2-23-146564/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Aleksandr Kondrašov

Otsuse tegemise aeg ja koht 19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-146564

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi K J vastu võlgnevuse nõudes

Hagihind

3406,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja S R

Kostja K J (isikukood xxx; e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagiavaldus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud Aktiva Finance Group OÜ kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest (19.02.2025). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja

kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.11.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse K Jilt (kostja) 2 918,80 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2023 võlgnikule makseettepaneku,

millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohus andis 29.12.2023 määrusega nõude üle Harju

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas kohtule hagiavalduse 25.01.2024 (täpsustatud 02.04.2024). Hagi aluseks on xxx AS ja

kostja vahel 30.05.2021 sõlmitud laenulepingust nr. xxx, xxx AS ja kostja vahel 17.03.2022 sõlmitud

laenulepingust nr. xxx ning AS xxx ja kostja vahel 26.08.2021 sõlmitud järelmaksulepingust nr. xxx

tulenev võlgnevus.

3. Hagis palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 2297,80 eurot, intress 164,19 eurot,

haldustasu 12,00 eurot, sissenõudmiskulud 130,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 267,00

eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude

summas 1183,97 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses määras 24,9% aastas, viivise alates

26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 1003,56 eurot täitmiseni intressimääraga võrdses

määras 22,9% aastas ja viivise alates 26.01.2024 kuni lepingu nr. xxx põhinõude summas 110,27 eurot

täitmiseni intressimääraga võrdses määras 9,9% aastas.

Hageja on seisukohal, et kostja krediidivõimelisust on põhjalikult kontrollitud, tehtud on kõik endast

olenev kostja krediidivõimelisuse teada saamiseks ning rikutud ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Hageja on tuvastanud, et kostja igakuised kohustused olid väiksemad, kui kostja

sissetulekud. Hageja on välja toonud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel võttis laenuandja

arvesse kostja poolt täidetud taotluses esitatud teavet. Analüüsi tulemusena selgus, et kliendi igakuine

netosissetulek on piisav laenutaotluse rahuldamiseks ning samuti on igakuised kohustused väiksemad,

kui kliendi sissetulekud. Eeltoodust tulenevalt võis laenuandja järeldada kostja võimet täita ühekordse

osamaksega laenulepingut. Arvestades hagi aluseks oleva laenulepingu laenusummat, osamakse

suurust ning lepinguga kaasnevaid kohustusi tervikuna, oli võetud kohustuse täitmine kostjale

jõukohane. Kostja puhul oli tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse

laenuvõtjaga, kes on seega võimeline lepingulisi kohustusi raskuseteta täitma.

Lepingute nr. xxx ja nr. xxx osa on hagis välja toodud, et laenuandja Otsusutusmootori tuvastas läbi

EMTA kostja sissetulekud xxx, 3 kuu keskmine 1222 ja xxx, 3 kuu keskmine 1390 €. Lisaks tuvastati,

et kliendil on puudunud aktiivsed võlgnevused ja on jäänud krediidiinfo skoori raamesse. Lisaks tehti

laenusaaja kohta päringuid pangavälistesse süsteemidesse, et koguda täiendavat teavet:

rahvastikuregistrist kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid; Krediidiinfo andmebaasist

päriti laenusaaja krediidiskoori ning aktiivseid ja hiljutisi maksehäireid; Taust.ee andmebaasist päriti

infot laenusaaja võlgnevuste kohta; Pensionikeskuse andmebaasist päritakse ja kontrollitakse kliendi II

samba pensionikontole tehtud laekumisi (2+4% brutopalgast) ning saadud andmete põhjal on võimalik

hinnata kliendi ligikaudset netosissetulekut. Otsustusmootori moodul, mis otsustas, kas kliendil tuleb

esitada pangakonto väljavõte, otsustas, et puudub alus kahtlustamiseks, et laenusaaja on hiljuti

kaotanud töökoha või võib olla töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud.

Lepingu nr. xxx kohta on välja toodud, et laenuandja kontrollis kostja sissetulekut Maksu- ja

Tolliameti lehelt. Aktiivsed maksehäired puudusid. Selgituste kohaselt järelmaksude korral üldiselt

konto väljavõtet ei küsita. Kostja poolt edastatud andmete põhjal oli kostja laenuvõimeline lähtudes

vastutustundliku laenamise põhimõtetest. Kostja omas piisavalt rahalisi vahendeid, seega oli kostja

igati usaldusväärne ja laenukõlblik klient.

Hageja asus seisukohale, et ta on esitanud kohtule selgitused ning tõendid selle kohta, et laenuandja ei

rikkunud vastutustundliku laenamise kohustust. Kui kostja väidab vastupidist, peab ta seda tõendama.

4. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja Harju Maakohtu 06.06.2024 kohtumäärus asja menetlusse

võtmise kohta kätte toimetatud 26.06.2024. Hagiavaldusele vastamise tähtaeg oli 14 päeva. Kostja ei

ole hagile tähtaegselt vastanud.

Kohtu põhjendused

5. Kohus leiab, et hagiavaldus ei ole õiguslikult põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 6 kohaselt kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud,

teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS §

76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse

täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS

§ 1 lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei

seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega.

Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmis xxx AS kostjaga 30.05.2021 laenulepingu nr. xxx ja

17.03.2022 laenulepingu nr. xxx ning AS xxx sõlmis kostjaga 26.08.2021 järelmaksulepingu nr. xxx.

Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingud seonduvalt oma majandus-

ja kutsetegevusega.

Kohtu hinnangul vastavad käesolevas asjas hagi aluseks olevad lepingud tarbijakrediidilepingute

tunnustele VÕS § 402 lg 1 mõistes ning nendele kohalduvad VÕS 22. peatüki 2. jaos olevad

tarbijakrediidilepingu erisätted, sh VÕS §-st 404 tulenev vorminõue ning krediidiandjale pandud

täiendavad kohustused tarbijale teavet anda (VÕS § 404 lg 2 p 2 ja § 403¹ lg 1 p 7 ja 9) ja

vastutustundliku laenamise põhimõtet järgida (VÕS § 403⁴ lg 1) ning VÕS §-des 406² ja 408

sätestatud täiendavad tühisuse alused.

Kohtul on kohustus kontrollida lepingu kehtivust omal algatusel olenemata vastaspoole vastuväidetest.

8. Hageja nõue tuleneb tarbijakrediidilepingutest, mille regulatsioon rajaneb 05.04.1993 direktiivil

93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes. Direktiiv võeti Eesti õigusesse üle VÕS

§-dega 402–421. Euroopa Kohtu praktikast lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata tüüptingimusi omal

algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust ei tõstata (EKo

17.05.2018, C-147/16 ja EKo 21.12.2016, C-154/15). Samuti on kohtul kohustus kontrollida

võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist ja kohaldada ametiülesande korras lepingu

tühisuse sanktsiooni (EKo 05.03.2020, C-679/18). Seega peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste

vastuväideteta kontrollima, kas leping kehtib. Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni,

sest nad ei pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi 93/13 mõtte kohaselt lasub

tõendamiskoormus ja asjaolude väljatoomise kohustus võlausaldajal.

Vastavalt VÕS § 4034 lg-le 6 võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. VÕS § 4034 lg-d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha

hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja

sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

rakendamisel peab krediidiandja lähtuma VÕS § 4034 lg 4 kohaselt krediidiandjate ja -vahendajate

seaduse § 50 lg-test 3 ja 4. KAVS § 50 lg 3 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja peab tegema

mõistlikke pingutusi, et kontrollida tarbija esitatud teavet, arvestades käesolevas seaduses ja

võlaõigusseaduses sätestatud nõudeid informatsiooni kogumisele ja tuginedes võimaluse korral talle

iseseisvalt kättesaadavale teabele. KAVS § 50 lg 4 sätestab, et krediidiandja või -vahendaja kontrollib

tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral tarbija

esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks. Kehtiva VÕS § 4034 lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte

järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja ehk hageja.

Kohus on hageja esitatud asjaolude põhjal seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtet ei ole

ühegi hagi aluseks oleva lepingu puhul nõutaval viisil järgitud. Vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise kohta on hageja selgitanud, et kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestati kostja enda

poolt öeldud andmetega, tehti päringud Rahvastikuregistrisse, Krediidiinfosse, Taust.ee-sse,

Pensionikeskusesse. Kontrolliti elukoha ja kehtivate dokumentide andmeid, aktiivseid ja hiljutisi

maksehäireid, võlgnevusi ning tuvastati, ligikaudne laenusaaja netosissetulek. Laenusaaja kasutusel

olev Otsustusmootori moodul otsustas, et kahtlust ei ole, et laenusaaja on hiljuti kaotanud töökoha või

on töötu ja seetõttu pangakonto väljavõtet ei küsitud. Kohtu hinnangul ei saa tarbija esitatud

sissetulekute ja kohustuste kohta esitatud teabe kontrolliks lugeda piisavaks vaid avalike andmebaaside

ning registrite kontrollimist. Krediidiandja peaks kostjalt nõudma vähemalt pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta (vt. Tallinna Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus

tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55 ja seal viidatud varasem praktika). Hagis väljatoodu pinnalt ei ole

jõuda järeldusele, et lepingute sõlmimisel tuvastati nii kostja sissetulekute kui ka kohustuste suurus.

Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt käesoleval juhul krediidiandjad kostjalt pangakonto väljavõtet ei

nõudnud. Asjas ei ole tuginetud ka sellele, et krediidiandjad oleksid kostjalt nõudnud mingeid

täiendavaid dokumente krediidivõimelisuse kohta või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada.

Ainuüksi avalikesse registritesse päringute tegemisest ei piisa, sest nimetatud päringute tegemine ei

kinnita, millised olid krediidisaaja reaalsed sissetulekud ja kohustused. Eeltoodust tulenevalt on

krediidiandjad jätnud iga hagi aluseks oleva lepingu puhul sisuliselt kostja krediidivõimelisuse

tuvastamata. Kohtu hinnangul ei saa kohustuste kontrollimisel lugeda piisavaks laenutaotleja esitatud

laenutaotlusel esitatud andmetest ning lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne

tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti

ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kõike eeltoodut arvesse võttes asub kohus seisukohale, et

krediidiandjad ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega veendunud piisava hoolega tarbija

krediidivõimelisuses.

9. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub seda tingimust, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning

need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud

esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud

krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust

valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja

küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja VÕS § 4034 lg-t 6.

Eeltoodust tulenevalt on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks VÕS § 4034 lg 7

kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast, ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne.

VÕS § 4034 lg 7 III lause kohaselt peab krediidiandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Samuti tuleb sel

juhul tarbija tehtud maksed, milles pole arvestatud intressimäära muutumisega ja mistõttu on olnud

need suuremad, käsitada osalise ennetähtaegse tagasimaksena VÕS § 411 tähenduses.

10. Kohus andis hagejale 19.02.2024 kohtumäärusega võimaluse täpsustada haginõuet ja esitada

kohtule teave krediidiandja poolt uuesti määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7

sätestatuga. Hageja haginõuet ei täpsustanud ega esitanud kohtule teavet krediidiandja poolt uuesti

määratud tagasimaksete kohta kooskõlas VÕS § 4034 lg 7 sätestatuga.

Hageja ei ole esitanud kohtule ümberarvestust VÕS § 4034 lg 7 alusel. Selle tulemusel ei ole võimalik

kohtul tuvastada, milline on sissenõutavaks muutunud põhivõlg (väljastatud krediit, millest on

lahutatud tarbija poolt tasutu; kas leping on kehtivalt üles öeldud) ning kas ja mis summas on võimalik

hagejal nõuda viivist ja hüvitist sissenõudmiskulude eest (kas leping on kehtivalt üles öeldud). Seega

ei ole võimalik kohtul leida, et hagi kuuluks rahuldamisele ka osaliselt.

VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgmiseks vajalike kohustuste täitmise

tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja

oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Samuti ei esitanud hageja ka VÕS § 4034 lg-ga 7

kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti määramist, mistõttu asub kohus seisukohale, et hageja nõuded ei

ole õiguslikult põhjendatud.

Tallinna Ringkonnakohus on tsiviilasja nr 2-22-147995 p-s 12.2 selgitanud, et kui krediidiandja rikkus

vastutustundliku laenamise põhimõtet ja hageja ei ole toonud esile, et krediidiandja oleks VÕS § 403⁴

lg 7 kohaselt määranud uuesti tagasimaksed ja need kostjale teatavaks teinud, ei saanud maakohus

hageja nõuet ja hagis esile toodud asjaolusid arvestades hagi osaliselt rahuldada. Ringkonnakohus

selgitas samuti, et ilma vastava ümberarvutuseta ei ole kohtul võimalik hagi osaliselt rahuldada, sest

hagi rahuldamiseks peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle,

millised ümberarvutuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks. Kohus saab piisava teabe

puudumisel jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtul ei ole võimalik ümberarvestust esitamata

selgitada välja, mis on põhjendatud põhivõlgnevuse summa ning kas ülesütlemine oli kehtiv (kas

ülesütlemise ajaks oldi võlgnevuses kolme järjestikuse maksega), arvestades väljastatud krediiti ja

tarbija tehtud kõiki tasumisi võlasuhte raames. Hageja ei ole selliseid asjaolusid välja toonud. Kohus ei

saa ise koostada ümberarvestust hageja eest.

Kuivõrd hageja esitatud andmete ja tõendite alusel ei ole krediidiandjad vastutustundliku laenamise

põhimõtet järginud ja hageja ei ole esitanud VÕS § 403⁴ lg-ga 7 kooskõlas olevat tagasimaksete uuesti

määramist ( st hageja ei ole esile toonud ega tõendanud oma nõude aluseks olevaid asjaolusid, sh

millised ümberarvestuste järgsed maksed on muutunud sissenõutavaks), asub kohus seisukohale, et

hageja nõuded ei ole õiguslikult põhjendatud ja on ebaselged. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja

nõuded kostja vastu täies ulatuses rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

11. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või

teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

12. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS §

162 lg 1 alusel ja põhjusel, et kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

13. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses

kulud tekkisid. Käesoleva tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et kostja oleks käesolevas tsiviilasjas

menetluskulusid kandnud. Seetõttu puuduvad käesolevas tsiviilasjas menetluskulud, mille rahalist

suurust saaks kohus kindlaks määrata.

14. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude

jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aleksandr Kondrašov

kohtunik