2-24-2590/20 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-2590

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Heli Käpp

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-2590

Tsiviilasi

A. A..'i, B. B. 'i, J. O.'i ja H. L. O.'i hagi J. K.'i vastu elatise

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

A. A..'i elatise nõude hind 2089,89 eurot

B. B. 'i elatise nõude hind 1776,42 eurot

J. O.'i elatise nõude hind 1699,92 eurot

H. L. O.'i elatise nõude hind 1699,92 eurot

Menetlustoiming

Elatise nõude osas menetluse lõpetamine kompromissi

kinnitamisega

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hagejad:

1. A. A.. (isikukood XXX);

2. B. B. (isikukood XXX)

3. J. O. (isikukood XXX)

4. H. L. O. (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja A. O. (isikukood: XXX; e-post:

XXX)

Kostja: J. K. (isikukood XXX); kostja seaduslik esindaja

eestkostja XXX (vallavalitsuse kaudu), volitatud esindaja

Reet Maiste (e-post: XXX)

Korraldav kohtuistung

18. veebruar 2025, osalesid A. O. ja Reet Maiste

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada alaealiste A. A.. ’i, B. B. ’i, J. O. ’i ja H. L. O. ’i seadusliku esindaja A. O. ’i ning

kostja J. K. eestkostja Türi Vallavalitsuse volitatud esindaja Reet Maiste vahel 18. veebruaril

2025 korraldaval kohtuistungil sõlmitud järgmine kompromiss:

1.1. J. K. tasub alates 1. veebruarist 2025 kuni laste täisealiseks saamiseni A. A.. ’i, B. B. ’i,

J. O. ’i ja H. L. O. ’i ülalpidamiseks elatist kokku 150 eurot kuus, mis jaguneb laste vahel

võrdselt, s.o 37,50 eurot ühe lapse kohta kuus.

1.2. Elatise maksab J. K. iga kuu 08. kuupäevaks laste ema A. O. ’i pangakontole.

1.3. 2025.a veebruarikuu elatisemakse 150 eurot maksab J. K. A. O. pangakontole 20.

veebruariks 2025 (kaasa arvatud).

1/3

2-24-2590

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-2590.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu kohus

menetluskulude suurust kindlaks ei määra.

Edasikaebamise kord

TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa määruse peale määruskaebust esitada, sest

pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele

(seaduslike esindajate kaudu) kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg-te 1 ja 3).

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on A. A.. , B. B. , J. O. ja H. L. O. 15.veebruaril 2024 esitatud

hagi J. K. vastu põlvnemise tuvastamiseks ja elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §

101 sätestatud alustel arvutatavas miinimummääras alates põlvnemise tuvastamisest.

2. Kostja nimel esitas kirjaliku vastuse kostjale määratud eestkostja, Türi Vallavalitsus. Kostja

palus jätta hagi rahuldamata, sest kostjal on kahtlusi oma isaduse suhtes. Kostja on piiratud

teovõimega ja puuduva töövõimega isik, tema sissetulekud ja varaline olukord ei võimalda

maksta hagejate nõutavas suuruses elatist.

3. Kohtumääruse alusel tegi Eesti Kohtuekspertiisi Instituut asjas bioloogilise suguluse

hindamise ekspertiisi. 19. septembri 2024 ekspertiisiakti nr XXX kohaselt tuvastati DNA-

analüüsiga, et kõik neli hagejat põlvnevad kostjast. Kostja seaduslik esindaja 18. veebruaril 2025

eelistungil loobus vastuväidetest põlvnemise tuvastamise nõudele ning kohus osaotsusega

rahuldas hagejat põlvnemise tuvastamise hagi.

4. Elatise nõude osas jõudsid hagejate seaduslik esindaja ja kostja seaduslik esindaja

kokkuleppele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 2 kohaselt kohus protokollis

poolte avaldatud kompromissi tingimused: kostja tasub alates 1. veebruarist 2025 neljale lapsele

elatist kokku 150 eurot kuus, summa jaguneb laste vahel võrdselt; elatis makstakse iga kuu 08.

kuupäevaks laste ema kontole, 2025.a veebruarikuu makse tasub kostja 20. veebruariks 2025.

Pooled võtsid arvesse, et kostja on raske puudega ja puuduva töövõimega isik, tema

sissetulekuks on töövõimetoetus ja puudega isiku sotsiaaltoetus. Eestkostja esitatud andmetel on

J. K. oma sissetulekutest suuteline maksma elatist maksimaalselt 150 eurot kuus. J. K.-le

kuuluv korter on tema elukoht. J. K.-le kuulub pärimisõiguse alusel 3/20 mõttelist osa

ühisomandisse kuuluvast kinnisasjast, mis ei oma arvestatavat väärtust ja mida ühisvara osana

võõrandada ei ole võimalik. J. K. on piiratud teovõimega ja tema üle on 2007. aastast seatud

eestkoste, eestkostja ülesandeks on J. K. tehingute tegemine kõigi asjade ajamine ja tema

esindamine; eestkostja nõusolekuta võib J. K. teha pisitehingud kuni 15 euro ulatuses nädalas,

kuid mitte rohkem kui 50 euro ulatuses kalendrikuus.

Laste ema A. O. on samuti puuduva töövõimega, kuid töötab osakoormusega ja teenib u 300

eurot kuus. A. O. sissetulekud kokku ühes kuus on u 2000 eurot: lisaks töötasule töövõimetoetus

(20,57 eurot päev, u 600 eurot kuus), riiklikud peretoetused kokku 1224 eurot (lapsetoetus 360

eurot, lasterikka pere toetus 450 eurot, puudega lapse toetus 414 eurot). Hagejate emale kuulub

kasutuseta seisev korter Kiviõlis, seda ei ole õnnestunud üürile anda ega müüa.

Samuti võtsid pooled arvesse, et laste faktilised kulud on väiksemad kui seaduses sätestatud

miinimumelatise kahekordne määr, laste kulud on osaliselt kaetud lapsetoetusega (hagejatest A.

A..-le ja B. B.-le makstakse 80 eurot kuus, J. O.-le ja H. L. O.-le makstav lapsetoetus on 100

eurot kuus), lasterikka pere toetusest PKS § 101 lg 5 teises lauses sätestatud ulatuses (s.o pool

lasterikka pere toetusest, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel ehk (450/2)/

4=56,25 eurot lapse kohta kuus) ning kolmele nooremale lapsele makstava puudega lapse

toetusest (á 138 eurot kuus).

2/3

2-24-2590

5. Kohus selgitas pooltele kokkuleppe kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi.

Pooled kinnitasid, et jäävad sellise kompromissi juurde ning kokkuleppel välistasid kompromissi

kinnitava kohtumääruse peale edasikaebamise õiguse.

6. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Pooled on

kokku leppinud elatise maksmiseks PKS §-s 101 sätestatud alustel arvutatavast

miinimummäärast oluliselt väiksemas ulatuses, arvestades, et asjas esinevad PKS § 102 lg-s 2

sätestatud mõjuvad põhjused ja asjaolud elatise vähendamiseks alla alammära. TsMS § 430 lg 1

kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada

kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse.

Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

7. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras

täidetav.

8. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel. TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja

põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Samuti TsMS § 168 lg 3 kohaselt

jäävad kompromissi korral menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled

teisiti kokku ei leppinud ning menetluskulud jäävad iga kulu kandnud menetlusosalise enda

kanda.

9. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu ei ole vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude

suurust kindlaks määrata.

10. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse

välistada. TsMS § 466 lg-te 1 ja 3 alusel jõustub määrus, mis seaduse kohaselt on jõustumise

järel täitedokumendiks, pooltele kättetoimetamisest. Selles asjas on hagejad ja kostja piiratud

teovõimega isikud, kohtumäärus toimetatakse neile kätte seaduslike esindajate kaudu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik

3/3