2-23-15482/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-15482

Kohtuasi

Z.S ja C.O hagi S.E vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. juuli 2024 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Z.S apellatsioonkaebus 1089 eurot

C.O apellatsioonkaebus 1089 eurot

S.E apellatsioonkaebus Z.S vastu esitatud nõude osas

1721,07 eurot ja C.O vastu esitatud nõude osas 1878,57

eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I: Z.S (isikukood XXX)

Hageja II: C.O (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja V.K, lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Helen Hääl

Kostja: S.E (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaadi abi Simo Soolo

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjali juurde S.E 31. jaanuaril 2025 esitatud tõendid.

2. Keelduda Z.S ja C.O 10. veebruaril 2025 esitatud tõendite asja materjali juurde

võtmisest.

3. Keelduda S.E 14. veebruaril 2025 esitatud tõendite asja materjali juurde

võtmisest.

4. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuli 2024 otsus osas, millega maakohus rahuldas

Z.S hagi S.E-lt elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis S.E-lt Z.S

ülalpidamiseks välja elatise ajavahemiku eest 22. mai 2022 kuni 31. oktoober 2023

157 eurot kuus ja alates 1. novembrist 2023 130 eurot kuus ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista S.E-lt Z.S kasuks välja elatis ajavahemiku eest 1.

november 2022 kuni 31. oktoober 2023 kokku 1597,64 eurot ja alates 1.

2-23-15482

novemberist 2023 kuni Z.S täisealiseks saamiseni 197,82 eurot kuus. Välja

mõistetud elatisest tuleb perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel maha arvestada pool

arvestamisele kuuluvatest peretoetustest (alates novembrist 2023 94,17 eurot kuus

ja alates jaanuarist 2024 77,50 eurot kuus).

5. Tühistada Harju Maakohtu 2. juuli 2024 otsus osas, millega maakohus rahuldas

C.O hagi S.E-lt elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis S.E-lt C.O

ülalpidamiseks välja elatise ajavahemiku eest 22. mai 2022 kuni 31. oktoober 2023

130 eurot kuus ja alates 1. novembrist 2023 142,92 eurot kuus ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega mõista S.E-lt C.O kasuks välja elatis ajavahemiku eest 1.

november 2022 kuni 31. oktoober 2023 kokku 1374,44 eurot ja alates 1.

novembrist 2023 kuni C.O täisealiseks saamiseni 219,14 eurot kuus. Välja

mõistetud elatisest tuleb perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel maha arvestada pool

arvestamisele kuuluvatest peretoetustest (alates novembrist 2023 94,17 eurot kuus

ja alates jaanuarist 2024 77,50 eurot kuus).

6. Maakohtu otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Rahuldada osaliselt Z.S ja C.O hagid S.E vastu elatise väljamõistmiseks.

6.2. Mõista S.E-lt Z.S kasuks välja elatis 197,82 eurot kuus alates 21. veebruarist

2025 kuni Z.S täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatisest tuleb maha

arvestada pool perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel arvestamisele kuuluvatest

peretoetustest.

6.3. Mõista S.E-lt C.O kasuks välja elatis 219,14 eurot kuus alates 21. veebruarist

2025 kuni C.O täisealiseks saamiseni. Välja mõistetud elatisest tuleb maha

arvestada pool perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel arvestamisele kuuluvatest

peretoetustest.

6.4. Mõista S.E-lt Z.S kasuks välja ajavahemiku 1. november 2023 kuni 20.

veebruar 2025 eest sissenõutavaks muutunud elatis 1976 eurot.

6.5. Mõista S.E-lt C.O kasuks välja ajavahemiku 1. november 2023 kuni 20.

veebruar 2025 eest sissenõutavaks muutunud elatis 2332,05 eurot.

6.6. Mõista S.E-lt Z.S kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 1.

november 2022 kuni 31. oktoober 2023 eest 1597,64 eurot.

6.7. Mõista S.E-lt C.O kasuks välja elatis tagasiulatuvalt ajavahemiku 1.

november 2022 kuni 31. oktoober 2023 eest 1374,44 eurot.

6.8. S.E-l tuleb väljamõistetud elatis kanda iga kalendrikuu kümnendaks

kuupäevaks V.K arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega: vastavalt „elatise võlgnevus“ või „elatis“.

6.9. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

7. Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

8. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda ja

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

2-23-15482

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Z.S (hageja I) ja C.O (hageja II) esitasid 01.11.2023 (täpsustatud 20.11.2023) Harju

Maakohtule hagi S.E (kostja) vastu, milles palusid mõista kostjalt hageja I kasuks välja

igakuine elatis 321,23 eurot ja hageja II kasuks 351,65 eurot alates hagi esitamisest kuni

kummagi hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palusid hagejad mõista kostjalt välja elatise

võlg ajavahemiku eest 01.11.2022–31.10.2023 hageja I kasuks 4130,38 eurot ja hageja II

kasuks 4016,38 eurot. Menetluskulud palusid hagejad jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt on hagejad kostja lapsed. Hagejad ei ela kostjaga alates 2017. a.

Hagejad elavad Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023 kohtumääruse 2-22-3826 alusel

keskmiselt 10 ööpäeva kuus isaga ja 20 ööpäeva kuus emaga. Kuigi kostja peab hagejaid ülal

ka vahetult, on ema kanda kõik kulud laste riietele, jalanõudele, huviringidele, taskurahale ja

muudele jooksvatele kuludele. Seetõttu on kulude jaotus vanemate vahel ebaõiglane. Hagejate

kulud on seaduses sätestatud miinimumist suuremad. Kostja elatist ei tasu, kuigi on lubanud

kanda laste kuludest poole. Hagejate ema on püüdnud kostjaga kokkuleppele saada, kuid

tulutult.

3. Hagejate igakuised kulud on järgmised. Laste ema paarismaja üür on 1577,58 eurot kuus.

Ühe hageja osa on sellest 1/5, s.o 316 eurot. Eluasemekulu ei ole põhjendatud vähendada aja

võrra, millal nad viibivad kostja juures, kuna hagejate ema kulud sellel ajal ei vähene. Eluase

tuleb säilitada aastaringselt. Kummagi hageja osa kulust gaasile on keskmiselt 35 eurot, veele

14 eurot, elektrile 18 euro, prügiveole 1 euro, kodukindlustusele 5 eurot kuus. Pere tõendatud

toidukulu aastas on 11 339,31 eurot, s.o 945 eurot kuus, millest ühe lapse osa on 1/5, s.o 189

eurot kuus. Tegelikud toidukulud on sellest suuremad. Üldteadaolevalt on elukallidus

märkimisväärne ja hinnad tõusevad veelgi. Mõistlikkuse põhimõttest lähtudes tuleb

põhjendatud toidukuluks lugeda 220 eurot hageja kohta. Kummagi hageja tõendatavad riiete

ja jalanõude kulud on 73 eurot kuus. Tõendatud ravimite, vitamiinide ja tervisetoodete kulu

on keskmiselt 10 eurot kuus, kuid on üldteada, et lapsed peavad võtma ka vitamiine. Seetõttu

tuleb igakuiseks tervishoiukuluks lugeda 15 eurot hageja kohta. Hagejate ema liisib

sõiduautot Mercedes-Benz GLC, mida kasutatakse 90% ajast laste transportimiseks. Sõiduki

kütusekulu on keskmiselt 50 eurot kuus, mis tuleb jagada laste vahel võrdselt. Juuksuri ja

hügieenivahendite kulu on 25 eurot hageja kohta. Hagejad käivad juuksuris iga kuu.

Juukselõikus maksab 10 eurot. Hügieenivahendite vajadus on üldteada. Koolikohustusega

seoses on hageja I kulu toidukulu 10 eurot kuus ja hageja II logopeediline abiõpe oli kokku

360 eurot. Lapsed käivad jalgpallitrennis, millele kulub 32 eurot lapse kohta. Hageja I õppis

kuni 31.10.2023 ka kitarri, mis maksis keskmiselt 54 eurot kuus. Hageja II alustab 01.11.2023

arhitektuuriringis maksumusega keskmiselt 25,83 eurot kuus. Vaba aja ja meelelahutuse

kulud (kino, teater, veekeskused, sõprade sünnipäevad jms) on keskmiselt 20 eurot kuus.

Tegemist on üldteadaoleva kuluga. Lisaks on hagejatel muud ebaregulaarsed kulud keskmiselt

21,80 eurot kuus (koolivaheaja disko, õpetajate lilled, klassipildid, koolivormid, jõulukingid

klassis, ekskursioonid, teatrikülastused, õpetajate kingid).

2-23-15482

4. Ema kandis hageja I igakuiseid kulusid seega kuni 31.10.2023 884,80 eurot ja alates

01.11.2023 830,80 eurot ning hageja II kulusid kuni 31.10.2023 865,80 eurot ja alates

01.11.2023 891,63 eurot. Arvestades ka hagejate emale laekuvaid peretoetusi (lastetoetus ja

suureperetoetus) on kuni 31.10.2023 hageja I ülalpidamiskulud 696,47 eurot ja hageja II

ülalpidamiskulud 677,47 eurot ning alates 01.11.2023 hageja I ülalpidamiskulud 642,46 eurot

ja hageja II ülalpidamiskulud 703,30 eurot. Sellest peaks kummagi vanema kanda jääma pool.

5. Kuna kostja ei maksnud hagejatele elatist hagiavaldusele eelnenud aasta jooksul, kuigi

hagejate ema seda palus, on kostjal elatise võlg ajavahemiku eest 31.10.2022 kuni 31.10.2023

hageja I eest 4178,88 eurot ja hageja II eest 4063,88 eurot. Selles ajavahemikus maksis kostja

lastele 97 eurot.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate ema kanda.

7. Tõele ei vasta väide, nagu ei osaleks isa laste kulude kandmisel. Vanemad dubleerivad

olulisemaid kulutusi magu kulud eluasemele, riietele, vabale ajale jm. Olukorras, kus lapsed

veedavad ka isaga suure osa ajast, kuid lastega seotud toetused ja maksusoodustused laekuvad

emale, on elatise nõue pahatahtlik.

8. Isa kannab lastega seoses eluasemekulusid. Isal on uus ridaelamuboks Viimsis, kus lastel

on oma toad. Ka isa elamispinna kulud ei vähene ajal, kui lapsed viibivad ema juures.

Vanemate poolt laste huvides kantavad eluasemekulud tasaarvestavad täies ulatuses.

9. Hagejate toidukulu on ülemäärane. Selline summa on mõeldud lapse kõikide, mitte ainult

toidukulude katmiseks. Hagejate tõendid ei tõenda toidukulusid, kuna neilt ei nähtu, mida

Selverist ja Prismast tegelikult osteti ja et see on seotud lastega. Aluseks tuleks võtta

Statistikaameti andmed leibkonnaliikme toidukuludele ja mittealkohoolsetele jookidele, mis

oli 2020. a 108 eurot kuus. Hinnad võivad olla küll tõusnud, kuid seda mõlema vanema jaoks.

Isa kannab laste toidukulud vähemalt 10 päeva kuus. Lisaks arvestavad hagejad eraldi veel

koolisööki. Vanemad on vabad otsustama oma leibkonna toidukulu suurust, kuid seeläbi ei

saa elatise nõuet põhistada.

10. Riiete ja jalanõude kulud on selgelt ülepaisutatud. Ka isa kannab riiete ja jalanõudega

seotud kulusid vastavalt vajadusele, orienteeruvalt 50 eurot kuus (sokid, jalanõud, aluspüksid,

mütsid, kindad, spordiriided jm). Hagejad on kaheaastase vanusevahega poisid. Noorem vend

saab kasutada enamus vanema venna üleriideid ja jalanõusid. Ema on ainuisikuliselt

otsustanud osta lastele kalleid kaubamärgiriideid. Lastel on vähemalt osaliselt topeltgarderoob

ja vanemate kantavad kulud tasaarvestavad.

11. Transpordikulu kannavad mõlemad vanemad tulenevalt suhtluskorrast. Kui lapsed

viibivad isa juures, viib isa lapsi kooli, koolist trenni ja trennist koju. Ühistranspordiga

liiklemist on olnud paar korda. Isa kulud laste transpordile on 100 – 150 eurot kuus, kuna

käiakse ka väljasõitudel SPAdesse ja linnast välja. Vanemate kantavad transpordikulud

tasaarvestavad täielikult.

12. Isa on nõus laste käimisega jalgpallitrennis ja on tasunud sellega seotud kulusid. Muude

ringide osas ei ole ema isaga läbi rääkinud. Tegemist on hooldusõiguse kuritarvitamisega ja

ema kannab sellega seotud kulud ise. Ema on aastaid saanud lisahüvena tulumaksutagastust

lastega seotud koolitus- ja huviringide kuludelt. Ema ei ole seda oma nõudest maha

2-23-15482

arvestanud. Kulud lapse logopeedilisele abile on isa nõus katma võrdses ulatuses. Ema ei ole

isa sellest informeerinud.

13. Isa kulud laste vaba aja sisustamisele ja meelelahutusele on alates 31.10.2022 olnud

kokku orienteeruvalt 2500 eurot (väljasõidud veekeskustesse koos ööbimistega või linnast

välja huvitavatesse kohtadesse. Laste sünnipäevade korraldamisele kulus 2023. a 600 eurot.

Isa on andnud raha ka teiste laste sünnipäevadel ja kinos käimiseks jm. Keskmiselt on vaba

aja kulu 250 eurot kuus. Vanemate kulud vabale ajale ja meelelahutusele tasaarvestavad täies

ulatuses.

14. Ka laste huvides kantavad muud kulud tasaarvestuvad. Kostja tasus hageja I igakuised

kulud telefonile, on ostnud arendavaid arvutiprogramme ja mänge, koolitöö jaoks vajalikud

vahendid (vihikud, pliiatsid jm kontoritarbed). Isa on ostnud lastele õppimiseks ja

meelelahutuseks vajalikku arvutustehnikat 500 euro väärtuses.

15. Kõik lastega seotud toetused, sh peretoetused, ranitsatoetus ja maksusoodustused ja

tagastused on alati saanud ema. Hagejate viidatud kulud ei ole kooskõlas Statistikaameti

andmetega leibkondade kulutuste kohta. See viitab ema halvale majandamisele või

suvaotsustele. Hagejad ei ole tõendanud õigust nõuda elatist elatiskalkulaatori andmeid

ületavas osas. Hagiavalduses toodud kulud ei arvesta aega, mille lapsed veedavad iga kuu

isaga.

Maakohtu otsus ja põhjendused

16. Harju Maakohus rahuldas hagid osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja

elatise ajavahemiku 22.05.2022–31.10.2023 eest 157 eurot kuus ja alates 01.11.2023 130

eurot kuus kuni hageja I täisealiseks saamiseni ning hageja II ülalpidamiseks elatise

ajavahemiku 22.05.2022–31.10.2023 eest 130 eurot kuus ja alates 01.11.2023 142,92 eurot

kuus kuni hageja II täisealiseks saamiseni. Maakohus määras, et elatis tuleb kanda iga

kalendrikuu kümnendaks kuupäevaks hagejate ema arvelduskontole selgitusega: vastavalt

„elatise võlgnevus“ või „elatis“. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

17. Maakohus selgitas perekonnaseaduse (PKS) § 97, § 98 ja § 101 tulenevaid elatise

tasumise põhimõtteid. Maakohus tuvastas, et vaidlust ei ole selles, et hagejate seaduslikul

esindajal ja kostjal on ühine 12-aastane poeg (hageja I) ja ühine kümneaastane poeg (hageja

II). Lapsed elavad kummagi vanemaga vastavalt Tallinna Ringkonnakohtu 13.09.2023

määrusele nr 2-22-3826, s.o u 2/3 ajast emaga ja u 1/3 isaga. Samuti märkis maakohus, et

poolte esile toodud asjaolude järgi ei ole vaidlust selles, et hagejate vajadused ületavad PKS

§-s 101 sätestatud valemi järgi arvutatavat miinimumelatist.

18. Põhjendatud on kostjalt täiendava elatise väljamõistmine olukorras, kus lapsed on u 2/3

ajast emaga ja 1/3 ajast isaga ning sel ajal peavad vanemad vahetult lapsi üleval.

19. On tavapärane, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid eluasemekulusid.

Kulude keskmine määr ei sõltu sellest, mitu päeva täpselt lapsed kammagi vanemaga koos on,

sest laste tarbitava elektrienergia maht ja vee kogus on nii väikese osakaaluga. Seetõttu

puudub vajadus korrektuuri tegemiseks. Kuna kumbki vanem peab lapsi eluaseme osas

vahetult üleval, ei ole vaja täiendavalt elatist tasuda.

20. Asjaolu, et mõlemad vanemad kannavad lastega seoses igakuiseid hügieenikulusid on

tavapärane. Kulude keskmine määr ei sõltu suuresti sellest, mitu päeva täpselt lapsed

2-23-15482

kummagi vanemaga koos on. Vaidlust ei ole, et juuksuriteenuse eest tasub vaid ema.

Üldteadaolevalt maksab teismelise poisi juukselõikus u 24 eurot. Seega tuleb kostjalt välja

mõista kummagi hageja osas hügieenikulusid 12 eurot kuus.

21. Vanemad kulutavad laste riietele-jalatsitele ligi sada eurot kuus (ema 73 eurot ja isa 19

eurot). Seega tuleb kostjal tasuda kummagi hageja osas riiete-jalatsite kuluna täiendavalt 27

eurot kuus.

22. Peamise osa laste hariduskulust kannab ema (9/10, s.o 45 eurot). Samas on usutav, et isal

tekib samuti minimaalses määras (1/10, 5 eurot) koolikohustuse täitmisega seotud kulusid.

Seega tuleb kostjalt välja mõista kummagi hageja osas hariduskulu 20 eurot kuus.

23. Mõlemad vanemad kannava laste transpordikulu vahetult. Kulu suurus tuleneb vanemate

elukohtadest ja laste igapäevastest tegevustest, sh treeningutest. Kuna isa transpordikulu on u

1/3 võrra ema osast suurem (37 eurot vs 25 eurot), siis puudub vajadus transpordikulu osas

täiendava elatise väljamõistmiseks.

24. Pooled tõid esile, et laste toidukulu on keskmiselt 10 – 12 eurot päevas, mis vastab laste

viibimisele kummagi vanema juures (220 eurot u 20 päeva eest emaga, ja 127 eurot u 10

päeva eest isaga). Seega kannab kumbki vanem laste toidukulu vahetult ajal, mil lapsed

temaga on. Kuna ema peab lapsi ülal kümne päeva võrra rohkem, tuleb kostjal hüvitada

kummalegi hagejale toidukulu 55 eurot kuus, s.o ½ kümnest päevast.

25. Hagejate trenni ja huvialade kulusid kannab ema. Isa on teinud ettepaneku jagada need

kulud pooleks ja on ka varem trennide eest tasunud. Põhjendatud ei ole kostja seisukoht, et ta

peab tasuma vaid eelnevalt kokkulepitud huvialade kulusid. Vanematel on ühine hooldusõigus

ja tuleb eeldada, et laste huvialad on ühiselt valitud. Ei ole usutav, et isa ei oleks neist teadlik.

Kostjal tuleb hüvitada hagejale I kuni 31.10.2023 43 eurot ja alates 01.11.2023 16 eurot ning

hagejale II kuni 31.10.2023 16 eurot ja alates 01.11.2023 28,92 eurot.

26. Muud püsikulud, sh ühistegevused, vabaaeg, meelelahutus jmt on suuremas osas

toreduslikud kulud, mille suurus kujuneb välja vanemate majanduslikust võimekusest ja

peretraditsioonidest. Kumbki vanem peab lapsi vaba aja, meelelahutuse jmt osas vahetult

üleval ja täiendavalt elatist tasuda ei tule. Muud ebaregulaarsed kulud, sh klassiraha,

koolitarbed, matk, ekskursioon jmt tuleb lugeda tavapärase koolikulu alla.

27. Asjaoludest ja tõenditest ei nähtu, et vanematel ei oleks majanduslikku võimekust lapsi

üleval pidada.

28. Tagasiulatuva elatise väljamõistmisel tuleb lähtuda ülal kindlaksmääratud elatise

suurusest. Hagejad paluvad elatise välja mõista aasta eest enne hagiavalduse esitamist. Kuigi

kostja väidab, et hagejad ei ole tema poole elatise nõudega enne kohtumenetlust pöördunud, ei

ole ta ka väitnud, et oleks vaidlusalusel ajal elatist tasunud või et elatise väljamõistmine

tagasiulatuva ajavahemiku eest asetaks ta äärmiselt raskesse olukorda. Tagasiulatuva elatise

nõue tuleb seega rahuldada.

Kostja apellatsioonkaebus

29. Kostja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus rahuldas hagejate nõuded

kostjalt elatise väljamõistmiseks ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt hageja I

ülalpidamiseks välja alates 01.01.2024 9 eurot kuus ja ajavahemiku 01.11.2022–31.10.2023

eest elatis kokku 68,70 eurot ja hageja II ülalpidamiseks alates 01.01.2024 21,92 eurot kuus.

2-23-15482

30. Kaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamatult arvestamata laste isa poolt enamtasutud

transpordikulu 12 eurot. Elatist oleks tulnud vähendada sellest poole arvelt, s.o 6 euro võrra.

31. Maakohus jättis arvestamata peretoetustega, mis laekuvad emale.

32. Maakohus mõistis kostjalt tagasiulatuva elatise välja alates 22.05.2022, kuigi hagejad

nõudsid seda alates 01.11.2022.

Hagejate apellatsioonkaebus

33. Hagejad paluvad maakohtu otsuse tühistada osas, millega maakohus jättis hagid

rahuldamata ja teha uue otsuse, millega rahuldada hagejate hagid täies ulatuses. Alternatiivselt

paluvad hagejad saata asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud paluvad

hagejad jätta kostja kanda.

34. Maakohus hindas ebaõigesti hagejate püsikulude suurust ja ei ole kummagi vanema juures

tehtavate kulude suurust nõuetekohaselt tuvastanud. Kohus jättis ema kantavad igakuised

kulud arvestamata ja arvestas põhjendamatult kostja kuludega.

35. Maakohus jättis ebaõigesti arvestamata laste eluasemekuludega, sh kasutuseelistega ajal,

mil lapsed viibivad emaga, samuti hügieenikuludega. Eluasemekulusid ja hügieenikulusid

mõjutab otseselt see, kui suure osa ajast lapsed vanemaga viibivad. Ema paneb lastele isa

juurde ka kõik hügieenivahendid kaasa ja isal seega sellega seotud kulusid ei teki.

36. Maakohus ei hinnanud kostja väidetud laste riiete ja jalanõude kulu põhjendatust ja jättis

arvestamata, et kõik hagejate olulisemad riided ostab ema. Ema ostetud riideid saavad lapsed

kanda ka isa juures. Isa lubab enda ostetud riideid kanda vaid enda juures.

37. Õige ei ole maakohtu seisukoht, et isal tekib haridusega seotud kulusid ja et need on 5

eurot kuus. Otsusest ei ole aru saada, mille alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kostja ei

ole selliste kulude tegemist tõendanud.

38. Maakohus jättis hindamata kostja transpordikulude põhjendatuse. Kui lapsed veedavad

isaga 1/3 ajast, ei saa tema kulud transpordile olla ema omadest suuremad. Isa ei tõendanud,

et lapsed ei saa tema juures olles kooli ja huviringidesse minemiseks ühistransporti kasutada.

39. Maakohus jättis tervishoiukuludega üldse arvestamata ja nende arvestamata jätmise

põhjendamata.

40. Maakohus luges muud ebaregulaarsed kulud (klassiraha, matk, ekskursioon, koolitarbed

jmt) ebaõigesti tavapärase koolikulu hulka. Nende kulude kandmisel ei osale kostja üldse.

41. Maakohus ei ole kriitiliselt hinnanud kostja priiskavaid kulusid ega arvestanud, et lapsed

viibivad temaga vaid 1/3 ajast.

42. Maakohtu otsuse resolutsioon ei ole selge. Välja on toomata, millises summas elatise võlg

kostjalt on välja mõistetud.

43. Maakohus kaldus lubamatult kõrvale vanemate võrdsest ülalpidamiskohustusest.

2-23-15482

Seisukohad apellatsioonkaebustele

44. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja paluvad jätta need

rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas hageja I hagi elatise

väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja I ülalpidamiseks välja elatise

ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023 157 eurot kuus ja alates 01.11.2023 130 eurot

kuus ning teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja I kasuks välja elatis

ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni 31.10.2023 kokku 1597,64 eurot ja alates 01.11.2023 kuni

hageja I täisealiseks saamiseni 197,82 eurot kuus. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas,

millega maakohus rahuldas hageja II hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks osaliselt ja mõistis

kostjalt hageja II ülalpidamiseks välja elatise ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023

130 eurot kuus ja alates 01.11.2023 142,92 eurot kuus ning teha tühistatud osas uus otsus,

millega mõista kostjalt hageja II kasuks välja elatis ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni

31.10.2023 kokku 1374,44 eurot ja alates 01.11.2023 kuni hageja II täisealiseks saamiseni

219,14 eurot kuus. Välja mõistetud elatisest tuleb perekonnaseaduse § 101 lg 5 alusel maha

arvestada pool arvestamisele kuuluvatest peretoetustest, mis olid alates novembrist 2023

94,17 eurot kuus ja on olnud alates jaanuarist 2024 77,50 eurot kuus. Apellatsioonkaebused

rahuldatakse osaliselt.

46. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohus mõistis kostjalt hageja I kasuks välja igakuise elatise 130 eurot ja hageja II kasuks

142,92 eurot alates 01.11.2023 kuni kummagi hageja täisealiseks saamiseni ning elatise

tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2023 hageja I kasuks 157 eurot kuus

ja hageja II kasuks 130 eurot kuus. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes

palub teha uue otsuse, millega mõista temalt hageja I kasuks välja elatise alates 01.01.2024 9

eurot kuus ja ajavahemiku 01.11.2022–31.10.2023 eest kokku 68,70 eurot. Seda ületavas osas

palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Samuti palub kostja teha uue otsuse, millega mõista

temalt kostja II kasuks välja elatise alates 01.01.2024 21,92 eurot kuus. Seda ületavas osas,

samuti tagasiulatuva elatise nõude osas palub kostja maakohtu otsuse tühistada. Maakohtu

otsusele esitasid apellatsioonkaebuse ka hagejad, kes paluvad maakohtu otsuse tühistada osas,

millega hagi jäi rahuldamata ja elatis kostjalt välja mõistmata. Maakohtu otsust ei ole seega

vaidlustatud osas, millega kostjalt mõisteti alates 01.01.2024 hageja I kasuks välja 9 eurot

kuus ja hageja II kasuks 21,92 eurot kuus ning hageja I kasuks ajavahemiku 01.11.2022–

31.10.2023 eest kokku 68,70 eurot. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise

lause alusel jõustunud.

47. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi asja lahendamisel aluseks maakohtu

tuvastatud asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle (vt p 17 ülal).

Maakohus ei ole nende asjaolude tuvastamisel menetlusnorme rikkunud.

48. Hagejad nõuavad kostjalt kui oma isalt elatise väljamõistmist. Selline nõue tuleneb PKS §

96 lg-st 1 ja 97 p-st 1, mille kohaselt on alaealisel lapsel õigus saada ülalpidamist oma

vanemalt. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema

arenguks piisavate vahendite tagamist. Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks

2-23-15482

vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal. PKS § 100 lg-te 1 ja 2

kohaselt täidab vanem, kes ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises,

ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Olukorras, kus laps

viibib vanemate kokkuleppe või kohtulahendi alusel olulise osa ajast kummagi vanema

juures, st et lapsel on vahelduv elukoht, peavad mõlemad vanemad eelduslikult last vahetult

ülal ajal, mil laps elab kummagi vanema juures, kattes ka lapse põhivajadused. Vanem ei pea

elatist tasuma proportsionaalselt aja eest, mil laps tema juures viibib (RKTKo 22.06.2022, 2-

19-19160/42, p 15.4–15.6). Siinses asjas ei vaidle pooled selle üle, et hagejad viibivad iga kuu

2/3 ajast emaga ja 1/3 ajast isaga, s.o kostjaga.

49. Eeltoodust tuleneb seega eeldus, et kohustatud vanem, s.o antud juhul kostja, kannab lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulud vahetult proportsionaalselt 1/3 ajast iga kuu.

Hagejatel oli see eeldus võimalik ümber lükata ja tõendada, et ajal, mil hagejad viibivad

kostja juures, peab ka hagejate ema tegema laste igapäevaste vajaduste rahuldamiseks

kulutusi (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6). Hagejad on seda tõendanud ja

maakohus on lõppastmes õigesti leidnud, et kostja kohustub täitma ülalpidamiskohustust

lisaks ka rahalist elatist makstes. Osaliselt on õiged aga nii kostja kui hagejate

apellatsioonkaebuste väited selle kohta, et maakohus on eksinud elatise suuruse määramisel.

Ringkonnakohus parandab need eksimused.

50. Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 kohaselt kindlaks lapse vajadustest ja tema

tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse PKS § 99 lg 2

järgi õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase

hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Alaealisele lapsele elatise nõudmist lihtsustab üldjuhul siiski see, et

seaduses on sätestatud miinimumelatis, mille ulatuses ei ole vaja lapse vajadusi tõendada, st

eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste

suurus. Maakohus tuvastas õigesti, et siinsel juhul nähtub aga nii hagejate kui kostja esile

toodud asjaoludest, et laste igakuised vajadused ületavad seaduses sätestatud määra. Seetõttu

tuli maakohtul ülalpidamiskohustuse ulatuse määramiseks tuvastada laste vajaduste ulatus

kummagi vanema juures viibimise ajal, kummagi vanema tehtud kulud laste vajaduste

vahetult katmisel ja määrata kindlaks, kui suures ulatuses peab kostja tasuma elatist rahas,

arvestades ka riigi poolt hagejatele makstavaid peretoetusi.

51. Õige on hagejate etteheide, et maakohus on oma otsuses küll tuvastanud, kuid jätnud

sisuliselt arvestamata, et hagejad viibivad emaga 2/3 ajast ja kostjaga 1/3 ajast. Maakohus

kohaldas ebaõigesti PKS § 101 lg-t 6, mille kohaselt tuleb elatise suuruse määramisel

arvestada proportsionaalselt ajaga, mis laps viibib kohustatud vanema juures. Elatise suurust

mõjutab otseselt see, kui suurel määral osaleb vanem lapse kasvatamises vahetult. Seetõttu ei

saa eelnevalt laste vajaduste ulatust ja vanemate tehtud kulude suurust hindamata eeldada, et

ema ja isa tehtavad kulud on võrdsed.

52. Eeltoodu tõttu ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu saaks vanemate eluasemekulud täies

ulatuses tasaarvestada. Elatise koosseisu saab arvestada üksnes kulud, mis seonduvad laste

vajaduste katmisega. Neid vanema eluasemega seotud kulusid, mida vanem kannab ajal, kui

lapsed tema juures ei viibi, ei saa käsitada laste ülalpidamiskuluna. Vastasel korral koormataks

vanemat, kelle juures lapsed viibivad, topelt. Samuti ei ole õige maakohtu seisukoht, nagu ei

tuleks laste vajaduse määramisel arvestada laste osaga igakuiselt kantavatest

kommunaalkuludest. Laste tarbitavate teenuste (vesi, elekter jms) maht ja seega ka maksumus

on otseselt seotud sellega, kui palju aega laps vanemaga veedab. Ringkonnakohus muudab

2-23-15482

selles osas maakohtu otsust ja arvestab elatise koosseisu ka vanemate kantavad eluasemega

seonduvad kulud.

52.1. Kostja on siinses menetluses tuginenud sellele, et ta kannab laste kulusid vahetult ajal,

mil lapsed tema juures viibivad, tasudes mh eluaseme ostmiseks võetud laenu makseid.

Hagejad on õigesti märkinud, et püsikulude suuruse määramisel ei saa lähtuda eluaseme

laenumaksete suurusest. Ringkonnakohus selgitas pooltele, et laste vajadus kasutada eluruumi

ei sõltu sellest, kas eluruumi soetamiseks on võetud krediiti. Eluasemevajaduse ulatus ja selle

rahaline väärtus määratakse kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava

eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis

elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Lapse

eluruumi kasutuseelise väärtuse saab TsÜS §-i 65 vastavalt kohaldades määrata võrreldava

eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva

eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses. Samuti selgitas

ringkonnakohus, et kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu

kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on

ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise

väärtuse kõiki asjaolusid arvestades ka oma siseveendumuse kohaselt (vt ka RKTKo

16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 20–21). Ka TsMS § 436 lg 6 kohaselt ei ole kohus perekonnaasjas

seotud poolte esitatud asjaolude ega seisukohtadega.

52.2. Kostja selgitas 31.01.2025, et kummagi hageja kasutuseelis on arvestades laste kostja

juures viibimise proportsiooni 555,60 eurot kuus ja esitas selle tõendamiseks väljavõtted

kinnisvaraportaalist www.kv.ee Rae vallas asuvate Vaadi tee, Õnne tee ja Pajupea elamute

üürikuulutuste kohta (dtl 383–386). Ringkonnakohus võtab tõendid TsMS § 652 lg 3 p 2 ja §

238 lg 1 alusel asja materjali juurde. Väljavõtete kohaselt on elamute üürihind vastavalt 8,81

€/m2, 10,10 €/m2 ja 13,10 €/m2. Kostja arvestab eeltoodu alusel, et keskmine üürihind on

10,67 €/m2 ja arvestades kostja Hundinuia tee elamu üldpinda 156,3 m2, on elamu keskmine

üürihind 1667 eurot. Kolleegium nõustub kostja arvestusega keskmise kasutuseelise väärtuse

leidmise kohta. Õige ei ole hagejate seisukoht, et Õnne tee ja Pajupea elamute üürihinnaga ei

saa nende asukoha tõttu arvestada. Kõik kostja esitatud võrdlusobjektid asuvad Rae vallas, s.o

samas piirkonnas. Igal juhul ei ole asukoht ainus kriteerium, mis eluruumi üürihinda mõjutab.

Kolme samas piirkonnas asuva sarnase eluruumi üüripakkumise alusel on võimalik välja

arvestada kohalik keskmine üürihind TsÜS § 65 tähenduses. Kohalikku keskmist üürihinda ei

saa määrata kõige odavama pakkumise alusel, nagu soovivad hagejad. Teistsuguseid

võrdlevaid üüripakkumisi hagejad ise ei esitanud.

52.3. Kostja selgitas, et tema leibkonda kuulub kolm inimest ja elamut kasutatakse võrdsetes

osades. Hagejate väited, nagu oleks kostja leibkond suurem, on tõendamata. Kostja poolt

maakohtu menetluses esitatud andmetel oli tema leibkond ajutiselt suurem ajal, mil ta elas

Viimsi vallas (vt kostja 05.05.2024 menetlusdokument). Leibkonna suurus Hundinuia tee

elamus on kostja andmetel olnud alati kolm inimest. Seda, et kostja elukoht Viimsis oli

ajutine ja lühiajaline, kinnitavad ka hagejad ise. Seega ei saa hagejate ülalpidamiskulude

suurusest kostja juures lähtuda suuremast leibkonnast kui kolm. Sellest tulenevalt moodustab

kummagi hageja osa kasutuseelistest kostja juures viibimise ajal 185,22 eurot (1667 × 1/3 ÷

3). Sellele lisanduvad kommunaalkulud. Kostja kandis ajavahemikust september 2022 kuni

september 2023, s.o 13 kuu vältel kommunaalkulusid kokku 2799,86 eurot ehk keskmiselt

215,37 eurot kuus (dtl 255). Arvestades leibkonna suurust ja asjaolu, et hagejad viibivad

kostjaga 1/3 ajast, vastutab teine vanem nende kulude kandmise eest 23,93 euro ulatuses

hageja kohta (215,37 × 1/3 ÷ 3). Kummagi hageja eluasemekulud on kostja juures seega

209,15 eurot.

2-23-15482

52.4. Kostja esitas 14.02.2025 menetlusdokumendiga eluaseme ja kommunaalkulude tasumise

kohta vaidlusalusel ajavahemikul panga kinnitusega failid (dtl 401–407). Kostja esitas tõendid

vastusena hagejate vastuväidetele selgitades, et need on seotud kostja poolt juba 05.05.2024

esitatud arvutuskäiguga. Ringkonnakohus keeldub uute tõendite vastuvõtmisest TsMS § 652

lg-st 3 tuleneva aluse puudumise tõttu. Ringkonnakohus lahendab apellatsioonkaebuse

üldjuhul maakohtus esitatud asjaolude ja tõendite alusel (TsMS § 652 lg 1). Ringkonnakohus

võib arvestada uute asjaolude ja tõenditega üksnes siis, kui asjaolu või tõendit ei saanud

varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval

põhjusel, samuti siis kui maakohus jättis esitatud asjaolu või tõendi põhjendamatult

tähelepanuta (TsMS § 652 lg 3). Kostja ei ole esile toonud, et tal ei oleks olnud võimalik

esitada arvelduskonto väljavõtted juba maakohtus.

52.5. Hagejate seisukoht, nagu tuleks jätta kostja kantud kommunaalkuludega üldse

arvestamata, ei ole õige. Kommunaalkulude arvestamisel saab arvesse võtta kostja filtreeritud

ja süstematiseeritud ülevaate kantud kulude kohta (ülal viidatud dtl 255 tabel). Hageja

vastuväited tõendile on oletuslikud. Asjaolu, et lapsed tarbivad kostja juures elamise ajal

kommunaalteenuseid, on üldteadaolev asjaolu. Tegemist ei ole ilmselgelt ebamõistliku

summaga, arvestades ka ema väiteid tema igakuiste kulude suuruse kohta.

52.6. Hagejad osundavad apellatsioonkaebuses samamoodi õigesti sellele, et lapsed viibivad

ema juures 2/3 ajast, mil ema peab tagama lastele sooja toa, elektri ja vee. Neid asjaolusid

tuleb arvestada laste vajaduste määramisel aga ka ema juures viibimise ajal. Hagejad tõid

esile, et nende ema üürib eluaset hinnaga 1577,58 eurot kuus. Arvestades ka ringkonnakohtu

22.01.2025 antud selgitusi, on õige hagejate seisukoht, et ema juures kantavate

eluasemekulude suuruse määramisel saab arvesse võtta, milline on hagejate kasutuses oleva

eluruumi osa. Hagejate esitatud andmetel on eluruumi üldpind 135 m2 ja kumbki hageja

kasutab oma tuba, mis on 12,5 m2. Ülejäänud osas on eluruum ühiskasutuses. Kohus ei nõustu

hagejatega, nagu tuleks laste ainukasutuses oleva ruumi hulka arvestada ka rõdu. Rõdu ei

kuulu köetava pinna ega elamiseks kasutatava pinna hulka. Ühe hageja kasutuseelise väärtus

on seega 268,77 eurot (1577,58 ÷ 135) × (12,5 + ((135 – 12,5 – 12,5) ÷ 5) × 2/3). Lisaks

kannab hagejate ema kommunaalkulusid keskmiselt 370,60 eurot kuus, millest kummagi

hageja osa on 49,41 eurot (370 × 2/3 ÷ 5). Kokku on hagejate eluasemekulud ema juures

seega 318,18 eurot.

52.7. Hagejad esitasid 10.02.2025 ringkonnakohtule oma eluasemekulude kohta uue

arvestuse, sh kinnisvaraportaalide www.kv.ee ja City24.ee väljavõtted (dtl 394–395).

Ringkonnakohus keeldub nende tõendite asja materjali juurde võtmisest TsMS § 652 lg 1 ja §

238 lg 1 esimese lause alusel. Hagejad põhjendasid uute tõendite esitamist üldsõnaliselt

väitega, et eluasemekulud on vahepeal tõusnud. Eluasemekulude tõus on järeldus, mitte

asjaolu. Hagejad ei ole üürihindade tõusmist millegagi sisustanud ega tõendanud. Hagejad ei

ole väitnud, et nende ema üüritava eluaseme üürihind oleks tegelikult tõusnud. Hagejad tõid

maakohtu menetluses esile, et nende ema eluaseme üür tõusis augustis 2023 ja sellega on

menetluses juba arvestatud. Samuti ei ole põhjendatud hagejate poolt 10.02.2025 esitatud

väide, nagu tuleks hagejate ema juures kantavate eluasemekulude määramisel lähtuda

neljaliikmelisest, mitte viieliikmelisest leibkonnast. Asjaolu, et viies pereliige oli hagi

esitamise ajal vastsündinu, ei oma tähtsust. Hagiavalduse esitamisel lähtusid hagejad ka ise

viieliikmelisest leibkonnast.

52.8. Kokku on kummagi hageja vajadus eluasemele seega 527,33 eurot (209,15 + 318,18).

See, et statistikaameti andmetel on keskmised elamispinna kulud ühe leibkonna liikme kohta

väiksemad, ei muuda konkreetselt hagejate vajaduste rahuldamiseks vanemate poolt tehtud

2-23-15482

kulutuste suurust. PKS § 105 lg 3 kohaselt vastutavad mõlemad vanemad laste kulude

kandmise eest võrdelt, s.t kumbki vanem 263,67 euro ulatuses. Arvestades vanemate poolt

vahetult tehtud kulusid, peab kostja hüvitama kummalegi hagejale rahas veel 54,52 eurot

(263,67 – 209,15) kuus.

53. Maakohus ei ole eksinud laste riiete ja jalanõudega seotud vajaduse määramisel.

Maakohus tuvastas, et vanematel kulub kummagi hageja riiete ja jalanõudega seoses ligi 100

eurot kuus, täpselt emal 73 eurot ja kostjal 19 eurot. Kostja seda maakohtu järeldust ei

vaidlustanud. Kolleegium ei nõustu hagejatega, nagu ei oleks kostja tehtud kulu põhjendatud.

Arvestades, et lapsed elavad ka kostja juures olulise osa ajast, on tavapärane, et lastel on

osaliselt topeltgarderoob. Seda, et kostja on laste riietele kulusid teinud, möönavad hagejad ka

ise. Kostja poolt lastele tehtud kulu ei muuda põhjendamatuks väide, et hagejate olulisemad

riided (kooli, treeninguteks, vabaaja veetmiseks, kodus olemiseks, sh talveriided, pidulikud

riided jms) ostab ema ning neid riideid saavad lapsed kasutada nii ema kui ka isa juures,

koolis, trennis ja mujal. Asjaolu, et enamus riideid ostab ema, juba kajastubki ema tehtud

kulutuste suuruses, mis on ligi neli korda kõrgemad isa kuludest. Maakohus leidis seega

õigesti, et kostja peab hüvitama hagejatele poole laste vajaduste katmiseks tehtud kuludest,

arvestades ka isa tehtud kulusid, s.o 27 eurot ((73 + 19) ÷ 2 – 19).

54. Õige on hagejate etteheide, et maakohus jättis ebaõigesti arvestamata vanemate esile

toodud kuludega laste hügieeni tagamisel. Kuna hügieenitarvikutele tehtavad kulud on otseses

seoses sellega, kui palju lapsed selle vanema juures viibivad ja neid kasutavad, tuleb laste

vajaduste suuruse hindamisel arvesse võtta nii hagejate kui kostja esile toodud kulutused.

54.1. Hagejate esile toodu kohaselt kulub emal kummagi hageja hügieeni tagamisele, sh

juuksuris käimisele, keskmiselt 25 eurot kuus. Kostja väitel kulub temal kummalegi lapsele

veel 10 eurot kuus. Õige on hagejate seisukoht, et kostja väidetav kulu ei ole põhjendatud ega

eluliselt usutav. Kostja väidab küll, et ostab lastele vastavalt vajadusele hambaharju, -pastat,

dušigeeli jms vajalikku, kuid arvestades laste kostja juures viibimise aega, ei ole usutav kostja

väide, et see kulu on 10 eurot lapse kohta iga kuu. Samuti ei vaielnud ta vastu hagejate

väitele, et lastel on isa juurde minnes vajalikud hügieenitarbed alati kaasas.

54.2. Kohtu hinnangul on kummagi lapse igakuine vajadus hügieenitarvetele, sh juuksuris

käimisele, kokku 26 eurot, mis tuleb vanematel kanda võrdselt. Arvestades punktis 54.1

nimetatud asjaolusid, arvestab kohus, et kostja kannab laste kulusid vahetult keskmiselt 1 euro

kuus. Seega on lõppastmes õige maakohtu järeldus, et kostja peab hüvitama hagejatele rahas

veel 12 eurot (26 ÷ 2 – 1).

55. Õige on hagejate etteheide, et maakohus jättis vastamata hagejate vastuväidetele kostja

esile toodud transpordikulule.

55.1. Kostja tõi nimelt eile, et ta sõidab laste huvides keskmiselt 440 km kuus (sh 240 km

tavasõite (kooli, trenni, koju)), s.o keskmiselt 37 eurot lapse kohta kuus. Neid andmeid

hagejad ei vaidlustanud, kuid leidsid, et isa tehtud sõite ei saa arvestada põhjusel, et ta kolis

Viimsisse, s.t kaugele laste koolist ja huviringidest omal soovil ning et pikemad väljasõidud ei

ole osa laste püsikuludest. Kohus nõustub hagejatega osaliselt.

55.2. Transpordikulu on osa laste vajaduste katmiseks tehtavatest kuludest sõltumata sellest,

kus kostja elab. PKS § 99 lg 1 ja 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise ulatuse määramisel

kõiki eluvajadusi, samuti õigustatud isiku tavalist elulaadi. Hagejate väide, et kostja ei ole

tõendanud, et lapsed ei saa tema juurest sõita kooli ja trenni bussiga, on vastuolus hagejate

2-23-15482

enda esile tooduga selle kohta, et ka ema sõidutab lapsi kooli ja trenni, kuigi elab koolile ja

trennile lähemal. Seega ei anna ainuüksi viide sellele, et kostja elas Viimsis, alust jätta

hagejate transpordile kuuluva summaga arvestamata. Apellatsioonimenetluses ei vaidle

pooled selle üle, et lapsed elavad koos kostjaga uuesti Rae vallas, Patikal. Pooled ei ole aga

esile toonud, et see mõjutaks laste transpordikulusid. Arvestades, et ka kostja tänane elukoht

on hagejate koolist ja huviringidest kaugemal, kui hagejate ema elukoht (Peetris), on usutav,

et kostjal kulub laste transpordile endiselt hagejate emast rohkem.

55.3. Maakohus arvestas ebaõigesti ülalpidamiskohustuse hulka kostja pikemate väljasõitude

kulu (keskmiselt 200 km kuus). Maakohtu otsus on selles osas vastuoluline. Maakohus

selgitas, et kulud ühistegevustele, vabale ajale ja meelelahutusele on suuremas osas

toreduslikud ning nende suurus sõltub vanemate majanduslikust võimekusest ja

peretraditsioonidest. Maakohus ei võtnud seetõttu eraldi arvesse vanemate meelelahutuse ja

vaba aja veetmisega seotud kulusid, kuna kumbki vanem peab lapsi selles osas vahetult üleval

vastavalt oma soovidele ja võimalustele. Pooled seda maakohtu seisukohta ei vaidlustanud.

Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka kostja kulu, mis seondub vaba aja veetmiseks tehtud

pikemate väljasõitudega kaasnevale kütusekulule. Kostja põhjendatud transpordikulu on esile

toodud asjaoludel seega keskmiselt 20,40 eurot lapse kohta kuus (240 ÷ 100 × 10 × 1,7 ÷ 2),

mis vastab tavasõitude tarbeks tehtud kulule.

55.4. Arvestades, et hagejate ema kannab laste transpordikulusid 25 eurot lapse kohta kuus,

on ühe hageja vajadus seoses igakuise transpordiga kokku 45,40 eurot kuus. Kuna see tuleb

vanematel kanda võrdselt, tuleb kostjal tasuda hagejatele transpordikulude katteks elatisena

täiendavalt 2,30 eurot kuus (45,40 ÷ 2 – 20,40). Eeltoodust tulenevalt on põhjendamatu ka

kostja apellatsioonkaebuse väide, nagu tuleks temalt väljamõistetavat elatist 6 euro võrra

hoopis vähendada.

56. Maakohus on elatise suuruse määramisel jätnud arvestamata hagejate tervishoiuga seotud

vajadused ja põhjendamata, miks ta nendega ei arvesta. Ringkonnakohus parandab selle

eksimuse. Poolte väidete kohaselt on hagejate ema laste tervishoiule tehtud kulud 15 eurot

kuus ja kostjal 5 eurot kuus, s.o kokku 20 eurot kuus. Kostja hagejate tervishoiukuludele

vastuväiteid ei esitanud. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et lastel on

kostja juurde minnes alati kõik vajalik kaasas ega väitele selle kohta, et hambaarsti juures käib

lastega ema. Kuigi ka isa juures viibimise ajal võib lastel olla vaja kasutada kraadiklaasi,

valuvaigisteid, plaastreid, palavikualandajaid vms, ei ole tegemist regulaarse igapäevakuluga.

Kostja ei ole väitnud, et ta ostaks lastele vitamiine. Kostja esitas küll väljavõtte apteegis

tehtud ostudest kaheksa kuu jooksul (dtl 265), kuid ei ole selgitanud, mille või kelle jaoks

ostusid on tehtud ja kuidas need kulud tema leibkonna liikmete vahel jagunevad. Arvestades

ka hagejate kostja juures viibimise aega, ei ole kohtu hinnangul usutav, et kostja tegelikud

kulud kummagi hageja tervishoiule on enam kui keskmiselt 1 eurot kuus. Seega tuleb kostjal

hüvitada hagejatele tervishoiukuluna rahas veel 7 eurot (16 ÷ 2 – 1).

57. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu järeldust, et kummagi hageja koolikohustuse

täitmisele kulub keskmiselt 50 eurot kuus. Hagejad ei nõustu aga sellega, et kostja kannaks

vahetult keskmiselt 5 eurot kuus. Kohus nõustub sellega. Maakohtu otsusest ei nähtu, mille

alusel kohus sellisele järeldusele jõudis. Kostja on menetluses üksnes üldsõnaliselt märkinud,

et on ostnud lastele vastavalt vajadusele vihikuid, pliiatseid, markereid, joonlaudu jms.

Arvestades aga, et kostja ei ole seadnud kahtluse alla seda, et kõik kooliks vajalikud tarbed

soetab ema, samuti arvestades kontoritarvete maksumust, ei ole usutav, et mõlemal hagejal on

isa juures olles vaja täiendavalt kontoritarbeid keskmiselt 5 euro eest iga kuu. Seejuures

veedavad lapsed isaga aega üle ühe nädala reede õhtust kolmapäeva hommikuni, s.t suur osa

2-23-15482

ajast langeb nädalavahetusele. Samas on iseenesest usutav, et lastel võib tekkida vajadus

kontoritarvete järele ka ajal, mis satub isaga suhtlemise ajale, kuid kohtu hinnangul ei saa

eelkirjeldatud asjaoludel olla see kulu suurem kui keskmiselt 1 euro kuus. Kuna elatise suurus

sõltub PKS § 99 kohaselt laste vajadustest, mitte kuludest, mida vanemal õnnestub tõendada,

ei anna alust jätta kulu täielikult arvestamata etteheide, et kostja ei ole selliste kulude tegemist

tõendanud. Elatisnõude lahendamine ei eelda, et vanemad koguvad iga kulutuse kohta igaks

juhuks jooksvalt tõendeid.

57.1. Osaliselt on aga õige hagejate etteheide, et maakohus eksis hagejate muude vältimatute

kooliga seotud kulude hindamisel ja koolikulude hulka arvestamisel. Hagiavalduse kohaselt

on hageja I koolikohustuse täitmisega seotud kulu 10 eurot, mis seisneb kulutustes

koolitoidule (dtl 69 arvelduskonto väljavõte) ja hageja II kulu 45 eurot, mis seisneb kulutustes

logopeedilisele abiõppele (dtl 70–71). Muud vältimatud kulud 21,80 eurot lapse kohta kuus

hõlmavad koolidiskot, kooliekskursioone ja teatrikülastusi, kingitusi ja lilli koolis, sh

õpetajatele, klassipilte ja koolivormi. Need kulud on laste kasvatamiseks vajalikud kulud, mis

kuuluvad elatise koosseisu.

57.2. Maakohus märkis, et hagejate esile toodud muud vältimatud kulud kuuluvad

koolikohustuste kululiigi alla ja luges kulu põhjendatud suuruseks kokku 50 eurot hageja

kohta kuus. Seega ei ole maakohus jätnud muude vältimatute kuludega arvestamata, nagu

leiavad hagejad. Küll aga on maakohus jätnud tähelepanuta, et hageja II kulud on hageja I

kuludest seoses logopeedilise abi vajadusega suuremad. Seetõttu on hageja II kooli ja sellega

seotud vajaduseks kokku 66,80 eurot (45 + 21,80), mitte 50 eurot. Arvestades ka kostja panust

hageja II kontoritarvetele (vt p 57), tuleb kostjal hüvitada hagejale II täiendavalt 32,40 eurot

kuus (66,80 ÷ 2 – 1). Kuna apellatsioonimenetluses ei ole vaidlustatud maakohtu järeldust, et

hageja I vajadus kooli ja sellega seonduvatele kuludele on kokku keskmiselt 50 eurot kuus ja

ülal tuvastatu kohaselt kannab kostja sellest vahetult 1 euro kuus, peab ta hüvitama hagejale I

rahas veel 24 eurot (50 ÷ 2 – 1).

58. Maakohtu määratud toidukulude arvestust hagejad ega kostja apellatsioonkaebuses

kahtluse alla ei sea. Seejuures on maakohus toidukulude hindamisel arvestanud ka hagejate

kostjaga suhtlemise proportsiooni. Seetõttu lähtub ka ringkonnakohus maakohtu tuvastatust,

et kostjal tuleb hüvitada hagejatele täiendav toidukulu rahas 55 euro ulatuses.

59. Samuti ei ole pooled vaidlustanud maakohtu järeldusi selle kohta, et kostjal tuleb hüvitada

treening- ja huvialakuludest hagejale I kuni 31.10.2023 43 eurot ja alates 01.11.2023 16 eurot

ning hagejale II kuni 31.10.2023 16 eurot ja alates 01.11.2023 28,92 eurot.

60. Õige on kostja etteheide, et maakohus jättis elatise suuruse määramisel arvestamata

hagejatele makstavate toetustega, mis laekuvad ema kontole. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea

vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel. Viidatud sättest tuleneb kohustus arvestada peretoetustega

sõltumata poolte taotlustest (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160/42 p 14.3). Siinsel juhul on

hagejad aga ka ise esile toonud, et hagejate emale makstakse nii lastetoetust, kuid alates

augustist 2022 ka lasterikka pere toetust.

61. Lapsetoetus oli perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt pere esimese ja teise lapse

kohta 01.11.2022 seisuga 60 eurot kuus ja on alates 01.01.2023 80 eurot kuus. Lasterikka pere

toetus oli PHS § 21 lg 2 kohaselt kuni 31.12.2022 300 eurot kuus, alates 01.01.2023 650 eurot

kuus ja on alates 01.01.2024 450 eurot kuus. PKS § 101 lg 5 teise lause kohaselt loetakse, et

lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel,

2-23-15482

mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Ühele hagejale arvestatava

toetuse suurus oli seega kuni 31.12.2022 110 eurot kuus, alates 01.01.2023 188,33 eurot kuus

ja alates 01.01.2024 155 eurot kuus. Kostjalt väljamõistetavat summat tuleb vähendada sellest

poole võrra, s.o vastaval ajavahemikul 55 euro, 94,17 euro ja 77,50 euro võrra.

2-23-15482

62. Kokku kujuneb kostjalt hagejate kasuks väljamõistetav elatis järgmiselt:

Kostja peab hüvitama hagejale I

alates nov. 2022 alates jaan. 2023 alates nov. 2023 alates jaan. 2024

eluasemekulud

54,52

54,52

54,52

54,52

riided/jalanõud

27,00

27,00

27,00

27,00

hügieenikulud, sh juuksur

12,00

12,00

12,00

12,00

kool ja muu seonduv

24,00

24,00

24,00

24,00

transpordikulu

2,30

2,30

2,30

2,30

tervishoid

7,00

7,00

7,00

7,00

toit

55,00

55,00

55,00

55,00

treening ja huviala

43,00

43,00

16,00

16,00

224,82

224,82

197,82

197,82

peretoetus

-55,00

-94,17

-94,17

-77,50

169,82

130,65

103,65

120,32

Kostja peab hüvitama hagejale II

alates nov. 2022 alates jaan. 2023 alates nov. 2023 alates jaan. 2024

eluasemekulud

54,52

54,52

54,52

54,52

riided/jalanõud

27,00

27,00

27,00

27,00

hügieenikulud, sh juuksur

12,00

12,00

12,00

12,00

kool ja muu seonduv

32,40

32,40

32,40

32,40

transpordikulu

2,30

2,30

2,30

2,30

tervishoid

7,00

7,00

7,00

7,00

toit

55,00

55,00

55,00

55,00

treening ja huviala

16,00

16,00

28,92

28,92

206,22

206,22

219,14

219,14

peretoetus

-55,00

-94,17

-94,17

-77,50

151,22

112,05

124,97

141,64

63. Ringkonnakohus mõistab eeltoodu alusel kostjalt hageja I kasuks välja alates hagi

esitamisest 01.11.2023 kuni kohtulahendi tegemiseni 20.02.2025 sissenõutavaks muutunud

elatise 1976 eurot (2 × 103,65 + 14 × 120,32 + 20 päeva eest 84,22) ja hageja II kasuks

2332,05 eurot (2 × 124,97 + 14 × 141,64 + 20 päeva eest 99,15) ning elatise alates 21.02.2025

hageja I kasuks 197,82 eurot kuus ja hageja II kasuks 219,14 eurot kuus kuni kummagi hageja

täisealiseks saamiseni. Väljamõistetud elatisest tuleb maha arvestada kostjale langev osa PKS

§ 101 lg 5 alusel arvestamisele kuuluvatest lapsetoetustest.

64. Põhjendatud ei ole kostja väide, nagu ei oleks mõistlik, et hagejate väidetud vajadused

ületavad elatiskalkulaatoris toodud summat. Asjaolu, et siinsel juhul ületavad hagejate

vajadused seaduses sätestatud määra nähtub ka kostja enda väidetest selle kohta, kui suured

on tema kulud lastele 10 päeva jooksul, mis lapsed kuus temaga viibivad (ligikaudu 750 eurot

lapse kohta kuus). Kuna laste vajadused ja tavapärane elulaad ületavad seaduses sätestatud

määra, ei ole viited elatiskalkulaatorile asjakohased.

65. Nii hagejad kui ka kostja on õigesti osundanud sellele, et maakohus mõistis kostjalt

tagasiulatuva elatise välja ebaõigesti ajavahemiku eest, mille kohta ei ole nõuet esitatud.

2-23-15482

Hagejad nõudsid hagiavalduses tagasiulatuva elatise väljamõistmist ajavahemiku eest alates

01.11.2022 kuni 31.10.2023, kuid maakohus mõistis elatise välja alates 22.05.2022.

Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjalt elatise

välja ajavahemiku eest 22.05.2022 kuni 31.10.2022.

66. Ringkonnakohus, võttes arvesse ülal tuvastatut elatise suuruse kohta, samuti hageja esile

toodut selle kohta, et kostja maksis elatist sellel ajavahemikul 97 eurot, mõistab kostjalt PKS

§ 108 alusel ajavahemiku eest 01.11.2022 kuni 31.10.2023 välja elatise hageja I kasuks

1597,64 eurot ja hageja II kasuks 1374,44 eurot.

67. Eeltoodust tulenevalt tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse osaliselt ja teeb tühistatud

osas ise uue otsuse, millega määrab kindlaks kostjalt väljamõistetava elatise suuruse.

Apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt.

Menetluskulude jaotus

68. Kuigi ringkonnakohus muudab kostjalt välja mõistetud elatise suurust, ei anna see alust

muuta maakohtu määratud menetluskulude jaotust. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise

lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Samal põhjusel jäävad

menetlusosaliste endi kanda ka apellatsioonimenetluse kulud.

69. Asjaolusid, mis annaksid TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt aluse kalduda kõrvale seaduses

sätestatud kulude jaotusest, arvestades ka siinse menetluse tulemust, ei esine. Seadusest

tulenevat kulude jaotust ei muuda ebaõiglaseks asjaolu, et hagejad pidid kostjalt elatise

saamiseks pöörduma kohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)