Legislator Case Law & Legislation
2-25-102174/3 AI generated

2-25-102174/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-102174/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada hageja, Aurelius Inkasso OÜ, ja kostja, Estswe Holding OÜ, vahel lepingule 12.08.2024. a loovutas esialgne võlausaldaja VÕS § 164 ja § 167 alusel

Legislator headnote

AI generated

2-25-102174/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: a loovutas esialgne võlausaldaja VÕS § 164 ja § 167 alusel

Keywords

AI generated
debt collection clearing house technical barriers European cooperative trade association compensation fund enforcement of maintenance
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

2-25-102174

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasja number

19.02.2025, Tartu kohtumaja

2-25-102174

Tsiviilasi

Aurelius Inkasso OÜ hagi Estswe Holding OÜ vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aurelius Inkasso OÜ

(registrikood

12904439)

Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige P.J

Kostja: Estswe Holding OÜ (registrikood 14880341)

Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige X.N

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hageja, Aurelius Inkasso OÜ, ja kostja, Estswe Holding OÜ, vahel

sõlmitud kompromiss alljärgnevatel tingimustel:

1.1. Vastavalt Aurelius Inkasso OÜ (edaspidi nimetatud hageja) ja Tuisu OÜ

(edaspidi nimetatud esialgne võlausaldaja) vahel sõlmitud nõude loovutamise

lepingule 12.08.2024. a loovutas esialgne võlausaldaja VÕS § 164 ja § 167 alusel

Estswe Holding OÜ (edaspidi nimetatud kostja) ja esialgse võlausaldaja

vahelisest tehingust tuleneva rahalise nõude (Arve nr 2523) (27.02.2024)

hagejale.

1.2. Kostja võlg hageja ees seisuga 13.02.2025 on 5 000 eurot.

1.3. Hageja loeb nõude rahuldatuks, kui kostja tasub 5000 eurot hageja Aurelius

Inkasso OÜ arveldusarvele nr EE09 1010 2202 4606 4227 (SEB Pank)

alljärgneva maksegraafiku alusel:

26.02.2025 – 500 eurot;

26.03.2025 – 500 eurot;

26.04.2025 – 500 eurot;

26.05.2025 – 500 eurot;

26.06.2025 – 500 eurot;

26.07.2025 – 500 eurot;

26.08.2025 – 500 eurot;

26.09.2025 – 500 eurot;

26.10.2025 – 500 eurot;

26.11.2025 – 500 eurot.

2-25-102174

1.4. Kohtumääruse punktis 1.3 toodud maksega viivitamise korral on hagejal õigus

koheselt sisse nõuda kogu kohtumääruse punktis 1.2 toodud summa ning nõuda

viivist 0,2% hetkeks tagastamata võlgnevuselt päevas.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-102174 menetlus.

3. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

4. Toimetada määrus pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aurelius Inkasso OÜ (hageja) esitas 23.01.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Estswe Holding OÜ (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Aurelius Inkasso OÜ palus Estswe Holding OÜ-lt välja mõista põhinõude 4700,15 eurot,

riigilõivu avalduselt 141 eurot ja menetluskulu 20 eurot.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt müüs Tuisu OÜ Estswe Holding OÜ-le

kettniiduki, kuid Estswe Holding OÜ ei tasunud tähtaegselt kauba eest (arve nr 2523).

Aurelius Inkasso OÜ omandas nõude loovutamise teel 12.08.2024. Pooled sõlmisid nõude

tasumiseks 01.11.2024 maksekokkuleppe, kuid Estswe Holding OÜ ei pidanud kokkuleppest

kinni ja ei tasunud ühtegi makset.

2. Pärnu Maakohus otsustas 17.02.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda

asja üle Tartu Maakohtule, sest pooled esitasid 14.02.2025 kohtule kinnitamiseks

maksekokkuleppe. Pärnu Maakohtu hinnangul ei olnud tegemist maksekokkuleppe vaid

kompromissiga.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et poolte kompromiss on võimalik kinnitada ja asja menetlus lõpetada.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt annab

makseettepaneku koostanud kohus asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu

kiirmenetluse avalduses märgitud kohtule, arvestades kohtualluvuse sätteid, kui

avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku

kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut

TsMS §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise

alustamist. Kui kohus kompromissi ei kinnita, jätkab ta asja menetlemist

hagimenetluses TsMS §-s 487 sätestatu kohaselt. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad

pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.

Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega

või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

Kohtu hinnangul ei esine aluseid TsMS § 430 lg 3 järgi, mis tingiksid poolte kompromissi

kinnitamata jätmise. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega, ei riku

olulist avalikku huvi ning seda on võimalik täita. Eeltoodu alusel kinnitab kohus poolte

kompromissi ja lõpetab asja menetluse.

2-25-102174

5. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda

kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

Menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud

ja protsessuaalsed tagajärjed, nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest

ei tulene teisiti.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad

kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud

teisiti. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik