2-24-135369/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-24-135369

VIRU MAAKOHUS

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohtuasja number

2-24-135369

Määruse tegemise kuupäev ja koht

19. veebruar 2025, Narva

Kohtunik

Tamara Šabarova

Kohtuasi

Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu avaldus

S K (K) vastu võlgnevuse nõudes

Menetluse liik

Menetlustoiming

Hagita menetlus

Avalduse lahendamine kirjalikus menetluses

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja Narva linn, Kivilinna tn 18

korteriühistu (registrikood 80015336)

Avaldaja lepinguline esindaja Aleksandr

Gamazin

Puudutatud isik S K (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Mõista S K (isikukood) välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu (registrikood

80015336) kasuks võlgnevus 521,47 eurot (põhivõlg) seisuga 31.10.2024.

2. Mõista S K välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu kasuks viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses põhivõlalt 521,47

eurot alates käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Määrata kindlaks ja mõista S K välja Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu

kasuks avaldaja kantud menetluskulud 175 eurot.

Saata kohtumäärus menetlusosalistele

EDASIKAEBAMISE TÄHTAEG JA KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määruskaebust ei saa esitada peale viie

kuu möödumist määruse tegemisest arvates.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

1(4)

Tsiviilasi nr 2-24-135369

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu (avaldaja) esitas 02.10.2024 Pärnu Maakohtule

maksekäsu kiirmenetluse avalduse S K (puudutatud isik) 370,22 euro saamiseks. Võlgnik

esitas 12.10.2024 nõudele vastuväite. Pärnu Maakohus 23.10.2024 määrusega andis avaldaja

nõude üle Viru Maakohtule. Viru Maakohus 25.10.2024 jättis avalduse käiguta ja kohustas

avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagita menetluses avaldusele ettenähtud

vormis. Avaldaja esitas 20.11.2024 avalduse koos lisadega, mille maakohus uuesti jättis

käiguta ning määras tähtaja avalduse puuduste kõrvaldamiseks. Avaldaja esitas 05.12.2024

täpsustatud avalduse puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes.

2. Avalduse kohaselt puudutatud isik on korteri nr XXX majas aadressil Kivilinna tn 18,

Narva omanik. Majas on loodud Narva linn, Kivilinna tn 18 korteriühistu. Puudutatud isik

hoidub kõrvale korteriomaniku kohustuste täitmisest. Majandamiskulud tasub osaliselt.

Puudutatud isikule määrati 2022. aastal tasumiseks 2067,47 eurot, kuid tema on tasunud 11

kuu jooksul kokku 1498,21 eurot ehk 569,25 euro vähem. Kuna 2022. a 12. kuu (detsembri)

eest määrati 232,08 eurot ja makse laekus jaanuaris 2023. a, siis 2022. a võlg oli 337,18 eurot

(569,25 — 232,08).

Alates 2023. a jaanuarist hakkas puudutatud isik talle määratud summasid korrektselt maksma

järgneva kuu alguses. Kuid 2023. a septembri eest määratud summat 173,29 eurot ta ei

tasunud. Oktoobri 2023. a eest määratud 247,07 eurot tasuti 09.11.2023. a, novembri 2023. a

eest määratud 245,11 eurot tasuti 09.12.2023. a ning detsembri 2023. a eest määratud 296,79

eurot tasuti 11.01.2024. a. Seega oli puudutatud isiku võlg 2023. a eest 173,29 eurot.

2024. aasta jaanuarist oktoobrini määratud summad tasus puudutatud isik täpselt ja

maksenõudes märgitud tähtaja jooksul. Seisuga 31.10.2024. a on puudutatud isikul põhivõlg

avaldaja ees kokku 521,47 eurot (337,18 + 173,29).

Avaldaja palub mõista puudutatud isikult välja põhivõlg 521,47 eurot, viivised alates

kohtulahendi jõustumisest ning kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses. (Kohus märgib, et 18.02.2025 kinnitas avaldaja lepinguline

esindaja kohtujuristile telefonitsi, et avalduse nõudes on ebatäpsus ja õige sõnastus on: välja

mõista puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis alates kohtumääruse jõustumisest kuni

põhivõla täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.)

3. Kohus 05.12.2024. aastal võttis avalduse menetlusse. Avaldus koos lisadega ja avalduse

menetlusse võtmise määrus koos kirjaliku vastuse nõudega sai puudutatud isik isiklikult kätte

05.12.2024. a e-toimiku kaudu. Puudutatud isik ei esitanud vastust avaldusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduste ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja

hinnanud kogutud tõendeid kogumist, leiab, et asjas on võimalik teha sisuline lahend ning

rahuldada avaldus.

5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on korteriomandi ja

kaasomandi asjad hagita asjad. TsMS § 475 lg 2 sätestab, et kohus vaatab hagita menetluses

läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse. TsMS § 613 lg 1 p 1 alusel kohus

2(4)

Tsiviilasi nr 2-24-135369

lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb

korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike

omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja

kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi

on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

6. Kohus lahendab asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja

läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS

§ 475 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust

ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus

avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel.

7. Avalduse kohaselt, mis on tõendatud ka kinnistusraamatu väljavõttega (dtl 26 – 27), on

puudutatud isik kantud kinnistusraamatusse eluruumi nr XXX, registriosa numbriga XXX,

asukohaga Narva linn, Kivilinna tn 18, omanikuna. Kinnistusaamatu andmetel kuulub

eluruumi juurde 611/42306 mõttelist osa kinnisasjast ja eriomandi esemena eluruum

üldpinnaga 61,10 m2. Puudutatud isik kui eluruumi omanik on avaldaja liige.

8. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 35 lg 1 sätestab, et korteriomandi

kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud

häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid. Sama

paragrahvi lõike 2 p 2 kohaselt käsitatakse tavapärase valitsemisena eelkõige korteriühistu

kaudu tarbitavate teenuste jaoks lepingute sõlmimist. KrtS § 41 lg 1 kohaselt koostab

korteriühistu juhatus korteriühistu majandusaastaks majanduskava, mille üldkoosolek § 41 lg

3 kohaselt kehtestab. KrtS § 40 lg 1 kohaselt teevad korteriomanikud majanduskava alusel

perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele.

9. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule

või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab võlausaldajal

võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist VÕS § 108 lg 1

sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

10. Avaldaja nõue eurot hõlmab ühistu majandamiskulusid perioodi 2022. a – 2023. a eest.

Võlgnevuse kujunemine on välja toodud tabelina (väljavõtted isikukontolt dtl 29 - 39). Lisaks

võlgnevuse kujunemise tabelile on avaldaja esitanud puudutatud isikule esitatud arved, millest

selguvad mh erinevate kulude alaliigid (dtl 41 – 43).

11. Avaldaja esitas korteriomanike hääletusprotokollid (dtl 44 – 69) :

- 30.05.2020. a, millega kehtestati alates 01.05.2020 hooldustasu määraks 0,40 eurot/m2,

remondifondi määraks 0,15 eurot/m2 ja sihtotstarbeliseks kogumiks mai-september 0,10 eurot/

m2

- 11.06.2021. a, millega kinnitati remondifondi määraks 0,20 eurot/m2 ja sihtotstarbeliseks

kogumiseks 0,10 eurot/m2 mai-septembri perioodil;

- 31.05.2022, millega kinnitati hooldustasu määraks 0,40 eurot/m2, remondifondimääraks 0,20

eurot/m2 ja sihtotstarbeliseks kogumiseks 0,10 eurot/m2 mai-septembri perioodil;

- 28.04.2023. a, millega kinnitati hooldustasu määraks 0,50 eurot/m2 ja remondifondi määraks

0,30 eurot/m2.

Muud maksepositsioonid on arvutatud tulenevalt korteri mõõturite näitudest või ühistu poolt

faktiliselt tasutud teenustest (soojuse, elekter, prügi väljaveo osas).

12. Kohus leiab, et kohtule esitatud võlgnevuste arvestus on põhjendatud. Avaldaja on teinud

võlaarvestused vastavalt seadusele. Arvestades avaldaja esitatud ja kohtu tuvastatud

asjaolusid ning seda, et puudutatud isikul puuduvad esitatud asjaolude osas vastuväited, on

3(4)

Tsiviilasi nr 2-24-135369

puudutatud isik rikkunud raha maksmise kohustust, mistõttu tuleb avaldus rahuldada VÕS §

108 lg 1 alusel.

Puudutatud isikult tuleb avaldaja kasuks välja mõista 31.10.2024 seisuga põhivõlgnevus

521,47 eurot.

13. KrtS § 42 lg 1 sätestab, et kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib

korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada

hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt

protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et

kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kohus mõistab puudutatud isikult avaldaja kasuks viivis põhinõudelt 521,47 eurot alates

kohtumääruse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

MENETLUSKULUD

14. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS §

174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

15. Arvestades, et kohus rahuldab avalduse täielikult ning menetluses on osalenud mitu isikut,

on TsMS § 172 lg 1 alusel põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

16. Avalduse kohaselt on avaldaja menetluskuludeks avalduselt riigilõiv 50 eurot ja

lepingulise esindaja kulud (õigusabikulu) 175 eurot (19.11.2024 arve nr 12 summas 125 eurot

ja 04.12.2024 arve nr 16 summas 50 eurot). Puudutatud isik ei esitanud avaldaja

menetluskulude osas seisukohta.

17. TsMS § 138 lg 1, 2 ning TsMS § 139 lg 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 50 eurot. Arve nr 12 on väljastatud seoses hagiavalduse

ettevalmistamise (sh dokumentide kogumine) ja koostamisega summas 125 eurot. Kohus

leiab, et lepingulise esindaja kulu on põhjendatud ja mõistliku suurusega. Põhjendatuks ei saa

pidada avaldaja lepingulise esindaja kulu seoses täpsustatud avalduse ettevalmistamise ja

koostamisega (04.12.2024 arve nr 16). Puudutatud isik ei pea kandma õigusabikulusid, mis on

seotud avalduse puuduste kõrvaldamisega. Seega avaldaja lepingulise esindaja kulu 125 eurot,

saab pidada põhjendatud ja vajalikuks TsMS § 175 lg 1 alusel. Kohus mõistab menetluskulud

puudutatud isikult välja 175 euro ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tamara Šabarova

kohtunik

4(4)