2-24-138079/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-138079

Tsiviilasi Bondora AS hagi X vastu

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

5875,79 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja Bondora AS (registrikood 11483929);

lepinguline esindaja Elari Arjakas

Kostja X (isikukood XXX),

tegelik viibimiskoht teadmata

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt Xlt (X) hageja Bondora AS kasuks võlgnevus 4687,53 eurot,

millest 4572 eurot on tagastamata krediidisumma ja 115,53 eurot viivis ning alates

28.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni viivis 25,99%

tagastamata krediidisummalt aastas.

3. Jätta poolte menetluskulud kostja kanda.

4. Välja mõista kostjalt Xlt (X) hageja Bondora AS kasuks menetluskuludena 795

eurot (sh riigilõiv 595 eurot, õigusabikulu 180 eurot ja maksekäsu kulu 20 eurot).

5. Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb Xl (X) tasuda Bondora AS-ile alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Toimetada otsus kostjale kätte Ametlike Teadaannete kaudu.

7. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem

kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja,

kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast

põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui

tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga

tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda

kajalt riigilõiv.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6

peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hagiavalduse asjaolud ja nõue

Bondora AS (hageja) ja X (kostja) sõlmisid 20.06.2024 tarbijakrediidilepingu (leping)

BL4672032. Hageja andis kostjale laenu summas 4300 eurot (laenusumma 4572 eurot,

millest on maha arvestatud lepingu sõlmimise tasu). Kostja pidi tasuma krediidi koos

kõrvalkohustustega maksegraafiku alusel. Kostja on hagejale tagastanud 0 eurot.

Hageja esitas korduvaid meeldetuletusi kostjale, kuid kostja võlgnevust ei tasunud.

Hageja ütles lepingu 21.10.2024 erakorraliselt üles ja palus täita sissenõutavaks

muutunud kohustused, mida kostja ei teinud.

Antud juhul on tegemist krediidilepingugaVÕS §402 lg 1 järgi ehk

tarbijakrediidilepinguga.

Vastavalt Riigikohtu selgitustele tsiviilasjas nr 2-21-13098 (p 13), tuleb maakohtul

omaalgatuslikult kontrollida, kas leping tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles

sisalduv intressikokkulepe (VÕS § 4034 lg 7) võib olla tühine.

VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud VÕS §

404 lg-s 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni VÕS §-s 404 või 405

sätestatud andmetest.

VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste

võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Antud juhul on pooled

sõlminud lepingu sidevahendi abil VÕS § 52 tähenduses krediidiandja hallatavas e-

teenuse keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-

kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele

hageja edastas pakkumuse. Kostja andis oma tahteavalduse (avalduse kohustuste

võtmiseks), sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi. Tahteavalduse andmist

(PIN-koodi sisestamist) kajastab lepingu jaluses olev infoga, mis sisaldab mh kostja poolt

kasutatud seadme IP aadressi ning kinnitamistoimingu aega. Seega on leping sõlmitud

VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides.

Hageja edastas kostjale ka kogu VÕS § 404 ja § 405 sätestatud lepingueelse teabe ja tegi

oma veebikeskkonnas viivitamatult kostjale kättesaadavaks lepingu dokumentatsiooni.

Isegi, kui hageja oleks eksinud vorminõude (ja/või teabe avaldamise kohustuse osas), on

leping muutunud kehtivaks laenu väljastamisega VÕS § 408 lg 2 alusel.

VÕS § 406² lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda (s.o

49,95% - lepingus on 39,40% aastas).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Kui krediidiandja oleks rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid

tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tagajärjeks ei ole terve krediidilepingu tühisus, vaid krediidilepingu

osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas.

Leping on kehtivalt üles öeldud, kuivõrd selle materiaalsed ja formaalsed eeldused on

täidetud. Antud juhul oli kostja võlgnevuses enam kui 3 järjestikkust kuud. Vastavalt

maksegraafikule kohustus kostja teostama iga kuu 18. kuupäevaks tagasimakse summas

133.88 eurot, kuid kostja poolt teostatud maksed näitavad selgelt, et kostja rikkus vastavat

kohustust enam kui 3 järjestikkust kuud. Seetõttu oli hagejal õigus leping erakorraliselt

üles öelda nii lepingu p 13.1.1, kui ka VÕS § 399 lg 1 p 1 alusel. Lisaks on hageja andnud

kostjale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 2-nädalase täiendava

tähtaja kohustuste täitmiseks VÕS § 416 lg 1 järgi, sealjuures hoiatusega lepingu

ülesütlemise kohta ning kogu võla sissenõudmise kohta. Hageja on lepingu ülesütlemise

avalduse edastanud kostjale viimase poolt avaldatud e-posti aadressile. Seega on hageja

kehtivalt lepingu üles öelnud ja hageja nõue on lepingu p 13.1.1 järgi sissenõutavaks

muutunud.

Eeltoodust, mille kohaselt on hageja selgelt põhistanud, et krediidileping on sõlmitud

kehtivalt ja pooltevaheline kokkulepe mh lepingulise intressi osas on kehtiv, peab hageja

menetlusökonoomilistel kaalutlustel (menetluse kiirus, selgus ja lihtsus) mõistlikuks

esitada hagejale nõue viisil, kus ta loeb kõik senised maksed tehtud lepingulise

põhikohustuse katteks ega nõua muid lepingujärgseid tasusid (sh nt sissenõudmiskulud ja

haldustasu).

Seega hageja palub kostjalt välja mõista põhinõue (tagastamata krediidisumma) 4572

eurot. Hageja arvestab lepingu kehtivuse ajal intressinõude suuruseks 0 eurot. Hageja on

viivisenõude arvestatud lepingujärgses määras ja hageja viivisenõue on 115,53 eurot.

Hageja on viivist arvestanud alates laenulepingu ülesütlemise järgnevast päevast, s.o

22.10.2024 kuni 27.11.2024 (s.o hagiavalduse esitamise kuupäev). Samuti palub hageja

kostjalt välja mõista alates 28.11.2024 kuni tagastamata krediidisumma täieliku

tasumiseni välja viivis 25,99% tagastamata krediidisummalt aastas.

Samuti palub hageja kõik menetluskulud jätta kostja kanda ja vastavalt TsMS § 177 lg 2

menetluskulude kindlaksmääramisel, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtu selgitused

Hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte toimetatud avalikult

väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 01.02.2025. Kostjal oli kohustus hagile vastata

14 päeva jooksul materjalide kättesaamisest. Kostja ei ole tänaseni vastust esitanud

(tähtaeg oli 17.02.2025).

Kohus kontrollis, kas leping on tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) tühine või mitte. Leping on

sõlmitud VÕS § 404 lg 1 toodud vorminõudeid järgides, leping muutus kehtivaks laenu

väljastamisel VÕS § 408 lg 2. Lepingujärgne krediidi kulukuse määr (39,40%) ei ole

vastuolus seaduses sätestatuga. VÕS § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine,

kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise

ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt

eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda, mis oli 49,95%.

Seega vastas 20.06.2024 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr BL4672032 krediidi kulukuse

määr Eesti Panga poolt avaldatud keskmise eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse

määra kolmekordsele määrale ning lepingus kokkulepitud krediidi kulukuse määr on

seaduslik, vastab VÕS § 406² lg 1 ega ole tühine.

VÕS § 108 lg 2 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, saab võlausaldaja

alati nõuda kohustuse täitmist. Kostjal ei ole võimalik seega esitada täitmise võimatuse

vastuväidet. Käesoleval juhul on kõik hageja nõude eeldused täidetud - hageja on

tõendanud lepingu sõlmimist ja laenu väljastamist, kostjapoolset võlgnevust (kohustuse

rikkumist) ja laenulepingu ülesütlemist, millega nõue on terves ulatuses sissenõutavaks

muutunud. Hageja nõude ulatus tugineb seadusjärgsele viivisemäärale, mistõttu on ka

hageja nõude ulatus õiguspärane ja tuleb rahuldada hagiavalduses esitatud kujul.

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha

kirjeldava ja põhjendava osata. Kuivõrd kohus määrab käesolevas asjas kindlaks

menetluskulud, esitab ta põhjendused nende väljamõistmise osas ja märkis eelpool

lühidalt hagi asjaolud ja nõude.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas

tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust,

võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja

läbivaatamise kulud.

Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluskulud: riigilõiv 595 eurot ja

esindustasu 180 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ning välja mõistetud

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS §-s 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Kuna hageja tasus käesolevas asjas riigilõivu 595 eurot, siis peab kohus põhjendatuks

hageja kulutusi riigilõivule summas 595 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Hageja lepingulise esindaja õigusabikulu on 120 eurot/h. Õigusabikulud on tekkinud

käesoleva tsiviilasjaga ning on seotud hagiavalduse ning selle lisade komplekteerimisega,

dokumentide esitamise ning riigilõivu tasumisega, mis on hagejal võtnud aega 1,5h, st

hagiavalduse esitamise seisuga on lepingulise esindaja õigusabikulud 180 eurot.

Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatud ajaliseks kuluks 1,5 tundi, kokku summas 180

eurot (1,5*120). Ühtlasi peab kohus tulenevalt TsMS § 4842 põhjendatuks kulusid

maksekäsu kiirmenetluses summas 20 eurot.

Kokku on põhjendatud ja vajalikud hageja menetluskulusid summas 795 eurot

(595+180+20), mis tuleb kostjalt välja mõista.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib

kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni

täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (795

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere kohtunik