2-24-11710/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Kai Härmand

Ege Pilme

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-11710

Tsiviilasi

M. O. maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise

otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik: M. O. (isikukood XXX, e-post XXX)

Usaldusisik: Ly Müürsoo (OÜ Sentire MK Tallinn, Väike-

Ameerika 8-203, 10129, tel: 5097383, e-post:

lyy.myyrsoo@mail.ee )

Resolutsioon

1. Rahuldada M. O. maksejõuetusavaldus ja algatada võlgade ümberkujundamise menetlus.

2. Usaldusisikul Ly Müürsoo esitada kohtule võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 60 päeva

jooksul alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

3. Teha käesolev kohtumäärus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.

4. Jätta menetluskulud võlgniku kanda.

5. Määrata usaldusisiku Ly Müürsoo tasuks 1622,60 eurot (sh käibemaks), mis välja mõista

võlgnikult M. O. usaldusisiku Ly Müürsoo kasuks, kohustusega maksta see summa OÜ

Sentire M.K. arvelduskontole EEXXX Swedbank AS-s.

Edasikaebamise kord

Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või

maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu

määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik,

võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul

kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Harju Maakohtu menetluses on M. O. maksejõuetusavaldus. Kohus võttis 21.08.2024

määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Ly Müürsoo.

Usaldusisik esitas 06.09.2024 aruande. Aruande kohaselt teeb M. O.le 2024.a

väljamakseid X OÜ. Kuuel esimesel kuul on netosissetulek 1968 eurot, juulis oli

netosissetulek 2145,12 eurot. Usaldusisikule teadaolevalt võlgnikul vara ei ole.

Teadaolevaid kohustusi on vähemalt 54 813,53 eurot. Võlgniku vara suhtes

maksejõuetusavalduse menetlusse võtmise ajal aktiivseid täitemenetlusi ei olnud.

Usaldusisik leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Usaldusisiku hinnangul on

pankrotimenetlus võlgnikule vähekoormavam kui võlgade ümberkujundamise

menetlus.

09.09.2024 kohustas kohus võlgnikku tasuma usaldusisiku tasu kolme osamaksena

kohtu deposiitkontole. Käesolevaks hetkeks on võlgnik tasunud kohtu määratud

summa täies ulatuses kohtu deposiitkontole.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 19 lg 1 sätestab, et kohus algatab

võlgade ümberkujundamise menetluse, kui võlgnik on makseraskustes, kuid ei ole

veel püsivalt maksejõuetu, eelkõige kui võlgniku makseraskused ei ole ilmselgelt

ületatavad võlgade ümberkujundamise menetlust läbi viimata, muu hulgas võlgniku

vara realiseerimisega võlgade katteks ulatuses, mida võib võlgnikult mõistlikult

eeldada. Võlgnik loetakse makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei

suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sama sätte kolmanda

lõike kohaselt võib kohus jätta võlgade ümberkujundamise menetluse algatamata, kui

võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud oluliselt ebaõigeid või

ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste

kohta; võlgnik keeldub esitatud andmeid vandega kinnitamast või kohtu nõutud

täiendavaid andmeid esitamast; võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või

täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 381 ja

3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ja karistusandmed ei ole karistusregistrist

kustutatud; võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne avalduse esitamist või pärast

seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid või ebatäielikke andmeid

oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid soodustusi riigilt,

kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude maksmist;

võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda

tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist või

teinud tahtlikult võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, muu hulgas võib

võlausaldajate huvide kahjustamine seisneda vara peitmises või raiskamises; võlgnik

on jätnud usaldusisiku tasu ja kulutuste katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole

kohtu määratud summa tasumata. Kohus ei algata võlgade ümberkujundamise

menetlust, kui ta on võlgniku võlgade ümberkujundamise menetluse viimase kümne

aasta jooksul enne avalduse esitamist juba algatanud või otsustanud võlgniku

kohustustest vabastamise (FiMS § 19 lg 4).

Kohtule esitatud andmetest ja usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnik on

makseraskustes. Usaldusisik leiab, et võlgnikule on pankrotimenetlus vähekoormavam

kui võlgade ümberkujundamise menetlus. Usaldusisiku aruande kohaselt on võlgniku

netosissetulek 2145,12 eurot. Võlgnikul muu vara puudub ja kohustusi on vähemalt 54

813,53 eurot. Võlgnik on soovinud võlgade ümberkujundamise menetlust ja tasunud

nõutud usaldusisiku tasu kohtu deposiitkontole. Kohus peab põhjendatuks eeltoodust

lähtuvalt rahuldada võlgniku maksejõuetusavaldus ja algatada võlgade

ümberkujundamise menetlus.

FiMS § 19 lg 5 kohaselt kui kohus algatab võlgniku võlgade ümberkujundamise

menetluse, määrab ta kuni 60 päeva pikkuse tähtaja, mille jooksul usaldusisik peab

kohtule esitama ümberkujundamiskava. Kohus võib vajaduse korral tähtaega

pikendada kuni 30 päeva võrra. Kohus määrab, et usaldusisikul tuleb kohtule esitada

võlgade ümberkujundamiskava hiljemalt 60 päeva jooksul alates käesoleva

kohtumääruse jõustumisest. Ümberkujundamiskava peab vastama seaduses sätestatud

nõuetele, eelkõige FiMS § 20 sätestatule.

Kohus selgitab, et võlgnik annab kohtule ja usaldusisikule ning kohtu korraldusel ka

võlausaldajatele viivitamata teavet, mida nad vajavad seoses võlgade

ümberkujundamise menetlusega (FiMS § 23 lg 1). FiMS § 23 lg 2 kohaselt osutab

võlgnik viivitamata usaldusisikule abi tema ülesannete täitmisel. Kui kohus või

usaldusisik peab võlgniku varalise olukorra kindlakstegemiseks vajalikuks kontrollida

võlgniku vara, on võlgnik kohustatud oma vara ette näitama või võimaldama varale

juurdepääsu. Kohus hoiatab, et kui võlgnik ei täida eelmainitud kohustusi, võib kohus

jätta ümberkujundamiskava kinnitamata (FiMS § 23 lg 3).

FiMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest

tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud

vajalike kulutuste hüvitamist. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja

vajalikud kulutused pankrotiseaduses (PankrS) ajutise halduri tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus võib määrata usaldusisiku tasu ja vajalike

kulutuste hüvitamise pankrotiseaduse § 23 lõike 4 alusel ka juhul, kui pankrot

kuulutatakse välja FiMS § 45 lõike 2 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks

väljamakseteks. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS

§ 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus

usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel ja arvestab tasu suuruse määramisel

usaldusisiku ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskusi.

Vastavalt FiMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste

tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. PankrS § 23 lg 1 järgi on

ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab

kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,

mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks

ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega

seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa,

mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga

ühekordsest alammäärast. 2024. aastal oli kuupalga alammäär 820 eurot ehk tunnitasu

ülemmäär 164 eurot.

Usaldusisik palub määrata enda tasuks 9,5 töötunni eest 1330 eurot (140€/tund),

millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele

taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka

usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus usaldusisiku tasu

suuruseks 1330 eurot, millele lisandub käibemaks. Usaldusisiku tasu mõistab kohus

välja võlgnikult. Usaldusisiku tasu tuleb võlgnikul tasuda OÜ-le Sentire M.K., mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kai Härmand

kohtunik