Legislator Case Law & Legislation
2-24-13381/4 AI generated

2-24-13381/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-24-13381/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada hageja, C. R. (isikukood xxxx) hagi kostja, S. R. (isikukood xxxx) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

Legislator headnote

AI generated

2-24-13381/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Rahuldada hageja, C. R. (isikukood xxxx) hagi kostja, S. R. (isikukood xxxx) vastu Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

Otsuse aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-13381

Tsiviilasi

C. R. hagiavaldus S. R. vastu elatise saamise nõudes

Tsiviilasja hind

2589,48 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: C. R. (isikukood xxxx), seaduslik esindaja K. V. ja

lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner

Kostja: S. R. (isikukood xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja, C. R. (isikukood xxxx) hagi kostja, S. R. (isikukood xxxx) vastu

elatise nõudes.

2. Mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise sissenõutavaks muutunud

võlgnevus 3685,58 eurot (perioodi eest alates 01.02.2024 kuni otsuse tegemiseni, sh

2025. a veebruarikuu elatis).

3. Mõista kostjalt hageja kasuks alates 01.03.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(s.o xxxx) välja igakuine elatis 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot

(3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)),

mis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja

brutokuupalga muutusest vastavalt Eesti perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning

lapsetoetuse (kehtiva Eesti perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse

muutumisest.

4. Määrata, et kostja kohustub tasuma eelmärgitud punktides välja mõistetud elatise

hageja seadusliku esindaja K. V. arvelduskontole hiljemalt iga jooksva kuu 5.

kuupäevaks.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

2-24-13381

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule

30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele

vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda

riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi

arveldusarvele EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, EE062200221059223099 Swedbank

AS-is või EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Maksekorralduse selgitusse tuleb

lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohtu selgitused

Hageja esitas 05.09.2024 kohtule hagiavalduse kostja vastu elatise nõudes. Hageja palub

mõista kostjalt välja tagasiulatuv elatis perioodi eest 01.02.2024-04.09.2024 2037,62 eurot.

Samuti edasiulatuv elatis alates 05.09.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 04.07

2039) välja igakuine elatis 287,72 eurot 22 senti (272 eurot 76 senti (baassumma) + 54 eurot

96 senti (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50%

lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2025)), lähtudes

baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause)

suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.

Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte

välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult (TsMS § 407 lg 1). Kohus teeb

tagaseljaotsuse põhjusel, et kostja, kellele hagi ja menetlusse võtmise määrus on kätte

toimetatud (postkasti jätmisega 28.12.2024 elukoha aadressile xxxx), ei vastanud hagile

kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja märgitud asjaolud kostja poolt

omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on

hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.

Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 lg 1 kohaselt

määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja

tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise

kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja

kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise

ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2

järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette

2-24-13381

kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist

ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatisearvutust saab kostja kontrollida ka

Justiitsministeeriumi poolt välja töötatud elatisekalkulaatori abil. Tagaseljaotsuse teeb

kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p-des 1–3 sätestatud aluse

esinemise korral (1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha).

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu,

mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui

kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja

soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja oma väidete kohta tõendid.

Riigilõivu ei tagastata kaja osalise või täieliku rahuldamise korral ja see arvatakse

riigituludesse, kui hagi või kohtukutse toimetati kätte käesolevas seadustikus sätestatud

nõuete kohaselt, sealhulgas kui see toimetati kätte avalikult, ning hagi võis

tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul riigilõivu tagastada, kui kostja

ei saanud hagile vastata või kohtuistungile ilmuda õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu,

millest kostjal ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 150 lg 31).

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma

menetluskulud ise.

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

Kohtunik

Maarja-Liis Lall

(allkirjastatud digitaalselt)