2-24-10130/31 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

2-24-10130

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2025. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10130

Tsiviilasi

A.K. maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistungi aeg

Avaldaja: A.K. (isikukood: XXX; aadress: XXX ;

viibimiskoht kuni 18.02.2025: Tallinna Vangla

asukohaga Linnaaru tee 5, Rae vald, Harju maakond).

Usaldusisik: Jaanus Mäe, Nõustamiskeskus Sotsiaalne

Kaasatus, Rüütli tn 38, Pärnu, 80011, telefon +372 5552

1999, e-post: jaanus@sotsiaalnekaasatus.eu

12.02.2025

Menetlustoiming

Pankroti väljakuulutamine ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamine, pankrotihalduri nimetamine,

võlausaldajate esimese üldkoosoleku aja määramine

RESOLUTSIOON

1. Kuulutada välja füüsilise isiku A.K. (ik XXX) pankrot 19.veebruaril 2025. a

kell 15:00 ja algatada A.K. kohustustest vabastamise menetlus.

2. Nimetada A.K. (isikukood XXX) pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes

Ly Müürsoo, kelle kontaktandmed on: OÜ Sentire MK, Väike-Ameerika 8-

203, 10129 Tallinn, telefon 6481156, 50 97 383, e-post: lyy.muursoo@mail.ee

3. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg 12.märtsil 2025.

a algusega kell 15.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas asukohaga Kesk tn

12 Valga. Osalemine on võimalik virtuaalsete kanalite kaudu, võlgnikul tuleb

osaleda Valga kohtumajas. Kohus osaleb virtuaalselt.

4. Kohustada võlgnikku A.K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul.

5. Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise

menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Esimene

aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb kohtule

esitada pankrotimenetluse lõppemisel. Kui pankrotimenetlus ei ole selleks

ajaks lõppenud, siis esitada aruanne hiljemalt 01.02.2026. a.

6. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa

pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole

pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.

7. Avaldada viivitamatult pankrotimääruse kohta teadaanne väljaandes

Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja

halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete

esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning

võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule

võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

8. A.K. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul esimese

pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates

teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud

nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise

tähtpäevast. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja

möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja.

Nõuet ei saa esitada pärast seda, kui võlausaldajate nimekiri on esitatud

kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamise tähtaja ennistamine ei ole vajalik

pandiga tagatud nõude puhul. Kui nõude esitamise tähtaega ei ole ennistatud,

võetakse nõue kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast

õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

9. Pankroti väljakuulutamisega hakkavad kehtima PankrS §-s 35 sätestatud

tagajärjed, sh kaotab võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga.

10. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

11. Määrata usaldusisiku Jaanus Mäe tasu summas 528 eurot, lisandub

käibemaks 116,16 eurot, kokku 644,16 eurot.

12. Usaldusisiku tasu summas 644,16 eurot maksta välja JMAE osaühing

(registrikood 16411892), arvelduskontole nr EE894204278621999700 Coop

Pank riigi vahenditest.

13. Saata määrus resolutsiooni punkt 12 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste

Keskusele.

Saata määrus võlgnikule, usaldusisikule ja pankrotihaldurile. P.12 täitmiseks

Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule

15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud ja menetluse käik

A.K. esitas 06.08.2024. a kohtule nõuetekohase maksejõuetusavalduse. Võlgnik kannab

karistust Tallinna Vanglas. A.K. on vabaabielus. Ülalpeetavaid ei ole. Isikul on osaline

töövõimetus. Vara ja ka sissetulek puudub. Võlgnikule teadaolevalt on tal täitmata kohustuste

suurus vähemalt summas 8902,48 eurot. Algatatud on täitemenetlused. Võlgnik soovib

pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Makseraskused on tingitud varasemast kuritegelikust eluviisist, madalast haridustasemest ning

vastutustundetust laenamisest. Mõju on olnud ka järjest halveneval tervisel. Tasutud on

riigilõiv 10 eurot.

Kohus määrusega 11.09.2024 võttis maksejõuetusavalduse menetlusse ja nimetas

usaldusisikuks Jaanus Mäe. Usaldusisik esitas 22.10.2024 kohtule võlgniku vara- ja

võlanimekirja. Sellest nähtub, et võlgnik saab osalise töövõime toetust keskmiselt 351,75

eurot kuus, teeb vanglas juhutöid tasu suurusega 0,73 eurot tund. Tema tööst saadav

sissetulek jaguneb 50% võlgade tasumiseks, 30% vangla kulude katteks ja 20% vabanemise

fondi.

Võlgnikul on pangakonto SEB Pangas, mida pole viimase kolme aasta jooksul kasutanud, ja

UAB Paysera-s, kuhu laekub tema töövõimetoetus. Väidetavalt Paysera pangakonto numbrit

ei tea. Krediidiasutus ei ole usaldusisiku päringule vastanud. Võlgniku kohustused on kõik

täitmisel erinevate kohtutäiturite juures. Kohustused on suures osas politsei trahvinõuded,

kohtulahenditest tulenevad menetluskulud, tsiviilasjades kohtulahenditega väljamõistetud

võlanõuded. Kokku kohustuste summa 19 299,83 eurot, millest 16 529,78 eurot põhinõuded

ja 2770,05 eurot kõrvalnõuded. Usaldusisik annab hinnangu võlgniku varalise seisundi

kohta ja on seisukohal, et võlgnik on pankrotiolukorras. Tal puudub piisav sissetulek, mille

arvel kohustusi täita, s.h. ka lähitulevikus. Võlgnik viibib kinnipidamisasutuses (Tallinna

Vanglas). Tema ainsaks sissetulekuks on osalise töövõime toetus. Teeb ka väiksemaid tööotsi

vanglas, kuid nende arvelt ei ole võimalik võlakohustusi täita. Võlgniku maksejõuetus on

tekkinud varasemast kuritegelikust eluviisist, madalast haridustasemest ja vastutustundetust

laenamisest. Mõjunud on ka järjest halvenev tervis. Vabanemise järgselt (2025.a algus)

soovib elada seaduskuulekat elu, s.h. olla sõltuvustest vaba. Usaldusisik leiab, et põhjendatud

on välja kuulutada võlgniku A.K. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise

menetlus. Usaldusisik ei ole tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid A.K. suhtes kohustustest

vabastamise menetluse algatamise.

Kohus pidas kohtuistungi 12.veebruaril, osalesid A.K. ja usaldusisik Jaanus Mäe. A.K. andis

seletuse, et ta soovis hakata oma võlgadega tegelema. Loodab, et võlasummat on võimalik

vähendada, osad võlad on aegunud ja summa ei jää nii suureks. Ta on seni suhtunud

ükskõikselt oma asjadesse, vara ei ole ja pole saanud midagi maksta. Töötab küll vanglas,

kuid saadav tasu on väike ja läheb kohtutäiturile. A.K. ütleb, et kui ta nüüd vabaneb

18.veebruaril, siis ta läheb elama oma elukaaslase M.-A.S. juurde xxxxxxkülla, maja kuulub

elukaaslasele. Vabaneb elektroonilise valve alla, tal on liikumispiirang siis, loodab kevadel

tööle saada. Aga ametlikku tööd on raske leida. A.K. sõnul on ta pankrotimenetluse reeglitega

kursis, midagi varjama ei hakka. Tal on küll alkoholiprobleem, kuid tegeleb sellega. Paysera

konto tegi, et kohtutäiturid kontole ligi ei pääseks. Tegelikult ta teab Paysera konto numbrit,

ka pangakaart on, elukaaslase käes. A.K. selgitab, et vanglas ta töötab, kuid iga kuu võetakse

sellest 50% maha, kellele ja kuhu, ta ei tea. Ta ei ole kinnipidamiskoha raamatupidamisele

avaldanud, et tema sissetulekutest võlgasid kinni pidada. A.K. kinnitab, et ta on valmis

tegema igakuiselt eraldisi võlausaldajatele võlgade katteks.

Usaldusisik avaldas, et ta on nõus jätkama usaldusisikuna pärast pankrotimenetluse

lõppemist.

Kohtu seisukoht ja põhjendused

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku

maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses

pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette

nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid

eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku

pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku

pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja

käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2).

PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS

§ 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine.

A.K. on soovinud pankrotimenetlust ja ta soovib kohustustest vabastamise menetluse

algatamist. Maksejõuetusavalduses on ta seda põhjendanud: tal puudub vara, on osaline

töövõime, sissetulek puudub. Kohtuistungil andis A.K. täiendavaid selgitusi- ta vabaneb

kohe vanglast, loodab leida tööd, kuid ametlikku tööd on raske leida. Mis on ametlik töö?

Võlgnik selgitas, et pidas silmas mõnes erafirmas või eraisiku juures töötamist. A.K.

tunnistas, et ta tegi endale Paysera pangakonto sellepärast, et kohtutäiturid ta rahale juurde

ei pääseks. Ütleb, et kui vabaneb, siis ei tee enam nii. Ta on valmis igakuiselt eraldisi

tegema võlausaldajatele. Ka Paysera konto number on talle tegelikult teada.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning välja tuleks kuulutada A.K.

pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.

Kohus on seisukohal, et võlgniku poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, samuti

usaldusisiku koostatud vara- ja võlanimekirjast ja hinnangust nähtub, et võlgniku kohustused

ületavad temal olemasolevat vara. Võlgnikul on kohustusi kokku vähemalt 19 299 euro

ulatuses. Võlgnikul tuleb kinnipidamiskohast vabanemisel kanda oma igakuised

elamiskulud. Võlgnikul ülalpeetavaid ei ole.

Usaldusisik on lisanud vara- ja võlanimekirjale A.K. maksuandmete tõendi, millest nähtub,

et perioodil jaanuar 2021-oktoober 2024 on A.K.-l olnud deklareeritud töötasu Tallinna

Vanglast (periood veebruar -september 2021, juuni-august 2022) ja OÜ-st Otepää

Kommunaal oktoober 2023- märts 2024. Kohustuste tasumiseks on vajalik, et võlgnik

keskenduks töökoha hoidmisele.

Kohus loeb tuvastatuks, et A.K. on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga.

Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega

(pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti

väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha,

pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse

seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise

abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei

otsusta teisiti.

Ly Müürsoo andis kohtule nõusoleku jätkamiseks pankrotihaldurina. Kohus on seisukohal,

et Ly Müürsoo on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku

usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

Kohus kuulutab võlgniku A.K. pankroti välja 19.veebruaril 2025. kell 15.00, nimetab

võlgniku pankrotihalduriks Ly Müürsoo ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku

12.03.2025. a algusega kell 15.00 Tartu Maakohtu Valga kohtumajas. Valga kohtumaja on

võlgniku elukoha järgne kohtumaja. Koosolekul on võimalik osaleda virtuaalselt, osaleda

soovijatele saadab pankrotihaldur vajalikud lingid. Kohus osaleb virtuaalselt. Kohus

kohustab võlgnikku A.K. osalema võlausaldajate esimesel üldkoosolekul, võlgnikul tuleb

osaleda elukohajärgses Valga kohtumajas.

FiMS § 45 lg-te 1, 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib FiMS § 45 lg-s 3 nimetatud

asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele

vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal

ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb PankrS § 29 lg-s 1 või 2 nimetatud alus

menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse

algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada

kohustustest vabastamise menetluse.

FiMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

Eeltoodust tulenevalt algatab kohus ühtlasi võlgniku kohustustest vabastamise menetluse.

Usaldusisik on kontrollinud ja ka kohus kontrollis kättesaadavatest andmebaasidest, et antud

juhul puuduvad FiMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata jätmise eeldused. Võlgnik on küll korduvalt karistatud kriminaalkorras, kuid

FiMS § 45 lg.3 p.1 loetletud aluseid ei tulene. FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni

pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku

nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle

järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest

vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue

usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud

usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse

lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui

pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka

kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada

hiljemalt 01.02.2026. a., et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.

Kohus selgitab:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara

arvel (PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja

kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata. (FiMS§ 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima;

viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest,

mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel

teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. (FiMS § 47 lg-

d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FiMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib

menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat

menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg 9).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6

rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega

järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus

avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse

tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras.

TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega.

Kohus märgib, et kontrollis A.K. sissetulekutest tehtud kinnipidamiste olemasolu ja kas on

kogunenud raha võlausaldajatele väljamaksete tarbeks VangS § 44 lg.2 alusel. Riigi

Tugiteenuste keskus andis kohtule vastuse ja palus teatada andmed, kuhu kanda

võlausaldajate tarbeks hoiustatud raha. Kohus rakendas sel eesmärgil PankrS § 18 lg.1, lg.2,

§ 20 abinõusid, kohaldas käsutuskeelu ja saatis 19.02.2025.a määruse täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele

isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata

jätmise tagajärjed.

Kohus saadab kohtumääruse usaldusisikule, pankrotihaldurile, samuti võlgnikule.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

PankrS § 150 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata.

FiMS § 54 lg 2 järgi hüvitatakse kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise PankrS § 23 lg 4 alusel ka juhul, kui pankrot kuulutatakse välja FiMS §

45 lg 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks. Kohus määrab

usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lg-s 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse

raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult,

kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise

halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse

(TLS) § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sh seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks).

PankrS § 23 lg 51 sätestab, et sama sätte lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise

halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest

vastutav minister määrusega.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Usaldusisik Jaanus Mäe esitas

21.10.2024. a tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 4,

lg.51 kohaselt. Usaldusisik rakendab tunnitasu 120 eurot, ajakulu menetluses 8 tundi, tasu 8

töötunni eest määrata 1171,20 eurot, lisandub käibemaks.

Kuna võlgniku vahenditest ei ole võimalik tasu maksta, palub usaldusisik hüvitada tasu riigi

vahenditest summas 528 eurot, s.h. käibemaks FiMS § 54 lg-d 2 ja 7, PankrS § 23 lg 4 ja 51,

TsMS § 183 lg 2 ning justiitsministri 01.02.2021.a määrus nr 2 Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord § 2 lg 1 alusel. Tasu

arvutuskäik: 16x33=528 eurot.

Usaldusisik palub määrata tasu väljamaksmine riigi vahenditest. Usaldusisik taotleb tasu

maksmist JMAE osaühing (registrikood 16411892) arvelduskontole nr

EE

894204278621999700 Coop Pangas. JMAE osaühing on käibemaksukohustuslane.

Usaldusisik esitab tasu arvestuse aluseks oleva ajakulu 8 tundi jagunemise tegevuste vahel.

Kuna usaldusisikule tasu määramine toimub käesoleval juhul PankrS § 23 lg.51 sätestatud

alusel riigi vahenditest ja selleks kehtestatud määradest lähtuvalt, ei hinda kohus siinkohal

usaldusisiku rakendatud tunnitasu 120 eurot tund.

Võttes aluseks FiMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4, 51, tuleb kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni määrata riigi vahenditest hüvitatav usaldusisiku tasu justiitsministri

01.02.2021. a määruse nr 2 sätete järgi (PankrS § 23 lg 51), s.o määraga 33 eurot pooltund.

Seetõttu on usaldusisiku tasu hüvitamiseks riigi vahenditest selles menetlusetapis

ainuvõimalikuks lahenduseks võtta PankrS § 23 lg.51 järgi aluseks justiitsministri määruses

ettenähtud tunni(pooltunni)tasu määr. Selline lahendus on kasutusel ka kohtupraktikas.

Selliselt on usaldusisik taotlenud.

KOhus määrab usaldusisiku tasu senises menetluses ehk kuni maksejõuetusavalduse

läbivaatamise lõpuni usaldusisiku poolt esitatud töömahu eest (8 tundi ehk 16 pooltundi)

16x33=528 eurot selle väljamõistmisega riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4, lg 51 alusel.

Tasu tuleb välja maksta büroole (PankrS § 23 lg 6), mille kaudu usaldusisik tegutseb, JMAE

osaühing. Kuna JMAE osaühing on käibemaksukohustuslane, lisandub sellele tasule ka

käibemaks PankrS § 65 lg.11 alusel. Kokku väljamakstav summa 644,16 eurot.

Tasu väljamaksmiseks riigi vahenditest saata määrus Riigi Tugiteenuste Keskusele.

PankrS § 23 lg 7, FiMS § 54 lg 11 näeb ette määruskaebuse esitamise õiguse usaldusisiku tasu

määruse peale.

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Raag

Kohtunik