2-23-466/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-23-466

Tsiviilasi

S.H kohustustest vabastamise menetlus

Menetlustoiming

võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine,

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: S.H (ik XXX; Rahvastikuregistri järgne

elukoht: XXX ; e-post: XXX)

Usaldusisik: B.J (isikukood XXX; e-post XXX)

Võlausaldajad:

1. Kohtutäitur K.L (e-post XXX)

2. B2 Impact OÜ (rg-kood 11542046; e-post

XXX)

3. Aktsiaselts PlusPlus Capital

(rg-kood

11919806; e-post info@pluspluscapital.eu)

4. Swedbank AS (rg-kood 10060701; e-post

XXX)

5. Kohtutäitur O.V (e-post XXX)

6. Revensen OÜ (rg-kood 16625699; e.-post

XXX)

7. Nord Collect OÜ (rg-kood 11897588; e-post

XXX)

8. Eesti Energia AS (rg-kood 10421629; e-post

XXX)

9. Aktiva Finance Group OÜ

(rg-kood

10746479; e-post XXX)

10. Tartu Vallavalitsus (rg-kood 75006486; e-post

XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Keelduda S.H (isikukood XXX) pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast.

2. Lõpetada S.H kohustustest vabastamise menetlus.

3. Vabastada B.J usaldusisiku kohustustest S.H kohustustest vabastamise menetluses.

4. Määrata usaldusisiku B.J-i tasu suuruseks S.H kohustustest vabastamise menetluses

järelevalve teostamisel 164 eurot, millele lisandub käibemaks 36,08 eurot, kokku

200,08 eurot.

5. Välja mõista S.H-lt usaldusisiku tasu koos käibemaksuga summas 200,08 eurot.

6. S.H-l tuleb tasuda 200,08 eurot usaldusisiku B.J-i tasu Advokaadibüroo B.J & B.J

OÜ (registrikood 10853152) arvelduskontole EE772200221074511252 hiljemalt 30

päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

7. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Avaldada teade S.H kohustustest

vabastamata jätmise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest vabastanud või sellest keeldunud,

võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 25.01.2023 määrusega kuulutati välja S.H pankrot, algatati S.H

kohustustest vabastamise menetlus ja pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes määrati

B.J. Tartu Maakohtu 30.11.2023 kohtumäärusega lõpetati S.H pankrotimenetlus

raugemisega ning jätkati võlgniku suhtes 25.01.2023 algatatud kohustustest vabastamise

menetlust. Usaldusisikuna jätkab B.J. Kohtumääruse kohaselt pidi usaldusisik esitama

aruande kord aastas, 25.jaanuaril ning tegema võlausaldajate väljamakseid igal aasta

20.jaanuaril. Kohtumääruse kohaselt moodustasid pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustused kokku 28 641,07 eurot.

2. Esimese aruande esitamise tähtaeg oli 25.01.2024. Usaldusisik esitas aruande 25.01.2024.

Aruande kohaselt võlgnik ei tööta. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses

ajavahemikus 01.12.2023 – 24.01.2024 ei ole võlausaldajate nõuete katteks usaldusisiku

ametikontole laekumisi toimunud ning võlausaldajatele ei ole väljamakseid tehtud.

3. Teise aruande esitamise tähtaeg oli 25.01.2025. Usaldusisik esitas aruande 22.01.2025.

Aruande kohaselt ei ole võlgnik usaldusisikule andmeid saatnud ka pärast korduvaid e-

kirju, mistõttu puuduvad usaldusisikul andmed võlgniku kohta. Võlgniku kohustustest

vabastamise menetluses ajavahemikus 25.01.2024 – 22.01.2025 ei ole võlausaldajate

nõuete katteks laekumisi usaldusisikule toimunud.

4. Kohus määras võlgniku ärakuulamiseks istungi 10.02.2025. Võlgnik istungile ei ilmunud

ega teavitanud kohtule ka mitteilmumise põhjust. Kohtukutse on saadetud võlgnikule

24.01.2025 kohtule teadaolevale e-posti aadressile XXX, helistatud korduvalt

rahvastikuregistri kontaktandmetes ja kohtute infosüsteemis olevale telefonile nr XXX,

telefonis kutsuv toon, vastu ei võeta.

KOHTU SEISUKOHT

1. FIMS § 49 lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku

taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest

vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi

lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul

võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

2. FIMS § 49 lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik

on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma FIMS §-s 47 või pankrotiseaduse 4.

peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib

keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb FIMS § 45 lõikes 3 nimetatud

alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

3. FIMS § 49 lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste

täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus

võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes

nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu

20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14).

Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest

vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal

nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse

teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku

kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus

tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14).

5. FIMS § 49 lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise

pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo,

kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo

toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise

menetluse algatamist. S.H ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud.

6. FIMS § 47 lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma

kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta.

7. Tartu Maakohtu 30.11.2023 määrusega, millega jätkati kohustustest vabastamise menetlus,

määrati, et võlgniku usaldusisikuna jätkab B.J. Usaldusisikul on kohustus esitada kohtule

perioodiliselt aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning

võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta.

Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt võlgnik ei tööta.

Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele vastanud ega andmeid

esitanud, vaatamata usaldusisiku korduvatele päringutele.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud FIMS § 47 lg 2 toodud

kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskohast, tulude ja vara kohta.

8. FIMS § 47 lõiked 3-5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Võlgnik ei ole usaldusisikule raha eraldanud. Kohtule teadaolevalt võlgnik ei tööta.

Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik ei ole rikkunud FIMS § 47 lõigetes 3-5

toodud eraldamiskohustust.

9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega

võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt

vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104

kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud

juhtudel. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus näeb kohustustest vabastamisest

keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus,

raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2).

Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma FIMS § 47 lõigetes 2–5 nimetatud

kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnik on olnud teadlik

30.11.2023 määruse järgi oma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse järgsetest

kohustustest ja milliseid on ka usaldusisik talle täiendavalt selgitanud. Võlgnik ei ole

vaatamata korduvatele usaldusisiku päringutele andmeid talle esitanud. Samuti ei ilmunud

võlgnik kohtu poolt määratud kohtuistungile ega esitanud kohtule tõendeid mitteilmumise

põhjuste kohta. Võlgnik on oma käitumisega näidanud selgelt üles huvi puudumist antud

menetluse suhtes. Kohustustest vabastamise menetluse näol on tegemist vabatahtliku

menetlusega, kus initsiatiiv ja huvi peab tulema võlgniku poolt.

10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on

ilmnenud FIMS § 49 lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks,

võlgnik on rikkunud tahtlikult oma FIMS § 47 lõigetes 2–5 nimetatud kohustusi ja

kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Vastavalt FIMS § 49 lõikele 8 tuleb usaldusisiku

taotlus rahuldada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne kolme aasta

möödumist lõpetada, jättes võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamata.

11. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku

kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine

12. FIMS § 49 lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest,

lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise

menetluse. Kuna kohus keeldub S.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamast, lõpetab kohus ka S.H pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest

vabastamise menetluse.

13. Kuna kohus lõpetab S.H kohustustest vabastamise menetluse, tuleb B.J vabastada FIMS §

55 lg 1 p 1 alusel usaldusisiku kohustustest S.H kohustustest vabastamise menetluses.

14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus

menetluskulud S.H kanda.

Usaldusisiku tasu määramine

1. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku

poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav

väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on

usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab

ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu

ühekordsele alammäärale (2024. aastal 82 eurot, 2025. aastal 88,60 eurot).

2. Usaldusisik esitas 02.02.2025 kohtule tasu taotluse ja arvestuse, mille kohaselt kulus tal

usaldusisiku ülesannete täitmisele (25.01.2024 aruande koostamine, lisade

komplekteerimine; 04.04.2024 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule; võlgniku

08.04.2024 kirjaga tutvumine; 11.01.2025 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule;

16.01.2025 e-kirja koostamine ja saatmine võlgnikule; 22.01.2025 aruande koostamine)

kokku 2 tundi. Usaldusisik palub ülesannete täitmise eest määrata tasuks 164 eurot

(tunnitasu 82 eurot).

3. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse

§ 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses

ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest

isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses,

lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see

makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse

tähenduses. Usaldusisik palub tasu määrata koos käibemaksuga. Usaldusisiku tasule 164

eurot lisandub käibemaks 22%, s.o 36,08 eurot, kokku 200,08 eurot.

4. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb

usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku B.J-i tasuks määrata 164 eurot,

millele lisandub käibemaks 36,08 eurot, kokku 200,08 eurot.

5. S.H-l tuleb tasuda 200,08 eurot usaldusisiku tasu Advokaadibüroo B.J & B.J OÜ

(registrikood 10853152) arvelduskontole EE772200221074511252 hiljemalt 30 päeva

jooksul käesoleva määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik