Legislator Case Law & Legislation
2-23-148721/15 AI generated

2-23-148721/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-23-148721/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35 Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust

Legislator headnote

AI generated

Art. 6 lg; 2-23-148721/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35 Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust

Keywords

AI generated
cost of borrowing bank charges performance in lieu of fulfillment free credit consumer credit agreement payment of interest

Cited Legislation

AI generated
Art. 6 lg
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Maris Juha

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-148721

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J. Š.-i vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4578,91 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Asja läbivaatamise viis

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046),

lepinguline esindaja Anu Volmer

Kostja: J. Š. (isikukood XXX)

kohtuistung 13.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu hagist osaline loobumine võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõude 35

eurot osas.

2. Rahuldada hagi.

3. Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust

xxxx tulenev põhivõlg 2153,73 eurot, intress 134,47 eurot ja 17.04.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 352,46 eurot.

4. Mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardi

lepingust xxxx tulenev põhivõlg 1649 eurot, intress 108,75 eurot ja 17.04.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 180,50 eurot.

5. Jätta hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

6. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 560 eurot.

7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude summa (560 eurot)

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, elektronpostiaadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Hageja esitas Harju Maakohtule 17.04.2024 hagi kostja vastu järgmiste nõuetega:

1.1. mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud väikelaenu lepingust xxxx

tulenev põhivõlgnevus 2153,73 eurot, intress 134,47 eurot, 17.04.2024 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivis 352,46 eurot ja sissenõudmiskulud 35,00 eurot.

1.2 mõista kostjalt hageja kasuks välja S AS ja kostja vahel sõlmitud krediitkaardi lepingust

xxxx tulenev põhivõlgnevus 1649,00 eurot, intress 108,75 eurot ja 17.04.2024 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivis 180,50 eurot.

2. Hageja väitel tuleneb nõue kahest lepingust. Hagi aluse osas on hageja esitanud järgmised

selgitused.

2.1. Kostja ja S AS (krediidiandja) sõlmisid 17.11.2021 väikelaenulepingu nr xxxx

laenusummaga 3200 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli intressimäär 17,900% aastas, krediidi kogukulu 4168,72

eurot, krediidikulukuse määr 19,730% aastas. Krediidi kulukuse määra arvutamisel on arvesse

võetud krediidisummat 3200 eurot, intressimäära 17,900% aastas, tagastamise lõpptähtpäeva

15.11.2024, laenulepingu tasu 0 eurot, tagasimaksete tähtpäevi iga kuu 15. alates 15.12.2021

eeldusel, et krediidisumma võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus.

Laen 3200 eurot on kantud vastavalt lepingu punktis 3.1 tulenevalt kliendiga kokkulepitule

lepingu põhitingimustes märgitud arvelduskontole xxxx ilma laenusaaja täiendava

maksekorralduseta (lisa 4 tulp põhiosa/ väljamakstud 17.11.2021).

Laenusumma tuli tagasi maksta annuiteetgraafiku alusel, iga kuu 15. kuupäevaks alates

15.12.2021, 36 igakuise tagasimaksega, maksimaalse suurusega 115,80 eurot.

Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse kohustust, ei taganud arvelduskontol piisavalt

vaba raha maksetähtajaks tasumisele kuuluvate summade debiteerimiseks, jäädes täielikult

viivitusse vähemalt kolme üksteisele järgneva 15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023 osamakse

tasumisega, mistõttu edastas krediidiandja kostjale 24.04.2023 teatise, andes võimaluse

võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga hiljemalt

11.05.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme järjestikuse

osamakse tasumisega, ütles krediidiandaja lepingu erakorraliselt üles 19.05.2023. Lepingu

ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 24.04.2023 lepingu üldtingimuste punktist 12.4

tulenevalt (punktis 11.1. toodud juhtudel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) kostja

poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile XXX.

2.2. Kostja ja S AS sõlmisid 18.02.2022 vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr

xxxx krediidilimiidiga 1000 eurot.

Lepingus on kokku lepitud intressimäär 19,000% aastas, krediidi kogukulu 1105,07 eurot,

krediidi kulukuse esialgse määraga 20,940% aastas, mis on arvutatud eeldusel, et krediidilimiit

1000 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja maksimumsummas, tagastamise tähtajaga

1 aasta, intressimääraga 19,000% aastas, kuutasuga 1,30 eurot.

17.03.2022 suurendati lepingu xxxx limiiti 1650 euroni. Intressimääraks oli jätkuvalt 19,000%

aastas, krediidi kogukuluks 1828,96 eurot, krediidi kulukuse määr 21,260% aastas, mis arvutati

eeldusel, et krediidilimiit 1650 eurot võetakse kastutusse esimesel võimalusel ja

maksimumsummas, tagastamise tähtajaga 1 aasta, intressimääraga 19,000% aastas, kuutasuga

1,30 eurot.

Krediiti saab krediidilimiidi piires korduvalt kasutada: tasuda krediitkaardiga kauba või teenuse

eest, võtta välja sularaha, teha limiidikontolt ülekandeid. Vaba tagasimaksega krediitkaardi

leping on toode, kus igakuiseid kuumakseid ei ole, klient tasub intressi vastavalt kasutatud

limiidile, st puudub tagasimaksegraafik.

Kostja asus krediiti korduvkasutama alates 21.02.2022. Kokku on kostja kasutanud krediiti

21.02.2022-29.06.2022 kokku 4484 eurot, millest põhiosa katteks on arvestatud 2816,20 eurot,

intressi katteks 230,14 eurot. (lisa 12 tulbad põhiosa/kuupäev/väljamaksed, miinusmärgita

summad).

Konto omanik kohustus maksma krediidiandjale intressi kasutatud krediidilimiidi eest ja

hinnakirjas toodud tasusid (nt kaardi avamise/väljastamise/pikendamise tasu, kuu- või aastatasu,

sularaha väljavõtutasu, limiidikontolt maksete tegemisele kohalduvad tasud jm), viiviseid ja

trahve (lepingu üldtingimuste punkt 6.4). Kostja rikkus lepingust tulenevat tagasimakse

kohustust, ei taganud vastavalt lepingu limiidikontol või kontol piisavalt vaba raha

maksetähtajaks tasumisele kuuluvate tasude debiteerimiseks vähemalt kolme järjestikuse kuu

jooksul. Kui kostja oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 15.02.2023, 15.03.2023 ja

15.04.2023 intressimakse tasumisega, edastas krediidiandja kostjale 24.04.2023 teatise, andes

võimaluse võlgnevuse tasumiseks või võla tasumise osas kokkuleppe saavutamiseks tähtajaga

hiljemalt 11.05.2023. Kuna kostja võlga ei tasunud ning oli viivituses enam kui kolme

järjestikuse osamakse tasumisega, ütles krediidiandja lepingu erakorraliselt üles 19.05.2023.

Lepingu ülesütlemise teatis on kostjale edastatud 24.04.2023 kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis kostja poolt pangasüsteemis avaldatud ja kinnitatud e-posti aadressile XXX.

2.3. Hageja toob välja, et kostja allkirjastas mõlemad lepingud (ja krediidilimiidi suurendamise

lepingu) digitaalselt S AS-i internetipanga keskkonnas. Lepingutele on lisatud Euroopa

standardinfo teabeleht. VÕS §-des 404 või 405 sätestatud kohustuslikud andmed on välja toodud

lepingute põhitingimustes ning Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes. Kõik lepingu

dokumendid on kostjale S AS internetipanga keskkonna kaudu edastatud ja on kostja isiklikul

kasutajakontol kättesaadavad ja soovi korral alla laetavad.

2.4. Kostja ei teavitanud krediidiandjat oma kontaktandmete muutumisest (kohustus tulenes

lepingu tüüptingimuste punktis 10.3.1), mistõttu võis krediidiandaja mõistlikult eeldada talle

kostja poolt deklareeritud kontaktandmete õigsust. Riigikohtu praktika alusel leiab hageja, et

kostjale saab mõlema lepingu ülesütlemise teatised kättetoimetatuks lugeda 02.05.2023.

2.5. Kostjat on tema ja krediidiandja vahel sõlmitud lepingutest tulenevate nõuete loovutamisest

teavitatud 15.08.2023 teatisega e-posti aadressil XXX.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kostjale on hagi ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud 12.05.2024. Kostja hagile

vastanud ei ole. Kohtuistungist 13.02.2025 võtsid osa hageja ja kostja.

Istungil avaldas hageja kohtule, et loobub võla sissenõudmiskulude (35 eurot) hüvitamise

nõudest.

TsMS § 429 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni lahendi jõustumiseni ning kohus võtab

loobumise vastu määrusega. Loobuda saab ka osaliselt. Nõudest loobumise korral ei saa sama

nõudega enam uuesti kohtusse pöörduda. Kohus võtab osalise loobumise vastu. Loobumise

tagajärjel on hagihind 4578,91 eurot. Riigilõivu suurus ei muutu.

Krediidilepingu alusel nõude rahuldamine eeldab, et poolte vahel oli sõlmitud kehtiv

krediidileping, krediit oli tarbija kasutusse antud, tarbija ei ole krediiti tagasi maksnud ning

kohustus on sissenõutavaks muutunud. Krediidi andmisel pidi krediidiandja järgima VÕS § 4034

sätestatud vastutustundliku laenamise kohustust ning krediidi kulukuse määr ei tohtinud ületada

maksimaalset lubatud määra.

4. Kas leping on sõlmitud ja kehtis

4.1. VÕS § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub

andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub

krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega,

samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Tarbija tahteavalduses peab olema

selgelt ja kokkuvõtlikult märgitud VÕS § 404 lg-s 2 loetletud teave. Kui vorminõue on jäetud

järgimata, on leping tühine (VÕS § 408 lg 1).

Laenulepingu alusel laenu tagasi maksmine nõude eelduseks on ka raha väljamaksmine

laenusaajale (kui raha ei ole laenusaaja kasutusse antud, ei ole laenusaajal ka kohustust raha

tagastada).

Tarbijakrediidilepingu krediidi kulukuse määr peab jääma kehtestatud maksimaalse määra

piiresse, vastasel juhul on tarbijakrediidileping tühine (VÕS § 4062 lg 1).

4.2. Kohtule on mõlemad nõude aluseks olevad lepingud, samuti krediitkaardi limiidi

suurendamise kokkulepe, esitatud kostja poolt digiallkirjastatuna (väikelaenulepingule digiallkiri

antud 17.11.29021, krediitkaardilepingule 18.02.2022 ja limiidi muutmise lepingule 17.03.2022)

ja S ASi digitempliga kinnitatuna (digitemplid antud kostja digiallkirjadega samadel

kuupäevadel). Hageja on esile toonud, et tarbijale esitati lepingudokumendid püsival

andmekandjal S ASi internetipangas. Istungil kostja kinnitas seda. Lepingutele olid lisatud

Euroopa Tarbijakrediidi teabelehed. Kohus tuvastas esitatud tõendite (dtl 56-71, 84-117) alusel,

et kostja ja S AS on teinud tahteavaldused nõude aluseks olevate lepingute sõlmimiseks, mistõttu

lepingud saab sõlmituks lugeda ning et lepingud olid nõutavas vormis.

4.3. Krediidi kulukuse maksimaalne määr väikelaenulepingu sõlmimise ajal oli 56,04%,

krediitkaardilepingu sõlmimise ja krediidilimiidi suurendamise ajal 50,85%. Kohus kontrollis

minuraha.ee kalkulaatoriga hageja poolt välja toodud krediidi kulukuse määra arvutamise

eelduste alusel, et lepingute krediidi kulukuse määr maksimaalset määra ei ületanud.

4.4. Kohus tuvastas hageja esitatud kostja konto väljavõtte alusel, et väikelaen 3200 eurot on üle

kantud kostja kontole 17.11.2021 (dtl 193).

Hageja väitel kasutas kostja perioodil 21.02.2022-29.06.2022 krediiti kokku 4484 eurot.

Krediidilimiidi kasutamise kohta on hageja esitanud tõendi „S AS lepingul sooritatud

operatsioonid 18.02.2022-19.05.2023“ (dtl 118-120) ja selgitab tõendi kohta, et seda kajastavad

tulbad põhiosa/kuupäev/väljamaksed, miinusmärgita summad.

Esitatud tõendis on välja toodud kuupäevad ja kasutusse võetud summad. Kohus uuris istungil

tõendit koos kostjaga, selgitas kostjale tõendis olevate andmete tähendust ning kostja kinnitas, et

on sel perioodil raha saanud, ei vaielnud summadele vastu. Kohus loeb tõendatuks, et kostja

võttis perioodil 21.02.2022-29.06.2022 kasutas krediidilimiiti kokku 4484 eurot.

5. Vastutustundliku laenamise kohustuse täitmine

5.1. VÕS § 4034 kohaselt on krediidiandja kohustatud tarbijakrediidi andmisel järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selleks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (krediidivõimelisus) ja hindama selle teabe alusel tarbija krediidivõimelisust.

Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja olema omandanud teabe kõigi

teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Selleks

on vaja tõendada, et ta on hankinud tarbija kohta järgnevad andmed:

a. tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu,

dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised,

toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

b. tarbija teised varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

c. tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p

3);

d. tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise, sh intressimäära tõusu mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5);

e. krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla oluline tähtsus tarbija

krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste nõuetekohast täitmist

(KAVS § 49 lg 1 p 6).

Teabe saamiseks peab krediidiandja kasutama andmekogusid (nt rahvastikuregister,

pensioniregister, maksehäireregistrid, täitemenetlusregister) ja teabe, mis jääb nendest kohtadest

saamata, peab ta küsima tarbijalt endalt (VÕS § 4034 lg 3). Seejuures saab krediidiandja nõuda

tarbijalt endalt tõendite esitamist (nt tööandja tõend, töölepingu väljavõte, pangakonto väljavõte,

rahvastikuregistri väljavõte jms).

Krediidiandja ei või soodustada ega julgustada tarbijat tema krediidivõimelisuse hindamiseks

vajalikku teavet esitamata jätma.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

5.2. Hageja on väikelaenulepingu xxxx sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta esitanud järgmised selgitused.

S AS teostas kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise väikelaenu

taotluse ja Xxxx konto väljavõtte perioodi 01.06.2021 – 16.11.2021 kohta alusel.

Krediidianalüüsil võeti arvesse, et taotlusele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Xxxx kontole

sissetulek tööandajalt E AS, keskmine töötasu suurus oli 1259 €. Kostjal olid igakuised

krediidikohustused:

E AS – arvelduskrediit 2000 eurot, maksimaalne kuine intressimakse ca 32 eurot;

Eraisik I. Z.- kuumakse 100 eurot;

S AS leping xxxx – kohustuse jääk 2 754.11 eurot, intress 18,9% aastas, kuumakse

113.35 eurot;

S AS leping xxxx– kohustuse jääk 14 000 eurot, intress 7,9% aastas, kuumakse 288.01

eurot.

Olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava väikelaenu lepingu kuumaksega

(ca 115,80 eurot) moodustasid ca 52% laenusaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest.

Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca 610

eurot.

Väikelaenu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga krediidikohustusega, mis tähendab, et

intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised

kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.

Creditinfos maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid.

5.3. Hageja on krediitkaardilepingu xxxx sõlmimise eel vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmise kohta esitanud järgmised selgitused.

S AS teostas kostja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamise krediitkaardi

taotluse ja Xxxx konto väljavõtte perioodi 01.09.2021 – 17.03.2022 kohta alusel.

Krediidianalüüsil võeti arvesse, et taotlusele eelnenud 6 kuu jooksul laekus kliendi Xxxx kontole

sissetulek tööandajalt E AS, keskmine töötasu suurus oli 1438 €.

Kostjal olid igakuised krediidikohustused:

E AS – arvelduskrediit 2000 eurot, maksimaalne kuine intressimakse ca 32 eurot;

Eraisik I. Z.- kuumakse 100 eurot;

S AS leping xxxx – kohustuse jääk 2 395.02 eurot, intress 18,9% aastas, kuumakse

113.35 eurot;

S AS leping xxxx– kohustuse jääk 13 017.50 eurot, intress 7,9% aastas, kuumakse 288.01

eurot;

S AS leping xxxx– kohustuse jääk 2 918.52 eurot, intress 17,9% aastas, kuumakse 115.80

eurot.

Olemasolevate krediidikohustuste kuumaksed koos sõlmitava krediitkaardi lepingu igakuise

maksimaalse intressimaksega kui kasutuses on kogu krediidiliit (ca 27 eurot) moodustasid ca

48% krediidisaaja igakuisest keskmise sissetuleku suurusest.

Kostjal jäi peale krediidikohustuste tasumist igakuisteks (sh majapidamis-) kulutusteks ca

718,84 eurot.

Creditinfo maksehäired krediidi väljastamise ajal puudusid.

Kostjale väljastatud tarbijakrediidilepingu puhul oli tegemist fikseeritud intressimääraga

krediidikohustusega, mis tähendab, et intress oli sama kogu lepingu perioodi ulatuses ning

tarbijakrediidilepingust tulenevad rahalised kohustused lepingu perioodi vältel ei suurenenud.

5.4. Kohus tuvastas, et hageja esitatud kostja konto väljavõte (dtl alates 181) kinnitab hageja

väiteid kostja keskmise sissetuleku ning finantskohustuste kohta nõude aluseks olevate lepingute

sõlmimise ajal. Vastuseks kohtu küsimusele, et kas kostja suutis 2021-2022 kõiki võetud

kohustusi täita, selgitas kostja, et lisaks E ASi palgale töötas ta Xxxx.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et hageja ei ole esile toonud ega tõendanud, et laenude

taotlemisel oleks kostjalt endalt küsitud majapidamiskulude suurust. Hageja vastas, et

krediidiandja kasutas majapidamiskulude arvestamisel üldkohaldatavat määra 398 eurot, mille

aluseks on võetud 2019 aastal Statistikaameti poolt avaldatud uuring Leibkonnaliikmete

aastastest kulutustest leibkonna tüübi järgi (antud juhul leibkonna tüüp „üksik alla 65-aastane“),

mille tulemusi on krediidiandja järgnevate aastate inflatsiooniga korrigeerinud. Hageja viitab, et

kostja konto väljavõttest ei nähtunud igakuised regulaarseid kulusid eluaseme ülalpidamiseks,

nähtus üks kanne eraisikule selgitusega „arve kommunaalide eest“ summas 40 eurot. Istungil

vastas kostja kohtule, et elas 2021-2022 isale kuuluvas korteris, üüri ei maksnud ning sel ajal tal

lapsi veel ei olnud.

Kohus juhtis hageja tähelepanu, et kostja konto väljavõttest nähtub, et kostja on teinud/ja saanud

ülekandeid enda teiselt kontolt (lõpuga xxxx), mistõttu ei saanud hageja arvestada sellega, et

kostjal on ainult üks pangakonto, millelt nähtuvad kõik kostja kulud ja kohustused.

Hageja esitas 04.02.2025 kostja teise S AS konto (lõpuga xxxx) väljavõtte ja taotles tõendi

esitamiseks tähtaja ennistamist. Hageja põhjendas, et krediidiandja on hagejale esitanud tõendid

hilinenult, mistõttu ei olnud hagejal võimalust varasemalt tõendeid esitada. Samuti leiab hageja,

et antud tõendite esitamine ei tingi menetluse venimist. Kohus võttis tõendi vastu ning uuris

istungil seda koos kostjaga. Tõendist nähtub, et kostja on sellele kontole kandnud raha (1000 ja

2000) ning seejärel selle väiksemate summade kaupa tagasi kandnud enda teisele kontole. Kostja

kinnitas istungil, et see oli tal nö reservi konto. Istungil kinnitas kostja, et tal rohkem

pangakontosid ei olnud. Et kõik maksed käisid läbi Xxxx konto. Ning et hiljem tegi juurde

kolmanda (see on krediitkaardi konto).

Olemasolevate finantskohustuste osas juhtis kohus hageja tähelepanu, et kohtule esitatud kostja

konto väljavõttelt nähtub ka kohustus ka Xxxx ees (igakuised tagasimaksed 75 eurot), ent hageja

vastas, et hagi nõude aluseks olevate lepingute sõlmimise ajal oli krediidikohustus Xxxx ees

lõppenud. Arvestades, et konto väljavõttelt nähtuvalt on viimane makse Xxxx tehtud 9.10.2021,

seega võib hageja väide olla tõene.

Kostjal olid seega enne nõude aluseks olevate lepingute sõlmimist hageja poolt välja toodud

finantskohustused. Kostja selgitas, et muid laene võttis ta juurde hiljem (peale nõude aluseks

olevate lepingute sõlmimist), mitmetelt erinevatelt krediidiandjatelt. Kostja ei suutnud enam

meenutada, millistelt, teadis vaid öelda, et laene on kokku üle 50 000 ning tal on plaanis esitada

pankrotiavaldus.

Istungil uuris kohus kostjalt laenude võtmise põhjusi. Kostja selgitas, et autolaenu eest ostis ta

tõesti auto (see nähtub ka konto väljavõttelt), Xxxx krediit oli võetud isa jaoks (konto väljavõttelt

nähtub, et laenuks saadud 965,50 eurot kandis ta tõesti üle eraisikule, nime järgi sugulasele) ning

isa tasus selle makseid, väikelaenu xxxx võttis ta venna jaoks (kandis venna võla katteks üle

kolmandale isikule) ning laen I.Z-lt oli võetud ammu. Xxxx krediitkaardi tegi endale igapäevaste

kulutuste katteks. Nõude aluseks oleva väikelaenu, xxxx võttis kostja enda sõnul väljapressijatele

maksmiseks. Väidetavate väljapressimiste tõttu võttis kostja enda sõnul ka hilisemad laenud

muudelt krediidiandjatelt. Kostja kirjelduse kohaselt tähendas väljapressimine seda, et tal oli

krüptorahakott, kuhu kandis raha. Raha kandis xxxx kaudu, kuhu omakorda kandis raha Xxxx

kontolt. Kostja sõnul toimus see alates 2022. a suvest. Kui kohus juhtis tähelepanu, et nõude

aluseks olev Xxxx väikelaen on võetud 2021. a novembris, ei osanud kostja arusaadavalt

selgitada, kuidas see väljapressimistega seotud on. Kohus uuris kohtuistungil põhjalikult ka

kostja konto väljavõtet, tuvastamaks kostja väidetud makseid. Konto väljavõttelt nähtuvate

eraisikute kohta kinnitas kostja, et need ei ole väljapressijad. Konto väljavõttelt nähtub, et kostja

sai laenu 17. novembril, tegi seejärel kolmele eraisikule 150-euroseid ülekandeid, hiljem ka

muudele eraisikutele väiksemates summades, ning kulutas igapäevaselt (poed, söögikohad,

baarid, tanklad jms). Seega ei nähtu konto väljavõttelt, et kostja oleks laenu võtnud kellegi survel

või ka näiteks varasemate laenude tagasimaksmiseks.

Eeltoodu põhjal ei saa kohus öelda, et nõude aluseks olevate laenude andmise ajal oli kostja

krediidivõimetu või et krediidiandjal pidi selgelt tekkima kahtlus kostja võime kohta kohtusi

kogu lepingute perioodi vältel täita. Krediidiandja selgitas välja kostja finantskohustused

(krediidiandjad, laenumaksed), sissetuleku (ja selle allika). Kostja enda sõnul ei olnud tal sel ajal

raskusi kohustuste täitmisega, need tekkisid siis, kui hakkas krüptorahakotti makseid tegema.

5.5. Vaatamata eeltoodud hinnangule märgib kohus vastuseks hageja seisukohtadele järgmist.

Hageja arvates kinnitab vastutustundliku laenamise kohustuste täitmist ka asjaolu, et kostja täitis

lepingutest tulenevaid kohustusi ca 2 aastat. Laenu tagasimaksete tasumine peale laenu

väljastamist on hiljem tekkinud asjaolu, millega ei saanud krediidiandja laenu andmise eel

arvestada kui laenuvõimet kinnitava asjaoluga (samavõrd ei saa teisipidi ka arvestada sellega, kui

makseid ei tasutud).

Hageja arvates võib kohtu hinnang vastutustundliku laenamise kohustuse võimaliku rikkumise

kohta viia tõenäoliselt selleni, et krediidiandjad ei anna enam vastava profiiliga isikutele laenu ja

isikud on sunnitud laenu võtma mittereguleeritud laenuandjatelt. Kohus on seisukohal, et laenu

ei pea andma ja saama igal juhul, vaid üksnes siis, kui laenu saaja suudab laenulepinguga võetud

kohustused ka täita. Seega ei pea krediidiandjad „päästma“ inimesi mittereguleeritud

laenuandjate eest, tehes mööndusi vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisel.

Samuti ei päde hageja väited selle kohta, et krediidiandjal nagu polnudki õigust kostja konto

väljavõtteid uurida, et see oleks olnud eraelu puutumatuse rikkumine. Kohus märgib, et selle

eraelu riive krediidiandja juba tegi, kui küsis konto väljavõtte ning analüüsis seda. Kohus ei

nõustu hagejaga, et kostja tarbimiskäitumise ning võimalike sõltuvustega (st neile viitavate

asjaoludega) arvestamine oleks ülemäärane eraelu riive. Seadusest tuleneb krediidiandjale selge

kohustus võtta krediidivõimelisuse hindamisel arvesse kostja majandamiskulusid,

ülalpidamiskulusid ning krediidiandjale teada olevaid muid asjaolusid. Samuti tuleneb seadusest

krediidiandjale selge kohustus andmeid võimalusel kontrollida. Seega tulenes krediidiandjale

seadusest selge alus isikuandmete töötlemiseks, sh konto väljavõtte kogumiseks ja

analüüsimiseks. (IKÜM art 6 lg 1 punkt c- seadusjärgse kohustuse täitmine).

Need eraelu riived on seadusega ette nähtud selleks, et kaitsta sama isikut võlaorjusesse

langemise eest. Laenu pakkumisel peab krediidiandja teavitama laenu taotlejat kui

andmesubjekti sellest, milliseid andmeid kust kogutakse ning laenutaotlejal on selle põhjal

võimalik hinnata, kas ta soovib niisugustel tingimustel laenu taotleda. Kui laenutaotleja hindab

oma eraelu puutumatust kõrgemaks, on tal võimalik tarbijakrediiti mitte kasutada.

Laenuorjusesse sattunud inimesed toovad kaasa probleemid muuhulgas ka oma perele (sh

ülalpeetavatele) ning laiemalt ühiskonnale, kaasnevate kulude, tasumata jäänud maksude (sh nö

mustalt mitte arestitava ümbrikupalga vastuvõtmise) ja sotsiaaltoetuste ja teenuste vajaduse

kaudu. Seetõttu kannab vastutustundliku laenamise kohustuse täitmisega kaasnev, seadusega ette

nähtud eraelu puutumatuse riive legitiimseid eesmärke.

6. Hageja nõuded

6.1. Väikelaenu lepingu xxxx kohaselt tuli kogu laen tagastada 15.11.2024. Krediitkaardileping

oli tähtajatu. Kuid hageja sõnul on lepingud üles öeldud 19.05.2023, kuna kostja jäi võlgu kolme

järjestikuse osamakse (15.02.2023, 15.03.2023 ja 15.04.2023) tasumisega. Hageja on kohtule

esitanud lepingu üles ütlemise teatise (dtl 74) ning e-kirja (dtl 75), millest nähtub, et teade on

saadetud 24.04.2023 kostja e-postiaadressile. Teates oli antud täiendav tähtaeg 11.05.2023 võla

tasumiseks. Teates oli märgitud, et teadet käsitletakse üles ütlemise tahteavaldusena, kui kostja

võlgu täiendava tähtaja jooksul ei tasu. Kohus on seega tuvastanud, et lepingute üles ütlemise

eeldused olid täidetud, üles ütlemine kehtis ning kogu tagastamata põhivõla nõue muutus

sissenõutavaks.

6.2. Hageja väitel on kostja väikelaenulepingu põhiosamaksete katteks kokku tasunud 1046,27

eurot. Kostjal on seega väikelaenulepingu alusel tagastamata, sissenõutavaks muutunud põhivõlg

2153,73 eurot (laenusumma 3200 miinus tagasimaksed 1046,27 eurot).

Lepingus toodud intressimäära 17,9% (ühe päeva intress 1,59 eurot) alusel on hageja arvestanud

intressi perioodi 15.01.2023-19.05.2023 eest kokku summas 134,47 eurot (täpne arvestus dtl 42),

mis kostjal on hageja väitel tasumata.

Hageja toob välja, et Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehe punktist 3 tulenevalt

kaasneb laenulepingu ülesütlemisega viivise tasumine aastamääraga 17,9%, viivise

päevamääraks on laenulepingus kokkulepitud intressimäär jagatuna tegelike päevade arvuga

aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 352,46 eurot. Kohus tuvastas, et teabeleht oli osaks

lepingutingimustest.

6.3. Hageja väitel on kostja krediitkaardilepingu põhiosamaksete katteks kokku tasunud 2835

eurot. Kostjal on seega krediitkaardilepingu alusel tagastamata, sissenõutavaks muutunud

põhivõlg 1649 eurot (kokku saanud krediiti 4484 eurot miinus põhiosamaksed 2835 eurot).

Lepingus toodud intressimäära 19,% aastas alusel on hageja arvestanud intressi perioodi

15.01.2023-19.05.2023 eest (täpne arvestus dtl 44) kokku 108,75 eurot, mis kostjal on hageja

väitel tasumata.

Hageja palub kostjalt välja mõista viivise seadusjärgses määras lepingu ülesütlemisele järgnevast

päevast kuni hagiavalduse esitamiseni kokku 180,50 eurot.

6.4. Kostja tagasimaksete ja intressimaksete tõendile istungil vastu ei vaielnud. Kostja korduvalt

istungil tunnistas võlga (selgitades, et tal ei ole raha tagasimaksmiseks). Kohus mõistab

eeltoodud summad kostjalt välja VÕS § 396 lg 1, VÕS § 397 lg 1, § 101 lg 1 punktide 1 ja 6, §

108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel.

7. Menetluskulud

Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud ja väljamõistetud

menetluskuludelt viivise alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1

teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt

määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud

ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

Hageja on hagiavalduses taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud

riigilõivu 560 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 133 kohaselt 4578,91 eurot, millelt

on riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasutud riigilõivu 560 eurot. Hageja

lepinguline esindaja kinnitas kohtuistungil, et menetluskuluks on riigilõiv ja et hageja

menetluskulude nimekirja täiendada ei soovi. Hagilt tasutud riigilõiv on põhjendatud ja vajalik

kulu.

Kostjal ei ole toimikust nähtuvalt hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid, kostja kirjalikku

vastust kohtule ei esitanud, istungil osales ilma esindajata ega toonud ka välja, et oleks õigusabi

kasutanud. Kostja ei ole esitanud ka menetluskulude nimekirja.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, jäävad hageja ja kostja menetluskulud kostja kanda.

Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 560 eurot.

Kohus märgib hageja taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et

hüvitamisele kuuluvalt menetluskulult tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate

menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa

ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maris Juha

kohtunik