapse surmajärgsed vigastused võivad olla tekkinud näiteks lapse

tassimisest talvisel ajal vahepeal külmunud heinaga maapinnale asetamisest. Samuti ei saa

kohtule esitatud tõenditega välistada asjaolu, et kusagil asub põllumaa, millelt võetud

mullaproov sarnaneb samuti lapse kehalt võetud ja ka põllult võetud prooviga nr 4. Seda

võimalust ei välistanud ka ekspert R.Y, kes kohtus selgitas, et sama sarnasusega muld võib

olla näiteks ka 500 m lõuna poole. Tunnistaja N.I rääkis, et pärast politsei saabumist tehti

ettepanek, et kui lasta koeral liikuda ja vaadata kas ta tunneb mingi koha vastu huvi, jäi koer

ühe koha peal nuuskima ja tustima; see koht asus kõrgendikul, talust XXX mõisa poole XXX

tootmishoonete juurde; tema talust on see 50-60 m. Kohtule ei ole esitatud tõendit, kus see

koht oli ja tunnistaja ei ole kirjeldanud selle koha eritunnuseid, mis võimaldaks selle koha

asetada konkreetsesse kohta, tunnistaja ei ole ka kirjeldanud, et oleks seal märgatud näiteks

kohta, kuhu laps võis olla maetud.

67. KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid

süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kohtule esitatud tõenditega ei ole tõendamist leidnud Kairi

Kuusemaa § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistus selles, et ta kohtles surnukeha üldtunnustatud

tavadele mittevastavalt, mis seisnes selles, et ta viis alasti surnukeha koos kilekotiga XXX

talu kompleksist eemale YYY talu lähistel olevale põllumassiivile, kust lapse surnukeha

leidis 05.02.2024 kella 11.30 paiku YYY talu koer.

68. Süüdistuses heidetakse Kairi Kuusemaale ette, et ta ei teavitanud kedagi vastsündinu

surmast. E-kirjavahetus tlk 114- 115, VI kd tõendab, et uurija on kaitsjale avaldanud, et

surnud beebi sünd tuleb registreerida, ning küsinud, kas Kairi soovib lapse enda nimele

registreerida või registreerib vald lapse kui leidlapse. Kaitsja on 22.7.2024 vastanud, et Kairi

soovib lapse registreerida, sh end emana registreerida. Palub aidata tal kinnipidamisasutuses

need formaalsused ära teha. 2.8.2024 on siseministeeriumi nõunik M. L vastanud uurijatele,

et lapse sünd on registreeritud.

69. KarS § 282 lg 1 sätestab väärteokorras vastutuse sünnist või surmast seadusega ettenähtud

tähtaja jooksul sündi või surma registreerivale ametnikule teatamata jätmise eest. Süüdistuses

heideti Kairi Kuusemaale ette vastsündinu surmast teavitama jätmist. Surma põhjustamise

tuvastamise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et isiku surma korral tema alalises elukohas

teavitatakse viivitamata perearsti. Kui perearsti teavitamine ei ole võimalik, teavitatakse

kiirabi. Kairi Kuusemaa ei teavitanud ei perearsti ega kiirabi lapse surmast ning seega võib

Lk 23 / 34

kõne alla võib tulla vastutus KarS § 282 lg 1 järgi. Kuna kriminaalmenetluse seadustik ei näe

ette võimalust tunnistada süüdistatav kriminaalmenetluse tulemina süüdi väärteos, on

kriminaalasjas võimalik süüküsimust ette otsustamata kujundada üksnes abstraktne seisukoht,

kas süüdistatava tegevuses võivad ilmneda väärteo tunnused (Vt nt Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 8. mai 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-30-15, p 8 ja 30. aprilli 2012. a otsus

asjas nr 3-1-1-23-12, p 12.) Kui KrMS § 199 lg 1 p-s 1 nimetatud juhul vastab süüdistatava

tegevus väärteo tunnustele, tuleb kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg 1 kohaselt määrusega

lõpetada. Erandiks sellest reeglist on olukord, kus väärteomenetluse alustamine võimaliku

väärteo suhtes on aegumise tõttu takistatud. KarS § 81 lg 3 kohaselt võimalik väärtegu (lapse

surmast mitte teavitamine) ei ole aegunud (teo lõpuleviimisest ei ole möödunud kahte aastat).

Eeltoodust tulenevalt kohus lõpetab kriminaalmenetluse Kairi Kuusemaa suhtes KarS § 148

lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos KrMS § 274 lg 1 alusel, sest süüdistatava tegevus

(surmast teavitamata jätmine) võib vastata KarS § 282 lg 1 sätestatud väärteo tunnustele.

70. Kohus saadab kohtuotsuse jõustumisel PPA-le väärteomenetluse alustamise otsustamiseks.

Karistus

71. KarS § 116 näeb karistusena ette kuni viieaastase vangistuse. Lapse tapmine on tapmise

kergem koosseis, mis prevaleerib põhikoosseisu ja mõrva ees. Karistuse kergendamise alus

on asjaolu, et sünnitus võib naisel põhjustada erilise emotsionaalse pingeseisundi, milles tema

võime oma tegevusest aru saada ja seda juhtida on piiratud ja seega on tema süü väiksem.

Siiski ei ole nimetatud pingeseisundi näol tegemist piiratud süüdivusega § 35 mõttes ning

selle tuvastamine ekspertiisiga ei ole vajalik, seda enam, et nimetatud seisund on üksnes

privilegeerimisalus ja mitte koosseisutunnus. Sünnituse ajal või kohe pärast sünnitust

toimepandud tapmine tuleb subsumeerida § 116 järgi sõltumata ekspertiisi tegemisest või

selle tulemustest (Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne, § 116 p 1,

https://karistusseadustik.juuraveeb.ee/sisu/44105/_116_lapse_tapmine ).

72. Kohus hindab Kairi Kuusemaa süü suurust. Andes hinnangut süü suurusele, tuleb esmajoones

lähtuda süüteo asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki (RK 20.6.2022 otsus asjas nr 1-20-6745). Kairi Kuusemaa süüd

suurendab lapse tapmine mitme osateoga, millised teod ka iseseisvalt oleks kaasa toonud

vastsündinu surma. Lisaks surma põhjustamisele põhjustas Kairi Kuusemaa lapsele ka

mitmeid mitteeluohtlikke vigastusi, mis samuti suurendab süüd. Lisaks kuriteo koosseisuga

hõlmatud asjaoludele peab kohus süü suuruse hindamisel arvestama isiku käitumisega

vahetult enne ja pärast kuriteo toimepanemist, kuna ka see näitab süüdistatava suhtumist

kaitstavasse õigushüvesse (Rk 12.10.2012 otsus asjas nr 3-1-1-76-12). Kairi Kuusemaa pani

teo toime kavatsetult. Kohus on seisukohal, et Kairi Kuusemaa tegu iseloomustab äärmiselt

külm kalkuleeritus, mida näitab tema teoeelne ja järgne käitumine. Ta varjas rasedust, samas

kinnitab tema internetiotsingute ajalugu, et alates 21. detsembrist 2023 oli ta rasedusest

teadlik. Otsingutest saab järeldada, et ta plaanis kodus sünnitamist, samas on ta otsinud sel

ajal infot ka raseduse katkemise, katkestamise ja surnult sündinud lapse kohta. Kohus leiab,

et need otsingud kinnitavad, et ta planeeris oma kuritegu. Vastasel korral oleks ta pidanud

huvi tundma näiteks sünnitoetuse, ema vanemahüvitise ja emapuhkuse vms kohta, mis oleks

näidanud, et ta plaanis edasist elu koos lapsega. Või kasvõi infot lapsest loobumise,

lapsendamise kohta. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et Kairi Kuusemaa oleks eelnimetatud

asjaolude vastu huvi tundnud. Perekonnaliikmed iseloomustavad, et peale lapse sündi ja lapse

tapmist (millest pereliikmed ei teadnud), käitus Kairi Kuusemaa tavapäraselt – ta oli jutukas,

rõõmus, tegi igapäevaseid toimetusi. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa süü suurust

iseloomustab ka teojärgne kalkuleeritud käitumine, kus ta teeb pingutusi, et vastutusest

pääseda/võimalikult kergelt pääseda. Kui ta sai 6. veebruaril aru, et politsei tunneb seoses

Lk 24 / 34

surnult leitud beebiga tema vastu huvi, lahkus ta 6. veebruaril Eestist ja läks Inglismaale.

Lubab politseile Messengeri vestluses, et tuleb Eestisse tagasi (21.2.2024 kirjutab naasen

paari päeva pärast; 22.2.2024 kirjutab tulen Eesti, soos saab suhelda), kuid selle asemel liigub

edasi Marokosse. Kui ta Marokos Eesti Vabariigi õigusabipalve alusel kinni peetakse, saab ta

aru, et Marokos võib teda toimepandu eest ähvardada eluaegne vangistus (ütles seda

telefonikõnes P.F’le) ning siis tekib tal huvi, et ta Eesti Vabariigile võimalikult kiiresti välja

antakse. Kairi Kuusemaa selgitab telefonis P.F’le, millise loo ta on välja mõelnud, kelle süüdi

lavastab. Äärmiselt küüniline on Kairi Kuusemaa lause õele – „ ma tahan, et terve riik

tunneks mulle kaasa. Et kuidas mind on nurka aetud“. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa

kohandas oma versiooni juhtunust ja vastutusest pääsemiseks vastavalt sellele, milline info

oli temani jõudnud, mida ta arvas, et õiguskaitseorganid on teada saanud. Kohtus uuritud

tõendid ei näita, et Kairi Kuusemaal oleks sünnitus põhjustanud erilise emotsionaalse

pingeseisundi, seega ei tegutsenud ta eelkirjeldatud seisundis, mis suurendab tema süüd. Kõik

eelkirjeldatu näitab, et Kairi Kuusemaa süü on suur.

73. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei nõustu kaitsjaga, et

karistust kergendavaks asjaoluks on Kairi Kuusemaal saadud hingeline trauma. Kohus on

seisukohal, et eelmises punktis kirjeldatud Kairi Kuusemaa teo eelne ja järgne käitumine ei

näita, et tal oleks olnud hingeline trauma. Kairi Kuusemaa tegutses kalkuleeritult, tema teod

ega sõnad ei viita traumaatilisele kogemusele. Kaitsja leidis et kergendava asjaoluna tuleb

arvestada perioodil 9.3.2024-17.7.2024 Marokos ja sealt edasi Eestis kinnipidamise

ebainimlike ja Eesti nõuetele mittevastavaid tingimusi. Tõendeid ei ole kohtule selles osas

esitatud, kaitsja esitatud väited on paljasõnalised. Kairi Kuusemaa on telefonikõnes

avaldanud (tlk 115 V kd), et on kirjutanud kirja Maroko justiitsministeeriumile ja

kuningakojale: „ma tänan Marokot toetuse eest ja see, et nad on mind nii hästi üleval pidanud

siin ja tänan neid vangivalvureid ja tänan vange, vanglat“. Kaitsja viitab SKHS § 2 lg 4 p-le

1. Kohus märgib, et KarS § 57 lg 2 võimaldab tõesti kergendava asjaoluna arvestada KarS §

57 lg 1 nimetamata asjaolu, kuid kaitsja poolt nimetatud asjaolu ei saa lugeda karistust

kergendavaks, sest kohus ei ole tuvastanud SKHS § 2 lg 4 nimetatud kahju tekkimist.

74. Karistuse määra valikul tuleb kohtul arvestada ka karistuse eripreventiivseid kaalutlusi ehk

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kairi Kuusemaa

on varasemalt karistamata (tlk 137, V kd) ja ka prokurör leidis, et tõenäoliselt on ta võimeline

hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Seega eripreventiivsed kaalutlused ei suurenda

mõistetavat karistust vaid annavad aluse karistuse kergendamiseks.

75. Kohus arvestab karistuse mõistmisel karistuse üldpreventiivseid kaalutlusi - vastsündinud

lapse kavatsetult tapmine emotsionaalse pingeseisundi puudumisel on käitumine, mida

õiguskord taunib otsustavalt ning rangeimal viisil.

76. Eeltoodut arvestades mõistab kohus Kairi Kuusemaa § 116 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest karistuseks 3 aastat 9 kuud vangistust.

77. Kohus on seisukohal, et Kairi Kuusemaa peab talle mõistetud vangistuse ära kandma.

Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et karistuse kandmisest tingimuslik

vabastamine võib üldjuhul kõne alla tulla kergemate süütegude ja lühiajalisemate vangistuste

puhul. Sõna "üldjuhul" tähendab seda, et tegemist ei ole reegliga, millel puuduksid erandid.

Nimelt on Riigikohtu otsuses nr 3-1-1-80-04 märgitud, et KarS §-de 73 ja 74 esimestes

lõigetes sätestatust ei tulene karistusest tingimusliku vabastamise keeldu ka raskemate

kuritegude puhul, kuid seda siiski vaid tingimusel, et selline vabastamine on põhjendatav

samaaegselt nii kuriteo toimepanemise asjaolusid kui ka süüdlase isikut iseloomustavatest

erandlikest asjaoludest lähtuvalt (RK 24.4.2009 otsus asjas nr 3-1-1-10-09 p 30.3). Kuigi

Lk 25 / 34

süüdistatava karistusest tingimuslik vabastamata jätmine on selline diskretsiooniotsus, mida

kohus ei pea eraldi põhjendama (RK 3-1-1-99-06 p 16.2), selgitab kohus lühidalt vangistuse

tingimisi vabastamata jätmist. Kairi Kuusemaa on toime pannud ühe II astme kuriteo, mille

eest kohus teda karistab kolme aasta ja üheksa kuulise vangistusega, mis ei ole lühiajaline

vangistus. Kuigi tegemist on II astme kuriteoga, leiab kohus, et Kairi Kuusemaa poolt

toimepandud kuriteo asjaolud olid äärmiselt rasked ja teo asjaoludes ei esine selliseid

erandlikke asjaolusid, mis tingiks Kairi Kuusemaa vangistuse kandmiselt tingimuslikult

vabastamist. Kuigi Kairi Kuusemaa on varem karistamata, ei ole kohtule esitatud tõendeid

selle kohta, et Kairi Kuusemaa puhul esineks sellised erandlikud asjaolud, mis muudaksid

karistuse reaalselt ärakandmise ebaotstarbekaks. Seetõttu leiab kohus, et Kairi Kuusemaa

talle mõistetud vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastamine ei ole põhjendatud.

78. Tõkend

79. Pärnu Maakohtu 26.2.2024 määrusega nr 1-24-1188 (tlk 142-150, V kd) vahistati Kairi

Kuusemaa tagaselja kaheks kuuks alates kahtlustatavana kinnipidamisest (s.o alates

17.07.2024). 15.5.2024 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega (tlk 151-164, V kd) jäeti

maakohtu määrus muutmata ning Riigikohus määruskaebust menetlusse ei võtnud (tlk 165-

166 V kd). 17.7.2024 peeti Kairi Kuusemaa Eestis Tallinna Lennujaamas kinni (tlk 136, V

kd). Prokuratuuri 4.3.2024 määrusega kuulutati Kairi Kuusemaa tagaotsitavaks (tlk 167-169,

V kd); 27.2.2024 koostas Lääne Ringkonnaprokuratuur rahvusvahelise vahistamismääruse

(tlk 170-220, V kd) ning Euroopa vahistamismääruse (tlk 179-185, V kd) ; 9.3.2024 peeti

Kairi Kuusemaa Ed Dakhlas kinni. Maroko Kuningriigi Justiitsministeeriumi 12.6.2024

määrusega nr 2-24-476 anti Kairi Kuusemaa Maroko Kuningriigi poolt välja Eesti

Vabariigile (tl 186-199 V kd); 17.7.2024 peeti Kairi M.R-ina Lennujaamas kinni Pärnu

Maakohtu määruse nr 1-24-1188 täitmise tagamiseks (tlk 136, V kd). Pärnu Maakohtu

26.7.2024 määrusega jäeti Kairi Kuusemaa taotlus tõkendi – vahistamine – asendamiseks

elektroonilise valvega rahuldamata (tlk 2-6, VI kd); Tallinna Ringkonnakohtu 11.9.2024

määrusega jäeti Pärnu Maakohtu 26.7.2024 määrus muutmata (tlk 7-10, VI kd). Pärnu

Maakohus 16.9.2024 määrusega jättis Kairi Kuusemaa suhtes kohaldatud tõkendi

vahistamine muutmata (tlk 31-33, I kd ).

80. Kohus leiab, et Kairi Kuusemaa suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tuleb jätta muutmata

kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Kohus leiab, et eelnevalt selle kriminaalmenetluse käigus

tuvastatud vahistamisalus ei ole ära langenud. Vahistamine on jätkuvalt vältimatult vajalik,

sest Kairi Kuusemaa eelnev käitumine (menetlusest kõrvalehoidumine) tekitab põhjendatud

kahtluse, et ta võib kriminaalmenetlusest ja muuhulgas ka kohtuotsuse täitmisest kõrvale

hoiduda.

81. KarS § 68 lg 1 alusel arvab kohus Kairi Kuusemaa karistuse hulka tema vahi all viibimise

alates Marokos kinni pidamisest 9.3.2024, millise aja kohus arvab vangistuse kandmise

alguseks.

Asitõendid

82. Haapsalu politseijaoskonna asitõendite hoiuruumis asuvad: 1) Sündmuskoha vaatluse käigus

0.0.2024 (tl 12-49, II kd) surnukehalt võetud materjali osakesed (pakendid 10,11) ja

surnukehalt võetud DNA proovid (pakendid 12,13), /VI kd tl 31-38/; 2) Sündmuskoha

vaatluse käigus 5.2.2024 (tl 12-49 II kd) võetud pinnaseproovid (pakendid 16,17), /IV kd tl

98-99/; 3) Laiba vaatluse käigus 8.2.2024 (tl 72-114 II kd) võetud puuteproovid (pakendid 1-

4, 9, 10, 15, 16, 19),/VI kd tl 31-38, 39/; 4) 7.2.2024 maastikuotsingute käigus (tl 141-145 II

kd) leitud katkine pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott (pakend 44i/24), /VI kd tl 31-38/;

5) Katastriüksuselt XXX 11.3.2024 sündmuskoha vaatluse käigus võetud pinnaseproov

Lk 26 / 34

(pakend 1.1) ja aluslina, millel pinnaseproov kuivas (pakend 1.2), /IV kd tl 98-99, VI kd tl

31-38/; 6) 12.2.2024 XXX külast võetud neli pinnaseproovi (kollast värvi plastikkaanega

konteinerites), /IV kd tl 98-99/; 7) 19.3.2024 võetud koera hambumusjäljed kuuel papitükil ja

3.4.2024 võetud koera hambumusjäljed neljal papitükil, /VI kd tl 31-38/; 8) 20.2.2024 XXX

talust läbiotsimise (tl 17-88 III kd) käigus talu kuurist võetud pinnaseproov, /IV kd tl 98-99/;

9) 22.2.2024 sõiduautost Volkswagen Passat registreerimismärgiga XXX läbiotsimise (tl

173-208 II kd) käigus võetud kokku 10 DNA proovi ja WC-paberi rull, /VI kd tl 31-38/; 10)

22.2.2024 XXX talus toimunud läbiotsimise (tl 146-165 II kd) käigus ATV-lt võetud kokku

kaheksa DNA proovi ja üks pruunikas-beežikas läbipaistev kilekott, /VI kd tl 31-38/; 11)

22.2.2024 XXX talust läbiotsimise käigus (tl 146-165 II kd) võetud 4 pruunikas-beežikat

läbipaistvat kilekotti, paberrätik, ravimikarp „Xyzal“, kaks DNA proovi, /VI kd tl 31-38/; 12)

14) Sündmuskoha vaatluse käigus 8.3.2024 XXX talu II korruselt võetud kaks DNA proovi, /

III kd tl 223/; 13) 8.2.2024 sündmuskoha vaatluse käigus XXX külas asuva VVV laudast

võetud materjaliproov ja pinnaseproov, /IV kd tl 98-99, VI kd tl 31-38; 14) 7.2.2024 H. O’lt

võetud küünealused kaapeproovid, /IV kd tl 98-99/. 15) katastriüksuselt XXX 11.3.2024

võetud pinnaseproovid (kolm pakendit ja 3.4.2024 võetud pinnaseproovid (neli pakendit),

mis asuvad BioCC OÜ laboris ja 1 pinnaseproov on hoiul Haapsalu PJ asitõendite

hoiuruumis /VI kd tl 41/. Nimetatud asjad hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel peale

kohtuotsuse jõustumist.

83. Tagastada 20.2.2024 XXX talust läbiotsimise (tl 17-88 III kd) käigus ära võetud

hambakaped, juuksekrunni fikseerija, juuksehari, kolm hambaharja, kampsun ja pluus, mis

asuvad Haapsalu PJ asitõendite hoiuruumis /VI tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948,

VI kd tl 40, hoiule võtmise akt nr 24ATH31244/ ning 22.2.2024 B.R korterist läbiotsimise (tl

173-208 II kd) käigus võetud voodilina, /VI kd tl 31-38, hoiule võtmise akt nr 24ATH29948/

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel.

Menetluskulud

84. Vastavalt KrMS § 180 lg 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 183 lg 2 sätestab, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse ja

kriminaalasja materjalid saadetakse väärteomenetluse alustamise otsustamiseks seoses

väärteo tunnuste ilmnemisega, võib nende menetluskulude kandmise, mis oleksid tekkinud ka

väärteomenetluses, jätta otsustamiseks väärteomenetluse lahendis. Samas kogu see kulu,

mida kriminaalasja menetleja hinnangul sama teo kohta toimetatavas väärteomenetluses

eelduslikult tekkinud ei oleks ega tekiks ka edaspidi, tuleb juba kriminaalmenetlust lõpetades

jätta KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda, kui just mõnest erinormist ei järeldu teisiti (Rk

25.5.2020 otsus kriminaalasjas nr 4-19-1809).

Sundraha

85. Menetluskuluks on vastavalt KrMS § 175 lg 1 p 9 süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha,

KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel tuleb Kairi Kuusemaalt kohtuotsusega välja mõista riigituludesse

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmisega seoses 1,5 palga alammäära suuruses

summas 1329 eurot, s.o 1,5*886 eurot.

Ekspertiisikulud

86. Menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p kohaselt riiklikul ekspertiisasutusel, muul riigiasutusel

või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud.

87. Prokurör avaldas, et ekspertiisitasud summas 4225 eurot tuleb jätta riigi kanda, kuna prokurör

neid kohtulikus uurimises ei kasutanud - EKEI poolt teostatud: toksikoloogia ekspertiisi (akt

nr 24ETX00044-01) maksumus 224 eurot (VI kd tl 11-13); DNA ekspertiisi (akt nr

Lk 27 / 34

24EGE00322-01) maksumus 420 eurot (VI kd tl 16); muu aine ekspertiisi (akt nr

24EAM00003-01) maksumus 369 eurot (VI kd tl 17-19); DNA ekspertiisi (akt nr

24EGE00171-01) maksumus1050 eurot (VI kd tl 26); DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00165-

01) maksumus 70 eurot /VI kd tl 27/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00144-01) maksumus

70 eurot /VI kd tl 28/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00196-01) maksumus 70 eurot /VI kd tl

29/ ning BioCC OÜ molekulaarbioloogia labori ekspertiis 1952 eurot /VI kd tl 30/. Kohus

rahuldab prokuröri taotluse ja jätab prokuröri poolt nimetatud ekspertiiside tasud 4225 eurot

riigi kanda.

88. Ekspertiiside tasud, mille kohta prokurör avaldas, et need tuleb Kairi Kuusemaalt välja

mõista: EKEI poolt teostatud: surnu kohtuarstiliku ekspertiisi (akt nr

24E-AOS00167-01/PRN23) /II kd tl 51-71/ maksumus 1996,81 eurot /II kd tl 70/; DNA

ekspertiisi (akt nr 24EGE00199-01) /III kd tl 98-104/ maksumus 420 eurot /III kd tl 103/;

DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00137-01) /II kd tl 115-126/ maksumus 6090 eurot /II kd tl

125/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00186-01) /II kd tl 127-133/ maksumus 350 eurot /II kd

tl 132/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00211-01) /II kd tl 134-140 II kd/ maksumus 1470

eurot /II kd tl 139/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00231-01) /III kd tl 89-97/ maksumus

3990 eurot /III kd tl 96/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00259-01) /III kd tl 132-138/

maksumus 1260 eurot /III kd tl 137/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00589-01) /III kd tl 105-

110) maksumus 210 eurot /III kd tl 109/; DNA ekspertiisi (akt nr 24EGE00670-01) /III kd tl

111-119/ maksumus 70 eurot /III kd tl 117/; BioCC OÜ laboris aine ekspertiisi /III kd tl 139-

142/ maksumus 366 eurot /VI kd tl 20/; Kohtupsühhiaatria-psühholoogiakompleksekspertiisi

(akt nr 6/12) /III kd tl 2-16/ maksumus 1450 eurot (psühholoogi tasu) /III kd tl 14/ ja 1540,15

eurot (psühhiaatri tasu) /III kd tl 15/, kokku 2990,15 eurot. Kokku eelnimetatud ekspertiiside

maksumus 19212,96 eurot. Kaitsja on välja toonud, et mitmete ekspertiiside tegemine ei

oleks olnud vajalik, seega on tegemist põhjendamatu kuluga. Kohus leiab, et

uurimisasutusele ei saa ette heita liigselt tõendite kogumist (m.h ekspertiiside tegemist), kuna

Kairi Kuusemaa verisoon juhtunust ei olnud teada, ta hoidus menetlusest kõrvale. Seega tuli

püstitada erinevad uurimisversioonid, millede kinnitamiseks/ümberlükkamiseks oli vaja

tõendeid koguda. Aluse selleks annab KrMS § 211 lg 1, 2, mille kohaselt kriminaalmenetluse

eesmärk on koguda tõendusteavet ning kohtueelses menetluses on uurimisasutus ja

prokuratuur kohustatud välja selgitama kahtlustatavat õigustavad ja süüstavad asjaolud.

Prokurör on üle vaadanud menetluses tehtud ekspertiisid ja juba avaldanud, et osade

ekspertiiside maksumus tuleb jätta riigi kanda (p 87), millise taotluse kohus rahuldas. Kohus

leiab, et käesolevas punktis käsitletud ekspertiiside teostamine oli KrMS § 211 lg 2 alusel

kohtueelses uurimises vajalik ja põhjendatud ning kohus mõistab ekspertiiside tasu 19

212,96 eurot Kairi Kuusemaalt riigi kasuks välja.

89. Ekspertiisid, mis olid seotud KarS § 148 lg 1 järgi esitatud süüdistusega, milles kohus

kriminaalmenetluse lõpetab: Mulla sarnasuse keemilise analüüsi kolm ekspertiisi (IV kd tl

86-95), tasud summas 786,58 eurot /VI kd tl 14-15/; DNA ekspertiis (akt nr 24EGE00163-

01) /tl 166-172 II kd/, maksumus 2730 eurot /II kd tl 171, jäljeekspertiis (akt nr 24E-

TR00005-01) /III kd tl 119-131/, maksumus 502 eurot /III kd tl 121/, kokku ekspertiiside

tasud 4018,58 eurot. See kulu ei oleks tekkinud väärteomenetluses, mille sisuks on surmast

nõuetekohane mitte teatamine (KarS § 282). Kohus jätab KrMS § 183 lg 1 alusel

ekspertiiside tasud 4018,58 eurot riigi kanda.

Valitud kaitsjale makstud tasu

90. KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku

suurusega tasu ja kulud. Kaitsja R.Sarv esitas maakohtule menetluskulude nimekirja, Mimpi

Business Service OÜ arved ja tööaruande (tl 146-160 I kd). Kaitsja taotles kaitsja kulud

Lk 28 / 34

summas 33 690,24 eurot (käibemaksuta, käibemaksuga 41 102,09 eurot) välja mõista Eesti

Vabariigilt Kairi Kuusemaa kasuks. Esmalt märgib kohus, et kaitsja esitatud taotlusest on

keeruline aru saada, sest õigusabi osutamise eest esitatud arved ei ole seotud tööaruandes

näidatud toimingutega. Ringkonnakohtule on maakohtule tööaruandes esitatud toimingute

eest esitatud teised arved (tlk 131-1134 VI kd) kui maakohtule. Paljud toimingud on

täpsemalt sisustamata ning näiteks kohtuistungite ajakulu ja istungiks ettevalmistamise

ajakulu jm toimingud on kokku liidetud, erinevatel menetlusetappidel on esitatud samade

toimingute eest erinevad arved, mis teeb väga keeruliseks põhjendatud toimingute ja ajakulu

hindamise. Kohus arvestab arvetel esitatud töömahtu kahe arve vahelisele ajale jääva perioodi

kohta. Kohus võrdleb arvetel ja tööaruandes olevat töömahtu, kui need on erinevad, loeb

põhjendatuks tasu väiksema töömahu eest, sest kaitsja taotlusest ei ole võimalik erinevuste

põhjust tuvastada.

91. Maakohtule menetluskulude hüvitamise taotlusega koos esitatud arvete saajaks on märgitud

XXX talu, ringkonnakohtule määruskaebemenetluses esitatud arvete saajaks M.R.

Menetluskulude hüvitamisel ei ole tähtsust sellel, kas valitud kaitsjale maksis tasu süüdistatav

ise või mõni menetlusväline isik süüdistatava huvides ning et hüvitisnõude õigustatud

subjektiks on süüdistatav, kannatanu, tsiviilkostja või kolmas isik, kelle huvides

menetluskulu kanti, ja seda sõltumata sellest, kas menetluskulu kanti tema või mõne muu

isiku arvel (RK 18. märts 2015 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-78-14).

92. Kohus märgib, et prokurör ei ole esitanud vastuväiteid kohtueelses menetluses kaitsja poolt

teostatud õigusabitoimingute ja tekkinud kulude põhjendatuse kohta, seetõttu kohus eeldab,

et prokurör luges need kulud põhjendatuks. Kohus vaatab üle esitatud arvete ja

tegevusaruande vastavuse, samuti taotluse vastavuse juba menetluse käigus otsustatud

õigusabikulude põhjendatuse osas (nt määruskaebemenetlused ringkonnakohtus).

92.1.

Kaitsja esimese arve 1098 kuupäev on 27.03.2024 (tl 148 I kd), tööaruandes esimene

tegevus 28.03.2024, seega 27.3.2024 arve summas 658 eurot ei tõenda õigusabi osutamist

selles menetluses ja ei ole põhjendatud kulu.

92.2.

Teise arve 1108 kuupäev on 30.4.2024 ja 3. arve 1116 kuupäev 31.5.2024, kohus

eeldab, et nende arvetega on seotud toimingud 28.3-31.5.2024. 28.3.2024 on nõupidamine,

aru ei ole saada, kellega ja mis teemal nõupidamine oli, seetõttu kohus leiab, et see kulu ei

ole põhjendatud. Tööaruande kohaselt 9.4-8.5.2024 on kaitsja nimetanud õigusabi

teostamiseks vajalikud toimingud. Samade toimingute eest on kaitsja taotlenud

ringkonnakohtult menetluskulude kindlaksmääramist (esitatud Mimpi Businesss Services

OÜ arved 1105, 1106, 1109, 1110 ja tööaruanded), ringkonnakohus on leidnud, et

põhjendatud kulu oli kokku 1976,40 eurot /tlk 21-23, VI kd/ ja 1939,73 eurot /tlk 151-164,

V kd/, kokku 3916,13 eurot. Lisaks põhjendatud kulu 2.4.2024 toimingu eest 109,80 eurot,

kokku kuni 8.5.2024 toimingute eest põhjendatud tasu 4025,93 eurot.

92.3.

31.05 arve 1116 toimingud 2-31.5. Arvel töötundide arv 27, tööaruande kohaselt 25

tundi, tasu 4500 eurot, käibemaksuga 5490 eurot. 3.5.2024 ja 8.5.204 4 tunni ja 10 minuti

toimingute tasu on arvestatud eelmises punktis, seega põhjendatud tasu selle arve järgi

ülejäänud toimingute eest 20 tunni 50 minuti eest, 3750 eurot, koos käibemaksuga 4575

eurot.

92.4.

30.06.2024 arve 1123 ja töötasuarvestus vastavuses 0,917 tundi, tasu 201,37 eurot.

92.5.

31.07 arvel 1129 töö maht 10,834 tundi, tööaruande kohaselt 10 tundi 10 minutit,

seega põhjendatud tasu 1830 eurot, käibemaksuga 2232,60 eurot.

Lk 29 / 34

92.6.

31.08 arvel töötundide arv 28, tööaruande kohaselt 26 tundi, põhjendatud tasu 5709,

60 eurot.

93. Edaspidised arved on seotud kohtumenetlusega:

93.1.

30.09 arvel töötundide arv 34, tööaruande kohaselt 36 tundi. Tegevuste aruandes on

kaitsja märkinud ühe ajakulu alla mitu tegevust ning tegevused erinevatel kuupäevadel

korduvad - kaitseakti koostamist märgitud kuupäevadel 3.9, 5.9,6.9 ja 9.9.2024. Kuigi koos

kaitseakti koostamisega on märgitud ka muid toiminguid (suhtlused ja tõendite kogumise),

tuleb nende ajakulu kokku 22 tundi, mis on kohtu hinnangul põhjendamatu ajakulu. Kohus

peab, arvestades kaitseakti pikkust ning kaitsja poolt nimetatud tegevusi ja seda, et sel

perioodil on nimetatud korduvalt juba eelnevalt kohtueelses menetluses nimetatud tegevusi,

selle perioodi põhjendatuks ajakulu 24 tundi, s.o 4320 eurot (24x180), koos käibemaksuga

5270,40 eurot.

93.2.

31.10 arvel ja tööarvestuslehel töötundide arv sama, 16,25 tundi. Sellel perioodil on

korduvalt toiminguks ettevalmistus istungiks, tegevust täpsemalt sisustamata. Kohus leiab,

et ettevalmistuse aeg on üle paisutatud, selleks ajaks oli kaitsja tutvunud kriminaalasja

materjalidega, koostanud kaitseakti. Tegevuste aruandes 16.10.2024 ettevalmistus

istungiteks ja nõupidamine kliendiga ning kliendi märkmete analüüs on kohtu hinnangul

liialdatud ajakulu, arvestades, et ettevalmistus istungiteks on märgitud veel eraldi

järgnevatel ridadel, kohus loeb põhjendatuks 16.10 toimingu ajakulu 1 tund 30 min.

29.10.24 kohtuistung kestis 10.15-14.55, lõuna 11.56-13.03, seega 3 tundi ja 40 min, kaitsja

on märkinud 29.10 kohtuistungil osalemise kokku ettevalmistusega kohtuistungiks, ajakulu

5 tundi 10 minutit. Arvestades, et ettevalmistus istungiks on ka eraldi väljatoodud

kuupäevaga 16.10 ja 28.10 on 29.10 põhjendatud ajakulu vaid istungil osalemise eest 4

tundi ja 40 minutit. Tegevuste aruandes on märgitud ettevalmistus ja osalemine istungil

31.10.24, ajakulu 5.20. Nimetatud kuupäeval istungit ei toimunud, istung toimus 30.10 kell

10-16.09, lõuna 11.35-13.00, seega 4 tundi 31 min. Kohus leiab, et kuna ettevalmistus on

eraldi märgitud ka 29.10, siis põhjendatud ei ole 31.10 ettevalmistus istungiks, põhjendatud

vaid istungil osalemine ajakuluga 4 tundi 31 min. Seega kokku on kohtuhinnangul vajalik ja

põhjendatud ajakulu 16.10-31.10 kokku 12 h 56 min ( 35 min + 1 h 30 min + 1 h 10 min +

3 h 40 min + 1 h 30 min + 4 h 31 min), 2329,20 eurot, koos käibemaksuga 2841,62 eurot.

93.3.

30.11 arvel ja tööaruandes töömaht sama, põhjendatud tasu 512,55 eurot;

93.4.

31.12 arvel 29,583 tundi, töölehel 21 h 45 min. Kohus saab lähtuda töölehel välja

toodud toimingutest. Kohus ei pea põhjendatuks 3.12 ja 4.12 kulusid kokku ajakulu 7 tundi

20 min, mõlemad sisaldavad ettevalmistust süüdistatava ütluste andmiseks. Kohus on

seisukohal, et ajakulu on liialdatud ja peab põhjendatuks ajakulu kokku 4 h, kuigi

kohtumenetluses süüdistatav ütlusi ei andnud, mistõttu on ajamahtu äärmiselt raske hinnata,

kuid kohus teeb seda, arvestades kriminaalasja mahtu ja keerukust, samuti, et läbi menetluse

on kaitsjal pidevalt olnud nõupidamised süüdistatavaga. Kohus ei pea põhjendatuks ajakulu

kaitseakti koostamiseks, sh 6.12.24 toimingut – kaitsekõne ettevalmistus ja 31.12.24

kaitsekõne koostamine (vt järgmises punktis 93.5). Kattuvad on 5.12, 18.12 ja 31.12.2024

toimingud, mille sisuks mh telefoninõupidamine, kokku ajakulu 6 tundi 40 min. Kohus

leiab, et ajakulu nõupidamiseks kliendiga on liialdatud. Suhtlemise põhjendatud ajakulu on

kohtu hinnangul 2 tundi, arvestades, et suhtlus kliendiga ajakuluga 2 tundi 20 min toimus ka

7.11 ja 28.11.24. 10.12.24 kohtuistung kestis 10.02-13.37, lõuna 11.48-13.00, s.o 2 tundi 33

min. Kaitsja on märkinud ettevalmistus kohtuistungiks ja osalemine kohtuistungil kokku 4

tundi, kohus loeb seda põhjendatuks arvestusega, et kohtuistung kestis 2 tundi 33 min ja

Lk 30 / 34

ülejäänud aeg kulus ettevalmistusele. Kohus loeb põhjendatud ja vajalikuks kuluks 31.12

arve alusel 10 tundi, s.o 1800 eurot, koos käibemaksuga 2196 eurot.

93.5.

14.01 arvel ja tööarvestuse lehel töömaht sama. Kaitsekõne koostamise ajamaht

tegevuste aruandest nähtuvalt tuleb kokku 15 tundi ja 55 minutit (6.12, 31.12.24; 3.1, 10.1,

13.1.25, viimases sisaldub ka menetluskulude hüvitamise taotluse koostamine). Kohus leiab,

et selline ajakulu on ilmselgelt liialdatud ja põhjendamatu. Kohus leiab, et arvestades

kaitseargumente (mis enamuses kohtus tõendamist ei leidnud) on põhjendatud ajakulu (koos

menetluskulude hüvitamise taotlusega, mis ei ole süstematiseeritud taotlus) 5 tundi. 14.1.25

kohtuistung kestis 10.00-13.17, seega põhjendatud ajakulu on 3 tundi 17 min, mitte 5 tundi,

nagu kaitsja on märkinud. Kohtu hinnangul seega põhjendatud ajakulu 14.1.25 arve alusel

on 12 tundi 12 min (5 h + 40 min + 3 h + 3 h 17 min + 15 min), 2196 eurot, koos

käibemaksuga 2679,12 eurot.

94. Kohus leiab, et kaitsja tunnihinne 180 eurot, millele lisandub käibemaks on põhjendatud.

95. Kokku kaitsja taotlusest tulenev põhjendatud kaitsjatasu on 30 244,19 eurot (koos

käibemaksuga).

96. Kuna kohus lõpetab kriminaalmenetluse KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos

seoses teos väärteotunnuste esinemisega, peab kohus kindlaks määrama, kas esineb kulu,

mille hüvitamine tuleb jätta määrata väärteoasja menetlejale ning mis ulatuses kuulub seoses

menetluse lõpetamisega kaitsjatasu süüdistatavale riigi poolt hüvitamisele käesolevas

menetluses. Kaitsjatasu arvetest ega tegevuste aruandest ei nähtu, milline osa kaitsjatasust oli

seotud KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo menetlemisega, seega peab kohus selle

tuvastama hinnanguliselt. Kohus leiab, et käesolevas menetluses kaitsja tasu, mis oleks

tekkinud ka väärteomenetluses, on marginaalne, sest vaidlust selle üle, kas Kairi Kuusemaa

teavitas kedagi lapse surmast, ei olnud, selle kohta esitati kohtule mõni lühike dokument.

Seega ei esine käesolevas asjas menetluskulusid kaitsja tasu ega muu menetluskulu näol,

mille hüvitamine tuleks jätta otsustamiseks väärteomenetluses.

97. Kohus leiab, et põhjendatud kaitsjatasu KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo puhul

kaitsetoimingute tegemiseks on ca 10 % kogu põhjendatud kaitsjatasust, s.o 3000 eurot.

Kohus arvestab siinjuures surnukeha leidmisega seonduvate asjaolude tõenduslikku ja

õiguslikku keerukust, mis ei olnud mahukas ja keerukas. Samuti teoga seonduvate tõendite

mahtu ning kaitsja seisukohtade pikkust (kaitseaktis ja kaitsekõnes). Eelnev tingib

süüdistatavalt riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude (välja arvatud sundraha)

vähendamise 3000 euro võrra (vt Riigikohtu otsus asjas nr 3-1-1-79-14). Ülejäänud

põhjendatud kaitsjakulu 27 244,19 eurot jääb seoses süüdimõistmisega Kairi Kuusemaa

kanda.

Tunnistaja ja asjatundja kulu

98. Tunnistajale ja asjatundjale hüvitatud kulud on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel menetluskuluks.

Kohus on hüvitanud tunnistaja N.I’le seoses kohtuistungile tunnistajana ilmumisega saamata

jäänud töötasu ja sõidukulu, kokku 165,90 eurot (tlk 120a-124 I kd). Samuti on kohus

hüvitanud eksperdi R.Y-le seoses kohtuistungile tunnistajana ilmumisega tekkinud sõidukulu

64,12 eurot (tlk 129-138 I kd). Tunnistaja kulu 165,90 eurot mõistab kohus Kairi Kuusemaalt

riigi kasuks välja. Eksperdi R.Y kulu jätab kohus KrMS § 183 lg 1 alusel riigi kanda, kuna

ekspert andis ütlusi KarS § 148 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo asjaolude kohta, milles

kohus menetluse lõpetab.

Kokkuvõte menetluskuludest

Lk 31 / 34

99. Kaitsja on taotlenud esimese alternatiivina jätta kriminaalmenetluse kulud riigi kanda. Teise

alternatiivina on taotlenud jätta kriminaalmenetluse kulud osaliselt riigi kanda kohtu

õiglaseks peetud ulatuses. Kaitsja osundab järgmistele faktidele: süüdimõistetul puudub

töökoht; kogu tema vara on kulunud kriminaalmenetluse kuludeks või enda ülalpidamiseks

vahi all viibimise ajal; süüdimõistetu varasemad sissetulekud ei ole ületanud töötasu

alammäära, mistõttu puuduks süüdimõistetul ka vahi alt vabanemise või karistuse kandmise

järel tõenäoline võimalus teenida sissetulekut, mis võimaldaks tal menetluskulusid kanda.

KrMS § 180 lg 3 kohaldamist puutuvalt on Riigikohus selgitanud, et süüdimõistva

kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud reeglina süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 teine

lause ei võimalda menetluskulusid täies ulatuses riigi kanda jätta, selle alusel menetluskulud

tuleb jätta osaliselt riigi kanda siis, kui nende hüvitamine käib süüdimõistetu varalist

seisundit arvestades talle ilmselgelt üle jõu ja võib kahjustada tema taasühiskonnastumist.

Kairi Kuusemaa on 28.10.2024 kohtuistungil avaldanud (tlk 46, I kd), et enne vahistamist

töötas ta XXX X OÜ xxx, sellega on ümber lükatud kaitsja väide, et Kairi Kuusemaal puudub

töökoht. Kuigi vangistuses viibimise ajal on rahaliste kohustuste täitmine raskendatud, ei ole

ainuüksi see asjaolu mõjuvaks põhjuseks menetluskulude riigi kanda jätmiseks. Kaitsja väide,

et kogu Kairi Kuusemaa vara on kulunud kriminaalmenetluse kuludeks või enda

ülalpidamiseks vahi all viibimise ajal on paljasõnaline ja tõendamata. Riigikohus on

märkinud, et menetluskulusid määrates tuleb arvesse võtta süüdistatava sissetulekud ja

varaline seisund tervikuna. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest

osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või

vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist (vt RK 15.11.2016 otsus

kriminaalasjas nr 3-1-1-90-16, p 13; RK 23. 11.2012 määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12,

p 7). Kuna praeguses asjas pole Kairi Kuusemaa ega tema kaitsja esitanud kohtule

süüdistatava varatuse kohta ühtki tõendit ega taotlenud kohtult ka vastava teabe

väljanõudmist, pole kohtul põhjust kriminaalmenetluse kulude osaliselt riigi kanda jätmise

küsimust vaagida. Kohus märgib, et sõltumata isikult väljamõistetud summa suurusest ei saa

täitemenetluses sissenõuet pöörata isiku ja tema pereliikmete toimetulekuks hädavajalikule

varale, sh teatud minimaalsele sissetulekule (vt TMS § 66 jj; § 131 jj). Lähtudes eeltoodust

jätab kohus rahuldamata taotluse menetluskulude, mis seoses Kairi Kuusemaa

süüdimõistmisega kuuluvad temalt KrMS § 180 lg 1 alusel väljamõistmisele, riigi kanda

jätmiseks.

100.

Kohus mõistab Kairi Kuusemaalt riigi kasuks välja sundraha 1329 eurot, ekspertiiside

kulud 16 212,96 eurot (ekspertiiside kulud 19 212,96 eurot - 3000 eurot, mis kuulub Kairi

Kuusemaale hüvitamisele riigi poolt) ja tunnistaja kulu 165,90 eurot. Kokku Kairi

Kuusemaalt välja mõistetavad menetluskulud 17707,86 eurot.

101.

Kaitsja taotles ajatada menetluskulude kandmise kohustus seadusega määratud

maksimaalsele ajale.

Arvestades Kairi Kuusemaalt väljamõistmisele kuuluvate

menetluskulude suurust rahuldab kohus KrMS § 180 lg 3 alusel taotluse ja võimaldab Kairi

Kuusemaal tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena ühe aasta jooksul.

102.

Riigi kanda jäävad ekspertiiside kulud 4225 eurot prokuröri taotluse alusel,

ekspertiiside tasud seoses kriminaalmenetluse lõpetamisega 4018,58 eurot ja eksperdi kulu

64,12 eurot, kokku 8307,70 eurot.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotlus

103.

Kaitsekõnes taotles kaitsja SKHS § 5 lg 1 p 1 ja § 11 lg 4 alusel välja mõista Kairi

Kuusemaa kasuks hüvitis kehtiva õigusega ettenähtud maksimaalses määras alates

süüdistatava kinni pidamisest kuni tema vabastamiseni. SKHS § 5 lg 1 p 1 sätestab, et isik

Lk 32 / 34

võib nõuda kahju hüvitamist, kui ta mõistetakse õigeks või tema suhtes kriminaalmenetlus

lõpetatakse KrMS § 199 lg 1 p-de 1, 2, 5 alusel, kui kahju tekitati vahistamisega. Käesolevas

kriminaalasjas eelnimetatud kahju hüvitamise asjaolusid ei esine, kuna kohus mõistab Kairi

Kuusemaa süüdi KarS § 116 järgi, s.o kuriteo toimepanemises, millega seoses Kairi

Kuusemaa vahistati, mistõttu kohus jätab taotluse rahuldamata.

104.

Kaitsja taotleb mõista Kai Kuusemaa kasuks kohtu äranägemisel SKHS § 5 lg 1

(kohus juba eespool tuvastas, et seda alust ei esine), alternatiivselt § 7 lg 1 alusel välja

mõistlik hüvitis Marokos perioodil 9.3.-17.7.2024 kinni pidamise ebainimlike ja Eesti

nõuetele mittevastavate tingimuste eest. Kairi Kuusemaa peeti Marokos kinni 9.3.2024 Eesti

Vabariigi õigusasutuste taotluste alusel /tl 142-199 V kd/. SKHS § 2 lg 4 reguleerib kahju

hüvitamist kui kahju põhjustanud meedet on kohaldatud rahvusvahelises

kriminaalmenetlusalases koostöös. SKHS § 2 lg 4 p 1 nimetatud alust kahju hüvitamiseks

käesolevas kriminaalasjas ei esine. SKHS § 2 lg 4 p 2 kohaselt kui kahju põhjustanud meedet

on kohaldatud rahvusvahelises kriminaalmenetlusalases koostöös, loetakse menetleja

tekitatud kahjuks KrMS § 7 kohaselt süüteomenetluses tekitatud kahju, kui Eesti Vabariik on

täitev riik. KrMS § 434 lg 1 kohaselt käesolevas kriminaalmenetluses oli Eesti Vabariik

taotlev riik. Seega SKHS ei näe ette aluseid Kairi Kuusemaale Marokos väidetavalt

ebainimlike ja Eesti nõuetele mittevastavate tingimuste eest hüvitise maksmiseks ja kohus

jätab taotluse rahuldamata.

105.

Kaitsja

taotleb

kahju

hüvitamist

seonduvalt

Kairi

Kuusemaa

kinnipidamistingimustega vanglas, m.h talle pole vanglas võimaldatud ravi ja kirjatarbeid,

seoses sellega, et ei saanud koheselt Eesti Vabariiki saabudes perekonnaga suhelda.

Kaitseaktis on avaldatud, et kahju tekkimise asjaolud on tõendatud Kairi Kuusemaa ütlustega.

Kaitsekõnes avaldas kaitsja, et kuna süüdistatav loobus ütluste andmisest, siis palub kaitsja

lähtuda sellest, et kaitsealusel puudub vahi all viibimise ajal võimalus tõendada talle kahju

põhjustamise asjaolusid. Täitevvõim peab kaitsealuse väited ümber lükkama olukorras, kus

kaitsealuse väited on eluliselt usutavad. Kohus kaitsja seisukohaga ei nõustu. SKHS § 11 lg 3

sätestab küll, et mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse, kuid kohus leiab, et mittevaralise

kahju hüvitamise eelduseks on, et esinevad SKHS § 11 lg 2 nimetatud asjaolud. Kaitsja

väide, et vahi all viibides ei ole võimalik tõendeid esitada, on paljasõnaline. Kaitsja ei ole

avaldanud, mis oli konkreetseks takistuseks tõendite mitteesitamisel. Seda eriti olukorras, kus

süüdistataval on kaitsja, kellel on volitused menetluses süüdistavat esindada.

106.

Taotluses on avaldatud, et kahju on tekkinud seoses sellega, et Kairi Kuusemaale ei

antud vanglas üle kõiki kirjutustarbeid, mida ta vajas kaitse ülesehitamiseks. Vanemad viisid

paki 2.2.2024 kuid tänase hetke seisuga (kaitseakt koostatud 11.9.2024) ei ole pabermaterjali

üle antud. See on takistanud kohtumenetluseks ettevalmistust. Kaitsja esitas kohtule

Vanglale esitatud Tebenõude (tl 124 VI kd). Vangla vastuse (tl 125 VI kd) kuupäev on 10.09

(kaitsja avaldas kaitseaktis 11.09, et talle ei ole vastatud). Tl 129 VI kd näitab, et Kairi

Kuusemaale on pakk viidud 3.8.2024. Tl 128 näitab, et Kairi Kuusemaa on 14.8.2024 teinud

taotluse isiklike asjade väljastamiseks. Tl 126-127 VI kd kohaselt on otsustatud Kairi

Kuusemaale augusti lõpus anda pastapliiatsid, harilik, joonistusplokk, Kairi Kuusemaa on

6.9.2024 andnud allkirja isiklike esemete kättesaamise kohta. Kaitsja tööaruandest on näha, et

kaitsja on süüdistusaktiga tutvunud 3.9.2024 (süüdistusakt koostatud 2.9.2024), peale seda on

toimunud kaitseakti koostamine, kaitsealusega nõupidamine. Edasisest kaitsetegevusest ei

nähtu, et kaitsja poolt nimetatud ajaperioodil oleks esinenud takistused kohtumenetluseks

ettevalmistamisel. Kaitsja on kaitseakti kohtule esitanud seaduses sätestatud tähtajaks.

Kohtule ei ole pärast kaitseakti koostamist esitatud taotlusi täiendavate tõendite esitamiseks,

kogumiseks. Seega ei näita menetluse käik, et oleks esinenud takistus kohtumenetluseks

Lk 33 / 34

ettevalmistamiseks, takistuse esinemise kohta kohtule ei ole tõendeid esitatud. Kohus jätab

taotluse rahuldamata.

107.

Kaitsja on kaitseaktis avaldanud, et Kairi Kuusemaa taotleb hüvitada varaline kahju

seoses sellega, et alates 9.3.2024 puudus tal riigist tingitud põhjustel võimalus kaperavi

jätkata. Kaitsja on avaldanud, et esitab kahjunõuet tõendavad dokumendid, kuid neid kohtule

esitatud ei ole. Kohus jätab rahuldamata nõude hüvitada varaline kahju seoses sellega, et

riigist tingitud põhjustel ei saanud ta kaperavi jätkata, sest nõue on tõendamata.

108.

Kohus jätab rahuldamata taotluse hüvitada Kairi Kuusemaale süüteomenetlusega

tekitatud mittevaraline ja varaline kahju.

(allkirjastatud digitaalselt)

Piia Jaaksoo

kohtunik

* Kohtuotsust on muudetud Tallinna Ringkonnakohtu lahendiga

Lk 34 / 34