1-21-5746/689 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Valga kohtumaja

Kriminaalasja number

1-21-5746 (juurde liidetud 1-21-6672, 1-22-830, 1-22-1678

ja 1-22-2471)

Kohtu koosseis

Annemarie Gerassimov, rahvakohtunikud Ülle Oras ja Helju

Hõbe

Kohtuistungi sekretär

Kohtujurist

Tõlk

Kaie Kaseorg, Reelika Käis, Kersti Karja

Christina Lainemäe

Alla Korkin, Alla Lašmanova, Tiina Mõtsar, Natalja

Tselikova

Kriminaalasi

Prokurör

M.V. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi;

Gints Vadzis süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

– kriminaalasi 22760000012;

K.S. süüdistatuna KarS § 183 lg 1 ja § 185 lg 2 p 2 järgi;

Lo.S. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1 järgi;

Hendriks Beks süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, § 185 lg 2

p 2 ja § 188 lg 2 p 2 järgi;

A.M. süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

– kriminaalasi 22760000009;

Jevgénijs Markovićs süüdistatuna KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi – kriminaalasi 21261000151;

Sanita Baškere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS §

185 lg 2 p 2, 3 järgi;

Mollija Matuļēviča süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja

KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi;

Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS

§ 185 lg 2 p 2, 3 järgi;

Kaspars Matuļēvičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja

KarS § 185 lg 2 p 2 järgi – kriminaalasi 21760000121

Ülle Hõrak

Süüdistatav

MOLLIJA MATULEVIČA

Süüdistus

Kaitsja

ID 45410070057; elukoht: xxx (viibib vahistatuna Tartu

Vanglas); tõkend – vahistamine, kahtlustatavana oli kinni

peetud 21.04.2021 ja vahistatud 23.04.2021 Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja määrusega.

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

Vandeadvokaadi abi Marika Suurpere riigi õigusabi korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

NADEŽDA SIMANE

ID 39106035725; elukoht: xxx; tõkend – vahistamine,

kahtlustatavana oli kinni peetud 21.04.2021 ja vahistatud

23.04.2021 kuni 15.07.2024

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

Silvi Erro volikirja alusel

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

KASPARS MATULEVIČS

ID 38112040097; elukoht: xxx; tõkend – vahistamine,

kahtlustatavana oli kinni peetud 21.04.2021 ja vahistatud

23.04.2021 kuni 15.07.2024

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

Vandeadvokaat Robert Sprengk riigi õigusabi korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

JEVGÉNIJS MARKOVIĆS

ID 040791-12257; elukoht: xxx; vahistatud 10.03.2021 kuni

15.07.2024

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Vandeadvokaadi abi Andres Veski riigi õigusabi korras

A.M.

ID 35207130146; xxx kodanik, elukoht: xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 21.04.2021-23.04.2021;

tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

Vandeadvokaadi abi Anne Vissak riigi õigusabi korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

SANITA BAŠKERE

ID 49008060060; elukoht: xxx; tõkend – vahistamine,

kahtlustatavana oli kinni peetud 21.04.2021 ja vahistatud

23.04.2021 kuni 15.07.2024

KarS § 184 lg 2 p 1, 2, KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

Vandeadvokaat MA. Valge riigi õigusabi korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

M.V.

ID 020667-10902; xxx kodanik; elukoht: xxx, xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2021 Läti Vabariigis,

Eesti Vabariigile välja antud 22.07.2021 ja vahistatud

22.07.2021-03.02.2022; tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 184 lg 2 p 1, 2

Vandeadvokaat Argo Küünemäe määratud korras,

asenduskaitsjana vandeadvokaat Anu Pärtel määratud korras

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

Süüdistatav

Süüdistus

Kaitsja

GINTS VADZIS

ID 010565-10904; xxx kodanik; elukoht: xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 20.07.2021 Läti Vabariigis,

Eesti Vabariigile välja antud 22.07.2021 ja vahistatud

22.07.2021-03.02.2022; tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 184 lg 2 p 1, 2

Vandeadvokaat Meelis Masso riigi õigusabi korras

Lo.S.

ID 46805055727; xxx kodanik; elukoht: xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 21.04.2021-23.04.2021;

tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 184 lg 2 p 1

Vandeadvokaat Rein Napa riigi õigusabi korras

HENDRIKS BEKS

ID 39904215714 xxx kodanik; elukoht: xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 21.04.2021-23.04.2021;

tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 184 lg 2 p 1; 185 lg 2 p 2 ja § 188 lg 2 p 2

Vandeadvokaadi abi Aivar Kello riigi õigusabi korras

K.S.

ID 49602057020; xxx kodanik; elukoht: xxx; oli

kahtlustatavana kinni peetud 21.04.2021-23.04.2021;

tõkendit kohaldatud ei ole

KarS § 183 lg 1 ja 185 lg 2 p 2

Jurist Roman Ippolitov lepingu alusel

RESOLUTSIOON

A. Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi tõendite

puudumise tõttu järgmises:



alates 2018 jaanuar kuni 2019 mai 27 grammi kanepi omandamises Valga linnas



2019 juunist kuni 21.04.2021 Kaspars Matulevičsile ja Sanita Baškerele kanepi

edasi andmises



2019 juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele kanepi edasi andmises



2020. aastal A.Z.ile kanepi edasi andmises



perioodil 2020 suvi-sügis D.D. kanepi edasi andmises



2018 jaanuarist kuni 16.01.2020 A.S. kanepi müümises.

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille

kohaselt omandas 14.11.2020 Kaspars Matulevičsilt 150 kuni 300 grammi kanepit ning

mille oli eelnevalt Jevgenijs Markovićs Kaspars Matulevičsile üle andnud, prokuröri

poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille

kohaselt andis ta 2020. a suvel G.M. vähemalt 0,5 grammi kanepit, prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille

kohaselt andis ta perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgenijs Markovićsile iga korra

kanepi transportimise eest vähemalt 37 grammi kanepit, prokuröri poolt süüdistusest

loobumise tõttu.

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 184 lg 1, 2 järgi episoodis, mille

kohaselt andis ta perioodil 2020 august kuni november R.R. vähemalt 7,5 grammi

kanepit, prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Mollija Matuleviča süüdistuses KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille

kohaselt müüs ta 2019. a sügisel G.M. vähemalt 0,5 grammi kanepit, prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Süüdi tunnistada Mollija Matuleviča KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks 4

(neli) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu Valga kohtumaja 16.01.2020

kohtuotsusega 1-20-187 mõistetud ärakandmata karistuse 1 (ühe) aasta vangistuse võrra

ja liitkaristuseks mõista 5 (viis) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

Tõkend – vahistamine – jätta Mollija Matuleviča suhtes muutmata ning KarS § 68 lg 1

alusel lugeda karistuse kandmise aja algust isiku kahtlustatavana kinnipidamisest, s.o 21.

aprillist 2021.

Menetluskulud

:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Mollija Matuleviča kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0619) summas 168 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest M.

Matuleviča osa ½ ehk 171 eurot;

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest M.

Matuleviča osa ½ ehk 331,50 eurot;

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest M.

Matuleviča osa ¼ ehk 156,75 eurot;

6) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest M.

Matuleviča osa ¼ ehk 165,75 eurot;

7) määratud kaitsjale M. Paabumetsale makstud tasu 162 eurot;

8) määratud kaitsjale M. Suurperele makstud tasu 5844,94 eurot;

9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 alusel ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktides 7 ja 8 nimetatud

menetluskuludest, s.o 4204,86 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa, punktides 7 ja 8

nimetatud menetluskuludest, s.o 1802,08 eurot, mõista välja Mollija Matulevičalt riigi

tuludesse.

Punktides 2, 3 ja 9 nimetatud menetluskulud, s.o 2554 eurot mõista KrMS § 180 lg 1

alusel välja Mollija Matulevičalt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 105 eurot (p 1) ja punktides 4, 5, 6

nimetatud kulud (331,50+156,75+165,75).

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude summas 4356,08 eurot

tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

B. Õigeks mõista Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 16.03.2021 V.R.

ja 11.12.2020 - 12.12.2020 G.M. kanepi edasiandmise episoodides prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Nadežda Simane süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kanepi

edasiandmise episoodides A.Š., D.D., A.A., K.S., A.Ž., A.S., V.B., S.P., G.M., A.B., A.K.,

V.R., L.L., J.N. ning Hendriks Beksile 14,5 grammi kanepi edasiandmise episoodis

tõendite puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada Nadežda Simane KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõista 3

(kolm) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Nadežda Simane poolt ära kantud karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 21. aprillist 2021 kuni 15. juulini 2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja

24 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 7 kuud

6 päeva.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Nadežda Simane ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud

:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Nadežda Simane kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot;

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest N.

Simane osa 1/3 ehk 323 eurot;

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0621) summas 84;

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

N. Simane osa 1/3 ehk 221 eurot;

5) määratud kaitsjale Heiki Kuningale makstud tasu 324 eurot;

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot

7) valitud kaitsjale Silvi Errole makstud tasu 3000 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktis 5 nimetatud

menetluskulust, s.o 226,80 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 2 nimetatud

menetluskulust, s.o 97,20 eurot, mõista välja Nadežda Simanelt riigi tuludesse.

Punktides 3, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud, s.o 2520 eurot mõista KrMS § 180 lg 1

alusel välja Nadežda Simanelt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud summas 74 eurot (p 1) ja punktis 2 nimetatud

kulu 323 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta Nadežda Simane enda kanda 1/3 ehk

1000 eurot valitud kaitsja kuludest (p 7) ning välja mõista Eesti Vabariigilt Nadežda

Simane kasuks 2/3 punktis 7 näidatud kulust ehk 2000 eurot.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Nadežda Simanelt riigi kasuks välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas 2617,20 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

C. Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodis,

mille kohaselt omandas Kaspars Matulevičs 14.11.2020 Jevgenijs Markovićsilt 150 kuni

300 grammi kanepit ning seejärel Mollija Matulevičsile edasi andis, prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kanepi

edasiandmises K.F., Ks.F. ja A.S. tõendite puudumise tõttu.

Õigeks mõista Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 77,51 grammi

kanepiõisikute hoidmises oma elukohas tõendite puudumise tõttu.

Süüdi tunnistada Kaspars Matulevičs KarS § 183 lg 1 järgi ja karistuseks mõista 1 (üks)

kuu vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kantuks eelvangistuses (21.04.2021 kuni

15.07.2024) viibitud ning mõistetud karistusele vastava ajaperioodi alusel.

Lõpetada kriminaalmenetlus Kaspars Matulevičs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

episoodis, mille kohaselt ta tarvitas korduvalt omandatud kanepit.

Menetluskulud

:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Kaspars Matulevičs kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 602T) 71 eurot;

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest K.

Matulevičsi osa ¼ ehk 156,75 eurot ;

3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest K.

Matulevičsi osa ¼ ehk 165,75 eurot;

4) määratud kaitsjale R. Sprengkile makstud tasu 8564,12 eurot;

5) määratud kaitsjale A. Saarele makstud tasu 157,20 eurot;

6) sõidukite Mercedes-Benz ML350 registreerimisnumbriga 931CLN, Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga 998DBL ja Renault Megane Scenic registreerimismärgiga

671KBD teisalduskulud summas 549,99 eurot;

7) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 90% punktides 4-5 nimetatud

menetluskuludest, s.o 7849,19 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 4-5 nimetatud

menetluskuludest, s.o 872,13 eurot, mõista välja Kaspars Matulevičsilt riigi tuludesse.

Punktis 7 nimetatud menetluskulu, s.o sundraha summas 1329 eurot tuleb KrMS § 180

lg 1 alusel välja mõista Kaspars Matulevičsilt riigi tuludesse.

Jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud (p 1) summas 71 eurot ning punktides 2, 3, 6

nimetatud kulud (156,75+165,75+549,99).

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Kaspars Matulevičsilt riigi kasuks välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas kokku 2201,13 eurot tasumine 12 kuu jooksul

alates kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

D. Õigeks mõista Jevgenijs Markovićs süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi



14.11.2020 kanepi edasiandmises Kaspars Matulevičsile prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.



tuvastamata koguses kanepi omandamises perioodil 2020 september kuni

10.03.2021 Mollija Matulevičalt kanepi transportimise eest prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Süüdi tunnistada Jevgenijs Markovićs süüdistusest KarS § 184 lg 1 järgi ja karistuseks

mõista 4 (neli) aastat vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg

10.03.2021 – 15.07.2024. a s.o 3 aastat 4 kuud ja 5 päeva ja kandmisele kuuluvaks

karistuseks lugeda 7 (seitse) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta Jevgenis Markovićsile mõistetud karistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Jevgenijs Markovićs ei pane 4 (neli) aasta 1 (ühe) kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Jevgenijs Markovićs kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest

J. Markovićsi osa 1/2 ehk 42 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0266) summas 1767 eurot;

4) määratud kaitsjale A. Veskile makstud tasu 9976,26 eurot;

5) sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33

eurot;

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 60% punktis 4 nimetatud

menetluskuludest, s.o 5985,76 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 4 nimetatud

menetluskulust, s.o 3990,50 eurot, mõista välja Jevgenijs Markovićsilt riigi tuludesse.

Punktides 2, 5 ja 6 nimetatud menetluskulud, s.o pool narkootilise aine ekspertiisi kulust

42 eurot, sõiduki teisalduskulud 183,33 eurot ja sundraha 2215 eurot tuleb KrMS § 180

lg 1 alusel välja mõista Jevgenijs Markovićsilt riigi tuludesse.

Punktides 1 ja 3 nimetatud menetluskulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot

ja DNA-ekspertiisikulu 1767 eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Jevgenijs Markovićsilt riigi tuludesse välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas 6430,83 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa

ulatuses kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

E. Õigeks mõista A.M. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 14.11.2020 episoodis

prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista A.M. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

Menetluskulud

:

KrMS § 175 lg 1 alusel on A.M. kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest A.M.i osa

¼ ehk 156,75 eurot ;

2) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest A. M.

osa ¼ ehk 165,75 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest A. M. osa

½ ehk 171 eurot ;

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest A. M.

osa ½ ehk 331,50 eurot;

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest A. M. osa

1/2 ehk 57 eurot;

6) määratud kaitsjale A. Pärtelile makstud tasu 157,20 eurot;

7) määratud kaitsjale A. Vissakule makstud tasu 8358,44 eurot;

8) sõiduki Seat Cordoba registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kõik A.M. menetluskulud riigi kanda.

F. Õigeks mõista Sanita Baškere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi perioodil 2021

jaanuar kuni 2021 märts D.D.le 2,5 grammi kanepi edasiandmise episoodis prokuröri

poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Sanita Baškere süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi 271,44 grammi

kanepi edasiandmises A.S. perioodil 2018 suvest kuni 31.07.2020 tõendite puudumise

tõttu.

Süüdi tunnistada Sanita Baškere KarS § 184 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 3

aastat 6 kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Sanita Baškere poolt ära kantud karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 21. aprillist 2021 kuni 15. juulini 2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja

24 päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 3 kuud

6 päeva.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Sanita Baškere ei pane 3 aasta 7 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud

:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Sanita Baškere kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0622) summas 252 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest S. Baškere

osa ¼ ehk 156,75 eurot;

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest S.

Baškere osa ¼ ehk 165,75 eurot;

5) määratud kaitsjale MA. Valgele makstud tasu 15320,52 eurot;

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 70% punktis 5 nimetatud

menetluskuludest, s.o 10978,53 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 5 nimetatud

menetluskulust, s.o 4705,09 eurot, mõista välja Sanita Baškerelt riigi tuludesse.

Punktides 2, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi kulu 252

eurot, veerand sõrmejäljeekspertiisi kulust 165,75 eurot ja sundraha 2215 eurot tuleb

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Sanita Baškerelt riigi tuludesse.

Punktides 1 ja 3 nimetatud menetluskulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot

ja veerand DNA-ekspertiisikulust 156,75 eurot jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Sanita Baškerelt riigi tuludesse välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas 7337,84 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

G. Õigeks mõista M.V. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.

Menetluskulud

KrMS § 175 lg 1 alusel on M.V. kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0444) summas 57 eurot;

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest M. V. osa

½ ehk 57 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0589) summas 57 eurot;

4) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0571) summas 57 eurot;

5) määratud kaitsjale Ahto Sirendile makstud tasu 1086,60 eurot;

6) määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 16576,18 eurot;

7) määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu 1454,64 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kõik M.V. menetluskulud riigi kanda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

Rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise taotlus M.V. Eesti Vabariigis eelvangistuses

viibitud aja eest (20.07.2021 kuni 03.02.2022, s.o 195 päeva) ning mõista Eesti Vabariigilt

M.V. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 12376,65 (195 päeva x päevamäär 63,47

eurot) eurot.

Mittevaralise kahju hüvitis kanda M.V. arveldusarvele xxx, AS SEB pank.

H. Õigeks mõista Gints Vadzis süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi



14.11.2020 kanepi edasiandmises Kaspars Matulevičsile prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Süüdi tunnistada Gints Vadzis süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 2 järgi ja karistada teda 4

(neli) aasta 6 (kuus) kuu pikkuse vangistusega.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Gints Vadzise poolt ära kantud karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 20. juulist 2021 kuni 03. veebruarini 20221, s.o 6 kuud ja 14

päeva, seega ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 3 aastat

11 kuud 16 päeva.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Gints Vadzis ei pane 5 (viis) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Gints Vadzis kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest

G. Vadzise osa ½ ehk 42 eurot;

2) määratud kaitsjale Meelis Massole makstud tasu 13007,88 eurot;

3) määratud kaitsjale Laureana Telgile makstud tasu 1122,16 eurot;

4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 65% punktides 2-3 nimetatud

menetluskuludest, s.o 9444,80 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktides 2-3 nimetatud

menetluskulust, s.o 5085,66 eurot, mõista välja Gints Vadziselt riigi tuludesse.

1 Eelvangistuse viibimise aja algust arvata alates 20.07.2021 Euroopa vahistamismääruse

alusel Läti Vabariigis kahtlustatava kinnipidamisest kuni 03.02.2022, sest Tartu Maakohtu

Valga kohtumaja määrusega 3. veebruar 2022 kriminaalasjas nr 1-21-6644

(20260100103) vabastati süüdistatavad Gints Vadzis ja M.V. vahi alt 03.02.2022. a., vt

otsuse peatükk XIII, alapunkt f.

Punktides 1 ja 4 nimetatud menetluskulud, s.o pool narkootilise aine ekspertiisi kulust

42 eurot ja sundraha 2215 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Gints

Vadziselt riigi tuludesse.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Gints Vadziselt riigi tuludesse välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas 7342,66 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

I. Õigeks mõista Lo.S. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi A.A. ja D.D. kanepi

edasiandmise episoodides prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Lo.S. süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Lo.S. kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot;

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest Lo.

S. osa 1/3 ehk 323 eurot;

3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

Lo.S. osa 1/3 ehk 221 eurot;

4) määratud kaitsjale Rein Napale makstud tasu 11272,36 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kõik Lo.S.menetluskulud riigi kanda.

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

Rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise taotlus Lo.S. Eesti Vabariigis eelvangistuses

viibitud aja eest (21.04.2021 kuni 23.04.2021, s.o 3 päeva) ning mõista Eesti Vabariigilt

Lo.S. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 190,41 (3 päeva x päevamäär 63,47 eurot)

eurot.

Rahuldada raha (60 eurot) arestimisega tekitatud kahju hüvitamise taotlus ning mõista

Eesti Vabariigilt Lo.S. kasuks välja hüvitis raha arestimisega tekitatud kahju eest

summas, mis vastab 60 eurolt arvestatud intressile 6% aastas alates 02.09.2021 kuni

hüvitise tasumiseni Lo.S.

Jätta rahuldamata taotlus õiglase mittevaralise kahju hüvitamiseks Lo.S. maine ja

tervise kahjustamise eest.

Hüvitised kanda Lo.S. arveldusarvele xxx.

J. Õigeks mõista Hendriks Beks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi tõendite puudumise

tõttu järgmises:



2019 sügisest kuni 2020 jaanuarini 3,5 grammi kanepi omandamises;



2020 veebruarist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanelt 14,5 grammi kanepi

omandamises ning temaga grupis tegutsemises;



kanepi edasi andmises B.B., Ks.F., S.P., K.F., A.S..

Õigeks mõista Hendriks Beks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kanepi edasi

andmises S.B. prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

Õigeks mõista Hendriks Beks süüdistuses KarS § 188 lg 2 p 2 järgi prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

Süüdi tunnistada Hendriks Beks KarS § 183 lg 1 järgi ja karistada vangistusega 2 (kaks)

kuud.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hendriks Beksi poolt eelvangistuses viibitud aeg 21.04.2021-

23.04.2021, s.o 3 (kolm) päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista 1 (üks)

kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 73 lg 1 alusel jätta mõistetud ja ärakandmata vangistus täielikult täitmisele

pööramata, kui Hendriks Beks ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut

tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel katseaja kulgu arvestatakse kohtuotsuse kuulutamisest.

Lõpetada kriminaalmenetlus Hendriks Beks süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

episoodis, mille kohaselt omandas 0,6 grammi suitsetamiskoguses kanepit Nadežda

Simanelt.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on Hendriks Beksi kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot;

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0620) summas 84 eurot;

3) määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu 9380,32 eurot;

4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 1 ja KrMS § 181 lg 1 alusel jätta 90% punktis 3 nimetatud

menetluskuludest, s.o 8442,29 eurot, riigi kanda. Ülejäänud osa punktis 3 nimetatud

menetluskulust, s.o 938,03 eurot, mõista välja Hendriks Beksilt riigi tuludesse.

Punktis 4 nimetatud menetluskulu, s.o sundraha 1329 eurot tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel

välja mõista Hendriks Beksilt riigi tuludesse.

Punktides 1 ja 2 nimetatud menetluskulud, s.o joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot

ja narkootilise aine ekspertiisikulu 84 eurot, jätta riigi kanda.

KrMS § 180 lg 3 alusel määrata Hendriks Beksilt riigi tuludesse välja mõistetud

kriminaalmenetluse kulude summas 2267,03 eurot tasumine 12 kuu jooksul alates

kohtuotsuse jõustumisest.

Maksed tuleb tasuda täpselt ja tähtaegselt vastavalt makseinfole, maksega hilinemise või

maksmata jätmise korral on sissenõudjal õigus pöörata nõue kogu maksmata summa ulatuses

kohesele sundtäitmisele. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.

K. Õigeks mõista K.S. süüdistuses KarS § 183 lg 1 järgi kanepi edasiandmises A.A. ja D.D.

prokuröri poolt süüdistustest loobumise tõttu.

Õigeks mõista K.S. süüdistuses KarS § 183 lg 1 järgi.

Menetluskulud:

KrMS § 175 lg 1 alusel on K.S. kriminaalmenetluse kulud järgmised:

1) valitud kaitsjale Roman Ippolitovile makstud tasu ja kulud summas 14275,40 eurot;

2) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot;

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest K.

S. osa 1/3 ehk 323 eurot;

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

K. S. osa 1/3 ehk 221 eurot;

5) määratud kaitsjale A. Vildile makstud tasu 505,20 eurot.

KrMS § 181 lg 1 alusel jätta kõik K.S. menetluskulud riigi kanda ning mõista Eesti

Vabariigilt K.S. kasuks välja valitud kaitsjale makstud tasud ja kulud summas 14275,40

eurot (menetluskulu kanda OÜ Mirax Eesti arveldusarvele nr xxx Swedbank).

Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamine

Rahuldada mittevaralise kahju hüvitamise taotlus K.S. Eesti Vabariigis eelvangistuses

viibitud aja eest (21.04.2021 kuni 23.04.2021, s.o 3 päeva) ning mõista Eesti Vabariigilt

Lo.S. kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 190,41 (3 päeva x päevamäär 63,47 eurot)

eurot.

Hüvitis kanda K.S. arveldusarvele xxx.

L. ASITÕENDID JA KONFISKEERIMISELE KUULUV VARA

Mollija Matulevičaga seotud asitõendid ja

konfiskeerimisele

kuuluv vara

Mollija Matulevičalt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 511,30 eurot.

Välja mõistetud 511,30 eurot tasuda hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Mollija Matuleviča, kriminaalasi 1-

21-5746, konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav

e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise

tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4957 arestitud sularahast 970

eurost, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole Swedbank AS-is nr

EE932200221023778606, arestituks 511,30 eurot.

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega asjas nr 1-21-4957 arestitud Mollija Matulevičale

kuuluv vara:



sularaha 458,70 eurot, mis on kantud Politsei- ja Piirivalveameti tagatiste kontole

Swedbank AS-is nr EE932200221023778606;



kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), mis kaaluvad 28,14

grammi, kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP), mis kaaluvad 9,4 grammi,

neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett,

mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee), mis kaaluvad kokku 145,59

grammi

vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada Mollija Matulevičale.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos asuvad Valga linnas

xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud (hoiule võtmise akt nr 21ATH12138,

07.09.2021)



pakendid, milles olid rohekat värvi taime osad (pakend nr 1Raudtee);



fooliumpakendid, milles olid rohelised taimeosad (pakend nr 4Raudtee)

ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Mollija Matulevičale pärast kohtuotsuse jõustumist

järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Samsung, mille IMEI xxx ja IMEI xxx kahe SIM-kaardiga (pakend nr

5Raudtee);



kaks Zen SIM-kaarti numbritega xxx ja xxx (pakend nr 7Raudtee);



neli notariaallepingut numbritega 989, 754, 3290 ja 2421 ning 16.10.2019 üleandmise-

vastuvõtmise akt (pakend nr 8Raudtee);



mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11Raudtee);



mobiiltelefon Huawei, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr 12Raudtee).

Mollija Matuleviča ja A.M.iga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud Mollija Matuleviča ja A.M.

ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend 13Raudtee), mis asub

kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt ja tagastada

Mollija Matulevičale ja A.M..

Nadežda Simane seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Nadežda Simanelt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 1108 eurot.

Välja mõistetud 1108 eurot tasuda hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Nadežda Simane, kriminaalasi 1-21-5746,

konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata Tartu Maakohtu 16.07.2021. a

määrus nr 1-21-4956 osas, millega arestiti



sularaha 330 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



televiisor Samsung mudel Bn68-03518W-01.

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud vara, s.o kollast värvi

metallist punase kiviga sõrmus, vabastada pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastada

Nadežda Simanele.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos (07.09.2021. a hoiule

võtmise akt nr 21ATH12140) asuvad:



Valga linnas xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud digitaalkaal

(pakend nr 4Jakobi) ja



Valga linnas xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

•

digitaalkaal (pakend nr Lolita3);

•

metalltops kaanega, milles oli 9 fooliumisse keeratud pakikest taimse puruga

(pakend nr Lolita4)

ja narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Nadežda Simanele pärast kohtuotsuse jõustumist Lõuna

prefektuuri hoiulaos asuv mobiiltelefon Samsung S10, mille IMEI 1: xxx ja IMEI2: xxx

(pakend nr 5Jakobi).

Kaspars Matulevičsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Mõista Kaspars Matulevičsilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 26 eurot.

Välja mõistetud 26 eurot tasuda hiljemalt 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Kaspars Matulevičs, kriminaalasi 1-21-5746,

konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada Lõuna

prefektuuri hoiulaos asuvad 21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära

võetud pruuni ja rohelist värvi taimepuru, millel tubakale ja kanepile iseloomulik lõhn

(pakend nr 3Võru5); ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI

keemiaosakonda.

Jevgenijs Markovićsiga

seotud

asitõendid

ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida ja kohtuotsuse jõustumisel hävitada kolm kile

sisse mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi taimeosad (pakend nr 1Golf), mis on

jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Jevgenijs Markovićsile kohtuotsuse jõustumisel

järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (06.08.2021. a hoiule võtmise

akt):



musta kaitsekorpusega mobiiltelefon Huawei P20 lite, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx

(pakend nr 3Golf);



sinise-valge värvusega jope (pakend nr 4Golf).

Sanita Baškerega

seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Mõista Sanita Baškerelt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 728 eurot.

Välja mõistetud 728 eurot tasuda hiljemalt 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

makseinfo alusel. Selgitusena võib märkida „Sanita Baškere, kriminaalasi 1-21-5746,

konfiskeerimise asendamine.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-

toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud,

suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus

sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

Konfiskeerimise asendamise tagamiseks jätta muutmata Tartu Maakohtu 16.07.2021. a

määrus nr 1-21-4956 osas, millega arestiti



kahtlustatavale S. Baškerele kuuluv sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a

narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste

kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;



hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP).

Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967 arestitud vara (kollast värvi

metallist kaelakett (pakend 1SBKP), kollast värvi metallist kivikestega kõrvarõngad (pakend

2SBKP), kollast värvi metallist kivikestega sõrmus (pakend 3SBKP)) vabastada kohtuotsuse

jõustumisel aresti alt.

Kohtuotsuse jõustumisel tühistada Sanita Baškerele kuuluvale korteriomandile xxx

(korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr xxx; katastritunnus xxx) Eesti Vabariigi kasuks

konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek summas 4600 eurot.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos (07.09.2021. a hoiule

võtmise akti nr 21ATH12142) asuvad 21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja

ära võetud asitõendid:



valget värvi plastikust jäätisekarp lätikeelsete kirjetega, milles sees läbipaistev kilekott

(pakend nr 1Võru5);



klaaspurk (pakend nr 2Võru5);



ilma kaaneta halli värvi töökorras digitaalkaal (pakend nr 7Võru5);



kaks ilma patareideta digitaalkaalu, millest ühel puudub kaas (pakend nr 10Võru5)

ja narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Sanita Baškerele kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



tumehalli värvi korpusega mobiiltelefon LG, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend

5SBKP);



ruudulise paberiga märkmik, millel käsikirjalised märkmed (pakend nr 8Võru5).

M.V.

seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M.V. kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid, mis

20.07.2021. a xxx Vabariigis xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis asuvad

Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 8 Pro (pakend nr A18 0176375);



mobiiltelefon Huawei P20 (pakend nr A18 0176374).

Gintz Vadzisega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Gints Vadzisele kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis 20.07.2021. a xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis asuvad

Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Nokia5 TA-1053 (pakend nr 867423);



mobiiltelefon Nokia 6300 (pakend nr A18 0176372).

Lo.S. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 arestitud Lo.S. kuuluv



sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja

määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is;



kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 grammi (pakend KPLolita 1),

mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

vabastada pärast kohtuotsuse jõustumist aresti alt ja tagastada Lo.S..

Hendriks Beksiga

seotud

asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida Lõuna prefektuuri hoiulaos asuv xxx toimetatud

läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks pott, milles oli kanepitaim (pakend KUP12-1); ja

narkootilised ained, mis on jäetud pärast ekspertiisi EKEI keemiaosakonda.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada Hendriks Beksile kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon NOKIA 3310, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr KP BEKS2);



mobiiltelefon Samsung (pakend KUP1);



mobiiltelefon iPhone A1387 (pakend KUP6).

Kohtuotsus edastada jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.

Kriminaalasja lisad:

Järgnevad kriminaalasja lisadeks olevad andmekandjad jätta pärast kohtuotsuse

jõustumist kriminaalasja materjalide juurde:

1. Paberümbrik, milles neli DVD-plaati, milleks on:

1) DVD-plaat reg. nr 07.01.2021 3.2-1/334-1, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.10.2020 – 08.12.2020. (R.B.)

2) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.11.2020 – 20.01.2021. (K.M.)

3) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 19.11.2020 – 22.01.2021. (K.M.)

4) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 19.11.2020 – 14.01.2021. (K.M.)

2. Paberümbrik, milles seitse DVD-plaati, milleks on:

1) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021, 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud

stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul 07.02.2021 – 07.02.2021. (Hendriks

Beks)

2) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 14.11.2020 – 08.03.2021. (Hendriks Beks)

3) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 09.11.2020 – 21.04.2021. (Hendriks Beks)

4) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.10.2020 – 25.03.2021. (Mollija Matuleviča)

5) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 05.01.2021 – 05.01.2021. (Nadežda Simane)

6) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 09.12.2020 – 21.04.2021. (Nadežda Simane)

7) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 16.11.2020 – 21.03.2021. (M.V.)

3. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

09.12.2020-21.04.2021. (Nadežda Simane)

4. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat 27.08.2021 reg nr

STR2122101546, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul

ajavahemikul 18.11.2020-19.03.2021. (Nadežda Simane ja Hendriks Beks)

5. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

09.12.2020-21.04.2021. (Nadežda Simane)

6. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

11.11.2020-20.04.2021. (M.V.).

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasjaga 1-21-5746 seotud

PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad digitaalsete asitõendite

elektroonilistelt andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailid, raportfailid,

analüüsitud failid ja jäädvustatud fotod hävitada (kustutada).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus pooltel esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule, teatades

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale apellatsiooni esitamise soovist kirjalikult seitsme (7)

päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest (19.02.2025).

Apellatsioon esitada sellisel juhul kohtule kirjalikult kolmekümne päeva jooksul alates

päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus (Valga kohtumaja kantseleis) tutvuda

kohtuotsusega, s.o hiljemalt 19.02.2025.

Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse

koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates kolmekümne päeva jooksul.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.

peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada

Tartu Maakohtu Valga kohtumajale.

Sisukord

Asjaolud...............................................................................................................................................22

Süüdistus..........................................................................................................................................22

a.

Mollija MATULEVIČA süüdistus......................................................................................22

b.

Nadežda SIMANE süüdistus...............................................................................................25

c.

Kaspars MATULEVIČSI süüdistus....................................................................................27

d.

Jevgénijs MARKOVIĆSI süüdistus....................................................................................29

e.

A. M. süüdistus...................................................................................................................29

f.

Sanita BAŠKERE süüdistus................................................................................................32

g.

M. V. süüdistus...................................................................................................................33

h.

Gints VADZISE süüdistus..................................................................................................35

i.

L. S. süüdistus.....................................................................................................................36

j.

Hendriks BEKSI süüdistus..................................................................................................37

k.

K S. süüdistus......................................................................................................................38

Poolte seisukohad.............................................................................................................................39

a.

Prokuröri seisukoht.............................................................................................................39

b.

Kaitsjate seisukohad............................................................................................................43

Süüdistatavate seisukohad............................................................................................................53

Kohtu seisukoht....................................................................................................................................55

I. Mollija Matulevičale esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi........55

II. Nadežda Simanele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi...79

III. Kaspars Matulevičsile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2 järgi....128

IV. Jevgénijs Markovićsile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.............................137

V. A. M. esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.............................................................149

VI. Sanita Baškerele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p 2, 3 järgi.........157

VII. M. V. esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi........................................................167

VIII. Gints Vadzisele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi.........................................172

IX. L. S. esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi..............................................................179

X. Hendriks Beksile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi...........186

XI. Hendriks Beksile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 2 järgi..........................................196

XII. K. S. esitatud süüdistus KarS § 183 lg 1 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi järgi........................197

XIII. KARISTUSED..................................................................................................................202

a.

Mollija Matuļēvičale mõistetav karistus............................................................................202

b.

Nadežda Simanele mõistetav karistus...............................................................................203

c.

Kaspars Matulevičsile mõistetav karistus..........................................................................204

d.

Jevgénijs Markovićsile mõistetav karistus........................................................................205

e.

Sanita Baškerele mõistetav karistus...................................................................................206

f.

Gints Vadzisele mõistetav karistus....................................................................................207

g.

Hendriks Beksile mõistetav karistus..................................................................................208

XIV. Taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks................................................209

XV. Menetluskulude jaotus.......................................................................................................213

XVI. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara.....................................................................221

Asjaolud

Süüdistus

a. Mollija MATULEVIČA süüdistus

Mollija Matuļēvičat (Matuļēviča) süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus

käitlemises suures koguses korduvalt ja grupi poolt.

Mollija Matuļēviča omandas perioodil 2018. a jaanuarist kuni 21.04.2021 suures koguses

narkootilist ainet kanepit järgnevalt:

a) alates 2018 jaanuar kuni 2019 mai omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel

xxx linnas vähemalt 27 grammi kanepit.

Mollija Matuļēviča leppis kokku M. V. ja Gints Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale

mida omandas Mollija Matuļēviča Läti Vabariigis Gints Vadziselt kooskõlastatult

edasiandmise eesmärgil kanepit, mille toimetas Mollija Matuļēviča grupis A. M. Läti

Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat

Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja MercedesBenz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx

alates 2019. aasta juuni kuni 2019 november kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50

kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi kanepit ning

perioodil 2019 detsember kuni 16. jaanuar 2020 iganädalaselt, s.o vähemalt 12 korral 150

kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 2700 grammi kanepit ja

vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi kanepit.

Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis Mollija Matuļēviča saadud kanepi eest raha M. V.

Samuti tema isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest:

b) jätkas M. V. ja Gints Vadziselt Läti Vabariigis alates 17. jaanuarist 2020 kuni 2020. a

juunikuuni iganädalaselt, s.o vähemalt 23 korral 150 kuni 300 grammi kaupa kanepi

omandamist, s.o kokku vähemalt 5175 grammi kanepit, mille Mollija Matuleviča

toimetas grupis A. M. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki

Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja

Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx. Enne uue koguse kanepi

üleandmist maksis Mollija Matuļēviča saadud kanepi eest raha M. V.

c) ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 Mollija Matuļēviča leppis kokku M. V. ja

Gints Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale mida omandas iganädalaselt Mollija

Matuļēviča grupis A. M. xxx Jevgénijs Markovićsilt vähemalt 36 korral 150 kuni 300

grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit. Eelneval

kokkuleppel Mollija Matuļēvičaga Jevgénijs Markovićs transportis M. V. ja Gints

Vadziselt saadud kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen

Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid

Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis Mollija

Matuļēviča saadud kanepi eest M. V.

d) 14.11.2020 Mollija Matuļēviča omandas koos A.M.iga xxx Kaspars Matuļēvičsilt 150

kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli Kaspars Matuļēvičsile

xxx sisehoovis üle andnud Jevgénijs Markovićs, kes omakorda omandas kanepi

M.V.lt ja Gints Vadziselt ja toimetas mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga XXX Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.

e) 10.03.2021 Mollija Matuļēviča ja A.M. soovisid omandada 150 grammi kanepit

M.V.lt ja Gints Vadziselt, mille toimetas Jevgénijs Markovićs mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx

linna koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukit Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx, kuid see jäi omandamata nende tahtest sõltumata, kuna

politsei pidas Jevgénijs Markovićsi vahetult enne kanepi üleandmist kinni ning

mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX läbiotsimisel leiti ja

ära võeti ära 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid.

f)

perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 Mollija Matuļēviča omandas grupis A.M.iga

M.V.lt ja Gints Vadziselt kooskõlastatult edasiandmise eesmärgil iganädalaselt

kanepit, mille vedasid koos A.M.iga Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx xxx

mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis A.M., s.o kokku 6 korral 150 kuni 300

grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja

21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning

ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx ja 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida Kaspars Matuļēvičs ja Sanita

Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära

võeti.

Peale kanepi omandamist hoidis Mollija Matuļēviča grupis A.M.iga kanepit xxx linnas nende

ühises elukohas ning andis edasi järgmiselt:



2019. aasta maist kuni 2021 jaanuarini A.Š.ile 1-8 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

117 grammi;



2019 juunist kuni 21.04.2021 Kaspars Matuļēvičsile ja Sanita Baškerele korduvalt

erinevates kogustes vähemalt 1899,24 grammi, millest 77,51 grammi 17-18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere hoidsid enda

elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;



2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele korduvalt erinevates kogustes

vähemalt 1969 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga xxx, kuni need 21.04.2021

läbiotsimisel leiti ja ära võeti;



2019. aasta maist kuni 22.01.2021 K.M.ele korduvalt erinevates kogustes, kokku

vähemalt 3056 grammi kanepit, millest 0,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepit

hoidsid K.M. ja I.M.le enda elukohas xxx linnas. 21-24% THC sisaldusega 84,61

grammi kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC

sisaldus on 8,2%, hoidis K.M. enda valduses xxx, kuni see läbiotsimise käigus

22.01.2021 leiti ning ära võeti;



perioodil 2020 kuni 2021 K.F.le 5-6 korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

4,13 grammi;



2020. aastal A.Z.ile vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku 10 grammi;



2020 suvel G.M.ile vähemalt 0,5 grammi;



perioodil 2020 suvi-sügis D.D.le neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2

grammi;



perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile iga korra kanepi

transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi;



perioodil 2020 august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 7,5 grammi;



perioodil 2020 august kuni 2021 kevad A.S.le 3-5 korral nädalas 0,25-1 g kaupa, s.o

kokku 15,54 grammi.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

Mollija Matuļēvičat süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine edasiandmine nooremale kui 18-aastasele isikule,

kui see on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud süüteo ja kui edasiandmise esemeks oli narkootiline aine suures koguses.

Mollija Matuļēviča müüs kanepit xxx linnas noorematele kui 18-aastasele isikutele järgnevalt:



2018. a jaanuarist kuni 16.01.2020 nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5

grammi, s.o kokku vähemalt 42,33 grammi kanepit, s.o suures koguses, alaealisele

A.S.le (sündinud xxx);



2019. a sügisel 0,5 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx).

Samuti tema isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud KarS § 184 lg 1 järgi Tartu Maakohtu

Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemise eest, jätkas alates 17. jaanuarist 2020 Valga linnas noorematele kui 18-

aastastele iskutele kanepi müümist järgnevalt:



17.01.2020 kuni 2020. a augustini nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5

grammi, s.o kokku vähemalt 20,88 grammi kanepit, s.o suures koguses, alaealisele

A.S.le (sündinud xxx);



2021. a jaanuaris müüs 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx).

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

b. Nadežda SIMANE süüdistus

Nadežda Simanet süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses grupi

poolt ja korduvalt.

Nadežda Simane käitles perioodil 2016 jaanuarist kuni 21.04.2021 xxx linnas suures koguses

narkootilist ainet kanepit grupis järgnevalt:



2016 jaanuarist kuni 2019 märtsini omandas Nadežda Simane eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt 206,5 grammi kanepit;



2020 veebruarist kuni 21.04.2021 omandas Nadežda Simane Mollija Matuļēvičalt xxx

vähemalt 1969 grammi kanepit.

Peale kanepi omandamist käitles Nadežda Simane ebaseaduslikult ja korduvalt grupis Lo.S. ja

Hendriks Beksiga ühiselt ja kooskõlastatud isikutevahelise rollijaotusega narkootilist ainet

suures koguses. Nadežda Simane hoidis kanepit oma elukohas xxx, xxx ning Lo.S. elukohas

xxx. Nadežda Simane toimetas käitlemise eesmärgil kanepit Lo.S. elukohta xxx, kus Nadežda

Simane äraoleku ajal oli Lo.S. ülesanne anda edasi kanepit isikutele, kes tulevad korterisse

kanepit ostma. Hendriks Beks vahendas Nadežda Simane kanepit, saates erinevaid isikuid

Nadežda Simane juurde ning Nadežda Simane andis kanepit Hendriks Beksile, kes omakorda

andis kanepit edasi erinevatele isikutele.

Omandatud ebaseaduslikku kanepit andis Nadežda Simane edasi xxx linnas järgnevalt:



2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o kokku 156

grammi ja 2020 suvest kuni 21.04.2021 A.I.ile nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o

kokku vähemalt 42 grammi kanepit;



alates 2018. aastast kuni 2019 märtsini ja 2020 veebruarist kuni 2020 juulikuu A.Š.ile

15-20 korral 1 grammi kaupa, s.o vähemalt 17,5 grammi kanepit;



2019 jaanuarist kuni märtsini ja 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 Ks.F.le igapäevaselt

0,5-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 267 grammi kanepit;



2020 veebruar kuni 21.04.2021 Hendriks Beksile vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni

kolme korra suitsetamisjagu kanepit;



2020 veebruar kuni 2021 aprill S.B.ile 2-3 korda nädalas 1 g kaupa, kord kuus 2-3 g,

ühel korral 5 grammi, s.o kokku 374,5 grammi kanepit;



2020 veebruar kuni 19.04.2021 D.D.le iga kahe päeva tagant 0,5 grammi kaupa ja

kahel korral 3 grammi, s.o kokku vähemalt 146,5 grammi kanepit;



2020 veebruarist kuni 2020 suvi A.A.le 2-3 korda nädalas 2-3 g kaupa, s.o kokku

vähemalt 137,5 grammi ja 2020 juulist kuni 2021 aprill iga kolme nädala tagant, s.o

kokku vähemalt 62,5 grammi kanepit;



2020 veebruarist kuni 21.04.2021 K.S.le vähemalt 5,25 grammi kanepit;



2020 veebruarist kuni 21.04.2021 AA.B.igapäevaselt 0,5-3 grammi kaupa, kokku

vähemalt 226 grammi kanepit;



2020 aastal A.Ž.le kahel kuni kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

1,25 grammi kanepit;



2020 augustist kuni 2021 veebruar A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5

grammi kaupa, s.o kokku 10,56 grammi kanepit;



2020 veebruar kuni detsember K.F.le kahel-kolmel korral kuus 0,5, 1, 3 ja 5 grammi

kaupa, s.o vähemalt 65,45 grammi ja 2021 jaanuari lõpp kuni märtsi lõpp igapäevaselt

0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 42,5 grammi kanepit;



2020 septembrist kuni 2021 jaanuar A.Z.ile 1-2 korda nädalas 1 grammi kaupa ja ühel

korral kuus 3 grammi, s.o kokku vähemalt 40 grammi kanepit;



2020 septembrist kuni 19.04.2021 V.B.ile igapäevaselt 1-2 grammi kaupa, ühel korral

6 või 7 g, s.o kokku vähemalt 353 grammi kanepit;



2020 novembris ja detsembris S.P.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 7,5 grammi kanepit;



2020 detsembrist kuni 2021 märts D.K.ile 5-10 korda 1 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 8 grammi kanepit;



2021 jaanuarist kuni veebruarini G.M.ile kahel korral 2 grammi, s.o kokku vähemalt 4

grammi kanepit;



2021 jaanuarist kuni 21.04.2021 I.R.ile kaheksal korral 0,25, 0,5 ja 1 grammi kaupa,

s.o kokku vähemalt 5 grammi kanepit;



2021 veebruarist kuni 2021 aprill V.Z.ile kolm korda nädalas 0,5, 1 ja 2 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 26 grammi kanepit;



09.02.2021 A.B.ile vähemalt 3 grammi kanepit;



ajavahemikul 10-20.02.2021 A.T.le 0,5 grammi kanepit;



2021 veebruarist kuni märtsini A.K.ile kahel korral 0,5 grammi ja kahel korral 5

grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 11 grammi kanepit kanepit;



20.02.2021 ja 16.03.2021 V.R.ile 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,5

grammi kanepit;



21.03.2021 L.L.ile ühe grammi kanepit.

Omandatud 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane ja

Lo.S. enda kasutuses olevas korteris xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Samuti omandas Nadežda Simane 2021. a aprillis xxx linnas eeluurimisel tuvastamata isikult

ühe LSD margi, mida tarvitas 2021 aprillis.

Nadežda Simane ebaseaduslikult omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel 2021 aprillis

vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami, mida tarvitas enne

politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Lüsergiinhappe dietüülamiid ehk LSD ja üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73

(Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja, tramadool III nimekirja, alprasolaam ja

nordasepaam IV nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. LSD puhul on selliseks koguseks 1,63

milligrammi ehk 0,00163 grammi või 10 marki, kanepi puhul 7,5 grammi, alprasolaami puhul

on suureks koguseks 23 mg, nordasepaami puhul 100 mg ja tramadooli puhul 750 mg.

Nadežda Simanet süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises suures koguses

nooremale kui kaheksateistaastasele isikule ja isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo.

Nadežda Simane müüs noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele xxx linnas suures

koguses ebaseaduslikku kanepit järgnevalt:



2020 veebruarist kuni 2020 juulini kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 7,87 grammi kanepit 17-aastasele A.S.le (sündinud xxx);



11.12.2020 1,5 grammi ja 12.12.2020 10 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile

(sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 11,5 grammi kanepit;



2020. a detsembrist kuni 22.01.2021 igapäevaselt 0,5-1 grammi kaupa ja kahel korral

2 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 25 grammi

kanepit.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

c. Kaspars MATULEVIČSI süüdistus

Kaspars Matulevičsit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

Kaspars Matulevičs käitles perioodil 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx linnas suures

koguses narkootilist ainet kanepit grupis Sanita Baškerega järgnevalt:



perioodil 2018. a suvest kuni 2019 mai omandas eeluurimisel seni tuvastamata

asjaoludel xxx linnas vähemalt 159 grammi kanepit;



alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 omandas xxx linnas Mollija Matuļēvičalt

vähemalt 1899,24 grammi kanepit.

Samuti omandas Kaspars Matuļēvičs 14.11.2020 Jevgénijs Markovićsilt xxx 150 kuni 300

grammi kanepit, mille andis vahetult pärast omandamist xxx edasi Mollija Matuļēvičale.

Omandatud kanepit hoidsid Sanita Baškere ja Kaspars Matuļēvičs enda elukohas xxxx ja xxx,

kus Kaspars Matuļēvičs andis korduvalt kanepit edasi vähemalt kolmele isikule järgnevalt:



perioodil 2019 kuni 2021 aprill K.F.le 14-15 korda 0,5 grammi, 1, 3 ja 5 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 25,5 grammi;



perioodil 2020 september kuni 22.01.2021 Ks.F.le 2-3 korral 0,5-3 grammi kaupa, s.o

kokku vähemalt 4,38 grammi;



perioodil 2020 oktoober kuni november M.P.kahel korral 1 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 2 grammi.

Omandatud 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Sanita Baškere ja

Kaspars Matuļēvičs enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Kaspars Matuļēvičs tarvitas omandatud kanepit korduvalt ise, viimati enne 21.04.2021

kinnipidamist.

Kaspars Matulevičsit süüdistatakse ka selles, et ta omandas korduvalt kokku 100 grammi

kanepit ajavahemikul 2019 kuni 2020 Läti Vabariigis xxx linnas korraga 10, 15, 20 grammi

kaupa, toimetas 100 grammi kanepit edasi Eesti Vabariiki xxx ning hoidis 100 grammi

kanepit oma elukohas xxx.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

Kaspars Matulevičsit süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud kuriteo.

Samuti süüdistatakse Kaspars Matulevičsit selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo, müüs 2018. a suvest kuni 2018 detsember xxx linnas

ebaseaduslikku kanepit nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o 16-aastasele A.S.le

(xxx) 5-7 korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

d. Jevgénijs MARKOVIĆSI süüdistus

Jevgénijs Markovićsit süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

Jevgénijs Markovićs käitles alates 2020. a septembrist kuni 10.03.2021 vähemalt 6219

grammi narkootilist ainet kanepit grupis Gints Vadzise, M.V. ja Mollija Matuļēvičaga. Gints

Vadzis organiseeris kanepi omandamise, koos M.V.ga tasus aine eest ja pakendas kanepi

edasimüümiseks. Gints Vadzis leppis kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused ja hinna,

peale mida andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, kes kooskõlastatult Mollija Matuļēvičaga

toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx grupis Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid

Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga

xxx.

Jevgénijs Markovićs andis kanepit edasi järgnevalt:



perioodil 2020 september kuni 03.03.2021 iganädalselt xxx Mollija Matuļēvičale ja

A.M.ile 26 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt

5850 grammi kanepit;



14.11.2020 Valga linnas xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi,

s.o vähemalt 225 grammi kanepit.

Omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis Jevgénijs Markovićs

xxx linnas enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga

xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Samuti omandas Jevgénijs Markovićs perioodil 2020 september kuni 10.03.2021 Gints

Vadziselt 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi kanepit, mille sai tasuks iga korra

kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ja perioodil 2020 september kuni

10.03.2021 Mollija Matuļēvičalt tuvastamata koguses kanepit kanepi transportimise eest.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

e. A.M.I süüdistus

A.M.it süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt grupi poolt.

A.M. omandas perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 suures koguses narkootilist ainet

kanepit, mida käitles korduvalt grupis Mollija Matuļēvičaga ebaseaduslikult ühiselt ja

kooskõlastatult xxx.

Mollija Matuļēviča organiseeris kanepi omandamise M.V.lt ja Gints Vadziselt. Mollija

Matuļēviča leppis M.V. ja Gints Vadzisega kokku kanepi kogused ja hinna ning maksis

saadud kanepi eest raha M.V.le. Vastavalt grupisisesele rollijaotusele oli A.M.i peamiseks

ülesandeks sõita mootorsõidukite Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx koos Mollija

Matuļēvičaga Läti Vabariiki ja toimetada kanep Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx. Samuti

oli A.M.i ülesandeks sõita vajadusel eelnevalt kokkulepitud kanepikogusele Lätti järele

ainuisikuliselt ning tasuda sularahas M.V.le või Gints Vadzisele omandatud kanepi eest

kokkulepitud müügihind sularahas. Peale kanepi omandamist A.M. hoidis grupis Mollija

Matuļēvičaga omandatud kanepit ühises elukohas xxx varalise kasu saamise eesmärgil.

Eelpool kirjeldatud rollijaotust kasutades omandas A.M. korduvalt ja grupis Mollija

Matuļēvičaga kanepit edasiandmise eesmärgil järgnevalt:



alates 2019. aasta juunist kuni 2019 oktoober Läti Vabariigis M.V.lt ja Gints Vadziselt

kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75

grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi kanepit ning perioodil 2019 detsember kuni

2020 juuni iganädalaselt, s.o vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225

grammi) kaupa, s.o kokku 7875 grammi kanepit. Nendest vähemalt 35-st

ebaseadusliku 150 kuni 300 grammi kanepi üleandmiseks eelnevalt kokkulepitud

kohtumistest kahel korral sõitis A.M. Lätti üksi kanepile järele, tasus Gints Vadzisele

kanepi eest sularahas eelnevalt kokkulepitud hinna ning omandas Gints Vadziselt

kahel korral vähemalt 150-300 grammi kanepit. Grupis Mollija Matuļēvičaga omandas

A.M. vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000

grammi kanepit, mille vedasid ühiselt Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx

mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx.

Mootorsõidukeid juhtis A.M.;



ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 omandas iganädalaselt Valga linnas xxx

Jevgénijs Markovićsilt vähemalt 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225

grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit. Eelneval kokkuleppel Mollija

Matuļēvičaga Jevgénijs Markovićs omandas M.V.lt ja Gints Vadziselt kanepi, mille

toimetas Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid

Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx;



14.11.2020 xxx Kaspars Matuļēvičsilt 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi

kanepit, mille oli Kaspars Matuļēvičsile xxx sisehoovis üle andnud Jevgénijs

Markovićs, kes omakorda omandas M.V.lt ja Gints Vadziselt kanepi ja toimetas

mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki;



10.03.2021 A.M. ja Mollija Matuļēviča soovisid omandada 150 grammi kanepit

M.V.lt ja Gints Vadziselt, mille toimetas Jevgénijs Markovićs mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx

linna koos Gints Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukit Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx, kuid see jäi omandamata nende tahtest sõltumata, kuna

politsei pidas Jevgénijs Markovićsi vahetult enne kanepi üleandmist kinni ning

mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx läbiotsimisel leiti ja

võeti ära 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid;



perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 iganädalaselt omandas Läti Vabariigis M.V.lt ja

Gints Vadziselt kanepit, mille vedasid koos Mollija Matuļēvičaga Läti Vabariigist

Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja

Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis A.M., s.o kokku 6 korral 150

kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit

ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. enda elukohas xxx ning ülejäänud

omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx linnas xxx ja 77,51 grammi

17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida Kaspars Matuļēvičs ja Sanita Baškere

hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Peale kanepi omandamist perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 A.M. hoidis grupis Mollija

Matuļēvičaga kanepit ühises elukohas xxx. Vastavalt rollijaotusele grupis, andis Mollija

Matuļēviča kanepit edasi varalise kasu saamise eesmärgil järgmiselt:



perioodil 2019 juuni kuni 2021 kevad A.S.le 3-5 korral nädalas 0,25-1 g kaupa, s.o

kokku 54,25 grammi;



perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 Kaspars Matuļēvičsile ja Sanita Baškerele

korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1983,66 grammi kanepit, millest 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita

Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära

võeti;



perioodil 2019 mai kuni 2021 jaanuarini A.Š.ile 1-8 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 117 grammi;



perioodil 2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele korduvalt erinevates

kogustes vähemalt 2290,71 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid Nadežda Simane koos Lo.S.ga hoidsid xxx kuni need

21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;



perioodil 2019. aasta mai kuni 22.01.2021 K.M.ele korduvalt erinevates kogustes

kokku vähemalt 3056 grammi kanepit, millest 0,20 grammi 19% THC sisaldusega

kanepit hoidsid K.M. ja I.M.le enda elukohas xxx ja 21-24% THC sisaldusega 84,61

grammi kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC

sisaldus on 8,2%, hoidis K.M. enda valduses xxx, kuni see läbiotsimise käigus

22.01.2021 leiti ning ära võeti;



perioodil 2020 kuni 2021 K.F.le 5-6 korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

4,13 grammi;



2020. aastal A.Z.ile vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku 10 grammi;



2020 suvel G.M.ile vähemalt 0,5 grammi;



perioodil 2020 suvi-sügis D.D.le neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2

grammi;



perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile iga korra kanepi

transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi;



perioodil 2020 august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 7,5 grammi.

Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi: NPALS) § 3 lg 1

järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul

eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning

tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

f.

Sanita BAŠKERE süüdistus

Sanita Baškeret süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

Sanita Baskere käitles 2018 suvest kuni 21.04.2021 xxx linnas ebaseaduslikult suures koguses

narkootilist ainet kanepit grupis Kaspars Matuļēvičsiga järgnevalt:



2018 suvest kuni 2019 maikuu omandas eeluurimisel tuvastamata asjaoludel xxx

linnas vähemalt 159 grammi kanepit;



alates 2019 juunist kuni 21.04.2021 omandas xxx linnas Mollija Matuļēvičalt

vähemalt 1899,24 grammi kanepit.

Omandatud kanepit hoidis Sanita Baškere grupis Kaspars Matuļēvičsiga enda elukohas xxx ja

xxx, kus Sanita Baškere andis omandatud kanepit edasi järgnevalt:



2020 augustist kuni 2021 märtsi lõpuni A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3

grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 87,36 grammi;



2019. aastal kahe kuu jooksul K.F.le nädalas 2-3 korda 1-3 grammi kaupa, s.o

vähemalt 30 grammi ja 2020 jaanuarist kuni 21.04.2021 igapäevaselt 0,5, 1, 3 ja 5

grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1165,3 grammi;



22.12.2019 kuni 2021 aprilli alguseni G.M.ile nädalas kolmel korral 0,5 grammi

kaupa, s.o vähemalt 100,5 grammi;



2019 suvest kuni 21.04.2021 A.Ž.le kaks korda kuus 0,5 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 39 grammi;



2020 suvel A.Š.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o vähemalt 3 grammi;



perioodil 2020 september kuni 21.02.2021 Ks.F.le ühes kuus 20 korral 0,5-3 grammi

kaupa, s.o vähemalt 160 grammi;



perioodil 2020 oktoober kuni 19.04.2021 M.P.iganädalaselt 0,5-1 grammi kaupa, 2-3

korral 2-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 66,25 grammi;



perioodil 2021 jaanuari viimane nädal kuni 21.04.2021 A.Z.ile kahel korral nädalas 1

ja 3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 28 grammi;



perioodil 2021 jaanuar kuni 2021 märts D.D. 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

2,5 grammi.

Omandatud 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Sanita Baškere ja

Kaspars Matuļēvičs nende elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

Sanita Baškeret süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule suures koguses ja isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo.

Sanita Baškere isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, müüs

xxx linnas korduvalt suures koguses ebaseaduslikku kanepit noorematele kui

kaheksateistaastastele isikutele järgnevalt:



2018. a suvest kuni 31.07.2020 kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa

15-17aastasele A.S.le (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 271,44 grammi kanepit;



2019. a septembrist kuni 21.12.2019 kolmel korral nädalas 0,5 grammi kaupa 17-

aastasele G.M.ile (sündinud xxx), kokku vähemalt 22,5 grammi kanepit.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

g. M.V. süüdistus

M.V.t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

M.V. omandas grupis Gints Vadzisega Läti Vabariigis eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil

ja isikult 2019. a juunist kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit, mida andsid

Läti Vabariigis edasi Jevgénijs Markovićile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile, kes toimetasid

kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki selle Eesti Vabariigis ebaseaduslikuks käitlemiseks,

sealhulgas edasimüümiseks.

Gints Vadzis organiseeris kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas kanepit. M.V. tasus aine

eest hankijale, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu Mollija Matuļēvičalt müüdud

kanepi eest raha. M.V. ja Gints Vadzis leppisid kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused

ja hinna, peale mida Gints Vadzis andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, Mollija

Matuļēvičale ja A.M.ile, kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki järgnevalt:



perioodil 2019 juuni kuni 2019 november Mollija Matuļēvičale kaks korda nädalas,

s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku

3150 grammi ning perioodil 2019 detsember kuni 2020 juuni iganädalaselt, s.o

vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku

7875 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja

ühel korral 1000 grammi kanepit. Kanepit vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M.

mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx;



perioodil 2020. a juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile vähemalt 8471,5

grammi kanepit, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas

mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx ja andis edasi järgnevalt:

o

14.11.2020 xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi, s.o

vähemalt 225 grammi kanepit;

o

perioodil 2020 juuli kuni 03.03.2021 iga nädal xxx Mollija Matuļēvičale ja

A.M.ile 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku

vähemalt 8100 grammi kanepit;

o

10.03.2021 omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid

hoidis Jevgénijs Markovićs enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen

Golf registreerimisnumbriga xxx, kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja

ära võeti;

o

2020 juuni kuni 10.03.2021 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi

kanepit, mille sai Jevgénijs Markovićs tasuks iga korra kanepi transportimise

eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.



perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M.

mootorsõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja mootorsõidukis Seat

Cordoba registreerimisnumbriga xxx xxx iga nädal, s.o kokku 6 korral 150 kuni 300

grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja

21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning

ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga xxx ja 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita

Baškere ühises elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18.mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

h. Gints VADZISE süüdistus

Gints Vadzist süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

Gints Vadzis omandas grupis M.V.ga eeluurimisel tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019

juuni kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit, mida andsid edasi Jevgénijs

Markovićsile, Mollija Matuļēvičale ja A.M.ile.

Gints Vadzis organiseeris kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas kanepit. M.V. tasus aine

eest, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu Mollija Matuļēvičalt müüdud kanepi

eest raha. M.V. ja Gints Vadzis leppisid kokku Mollija Matuļēvičaga kanepi kogused ja hinna,

peale mida Gints Vadzis andis kanepi üle Jevgénijs Markovićsile, Mollija Matuļēvičale ja

A.M.ile, kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki järgnevalt:



perioodil 2019 juuni kuni 2019 november Mollija Matuļēvičale kaks korda nädalas,

s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku

3150 grammi ning perioodil 2019 detsember kuni 2020 juuni iganädalaselt, s.o

vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku

7875 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja

ühel korral 1000 grammi kanepit, mille vedasid Mollija Matuļēviča ja A.M.

mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx;



perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile vähemalt 8471,5 grammi

kanepit, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx koos Gints Vadzisega, kes kasutas

mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx ja andis edasi järgnevalt:

o

14.11.2020 xxx sisehoovis Kaspars Matuļēvičsile 150 kuni 300 grammi, s.o

vähemalt 225 grammi kanepit;

o

perioodil 2020 juuli kuni 03.03.2021 iga nädal xxx Mollija Matuļēvičale ja

A.M.ile 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku

vähemalt 8100 grammi kanepit;

o

10.03.2021 omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid

hoidis Jevgénijs Markovićs enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen

Golf registreerimisnumbriga xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära

võeti;

o

perioodil 2020 juuni kuni 10.03.2021 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5

grammi kanepit, mille sai Jevgénijs Markovićs tasuks iga korra kanepi

transportimise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.



perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 Mollija Matuļēviča ja A.M. vedasid

mootorsõidukis Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja mootorsõidukis Seat

Cordoba registreerimisnumbriga xxx xxx iga nädal, s.o kokku 6 korral 150 kuni 300

grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja

21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid Mollija Matuļēviča ja A.M. ühises elukohas xxx ning

ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane koos Lo.S.ga xxx ja 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Kaspars Matuļēvičs ja Sanita

Baškere ühises elukohas xxx kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

i.

Lo.S. süüdistus

Lo.S.t süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises,

s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses grupi poolt.

Nadežda Simane omandas ajavahemikul 2020. a veebruar kuni 21.04.2021 Mollija

Matuļēvičalt vähemalt 2174 grammi kanepit, mida hoidis oma elukohas xxx ja xxx, millest

83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S.ga

xxx kuni need 21.04.2021 kriminaalasjas toimetatud läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Lo.S. ülesandeks oli anda edasi kanepit isikule, kes tuleb kanepit omandama Nadežda Simane

elukohta xxx. Lo.S. andis 2020. a veebruarist kuni 21.04.2021 An.B.ile edasi 0,5 grammi

kanepit Nadežda Simane elukohas xxx. Edasiandmine seisnes selles, et Lo.S. ütles An.B., et

võta ise kanepit ja osutas külmkapile, kus asus kanep. An.B. võttis külmkapist 0,5 grammi

kanepit.

Samuti omandas Lo.S. ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe

tarvitamiskoguse nordasepaami, mida tarvitas enne tema politsei poolt kahtlustatavana

kinnipidamist 21.04.2021.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja

ja nordasepaam IV nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi ja nordasepaami puhul 100 mg.

j.

Hendriks BEKSI süüdistus

Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses grupi poolt.

Hendriks Beks omandas alates 2019. a sügisest kuni 21.04.2021 xxx linnas suures koguses

narkootilist ainet kanepit järgnevalt:



alates 2019. a sügisest kuni 2020 jaanuarini omandas eeluurimisel seni tuvastamata

asjaoludel vähemalt 3,5 grammi kanepit;



alates 2020. a veebruarist kuni 21.04.2021 grupis Nadežda Simanega käitlesid

ebaseaduslikult ja korduvalt suures koguses narkootilist ainet kanep, mis seisneb

selles, et Hendriks Beks vahendas Nadežda Simane kanepit, saates erinevaid isikuid

Nadežda Simane juurde kanepit ostma ning Nadežda Simane andis Hendriks Beksile

edasi vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit. kes

omakorda andis selle kanepit edasi erinevatele isikutele.

2019. a sügisest kuni 21.04.2021 omandatud ebaseaduslikku kanepit tarvitas Hendriks Beks

ise ja andis xxx linnas edasi järgnevalt:



2019. aasta sügisest D.D.le kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1

grammi kanepit;



perioodil 2020 kevad kuni 19.04.2021 R.R.ile 10-15 korda 1-2 grammi kaupa, kokku

vähemalt 18,75 grammi kanepit;



perioodil 2020 suvi kuni 2021 veebruar B.B.ile kolmel korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o

kokku vähemalt 2 grammi kanepit;



2020 sügisel S.B.ile 1 grammi kanepit;



perioodil 2021. aasta algusest kuni 21.04.2021 Ks.F.le kahel korral 0,5 grammi kaupa

vähemalt 1 grammi kanepit;



2020 sügisel S.P.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 3 grammi

kanepit;



2021 märtsis K.F.le 1 grammi ja 5 grammi, s.o kokku vähemalt 6 grammi kanepit.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

täisealise isiku poolt narkootilise aine edasiandmises nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule, isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega

seotud kuriteo.

Hendriks Beks müüs 17-aastasele A.S.le (sündinud xxx) 2019. a sügisest kuni 2020 suveni

xxx linnas viiel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit ja kahe kuni

kolme korra suitsetamisjagu kanepit.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi.

Hendriks Beksi süüdistatakse KarS § 188 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o

kanepi ebaseaduslikus kasvatamises isiku poolt, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo.

Hendriks Beks isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo,

kasvatas xxx vähemalt ühte kanepitaime kogumassiga 0,20 grammi, kuni see 21.04.2021

toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil ning sama sätte lõige 2 keelab kanepi kasvatamise narkootilise aine valmistamise

eesmärgil.

Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille

tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ning selle töötlemisproduktid kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I

nimekirja; delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kanepi puhul on selliseks koguseks 7,5

grammi kanepit.

k. K.S. süüdistus

K.S.t süüdistatakse KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o narkootilise aine

väikeses koguses ebaseaduslikus käitlemises.

K.S. omandas alates 2020 augustist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanelt vähemalt 5,25 grammi

kanepit, mida hoidis käitlemise ja edasiandmise eesmärgil enda elukohas xxx ja andis edasi

järgnevalt:



2020 augustist kuni 15.12.2020 A.A.le kahel korral 0,5 grammi, ühel korral 1 grammi

ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi kanepit;



2021 jaanuarist kuni 21.04.2021 xxx linnas D.D.le 2-3 kolmel korral 0,5 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit.

Samuti omandas K.S. ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe

tarvitamiskoguse tramadooli ja alprasolaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist

21.04.2021 xxx linnas.

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja,

tramadool III nimekirja, alprasolaam IV nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks

7,5 grammi, alprasolaami puhul 23 mg ja tramadooli puhul 750 mg.

K.S.t süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o täisealise isiku

poolt narkootilise aine väikeses koguses ebaseaduslikus edasiandmises nooremale kui

kaheksateistaastasele isikule, kui see on toime pandud isiku poolt, kes on

K.S. müüs isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx).

NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel

või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks,

avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise

eesmärgil.

Üle 0,2% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisprodukt marihuaana kuuluvad

sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73 (Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse

tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad) lisa 1 I nimekirja.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust, millest piisab

narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Marihuaana puhul on selliseks koguseks

7,5 grammi.

Poolte seisukohad

a. Prokuröri seisukoht

Prokurör avaldas kohtuvaidlustes järgmist.

a) Prokurör loobus süüdistusest kõigi süüdistatavate osas 14.11.2020. a episoodis, mille

kohaselt Mollija Matuļēviča omandas koos A.M.iga xxx Kaspars Matuļēvičsilt 150 kuni

300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli Kaspars Matuļēvičsile xxx

sisehoovis üle andnud Jevgénijs Markovićs, kes omakorda omandas kanepi M.V.lt ja

Gints Vadziselt ja toimetas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx

Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.

b) A. Matuļēvičsi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti

kvalifitseeritud.

c) Prokurör loobus tõendamatuse tõttu M. Matuļēviča süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi järgmistes episoodides, mille kohaselt andis M. Matuļēviča:



2020. aasta suvel vähemalt 0,5 grammi kanepit edasi G.M.ile;



perioodil 2020. a juuli kuni 10.03.2021 Jevgénijs Markovićsile kanepit iga korra

kanepi transportimise eest, s.o kokku vähemalt 37 grammi kanepit;



perioodil 2020. a august kuni november R.R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa kanepit,

s.o kokku vähemalt 7,5 grammi.

Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et M. Matuļēvičale esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (välja arvatud 14.11.2020. a episood, vt punkt a) on

tõendamist leidnud.

Prokurör loobus tõendamatuse tõttu M. Matuļēviča süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

episoodis, mille kohaselt M. Matuļēviča müüs 2019. a sügisel 0,5 grammi kanepit 17-

aastasele G.M.ile.

Prokurör leidis, et M. Matuļēviča süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodides, mille

kohaselt müüs M. Matuļēviča 2018. a jaanuarist kuni 16.01.2020 A.S.le nädalas 3-5 korral

0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 42,33 grammi kanepit;

17.01.2020 kuni 2020. a augustini A.S.le nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5

grammi, s.o kokku vähemalt 20,88 grammi kanepit ning 2021. a jaanuaris J.S.le 0,5 grammi

kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et M.

Matuļēviča teadis, et A.S. ja J.S. olid sel ajal alaealised.

d) M. V. süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

e) G. Vadzise süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

f)

Prokurör loobus tõendamatuse tõttu J. Markovićsi süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi episoodis, mille kohaselt sai J. Markovićs perioodil 2020. a september kuni

10.03.2021 M. Matuļēvičalt tuvastamata koguses kanepit kanepi transportimise eest.

Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et J. Markovićsile esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses ning välja arvatud

14.11.2020. a episoodi osas, vt punkt a) tõendamist leidnud.

g) Prokurör loobus tõendamatuse tõttu S. Baškere süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

episoodis, mille kohaselt andis S. Baškere omandatud kanepit perioodil 2021. a jaanuar

kuni 2021. a märts edasi D.D.le 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi.

Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et S. Baškerele esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud.

Prokurör leidis, et S. Baškere süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodis, mille kohaselt

müüs S. Baškere 2018. a suvel kuni 31.07.2020 15-17-aastasele A.S.le (sündinud xxx) kolmel

kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 271,44 grammi kanepit,

tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et S. Baškere

teadis, et A.S. oli alaealine.

Prokurör loobus tõendamatuse tõttu S. Baškere süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

episoodis, mille kohaselt müüs S. Baškere 2019. a septembrist kuni 21.12.2019 17-aastasele

G.M.ile (sündinud xxx) kolmel korral nädalas 0,5 grammi kaupa, kokku vähemalt 22,5

grammi kanepit.

h) K. Matulevičsi süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi (välja arvatud 14.11.2020. a

episood, vt punkt a) on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud.

Prokurör leidis, et K. Matulevičsi süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi episoodis, mille kohaselt

müüs K. Matulevičs isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo,

2018. a suvest kuni 2018. a detsembrini xxx linnas kanepit 16-aastasele A.S.le (sündinud xxx)

5-7 korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit, tuleb ümber

kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole tõendatud, et K. Matulevičs teadis, et A.S.

oli alaealine.

i)

Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu N. Simane süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2

järgi episoodis, mille kohaselt müüs N. Simane 16.03.2021 V.R.ile kanepit.

Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et N. Simanele esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud.

Prokurör leidis, et N. Simane süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi episoodides, mille

kohaselt müüs N. Simane 2020. a veebruarist kuni 2020. a juulini 17-aastasele A.S.le

(sündinud xxx) kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

7,87 grammi kanepit, ning 2020. a detsembrist kuni 22.01.2021 igapäevaselt 17-aastasele

J.S.le (sündinud xxx) 0,5-1 grammi kaupa ja kahel korral 2 grammi kanepit, s.o kokku

vähemalt 25 grammi kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, sest ei ole

tõendatud, et N. Simane teadis, et A.S. ja J.S. olid alaealised.

Prokurör loobus tõendamatuse tõttu N. Simane süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

episoodis, mille kohaselt müüs N. Simane 11.12.2020 1,5 grammi ja 12.12.2020 10 grammi

kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 11,5 grammi kanepit.

j)

Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu Lo. S. süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

episoodis, mille kohaselt andis Lo. S. 2020. a veebruarist kuni 2021. a aprillini A.A.le

xxx vähemalt ühel korral 2-3 grammi, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit.

Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu Lo. S. süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

episoodis, mille kohaselt andis Lo. S. 2020. a juunist kuni 19.04.2021 D.D.le xxx nädalas

kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 58,5 grammi kanepit.

Samas ülejäänud Lo. S. muudetud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et Lo. S.

esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on tõendamist leidnud.

k) Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu H. Beksi süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

episoodides, mille kohaselt andis H. Beks



2019. aasta sügisest D.D.le kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1

grammi kanepit;



2020. aasta sügisel S.B.ile 1 grammi kanepit.

Samas muus antud süüdistuses esitatud osas prokuratuur leidis, et H. Beksile esitatud

süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi on osaliselt (s.o väiksemas koguses) tõendamist leidnud.

Prokurör leidis, et H. Beksi süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi selles, et H. Beks müüs 17-

aastasele A.S.le (sündinud xxx) 2019. a sügisest kuni 2020. a suveni xxx linnas viiel korral

0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit ja kahe kuni kolme korra

suitsetamisjagu kanepit, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, sest ei ole

tõendatud, et H. Beks teadis, et A.S. oli alaealine.

Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu H. Beksi süüdistusest KarS § 188 lg 2 p 2 järgi selles,

et tema isikuna, kes on varem toime pannud narkootikumidega seotud kuriteo, kasvatas xxx

vähemalt ühte kanepitaime kogumassiga 0,20 grammi, kuni see 21.04.2021 toimetatud

läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti.

l)

Prokurör loobus süü tõendamatuse tõttu K. S. süüdistusest KarS § 183 lg 1 järgi

episoodides, mille kohaselt andis K. S.



2020. a augustist kuni 15.12.2020 A.A.le kahel korral 0,5 grammi, ühel korral 1

grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi kanepit;



2021. a jaanuarist kuni 21.04.2021 Võru 30-10 xxx linnas D.D.le 2-3 kolmel korral

0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit.

Prokurör leidis, et K. S. süüdistus episoodis, mille kohaselt K. S. omandas ebaseaduslikult

eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli ja

alprasolaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021 xxx linnas ja mis on

kvalifitseeritud KarS § 183 lg 1 järgi, on küll tõendamist leidnud, kuid tegemist on hoopis

väärteoga. Kriminaalmenetlus selles episoodis kuulub lõpetamisele ning ka väärtegu on

aegunud.

Prokurör leidis, et K. S. süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi selles, et ta isikuna, kes on varem

toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, müüs 07.01.2021 xxx linnas

vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx), tuleb ümber kvalifitseerida

KarS § 183 lg 1 järgi.

K. S. süüdistus KarS § 183 lg 1 järgi on leidnud tõendamist osaliselt, s.o väiksemas koguses.

m) Prokurör palub isikud süüdi tunnistada vastavalt ülaltoodule ning mõista neile prokuröri

poolt taotletud karistused.

n) Elektroonilistelt andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailide,

raportfailide, analüüsitud failide ja jäädvustatud fotode edasine hoidmine PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas ei ole vajalik ega otstarbekas ning kuna

kriminaalmenetluses kopeeritud andmete näol on tegemist väärtusetute andmetega KrMS

§ 126 lg 3 p 4 tähenduses, taotleb prokuratuur PPA Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas

hoiul

oleva

digitaalsete

asitõendite

elektroonilistelt

andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailide, analüüsitud failide ja

jäädvustatud fotode hävitamist (kustutamist) KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

o) Prokuröri hinnangul on tõendamist leidnud, et M. Matuleviča sai ebaseaduslikust kanepi

müümisest 4184,13 eurot, M. V. 50000 eurot, G. Vadzis 50000 eurot, J. Markovićs 150

eurot, S. Baškere 34659,80 eurot, K. Matulevičs 687,60 eurot, N. Simane 12722,60 eurot,

H. Beks 330 eurot ja K. S. 10 eurot kriminaaltulu. Prokurör taotleb KarS § 831 lg 1 ja §

84 alusel nimetatud isikutelt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks

märgitud summade riigi tuludesse välja mõistmist.

p) Prokuröri hinnangul kuuluvad Lo. S. kuuluvad arestitud vallasasjad aresti alt

vabastamisele. S. Baškere konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks taotleb

prokurör jätta S. Baškerelt arestitud vara aresti alla ning S. Baškerele kuuluvale

korteriomandile seatud kohtuliku hüpoteegi muutmata. N. Simanele kuuluvad arestitud

vallasasjad jätta kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla.

M. Matulevičale kuuluvad arestitud vallasasjad jätta kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla.

b. Kaitsjate seisukohad

1) M. Matuleviča kaitsjad S. Must ja M. Suurpere

Kaitsja märgib, et kohtuvaidluste käigus loobus prokurör M. Matuleviča süüdistusest KarS §

185 lg 2 p 2, 3 järgi, milles M. Matuleviča ei ole end kunagi süüdi tunnistanud. Seetõttu ei pea

kaitsja vajalikuks sellel süüdistusel peatuda.

Nii süüdistusaktis kui prokuröri kõnes kirjeldatakse kanepi omandamist Läti Vabariigist, mida

M. Matuleviča tegi väidetavalt koos abikaasa A. M.. Kummagi ütlustest ei selgu, et A. M. ja

M. Matuleviča tegelesid koos narkootiliste ainete käitlemisega.

Süüdistuse kohaselt omandas M. Matuleviča 2018. a jaanuarist kuni 2019. a maini

tuvastamata asjaoludel xxxx linnas vähemalt 27 grammi kanepit. Prokurör jäi samale

seisukohale ka süüdistuskõnes, kuid ei selgunud, millel selline seisukoht tugineb ja millega on

see tõendatud. Samuti asutakse nii süüdistusaktis kui prokurör kõnes seisukohale, et M.

Matuleviča omandas 2019. a juunist kuni 16.01.2020. a kokku 8850 grammi kanepit.

Süüdistusaktist ega prokuröri kõnest ei selgu, mida M. Matuleviča sellel ajal omandatud

kanepiga tegi ja missuguste tõenditega M. Matuleviča tegevus tõendatud on. Samuti ei selgu

omandatud kanepi täpne kogus, sest süüdistuses on kogused arvestatud keskmiste alusel. M.

Matulevičat on karistatud 16.01.2020. a otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, kuid prokuröri kõnest

ei selgu, kas nimetatud ajavahemikel kanepi omandamist arutati kohtus juba eelmise

kriminaalasja käigus või mitte.

Kaitsja märgib, et süüdistuse kohaselt omandas M. Matuleviča ajavahemikus 17.01.2020 kuni

14.03.2021 kokku 15294 grammi kanepit. Prokurör loobus 14.11.2020. a süüdistuse

episoodist tõendamatuse tõttu, mispärast vähenes süüdistuse maht 225 grammi võrra. Kaitsja

oleks soovinud kuulda, kuidas M. Matuleviča 14925 grammi suurust kogust käitles. Jääb

kahtlus, kas tegu oli kanepiga, mille käitlemine on kriminaalkorras karistatav. 10.03.2021. a

episood (144 grammi kanepit), mille kohta prokurör juba varem on öelnud, et tegemist oli

katse staadiumiga, ei peaks kajastuma üldises narkoaine koguses.

Kaitsja hinnangul jääb süüdistuskõnest ebaselgeks, millise episoodiga on tegemist, kui

prokurör räägib 98,69 grammist kanepist, mida M. Matuleviča hoidis oma elukohas ja millest

83,48 grammi ja 77,51 grammi kanepit üle andis. Üleantud kogused on M. Matuleviča hoitud

98,69 grammist kanepist suuremad.

Prokuröri süüdistuskõnest tuleneb, et faktiliselt on M. Matuleviča müünud kanepit kokku

409,66 grammi. Samas leiab prokurör, et M. Matuleviča on müünud erinevatele isikutele

kokku 1713 g kanepit, kuid ei selgu, millele prokuröri arvamus tugineb. Analüüsides G.

Vadzisele esitatud süüdistusega seonduvaid tõendeid asus prokurör seisukohale, et M.

Matuleviča toimetas ajavahemikul 2019 kuni 21.04.2021 Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

vähemalt 5064,28 grammi kanepit. Prokurör ei ole välja toonud, millel tema arvestus tugineb.

See ei lange kokku süüdistusaktis toodud kogusega ega prokuröri enda nimetatud kogusega,

mille M. Matuleviča müüs väidetavalt erinevatele isikutele (1713 grammi). Prokuröri

sõnavõtust jääb ebaselgeks, kui suures koguses M. Matuleviča kanepit Läti Vabariigist

omandas ja mida ta sellega tegi. Lisaks on küsitav, kuhu kadus suur kogus kanepit, mille M.

Matuleviča väidetavalt omandas, sest omandatud koguse ja faktiliselt müüdud koguse vahe on

väga suur. Kohtus ülekuulatud tunnistajate ja kaassüüaluste ütlustest ei ole võimalik teha

järeldust, et M. Matuleviča oleks omandanud suurema koguse narkootilist ainet, kui ta seda

tegelikult kellelegi müüs või andis.

M. Matulevičale tuleb mõista oluliselt kergem karistus, kui seda taotles prokurör. M.

Matulevičale esitatud süüdistuse maht on oluliselt vähenenud seoses prokuröri poolt

süüdistusest loobumisega KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ning mitmes episoodis süüdistusest

loobumisega KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi. Tõendamist ei ole leidnud ka M. Matuleviča

tegutsemine grupis. Prokurör ei ole arvestanud karistust kergendavaid asjaolusid – M.

Matuleviča on end kohtueelse menetluse algusest saadik suuremas osas talle esitatud

süüdistuses süüdi tunnistanud ning ta on eakas inimene, kelle tervislik seisund on halb.

Karistuse mõistmisel tuleb arvestada objektiivset elulist situatsiooni, kus kohtualune elab –

xxx linnas on küllaltki suur tööpuudus, mistõttu on inimesed majanduslikes raskustes ja

otsivad äraelamiseks erinevaid võimalusi, sh ka ebaseaduslikke teid. M. Matuleviča

haridustase ei ole kõrge, mistõttu ei osanud ta hinnata oma tegevuse võimalikke tagajärgi.

Arvestada tuleb Riigikohtu seisukohta, mille kohaselt karistuse mõistmisel tuleb silmas

pidada, et toimepanija süüd mõjutab käideldud narkootilise aine liik – kanep on paljudest

teistest narkootilistest ainetest vähem ohtlik.

Kaitsja ei nõustu lisakaristusena M. Matuleviča Eesti Vabariigist väljasaatmisega koos

sissesõidukeeluga viieks aastaks. M. Matuleviča on abielus A. M. ja Eestis on nende ühine

elukoht. M. Matuleviča on aastaid Eestis elanud. Samuti elavad Eestis tema lapsed ja

lapselapsed. Prokuröril puudub voli perekonna lahutamiseks. M. Matuleviča ei kujuta ohtu

Eesti Vabariigile.

Kriminaalasjas puuduvad tõendid, et ära võetud kuldehted on soetatud kriminaalse tulu eest.

Need on olnud aastaid perekonna valduses ning kohus ei peaks kodus ära võetud kuldehteid

konfiskeerima. Kohtukulud palub kaitsja osaliselt jätta riigi kanda. Menetluskulude

tasumiseks anda aega 12 kuud.

2) N. Simane kaitsja S. Erro

Kaitsekõne kokkuvõte keskendub peamiselt sellele, et prokuratuur ei suutnud valdavas osas

tõendada süüdistatava Nadežda Simane süüd narkootikumide ebaseaduslikus käitlemises

grupis ega ka üksikute müügiepisoodide puhul. Kaitsja lükkab ümber prokuratuuri väited, et

N. Simane tegutses grupis koos Lo.S. ja Hendriks Beksiga. Kaitsja märgib, et puuduvad

objektiivsed tõendid, mis kinnitaksid, et N. Simane andis kanepit H. Beksile edasimüümiseks.

Samuti ei ole tõendatud N. Simane poolt kanepi omandamine ajavahemikus jaanuar 2016 kuni

märts 2019. Lisaks viibis 2019. a N. Simane Inglismaal. Kaitsja sõnul on tunnistajate ütlused

tihti saadud psühholoogilise surve all. Paljud tunnistajad eitavad kanepi ostmist N. Simanelt

või tunnistavad, et politsei survestas neid ütlusi andma. Kaitsja toob välja vastuolud

tunnistajate ütlustes ja seda, et mitmed tunnistajad keeldusid kohtus ütlusi andmast, mis

takistas süüdistataval ja kaitsjal neile küsimusi esitada. Kaitsja leiab, et prokuratuur ei ole

tõendanud paljusid konkreetseid kanepi müügi/edasiandmise episoode, viidates puuduvatele

objektiivsetele tõenditele, tunnistajate vasturääkivatele ütlustele ja sellele, et mitmetel

juhtudel on tegemist sõna-sõna-vastu olukordadega. Kaitsja toob välja, et süüdistustes on

puudujääke, näiteks ei ole täpsustatud müügi aega ja kohta. Mõnede episoodide puhul tugineb

prokuratuur vaid telefonikõnede pealtkuulamisele, kust ei selgu üheselt, et jutt oli

narkootikumidest.

Kaitsja kritiseerib kohtueelset uurimist, tuues esile tunnistajate ebaseaduslikku ülekuulamisele

toomist töökohast ja seda, et politsei ei karistanud narkosõltlastest tunnistajaid narkoainete

tarvitamise eest vaid survestas neid. Samuti heidetakse ette tunnistajate ettevalmistamist

kohtuistungiks, näiteks saadeti ühele tunnistajale kutse kohtuistungile ja sellele olid lisatud

tema kohtueelse menetluse ütlused. Lisaks oli tunnistajate seas narkomaane, keda politsei ei

karistanud, vaid kasutas neid ära, kuna teadis, et neid on lihtne mõjutada.

Kaitsja rõhutab, et süüdistus põhineb peamiselt jälitustoimingutelt saadud infol ning

tunnistajate ütlustel, mis on tihti vastuolulised, saadud surve all või ei ole objektiivsete

tõenditega kinnitatud. Seetõttu palub kaitsja N. Simane paljudes episoodides õigeks mõista.

Kaitsja leiab, et tõendatud on episood, mis puudutab N. Simane poolt 83,48 grammi kanepi

hoidmist oma ema elukohas, mis avastati läbiotsimise käigus 21.04.2021. Lisaks sellele leiab

kaitsja, et tõendatud on ka N. Simane poolt A.T. 0,5 grammi kanepi üleandmine, kuid mitte

müümine, ajavahemikul 10-20.02.2021. D.K.ile kanepi müümise episood on tõendatud, nagu

ka Ks.F.lele kanepi müümise fakt, kuid viimase puhul ei nõustuta kogusega. Kaitsja märgib,

et müüdud kanepi täpset kogust ei ole võimalik tuvastada, kuna ei N. Simane ega Ks.F. ei

pidanud kanepi ostmise kohta arvestust. H. Beksile suitsetamiseks kanepi üleandmise episood

on tõendatud, muus osas on aga süüdistused tõendamata.

Karistuse osas palub kaitsja mitte kohaldada reaalset vangistust, arvestades N. Simane

kahetsust, varasemat karistuste puudumist, alaealist tütart ja pere olemasolu Eestis. Kaitsja

palub kohaldada KarS § 74 lõiget 1 ja 2, mis võimaldaks vangistuse osaliselt tingimuslikult

kohaldada. Samuti ei nõustu kaitsja prokuratuuri poolt esitatud väitega, et N. Simane sai

ebaseaduslikust kanepimüügist 12 722,60 eurot, kuna täpne müüdud kanepi kogus on

tõendamata.

3) K. Matulevičsi kaitsja R. Sprengk:

Süüdistuskõnes viitas prokurör, et süüdistuse kohaselt liikus Lätist toodud kanep edasi M.

Matulevičani ja sealt edasi teiste süüdistatavateni. Kui prokurör peab süüdistuskõnes grupiks

kõiki süüdistatavaid, on kõik prokuröri esitatud tõendid olnud seotud kõikide süüdistatavatega

ning asja arutamise juures oleks pidanud kogu aeg viibima kõik süüdistatavad ja nende

kaitsjad.

Prokurör loobus süüdistusest 14.11.2020. a episoodis, mistõttu tuleb K. Matulevičs

süüdistusest loobumise tõttu selles süüdistuse punktis õigeks mõista.

Prokurör leidis, et süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi, mis seisnes alaealisele A. S. kanepi

edasiandmises, tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seega on prokurör

süüdistusest osaliselt loobunud ja K. Matulevičs tuleb KarS § 185 lg 2 p 2 järgi õigeks mõista.

Mitmed tunnistajad väitsid kohtuistungil, et neid mõjutati uurijate poolt ütlusi andma. See

seab kahtluse alla tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütluste usaldusväärsuse ning

seetõttu tuleb neisse ütlustesse suhtuda kriitiliselt.

Perioodil 2019 kuni 2021 aprill K.F.le 14-15 korral kokku vähemalt 25,5 grammi kanepi ning

perioodil 2020 september kuni 22.01.2021 Ks.F.le kokku vähemalt 4,38 grammi kanepi

edasiandmine pole tõendatud. K.F.le kanepi edasiandmist tõendavad vaid K.F. kohtueelse

menetluse ütlused ja Ks.F.le kanepi andmist Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütlused.

Võttes arvesse KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ja Riigikohtu praktikat, ei saa süüdistatavat neis

süüdistuspunktides vaid K.F. ja Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes süüdi

mõista. Lisaks esinevad K.F. ütlustes vastuolud. Seega tuleb K. Matulevičs neis süüdistuse

punktides õigeks mõista.

M. P. kanepi andmise osas leiab kaitsja, et pole selge, mida pidas M. P. silmas, kui vastas

prokuröri küsimustele, et sai K. Matulevičsilt paaril-kolmel korral kanepit „samas

ajavahemikus“. Kuna tunnistaja ütluste kohaselt tarvitas ta kanepit esimest korda 18-19-

aastaselt, võis „sama ajavahemik“ tähendada ka seda, et ta sai K. Matulevičsilt kanepit

aastatel 2010-2011, kuid sellisel juhul on kuritegu aegunud. Kui kohus leiab, et tunnistaja

ütlustele tuginedes on tõendatud, et K. Matulevičs andis M. P. perioodil 2020 oktoober kuni

november kahel korral 1 grammi kaupa kanepit, tuleb tegu kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 või

2 järgi.

K. Matulevičsi poolt kanepi käitlemine grupis koos S. Baškerega pole tõendatud. Mõlemad

süüdistatavad on seda eitanud. Pelgalt asjaolu, et süüdistatavad on elukaaslased ning S.

Baškere käitles kodus kanepit, ei anna alust mõista K. Matulevičsit kaastäideviijana süüdi.

Süüdistatavad elasid koos väikeses korteris, mistõttu pole välistatud, et K. Matulevičsi DNA-

d võidi leida vahenditelt, mida S. Baškere kasutas kanepi käitlemiseks. Tõendid selle kohta

aga puuduvad. 24.05.2021. a DNA-eksperiisi aktil nr 21E-GE0412 puudub tõendamisväärtus,

sest pole tehtud tõenäosusarvutusi. Puuduvad tõendid S. Baškerega grupis tegutsemise kohta

ning pole teada, milline oli K. Matulevičsi teopanus grupis tegutsemisel. Seetõttu tuleb K.

Matulevičs mõista selles süüdistuse punktis õigeks. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et

K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt. Seda ei tõenda ka prokuröri viidatud 19.07.2021. a

jälitustoimingu protokoll. Protokollis kajastatud kõnedest ei saa teha järeldust grupis

tegutsemise ega selle kohta, et K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt.

Täiendatud süüdistus, mille kohaselt omandas K. Matulevičs Lätis 100 grammi kanepit,

toimetas selle edasi Eesti Vabariiki ja hoidis seda oma elukohas xxx, ei ole tõendatud ning

süüdistatav tuleb selles episoodis õigeks mõista. Vaidlust pole selles, et süüdistatav omandas

Lätis 100 grammi kanepit, kuid ei ole tõendatud, et kanepi THC sisaldus ületas 0,3%. Samuti

ei ole tõendatud, et K. Matulevičs toimetas kanepi Lätist Eestisse või hoidis seda xxx tänaval.

Kaitsja taotleb K. Matulevičsi õigeks mõistmist kõigis süüdistuse punktides ning vara

konfiskeerimise asendamiseks 687,6 euro väljamõistmise rahuldamata jätmist. Riigi õigusabi

kulud, DNA-ekspertiisi kulud ning K. Matulevičsi kasutuses olevate sõiduautodega seotud

kulud tuleb jätta riigi kanda.

Kui kohus leiab, et K. Matulevičs on süüdi mõnes süüdistuse punktis või kogu osas, ei ole

tema süü suur ja karistuse saab mõista sanktsiooni alammääras. Süü suuruse hindamisel tuleb

arvestada narkootikumi liiki ning kanepi on nn pehme narkootikum. Samuti oli kanepi

edasiandmine K. Matulevičsi poolt pigem juhuslik ja eesmärgiks ei olnud omakasu. Kanepi

üle riigipiiri toimetamise osas põhineb süüdistus vaid süüdistatava ütlustel ehk K. Matulevičs

on aktiivselt menetlusele kaasa aidanud ja tegu tunnistanud.

4) J. Markovićsi kaitsja A. Veski

J. Markovićs tunnistas ennast talle esitatud süüdistuses osaliselt süüdi ja andis vastavasisulisi

ütlusi. Tema ütlused on kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega, sh M. Matuleviča ja G.

Vadzise ütlustega. Prokuratuur loobus J. Markovićsi süüdistusest osaliselt ja süüdistab teda

üksnes selles osas, milles J. Markovićs on ennast ise süüdi tunnistanud. Kaitsja on seisukohal,

et kriminaalmenetlus tuleb J. Markovićsi suhtes lõpetada süüdistuse selles osas, mis puudutab

20 grammi kanepi omandamist G. Vadziselt tasuks kanepi transportimise eest Läti Vabariigist

Eesti Vabariiki. Selle koguse kanepit omandas süüdistatav enda tarbeks Läti Vabariigis, ta ei

transportinud seda Eestisse ning see ei allu Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Kaitsja hinnangul

tuleb süüdistusest tõendamatuse tõttu välja jätta seegi, et J. Markovićs, transportides Eestisse

3000 grammi narkootilist ainet, andis seda edasi A. M.

Kaitsja hinnangul on prokuröri taotletud karistus liiga raske. Isiku süü suurust ei peaks

mõjutama asjaolu, et ta toimetas narkootilist ainet üle riigipiiri. J. Markovićsi süüd võib

pidada keskmiseks. Ta on avaldanud siirast kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks.

Raskendavad asjaolud puuduvad. Asjaolu, et prokuratuur on algselt esitatud süüdistuse

kohandanud lõpuks selliseks, mida J. Markovićs on tunnistanud, näitab, et süüdistatav ei ole

kohtumenetluse käigus püüdnud oma süüd vähendada ning on kohe ausalt tehtut tunnistanud.

Sedagi saab KarS § 57 lg 2 alusel arvestada kergendava asjaoluna. Praeguseks ärakantud

karistus on J. Markovićsi puhul eripreventiivse eesmärgi täitnud. Tegemist on isiku esimese

süüdimõistmisega, mistõttu omab see tugevat eripreventiivset mõju. Täidetud on ka

üldpreventiivne eesmärk.

Lisakaristuse kohaldamine ei ole vajalik. J. Markovićs elab Läti Vabariigis üsna Eesti piiri

lähedal, mistõttu pole väljasaatmiseks vajadust – vabanedes läheb J. Markovićs kohe koju.

Sissesõidukeelu kohaldamine ei ole põhjendatud, kuna pole alust arvata, et J. Markovićs

jätkaks kuritegude toimepanemist. Samuti on J. Markovićs piiri ääres elades oma

elukorralduses seotud Eestiga, mistõttu oleks sissesõidukeeld liigselt koormav ja kokkuvõttes

põhjendamatu.

J. Markovićs on viibinud pikalt vahi all ning menetluskulude tasumine käiks talle üle jõu.

Resotsialiseerumise väljavaadete parandamiseks palub kaitsja jätta osa menetluskuludest riigi

kanda.

5) A. M. kaitsja A. Vissak

Menetluse algusest saati on süüdistus A. M. suhtes olnud ebalev ja ebakindel. Kohtueelses

menetluses jäeti A. M. vahistamata põhjusel, et puudus põhjendatud kuriteokahtlus. Mingeid

tõendeid lisaks vahistamistaotluse läbivaatamisel olemas olnuile lisandunud ei ole.

Kohtueelses menetluses on veelgi dokumente, mille sõnastusest võib välja lugeda, et

prokuratuur ei käsitle A. M. süüdistatavana (nt vara arestimise taotlus ja kohtumäärus, kus

teda kajastatakse M. Matuleviča abikaasana; kolmanda isiku kriminaalmenetlusse kaasamise

määrus, kus A. M. on kaasatud kriminaalmenetlusse kolmanda isikuna).

A. M. ja M. Matuleviča on mõlemad eitanud seda, et A. M. kanepit käitles ning ka viimase

teadmist sellest, et M. Matuleviča kanepit käitles. Asjaolu, et A. M. juhtis autot, kui A. M. ja

M. Matuleviča Lätis käisid, ei ole A. M. süüstav tõend – M. Matulevičal ei ole juhilube ning

alati, kui pere kuhugi sõitis, juhtis autot A. M.. Neil oli tihti vaja Lätis käia, sest nende

elukorraldus oli tihedalt Lätiga seotud. Grupis tegutsemist ei tõenda G. Vadzise ütlused, mille

kohaselt andis ta ükskord kanepipaki läbi auto akna A. M. kätte, kes andis selle M.

Matulevičale edasi, sest ei ole tõendatud, et A. M. teadis, et pakis on kanep. Arusaamatu on,

kuidas tõendab grupilist tegevust A. Š. telefonikõne, mille võttis vastu A. M.. Tunnistajaid

K.F.t, Ks. F.t ja A. S. ei olnud võimalik kohtus ristküsitleda ega esitada neile täpsustavaid

küsimusi ning KrMS § 15 lg 3 lähtuvalt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavavas

ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei ole olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik vahetult

üle kuulata.

A. M. süü selles, et ta osales grupi liikmena narkootilise aine käitlemises, on tõendamata,

mistõttu tuleb ta esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. Prokurör on valdavalt asunud

tõendama seda, et A. M. teadis narkootilise aine käitlemisest. A. M. teadmine narkootilise

aine käitlemisest on tõendamata ja isegi, kui on tekkinud mingigi kahtlus, ei ole see olnud

kõrvaldatav ja tuleb lugeda süüdistatava kasuks. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et

A. M. võis kõrvalt midagi märgata, ei ole pelgalt teadmisega teokoosseis täidetud. Prokurör ei

ole arvestanud teovalitsemise teooriaga. Prokuröri karistusettepanek vabastada A. M.

karistusest tingimisi ühes kriminaalhooldusega, on põhjendamata. Süüdistatav on 71-aastane

ja laitmatu minevikuga, mistõttu jääb kriminaalhoolduse rakendamise vajadus arusaamatuks.

Menetluskulud palub kaitsja jätta riigi kanda, A. M. süüditunnistamisel vähendada neid

tuntavalt.

6) S. Baškere kaitsja M. Valge

S. Baškere kohtus ütlusi ei andnud ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. S.

Baškere on end osaliselt süüdi tunnistanud KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava

kuriteo toimepanemises nii kohtueelsel uurimisel kui ka kohtus. Süüdistuses KarS § 185 lg 2

p 2, 3 järgi ta ennast süüdi ei tunnistanud.

S. Baškerele esitatud süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi ei ole kinnitust leidnud. Prokurör

loobus süüdistusest G. M. kanepi müümise episoodis ning A. S. kanepi müümise episoodis

leidis, et episood tuleb ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

Süüdistusaktis kui ka prokuröri kõnes esitatud väide, et käesolevas asjas on tegemist grupis

tegutsemisega, ei ole tõendamist leidnud. Kõik süüdistatavad, samuti S. Baškere on eitanud, et

kanepi saamist M. Matuļēvičalt. Samuti ei tõenda 17.08.2021. a jälitustoimingu protokollis

fikseeritud Ks.F. 31.01.2021 kell 23.06 tehtud kõne N. Simanele ega tunnistaja A. Š. ütlused,

et S. Baškere sai kanepit M. Matuļēvičalt.

A. S. kohtueelses menetluses antud ütlusi ei saa pidada usaldusväärseks, sest need on

vastuolus S. Baškere ütlustega. Neid vastuolusid ei olnud võimalik kohtus kõrvaldada ega A.

S. ütluste usaldusväärsust kontrollida. Vastuolud seisnevad selles, mis ajast A. S. ja S.

Baškere üksteist tunnevad ning mis ajast alates on A. S. süüdistatavalt kanepit ostnud. Lisaks

on A. S. ütlused ebausaldusväärsed põhjusel, et tema ütluste kohaselt käis ta 2018. aastast

kuni 2021. a kevadeni kanepit ostmas nii S. Baškerelt kui ka M. Matuļēvičalt. Arvestades

süüdistuses märgitud koguseid, oleks tunnistajal kulunud kanepile kokku 10102,60 eurot.

Alaealisel töötul A. S. oleks seega pidanud olema iga kuu umbes 306 eurot vaba raha, mida

kulutada kanepile – see ei ole eluliselt usutav. Vastuolusid ütlustes ei ole olnud võimalik

kõrvaldada, mistõttu tuleb nimetatud tõendid jätta kõrvale. Süüdistusel, mille kohaselt

omandas S. Baškere grupis K. Matuļēvičsiga 2018. a suvest kuni 2019. a maikuuni

eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt 159 grammi kanepit, puuduvad seetõttu tõendid.

Järgnev süüdistuse episood, mille kohaselt omandas S. Baškere 2019. a juunist kuni

21.04.2021 xxx linnas M. Matuļēvičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit, on samuti

tõendamata. M. Matuļēviča on eitanud kanepi andmist S. Baškerele ning viimane on andnud

ütlusi, et käis kanepit ostmas Riiast.

S. Baškere poolt kanepi erinevatele isikutele edasiandmise osas leidis kaitsja järgnevat. A. S.

ütlused ei ole eelpool toodud põhjustel usaldusväärsed. K.F. keeldus kohtus ütluste andmisest

ja kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Tema ütlused on vastuolus S. Baškere ütlustega. K.F.

ütluste usaldusväärsuses tekitab kahtlusi seegi, et liites kokku kanepi hulga, mida tunnistaja

sai S. Baškere ja N. Simane käest, oleks kogus niivõrd suur, et on küsitav, kuidas töötul K.F.l

oli võimalik kulutada kanepi ostmiseks nii palju raha. Tunnistaja A. Z. ei andnud kohtus ütlusi

ja kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Vastuolusid A. Z. ja süüdistatava ütluste vahel ei

olnud võimalik kõrvaldada. A. Š. kanepi edasiandmise puhul juhib kaitsja tähelepanu, et

tunnistaja on kinnitanud kanepi saamist 2-l korral 1 grammi kaupa, mis teeb koguseks 2

grammi, mitte 3 grammi nagu prokurör on märkinud. Ks.F. keeldus kohtus ütluste andmisest

ning kaitsja ei saanud tunnistajat küsitleda. Tunnistaja ostis kanepit N. Simanelt ja S.

Baškerelt kokku 660 grammi ehk 13200 euro väärtuses ning on väitnud, et sai selleks raha

enda töötasust või küsis ema käest. Ei ole usutav, et Ks.F. sai ema käest raha kanepi ostmiseks

ja nii suures summas. A. S., M. P., ja A. Z. kanepi müümise episoodis ei ole prokurör esitanud

põhjendusi, miks on tunnistajate ütlused S. Baškere omadest usaldusväärsemad.

Kuriteoga saadud vara osas märgib kaitsja, et ei ole eluliselt usutav, et M. Matuļēviča, kes

väidetavalt varustas kõiki teisi kanepiga, sai kõige vähem tulu. Ei ole loogiline, et M.

Matuļēviča maksis kanepi eest raha ja andis selle tasuta edasi S. Baškerele, kes müüs seda

edasi hinnaga 20 eurot gramm ja teenis müügist 34659,80 eurot.

Mõtlemapanev on, et kriminaalasjas loobusid paljud tunnistajad kohtus ütluste andmisest.

Mõnigi neist, kes otsustas kohtus ütlusi anda, rääkis kuidas ülekuulamised toimusid. Sellest

saab järeldada, et tunnistajaid hirmutati või lausa sunniti andma uurijatele meelepäraseid

ütlusi.

Kaitsja palub karistuse mõistmisel arvestada, et S. Baškere on andnud tõeseid ütlusi ja siiralt

kahetsenud. Aeg, mil S. Baškere on viibinud vahi all, on piisav karistus tema poolt

toimepandud kuriteo eest. Lisakaristusena riigist väljasaatmine jätta kohaldamata, sest S.

Baškerel on kolm alaealist last, kes elavad Eestis ja käivad siin koolis ja lasteaias ning

süüdistatava kodu ja pere on Eestis. Vähendada riigi tuludesse mõistetavat vara kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks, võttes arvesse, et S. Baškere on teinud kanepi

omandamiseks kulutusi ning kriminaaltulu hulka ei saa arvata kogu kanepi müügikäivet.

Tagastada ehted, mis S. Baškere ütluste kohaselt on kinkinud talle tema ema. Tühistada

korteriomandile seatud hüpoteek. Kohtukulud jätta osaliselt riigi kanda, kuna kriminaalasja

oleks olnud võimalik lahendada kokkuleppemenetluses.

7) M. V. kaitsja A. Küünemäe

Kaitsja hinnangul ei ole süüdistatavate süüdistuste tekstidest üheselt aru saada, keda gruppi

kuuluvateks isikuteks peetakse. Süüdistuskõne punktis pealkirjaga „Grupis tegutsemine“ on

ära nimetatud vaid osade süüdistatavate nimed, mistõttu võiks arvata, et süüdistus peab gruppi

kuuluvateks üksnes osasid süüdistatavaid, kuid keda nimelt, ei ole aru saada. Süüdistataval ei

ole võimalik esitada süüdistusele vastuväiteid ja ennast kaitsta, kui puudub selgus gruppi

kuuluvatest isikutest ja nende väidetavast ühtsest tahtest ja teopanusest. Kuna süüdistus on

esitatud valdavas enamuses süüdistatavate osas KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi, pidanuks

kohtuistungitel osalema kõik süüdistatavad kaitsjatega. Prokuratuur pidas menetluse

kiirendamiseks võimalikuks, et mitmetel istungitel ei osalenud kõik süüdistatavad ja kaitsjad.

Seetõttu on asja arutamisel prokuratuuri ebamäärasuse tõttu rikutud KrMS §-s 269 sätestatut.

Prokuratuuri poolt süüdistuskõnes M. V. esitatud etteheited ei rajane kohtulikul arutamisel

esitatud ja vahetult uuritud tõenditel, vaid üksnes oletustel. Kriminaalasjas puuduvad

objektiivsed ja lubatavad tõendid, mis kinnitaksid M. V. süüd süüdistusaktis loetletud tegudes

ja seda veel kuritegelikus grupis.

Tõenditest ei ole aru saada, millal ja kes on Läti Vabariigist edastanud väidetava M. V.

kuuluva DNA-profiili. Kohtueelses menetluses ega kohtus ei ole olnud võimalik kontrollida,

kuidas on M. V. väidetava DNA-profiili andmed Lätist Eestisse jõudnud ega veenduda

väljastaja volituses. Samuti ei nähtu väidetavalt Interpoli DNA-profiili otsingu taotluselt kes,

millal jne on nimetatud taotluse teinud ja kellele see on edastatud.

Asjakohatud on prokuratuuri väited, nagu oleks M. V. valetanud kokkulepete sõlmimise kohta

kaitsja juuresolekuta, sest antud asjaolu ei oma üldmenetluses tähtsust ega tõenduslikku

väärtust süüdistuse etteheidete osas. M. V. on selgitanud, miks ta väljendas ennast kohtueelses

menetluses teisiti kui kohtumenetluses – survestamist menetlejate poolt on kinnitanud nii

teised süüdistatavad kui ka tunnistajad.

Prokuratuur on süüdistuskõnes välja toonud, et tõendamist on leidnud Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki vähemalt 5024,68 grammi kanepi omandamine ja edasitoimetamine, ehk väidetav

kanepi kogus on võrreldes esialgse süüdistusega vähenenud viiekordselt. Vaatamata sellele

leiab prokuratuur süüdistuskõnes jätkuvalt (nagu süüdistuseski), et M. V. on saanud

süüdistuses märgitud asjaoludel 50000 eurot, mis kuulub M. V. välja mõistmisele kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks.

Kaitsja esitas maakohtule taotluse hüvitada M. V. süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata

hüvitis päevade eest, mil isikult oli võetud vabadus, s.o kokku 9852,89 eurot. Kaitsja leiab, et

kuna M. V. esitatud süüdistused ei ole tõendamist leidnud, tuleb M. V. õigeks mõista ja

hüvitada süüteomenetlusega tekitatud kahju.

8) G. Vadzise kaitsja M. Masso

Prokuratuur ei ole kohtumenetluses tõendanud, et süüdistuses käsitletud või tõendatud

koguses kanepit saab pidada narkootiliseks aineks sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr

73 lisa 1 I nimekirja alusel, st et kanepi tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ületas 0,3%.

Menetluse käigus on tõendatud, et G. Vadzis võis anda J. Markovićsile 144 grammi kanepit

vahetult enne 10.03.2021, mida saab pidada narkootiliseks aineks, sest J. Markovićsi

kasutuses olevast mootorsõidukist leitud 144 grammi kanepi THC sisaldus oli 18%.

Tõendatud võib olla seegi, et G. Vadzis andis M. Matulevičale ja A. M. enne 21.04.2021 üle

narkootilist ainet kanep, sest 21.04.2021 leiti Matulevičsite ühisest elukohast 98,6 grammi 17-

19% THC sisaldusega kanepiõisikuid. Tõendamist ei ole leidnud, et 21.04.2021 läbiotsimisel

leitud ning N. Simane ja Lo. S. juurest ära võetud ning K. Matulevičsi ja S. Baškere ühisest

elukohast ära võetud kanep oli pärit G. Vadziselt.

Kuigi prokurör on süüdistuskõnes järeldanud, et G. Vadzise süü on tõendatud G. Vadzise, M.

V. ja J. Markovićsi ütlustega, on prokurör süüdistuskõnes leidnud, et M. V. ütlused tuleb

tervikuna tõendikogumist välja jätta. Seega on G. Vadzise süü tõendatud vaid tema enda ja J.

Markovićsi ütlustega, mistõttu käitles G. Vadzis narkootilist ainet kanep sellistes kogustes

nagu ta ütlustes on öelnud.

Tõendamist ei ole leidnud, et G. Vadzis tegutses grupis M. V.. DNA-ekspertiisiakt nr 21E-

GE0410 ning M. V. ja G. Vadzise elukohas toimunud läbiotsimisel leitud toidukile ja

fooliumpaberi rullid, ei tõenda teo toimepanemist grupis. 17.08.2021. a jälitustoimingu

protokoll M. Matuleviča ja M. V. suhtlusest telefoni teel ei tõenda M. V. seotust G. Vadzisega

narkootiliste ainete käitlemisel. Kõned tõendavad üksnes asjaolu, et tuttavad, M. ja Mollija,

on üksteisega suhelnud telefoni teel. Varjatud jälgimised ei tõenda, et M. V. pani süüdistuses

kirjeldatud kuriteod toime grupis G. Vadzisega – need tõendavad vaid, et M. V.ja G. Vadzis

käisid teistel süüdistatavatel külas ning ühtlasi on menetluses tõendatud, et tegemist oli

tuttavatega, kelle tegevuses oli ühisosa (kasutatud riided, vanametall ja antiikmööbel).

23.08.2021, 31.08.2021 ja 27.08.2021 koostatud asitõendite vaatlusprotokollid, millega on

tuvastatud mobiiltelefonide kaudu suhtlemine erinevate osapoolte vahel ja fotod kanepist, ei

saa olla tõendiks selles kriminaalasjas. Kuivõrd süüdistatavad teadsid üksteist, siis on

arusaadav, et isikutel olid olemas üksteise telefoninumbrid. Kaitsja on viidanud Riigikohtu

14.06.2022. a otsuse nr 1-20-1208 punktidele 50 ja 52. Kaitsja hinnangul on küsitav, kuidas

pääses menetleja juurde mobiiltelefonides olevale sisule ning kas osapooltele selgitati nende

õigusi mitte aidata kaasa tõendite leidmisele nende mobiiltelefonidest või mitte.

Kaitsja leiab, et arvestades süü suurust (leebe narkootikum, ühekordsed kogused ei olnud

märkimisväärsed ja periood polnud pikk) ning kergendavaid asjaolud (süüdistatava aktiivne

kaasaaitamine süüteo menetlemisele ja puhtsüdamlik kahetsus), on õiglane karistus 3 aastat

vangistust. Karistuse mõistmisel jätta mõistetud karistus osaliselt tingimuslikult täitmisele

pööramata, lugedes vahi all viibitud aeg koheselt kantud karistuseks ja ülejäänud osas määrata

katseaeg ilma kriminaalhoolduseta. Menetluskulud jätta süüdistuse mahu olulise vähenemise

tõttu osaliselt riigi kanda ja võimaldada väljamõistetud menetluskulud G. Vadzisel tasuda 12

kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Mobiiltelefonid Nokia 5 TA-1053 ja Nokia

6300 tagastada G. Vadzisele.

9) Lo. S. kaitsja R. Napa

Lo. S. oli esialgselt kohtu alla antud süüdistuses KarS § 184 lg 2 p 1 järgi – narkootilise aine

ebaseaduslikus, suures koguses ja isikute grupis käitlemises kolmes episoodis. 28.03.2024

kohtuistungil loobus prokurör süüdistusest kahes episoodis leides, et Lo. S. poolt A.A.le 2,5 g

kanepi edasiandmises ja D.D.le 58,5 g kanepi edasiandmises süüdistatava süü tõendatud ei

ole. 28.03.2024 esitas prokurör Lo. S. muudetud süüdistuse, milles kohus Lo. S. kohtu alla ka

andis.

Tuginedes sellele muudetud süüdistusele, ei nõustu kaitsja sellega, et Lo. S. An.B. 0,5 g

kanepit edasi andis Nadežda Simane elukohas xxx ajavahemikul 2020 veebruarist kuni

21.04.2021. Kaitsja ei pea tunnistaja ütlusi usaldusväärseteks. Kaitsjal on põhjust arvata

(lähtudes teiste asjas ütlusi andnud või ütlustest keeldunud tunnistajate avaldatust

kohtuistungil), et ka selle tunnistaja ütlused saadi kohtueelses menetluses ebakohasel viisil.

Tunnistaja rääkis kohtueelses menetluses xxx tänavast ja mitte üldse xxx tänavast ning

tunnistaja ei oska määratleda 14 kuu pikkusest ajast täpsemat ajavahemikku, mil ta korra

kanepit käis küsimas. Kuna teisi tõendeid ei ole ja selle tunnistaja ütlused tuleb

ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale jätta, siis tuleb Lo. S. õigeks mõista.

Kui maakohus leiab, et tunnistaja ütlustega saab arvestada, puudub Lo. S. käitumises

kuriteokoosseis. Süüdistuse kohaselt andis Lo. S. tunnistajale 0,5 g kanepit, s.o 2/3 väikesest

kogusest, mis seaduse mõtte kohaselt on 0,75 g. Seega saab rääkida vaid väärteost NPALS §

151 lg 1 järgi.

Nordasepaami tarvitamine. Milline see üks tarvitamiskogus on kaaluühikutes, süüdistusest ei

selgu. Märgitud on vaid, et see aine kuulub IV nimekirja ja suureks koguseks on 100mg. Tõsi

on, et Lo. S. uriiniproovis seda ainet leiti. Puudub info, milline oli aine kontsentratsioon ja

eksperdiarvamus, millise koguse nordasepaami pidi selle kontsentratsiooni saavutamiseks ära

tarvitama. Kaitsja teeb viite Seduxeni infolehele ravimiameti kodulehel. Kaitsja palub Lo. S.

tervikuna õigeks mõista, kõik menetluskulud jätta riigi kanda. Vabastada arestist ja tagastada

arestitud kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks Lo. S. kuuluvad

vallasasjad (sularaha 60 eurot, kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 g).

Hüvitada nii varaline kui ka mittevaraline kahju esitatud taotluse alusel. Kaitsja peab

õiglaseks mittevaralise kahjuhüvituse suuruseks 2000 eurot.

10) H. Beksi kaitsja A. Kello

H. Beks ei tunnista end süüdi. Prokuratuur kriminaalasja kohtusse saates soovis H. Beksi süüd

tõendada tunnistajate ütlustega, kes väidetavalt omandasid Beksilt kanepit. Kohtus polnud aga

võimalik osasid tunnistajaid ristküsitleda ja ülejäänud tunnistajad ei kinnitanud kohtus, et nad

oleksid H. Beksilt kanepit ostnud.

Kaitsja tugineb Riigikohtu KRKK 07.03.2023 lahendile 1-21-7406 – tugineda ei saa

lubamatul määral tõendile, mille vahetut allikat ei saanud kaitsepool küsitleda. K. F. ja Ks.F.,

A.S. keeldusid ütluste andmisest, B. tunnistas, et ta Beksi ei tea. R.R., kes on Beksi

lapsepõlve sõber, keeldus küsimustele vastamisest – ei mäletanud, kellelt kanepit ostis. S.P. –

ei tea ühtki süüdistatavat, ei mäleta, mida politseis kokku oli rääkinud. D.D. – Beksi

lapsepõlve sõber, väidab, et H. Beksi käest kanepit saanud ei ole ning politseis andis

valeütlusi. A.A. – Beksi kohta ei ütle midagi, ei tunne teda. V.B. – ei räägi üldse Beksist.

Seega on käsilolevas kriminaalasjas tekkinud analoogne olukord eelviidatud riigikohtu

lahendis kajastatud olukorraga.

Kaitsja taotleb H. Beksi õigeks mõistmist kõikides süüdistuspunktides.

11) K. S. kaitsja R. Ippolitov

K.S. kaitsja Roman Ippolitov palub kaitsealune täies mahus õigeks mõista, menetluskulud

jätta riigi kanda ning tagastada K. S. konfiskeeritud 100 eurot. Kaitsja rõhutab in dubio pro

reo põhimõtet, mille kohaselt kahtlused tuleb tõlgendada süüdistatava kasuks.

R. Ippolitov keskendus kaitsekõnes peamiselt kahele episoodile: narkootikumide edastamisele

J.S.le ja Nadežda Simanelt narkootikumide vastuvõtmisele. Kaitsja argumenteerib, et

prokuröri loobumine enamikest süüdistuse punktidest näitab, et K. S. ei ole narkootikumide

käitlemisega seotud. Peamised argumendid on järgmised. Telefonikõnedest selgub, et J. N.

suhtles N. Simanega, mitte K. S.. Lisaks pole selge, kelle õest jutt käis, kuna nii N. Simanel

kui ka K. S. on palju sugulasi. J. N. ostis kanepit erinevatelt inimestelt, kes olid

mustlasrahvusest, seega võis ta K. S. kellegi teisega segamini ajada. Kahtluse alla seatakse,

kas J. N. üldse teadis, et tegemist oli N. Simane õega, kuna ta oli teda vaid korra näinud. J. N.

ei tundnud K. S. fotolt ära, kuid väitis, et ta on N. Simane õde. See tekitab kahtlusi, kas J. N.

üldse suutis K. S. füüsiliselt ära tunda. Lisaks ei viidud läbi vahetut äratundmist ega

vastastamist. Kaitsja toob välja, et K. S. on ninas neet, mida J. N. ei maininud, mis omakorda

tekitab kahtlusi, kas J. N. on K. S. üldse näinud. Kaitsja toob välja, et J. N. esialgsed ütlused

ei maininud N. Simane õde ning tema hilisemad ütlused on kahtlased, eriti kuna ta oli

narkootikumide kuritarvitaja ning mäletas telefonikõnesid seitsme kuu tagant. Uurija esitas J.

N. suunavaid küsimusi, mis kahjustab ütluste objektiivsust. Samuti pole selge, kuidas J. N. sai

teada, et sai kanepit, kui see oli fooliumisse pakitud. Kaitsja ei saanud tunnistaja N.

ristküsitleda, kuna ta keeldus kohtus ütlusi andmast, mis rikub kaitsja õigust tõhusale kaitsele.

J. N. ütles ka kohtus, et ta ei tunne süüdistatavaid. Jälitustoimingud ei tuvastanud N. Simane

ja K. S. ega ka J. N. ja K. S. vahelisi kõnesid või sõnumeid 07.01.2021. Samuti ei leitud K. S.

telefonist ühendust N. Simanega või J. N.. Puuduvad tõendid, mis näitaksid, et N. Simane

võttis K. S. ühendust või et J. N. ja K. S. üldse kohtusid. Ei tehtud ka telefonide

positsioneerimist, et tuvastada nende viibimiskohti. Samuti ei teostatud J. N. osas varjatud

jälgimist. Puuduvad tõendid selle kohta, et J. N. käis K. S. elukoha aadressil. Süüdistuses ei

ole täpselt määratletud kuriteo toimepanemise kohta ega aega, mistõttu võib järeldada, et

kaitsja kaitsealune võis viibida kus iganes. Prokurör ei ole parandanud süüdistust, seega

süüdistus ei vasta KrMS § 62 sätestatud nõuetele. Paljud tunnistajad ei saanud karistada

narkootikumide tarvitamise eest. Mitmed tunnistajad andsid ütlusi narkojoobes. Kaitsja

väidab, et J. N. võis samuti anda ütlusi narkojoobes ning tema ütlused ei ole usaldusväärsed.

Tunnistaja N. andis ütlusi uurijale S. Ilves, kes figureeris tihti teistes toimingutes ning paljud

tunnistajad on rääkinud, et nende ütlused ei olnud korrektselt saadud. Kaitsja ei pea S. Ilvesele

antud ütlusi usaldusväärseteks. Tunnistajad rääkisid, et nad olid hirmul ja mõned tunnistasid,

et neile avaldati survet tunnistuste andmiseks. J. N. keeldus kohtus ütlusi andmast, seega ei

ole teada, millistel tingimustel ta ütlusi kohtueelses menetluses andis. J. N. elukohas ei tehtud

läbiotsimist ega võetud ära kanepit. Ka K. S. kodus ei leitud narkootikume ega

narkootikumidega seotud esemeid. N. Simane kinnitas, et K. S. ei ole narkootikumide

käitlemisega seotud. K. S. ei ole kunagi narkootikumidega tegelenud ega neid tarvitanud ning

tal puuduvad varasemad karistused. Tegemist on noore naisterahvaga, kellel on pere ja lapsed

ning kes käib tööl. Kaitsja leiab, et süüdistus on põhjendamatu ning süüdistuses on palju

vastuolusid.

Süüdistatavate seisukohad

1) Mollija Matuleviča

M. Matuleviča tunnistas viimases sõnas, et on narkootikume müünud, kuid mitte sellises

koguses, nagu talle süüdistuses ette on heidetud. Süüdistatav rõhutab, et 21.04.2021 sõitis ta

koos abikaasaga V.de juurde ja midagi peale vanaraua sealt ei soetatud. Samuti kinnitas M.

Matuleviča, et ei ole N. Simanele ega S. Baškerele kanepit andnud. Samas tunnistab, et on K.

M. kahel korral kanepit andnud ning A. Š. 5-6 korral. A. M. ei ole kunagi kanepiga kokku

puutunud, sest tal oli oma äri. Ehted ja raha, mis temalt ära võeti, ei olnud saadud

kuritegelikul teel. Viimati toodi talle kanepit jaanuarikuus ja pärast seda ei ole G. Vadzis ega

J. Markovićs talle midagi toonud. Jaanuaris vahistati K. M. ning siis ta lõpetas kanepiga

tegelemise. Kahetseb kuriteo toimepanemist ja soovib näidata, et oma ülejäänud elus ei asu ta

enam kunagi kuritegelikule teele.

2) Nadežda Simane

Süüdistatava sõnul on ta tunnistanud seda, mida ta toime pani, ja loodab, et teda ei karistata

selle eest, mida ta toime pannud ei ole. Kahetseb toimepandut. N. Simane rõhutas, et viibis

2019. aasta algusest koos tütrega Inglismaal oma õe juures ning elas ja töötas seal. Tagasi

Eestisse tuli 2020. aasta augustis. Seega ei saanud ta sel ajal süüdistuses nimetatud tegusid

toime panna, sest ei viibinud Eestis. Seoses J. N. saatmisega K. S. juurde märkis süüdistatav,

et tema õde K. S. oli sel ajal väikese lapsega haiglas ning ta ei helistanud sel päeval K. S..

Pealtkuulamistest ja SMS-dest on näha, et on alati ära öelnud ka A. S. ja ei ole talle midagi

andnud. H. Beksile andis küll kanepit suitsetamiseks, kuid H. Beks ei ole kunagi kellelegi

midagi müünud. Muus osas nõustub oma kaitsjaga. Süüdistatav soovib, et teda ei saadetaks

riigist välja, sest tema ja tema laps on siin sündinud ning tema haige ema ja sugulased on

Eestis.

3) Kaspars Matulevičs

Süüdistatav märkis viimases sõnas, et iga inimene eksib ning kõigil on selleks õigus

tingimusel, et ta paraneb. Soovib, et talle antaks andeks ning tahab tõestada, et suudab elada

normaalselt ja kriminaalsete tegude eest kohtu ees enam mitte seista.

4) Jevgénijs Markovićs

J. Markovićs palus toimepandud kuriteo eest vabandust ning et ta vabastataks. Isik märkis, et

ei kavatse rohkem kuritegusid toime panna.

5) A.M.

A. M. ei soovinud kaitsja öeldule midagi lisada. Soovib, et isa kingitus talle tagastatakse.

Leiab, et kui ta on karistuse ära teeninud, siis seda kohtu äranägemisel. Palub, et teda ja tema

abikaasat ei lahutataks ega karistataks nii rangelt.

6) Sanita Baškere

Süüdistatava sõnul on ta aja jooksul oma süüd mõistnud. Tunnistab ja kahetseb oma süüd.

Pikka aega üksikkambris viibimine ja lasteta olemine on olnud tema jaoks kõige suurem

karistus. Soovib tõestada, et saab elada normaalset elu.

7) M.V.

M. V. sõnul on ta alati olnud seaduskuulekas kodanik ning narkootikumid ei ole tema jaoks

vastuvõetavad. Süüdistatava hinnangul on ta omakasupüüdmatu ja suure hingega ning kuna ta

on usklik, on omakasu patt. Teda on õpetatud alati tõtt rääkima. See, mis temaga juhtus, oli

arusaamatus.

8) Gints Vadzis

G. Vadzis rõhutas, et tema ise ei müünud marihuaanat vaid ostis seda endale meditsiinilisel

eesmärgil. Kuna M. Matuleviča teadis, et tal on võimalik seda saada, siis palus M. Matuleviča

temalt natuke marihuaanat. Süüdistatava ja tema naise kodu läbiotsimisel hakkas Eesti politsei

tema naist ähvardama. Uurija sundis tunnistama, et neil oli 5 kilo marihuaanat, kuid sellist

kogust neil ei olnud. Kahetseb tehtut, kuid marihuaana oli ravi eesmärgil ning ta ei tahtnud

kellelegi kahju tekitada. G. Vadzise sõnul ei ole tema naine selles süüdi, see on tema süü.

9) Lo.S.

Lo. S. märkis, et kui ta oleks teadnud, et tema tütar narkootikumidega tegeleb, ei oleks ta seda

lubanud. Kinnipidamisel ei saanud ta aru, milles asi, ning sai alles hiljem teada, et tütar on

süüdi. Ta ei teadnud sellest mitte midagi. Süüdistatav loodab, et tema tütar on kõigest aru

saanud ning see enam kungi ei kordu.

10) Hendriks Beks

H. Beks ei soovinud viimase sõna õigust kasutada.

11) K.S.

Süüdistatav märkis, et tuletas hiljaaegu meelde ja avastas paberitest, et uuest aastast sattus ta

lapsega haiglasse ja oli seal umbes kuu aega. Tal on olemas väljavõte lapse haiglast välja

kirjutamise kohta. Tulenevalt sellest ei saanud ta oma õde abistada ja kellelegi midagi üle

anda. K. S. ennast süüdi ei pea ning loodab, et ta mõistetakse õigeks.

Kohtu seisukoht

I. Mollija Matulevičale esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg

2 p 2, 3 järgi

1. M. Matulevičat süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

Süüdistuse kohaselt omandas M. Matuleviča perioodil 2018. a jaanuarist kuni 21.04.2021

suures koguses narkootilist ainet kanepit järgnevalt:

a) alates 2018. a jaanuar kuni 2019. a mai omandas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel

xxx linnas vähemalt 27 grammi kanepit.

2. Käesolevas asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et M. Matuleviča alates 2018. a

jaanuarist kuni 2019. a maini kelleltki kanepit omandas. M. Matuleviča ega ükski teine

süüdistatav ei ole andnud ütlusi, et M. Matuleviča omandas sel perioodil kelleltki xxx

linnas kanepit. Samuti ei saa ühegi tunnistaja ütlustega tõendatuks lugeda, et M.

Matuleviča oleks sel ajaperioodil neile kanepit müünud (vt kohtuotsuse p 51 jj), mis

eeldanuks eelnevalt M. Matuleviča poolt selle kanepi omandamist. Puuduvad ka kirjalikud

tõendid, mis süüdistatava poolt sel ajal kanepi omandamist tõendaksid. Seetõttu tuleb M.

Matuleviča selles kanepi omandamise episoodis õigeks mõista.

b) M. Matuleviča leppis kokku M. V. ja G. Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale mida

omandas M. Matuleviča Läti Vabariigis G. Vadziselt kooskõlastatult edasiandmise

eesmärgil kanepit, mille toimetas M. Matuleviča grupis A. M. Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja MercedesBenz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx alates

2019. aasta juuni kuni 2019 november kaks korda nädalas, s.o vähemalt 42 korral 50 kuni

100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku 3150 grammi kanepit ning

perioodil 2019 detsember kuni 16. jaanuar 2020 iganädalaselt, s.o vähemalt 12 korral 150

kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku 2700 grammi kanepit ja

vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja ühel korral 1000 grammi

kanepit. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis M. Matuleviča saadud kanepi eest

raha M. V..

3. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča oleks M. V. kokku leppinud kanepi kogused ja hinna

ning maksnud saadud kanepi eest raha M. V.. Kohtuotsuse peatükis VII on selgitatud,

miks ei ole M. V. käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus tõendamist leidnud (sh M.

Matulevičaga kanepi koguste ja hinna kokkuleppimises ning M. Matulevičalt müüdud

kanepi eest raha vastu võtmises) ning M. V. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

4. Seda, kes ja kuidas omavahel kanepi kogused ja hinna kokku leppisid ning kellele M.

Matuleviča saadud kanepi eest tasus, käsitleb kohus põhjalikumalt kohtuotsuse punktides

317-323. Kordamata üle neis punktides käsitletud tõendeid ja põhjendusi, jõudis kohus

järeldusele, et kanepi omandamist organiseeris G. Vadzis. G. Vadzis leppis M.

Matulevičaga kokku kanepi kogused ja hinna. M. Matuleviča maksis kanepi eest G.

Vadzisele. G. Vadzis omakorda andis selle raha edasi isikule, kellelt ta kanepi sai.

5. M. Matuleviča omandatud kanepi kogust ning seda, kuidas kanep Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki toimetati, analüüsitakse põhjalikumalt G. Vadzisele esitatud süüdistust

käsitlevas peatükis punktides 484-490. Kordamata üle neis punktides käsitletud tõendeid

ja põhjendusi, jõudis kohus järeldusele, et perioodil 2019. a juunist kuni 2020. a juuni

andis G. Vadzis Läti Vabariigis M. Matulevičale kokku 1706 grammi kanepit. Kuna M.

Matulevičal juhtimisõigust ei ole, juhtis autosid, millega Lätis käidi, A. M.. G. Vadzise

ütlustest kui ka Transpordiameti 17.05.2021. a vastusest nõudekirjale järeldub, et A. M.

kuuluvateks autodeks olid Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E200 registreerimisnumbriga xxx. Seetõttu

puudub kahtlus, et just nendes autodes transportis M. Matuleviča (autojuhiks tema

abikaasa A. M.) kanepi Läti Vabariigist Eestisse oma elukohta. Seda, et M. Matuleviča tõi

kanepi Eesti Vabariiki oma elukohta, aadressil xxx, tõendab nii asjaolu, et M. Matuleviča

müüs kanepit oma elukohas edasi erinevatele isikutele (vt otsuse p 51 jj) kui ka G.

Vadzise ütlused, mille kohaselt käis ta M. Matuleviča pool, kes kaalus tasuks kanepi

toomise eest G. Vadzisele kanepit (IXX kd, tl 36).

6. Kuigi on tõendatud, et kordadel, mil M. Matuleviča Lätis G. Vadziselt kanepit omandas,

tõi ta selle Eestisse A. M. kuuluvates autodes, mida juhtis A. M., ei ole tõendatud, et M.

Matuleviča oleks toimetanud kanepit Läti Vabariigist Eesti Vabariiki grupis A. M. A. M.

esitatud süüdistust käsitlevas peatükis V on kohus selgitanud, miks ei ole tõendatud, et A.

M. kanepit käitles ega isegi mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et M. Matuleviča kanepi

käitlemisega tegeles. Kohus mõistab A. M. talle esitatud süüdistuses õigeks. Põhjendusi ei

pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

7. Käsitletavas süüdistuspunktis süüdistatakse M. Matulevičat kanepi omandamises perioodil

2019. a juuni kuni 2019. a november ning 2019. a detsember kuni 16.01.2020. Nagu

eelnevalt märgitud, on kohtu hinnangul tõendatud, et perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a

juuni omandas M. Matuleviča G. Vadziselt kokku 1706 grammi kanepit. Kuivõrd M.

Matuleviča on G. Vadziselt kanepi saamist eitanud, on ainsaks tõendiks selle kohta, millal

ja kui suures koguses G. Vadzis M. Matulevičale kanepit andis, G. Vadzise ütlused. G.

Vadzis on oma ütlustes märkinud, et andis M. Matulevičale kanepit 10-15 korda 150-300

grammi, aga vahel ka väiksemas koguses, s.o 50 grammi kaupa (IXX kd, tl 31). G.

Vadzise ütlustest ei saa järeldada, et M. Matuleviča oleks temalt kanepit omandanud nii

tihti nagu süüdistuse tekstis kirjas. Ka ei selgu G. Vadzise ütlustest, et M. Matuleviča

oleks temalt kanepit omandanud mingitel perioodidel sagedamini ja mingitel perioodidel

harvem, nagu on kirjas süüdistuse tekstis. Tuvastatav pole ka see, mitmel korral ja mis ajal

omandas M. Matuleviča G. Vadziselt 50, 150 või 300 grammi kanepit. Seetõttu lähtub

kohus sellest, et ajaperioodi 2019. a juuni kuni 2020. a juuni vältel omandas M.

Matuleviča G. Vadziselt kanepit sarnase sagedusega ja sarnastes kogustes. Arvestades, et

perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni (13 kuu jooksul) omandas M. Matuleviča kokku

1706 grammi kanepit, teeb see ajavahemikul 2019. a juuni kuni 2019. a november (6 kuu

jooksul) omandatud koguseks 787,38 grammi kanepit ja ajavahemikul 2019. a detsember

kuni 16.01.2020 (1,5 kuu jooksul) 196,85 grammi kanepit.

8. Kaitsja on kohtuvaidlustes märkinud, et M. Matulevičat on karistatud 16.01.2020. a

otsusega KarS § 184 lg 1 järgi, kuid prokuröri kõnest ei selgu, kas nimetatud ajavahemikel

kanepi omandamist arutati kohtus juba eelmise kriminaalasja käigus või mitte. Kohtule on

esitatud Tartu Maakohtu 16.01.2020. a otsus nr 1-20-187. Otsusest nähtub, et kriminaalasi

on lahendatud kokkuleppemenetluses. Kriminaalasjas süüdistati M. Matulevičat selles, et

ta 06.05.2019 võttis oma elukoha xxx juurde kuuluvast kuurist ämbri seest kilekoti, milles

oli erinevatesse pakenditesse pakendatult kokku 360,25 grammi pulbrit, milles 68,2

grammi amfetamiini ning 9,96 grammi 17% THC sisaldusega marihuaanat, mille M.B. ja

R.B. eelmisel päeval olid kuuri hoiule toonud. Süüdistuse kohaselt kehtestas M.

Matuleviča oma valduse sellega, et viis paki narkootiliste ainetega oma kodu hoovile maja

akna juures oleva põõsa alla, kus hoidis neid kuni 06.05.2019 läbiotsimisel politseile välja

andmiseni (VI kd, 55-69). Seega kriminaalasjas 1-20-187 süüdistati M. Matulevičat

hoopis M. B. ja R. M. poolt tema kuuri hoiule toodud amfetamiini ja marihuaana võtmises

ja selle oma kodu hoovile põõsa alla viimises ja seal hoidmises, kuid mitte selle G.

Vadziselt või M. V. omandamises ega kellelegi edasi andmises. Lisaks jääb teo, milles M.

Matuleviča Tartu Maakohtu 16.01.2020. a otsusega süüdi on mõistetud, toimepanemise

aeg (06.05.2019) väljapoole käesolevas süüdistusepisoodis määratletud piire (2019. a

juuni kuni 16.01.2020). Seetõttu ei ole M. Matulevičat õigeks ega süüdi mõistetud

tegudes, mis oleksid samasisulised käesolevas kriminaalasjas arutluse all oleva

süüdistusega.

9. Seega loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča omandas G. Vadziselt ajavahemikul

2019. a juuni kuni 2019. a november 787,38 grammi kanepit ja ajavahemikul 2019. a

detsember kuni 16.01.2020 196,85 grammi kanepit.

Veel süüdistatakse M. Matulevičat selles, et tema isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud

Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest:

c) jätkas M. V. ja G. Vadziselt Läti Vabariigis alates 17. jaanuarist 2020 kuni 2020. a

juunikuuni iganädalaselt, s.o vähemalt 23 korral 150 kuni 300 grammi kaupa kanepi

omandamist, s.o kokku vähemalt 5175 grammi kanepit, mille M. Matuleviča toimetas

grupis A. M. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno

registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz

E 200 registreerimismärgiga xxx. Enne uue koguse kanepi üleandmist maksis M.

Matuļēviča saadud kanepi eest raha M. V.

10. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča oleks M. V. kanepit omandanud ja talle kanepi eest

raha maksnud. Kohtuotsuse peatükis VII on selgitatud, miks ei ole M. V. käesolevas

kriminaalasjas esitatud süüdistus tõendamist leidnud ning et M. V. tuleb talle esitatud

süüdistuses õigeks mõista. Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

11. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča toimetas kanepit Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

grupis A. M. . A. M. esitatud süüdistust käsitlevas peatükis V on kohus selgitanud, miks ei

ole tõendatud, et A. M. kanepit käitles ega isegi mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et

M. Matuleviča kanepi käitlemisega tegeles. Kohus mõistab A. M. talle esitatud

süüdistuses õigeks. Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

12. Kanepi omandamist organiseeris G. Vadzis. G. Vadzis leppis M. Matulevičaga kokku

kanepi kogused ja hinna. M. Matuleviča maksis kanepi eest G. Vadzisele. G. Vadzis

omakorda andis selle raha edasi isikule, kellelt ta kanepi sai (vt kohtuotsuse punktid 317-

323).

13. Süüdistuses märgitud perioodil, s.o 17.01.2020 kuni 2020. a juunikuu, G. Vadzise käest

omandatud kanepi koguse osas märgib kohus järgmist. Nagu eelpool selgitatud, on kohtu

hinnangul tõendatud, et perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni omandas M. Matuleviča

G. Vadziselt kokku 1706 grammi kanepit. Ajavahemikul 2019. a juuni kuni 2019. a

november (6 kuu jooksul) omandatud koguseks oli 787,38 grammi kanepit ja

ajavahemikul 2019. a detsember kuni 16.01.2020 (1,5 kuu jooksul) 196,85 grammi

kanepit, s.o kokku 984,23 grammi kanepit. Seega perioodil 17.01.2020 kuni 2020. a

juunikuu omandas M. Matuleviča G. Vadziselt 721,77 (1706-984,23) grammi kanepit.

14. M. Matuleviča süüdistuse punkti b käsitledes on kohus selgitanud, et tõendatud on M.

Matuleviča poolt kanepi toimetamine Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx süüdistuse

tekstis nimetatud sõidukites (autojuhiks A. M.) ning et kanepit omandas M. Matuleviča G.

Vadziselt ja maksis kanepi eest G. Vadzisele. Samade tõendite alusel on eelnimetatu

tõendatud ka selles süüdistuse episoodis.

15. Seega loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča omandas G. Vadziselt ajavahemikul

17.01.2020 kuni 2020. a juunikuu 721,77 grammi kanepit.

d) ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 M. Matuleviča leppis kokku M. V. ja G.

Vadzisega kanepi kogused ja hinna, peale mida omandas iganädalaselt M. Matuleviča

grupis A. M. xxx J. Markovićsilt vähemalt 36 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt

225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi kanepit. Eelneval kokkuleppel M.

Matulevičaga J. Markovićs transportis M. V. ja G. Vadziselt saadud kanepi Läti

Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx

koos G. Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx. Enne uue

koguse kanepi üleandmist maksis M. Matuleviča saadud kanepi eest M. V. .

16. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča oleks M. V. kokku leppinud kanepi kogused ja hinna

ning maksnud kanepi eest M. V. . Kohtuotsuse peatükis VII on selgitatud, miks ei ole M.

V. käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus tõendamist leidnud ning et M. V. tuleb

talle esitatud süüdistuses õigeks mõista. Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal

korrata.

17. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča omandas kanepit grupis A. M. . A. M. esitatud

süüdistust käsitlevas peatükis V on kohus selgitanud, miks ei ole tõendatud, et A. M.

kanepit käitles ega isegi mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et M. Matuleviča kanepi

käitlemisega tegeles. Kohus mõistab A. M. talle esitatud süüdistuses õigeks. Põhjendusi ei

pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

18. M. Matuleviča süüdistuse punkti b käsitledes on kohus selgitanud, et tõendatud on, et M.

Matuleviča leppis kanepi kogused ja hinna kokku G. Vadzisega ning maksis kanepi eest

G. Vadzisele, Samade tõendite alusel on eelnimetatu tõendatud ka selles süüdistuse

episoodis.

19. Seda, mis ajaperioodil ja kui suures koguses J. Markovićs Läti Vabariigist G. Vadziselt

saadud kanepit Eesti Vabariiki M. Matulevičale transportis, on kohus täpsemalt käsitlenud

otsuse punktides 329-333. Kordamata neis punktides käsitletud tõendite sisu ja

põhjendusi, jõudis kohus järelduseni, et J. Markovićs tõi Lätist G. Vadziselt kanepit

Eestisse xxx M. Matulevičale ajavahemikul 2020. oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 9

korral kokku vähemalt 850 grammi.

20. Puutuvalt süüdistuses märgitud M. Matuleviča ja J. Markovićsi vahelisse kokkuleppesse

ning J. Markovićsi ja G. Vadzise poolt koos kanepi transportimisse, märgib kohus

järgmist.

21. M. Matuleviča ütluste kohaselt sai ta J. Markovićsiga tuttavaks nii, et J. Markovićs tuli

tema juurde ja tõi marihuaanat. Enne seda ta J. Markovićsit ei teadnud. Lisaks on M.

Matuleviča märkinud, et paberites oli kirjas, et J. Markovićs tõi talle 08.01.2021 kahel

korral, kuid sel päeval ei olnud teda kodus, sest tema sugulane oli surnud ja nad läksid A.

8. kuupäeval Valmierasse (XVIII kd, tl 186, 190).

22. J. Markovićsi ütluste kohaselt, kui ta sõitis xxx M. Matulevičale kanepit viima, ei võtnud

ta M. Matulevičaga ühendust. G. Vadzis helistas J. Markovićsile ning uuris, kas on

võimalik M. Matulevičale kanepit viia, kui linna sõidab. Talle anti lihtsalt kanep ja öeldi,

et ta viiks selle ära. Kanepit vedas ta M. Matulevičale üksinda oma autoga Volkswagen

Golf. xxx linna M. Matulevičale kanepit üle andma sõitis ta alati üksinda. Seda J.

Markovićs ei tea, kas G. Vadzis sõitis ka xxx linna, kui ta M. Matulevičale kanepit viis

(IXX kd, tl 26, 29-30).

23. G. Vadzise ütluste kohaselt andis ta nii M. Matulevičale kui ka J. Markovićsile kanepi üle

Lätis tee peal. J. Markovićs kasutas kanepi transportimiseks Volkswagen Golfi. Nad tulid

J. Markovićsiga M. Matuleviča juurde, et viimane kaaluks välja koguse, mis jäi kanepi

vahendamise eest G. Vadzisele ja koguse, mille G. Vadzis andis kanepi transportimise

eest J. Markovićsile (IXX kd, tl 31, 35, 36).

24. J. Markovićsi ja M. Matuleviča ütlused kinnitavad, et M. Matuleviča ja J. Markovićsi

vahel kanepi transportimise osas mingeid kokkuleppeid polnud. M. Matuleviča on

selgitanud, et J. Markovićsiga nad isegi tutvusid nii, et J. Markovićs tuli tema poole ja tõi

marihuaanat, st mingit varasemat kokkulepet ei olnud. Hiljem käis J. Markovićs tema

elukohas päeval, kui M. Matulevičat kodus ei olnud, millest samuti järeldub, et midagi

eelnevalt omavahel kokku ei lepitud. Samuti on J. Markovićs kinnitanud, et tema M.

Matulevičaga enne kanepi viimist ühendust ei võtnud.

25. J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlused kinnitavad, et J. Markovićs transportis kanepit oma

auto Volkswagen Golfiga. Tõendid puuduvad aga selle kohta, et J. Markovićs oleks

kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki toimetanud koos G. Vadzisega. G. Vadzis on

tunnistanud kanepi üleandmist M. Matulevičale ja J. Markovićsile Läti Vabariigis, kuid ei

ole andnud ütlusi selle kohta, et ta ise oleks kanepit Läti Vabariigist Eestisse toonud.

Samuti ei ole J. Markovićs andnud ütlusi, et G. Vadzis oleks temaga koos Eestisse sõitnud

ja Lätist Eestisse kanepit toonud. G. Vadzis on küll nentinud, et vahel tulid nad J.

Markovićsiga M. Matuleviča juurde, et viimane kaaluks välja koguse, mis jäi kanepi

vahendamise eest G. Vadzisele ja koguse, mille G. Vadzis andis kanepi transportimise

eest J. Markovićsile, kuid öeldu ei tõenda, et G. Vadzis oleks koos J. Markovićsiga

kanepit Lätist Eestisse toonud.

26. Seega loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča omandas G. Vadziselt (J. Markovićsi

kaudu) ajavahemikul 2020. oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 9 korral kokku

vähemalt 850 grammi kanepit.

e) 14.11.2020 M. Matuleviča omandas koos A. M. xxx K. Matulevičsilt 150 kuni 300

grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli K. Matulevičsile xxx sisehoovis üle

andnud J. Markovićs, kes omakorda omandas kanepi M. V. ja G. Vadziselt ja toimetas

mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga XXX Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki.

27. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et 14.11.2020. a episood ei ole tõendamist leidnud ning

loobus süüdistusest selles episoodis kõigi süüdistavate osas. Riigikohus on selgitanud, et

KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda

seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal

juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures

rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö

automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades

riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab

kohtukoosseis M. Matuleviča nimetatud teos õigeks.

f)

10.03.2021 M. Matuleviča ja A. M. soovisid omandada 150 grammi kanepit M. V. ja G.

Vadziselt, mille toimetas J. Markovićs mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx linna koos G. Vadzisega,

kes kasutas mootorsõidukit Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx, kuid see jäi

omandamata nende tahtest sõltumata, kuna politsei pidas J. Markovićsi vahetult enne

kanepi üleandmist kinni ning mootorsõiduki Volkswagen Golf registreerimisnumbriga

XXX läbiotsimisel leiti ja võeti ära 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid.

28. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča soovis kanepit omandada M. V. . Kohtuotsuse

peatükis VII on selgitatud, miks ei ole M. V. käesoleva kriminaalasjas esitatud süüdistus

tõendamist leidnud ning et M. V. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

29. Tõendatud ei ole, et A. M. soovis omandada kanepit. A. M. esitatud süüdistust käsitlevas

peatükis V on kohus selgitanud, miks ei ole tõendatud, et A. M. kanepit käitles ega isegi

mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et M. Matuleviča kanepi käitlemisega tegeles. Kohus

mõistab A. M. talle esitatud süüdistuses õigeks. Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks

siinkohal korrata.

30. Kohtuotsuse punktides 335-343 leidis tõendamist, et xxx linnas J. Markovićsi kasutuses

olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx oli 144 grammi 18%

THC sisaldusega kanepiõisikuid kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

31. J. Markovićsi kohtus antud ütluste kohaselt sai ta kanepi enne xxx linna toomist tee peal,

enne Läti linna. G. Vadzis oli seal ristteel auto peal ja andis talle kanepi kätte. Kanepit viis

J. Markovićs M. Matulevičale oma autoga Volkswagen Golf. 10.03.2021 sõitis ta M.

Matuleviča juurde, et üle anda kanep, mis asus tema autos jopes. Selle kanepi oli ta

saanud G. Vadziselt samal päeval, kui ta arreteeriti. 10.03.2021 sõitis ta xxx linna üksi

ning ta ei tea, kus sel päeval G. Vadzis oli (IXX kd, tl 28, 29).

32. G. Vadzise ütluste kohaselt andis ta nii M. Matulevičale kui ka J. Markovićsile kanepi üle

Lätis tee peal. J. Markovićs kasutas kanepi transportimiseks Volkswagen Golfi. G. Vadzis

on tunnistanud, et 144 grammi kanepit, mis 10.03.2021 leiti J. Markovićsi autost, oli tema

antud. J. Markovićs oli sel päeval M. Matulevičale marihuaanat viimas. Sel päeval, kui J.

Markovićs kahtlustatavana kinni peeti, sõitis G. Vadzis xxx linna ja nägi, kuidas politsei J.

Markovićsi arreteeris. G. Vadzis sõitis tol päeval xxx linna, et minna M. Matuleviča

juurde ja võtta nendes grammides, mida viis Markovićs, enda jaoks kanepit. (IXX kd, tl

31, 34, 36).

33. Kohtu hinnangul on J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlustega tõendatud, et 10.03.2021 andis

G. Vadzis Läti Vabariigis J. Markovićsile kanepi, mis hiljem läbiotsimise käigus J.

Markovićsi autost Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx leiti. Ühtlasi selgub

nende isikute ütlustest, et J. Markovićs transportis kanepit oma auto Volkswagen Golfiga

ning G. Vadzise antud kanepi pidi J. Markovićs viima Eesti Vabariiki M. Matulevičale.

34. Tõendatud aga ei ole see, et J. Markovićs toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

koos G. Vadzisega. Nimelt selgub J. Markovićsi ütlustest, et ta sõitis 10.03.2021 xxx linna

üksi ega teadnud, kus G. Vadzis oli. G. Vadzis on küll tunnistanud, et sõitis sel päeval, kui

J. Markovićs kinni peeti, xxx linna, kuid põhjuseks ei olnud kanepi M. Matulevičale

viimine, vaid hoopis see, et võtta M. Matuleviča juures sellest kanepist, mida viis J.

Markovićs, endale kanepit. Seega ei saa neist ütlustest kuidagi järeldada, et J. Markovićs

ja G. Vadzis oleksid koos kanepit M. Matulevičale toimetanud. Puuduvad ka muud

tõendid, mis koos kanepi viimist kinnitaksid.

35. Kohtuistungil ristküsitluse käigus ei ole M. Matulevičalt küsitud selle kohta, kas ta soovis

10.03.2021 kanepit omandada (XVIII kd, tl 186-190). Sellele vaatamata on M. Matuleviča

soov kanepit omandada tõendatud. Nagu kohus juba süüdistuspunkti b käsitledes selgitas,

leppis G. Vadzis M. Matulevičaga kokku kanepi kogused ja hinna. G. Vadzis on kohtus

antud ütlustes avaldanud, et M. Matuleviča andis telefoni teel G. Vadzisele teada, kui ta

kanepit soovis ja palus enda juurest läbi tulla. G. Vadzis leppis M. Matulevičaga kokku

ning helistas Lätis inimesega, kes tõi nii palju kanepit kui paluti (IXX kd, tl 31, 34). G.

Vadzise ristküsitluse käigus avaldati usaldusväärsuse kontrolliks vaid tema kohtueelses

menetluses antud ütlusi, mis puudutasid M. V. poolt kanepi pakendamist ning A. M.

kanepi andmist ja viimaselt kanepi eest raha saamist. Seega ülejäänud osas on G. Vadzis

andnud kogu kriminaalmenetluse kestel ühetaolisi ütlusi, mistõttu puudub kohtul alus

kahelda, et M. Matuleviča poolt kanepi omandamine G. Vadzise kirjeldatud viisil käis.

Kuna G. Vadzis hankis Lätis olevalt isikult kanepit nii palju, kui M. Matulevičaga

eelnevalt oli kokku lepitud, on kohus veendunud, et ka enne 10.03.2021 J. Markovićsi

poolt kanepi Eestisse toimetamist oli M. Matuleviča andnud G. Vadzisele teada soovist

kanepit omandada ja soovitud kogusest ning G. Vadzis oli hankinud vastava koguse

kanepit, mille andis Lätis üle J. Markovićsile, et viimane viiks selle Eestisse M.

Matulevičale. Siiski saab kohtu hinnangul M. Matulevičale ette heita vaid 144 grammi

kanepi, mis J. Markovićsi autost leiti, omandamise soovi, kuna puuduvad tõendid, et M.

Matuleviča oleks soovinud omandada suuremat kogust, s.o 150 grammi kanepit. Soovitud

kogust aga M. Matuleviča omandada ei saanud, kuna J. Markovićs peeti 10.03.2021 Valga

linnas kahtlustatavana kinni ning tema autost leiti ja võeti ära kanepiõisikud.

36. KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik

vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

37. Kohtu hinnangul jäi M. Matulevičale selles süüdistuse punktis etteheidetav tegu

katsestaadiumisse. Otsuse üle-eelmises punktis on selgitatud, et M. Matuleviča soovis

omandada vähemalt 144 grammi kanepit. Kuivõrd M. Matulevičat oli juba varem Tartu

Maakohtu 16.01.2020. a otsusega karistatud KarS § 184 lg 1 järgi muuhulgas suure

koguse kanepi ebaseaduslikus käitlemises, oli M. Matuleviča teadlik, et omandades

niivõrd suure koguse kanepit, käitleb ta suurt kogust narkootilist ainet ja vähemalt möönas

seda. M. Matuleviča oli kuriteo toimepanemist ka vahetult alustanud – nagu selgitatud

otsuse üle-eelmises punktis, järeldub süüdistatavate tavapärasest tegutsemisjärjestusest, et

M. Matuleviča oli G. Vadzisega ühendust võtnud ja andnud teada, kui palju kanepit ta

omandada soovib. Süüteokatse on alanud, kui vastavalt isiku ettekujutusele teost ei jää

tema ja reaalse süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. M.

Matuleviča oli varemgi korduvalt samal viisil G. Vadzise käest kanepit omandanud.

Alates 2020. a oktoobri keskpaigast tõi M. Matuleviča elukohta Lätist G. Vadzise käest

kanepi kohale J. Markovićs (vt eelnevat süüdistuse punkti d). 10.03.2021 oli kanepit M.

Matulevičale transportimas samuti J. Markovićs. Seega ei jäänud peale G. Vadzisele

kanepi omandamise soovist ja kogusest teada andmist M. Matulevičal teha muud, kui

oodata, et J. Markovićs talle G. Vadzisega kokkulepitud koguse kanepit kohale toob.

Seega ei jäänud vastavalt M. Matuleviča ettekujutusele teost tema ja reaalse

süüteokoosseisule vastava teo vahele enam ühtegi olulist käitumisakti. Seega on M.

Matuleviča tegu kvalifitseeritav KarS § 184 lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi.

38. Seega loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča soovis omandada G. Vadziselt (J.

Markovićsi kaudu) 10.03.2021 144 grammi kanepit.

g) perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 M. Matuleviča omandas grupis A. M. M. V. ja G.

Vadziselt kooskõlastatult edasiandmise eesmärgil iganädalaselt kanepit, mille vedasid

koos A. M. Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx mootorsõidukites Suzuki Baleno

registreerimisnumbriga xxx ja Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx, mida juhtis A.

M., s.o kokku 6 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt

1350 grammi kanepit ja 21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19%

THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid M. Matuleviča ja A. M. ühises elukohas xxx ning

ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid N. Simane koos Lo. S. xxx ja 77,51 grammi 17-18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid, mida K. Matulevičs ja S. Baškere hoidsid enda elukohas xxx,

kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

39. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča oleks M. V. kanepit omandanud. Kohtuotsuse peatükis

VII on selgitatud, miks ei ole M. V. käesolevas kriminaalasjas esitatud süüdistus

tõendamist leidnud ning et M. V. tuleb talle esitatud süüdistuses õigeks mõista.

Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks siinkohal korrata.

40. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča omandas kanepit grupis A. M., hoidis kanepit koos A.

M. ühises elukohas ja andis seda koos A. M. edasi. A. M. esitatud süüdistust käsitlevas

peatükis V on kohus selgitanud, miks ei ole tõendatud, et A. M. kanepit käitles ega isegi

mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et M. Matuleviča kanepi käitlemisega tegeles. Kohus

mõistab A. M. talle esitatud süüdistuses õigeks. Põhjendusi ei pea kohus vajalikuks

siinkohal korrata.

41. M. Matuleviča omandatud kanepi kogust ning seda, kuidas kanep Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki toimetati, analüüsitakse põhjalikumalt G. Vadzisele esitatud süüdistust

käsitlevas peatükis punktides 484-490. Kordamata üle neis punktides käsitletud tõendeid

ja põhjendusi, jõudis kohus järeldusele, et perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 andis G.

Vadzis M. Matulevičale kanepit üle vaid ühel korral, s.o 21.04.2021, 300 grammi kanepit.

Kuna M. Matulevičal juhtimisõigust ei ole, juhtis autosid, millega Lätis käidi, A. M.. G.

Vadzise ütlustest kui ka Transpordiameti 17.05.2021. a vastusest nõudekirjale järeldub, et

A. M. kuuluvateks autodeks olid Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja Seat

Cordoba registreerimisnumbriga xxx. Seetõttu puudub kahtlus, et just nendes autodes

transportis M. Matuleviča (autojuhiks tema abikaasa A. M.) kanepi Läti Vabariigist

Eestisse oma elukohta. Seda, et M. Matuleviča tõi kanepi Eesti Vabariiki oma elukohta,

aadressil xxx, tõendab nii asjaolu, et M. Matuleviča müüs kanepit oma elukohas edasi

erinevatele isikutele (vt otsuse p-d 51 jj) kui ka asjaolu, et 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja

võeti ära kanepit M. Matuleviča elukohast.

42. M. Matulevičale esitatud süüdistusest on tõendatud seegi, et 98,69 grammi 17-19% THC

sisaldusega kanepit hoidis ta oma elukohas xxx.

43. 21.04.2021. a läbiotsimisprotokoll tõendab, et läbiotsimise käigus leiti ja võeti xxx ära

muuhulgas taimeosad pakendites 1Raudtee ja 4Raudtee (V kd, lk 125, 155-157).

01.06.2021. a ekspertiisiakt nr 21E-AN0619 kinnitab, et rohelised taimeosad massiga

92,70 g pakendist nr 1Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 19% ning

rohelised taimeosad massiga 5,99 g pakendist nr 4Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC

sisaldus oli 17% (V kd, lk 197-198).

44. DNA ekspertiisiakt nr 21E-GE0410 tõendab, et ekspertiisiks esitati üks paberkott, milles

toidukile ja fooliumisse mähitud rohekat värvi taimeosad (pakend nr 1Raudtee).

Ekspertiisi tulemusel leiti, et toidukilelt võetud esimesest proovist saadi DNA-analüüsil

täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Selles segaprofiilis on eristatav peamine

DNA-profiil, mis on kokkulangev M. Matuleviča DNA-profiiliga. M. Matuleviča DNA-

profiiliga kokkulangevuse andnud peamise DNA-profiili alusel arvutati tõepärasuhe ning

leiti, et antud peamise DNA-profiili saamine on 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis

leiduv bioloogiline materjal pärineb M. Matulevičalt, võrreldes sellega, kui bioloogiline

materjal pärineb juhuslikult valitud tundmatult isikult. Teistest proovidest ei õnnestunud

DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud tulemuste

alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise

materjali päritolu kohta (VI kd, tl 1-7).

45. M. Matuleviča elukohast leitud kanepi osas on M. Matulevičalt ristküsitluse käigus

küsitud üksnes seda, kellelt ta selle kanepi sai. M. Matuleviča sõnul sai ta selle J.

Markovićsi käest, see oli jaanuarikuu (XVIII kd, tl 190). Kuivõrd kanep leiti M.

Matuleviča elukohast, suuremalt kanepipakilt leiti M. Matuleviča DNA-d ning M.

Matuleviča ei ole ka ise kohtus antud ütlustes eitanud, et läbiotsimisel leitud kanep oli

talle toodud, on kohus veendunud, et M. Matuleviča elukohast xxx leitud 98,69 grammi

17-19% THC sisaldusega kanepit kuulus M. Matulevičale ja just tema hoidis seda oma

elukohas.

46. Küll aga ei saa usaldusväärseks pidada M. Matuleviča ütlusi selle kohta, et ta oli selle

kanepi saanud J. Markovićsilt jaanuarikuus. Kohus selgitab eelnevalt viidatud kohtuotsuse

p-s 486, miks on selles osas, kellelt, kuidas ja missuguses koguses M. Matuleviča kanepit

sai, usaldusväärsemad G. Vadzise ja J. Markovićsi ütlused. Seega tuleb M. Matuleviča

ütlused, mille kohaselt oli tema elukohast leitud kanep saadud J. Markovićsilt

jaanuarikuus, jätta ebausaldusväärsena kõrvale. G. Vadzise eelpool viidatud ütlustega on

tõendatud, et M. Matuleviča elukohast 21.04.2021 läbiotsimise käigus leitud kanepi oli M.

Matuleviča saanud sama päeval, s.o 21.04.2021 Lätis G. Vadziselt.

47. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča andis 21.04.2021 G. Vadziselt omandatud 300

grammist kanepist edasi 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida

hoidsid N. Simane koos Lo. S. xxx, ja 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid, mida K. Matulevičs ja S. Baškere hoidsid enda elukohas xxx, kuni need

21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

48. N. Simane ütluste kohaselt omandas ta kanepit Riiast ning ta on eitanud kanepi ostmist ja

saamist Matulevičalt N. Simane on selgitanud, et tema ema Lo. S. ei tegelenud

narkootikumide müügiga ega teadnud ka sellest, et N. Simane narkootikumide müümisega

tegeles. Samuti ei teadnud N. Simane sõnul Lo. S. sellest, et N. Simane tema korteris

narkootikume hoidis (XVIII kd, lk 179-180, 184). Süüdistatava kohtueelses menetluses

antud ütlusi usaldusväärsuse kontrolliks selles küsimuses avaldada ei palutud, seega on

süüdistatava ütlused menetluse kestel olnud ühetaolised. Kohtuistungil 17.11.2023

keeldus Lo. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu võeti kriminaalasja juurde ja

avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Lo. S. on ütlustes selgitanud, et nägi

marihuaanat esimest korda siis, kui teda kinni peeti. Ta ei ole oma silmaga kanepit näinud

ja ei ole kunagi kanepit puutunud (XVIII kd, lk 47-59). xxx leitud ja ära võetud

kanepiõisikute pakenditelt sooviti teada saada üksnes seda, kas seal leidub Lo. S., K. S.

või N. Simane DNA-d. M. Matuleviča bioloogilise materjali leidmine neilt pakenditelt ei

olnud ekspertiisiülesandeks (III kd, lk 165-170). Sõrmejäljeekspertiisi käigus leiti

ekspertiisiks esitatud pakenditelt vaid N. Simane sõrmejäljed (III kd, lk 171-176). Seega ei

ole ei Lo. S. ega ka N. Simane väitnud, et nad oleks kanepit saanud M. Matulevičalt ning

Lo. S. on üldse seotust kanepi käitlemisega eitanud (kohus mõistab Lo. S. talle esitatud

süüdistuses ka õigeks, vt kohtuotsuse peatükk IX). M. Matuleviča on samuti eitanud N.

Simanele kanepi andmist. Kohtuistungil vastas M. Matuleviča kohtu küsimusele N.

Simanele kanepi andmise kohta: „Ei kordagi, see on selline äri, kus igaüks vastutab enda

eest ja igaüks toob endale ise.“ (XVIII kd, tl 190). Isikute ütlused ega ühegi ekspertiisi

tulemus ei ole kinnitanud, et M. Matuleviča andis kanepit N. Simanele või Lo. S..

49. 21.04.2021 läbiotsimisprotokoll (VI kd, tl 95-98) ja narkootilise aine ekspertiisi akt nr

21E-AN0622 tõendavad, et K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast xxx leiti kokku 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid. K. Matulevičs kui ka S. Baškere on

ütlustes kinnitanud, et kanepit käisid nad üksinda omandamas Lätis Riia linnas (vt selle

kohta otsuse peatükke III ja VI). Mõlemad on antud ütlustes eitanud kanepi saamist M.

Matulevičalt (XVIII kd, tl 76-83, 177). M. Matuleviča on eitanud kanepi andmist K.

Matulevičsile ja S. Baškerele (XVIII kd, lk 187). Samuti ei kinnita M. Matuleviča seotust

K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast leitud kanepiga DNA-ekspertiisi akt nr 21E-

GE0412 (VI kd, tl 172-178). Ekspertiisi käigus võeti proovid pakendis nr 1Võru5

(pakend, milles olid kanepiõisikud ja mis leiti läbiotsimise käigus K. Matulevičsi ja S.

Baškere elukohast) olnud plastikkarbilt, läbipaistvalt kilekotilt, toidukilelt ja fooliumilt.

Ekspertiisiaktis leiti, et toidukilelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on

pärit enam kui ühelt isikult, ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Matulevičalt

pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Tõenäosusarvutusi ekspert

teostanud ei ole. Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi

arvamuse tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa

välistada“ möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse

esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik

ka vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-29-

14, p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – ekspertiisiaktis on järeldatud, et toidukilelt

võetud proovist saadud tulemuste alusel ei saa välistada selles M. Matulevičalt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist, kuid tõenäosusarvutusi ekspertiisi käigus läbi viidud ei

ole. Järelikult on samavõrd võimalik ka see, et proovides ei sisaldunud M. Matuleviča

DNA-d. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et K. Matulevičs või S. Baškere oleksid

kanepit saanud M. Matulevičalt. Isikute ütlused ega ühegi ekspertiisi tulemus ehk ükski

tõend ei ole kinnitanud, et M. Matuleviča andis kanepit K. Matulevičsile või S. Baškerele.

50. Seega loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča omandas G. Vadziselt 21.04.2021. a

300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega kanepit hoidis

M. Matuleviča oma elukohas xxx, kust see 21.04.2021 läbiotsimise käigus leiti ja ära

võeti.

51. M. Matulevičale heidetakse ette, et pärast kanepi omandamist hoidis ta seda grupis A. M.

xxx linnas nende ühises elukohas ning andis edasi erinevatele isikutele:

h) 2019. a maist kuni 2021. a jaanuarini A. Š. 1-8 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 117

grammi.

52. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on tõendamist

leidnud.

53. A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt on ta olnud kanepi tarvitajaks ning kanepit on ta xxx

saanud muuhulgas vanaema käest. Vanaema nime ta ei tea, kuid selgitas, et vanaema

viibib kohtusaalis (s.o M. Matuleviča). Koht, kus toimus kanepi üleandmine, oli xxx, üle

xxx sõites paremale. Maja, kus vanaema elas, oli kollast värvi ja seal oli paar korterit.

Kanepit sai umbes 2019. aasta lõpust, võibolla 2020. aasta algusest, täpselt ei mäleta.

Viimati sai 2020. aastal ja võib olla ka 2021. aastal, ei mäleta. Hiljem täpsustavalt märgib,

et sai siiski nii esimest kui ka viimast korda M. Matulevičalt kanepit 2020. aastal. Kanepit

ostis selle isiku käest 1-2 korda kuus. Tavapäraselt võttis korraga 2 grammi kanepit ja 1

grammi hinnaks oli 20 eurot. Kanepi üleandmine toimus akna kaudu. Tuli kanepi

saamiseks akna juurde. Samal perioodil töötas Rootsis ehitusel, oli 3 nädalat tööl ja nädala

Eestis, vahepeal ka graafik muutus. Palju kokku vanaemalt kanepit sai või palju raha talle

maksis, ei mäleta. Võrreldes teiste isikutega, kellelt kanepit võttis, sai vanaema käest

rohkem kanepit. xxx tänava majas käis sees ainult ühelt korral, kui sinna kala viis (XVII

kd, tl 13-15).

54. M. Matuleviča tunnistab kohtus antud ütlustes, et on A. Š. kanepit müünud, kuid mitte nii

suurt kogust nagu süüdistuses märgitud. Võis kokku müüa talle umbes 40 grammi.

Esimesel korral, kui A. Š. tuli akna juurde, siis küsis ta 10 grammi, kuid M. Matuleviča

sõnul andis ta 7 grammi hinnaga 15 eurot gramm. 2020. aasta novembris ja detsembris ta

kellelegi midagi ei andnud (XVIII kd, tl 187).

55. Prokurör on A. Š. kanepi müümist tõendavatena viidanud 19.07.2021. a jälitustoimingu

protokollile, milles on pealt kuulatud 23.12.2020 M. Matuleviča ja A. Š.i vahelist kõnet

ning 03.01.2021 A. M. ja A. Š.i vahelist telefonikõnet.

56. 23.12.2020 kell 18.48.31 helistab M. Matuleviča A. Š. (XV kd, tl 38):

M. Matuleviča: Tere! Kuidas läheb? Hallo?

A. Š.: Tere! Hallo?

M. Matuelviča: Kuidas läheb sul, ma räägin?

A. Š.: Aa! Pole midagi.

M. Matuleviča: Pole midagi?

A. Š.: Vaikselt. Noh.

M. Matuleviča: Noh, kui soovid, võid tulla.

A. Š.. Aa! Ei, noh, veel on mul kõik korras.

M. Matuleviča: Aa, veel on kõik korras? Noh, hästi, olgu, olgu siis.

57. 03.01.2021 kell 18.01.57 helistab A. Š. M. Matuleviča telefoninumbrile. Kõnele vastab A.

M. (XV kd, tl 43):

A. Š.: Tere õhtust, see on A.. Kas olete kodus?

A: M.: Kodus. Olen kodus, perenaine on saunas.

A. Š.: Aa! A. helistab. Kas võib külla tulla?

A. M.: Noh, astu läbi!

A. Š.: Noh, olgu.

58. Kohtu hinnangul ei oma need jälitustoimingu protokollis fikseeritud kõned

märkimisväärset tõendiväärtust. 23.12.2020 peetud kõnest ei selgu üldse, et A. Š. ja M.

Matuleviča oleks rääkinud kanepist. Isegi kui eeldada, et M. Matuleviča tegi A. Š.

ettepaneku tulla tema juurde, et omandada kanepit, lükkab A. Š. ettepaneku tagasi väites,

et tal on veel kõik korras. 03.01.2021 peetud telefonikõne ei tõenda, et A. Š. soovis külla

minna selleks, et omandada kanepit. Pealegi rääkis ta telefonis A. M., kelle puhul ei ole

kriminaalasjas tõendamist leidnud, et ta kanepit käitles või üldse M. Matuleviča poolt

kanepi käitlemisest teadlik oli (vt kohtuotsuse peatükk V). A. Š. on ütlustes rääkinud, et

käis vanaema juures majas sees ainult ühel korral, kui sinna kala viis. Ei ole välistatud, et

peale 03.01.2021 telefonikõnet toimuski A. Š.i räägitud kala viimine.

59. Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul A. Š.i ja M. Matuleviča ütlustega tõendatud, et M.

Matuleviča müüs A. Š. kanepit. M. Matuleviča ütluste kohaselt võis ta kokku müüa A. Š.

40 grammi kanepit, sh esimesel korral 7 grammi. Süüdistatava ütlused kogu A. Š. müüdud

kanepikoguse kohta langevad kokku tunnistaja A. Š.i ütlustega, mille kohaselt ostis ta M.

Matulevičalt kanepit 2020. aastal2 ning 1-2 korda kuus 2 grammi kaupa. A. Š.i ja M.

Matuleviča kokkulangevate ütluste alusel loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča

müüs A. Š. 2020. aastal kokku 40 grammi kanepit.

i)

2019. a juunist kuni 21.04.2021 K. Matulevičsile ja S. Baškerele korduvalt erinevates

kogustes vähemalt 1899,24 grammi kanepi edasiandmises, millest 77,51 grammi 17-18%

THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid K. Matulevičs ja S. Baškere enda elukohas xxx,

kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

60. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et tõendatud on läbiotsimisel leitud kanepi koguse

andmine (77,51 grammi).

61. Kohus on M. Matuleviča poolt kanepi edasiandmist K. Matulevičsile ja S. Baškerele

käsitlenud pikemalt otsuse punktides 49 ja 305 ning ei pea seetõttu vajalikuks põhjendusi

korrata. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et kõigi kolme nimetatud süüdistatava ütluste kohaselt

ei andnud M. Matuleviča kanepit K. Matulevičsile ega S. Baškerele. Samuti ei olnud

DNA-ekspertiisiakti tulemusest võimalik järeldada M. Matuleviča seotust K. Matulevičsi

2 Kohtu hinnangul tuleb jätta ebausaldusväärsena tõendikogumist välja M. Matuleviča

ütlused, et ta 2020. aasta novembris ja detsembris kellelegi kanepit ei andnud (vt

kohtuotsuse p 90).

ja S. Baškere elukohast 21.04.2021 läbiotsimisel leitud ja ära võetud kanepit sisaldanud

pakendiga.

62. Prokurör on süüdistuskõnes antud süüdistuspunkti juures viidanud, et seda tõendavad

jälitustoimingute protokollid, kuid ei ole täpsustanud, missugused jälitustoimingute

protokollid. Kohtule on esitatud mitmeid jälitustoimingute protokolle, kuid kõnesid S.

Baškere ja M. Matuleviča või K. Matulevičsi ja M. Matuleviča vahel seal talletatud pole.

Samuti ei nähtu teiste isikute vahelistest kõnedest, et M. Matuleviča oleks S. Baškerele ja

K. Matulevičsile kanepit andnud. Süüdistuskõne alguses (st mitte M. Matuleviča

süüdistust käsitlevas osas) on prokurör viidanud 19.07.2021 jälitustoimingu protokollis

talletatud 13.03.2021 toimunud telefonikõnele, kus tuvastamata helistaja on M.

Matulevičalt uurinud, kas tal on midagi hinge jaoks. M. Matuleviča on vastanud, et

absoluutselt midagi ei ole. Helistaja küsib seepeale, kas pojal, Kasparil on. Selle peale

vastab M. Matuleviča, et samuti ei ole temal, ka käib ise vihasena ringi (XV kd, tl 146-

148). Isegi kui eeldada, et selles vestluses räägiti omavahel kanepist, ei tõenda see, et M.

Matuleviča andis kanepit K. Matulevičsile. M. Matuleviča on oma ütlustes kinnitanud, et

oli teadlik, et tema poeg K. Matulevičs kanepit tarvitab. Samuti on ta avaldanud, et K.

Matulevičs käis tema pool tihti külas (XVIII kd, tl 187, 190). Seetõttu ei ole selles midagi

tavatut, kui ta emana märkas, et tema poeg oli tavapärasest ärritunum või vihasem ning

teadis või järeldas, et see on põhjustatud kanepi puudumisest. See aga ei anna alust

järeldada, et K. Matulevičs sai kanepit M. Matulevičalt. Kohtule esitatud varjatud

jälgimise protokollid ei anna samuti sellist teavet. Seega ei ole tõendatud, et M.

Matuleviča oleks K. Matulevičsile ja S. Baškerele kanepit süüdistuses nimetatud ajal

andnud ja M. Matuleviča tuleb selles episoodis õigeks mõista.

j)

2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 N. Simanele korduvalt erinevates kogustes vähemalt

1969 grammi kanepi edasiandmises, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid N. Simane grupis Lo. S. xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel

leiti ja ära võeti.

63. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et tõendatud on läbiotsimisel leitud kanepi koguse 83,48

grammi edasiandmine.

64. Kohus on M. Matuleviča poolt kanepi edasiandmist N. Simanele ja Lo. S. käsitlenud

pikemalt otsuse punktid 48 ja 238-241 ning ei pea seetõttu vajalikuks põhjendusi korrata.

Kokkuvõtvalt leidis kohus, et N. Simane ei ole väitnud, et ta oleks kanepit saanud M.

Matulevičalt ning Lo. S. on üldse seotust kanepi käitlemisega eitanud (kohus mõistab Lo.

S. talle esitatud süüdistuses õigeks, mistõttu ei ole Lo. S. poolt kanepi hoidmine grupis N.

Simanega tõendatud ka Lo. S. süüdistust käsitlevas peatükis toodud põhjustel, vt

kohtuotsuse peatükk IX). M. Matuleviča on samuti eitanud N. Simanele kanepi andmist.

xxx leitud ja ära võetud kanepiõisikute pakenditelt M. Matuleviča bioloogilise materjali

leidmine ei olnud ekspertiisiülesandeks (III kd, lk 165-170). Sõrmejäljeekspertiisi käigus

leiti ekspertiisiks esitatud pakenditelt vaid N. Simane sõrmejäljed (III kd, lk 171-176).

65. Prokurör on süüdistuskõnes antud süüdistuspunkti juures viidanud, et seda tõendavad

jälitustoimingute protokollid, kuid ei ole täpsustanud, missugused jälitustoimingute

protokollid. Kohtule on esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021. Ühtki kõnet või sõnumit N. Simane ja M. Matuleviča vahel sel ajal talletatud

pole, kohtule esitatud varjatud jälgimise protokollid ei anna samuti sellist teavet. Ka K.

M.e poolt või talle tehtud kõnedest, mis on jäädvustatud jälitustoimingute protokollis ja

kohtule esitatud (XI ja XII köide), ei saa teha järeldust, et N. Simane omandas M.

Matulevičalt kanepit ja hoidis seda. Tõendite puudumisel tuleb M. Matuleviča selles

episoodis õigeks mõista.

k) 2019. aasta maist kuni 22.01.2021 K. M.ele korduvalt erinevates kogustes, kokku

vähemalt 3056 grammi kanepit, millest 0,20 grammi 19% THC sisaldusega kanepit

hoidsid K. M. ja I. M. enda elukohas xxx linnas. 21-24% THC sisaldusega 84,61 grammi

kanepiõisikuid ja 1,43 grammi peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on

8,2%, hoidis K. M. enda valduses xxx, kuni see läbiotsimise käigus 22.01.2021 leiti ning

ära võeti.

66. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et tõendatud on 100 grammi kanepi andmine 2020. a

novembris ja detsembris ning jaanuaris 2021. a.

67. M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt andis ta K. M.ele kanepit kaks korda. 2020. a

detsembris või novembris ja 2021. a jaanuaris. Andis 100 grammi vist (XVIII kd, tl 187).

KrMS § 2911 alusel võeti kriminaalasja juurde K. M.e kohtueelses menetluses 23.01.2021

ja 15.04.2021 ülekuulamisel antud ütlused (XVII kd, tl 33). K. M. ei ole andnud ütluseid

selle kohta, et ta on kanepit saanud M. Matulevičalt (XVI kd, tl 175-185).

68. Kuigi K. M. ei ole andnud ütluseid, et oleks kanepit saanud M. Matulevičalt, tõendavad

M. Matuleviča ütlused, et ta 2020. a detsembrist kuni 2021. a jaanuar kahel korral ja

kokku 100 grammi kanepit K. M.ele andis. Kohtu hinnangul ei ole põhjust M. Matuleviča

ütlustes, mis teda ennast süüstavad, kahelda. Prokurör on süüdistuskõnes viidanud M.

Matuleviča süüd kinnitavate tõenditena veel ka K. M.e elukohas toimunud läbiotsimise

protokollile; asitõendi vaatlusprotokollile, milles on vaadeldud K. M.e elukohast

läbiotsimise käigus ära võetud pakendeid; narkootilise aine ekspertiisi aktile, milles on

kindlaks tehtud, kui palju oli neis pakendites kanepiõisikuid ja milline oli nende THC

sisaldus, ning DNA-ekspertiisiaktile, kus on kindlaks tehtud, et kahelt pakendilt leiti K.

M.e DNA-d. Need tõendid ei kinnita aga kuidagi, et K. M.e elukohast leitud kanepi oli K.

M.ele andnud just M. Matuleviča. Samuti on viidatud 03.02.2021. a jälitustoimingu

protokollist mitmetele kõnedele, kust prokuröri märkuse kohaselt nähtub grupis

tegutsemine. Samas pole käesolevas kriminaalasjas mitte ühelegi süüdistatavale, ka mitte

M. Matulevičale, ette heidetud K. M.ega grupis tegutsemist. Seetõttu eelnimetatud tõendid

praeguses kriminaalasjas tõendiväärtust kohtu hinnangul ei oma. Seega on tõendatud, et

M. Matuleviča andis K. M.ele kahel korral ajavahemikul 2020. a november kuni

22.01.2021 kokku 100 grammi kanepit.

l)

perioodil 2020 kuni 2021 K.F.le 5-6 korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4,13

grammi.

69. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et tõendatud on 4,13 grammi kanepi edasiandmine K.F.le

jaanuar 2020 kuni jaanuar 2021. a.

70. M. Matuleviča ütluste kohaselt käis K.F. tema juures ning kogus võis olla selline nagu

süüdistuses (XVIII kd, tl 187).

71. Kohtuistungil 08.11.2023 keeldus K.F. ütluste andmisest (XVII kd, tl 165), mistõttu võeti

kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused3. K.F.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt käis ta 2020. a jaanuar kuni 2021. a jaanuari

algus M. Matuleviča juures 5-6 korral. Käis M. Matuleviča juures ostmas, kui see oli

viimane variant. Võttis kanepit poole või terve grammi kaupa ja ühe grammi eest maksis

20 eurot. Kanepi kvaliteet oli kõigil, kellelt omandas, hea ja avaldas mõju (XVII kd, tl

160-164).

72. Seega on M. Matuleviča tunnistanud, et müüs K.F.le kanepit süüdistuses märgitud

koguses, s.o 4,13 grammi. Ka K.F. ütlustest selgub, et M. Matulevičalt ostetud kanepi

kogus võis olla selline, nagu süüdistuses kirjas ning kanepit ostis ta süüdistuses märgitud

perioodil, s.o 2020. a jaanuarist kuni 2021. a jaanuari alguseni. Seega on tõendatud, et

M. Matuleviča andis perioodil jaanuar 2020 kuni jaanuar 2021 K.F.le kokku

vähemalt 4,13 grammi kanepit.

m) 2020. aastal A.Z.ile vähemalt 10 korral 1 grammi kaupa, s.o kokku 10 grammi.

73. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et tõendatud on süüdistuses toodud kogus 10 grammi ja

aeg.

74. M. Matuleviča ütluste kohaselt võis ta anda A.Z.ile kokku 10 grammi kanepit (XVIII kd,

tl 187).

75. A.Z.i kohtus antud ütluste kohaselt sai ta M. Matulevičalt xxx tänava majas kogu aja

kohta 10 grammi kanepit. Ostmas käis umbes 10 korral ja kanepi sai ta läbi akna. Ei

mäleta, mis ajavahemikul M. Matulevičalt kanepit sai. Kanepi ühe grammi eest maksis 20

eurot. Kanepi kvaliteet oli normaalne, toimiv (XVII kd, tl 9-10).

76. Nii M. Matuleviča kui ka A.Z. on kohtus antud ütlustes kinnitanud, et A.Z. omandas M.

Matulevičalt kokku 10 grammi kanepit. Kumbki aga ei ole andnud ütlusi selle kohta, mis

ajavahemikul A.Z. M. Matulevičalt kanepit ostis. M. Matuleviča käest ei ole ajaperioodi

kohta küsimusi esitatud, temalt on üksnes küsitud A.Z.ile antud kanepi koguse kohta. A.Z.

aga ei mäletanud, millal ta M. Matulevičalt kanepit sai. Seetõttu ei ole tõendatud, et A.Z.

sai 10 grammi kanepit M. Matulevičalt süüdistuses märgitud ajal, s.o 2020. aastal. Seega

tuleb M. Matuleviča selles episoodis õigeks mõista.

n) 2020. a suvel G. M.ile vähemalt 0,5 grammi.

3 Kuivõrd K.F. kasutas 08.11.2023. a kohtuistungil tõlgi abi, seadis kaitsja kahtluse alla

selle, kas K.F. sai kohtueelses menetluses aru enda õigustest ja küsimustest, mis temalt

küsiti. Nimelt ei selgu kohtueelses menetluses tunnistaja ülekuulamise protokollist, et

ülekuulamisel oleks osalenud tõlk, ka ei selgu protokollist, mis on K.F. emakeel või mis

keeles on ta hariduse omandanud. 28.03.2024 toimunud kohtuistungil esitas prokurör

27.11.2023 koostatud teatise, mille kohaselt on Hariduse Infosüsteemi andmetel K.F.

õppinud 2008-2012 klassis, kus õppekeeleks oli eesti (keelekümblus), 2012-2013

õppekeeleks eesti keel, 2013-2014 õppekeeleks eesti (keelekümblus), 2014-2018

õppekeeleks vene keel ning 2018. aastal Valga Kaugõppegümnaasiumis, kus õppekeeleks

oli eesti keel (IXX kd, tl 79-80, 117). Samuti esitas prokurör väljavõtte K.F.

kasutajakontost (kasutajanimeks K.Z.) Facebookis, millest selgub, et 06.06.2023 on K.F.

teinud grupis „Valgakad“ eestikeelse postituse (IXX kd, tl 81-83, 117). Seega ei ole kohtu

hinnangul kahtlust, et K.F. oskab eesti keelt ning sai kohtueelses menetluses aru oma

õigustest ja kohustustest, küsimustest, mis talle esitati ning oli võimeline eestikeelse

ülekuulamise protokolliga enne allkirjastamist tutvuma.

77. Prokurör loobus kohtuvaidlustes M. Matuleviča süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

2020. a suvel G. M.ile vähemalt 0,5 grammi kanepi edasiandmises. Riigikohus on

selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja

asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus

peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on

siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö

automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades

riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab

kohtukoosseis M. Matuleviča nimetatud teos õigeks.

o) perioodil 2020 suvi-sügis D. D.le neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2

grammi.

78. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud kogus ja aeg on tõendatud.

79. M. Matuleviča ütluste kohaselt ta võib-olla andis D. D.le 4 korral kokku 2 grammi kanepit

(XVIII kd, tl 187). D. D. on kohtus väitnud, et tema M. Matulevičat ei tunne. M.

Matulevičalt kanepi saamise kohta D. D.lt küsitud ei ole (XVII kd, tl 172-174).

80. Seega ei ole D. D. andnud kohtus ütluseid selle kohta, et ta M. Matulevičalt oleks kanepit

ostnud ning ta on kohtuistungil eitanud, et M. Matulevičat tunneb. Kohtuistungil ei ole

kaitsjad ega prokurör esile toonud, et D. D. väidetes esineks M. Matulevičaga seonduvalt

vastuolusid. Ka M. Matuleviča on olnud D. D.le kanepi andmise osas kahtlev, öeldes

üksnes, et „võib-olla“ D. D. sai temalt 2 grammi kanepit. Ajaperioodi, millal ta võis D.

D.le kanepit anda, süüdistatav täpsustanud ei ole. Seetõttu puuduvad tõendid, millal M.

Matuleviča D. D.le kanepit andis. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et perioodil

2020 suvi-sügis D. D. neljal korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi

kanepi edasiandmine, tõendatud ei ole. Seega tuleb M. Matuleviča nimetatud teos

õigeks mõista.

p) perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 J. Markovićsile iga korra kanepi transportimise eest,

s.o kokku vähemalt 37 grammi.

81. Prokurör loobus kohtuvaidlustes M. Matuleviča süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

perioodil 2020 juuli kuni 10.03.2021 J. Markovićsile iga korra kanepi transportimise eest,

s.o kokku vähemalt 37 grammi edasiandmises. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des

268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et

prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema

ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS §

301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine

ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt

kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab kohtukoosseis M. Matuleviča

nimetatud teos õigeks.

q) perioodil 2020 august kuni november R. R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 7,5 grammi.

82. Prokurör loobus kohtuvaidlustes M. Matuleviča süüdistusest KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

perioodil 2020 august kuni november R. R.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 7,5 grammi kanepi edasiandmises. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268

ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et

prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema

ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS §

301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine

ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt

kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab kohtukoosseis M. Matuleviča

nimetatud teos õigeks.

r) perioodil 2020 august kuni 2021 kevad A. S. 3-5 korral nädalas 0,25-1 g kaupa, s.o kokku

15,54 grammi.

Kohus käsitleb siinkohal ka teisi M. Matuleviča süüdistusepisoode, mis käsitlevad A. S.

kanepi edasiandmist:

s) prokuratuur taotles kohtuvaidlustes M. Matulevičale KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

süüdistuse, mille kohaselt M. Matuleviča müüs kanepit xxx linnas 2018. a jaanuarist kuni

16.01.2020 nädalas 3-5 korral 0,25-1 g ja ühel korral 1,5 grammi, kokku vähemalt 42,33

grammi kanepit, s.o suures koguses, nooremale kui 18-aastastele isikule, s.o alaealisele

A.S.le (sündinud 01.08.2002), ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu

käsitleb kohus nimetatud episoode siin ja mitte eraldi alapeatükis.

t)

prokuratuur taotles kohtuvaidlustes M. Matulevičale KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

süüdistuse, mille kohaselt M. Matuleviča isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, müüs Valga linnas 17.01.2020 kuni 2020. a

augustini nädalas 3-5 korral 0,25-1 grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt

20,88 grammi kanepit, s.o suures koguses, alaealisele A. S. (sündinud xxx), ümber

kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu käsitleb kohus nimetatud episoode siin

ja mitte eraldi alapeatükis.

83. Nimelt leidis prokuratuur kohtuvaidlustes, et pole leidnud tõendamist, et M. Matuleviča

oleks olnud teadlik A. S. alaealisusest ümberkvalifitseeritud episoodides s ja t. Küll aga

leidis prokuratuur, et kõigi episoodide puhul on tõendamist leidnud süüdistuses toodud

aeg ja kogus.

84. M. Matuleviča ütluste kohaselt ta 2018. aastal A. S.t ei tundnud. Esimest korda tuli A. S.

tema juurde kanepit ostma 2020. a maikuus. Kui A. S. tema juurde tuli, oli A. S. endast

väljas ja rääkis M. Matulevičale, et tal ei tulnud esimese mehega midagi välja ja nüüd ajab

teine mees ka teda ära. Kuna A. S. rääkis oma mehest, siis ei osanud M. Matuleviča

mõelda, et ta on alaealine. A. S. vanusest neil juttu ei olnud. A. S. tuli tema juurde, et

rahuneda ja palus temalt 0,25 grammi. A. S. käis väga harva, oli alati ära nutetud näoga ja

palus, et M. Matuleviča kaartidel ennustaks. Kokku andis A. S. väga vähe kanepit, sest A.

S.l ei olnud kunagi peaaegu raha. Kogus võis olla kokku isegi väiksem kui 10 grammi,

sest ta palus alati poolest grammist poolt. 2021. a jaanuaris tuli tema juurde A. ja võttis

pool grammi. Peale seda ei ole kellelegi midagi andnud. Detsembris ja novembris ei

andnud kellelegi midagi (XVIII kd, tl 186-187).

85. Tunnistaja A. S. keeldus 16.11.2023 kohtuistungil ütluste andmisest, sest ta kardab.

Põhjuseks on asjaolu, et talle on mitte küll käsiloleva asja pärast, aga taolise asja pärast

kallale tungitud. Kohus võttis prokuröri taotlusel asja juurde tunnistaja kohtueelses

menetluses 28.04.2021 antud ütlused. A. S. kohtueelses menetluses antud ütlustest ei

selgu, kas ta oli M. Matulevičale oma vanuse avaldanud. A. S. on avaldanud, et ta tunneb

M. Matulevičat kaks kuni kolm aastat. Kanepit on ostnud temalt mõned korrad. Suhted M.

Matulevičaga olid nagu vanaemal ja lapselapsel, M. Matuleviča ei tahtnud tema tervist

kahjustada. Ostis temalt kanepit 2018. aasta algusest kuni 2021. a kevadeni. Käis M.

Matuleviča juures 3-5 korda nädalas ja ostis 0,25, 0,5, 1 grammi kaupa ja ühel korral 1,5

grammi. M. Matuleviča juures käis kanepit ostmas 2021. aastal umbes 10 korral ja võttis

0,25-0,5 grammi kaupa. Kui K. M. kinni peeti, siis M. Matuleviča ütles, et ta kardab ja

mitte rohkem tulla kanepit ostma. M. Matuleviča ütles, et niisama võib tulla, aga kanepit

ta ei müü. A. S. sai peagi teada, et M. Matuleviča hakkas jälle müüma. 0,25 grammi eest

maksis 5 eurot, 0,5 grammi eest 10 eurot ja 1 grammi eest 20 eurot. Omandatud kanepi

kvaliteet kõikus, vahel oli tugev ja hea, aga vahel oli nõrgem (XVII kd, tl 178-181).

86. A. S. kohtueelses menetluses antud ütlused on ainsaks tõendiks, mis punktis s märgitud

episoodis, s.o perioodil 2018. a jaanuarist kuni 16.01.2020, M. Matuleviča poolt A. S.

kanepi müümist tõendab. Olukorras, kus puuduvad kõik muud tõendid, mis võiksid

kinnitada M. Matuleviča poolt teo toimepanemist, ei saa ainuüksi tunnistaja kohtueelses

menetluses antud ütluste alusel tõendatuks pidada, et M. Matuleviča müüs 2018. a

jaanuarist kuni 16.01.2020 A. S. kanepit. KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või kohtulahend

tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval

ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus

tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt

määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 18.02.2013 nr 3-1-1-89-12, p 20; RKKKo

29.04.2013 nr 3-1-1-41-13, p 10; RKKKo 13.03.2020 nr 1-17-11682, p 23). Seetõttu

lugedes tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel tõendatuks, et M.

Matuleviča müüs nimetatud ajavahemikul A. S. kanepit, oleks see selges vastuolus KrMS

§ 15 lg-s 3 sätestatud keeluga. Kokkuvõtvalt tähendab see, et kohtu hinnangul ei saa A. S.

kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes M. Matuleviča poolt A. S. sel perioodil

kanepi müümist tõendatuks lugeda. Seega tuleb M. Matuleviča ajavahemikul 2018. a

jaanuarist kuni 16.01.2020 A. S. kanepi müümises õigeks mõista.

87. Puutuvalt punktis t märgitud süüdistusse, märgib kohus järgmist. Selles episoodis on M.

Matulevičat süüdistatud perioodil 17.01.2020 kuni 2020. a augustini kanepi müümises A.

S.. Eelmärgitud Riigikohtu seisukohta ning KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut arvestades ei saa

süüdistatava poolt teo toimepanemist tõendatuks lugeda üksnes tunnistaja kohtueelses

menetluses antud ütluste alusel. Käsitletud M. Matuleviča ja A. S. ütlustes on antud

kuriteoepisoodi puudutavas osas kokkulangevus selles, et M. Matuleviča müüs A. S.

kanepit alates 2020. a maikuust kuni 2020. a augustini. A. S. müüdud koguse osas on M.

Matuleviča märkinud, et kogu ajaperioodi vältel, mil ta A. S. kanepit müüs, s.o 2020. a

mai kuni 2021. a jaanuar, müüs ta A. S. kuni 10 grammi kanepit. Kuigi A. S. poolt

kohtueelse menetluse ütlustes väidetud kogused on oluliselt suuremad, saab kohus

tõendatuks pidada vaid kogust, mille osas esineb teisigi tõendeid peale A. S. ütluste, antud

juhul süüdistatava ütlused. Arvestades M. Matuleviča ütlustest tulenevat A. S. kanepi

müümise perioodi (9 kuud) ja kogust (10 grammi), müüs ta kuus A. S. keskmiselt 1,11

grammi kanepit. Kuivõrd M. Matuleviča on eitanud teadmist A. S. alaealisusest ning

puuduvad ka muud tõendid, mis võimaldaks seda väita, on kuriteoepisoodi

ümberkvalifitseerimine KarS § 184 lg 2 p 2 järgi põhjendatud. Seega on tõendatud, et

perioodil 2020. a maikuust kuni 2020. a august (s.o 3 kuud) müüs M. Matuleviča A.

S. 3,33 grammi kanepit.

88. Järgnevalt käsitleb kohus punktis r märgitud episoodi. Süüdistuskõnes on prokurör

viidanud selle episoodi puhul lisaks M. Matuleviča ja A. S. ütlustele tõendina ka

03.02.2021 ja 19.07.2021. a jälitustoimingu protokollides fikseeritud kõnedele

(23.12.2020 kõned ja 30.12.2020 kõne). 19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis on

fikseeritud A. S. kõne M. Matulevičale 23.12.2020 kell 20.47.51 (XV kd, tl 38-39):

A. S.: Kuidas sul läheb?

M. Matuļēviča: Hästi. Tervis on normaalne, hästi.

A. S.: Hästi. Aga teises mõttes kuidas läheb?

M. Matuļēviča: Normaalselt, normaalselt, noh, ma räägin, normaalselt.

A. S.: Kuule, aga minul… a, ühe sõnaga, ma tulen ja räägin sulle siis, muidu praegu on nii

ebamugav sellest nähtavasti, kõik…

M. Matuļēviča: Olgu.

03.02.2021. a jälitustoimingu protokollis on fikseeritud K. M.e telefonikõne 23.12.2020 kell

20.48.30 A. S. (XII kd, tl 147-148):

A. S.: Hallo. Kuidas läheb?

K. M.: Normaalselt.

A. S.: Teed mulle kümneka eest?

K. M.: Mhmh.

A. S.: Jah?

K. M.: Jah

A. S.: Aa, no siis on hästi. Siis ma ei pea vanaema juurde minema. Davai. A kus sa oled?

SEBi juures, või seal kaugemal?

K. M.: Kaugemal.

A. S.: Kooli juures, jah?

K. M.: Mhmh.

A. S.: No davai, hästi, ma varsti tulen.

19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis on fikseeritud A. S. kõne 30.12.2020 kell 20.32.45

M. Matulevičale (XV kd, tl 39-40):

A. S.: Tere! Kuidas sul läheb?

M. Matuleviča: Aga sinul?

A. S.: Mul halvasti.

M. Matuleviča: Miks nii?

A. S.: Noh, raha ei ole, mina aga tahaks suitsetada.

M. Matuleviča: Ai, kurat! Millal aga tuleb?

A. S.: Kolmas vastu neljas.

M. Matuleviča: Olgu siis.

A. S.: Kolmas vastu neljas. Hästi, varsti tulen.

89. Kohtu hinnangul ilmneb 23.12.2020 A. S. ja M. Matuleviča ning A. S. ja K. M.e vahel

toimunud kõnedest, et alguses lepib A. S. M. Matulevičaga kokku, et tuleb viimase juurde.

Minut hiljem helistab A. S. aga K. M., kellelt A. S. uurib, kas K. M. teeks talle kümneka

eest. Kuna K. M. sellega nõustub, siis vastab A. S., et siis ta ei pea vanaema juurde

minema ning kokku lepitakse kohtumine. Seega nendest kahest telefonikõnest ilmneb, et

23.21.2020 A. S. M. Matuleviča juurde ei läinud ja sai tõenäoliselt kokku hoopis K.

M.ega. 30.12.2020 toimunud kõnest A. S. ja M. Matuleviča vahel saab järeldada, et A. S.

läks 30.12.2020 M. Matuleviča poole ning kuna ta soovis suitsetada, on põhjust arvata, et

ta läks M. Matulevičalt kanepit ostma. M. Matulevičalt omandatud kanepi kogust sellest

telefonikõnest ei selgu.

90. Selles episoodis on M. Matulevičat süüdistatud perioodil 2020 august kuni 2021 kevad

kanepi müümises A. S.. Eelmärgitud Riigikohtu seisukohta ning KrMS § 15 lg-s 3

sätestatut arvestades ei saa süüdistatava poolt teo toimepanemist tõendatuks lugeda üksnes

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel. M. Matuleviča on väitnud, et 2020.

aastal ta novembris ja detsembris kellelgi midagi ei andnud. Nagu aga selgus eelpool

käsitletud jälitusprotokollidest, leppis M. Matuleviča 23.12.2020 kokku kohtumise A.

S.ga, kuhu viimane ei läinud, sest leppis minut hiljem K. M.ega kokku, et saab hoopis

temalt kümneka eest (arvestades kanepi hinda 20 eurot gramm, oli eeldatavasti juttu poole

grammi kanepi omandamisest). Samuti leppisid A. S. ja M. Matuleviča kokku kohtumise

30.12.2020, sest A. S. tahtis suitsetada, kuigi tal parasjagu raha ei olnud. Seega järeldub

neist kõnedest, et M. Matuleviča siiski tegeles detsembris kanepi müümisega, sh müüs

30.12.2020 A. S. kanepit. Lisaks tuvastas kohus eelpool, et A. Š.i ütlustest järelduvalt

müüs M. Matuleviča talle kanepit 2020. aasta vältel ning M. Matuleviča on ise

tunnistanud kanepi andmist K. M.ele 2020. aasta novembris-detsembris. Seega M.

Matuleviča ütlused, et ta 2020. a novembris ja detsembris kellelegi kanepit ei andnud,

tuleb jätta ebausaldusväärsena kõrvale. Kokkuvõtvalt tuleb kohtu hinnangul A. Š.i kohtus

antud ütluste, jälitustoimingu protokolli, A. S. kohtueelse menetluse ütluste ja ülejäänud

M. Matuleviča ütluste pinnalt selle episoodi puhul järeldada, et M. Matuleviča müüs A. S.

kanepit 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar. A. S. müüdud koguse osas on M.

Matuleviča märkinud, et kogu ajaperioodi vältel, mil ta A. S. kanepit müüs, s.o 2020. a

mai kuni 2021. a jaanuar, müüs ta A. S. kuni 10 grammi kanepit. Kuigi A. S. poolt

kohtueelse menetluse ütlustes väidetud kogused on oluliselt suuremad, saab kohus

tõendatuks pidada vaid kogust, mille osas esineb teisigi tõendeid peale A. S. ütluste, antud

juhul süüdistatava ütlused ning 19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud

30.12.2020. a telefonikõne. Arvestades M. Matuleviča ütlustest tulenevat A. S. kanepi

müümise perioodi (9 kuud) ja kogust (10 grammi), müüs ta perioodil 2020. a augustist

kuni 2021. a jaanuar (s.o 6 kuud) A. S. 6,67 grammi (10 / 9 x 6) kanepit. Seega on

tõendatud, et perioodil 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar müüs M. Matuleviča

A. S. 6,67 grammi kanepit.

u) prokuratuur taotles kohtuvaidlustes M. Matulevičale KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

süüdistuse, mille kohaselt M. Matuleviča isikuna, keda on 16.01.2020 karistatud Tartu

Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-20-187/12 KarS § 184 lg 1 järgi

kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, müüs Valga linnas 2021. a jaanuaris 0,5

grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx)4, ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2

p 2 järgi. Seetõttu käsitleb kohus nimetatud episoode siin ja mitte eraldi alapeatükis.

91. Nimelt leidis prokuratuur kohtuvaidlustes, et pole leidnud tõendamist, et M. Matuleviča

oleks olnud teadlik J. N. alaealisusest. Küll aga leidis prokuratuur, et tõendamist on

leidnud süüdistuses toodud aeg ja kogus.

92. M. Matuleviča on kohtuistungil antud ütlustes rääkinud, et J.S. nimi ei ütle talle midagi.

Ta mäletab, et 2021. a jaanuaris tuli tema juurde A. ja mingi poiss ning A. võttis pool

grammi ja poiss pool grammi. Poisi nime ega vanust ei teadnud. Hiljem on M. Matuleviča

4 Lihtne arvutuskäik annab tulemuseks, et 2021. a jaanuaris oli 02.02.2004 sündinud isik

veel 16-aastane, mitte 17-aastane, nagu süüdistuses on märgitud.

vastanud küsimusele „Ütlesite, et üks kord kui A.S. käis teie juures, siis temaga koos oli

mingisugune noormees?“, et A. S. tuli üksi ja nuttis. M. Matuleviča kinnitas, et A. S. käis

kogu aeg üksinda (XVIII kd, tl 186, 190).

93. Tunnistaja J. N. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis prokuröri taotlusel

asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 22.04.2021 ja 18.08.2021 antud ütlused. J.

N. ütlustest ei selgu, kas ta ütles M. Matulevičale oma vanuse. Tunnistaja on selgitanud, et

kuigi tavapoodides talle tubaka- ja alkoholitooteid ei müüdud ja küsiti dokumenti, siis

väikestest nurgapoodidest on tal õnnestunud tubaka- ja alkoholitooteid osta. J. N. ütluste

kohaselt tahtis ta üks või kaks päeva enne seda, kui K. politsei poolt kinni peeti, kanepit

osta, kuid K.ilt kanepit ei saanud. Tunnistaja teadis, et xxx tänaval vasakut kätt teisest

majast, mis on kollast värvi, saab mustlaste käest kanepit osta. Ukse avas talle

mustlasrahvusest vanem naine ja kutsus korterisse sisse. J. N. ütles naisele, et ta on K.i

tuttav ja K.it praegu ei ole ning küsis naiselt, et kas ta saaks osta pooliku. Naine kaalus

tema juuresolekul 0,5 grammi kanepit, pakendas selle tualettpaberisse ning J. N. maksis

selle eest 10 eurot. Rohkem ei ole sealt kanepit ostnud (XVI kd, tl 113-117).

94. Kohtu hinnangul on tunnistaja J. N. kohtueelses menetluses antud ütluste ja M.

Matuleviča ütlustega tõendatud, et süüdistatav müüs J. N.le 2021. a jaanuaris 0,5 grammi

kanepit. Esmapilgul võib tunduda, et M. Matuleviča ütlustes esineb vastuolu selles, kas

mingi poiss käis tema juures 2021. a jaanuaris ja sai temalt 0,5 grammi kanepit või mitte.

Kohtu hinnangul siiski vastuolu puudub. M. Matuleviča antud ütlustest tuleneb, et nii A.

S. kui ka poiss käisid tema käest kanepit ostmas 2021. a jaanuaris, kuid ei käinud seda

ostmas koos vaid eraldi. Kuna J. N. ütluste kohaselt käis ta xxx tänaval kollasest majast

vanema mustlasrahvusest naisterahva käest kanepit ostmas, on J. N. kirjeldanud oma

ütlustes M. Matulevičat ja tema elukohta. J. N. ütlustest tulenevalt käis ta M. Matulevičalt

kanepit ostmas 2021. a jaanuaris, sest tunnistaja sõnul toimus see üks või kaks päeva enne

K. M.e kinnipidamist. K. M. peeti kahtlustatavana kinni 22.01.2021 (IX kd, tl 117-120).

Kuigi M. Matuleviča ei teadnud poisi nime, kes temalt 2021. a jaanuaris pool grammi

kanepit ostis, viitavad nii ajaline kui ka kanepi koguse kokkulangevus ning J. N. selgitus

sellest, et käis ostmas kanepit M. Matulevičalt, sellele, et selleks poisiks oli J. N.. Kuivõrd

M. Matuleviča on eitanud teadmist J. N. alaealisusest ning puuduvad ka muud tõendid,

mis võimaldaks seda väita, on kuriteoepisoodi ümberkvalifitseerimine KarS § 184 lg 2 p 2

järgi põhjendatud. Seetõttu loeb kohus tõendatuks, et M. Matuleviča müüs 2021. a

jaanuaris J. N.le 0,5 grammi kanepit.

v) M. Matulevičat süüdistatakse KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi selles, et tema müüs xxx linnas

2019. a sügisel 0,5 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx)5.

95. Prokurör loobus kohtuvaidlustes M. Matuleviča süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

2019. a sügisel xxx linnas 0,5 grammi kanepi müümises nooremale kui 18-aastasele

isikule, s.o 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx). Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des

268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et

prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema

ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS §

301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine

ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt

5 Taaskord annab arvutuskäik tulemuseks, et 22.12.2002 sündinud isik oli 2019. aasta

sügisel veel 16-aastane, mitte 17-aastane, nagu süüdistuses on märgitud.

kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab kohtukoosseis M. Matuleviča

nimetatud teos õigeks.

96. Kokkuvõtvalt. Tõendatud on, et M. Matuleviča omandas G. Vadziselt ajavahemikul 2019.

a juuni kuni 2019. a november 787,38 grammi kanepit ja ajavahemikul 2019. a detsember

kuni 16.01.2020 196,85 grammi kanepit; G. Vadziselt ajavahemikul 17.01.2020 kuni

2020. a juunikuu 721,77 grammi kanepit; G. Vadziselt (J. Markovićsi kaudu)

ajavahemikul 2020. oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 9 korral kokku vähemalt 850

grammi kanepit; G. Vadziselt 21.04.2021. a 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi

17-19% THC sisaldusega kanepit hoidis M. Matuleviča oma elukohas xxx, kust see

21.04.2021 läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. 10.03.2021 soovis M. Matuleviča

omandada G. Vadziselt (J. Markovićsi kaudu) 144 grammi kanepit (tegu jäi

katsestaadiumisse). M. Matuleviča andis A. Š. 2020. aastal kokku 40 grammi, K. M.ele

kahel korral ajavahemikul 2020. a november kuni 22.01.2021 kokku 100 grammi, K.F.le

jaanuar 2020 kuni jaanuar 2021 vähemalt 4,13 grammi, A. S. 2020. a maikuust kuni 2020.

a august 3,33 grammi, A. S. 2020. a augustist kuni 2021. a jaanuar 6,67 grammi ja J. N.le

2021. a jaanuaris 0,5 grammi kanepit.

97. Tõendatud ei ole, et M. Matuleviča oleks tegutsenud grupis. M. Matulevičale esitatud

süüdistuse tekstist lähtuvalt on talle ette heidetud üksnes A. M. grupis tegutsemist. Nagu

kohus juba korduvalt eelnevalt on märkinud, ei ole see kriminaalasjas tõendamist leidnud.

Kuigi kohtu hinnangul oleks võimalik käsitleda G. Vadzise ja M. Matuleviča tegevust

kaastäideviimisena, ei ole kohtul seda võimalik M. Matulevičale ette heita ega teda selles

süüdi tunnistada. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Prokurör ei ole enne kohtuliku uurimise

lõpetamist süüdistust muutnud ega täiendanud. Kuna süüdistusaktis ei ole M. Matulevičat

süüdistatud tegutsemises grupis G. Vadzisega, ei ole võimalik sellele asjaolule tugineda

ega M. Matulevičat selles süüdi mõista.

98. Käesolevas kriminaalasjas tuleb M. Matuleviča kanepi käitlemistegusid käsitleda

õiguslikult ühe jätkuva kuriteona. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse

mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast ja sama õigushüve ründavat käitumisakti

on kantud ühisest tahtlusest ning need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel

määral seotud, et kogu käitumine on kolmanda isiku jaoks objektiivselt vaadeldav ühtse

teona. Tuvastatud on, et ajavahemikul 2019 juuni kuni 2020 juuni omandas M. Matuleviča

Lätis kanepit G. Vadziselt, perioodil 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021

omandas M. Matuleviča kanepit G. Vadziselt J. Markovićsi kaudu (J. Markovićs

transportis selle Lätist G. Vadzise käest M. Matuleviča elukohta). Samuti soovis M.

Matuleviča omandada G. Vadziselt J. Markovićsi kaudu kanepit 10.03.2021, kuid see tegu

jäi katsestaadiumisse. Pärast seda omandas M. Matuleviča G. Vadziselt kanepit veel samal

päeval, kui ta kinni peeti, s.o 21.04.2021. Omandatud kanepit müüs ja andis M.

Matuleviča erinevatele isikutele edasi. Sellest saab järeldada, et M. Matuleviča käitumine

oli järjepidevalt suunatud kanepi ebaseaduslikule omandamisele ja edasiandmisele. Kuigi

kanepi omandamises esines vähemalt üks suurem ajaline paus (2020. a juuni kuni 2020. a

oktoobri keskpaik), jätkas M. Matuleviča kanepi edasiandmist ka sel ajal (andis kanepit

edasi A. Š.). Seega olid käitlemisteod ajaliselt lähedased, toimudes 2019. aasta juunist

kuni 21.04.2021. Kanepit omandas M. Matuleviča ühest allikast, s.o G. Vadziselt. Kuna

M. Matuleviča omandas ja andis kanepit edasi järjepidevalt, saab järeldada, et erinevad

üksikteod olid kaetud ühtse tahtlusega ning on õiguslikult käsitletavad ühe jätkuva

kuriteona. Kuna M. Matulevičat on Tartu Maakohtu 16.01.2020. a otsusega karistatud

KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise eest, on käesolevalt M.

Matuleviča käidelnud narkootilist ainet korduvalt.

99. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 31 lg 1

ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise

ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed

ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete

rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

100.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja6. Kindlaks on tehtud üksnes M. Matuleviča poolt

10.03.2021 omandada soovitud (tegu jäi katsestaadiumisse) ja 21.04.2021 läbiotsimise

käigus M. Matuleviča elukohast leitud kanepi THC sisaldus. Kuigi kogu M. Matuleviča

poolt omandatud ja edasi antud kanepi puhul ei ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust, ei

ole kahtlust, et tegemist oli narkootilise ainega. Mitmed tunnistajad, kes M. Matulevičalt

kanepit omandasid, tunnistasid, et kanep avaldas mõju. Samuti on M. Matulevičale

ristküsitluse käigus küsimusi esitades korduvalt nii kaitsjad kui prokurör viidanud

kanepile kui narkootilisele ainele, kuid M. Matuleviča ei ole kordagi vastu vaielnud ega

parandanud, et tegemist ei olnud narkootilise ainega. Seega nähtub nii M. Matuleviča kui

ka tunnistajate ütlustest üheselt, et nad liigitasid kanepi narkootilise aine alla ja ostsid M.

Matulevičalt kanepit selle narkootilise toime tõttu. Seetõttu on kohus veendunud, et kogu

M. Matuleviča omandatud ja edasi antud kanepi puhul oli tegemist üle 0,3% THC

sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

101.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud

vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised

ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on

marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet

kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (V kd, tl 115-118). Kuivõrd tõendamist on

leidnud, et M. Matuleviča omandas kokku 2 kilogrammi 856 grammi kanepit, soovis

10.03.2021 omandada 144 grammi kanepit (tegu jäi katsestaadiumisse) ja andis edasi xxx

kokku 154,63 grammi kanepit, on tegemist narkootilise aine suure kogusega.

102.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. Kaitsja küsimusele: „Miks te selle narkootikumide äriga tegelema hakkasite?“,

vastas M. Matuleviča: „Sest öeldi, et marihuaana eest ei karistata ja minu minia pandi

6 Kuni 31.12.2022, sh ka kuriteo toimepanemise ajal kehtinud 18.05.2005. a määruse nr

73 alusel, kuulusid narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja üle 0,2% THC

sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid,

tinktuurid jne). Kuna käesolevalt kehtiva redaktsiooni alusel on lubatud suurema THC

sisaldusega kanepi käitlemine, saab seda käsitleda isiku olukorda leevendava sättena

KarS § 5 lg 2 tähenduses. KarS § 5 lg 2 alusel on kohtu hinnangul kohaldatav otsuse

tegemise ajal kehtiv nimetatud määruse redaktsioon, mille alusel kuuluvad vastavasse

nimekirja üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle töötlemisproduktid.

istuma amfetamiini eest ja öeldi veel, et marihuaana on selline aine, mis kasvab nagu

kartul aias ja ta ei ole kahjulik, on kasulik.“ Veel on M. Matuleviča märkinud, et ta

mõtles, et marihuaana eest ei juhtu midagi. (XVIII kd, tl 187, 188). Siiski ei anna M.

Matuleviča väidetu alust järeldada, et ta ei olnud teadlik sellest, et kanepi käitlemine on

keelatud tegevus. Ka Tartu Maakohtu 16.01.2020. a otsusega on M. Matulevičat

karistatud muuhulgas marihuaana käitlemise eest. Seega oli M. Matuleviča hiljemalt ajast,

kui ta narkootilise aine käitlemises 16.01.2020. a otsusega süüdi mõisteti, teadlik sellest,

et kanepi käitlemine on kriminaalkorras karistatav tegu. Seega M. Matuleviča, keda oli

karistatud marihuaana käitlemise eest, teadis, et teostab kanepit korduvalt omandades ja

edasi andes süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönas seda. M. Matuleviča

oli teadlik aine kogusest, sest tuvastatud on, et M. Matuleviča andis G. Vadzisele teada,

kui palju kanepit ta soovib omandada ning nii palju kanepit ta G. Vadziselt saigi. Samuti

on G. Vadzis ja ka mõned kanepit ostnud tunnistajad märkinud, et M. Matuleviča kaalus

kanepit. Kanepit võrdlemisi pika aja vältel mitmetel kordadel omandades ja erinevatele

isikutele edasi andes sai ta aru, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses.

103.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

104.

M. Matuleviča süüteokatse (vt käesoleva peatüki punkti f), mis on kvalifitseeritav

KarS § 184 lg 2 p 2 – § 25 lg 2 järgi, neeldub M. Matuleviča poolt lõpuleviidud tegudes,

mis on kvalifitseeritavad KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

105.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus M. Matuleviča süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi.

II. Nadežda Simanele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS §

185 lg 2 p 2, 3 järgi

106.

Prokurör loobus kohtuvaidluses Nadežda Simane vastu esitatud süüdistusest KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi episoodides, mille kohaselt müüs N. Simane



16.03.2021 V.R.ile kanepit;



11.12.2020 1,5 grammi ja 12.12.2020 10 grammi kanepit 17-aastasele G.M.ile

(sündinud 22.12.2002), s.o kokku vähemalt 11,5 grammi kanepit.

107.

Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende

koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest

loobumist, mõistab kohtukoosseis Nadežda Simane nimetatud episoodides õigeks

prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

108.

Järgnevalt käsitleb kohus kanepi edasiandmist/müümist Nadežda Simane poolt.

109.

Omandatud ebaseaduslikku kanepit andis N. Simane edasi xxx linnas järgnevalt:

a) 2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o kokku 156

grammi ja 2020 suvest kuni 21.04.2021 A.I.ile nädalas korra 1 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 42 grammi kanepit. Süüdistuskõnes prokurör leidis, et on tõendatud süüdistuses

märgitud perioodil kanepi edasi andmine A.I.ile koguses 42 grammi.

110.

N. Simane 16.01.2024 kohtuistungil avaldas (XVIII kd, tl 180), et ta ei tunne sellist

isikut ja ta ei tea üldse, kellest jutt käib ning küsimusele, kas on müünud talle kanepit,

vastata ei oska. Tunnistaja A. I. 30.05.2023 kohtuistungil (XVII kd, tl 23-26) avaldas, et ta

teab Nadežda Simanet kui Marikat. Tunnistaja on olnud juba 10 aastat kanepi tarvitaja ja

on seda saanud xxx linnast Marika käest. Tuttvaks sai A. I. Marikaga 2016. aasta talvel,

kui lumi oli juba maas. Siis ta saigi Marikalt kanepit kuni aastani 2019. Millal viimati sai,

tunnistaja enam ei mäleta, jättis maha selle tarvitamise, sest tervis ei luba enam. Ta võttis

Marika käest 1 grammi kaupa üks kord nädalas või paar kord kuus hinnaga 20 eurot 1

grammi eest. Marika elas siis SEB panga juures. Kanep oli pakendatud WC paberi sisse,

kanepi kvaliteet oli hea, lõõgastas normaalselt. Politseis näidati fotosid, millelt tundis ära

Marika, kelle nimi on Nadežda. Tunnistaja osutab kohtusaalis viibivale N. Simanele.

Koguste ega makstud summade üle arvestust ei pidanud. Vahepeal oli Marika kadunud,

tunnistaja ei näinud teda. Kogus polnud kindlasti 156 grammi 2016 jaanuarist 2018

detsembrini. Tunnistaja sõnul ta käis Marika juures siis, kui jõi, sel ajal oli joomisega

probleeme. Kanepi tarvitamise jättis tunnistaja ma eelmisel aastal gastriidi tõttu.

Tunnistaja kinnitab, et perioodi 2016 jaanuar kuni 21.04.2021 jääb pooleteiseaastane

periood, millal ta ei saanud kanepit Marikalt, teised kostitasid.

111.

Kohtu hinnangul pole tunnistaja ütlustes ühtki objektiivset viidet võimalikule

ebausaldusväärsusele. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu

sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel

menetlusetappidel andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Praegusel juhul pole

tõstatatud ristküsitluse käigus sisulist tunnistaja usaldusväärsuse küsimust. Tunnistaja

andis kohtueelses menetluses ütlusi, millest avaldamist taotleti vaid ühes väites, mis

tähendab omakorda, et tunnistaja on andnud kohtus kohtueelse menetlusega võrreldes

samasisulisi ütlusi. Tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustest kuulus avaldamisele

järgnev väide:“ Selle viie aasta jooksul ma ei käinud Maarika juures umbes poolteist

aastat, kuna mingi aeg ta kadus ära. Siis ma ei saanud teda enam otsida.“ (XVII kd, tl

25). Kohus on seisukohal, et see pole vastuolus kohtus tunnistaja poolt räägituga. Esmalt,

A. I. andis kohtueelses menetluses ütlusi aastal 2021. Kui lahutada sellest viis aastat, siis

on tulemuseks aasta 2016. Tunnistaja kohtus aga korduvalt märkis, et ta sai Marika käest

kanepit perioodil 2016-2019, siis Marika kadus ära, ta ei näinud teda. Täpset aega, millal

tunnistaja kanepit Marika käest osta ei saanud, ta ei mäleta. Tunnistaja möönab, et on

võimalik, et ta sai Marika käest kanepit ka perioodil 2020 suvest kuni 21.04.2021 ning

kokkuvõtvalt jääb perioodi 2016 jaanuar kuni 21.04.2021 pooleteiseaastane periood,

millal ei saanud kanepit. Seega ajavahemikku 2016 jaanuar kuni 21.04.2021 jääbki

pooleteiseaastane periood, mida ka süüdistus ei kajasta – 2019-2020 suvi. See on

omakorda kooskõlas süüdistatava N. Simane 16.01.2024 kohtus antud ütlustega selle

kohta, et ta sõitis 2019. aastal kohe pärast uut aastat jaanuari keskel Inglismaale ja naasis

sealt 2020. aasta augustis (XVIII kd, tl 180). N. Simane ajutist viibimist Inglismaal

kinnitavad ka K. S. kohtueelses menetluses ja kohtuistungil avaldatud ütlused. Nimelt

märgib K. S., et Nadežda tuli tema juurde Inglismaale pärast uut aastat 2019. aastal, see

oli jaanuaris, ta tuli koos oma tütrega ning ta oli K. S. juures kuni 19.08.2020. vahepeal

Eestis ei käinud. K. S. on esitanud tema kaitsjale dokumendid lennupiletite ostmise kohta

ja millistel töökohtadel N. Simane seal töötas (XVIII kd, lk 40-45). Ka Lo.S. kohtus

avaldatud kohtueelses menetluses antud ütlustes kinnitatakse sama fakti (XVIII kd, lk 53-

59). Eelneva alusel on kohus seisukohal, et puudub võimalus tunnistaja A. I.i ütluste

tervikuna või mingis osas tõendikogumist väljajätmiseks ebausaldusväärsuse tõttu – need

on usaldusväärsed, kooskõlas kohtueelses menetluses antud ütlustega, aga ka süüdistatava

poolt väidetuga.

112.

Küll on kohus seisukohal, et tõendatuks saab lugeda N. Simanelt kanepi saamist

perioodil 2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini. Tunnistaja oli selles ajavahemikus kindel

ning seostas edasist mittesaamist N. Simane n-ö kadumisega. Kas tunnistaja pärast

süüdistatava tagasi saabumist Eestisse augusti lõpus 2020 temalt kanepit sai, polnud

tunnistaja enam kindel. Kohtule esitatud teisedki tõendid seda ei kinnita, eelkõige

jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda

poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021. Tunnistajaga seotud

talletused puuduvad. Arvestades, et A. I. oli kanepi pea iganädalane tarvitaja, siis on

ebausutav, et pea pooleaastase ajavahemiku sisse ei jää ainsatki kontakteerumist.

113.

Seega loeb kohus tõendatuks, et Nadežda Simane müüs A. I. vähemalt 42 grammi

kanepit, kuid seda ajaperioodil 2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini. 2016

jaanuarist kuni 2018 detsembrini on 36 kuud. Kuna tunnistaja avaldas, et ta arvestust ei

pidanud, aga sai süüdistatava käest kaks korda kuus ühe grammi kaupa kanepit, siis see

saadud võimalik kogus mahub prokuratuuri poolt süüdistuskõnes tõendatuks loetud 42

grammi sisse. Kuivõrd edasiandmise faktid on kinnitamist leidnud, siis loeb kohus

tõendatuks sellegi, et Nadežda Simane pidi selle 42 grammi kanepit eelnevalt

omandama.

b) alates 2018. aastast kuni 2019 märtsini ja 2020 veebruarist kuni 2020 juulikuu A.Š.ile 15-

20 korral 1 grammi kaupa, s.o vähemalt 17,5 grammi kanepit.

114.

N. Simane 16.01.2024 kohtuistungil avaldas, et ta tunnistaja nimi on talle tuttav, kuid

ei ole talle kanepit andnud. Tunnistaja A. Š. 24.05.2023 kohtuistungil avaldas, et ta on

tarvitanud kanepit, ecstasy’it ja amfetamiini. Ta on saanud neid aineid mitmete inimeste

käest, sh kanepit on saanud ka Ühispanga kõrval Marika käest. Esimest korda võib-olla

viis aastat tagasi, umbes 2018, viimast korda 2020. Samas ütlustes avaldab, et enne 2019.

aastat võttis ta kanepit Tallinnast. Marika juures käis kanepit saamas väga harva, s.o kord

kahe-kolme kuu jooksul ja korraga sai 1 grammi, mille eest maksis 20 eurot. Marika andis

kanepi üle korteris, mis asus puitmajas panga kõrval teisel korrusel xxx linnas. Marikana

tunneb ära kohtusaalis viibiva N. Simane. Samuti tundis isiku ära politseis näidatud

fotodelt.

115.

Rohkem tõendeid nimetatud episoodi kohta esitatud pole.

116.

Eelkirjeldatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et N. Simane on süüdistuses

nimetatud ajavahemikel A. Š. kanepit müünud/edasi andnud. Nimelt välistub perioodist

2018. a kuni 2019. a märtsini ja 2020 veebruarist kuni 2020 juuli ajavahemik jaanuar 2019

kuni juuli 2020. Seda põhjusel, et N. Simane viibis sel ajal Inglismaal ning Eestis ei

käinud. Kohus on seda fakti pikemalt käsitlenud otsuse punktis 111. Seega saab kõne alla

tulla süüdistuses toodud ajaperioodist 2018. aasta, kuid tunnistaja märkis kohtuistungil, et

enne 2019. aastat võttis ta kanepit Tallinnast. Järelikult on tõendamata asjaolu, et

tunnistaja A. Š. sai süüdistatava N. Simane käest kanepit 2018. aastal. Kokkuvõtvalt

tuleb süüdistatav selles episoodis õigeks mõista.

c) 2019 jaanuarist kuni märtsini ja 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 Ks.F.le igapäevaselt

0,5-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 267 grammi kanepit.

117.

N. Simane kohtuistungil avaldas, et Ks.F.t tunneb ja suhted on normaalsed. Ta teab

tunnistajat mõned aastad, kuid suhtlema rohkem hakati 2021, mil süüdistatav tunnistajale

narkootikume. N. Simane avaldab, et ta andis Ks. kanepit, kuid ei ole nõus kogusega 267

grammi.

118.

K. F. kohtuistungil ütlusi ei andnud, avaldati kohtueelses menetluse raames

28.04.2021 antud ütlused. Tunnistaja avaldas, et alustas kanepi tarvitamist 2018. a lõpust.

Viimati tarvitas kanepit siis, kui Marika kinni peeti, see oli üks päev enne seda. Selle

kanepi, mille ta sai, oli pärit Marikalt või Sanitalt. Ta teab Nadeždat kui Marikat.

Tunnistajale on öeldud, et mustlastel on nii, et passis on üks nimi, aga reaalses elus on

teine nimi. Temal ongi nii, et passis oli Nadežda, aga kasutas tavaliselt nimena Marikat.

Tunnistaja sai Marikaga tuttavaks kolm või neli aastat tagasi, see võis olla 2019. a alguse

poole. Alguses tutvustas Nadežda end kui Marikat, alles hiljem sai teada tema õige nime.

Suheldi vaid kanepiga seotud teemadel, tunnistaja andis raha ja Marika andis kanepi. K. F.

ostis Nadežda Simane käest pool kuni kolm grammi kanepit korraga, hinnaks oli 0,5

grammi eest 10 eurot. Marika ei teinud kunagi soodustust, kui tunnistaja suurema koguse

korraga võttis. Ta võttis kuidagi nii, et iga päev 0,5 grammi kanepit Nadeždalt, aga kokku

võis selle 3-4 aastaga tulla umbes 500 grammi. Ta käis kanepit võtmas Nadežda vanast

kodust xxx tänaval, kui Nadežda oli enda õe juures xxx tänaval, siis ka sealt sai kanepit

Nadežda käest. Samuti on käinud tunnistaja Nadežda juures xxx ja xxx tänaval. Nadežda

ise ütles tavaliselt, kus ja kuidas kokku saadakse, telefoni teel lepiti kokku kohtumiste aeg,

koht ja kogus. Tunnistaja teadis, et nad toovad kuskilt Lätist seda kanepit. Võis olla ka

paaripäevaseid pause, kui neil polnud kanepit, oli ka olukord, kus neil nädal aega seda

polnud. Kui tal polnud kanepit anda, siis ta suunas tunnistajat edasi Kasparsi ja Sanita

juurde või siis Hendriks Beksi juurde. Nadežda hoidis kanepit külmikus, kapis või laua

peal. Ta hoidis seda metallist purgi sees, kus vanasti hoiti kruupe või muid asju sees.

Kanep oli valmis pakendatud fooliumisse või paberisse, kuid mõnel korral süüdistatav

pakendas seda ümber ka tunnistaja juuresolekul. Marikaga oli tunnistajal kokkulepe

selline, et tunnistaja helistas ja küsis, kas ta on kodus. Kui Marika ütles, et ta on kodus

näiteks xxx tänaval, siis see tähendas, et tal on kanepit xxx tänaval. Tunnistaja läks xxx

tänavale, andis kanepikoguse eest raha ja Marika andis kanepit. Kui tal polnud piisavalt

kanepit, siis ta ütles, et lood on halvasti.

119.

Lisaks tunnistaja ütlustele on kohtule esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on

kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates

09.11.2020 kuni 21.04.2021:



09.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas viimane on kodus ja ta

võib tulla. N. Simane vastab jaatavalt.



10.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N.

Simane kutsub tunnistaja enda juurde juttu ajama.



14.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas võib süüdistatava juurde

tulla, kuigi on nii hilja. Asub juba SEB-i juures. N. Simane nõustub ja lubab kohe

alla vastu tulla.



24.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas neil on kõik veel

halvasti. Süüdistatav vastab, et ei oska praegu veel midagi öelda, mille peale

tunnistaja leiab, et on ikka õudus.



31.01.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kas ta tohib läbi tulla. N.

Simane vastab eitavalt, kui lisab, et astugu hoopis Sanitka juurest läbi, viimane on

kodus.



01.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele, kes lubab kohe tagasi helistada ja

palub mitte kiirustada, läheb veidi aega. Tunnistaja uurib seepeale, kas tal on

midagi ja süüdistatav vastab, et helistab.



03.02.2021 saadab Nadežda Simane SMS-i Ks.F.le sisuga, et kõik on OK.



04.02.2021 helistab Nadežda Simane Ks.F.le sooviga teada saada, kus viimane

seisab. Tunnistaja ütleb, et parklas, kust ei saa tagant kuidagi siseneda, aed.

Süüdistatav lubab vastu tulla, midagi on näha hoovis, mille peale tunnistaja vastab,

et jah, nad läksid praegu laiali ja ta ootab.



06.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele, et on halb, pohmell, kõigil on

pohmell peale eilset. Tunnistaja avaldab, et sünnipäeva peeti suurepäraselt.

Süüdistatav vastab, et ühesõnaga kõigil on halvasti. Kõik surevad, ei tea, kuidas ja

mis, kuid annab tunnistajale teada.



08.02.2021 saadab Ks.F. SMS-i Nadežda Simanele sooviga teada saada, kus

viimane on, et pooleks tunnikeseks kohtuda. Seejärel järgmise sõnumi, et tal on

vaja veel panka, 10 välja võtta. N. Simane saadab seejärel vastu SMS-i, et siis

kohtutakse seal. K. F. saadab vastu SMS-i, et okei. Seejärel umbes poole tunni

möödudes helistab Ks.F. Nadežda Simanele, et ta on SEB-is ja väljub sealt. N.

Simane vastab, et ta on veel Siilikas. Selle peale uurib K. F., et kas tal tuleb

Siilikasse minna. N. Simane vastab jaatavalt ja lubatakse seal kohtuda.



11.02.2021 kell 12:13:39 helistab Ks.F. Nadežda Simanele ja uurib, kuidas käsi

käib. N. Simane vastab, et normaalselt. Seepeale K. F. küsib, kas N. Simane teeb

kolm 50 eest. N. Simane küsib, et kus tunnistaja on, millele viimane vastab, et

Rimi juures, ema juures, tuli just koolist. N. Simane vastab, et ta just tuli rajooni,

liigub hiljem linna poole ja küsib, kas K. F. kavatseb oodata. K. F. vastab, et kui

vaja, aga võib ka hiljem helistada, tahab praegu keha kinnitada. N. Simane vastab,

et ka temal läheb aega. K. F. teeb ettepaneku, et N. Simane talle, kui miskit on,

kirjutaks sõnumi või helistaks, kui on linnas. Selle peale N. Simane vastav, et või

tunnistaja, kui viimasel peaks kiiremini lõppema.



11.02.2021 kell 13:43:19 helistab Ks.F. Nadežda Simanele uurides, kus ta on. N.

Simane vastab, et veel kodus rajoonis. Tunnistaja vastab, et tema on Rimi juures ja

on vaja kiiresti kohtuda. N. Simane küsib, et kas midagi juhtus. Tunnistaja vastab,

et käis just politseis K.iga seonduvalt ja tuleb väga hoolikas olla. N. Simane ütleb,

et K. F. liiguks xxx suunas, mööda toda tänavat ja ta tuleb vastu.



12.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele uurides, kus ta on. Ise asub xxx

tänaval Saniti maja juures. N. Simane vastab, et tal on tegemist ja ei saa kohtuda,

ootab, et K. tuleb järgi ja peab Tartusse sõitma. K. F. vastab, et pagan küll, kuid

xxx tänaval pole samuti midagi. N. Simane hurjutab, et telefoni teel nii, mille peale

K. F. vastab, et kõik on korras. N. Simane lisab, et kui ta õhtul tuleb, siis tunnistaja

võib ja ta helistab K., kui tuleb. Seejärel saab tunnistaja K. kokku, süüdistatav

annab talle edasi ja K. toob.



23.02.2021 helistab Ks.F. Nadežda Simanele uurides, mida viimane teeb. N.

Simane vastab, et ei midagi, on ema juures. K. F. küsib, et kas saaks N. Simane

poole tulla. N. Simane nõustub ja lepitakse kokku, et K. F. tuleb autoga sinna, kus

N. Simane on. N. Simane siiski pärib edasi, et kas K. F. on sinna helistanud.

Viimane vastab, et on, keegi toru ei võta, magatakse, aknas tuli ei põle. N. Simane

ütleb, et autoga pole vaja tulla, et K. F. tuleks üles teisele korrusele, sest tal on

kukkumise tõttu kips. Mõned minutid hiljem helistab tunnistaja uuesti ja ütleb, et

on siin üleval. N. Simane vastab, et ema tuleb kohe vastu.

120.

Kohus hinnates tõendeid kogumis, välistab esmalt süüdistuses nimetatud perioodist

2019 jaanuarist kuni märtsini ja 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 ajavahemiku 2019

jaanuar kuni august 2020 süüdistatava Inglismaal viibimise tõttu, vt kohtotsuse punkt 111.

Põhjendusi siinkohal kohus üle kordama ei hakka. Seega tuleb hinnata tõendeid

ajavahemiku 2020 augusti lõpp kuni süüdistatava kinnipidamiseni 21.04.2021 ehk 8 kuu

pikkust perioodi ning seega ei saa kuidagi tõele vastata tunnistaja kohtueelses menetluses

antud ütlused, et ta võttis iga päev 0,5 grammi kanepit Nadeždalt, aga kokku võis selle 3-4

aastaga tulla umbes 500 grammi. Süüdistatava suhtlust sidevahendite teel on jälgitud pea

kuus kuud alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021. Esimene suhtlus süüdistatava ja tunnistaja

vahel pärineb alles 09.01.2021, mis omakorda kinnitab hoopiski süüdistatava ütlusi selle

kohta, et ta teab tunnistajat mõned aastad, kuid suhtlema rohkem hakati 2021, mil

süüdistatav tunnistajale narkootikume. Pärast 23.02.2021 pole samuti enam fikseeritud

tunnistaja ja süüdistatava vahelist suhtlust. Seega saab tõendatuks lugeda, et Ks.F. sai N.

Simanelt kanepit perioodil jaanuar-veebruar 2021. Nende suhtlus on tihe, kuid mitte

igapäevane. Nende omavaheline suhtlusstiil vastab tunnistaja poolt kirjeldatule – tunnisaja

helistab ja küsib, kas N. Simane on kodus ja läheb sinna, kuhu N. Simane ütleb. Kui

kanepit polnud piisavalt, sai ta vastuseks, et lood on halvasti. Eelöeldu alusel saab

tõendatuks lugeda, et Ks.F. sai N. Simanelt kanepit 09.01.2021, 10.01.2021, 14.01.2021,

04.02.2021, 08.02.2021 ja 23.02.2021 vähemalt 0,5 grammi kaupa ja 11.02.2021 kolme

grammi ulatuses, s.o kokku vähemalt 6 grammi. 01.02.2021 N. Simane K. F.le tagasi ei

helista, samuti 06.02.2021. 12.02.2021 ei nähtu fikseeritud telefonikõnedest ja SMS-idest

edasist suhtlust pärast K. F. kõnet N. Simane ja A. K. vahel. Seega ei saa lugeda

tõendatuks, et nimetatud kuupäevadel K. F. N. Simane käest kanepit sai. 03.02.2021 N.

Simane poolt saadetud SMS-ist Ks.F.le sisuga, et kõik on OK, ei loe välja sõnumi

saatmise põhjust, sest samal päeval nendevaheline suhtlus pole jätku saanud.

121.

Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et Nadežda Simane andis K. F.le edasi

vähemalt 6 grammi kanepit.

d) 2020 veebruar kuni 21.04.2021 Hendriks Beksile vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni

kolme korra suitsetamisjagu kanepit.

122.

Kohus käsitles nimetatud süüdistust, mida prokuratuur vähendas kohtuvaidlustes 14,5

grammini ja 0,6 grammi suitsetamiskoguseks, põhjalikult Hendriks Beksi süüdistuse

peatükis punktides 539-542, mistõttu siinkohal seda üle kordama ei hakka. Kohus jõudis

H. Beksile esitatud süüdistust käsitledes järeldusele, et H. Beks sai N. Simanelt

suitsetamiseks kanepit 0,6 grammi. Samas ei leidnud tõendamist, et H. Beks oleks

saanud 14,5 grammi kanepit N. Simanelt, mistõttu selles osas tuleb N. Simane õigeks

mõista.

e) 2020 veebruar kuni 2021 aprill S.B.ile 2-3 korda nädalas 1 g kaupa, kord kuus 2-3 g, ühel

korral 5 grammi, s.o kokku 374,5 grammi kanepit.

123.

Süüdistuskõnes prokurör leidis, et on tõendatud süüdistuses märgitud perioodil kanepi

edasi andmine S.B.ile väiksemas ulatuses, s.o 21 grammi.

124.

Kohtuistungil N. Simane avaldas, et ta tunneb S. 2021. aastast ning suhted on

normaalsed. Mis ajast nimetatu narkootikume tarvitab, süüdistatav ei tea, aga ta andis

tunnistajale kanepit 2021. aastast alates. Küll ei ole süüdistuses nimetatud kogused õiged.

S. käis süüdistatava juures 3-4 korda nädalas ja tavaliselt ostis 0,5 grammi kaupa ja paar-

kolm korda 1 grammi kuus. Kas S.B. mujalt võis kanepit saada, süüdistatav ei oska öelda.

125.

Tunnistaja S.B. 08.11.2023 kohtuistungil avaldas, et ta justkui N. Simanet teab ning

tunneb isiku ära ka kohtusaalis. Tunnistaja on tarvitanud narkootilist ainet kanep ja on

seda saanud Marika käest. Ta teabki seda isikut kui Marikat. Kanepit sai tema käest korra

nädalas ja see võis juhtuda neli aastat tagasi. Ta võttis korraga üldjuhul 1 grammi kaupa,

see maksis 20 eurot. Harva ka korraga 2 grammi. Kanepit sai Marika juurest viimase

korterist, mis asus xxx SEB panga juures. Korter asus maja teisel korrusel. Tunnistaja

helistas selleks Marikale ja uuris, kas saab külla tulla. Kui Marika ütles, et tule, siis

järelikult võis. Politseis näidati fotosid ja ta tundis ühel neist Marika ära, aga tema nime

kohe teada ei saanud, alles hiljem ülekuulamisel see selgus. Tunnistaja avaldab, et ta sai

kanepit Marikalt 2019. aastal aastajagu ja mitte iga nädal. Kui aastas on umbes 50 nädalat,

siis 20 korral 1 grammi kaupa ja paaril korral 2 grammi kaupa. Kanepit ostis enda jaoks

tarvitamiseks, see lõdvestas. Ta iga nädal ei tarvitanud, vahel võis paus olla ka kaks kuni

kolm nädalat, sest käis ka tööl.

126.

Lisaks tunnistaja ütlustele on kohtule esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on

kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates

09.11.2020 kuni 21.04.2021:



9.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb ja kas võib 5-10 minuti

pärast läbi tulla. Süüdistatav vastab, et tal kulub 5 minutit koju jõudmiseks ja ta tegi

just maitsva tee valmis. Tunnistaja lubab läbi tulla.



11.12.2020 kell 13:08:30 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus.

Süüdistatav vastab, et peaaegu maja juures, kaks minutit. Tunnistaja lubab jõuda 5

minuti pärast.



11.12.2020 kell 17:51:34 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus.

Süüdistatav ütleb, et minu alt läbi esimesele. Tunnistaja lubab seda teha.



12.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et

normaalselt, on praegu Maximas, läheb koju ja tuleb praegu välja. Tunnistaja uurib,

kas 15 või 10 minuti pärast. Süüdistatav vastab, et 10.



14.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et

normaalselt, on kodus. Tunnistaja lubab 10 minuti pärast läbi tulla.



16.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et

pole viga, on kodus. Tunnistaja küsib, kas tuleb läbi. N. Simane nõustub.



19.12.2020 helistab N. Simane S. B.ile ja küsib, kas tunnistaja on juba tema juures. S.

B. vastab, et 10 minuti pärast jõuab. Süüdistatav vastab, et ta jõuab sinna ja kohe

sõidab.



23.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Süüdistatav vastab, et

helistab hiljem. Tunnistaja uurib veel, kas homme või ülehomme tuleb siis läbi.

Süüdistatav vastab, et võib-olla täna, ta helistab.



25.12.2020 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et

pole viga, enam-vähem praegu. Tunnistaja lubab tunni aja pärast läbi tulla.



29.12.2020 helistab S. B. N. Simanele, viimane kohe ütleb, et juba tuleb poest,

Maximast. Tunnistaja lubab oodata õues.



31.12.2020 helistab helistab S. B. N. Simanele soovides head saabuvat ja uurides, kas

võib poole tunni pärast läbi tulla. Süüdistatav lubab siis veel kodus olla.



05.01.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Vastuseks kõlab, et

normaalselt. Tunnistaja lubab kohe, s.o 5 minuti pärast läbi tulla.



06.01.2021 helistab S. B. N. Simanele, viimane avaldab kohe, et normaalselt ja kui

teisel ei ole kedagi seal, koputaks esimesele. Tunnistaja ütleb, et teataks seal esimesel,

juhul kui. Tunnistaja vastab eitavalt, tal on ema üleval, kui uks on äkki kinni, koputaks

esimesele. Tunnistaja lubab seda teha.



22.01.2021 helistab N. Simane S. B.ile ja ütleb, et tal läheb 25-30 minutit. Lepitakse

kokku 30 minuti peale ja N. Simane lubab, et seal tuleb uus maitsev tee.



07.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja avaldab, et ta on juba linnas. N. Simane

ütleb, et ta on kodus ja uurib, kas tunnistaja saaks sõita parklasse D. juurde. Tunnistaja

lubab jalgsi minna kusagil poole tunni pärast.



11.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja küsib süüdistatava käest, et kaugel.

Vastuseks kostub normaalselt ja küsib vastu, kuidas helistaja. Seejärel N. Simane

avaldab, et ta just jõudis xxx tänavale, kus läheb natuke aega ja seejärel läheb linna

tagasi. Tunnistaja palub helistada kohe, kui N. Simane on linnas tagasi.



12.02.2021 helistab S. B. N. Simanele. Viimane uurib, kas tunnistaja on linnas.

Tunnistaja vastab, et I. tuleb süüdistatava juurde. Süüdistatav ütleb, et las sõidab

parklasse kaubamaja või taolise juurde, sinna kus on kultuurimaja ja las ootab.

Tunnistaja lubab, et isik on paari, maksimaalselt viie minuti pärast seal.



13.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. N. Simane vastab, et

normaalselt ja uurib, kus tunnistaja on. Tunnistaja vastab, et V. helistab, kui midagi

on, see juhtub umbes 5 minuti pärast ja küsib, kus süüdistatav on. N. Simane vastab, et

on seal, kus SEB ja keelab sinna sõitmise. Tunnistaja lubab öelda edasi süüdistatava

telefoninumbri ja see isik helistab.



15.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb. Vastuseks kõlab, et

normaalselt. Tunnistaja uurib, et kuhu ta sõita võiks. Süüdistatav ütleb, et xxx juurde.

Tunnistaja ütleb, et tal kulub selleks 10-15 minutit.



16.02.2021 kell 13:48:09 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kuidas läheb ja kaugel

on. Süüdistatav vastab, et normaalselt ja et ta on rajoonis. Tunnistaja avaldab, et nad

võiks poole tunni pärast kohtuda. Süüdistatav soovib, et tunnistaja helistaks siis, sest ta

võib juba teisel pool olla, praegu on rajoonis, pärast xxx. Tunnistaja ütleb, et kui ta

rajooni sõidab, siis mitte seal akende all.



16.02.2021 kell 14:43:56 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas on kaugel.

Süüdistatav vastab, et rajoonis. Tunnistaja ütleb, et on seal lähedal autoga. Süüdistatav

ütleb, et ta sõidaks Võrule rajakese juurde või käänakusse enne kollast maja.

Tunnistaja lubab rajakese juurde sõita. N. Simane uurib, palju S. B. saaks täna talle

raha laenata. Tunnistaja vastab, et kahekümneka.



17.02.2021 helistab N. Simane S. B.ile uurides, kas nad kohtuksid. Tunnistaja on

nõus. Süüdistatav lubab oodata Siili keskuse parklas autos. Tunnistaja lubab jõuda

jalgsi paari minuti pärast.



19.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas nad võiksid kohtuda. Süüdistatav

ütleb, et tal läheb veidi aega, ta kõnnib xxx. Tunnistaja lubab autoga ära visata. N.

Simane ütleb, et sel juhul tuleks tunnistaja rajooni. S. B. vastab, et ta on juba seal,

garaažide juures.



20.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kas nad võiksid kohtuda. Süüdistatav

nõustub ja ütleb, et on xxx. Kokkusaamine lepitakse rajakesele paari minuti pärast.



25.02.2021 helistab S. B. N. Simanele, viimane ütleb, et tunnistaja tuleks xxx, teisele

korrusele ja julgelt üksi sisse.



27.02.2021 helistab S. B. N. Simanele ja ütleb, et ta tuleks 15 minuti pärast

süüdistatava juurest kodus läbi. Süüdistatav nõustub.



03.03.2021 helistab S. B. N. Simanele ja uurib, kaugel süüdistatav on. Viimane vastab,

et tal läheb 2-3 tundi enne, kui saab tunnistajaga kohtuda. Tunnistaja vastab, et selge,

mille peale süüdistatav avaldab, et igal pool on praegu nii. Lepitakse kokku

helistamises.



04.03.2021 helistab S. B. N. Simanele. Viimane on SEB-i juures, tunnistaja ütleb, et

on linnas ja tuleks 5 minuti pärast läbi. Süüdistatav nõustub.



05.03.2021 helistab N. Simane S. B.ile öeldes, et tal on kõik korras ja ta on Jokkeris ja

tunnistaja võiks tulla xxx, mis on enne xxx. Tunnistaja ütleb, et on seal tunni-

pooleteise pärast. Süüdistatav käsib siis helistada. Tunnistaja uurib, et palju maksis see

üks jope. Süüdistatav vastab, et pärast räägivad, oli nagu tavaliselt viis.



19.03.2021 helistab S. B. N. Simanele uurides, kuidas läheb. N. Simane küsib, et kas

ta tahab kokku saada. Tunnistaja vastab jaatavalt. N. Simane ütleb, et ta on praegu

külas ja tunnistaja peab sõitma kollase neljakorruselise maja juurde, kus pisike aitab.

25 number, trepikoda keskel, kolmas korrus. Tunnistaja lubab seal olla 5 minuti

pärast.

127.

Kohus hinnates tõendeid kogumis, välistab esmalt süüdistuses nimetatud 2020

veebruarist kuni 21.04.2021 ajavahemiku 2020 veebruar kuni august 2020 süüdistatava

Inglismaal viibimise tõttu, vt kohtotsuse punkt 111. Põhjendusi siinkohal kohus üle

kordama ei hakka. Seega tuleb hinnata tõendeid ajavahemiku 2020 augusti lõpp kuni

süüdistatava kinnipidamiseni 21.04.2021 ehk 8 kuu pikkust perioodi. Süüdistatava

suhtlust sidevahendite teel on jälgitud pea kuus kuud alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021.

Esimene suhtlus süüdistatava ja tunnistaja vahel pärineb 9. detsembrist 2020. Seega

tunnistaja väide, et ta oma mäletamist mööda 2019 ja võib-olla ka üleminekul 2020

Marika ehk Nadežda Simane käest kanepit sai, on aastajagu nihkes. On mõistetav, et

andes kohtus ütlusi 2023. aasta lõpul, on keeruline määratleda eksimatult aega, sest

sündmusest on möödas kolm aastat. Küll on tunnistaja ütlused (kuidas kokku saadi,

millised väljendid kasutuses olid) kooskõlas jälitustoimingu protokollides kajastatuga. Nii

nagu tunnistaja kohtus avaldas, pidi ta esmalt uurima telefoni teel kokkusaamise

võimaluse kohta ning saades jaatava vastuse, võis ta minna ja kanepit saada.

Jälitustoimingu protokollides on selliselt fikseeritud kõnesid vähemalt 21. Samuti on

kooskõlas tunnistaja ütlused ja jälitustoimingu protokollist nähtuv selles, et ühes nädalas

võis kokkusaamisi olla mitu, kuid teisalt oli aeg-ajalt perioode, kus üldse ei suheldud.

Eelöeldut kokkuvõttes on kohus seisukohal, et tõendamist on leidnud, et S.B. sai N.

Simanelt kanepit perioodil detsember 2020-märts 2021, milline mahub süüdistuses

toodud ajaraami sisse, vähemalt 21 grammi ulatuses. See aga tähendab omakorda, et

N. Simane on sellise koguse kanepit ise eelnevalt omandanud.

f)

2020 veebruar kuni 19.04.2021 D.D.le iga kahe päeva tagant 0,5 grammi kaupa ja kahel

korral 3 grammi, s.o kokku vähemalt 146,5 grammi kanepit.

128.

Süüdistuskõnes vähendas prokuratuur etteheidet seitsmele grammile ning täpsustas

ajaperioodi veebruarisse-märtsi 2021.

129.

Süüdistatav N. Simane kohtuistungil avaldas, et D. D. nimi on tuttav, aga ta pole

müünud nimetatud isikule 146,5 grammi kanepit.

130.

Tunnistaja D. D. 08.11.2023 kohtuistungil avaldas, et ta süüdistatavatest tunneb

üksnes H. Beksi, kes on lapsepõlvesõber. Ülejäänusid ei tea ega tunne. Ta on minevikus

tarvitanud kokaiini, heina ja kanepit. Ta on Telegrami kaudu kirjutanud ja siis saanud.

Võimalik, et ka süüdistatavate käest, aga ta ei oska seda öelda. H. Beksi käest ta kanepit

pole saanud. Edasi küsiti tunnistajalt kanepi saamise asjaolude kohta H. Beksi, S. Baškere,

K. S. seonduvalt, mis tingisid tunnistaja vastavate kohtueelsete ütluste avaldamise

usaldusväärsuse kontrollimiseks. Tunnistaja nentis, et ta andis politseis valeütlusi, kuna

selliseid ütlusi taheti seal temalt saada. Talle öeldi seal nimesid, ta hakkas välja mõtlema,

sest oli toimuvast ehmatanud, teda survestati. Ta kartis, et teda ennast pannakse

tarvitamise pärast vangi. Ta oli siis vaid 19 ja kartis, et ka tarvitamine viib vangi.

Kohtuistungil avaldatu vastab tõele, sest tegelikult polegi tal näiteks ühtki SMS-i K. S.

vahetatud.

131.

Jälitustoimingute protokollides on fikseeritud mõningaid kõnesid N. Simane ja

tunnistaja vahel ajavahemikus veebruar-märts 2021. Kõik need kõned käsitlevad

kokkusaamisi või külla minemisi N. Simanele. Ainult ühes kõnes mainib N. Simane

tunnistajale, et ta ostis maitsva rohelise tee ning uurib, kas tunnistaja on seda maitsnud.

Siiski ei vihjata neis kõnedes millelegi enamale. Tunnistajalt endalt kohtuistungil

nimetatud kõnede kohta midagi ei küsitud. Veelgi enam, kohtuistungil tunnistajalt N.

Simane käest kanepi saamise kohta üldsegi ei küsitud ega avaldatud isiku kohtueelseid

ütlusi selles osas. Ainuke, mida nimetatud kõnedest järeldada saab on fakt, et tegelikult

tunnistaja D. D. ja süüdistatav N. Simane tundsid ja tunnevad teineteist. Eelöeldu

tähendab, et N. Simane tuleb nimetatud episoodis õigeks mõista.

g) 2020 veebruarist kuni 2020 suvi A.A.le 2-3 korda nädalas 2-3 g kaupa, s.o kokku

vähemalt 137,5 grammi ja 2020 juulist kuni 2021 aprill iga kolme nädala tagant, s.o kokku

vähemalt 62,5 grammi kanepit.

132.

Süüdistuskõnes vähendas prokuratuur etteheidet 24 grammile kanepile, kuid laiendas

ajaperioodi täpselt tuvastamata ajaks.

133.

Esmalt, vastavalt KrMS § 268 lg-s 1 sätestatule toimub kriminaalasja kohtulik

arutamine süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lõikes 2 on

toodud süüdistuse muutmise ja täiendamise regulatsioon, mille kohaselt võib prokurör

enne kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja

täiendused kirjalikult kohtule ja teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse

muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks,

võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri

esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti. Riigikohtu varasemas praktikas on

osutatud nõudele, mille kohaselt puuduvad kohtul tulenevalt kriminaalmenetluses

kehtivast võistlevuse põhimõttest volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada,

samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist.

KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla

vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise

piirid7.

134.

Kohtukoosseis on seisukohal, et prokuröri poolt kohtuvaidluses süüdistuse n-ö

täpsustamist ei ole käesoleval ajal võimalik arvestada. Nimelt, nagu eelpoolt nähtus, on

süüdistuse muutmisele ja täiendamisele seatud seaduses kindel ajaline piir – süüdistuse

muutmine või täiendamine peab selle kohaselt toimuma enne kohtuliku uurimise

lõpetamist. Käesoleval juhul prokurör süüdistust enne kohtuliku uurimise lõpetamist ei

muutnud ega täiendanud, vaid otsustas seda kohtuvaidluses n-ö täpsustada laiendades

süüdistuses toodud kindlad ajavahemikud täpselt tuvastamata ajaks. Nimetatud muudatuse

osas pole saanud süüdistatav oma seisukohta avaldada ega ka soovi korral omapoolseid

tõendeid esitada. Seega tuleb N. Simane käitumisele A. A. seotud episoodis anda hinnang

vastavalt kohtu käsutuses olevale kirjalikule süüdistusaktile ja hinnata, kas N. Simane

andis A. A. süüdistuses toodud ajal ja kohas edasi 24 grammi kanepit.

135.

Teiseks. Kohus, hinnates tõendeid kogumis, välistab esmalt süüdistuses nimetatud

ajavahemiku 2020 veebruarist kuni suvi 2020 süüdistatava Inglismaal viibimise tõttu, vt

kohtotsuse punkt 111. Põhjendusi siinkohal kohus üle kordama ei hakka. Seega tuleb

hinnata tõendeid ajavahemiku 2020 augusti lõpp kuni süüdistatava kinnipidamiseni

21.04.2021 ehk 8 kuu pikkust perioodi.

136.

Süüdistatav N. Simane kohtuistungil avaldas, et A.A. nimi on tuttav, aga kanepit ei ole

talle andnud.

137.

Tunnistaja A. A. 08.11.2023 kohtuistungil avaldab esmalt, et ta ei tea Nadežda

Simanet. Ta on tarvitanud tablette, heina ja kanepit. Viimast on võimalik igalt poolt saada,

võib-olla on ta saanud seda ka kohtusaalis viibivatelt süüdistatavatelt, kuigi nendelt pole,

kes saalis on. Politseis uurija, kes kuulas üle, survestas, öeldes, et teab, kust tunnistaja

kanepit saanud on. Politseis äratundmiseks esitamise toimingul tundis fotodelt ära Marika.

Temaga on tunnistaja ainult suhelnud. Kanepit temalt saanud pole. Tunnistaja

kohtueelsete ütluste avaldamise järel nimetatud faktis A. A. siiski leiab, et ta on Marikalt

kanepit saanud. Millal see juhtus, ta ei mäleta, harva käis kanepi saamas. Võib-olla 2

korda kuus 2019. või 2018. aastal. Korraga 1-2 grammi, üks gramm maksis 20 eurot.

Marika ema ja õe kohta aga siiski valetas politseis, sest oli toimunust ehmunud, uurija oli

kurja häälega. A. A. oli politseis ülekuulamisel kaine, ei olnud enne ülekuulamist

joovasteid tarvitanud. Tunnistaja osutab kohtusaalis Marikale, kes on Nadežda Simane

ning jääb selle juurde, et rääkis Marika ehk N. Simane osas politseis tõtt, kuid miks oli

vaja valetada N. Simane ema ja õe osas, ta selgitada ei oska.

138.

Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist leidnud N.

Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021,

ei sisalda ühtki A. A. enda poolt N. Simanele või talle N. Simane poolt tehtud kõnet/SMS-

i. Tõendeid, et tunnistaja oleks saanud süüdistatavalt 2020 augusti lõpust kuni

7 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2019. a otsus nr 1-18-86, p 61

süüdistatava kinnipidamiseni 21.04.2021 kanepit, kohtule esitatud pole. Tunnistaja ise

dateeris võimaliku kanepi saamise 2018. või 2019. aastasse, mis aga jääb väljaspoole N.

Simanele esitatud süüdistust. Seega tuleb N. Simane nimetatud episoodis õigeks mõista.

h) 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 K.S.le vähemalt 5,25 grammi kanepit.

139.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud süüdistuses toodud aeg

ja kogus 0,5 grammi kanepi edasiandmine K. S. . Kohus käsitles nimetatud süüdistust,

mida prokuratuur vähendas kohtuvaidlustes 0,5 grammini, põhjalikult K. S. süüdistuse

peatükis punktides 586-591, mistõttu siinkohal seda üle kordama ei hakka. Kohus jõudis

K. S. esitatud süüdistust käsitledes järeldusele, et tõendamist ei leidnud, et K. S. oleks

saanud 0,5 grammi kanepit N. Simanelt, mistõttu selles osas tuleb N. Simane õigeks

mõista.

i)

2020 veebruarist kuni 21.04.2021 A.B.igapäevaselt 0,5-3 grammi kaupa, kokku vähemalt

226 grammi kanepit.

140.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 15 grammi kanepi edasi

andmine süüdistuses toodud ajavahemikul.

141.

Süüdistatav N. Simane kohtuistungil kinnitas, et tunnistaja A. B. on talle tuttav juba

mitu aastat. Kas suhted on head või halvad, süüdistatatav öelda ei osanud, sest pole

viimasel ajal suhelnud. Samuti ei oska ta öelda, mis ajast tunnistaja on narkootilisi aineid

tarvitanud. Süüdistuses toodud 226 grammi kanepit pole kindlasti müünud, sest viimasel

ajal A. B. enam kanepit saamas ei käinud.

142.

Tunnistaja A. B. 30.05.2023 kohtuistungil avaldas, et N. Simane on talle tuttav.

Samuti kinnitab, et ta on olnud narkootiliste ainete tarvitaja, sh ka kanepit ja ecstasy’t.

Kanepit on tarvitanud kaheksa aastat ning üldiselt on ta seda ostnud Lätist. Viimati

tarvitas kaks aastat tagasi. Paar korda on saanud ka xxx tuttavate käest. Tunnistaja sõnul

on Nadežda Simane hüüdnimi Marika ja tunnistaja on temalt paar korda narkootikume

saanud, tunnistaja oli siis 18/19. Seda juhtus väga harva, paaril korral kuus. Mitme kuu

vältel, seda tunnistaja enam ei oska öelda. Korraga võttis vähem kui grammi kanepit, s.o

5-10 euro eest, üks gramm maksis 20 eurot. Kohtumisi kokku ei lepitud, lihtsalt saadi

pargis kokku juhuslikult, paaril korral suheldi sidevahendite teel, paaril korral sai ta

kanepit N. Simane kodust, milline asus SEB panga juures Valgas. Kanep oli pakitud

fooliumisse ja kanepil oli rahustav toime. Tunnistaja kinnitas kohtule, et ta ei saanud

kuidagi osta N. Simanelt süüdistuses nimetatud 226 grammi kanepit, sest tal polnud nii

palju raha ja ei käinud iga päev süüdistatava juures. 2020 veebruar – 21.04.2021 perioodil

võis ta maksimaalselt käia N. Simane juures kanepit saamas 10-15 korda ja kindlasti ei

ostnud rohkem kui 1 grammi korraga. Tavaliselt andis kanepi eest 5-10 eurot. Tunnistaja

sai sel ajal sissetulekuna üksnes pensioni 400 eurot, millele lisandus lapsetoetus 80 eurot

ning tööl ta ei käinud. Eluasemekulusid tasuda aitas ka elukaaslane. Viimati soetas N.

Simanelt kanepit 2021 jaanuaris-veebruaris, siis loobus, sest mõistus tuli pähe.

143.

Lisaks tunnistaja ütlustele on kohtule esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on

kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates

09.11.2020 kuni 21.04.2021:



19.02.2021 helistab A. B. N. Simanele ja teatab, et keegi umbes 20 minuti pärast on

tunnistaja juures. Kui miskit on, siis võib tunnistaja esialgu omade eest, ainult täpselt

on vaja, kui palju. Süüdistatav vastab, et kuidas süüdistatav seal ütles. Tunnistaja

vastab, et siis 60.



24.02.2021 kell 15:05:06 helistab N. Simane A. B.ile ja uurib, palju tunnistajal umbes

läheb ja soovitab tema juures ära käia, sest süüdistataval on plaan minna poodi.

Süüdistatav uurib, et kas tunnistajal ei ole seal üldse midagi. A. B. vastab, et tal oli

eilne oli debiilne, talle pakuti, möödus paar tundi ja siis hakati talle molli andma. Lätis

võtsid kinni, hoidsid kolm tundi, tunnistaja andis peaaegu otsad, hakkas keerama. Sai

kaks trahvi selle eest, et ei olnud COVID-passi ja veel midagi, kokku 70 eurot.

Süüdistatav vastab, et kui midagi on, siis tal läheb vaja enamikku. Süüdistatav avaldas,

et ta on karkudega, pahkluu, eile juhtus. Süüdistatav nendib, et kui tunnistaja läbi

astub, siis räägivad.



24.02.2021 kell 15:09:55 helistab N. Simane A. B.ile, viimane vastab, et kohe tuleb.

N. Simane aga ütleb, et ta siiski käib enne xxx ära, veidi aega läheb, ta just jõuab

sinna. Tunnistaja ütleb, et hästi, kuigi ta on juba üle tee pargi juures politsei poolt

vaadatuna, aga võib koju tagasi ka minna. Süüdistatav uurib, et kas tunnistaja

kümnekale. Tunnistaja vastab, et jah ja tal on vaja panka minna. Lepitakse kokku

natuke hilisemas kokkusaamises.



24.02.2021 kell 16:26:53 helistab A. B. N. Simanele ja ütleb, et on maja juures ja kas

astub sisse. N. Simane vastab, et astu sisse, ta ei saa ise välja tulla. Tunnistaja küsib,

kas esimesele korrusele, süüdistatav vastab, et jah.



24.02.2021 kell 22:35:35 helistab A. B. N. Simanele ning süüdistatav küsib, et kas

tunnistaja on õues. Tunnistaja küsib vastu, et kas süüdistatav on teises trepikojas.

Süüdistatav vastab, et keskel jah ja ta tuleb kohe välja tunnistaja juurde ning kas 10

või 20. Tunnistaja vastab, et 20.



27.02.2021 kell 12:08:15 saadab A. B. SMS-i N. Simanele küsimuse sisuga, et kas

viimane ei tea, kus xxx või xxx kiirust saab, et hommikuni magama ei jääks.

Süüdistatav saadab 12.09.09 vastusega SMSi, et ta teab, see on mingisugune B. Lätis,

ise ei ole temaga tuttav. Kell 12:25:26 edastab A. B. süüdistatavale uue SMS-i

soovides teada, kelle kaudu süüdistatav võtab ja kas ta võtab täna endale, siis tahab

tunnistaja ka. N. Simane vastab 12:26:13 SMS-iga, et ta teab, et seal on.



01.03.2021 kella 16:58:20 ja 17.25:36 vahel on SMS-ide vahetus tunnistaja ja

süüdistatava vahel sisuga, et kas süüdistatav on kodus. Viimane vastab, et nii 30

minuti pärast jõuab. Tunnistaja uurib, kas kõik on korras ja saab vastuseks, et jah.



04.03.2021 helistab N. Simane A. B.ile. Viimane uurib, kas võib süüdistatava poole

tulla ja homseni võlgades olla, tal on, aga tal on vaja pangaautomaati, kuid kohe läheb

buss süüdistatava juurde. Süüdistatav kutsub tunnistaja Sanita juurde ja küsib, kas ta

tuleb kohe.

144.

Eelkirjeldatud tõenditest nähtub, et N. Simane suhtes jälitustoimingute läbiviimise ajal

on tunnistaja A. B.i ja süüdistatava N. Simane suhtlus sidevahendite teel olnud

minimaalne. Novembris, detsembris ja jaanuaris puudus see täiesti, suheldud on veebruari

teises pooles ja märtsi alguses üksnes kahenädalasel perioodil ning siis katkeb suhtlus

taaskord täiesti. Arvestades, et suhtlejad saavad teineteisest täiesti aru ning tunnistaja

avaldas, et üks gramm kanepit maksis 20 eurot, siis nimetatud kõnedest ja tunnistaja

ütlusest lähtuvalt saab järeldada, et salvestatud kõnede alusel sai tunnistaja 19.02.2021 3

grammi kanepit, 24.02.2021 1,5 grammi kanepit, kokku seega 4,5 grammi kanepit.

Tunnistaja ütlustest (mille usaldusväärsuses pole alust kahelda, sest menetlusosalised ei

taotlenud nende usaldusväärsuse kontrollimiseks kohtueelses menetluses antud ütluste

avaldamist) nähtub, et lisaks sidevahendite teel suhtlemisele, saadi ka juhuslikult kokku

või tunnistaja läks süüdistatava poole koju ning ta sai ka sellistel kordadel süüdistatava

käest kanepit. Seega loeb kohus tõendatuks, et perioodil augusti lõpp 2020 kuni

21.04.2021 sai tunnistaja A. B. süüdistatava käest kanepit vähemalt 15 grammi (8

kuu jooksul paar korda kuus ühe grammi kaupa). See aga tähendab omakorda, et N.

Simane on sellise koguse kanepit ise eelnevalt omandanud.

j)

2020 aastal A.Ž.le kahel kuni kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,25

grammi kanepit;

145.

Süüdistatav kohtuistungil kinnitas, et ta tunneb A. Ž.t juba mitu aastat, kuid viimastel

aastatel suhted puudusid. Ta teab, et tunnistaja tarvitab narkootikume, kuid millisest ajast,

see on talle teadmata. Süüdistatav kinnitab, et A. Ž. tema juures kanepit saamas ei käinud

ja juba ammu pole süüdistatav tunnistajat näinud.

146.

Tunnistaja A. Ž. keeldus 23.05.2023 kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võeti

asja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja on

03.05.2021 neis ütlustes (XVI kd, tl 121-127) avaldanud, et ta on ostnud Marikalt, kelles

tunneb ära N. Simane, 2020. aastal kahel-kolmel korral kanepit 0,5 grammi kaupa. Ostmas

on käinud SEB panga lähedal asuvas majas, teisel korrusel, uks asub paremat kätt.

Marikat teab 7-8 aastat, suhted olid head, kuid 2020. aastal läksid suhted halvaks ja sealt

saati enam kanepit võtmas ei käinud. Kohtuistungil ütlustest andmisest keeldumise tõttu

aga tunnistajat kohtuistungil ristküsitleda ei saanud. N. Simane kohtumenetluses antud

ütlustes eitas kanepi edasiandmist A. Ž.e. Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on

tunnistaja A. Ž. kohtueelses menetluses antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile

võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette,

et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat

ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis

1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus

tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt

määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20;

29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on

tegemist ka praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist

selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele

prokuratuur praegusel juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga

täiesti selge. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollides, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021, on fikseeritud küll 30.01.2021 tunnistaja kõne N. Simanele. Paraku nimetatud

vestluses selgub, et N. Simane A. Ž.t aidata ei saa (XIII kd, tl 75-76). Järelikult tuleb N.

Simane käsilolevas episoodis õigeks mõista.

k) 2020 augustist kuni 2021 veebruar A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-0,5 grammi

kaupa, s.o kokku 10,56 grammi kanepit. Ühtlasi käsitleb kohus siinkohal ka N. Simanele

KarS § 185 lg 2 p 2,3 järgi esitatud süüdistust, mille kohaselt Nadežda Simane müüs

noorematele kui kaheksateistaastastele isikutele xxx linnas suures koguses ebaseaduslikku

kanepit järgnevalt - 2020 veebruarist kuni 2020 juulini kolmel kuni neljal korral kuus

0,25-0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 7,87 grammi kanepit 17-aastasele A.S.le

(sündinud 01.08.2002).

147.

Prokurör kohtuvaidlustes taotles N. Simanele KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

süüdistuse A.S.le vähemalt 7,87 grammi kanepi müümises ümber kvalifitseerida KarS §

184 lg 2 p 2 järgi.

148.

Süüdistatav avaldas kohtuistungil, et A. S. kohta ei saa ta öelda, et ta teda tunneb.

Nimi on tuttav, paar korda on näinud. Tunnistaja on süüdistatava juures mitu korda

käinud, kui N. Simane on iga kord ära öelnud. Süüdistatav tutvus A. S.ga juhuslikult, ta

tuli tüdrukutega, süüdistatav ei tahtnudki temaga tutvuda, ei teadnud, kes ta üldse on. S.

sai aga teada, et süüdistatav müüb. Süüdistatav A. S. ei müünud, sest ei teadnud, kas ta on

täisealine või ei, ei olnud kindel. A. S. oma vanusest midagi ei rääkinud. A. S. on

venelane, ta ei ole mustlane.

149.

Tunnistaja A.S. 16.11.2023 kohtuistungil keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, sest

ta kardab. Põhjuseks on asjaolu, et talle on mitte küll käsiloleva asja pärast, aga taolise

asja pärast kallale tungitud. Kohus võttis asja juurde ja ühtlasi avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused. Tunnistaja on 28.04.2021 neis ütlustes (XVI kd, tl 178-185)

avaldanud, et ta on saanud narkootilist ainet ka Marikalt, kelles tunneb ära N. Simane,

pärast seda, kui Marika Inglismaalt tagasi tuli 2020. aasta algusest kuni 2021 veebruar

0,25-0,5 grammi kaupa kuus kolmel-neljal korral. Üks gramm maksis 20 eurot.

150.

Kohtuistungil ütlustest andmisest keeldumise tõttu aga tunnistajat kohtuistungil

ristküsitleda ei saanud. N. Simane kohtumenetluses antud ütlustes eitas kanepi

edasiandmist A. S.. Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on tunnistaja A. S. kohtueelses

menetluses antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat

otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda

üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega

kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka

varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile

valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või

otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-

13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel

juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja

kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel

juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Kohtule

esitatud jälitustoimingute protokollides, milles on kajastamist leidnud N. Simanele ja tema

enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni 21.04.2021, on fikseeritud küll

paar-kolm kõnet ja SMSi N. Simane ja A. S. vahel. Paraku nimetatud vestluses selgub, et

N. Simane neis A. S. soovidele vastu ei tule (XIII kd, tl 60-61, 66, 100-101, 108, 111),

mistõttu jäädvustatud vestlused kinnitavad hoopiski süüdistatava poolt avaldatut.

Järelikult tuleb N. Simane käsilolevates episoodides õigeks mõista.

l)

2020 veebruar kuni detsember K.F.le kahel-kolmel korral kuus 0,5, 1, 3 ja 5 grammi

kaupa, s.o vähemalt 65,45 grammi ja 2021 jaanuari lõpp kuni märtsi lõpp igapäevaselt 0,5,

1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 42,5 grammi kanepit.

151.

Süüdistatav N. Simane kohtuistungil avaldas, et K.F. on Ks.F. õde, aga ta ei käinud

süüdistatava juures kanepi järel. Tunneb teda Ks. lühemat aega, omavahelised suhted

puuduvad ning ta ei oska öelda, kas K.F. on narkootikume tarvitanud. Samuti pole

süüdistatav K. F.le narkootilisi aineid ei müünud ega edasi andnud.

152.

Tunnistaja K.F. 08.11.2023 kohtuistungil keeldus ütluste andmisest mistõttu võeti asja

juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. Tunnistaja on 03.05.2021

neis ütlustes (XVI kd, tl 160-164) avaldanud, et ta tarvitab kanepit 2016. aastast

igapäevaselt vähemalt ühe grammi kanepit. Viimati üleeile. Ta on ostnud seda teiste

hulgas ka Marikalt, kelle tegelik nimi on Nadežda Simane. Millal tema käest kanepit

esimest korda ostis, ta ei mäletagi, viimati märtsi 2021 lõpus kolm grammi ja maksis selle

eest 60 eurot. Siis nad läksid tülli. Tunnistaja tavaliselt helistas ja Marika ütles, kus ta on,

ja sinna tunnistaja läks. 2021 jaanuari lõpp kuni 2021 märtsi lõpp käis tunnistaja Marika

juures peaaegu iga päev, kahe kuu jooksul võttis tunnistaja Marikalt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi

kaupa, kokku nädala jooksul vähemalt 5 grammi. Mitu korda tunnistaja jaanuarist 2020

kuni detsember 2020 käis, ta täpselt ei mäleta, aga minimaalselt 2-3 korda kuus samuti

0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa. Marikal oli kogu aeg kanep valmis pakendatud, poole või

grammi kaupa fooliumisse. Hinnaks oli 20 eurot ühe grammi eest sõltumata kogusest ja

Marika tunnistajale soodustust ei teinud.

153.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



15.01.2021 kell 23:20:33 saadab K. F. SMS-i N. Simanele sisuga, et magad ja kell

23:21:04 saadab N. Simane vastusSMS-i sõnumiga, et helista Sanitkale.



16.01.2021 helistab K. F. N. Simanele uurides, kas viimane on kodus ja saades jaatava

vastuse ütleb, et tuleb varsti N. Simane juurde. N. Simane on nõus ja lisab, et kui ta

üleval ei ole, on K. juures.



04.02.2021 kell 19:12:57 helistab K, F. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. Ta ise

on kodus, kuid saab autoga tulla. N. Simane vastab, et ta jõuab viie minuti pärast

linna, helistab tunnistajale, et võib sõita.



04.02.2021 kell 19:26:55 helistab K. F. N. Simanele ja uurib, kuhu ta peaks sõitma. N.

Simane ütleb, et kus on see lasteaed, parkla, kus täna juba kohtuti.



05.02.2021 helistab K. F. N. Simanele ja viimane uurib, kus tunnistaja on. K. F.

vastab, et on SEB-i juures. N. Simane küsib, kas saab sõita xxx tänavale depoost ja

peatusest mööda, seal on roheline maja, mitte sinna kollasesse majja, vaid kollase

maja ees. Tunnistaja lubab kohe tulla.



07.02.2021 kell 21:35:55 saadab K. F. SMS-i Nadežda Simanele küsimusega, kas on

võimalik kuus saja eest.



07.02.2021 kell 21:39:33 helistab K. F. N. Simanele ja uurib, ega viimane ei maga. N.

Simane vastab, et on kaupluses, Maximas, vaja on veel Swedpanka minna, et L. raha

saata. Seejärel saab kohe helistada. K. F. vastab, et kirjutas ja ootab vastust. N. Simane

lubab kohe lugeda.



07.02.2021 kell 21:41:14 saadab N. Simane K. F.le SMS-i, et tal on täna jäänud 50

eest, mille peale kell 21:41:50 K. F. vastusSMS-is pärib, et kas ainult 2,5.



07.02.2021 kell 21:46:10 helistab K. F. N. Simanele, et ta tuleb siis sellele järgi, ta on

autoga. N. Simane vastab, et ta peab veel ruttu pangas käima ja kui jõuab rajooni, kohe

helistab.



07.02.2021 kell 21:59:27 helistab N. Simane K. F.le, et kas jätta viimasele, sest ka K.

helistab. K. F. vastab, et N. Simane jätku kõik talle, ta juba sõidab. N. Simane palub

rajooni tulla, D. parklasse või maja ette tee peal, kus on kirik. K. F. küsib üle, et kas

seal, kus eelmisel korral kohtuti ja saab jaatava vastuse ja soovituse proovida veel

sealt midagi uurida.



08.02.2021 kell 14:12:35 saadab N. Simane SMS-i K. F.le sõnumiga 175, millele kell

14:16:16 K. F. vastab sõnumiga: „Aga 5?“. N. Simane vastab sellele kell 14:16:54

SMS-iga 90 ja kell 14:53:25 sõnumi sisuga, et kõik on normaalne. Kell 16:26:55

saadab K. F. uuesti sõnumi, et tal on vaja 12 ja kell 16:27:03 sõnumi, et kui palju see

on. 16:29:29 vastab N. Simane SMS-iga, et 210, mille peale K. F. kell 16:30:18

vastab, et varsti tuleb.



08.02.2021 kell 16:30:25 helistab N. Simane K. F.le ja uurib viimaselt, mis aja pärast

ta tuleb. K. F. vastab, et ta ootab, millal talle järele tullakse. N. Simane ütleb seepeale,

et seal on normaalselt ja kas niimoodi sobib. K. F. vastab, et üks soovis 11, justkui

allahindlusega, üks lihtsalt annab (arusaamatu sõna, aga ilmselt kahekümneka), see,

mida ta üksi soovib, K. F. ütleb, et ta kohe arvutab, võib-olla isegi rohkem tuleb. Ja

lubab N. Simanele helistada ja uurib, kas N. Simane on xxx tänaval ja saab vastuseks

jaatuse.



08.02.2021 kell 16:37:35 saadab K. F. SMS-i N. Simanele sõnumiga, et sõidab ja N.

Simane tehku ainult üks eraldi.



09.02.2021 kell 16:43:19 helistab K. F. N. Simanele uurides, kus viimane on, sest ta

ise on ema juures. N. Simane vastab, et kesklinnas, S. juures, võtab napsu ja joob

ennast täis ja läheb praegu K. juurde. K. F. uurib, et kuhu ta peaks siis tulema, on ise

Rimi juures. N. Simane ütleb, et hakaku siiapoole liikuma ja kui on arusaamatu objekti

juures, helistagu, süüdistatav tuleb välja. K. F. uurib, et kas N. Simanel on 40 eurot, et

tagasi anda või lahti vahetada. N. Simane vastab jaatavalt ja K. S. lubab helistada.



09.02.2021 kell 16:56:00 helistab K. F. N. Simanele ja ütleb, et on raamatukogu

juures. N. Simane vastab, et näeb läbi akna ja lubab kohe välja tulla.

154.

Esmalt kohus, hinnates tõendeid kogumis, välistab süüdistuses nimetatud ajavahemiku

2020 veebruarist kuni augusti lõpp 2020 süüdistatava Inglismaal viibimise tõttu, vt

kohtotsuse punkt 111. Põhjendusi siinkohal kohus jällegi üle kordama ei hakka. Seega

tuleb hinnata tõendeid ajavahemikus 2020 augusti lõpp kuni märtsi lõpuni 2021 ehk 7 kuu

pikkust perioodi. Üksnes tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustega on sellest

kaetud periood augusti 2020 lõpp kuni 08.11.2020, mis aga tähendab seda, et ainuüksi

neile pole võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis

näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille

vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu

07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt

selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja

lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-

1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise

olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo

toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi

allikat, millele prokuratuur praegusel juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3

sätestatud keeluga täiesti selge.

155.

Perioodil 09.11.2020 kuni 21.04.2021 on tõendeid kogutud jälitustoimingutega. SMS-

ide vahetus ja kõnede sisu annavad alust väita, et pooled said teineteisest vaevata aru.

Kuigi sidevahendite teel suhtlus algab poolte vahel 15.01.2021, siis esimene jäädvustatud

vestlus, mida on võimalik seostada narkootiliste ainete käitlemisega, toimub 07.02.2021,

kui K. F. uurib, kas võimalik on kuus saja eest. Kanepit reeglina müüakse grammi kaupa,

mistõttu kohus on seisukohal, et vestlustes märgitud numbrid tähendavad rahasumma eest

soovitava kanepi kogust grammides. Arvestades, et ühe grammi kanepi maksumuseks on

keskeltläbi 20 eurot, siis K. F. soovis suuremat kogust kanepit soodsama hinnaga. Kokku

lepiti, et K. F. saab siiski üksnes 2,5 grammi 50 euro eest. Ka järgmisel päeval, s.o

08.02.2021 toimub päeva jooksul poolte vahel tihe suhtlus, kus sõnumite teel vahetatakse

numbreid. Jällegi on arusaadav, et pooled mõistavad teineteist väga hästi ning jutt käib

narkootiliste ainete, eelduslikult kanepi käitlemisest. N. Simane on nõus müüma 5 grammi

kanepit 90 euroga, mis on soodsam kui 20 eurot ühe grammi eest. K. F. soovib aga veelgi

suuremat kogust, s.o 12 grammi ja N. Simane on valmis selle loovutama 210 euro eest,

mis on samuti soodsam hind (17,50 eurot ühe grammi eest) kui tavaliselt. Vestluste sisust

saab järeldada, et see K. F.le sobib ning ta soovib, et see kogus oleks pakendatud kaheks,

s.o 11 grammi ja 1 gramm. Vestluste sisu viitab sellelegi, et tegu võib olla võimaliku

vahendusega kolmandatele isikutele ehk K. F. ise võib olla diiler. Nimelt mainib ta

08.02.2021 telefonivestluses N. Simanega, et üks soovib 11 ja sellise koguse laseb ta ka

eraldi pakkida. Seega on tõendatud, et 08.02.2021 annab N. Simane edasi 12 grammi

kanepit. Ka veel 09.02.2021 suheldakse ja kuigi K. F. uurib, kas N. Simanel on tagasi

anda 40 eurot või vahetada raha väiksemateks kupüürideks, ei saa sellest kõnest teha

järeldusi, et tegu oleks olnud üksnes narkootilise aine soetamisega. Rohkem poolte vahel

sidevahendite teel suhtlust fikseeritud pole. See aga seab kahtluse alla tunnistaja

kohtueelses menetluses esitatud väited, et ta viimati märtsi 2021 lõpus ostis N. Simanelt

kolm grammi kanepit ja maksis selle eest 60 eurot. Samuti ei klapi jälitustoimingute

protokollides fikseerituga tunnistaja kohtueelses menetluses esitatud väide, et 2021

jaanuari lõpp kuni 2021 märtsi lõpp käis tunnistaja Marika juures peaaegu iga päev, kahe

kuu jooksul võttis tunnistaja Marikalt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, kokku nädala jooksul

vähemalt 5 grammi, sest K. F. ütluste kohaselt ta tavaliselt helistas N. Simanele ja viimane

ütles, kuhu tulla. Pärast 09.02.2021 pole K. S. kordagi kontakteerunud telefoni teel N.

Simanega. Lisaks seab tunnistaja ütluste usaldusvääruse kahtluse alla tema väide, et

Marika tunnistajale soodust ei teinud sõltumata kogusest. Jälitustoimingute protokollis

fikseeritu kõneleb siiski teist keelt – suurema koguse korral grammi hind langes 17,50

euroni. Grammidki, mida K. F. korraga osta soovis, ületavad tema poolt eeluurimisel

avaldatud koguseid korra kohta.

156.

Kokkuvõtvalt, kohus on seisukohal, et tõendamist on leidnud, et Nadežda Simane

siiski müüs K.F.le kanepit veebruaris 2021 14,5 grammi, mis tähendab, et N. Simane

pidi selle koguse ise eelnevalt omandama.

m) 2020 septembrist kuni 2021 jaanuar A.Z.ile 1-2 korda nädalas 1 grammi kaupa ja ühel

korral kuus 3 grammi, s.o kokku vähemalt 40 grammi kanepit.

157.

Nadežda Simane kohtuistungil A.Z.ile kanepi müümist ei tunnista, kuigi nimi on

tuttav.

158.

A.Z. 24.05.2023 kohtuistungil avaldas, et N. Simane perekonnanimi on tuttav, aga ta

ei tea, kes see on. Ta on marihuaana tarvitaja juba aastast 2014 ning on saanud seda

erinevatelt isikutelt. Kohtusaalis olevatelt süüdistatavatelt on ta seda saanud Marikalt,

Sanitalt ja vanamemmelt Mollijalt. Ta tunneb kohtusaalis Marika ära ja osutab N.

Simanele. Marika täpset nime tunnistaja ei tea ja on saanud tema käest kanepit sügisest

2020 ja viimati talvel 2021. Tunnistaja käis korra nädalas ja ostis 1 grammi kaupa,

minikord korra kuus ka 3 grammi kaupa. Kanep oli pakendatud fooliumisse ja ta käis seda

saamas Marika elukohas, mis asus xxx SEB panga lähedal. Tunnistaja sõnul läks ta

kohale, koputas, andis raha, võttis marihuaana ja läks koju. Muul viisil nad ei suhelnud,

tunnistaja ei tea ka Marika telefoninumbrit. Üks gramm maksis 20 eurot ja tunnistaja

maksis sularahas.

159.

Viiteid tunnistaja ütluste ebausaldusväärsusele pole. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust

kontrollitakse ristküsitluse käigus tema poolt kohtueelses menetluses antud ütluste

avaldamise kaudu. Ka käsilolevas asjas on tunnistaja A.Z. süüdistusakti kohaselt

kohtueelses menetluses ütlusi andnud, kuid tema ristküsitlemise käigus vastuolude tõttu

nende avaldamist ei taotletud. Seega tuleb asuda seisukohale, et tunnistaja A.Z. andis ka

siis kriminaalasja esemeks oleva kanepi käitlemise kohta samasisulisi ütlusi nagu

kohtuistungil.

160.

Seega loeb kohus tõendatuks, et Nadežda Simane müüs 2020 septembrist kuni 2021

jaanuar A.Z.ile 1-2 korda nädalas ühe grammi kaupa ja ühel korral kuus kolm

grammi, s.o kokku vähemalt 40 grammi kanepit. Kuivõrd tunnistaja ütluste kohaselt

võis see toimuda sügisest 2020 kuni talv 2021, milline aeg jääb N. Simanele esitatud

süüdistuse sisse ning kuivõrd edasiandmise faktid on kinnitamist leidnud, loeb kohus

tõendatuks sellegi, et N. Simane pidi need 40 grammi kanepit eelnevalt omandama.

n) 2020 septembrist kuni 19.04.2021 V.B.ile igapäevaselt 1-2 grammi kaupa, ühel korral 6

või 7 g, s.o kokku vähemalt 353 grammi kanepit.

161.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 10 grammi kanepi edasi

andmine süüdistuses toodud ajavahemikul.

162.

Nadežda Simane kohtuistungil avaldas, et ta ei tunne V.B.i ega ole müünud talle 353

grammi kanepit.

163.

Tunnistaja V. B. 17.11.2023 kohtuistungil avaldab, et ta N. Simanet ei tunne. Ta on

tarvitanud kanepit ja on saanud seda igalt poolt. Marika-nimeliselt isikult kanepi

saamisega kokkupuudet pole olnud. Nimetatud väide tõi kaasa tunnistaja 08.06.2021

kohtueelses menetluses antud ütluste avaldamise usaldusväärsuse kontrollimiseks. Selgus,

et kohtueelses menetluses tunnistaja andis ütluse, et ta on ostnud Marika käest kanepit.

Kohtuistungil tunnistaja selgitas, et politseis ta valetas ja tegelikult pole kanepit Marikalt

soetanud. Tunnistaja sõnul ülekuulamisel antud ütlused olid juba ette planeeritud ja teda

survestati alla kirjutama, ähvardati teda perega, et võetakse lapsed ära. Ta tundis politseis

Marika fotodelt ära seetõttu, et on viinud küttepuid neile, raha võtnud ja tagasi viinud. See

selgitus tõi kaasa eelnimetatud ülekuulamise protokollist järgmise lõigu avaldamise

usaldusväärsuse kontrolliks. Tunnistaja on politseis 08.06.2021 avaldanud järgmist: „Ma

ostsin Marikalt kanepit alates 2020 septembri kuust kuni 2021 aprilli kuus, täpsemalt ma

käisin viimane kord kanepit ostmas paar päeva enne nende kinnipidamist, mis oli 2021

aprilli kuus. Ma käisin selle aja jooksul igapäevaselt Marika juurest kanepit ostmas 1-2

grammi kaupa. Kuid oli ka kordi kui käisin päevas mitu korda, vahel isegi 3 või 4 korda.

Kogused, mis ma ostsin, olid ikkagi 1-2 grammi korraga. Ühel korral ostsin ma ka 6 või 7

grammi kanepit.“ Tunnistaja jäi kohtuistungil selle juurde, et politseis valetas ja kohtus

räägib tõtt. Ta selgitas, et põhimõtteliselt toodi valmis kirjutatud paber, kus oli kõik välja

toodud. Talle toodi valmiskirjutatud ütlused, kuhu tunnistaja pidi andma ainult allkirja.

Protokoll anti läbilugemiseks ja paluti kirjutada alla, vastasel juhul makstakse perele kätte,

kutsutakse naine kohtusse ja lapsed lähevad turvakodusse ja alustatakse

kriminaalmenetlust. Uurijaid oli kaks – vanemuurija ja üks naisterahvast uurija, kes oli

vist Juhkam. Tunnistaja avaldab sedagi, et enne eelmist kohtuistungipäeva teda hoiatati, et

ta ei läheks kohtusse. Talle tuldi tema kodumaja juures ligi. Hoiatati vene keeles, isikud

olid tõmmud, tumedate juuste ja 180 cm pikkused. Ta nägi neid esimest korda. Öeldi, et

on parem, kui kohtuistungile ei lähe. Tunnistaja võttis kohe ühendust hommikul

prokuröriga, et selline asi juhtus. Prokurör palus kirjutada avalduse, aga tunnistaja seda ei

teinud. Tunnistaja märgib veel kohtu küsimustele vastates, et ta tarvitas 2020 september

kuni aprill 2021 vähe kanepit, mistõttu on absurdne väide, et ta vahel käis isegi neli korda

päevas kanepi järel. Tal poleks olnud sellist rahagi, et osta kanepit 3-4 korda päevas 1-2

grammi kaupa. Naine oli lastega kodus ja lapsi oli siis juba kolm (XVIII kd, tl 100-101).

164.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



09.12.2020 kell 18:51:00 saadab V. B. SMS-i N. Simanele sisuga, et ei ole täna raha

praegu.



10.12.2020 kell 12:06:05 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et mis sul on seal

üldse nii halb või. Tule läbi kui miskit on ma teen sulle alla..3=50.



10.12.2020 kell 12:41:22 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et halb on, täitsa pekkis,

ei ole raha praegu, homme v ülehomme alles saab, nüüd juba teist päeva juba ise. N.

Simane vastab, et ta kirjutas, et kui miskit on, ta teeb alla V. B.i jaoks. V. B. ütleb, et

ta juba teist päeva ei suitseta, pea valutab ja ta ei räägi mitte kellegagi. N. Simane

kutsub enda poolt läbi tulema, kuid V. B. vastab, et on 80 N. Simanele võlgu, kuid

teadku, et ta annab alati ära, ei vea kunagi alt. N. Simane vastab, et miks V. B. läbi ei

tule, ta ei pahanda üldse. V. B. vastab, et ta ei räägi mitte kellegagi, isegi naisega läks

tülli ja teist päeva ei räägi. On praegu tööl. Lepitakse kokku, et kui V. B. vabaks saab,

siis läheb N. Simane juurest läbi.



10.12.2020 kell 15:03:08 V. B. N. Simanele ja küsib, kas viimane on kodus. N.

Simane vastab, et on Maximas ja varsti jõuab, 10-15 minuti pärast.



11.12.2020 kell 06:48:25 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas viimane saab

talle tunniks ajaks teha, varsti on vaja tööle sättida. Kell 14:32:36 saadab uue SMS-i

N. Simanele, et kas ta on N. Simanele 130 võlgu.



14.12.2020 kell 06:43:43 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas N. Simane

aitaks teda enne õhtut, ta tuleb pärast tööd kella 19.



14.12.2020 kell 07:27:00 helistab V. B. N. Simanele, et kas viimane magab ja palub

SMS läbi lugeda. N. Simane vastab, et tulgu läbi. V. B. lubab kohe tulla.



16.12.2020 kell 20:46:48 saadab N. Simane V. B.ile SMS-i sisuga, et just jõudis koju.



07.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib palju külalisi on ja saab vastuseks, et

on ema, L. ja N. Simane ise. V. B. uurib, kas võib läbi tulla ja saab seda teha 3 minuti

pärast. N. Simane on nõus.



09.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja N. Simane ütleb, et ta pole xxx enam kaugel,

kuskil 18-17, isegi 10 kilomeetrit ja läheb kohe koju. V. B. ütleb, et ootab teda seal.



15.01.2021 kell 16:50:56 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et linnas on palju

mente ja palub olla ettevaatlik.



16.01.2021 kell 10:04:23 helistab V. B. N. Simanele ja N. Simane ütleb, et ta just

ärkas, nägi, mitte kellelegi esialgu. Ei ole veel kodust välja läinud, ei tea, mis ja

kuidas. V. B. küsib, et kas N. Simane otsib teda ja saab vastuseks, et jah.



16.01.2021 kell 10:37:00 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et käis juba ära. N.

Simane ütleb, et korras siis ja räägitakse, et seal on kitsas käes. V. B. nendib, et seal on

ka täitsa pekkis ja ta siiski jõudis, uurib küttepuude kohta, kas N. Simane küsis K.

käest või ei. N. Simane ütleb, et ta räägib kohe ja annab teada. V. B. on sellega rahul

ja lisab, et N. Simane uurigu ema käest, kas on vaja või ei, sest Sanitka ütles, et neil on

vaja. Kui kõigil on vaja, siis V. B. saaks bussi võtta ja kõik ära korraldada. N. Simane

uurib, kas V. B. saaks talle enne esmaspäeva midagi leida. V. B. vastab, et saab, ta ise

ka ootab ja eile ei tulnud midagi. Sellepärast tahtiski hommikul tulla, suhtles

raamatupidajaga ja viimane lubas kõik ära teha, muretseda pole vaja. N. Simane lubab

K. käest küsida, kuidas rahadega on.



17.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja palub viimasel minna WhatsApp’i. N.

Simane vastab, et luges läbi, peab homme hommikul kõik ära andma, see ei ole tema

oma, on ka rahadega, ei teagi, kas saab kõik kokku. Enne kolme, kolmeks peab

jõudma välja saata. V. B. vastab, et N. Simane jõuab selleks ajaks, aga homme annab

V. B. talle ära, sest juba plahvatab, hulluks võib minna. N. Simane vastab, et tulgu läbi

ja ajavad juttu. V. B. nõustub.



18.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja palub olla tähelepanelik ja mõistujutust aru

saada, sest telefon on sokk. V. B. uurib, kas N. Simane peab võtma kindlast kohast või

ainult sealt või võib võtta mistahes kohast. N. Simane vastab, et kindlast ja ainult sealt.

Seepeale teab V. B., et siis on kehvasti, sest variandid on olemas, Lätis asub 100 ja

pole kuhugi visata. N. Simane uurib, et kui palju maksab ja saab vastuseks, et N.

Simanele seitsme eest. N. Simane ütleb, et tal pole üldse sularaha ja selles on

probleem. Siiski tahaks ta vaadata, mis seal üldse on. V. B. vastab, et seal ei ole see,

mis teil, seal on veelgi parem. N. Simane ütleb, et kas ta saaks kümneka eest vaadata.

V. B. ütleb, et saab ja ta korraldab kõik ära, praegu on ta aga tööl. N. Simane nõustub.



19.01.2021 kell 08:45:35 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et viimane täna

läbi astuks, sest mõistab tema probleeme, kuid ta samuti mitte kuidagi ei saa, on vaja

täna midagi ära tuua ja praegu on tõepoolest väljapääsmatu olukord.



25.01.2021 helistab V. B. N. Simanele ja viimane uurib, kuidas helistajal läheb. V. B.

vastab, et alles homme jõuab ta N. Simane juurde. N. Simane vastab, et mõistab, et V.

B.il on probleemid, kuid palub ka tema omadest aru saada. V. B. vastab, et asi pole

selles ja ta arvab, et N. Simane teab, milles asi on. N. Simane ütleb, et tal pole isegi

millega korteri eest maksta. V. B. vastab, et tal on ka jamad, kolm päeva ei läinud

kodust välja, mingi sitapea pärast tulevad probleemid kogu xxx. V. B. lubab selle

maha lüüa, kui ta välja tuleb. Kui midagi täna välja mõtleb, siis läheb N. Simane

juurest kindlasti läbi, muidu aga alles homme.



03.02.2021 helistab N. Simane V. B.ile ja uurib, millal nad saaks kohtuda, sest ta peab

varsti sinna minema. V. B. vastab, et keegi peaks 15 minuti pärast Lätist tulema. N.

Simane on nõus, mille peale V. B. ütleb, et seda ta võtab.



05.02.2021 kell 20:56:19 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kus on. N. Simane

vastab, et K. juures ja ta täna mitte eriti, üldse mitte eriti ja Kaspari kohta ei tea. V. B.

ütleb, et ta varsti tuleb, helistab niipea, kui jõuab.



05.02.2021 kell 21:28:30 helistab V. B. N. Simanele ja küsib, kas üldse mitte kusagilt

mitte kuidagi ja talle vastatakse omakorda küsimusega, et aga kas seal mitte kuidagi.

V. B. vastab eitavalt ja lisab, et nad lahkusid kusagile, ütlesid, et S., istu ruttu autosse

ja sõida siit minema. Seal oli mingi mees. N. Simane vastab, et siis ta ei tea, peale

selle mitte kuidagi ja muud pole ning tal on kõik lihtne. V. B. leiab, et siis on täitsa

lõpp ja uurib, kas N. Simane on K. juures. Saab jaatava vastuse ja N. Simane lubab

helistada, et justkui tema enda jaoks ja vaatab, mida öeldakse seal. V. B. vastab, et on

Marikale väga tänulik ja kui kõik läheb väga hästi, annab ta N. Simanele selle eest

isegi 20 eurot. N. Simane soovitab rahuneda.



05.02.2021 kell 21:32:39 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et nad täna üldse

kategooriliselt, et kuigi N. Simane sai aru, et justkui normaalselt, no üldse

kategooriliselt. V. B. ütleb seepeale, et nad lasid kusagile jalga. N. Simane uurib, et

palju V. B. võlgneb sellele vanale naisisikule, vastuseks saab 30. N. Simane uurib

edasi, et kas V. B.il on selleks, et naisisikule ära anda ja V. B. vastab, et muidugi. N.

Simane selgitab, et ta sai aru, et selle naisisiku juures on normaalne, aga see naisisik

hakkas N. Simanet survestama, et V. B. on võlgu, aga pärast ütleb, et midagi ei ole. V.

B. ütleb, et käib vanamuti juures ära. N. Simane ütleb, et V. B. ainult tagastaks talle

seal. V. B. lubab seda teha ja siis N. Simanele helistada. Lepitakse kokkusaamine

kusagil neutraalsel territooriumil.



06.02.2021 kell 11:01:08 saadab N. Simane SMS-i V. B.ile sisuga, et kas V. B. jõudis

eile seal selgusele (või klaaris ära) või oli nendel kiire (või jama) ja 11:01:46 vastab V.

B. SMS-iga, et tema naine on praegu linnas ning niipea, kui ta saab oma asjad korda,

siis V. B. helistab. Eile oli kõik hästi, käis vanaema juures.



21.02.2021 helistab N. Simane V. B.ile, viimane uurib, kuidas N. Simanel on.

Süüdistatav N. Simane vastab, et tasapisi ja ta on ema juures xxx. V. B. uurib, kas 15-

20 minuti pärast võiks kokku saada, saab jaatava vastuse ja V. B. lubab helistada, kui

kohale jõuab.



22.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane

vastab, et pole viga, on K. juures. V. B. tunneb huvi, et kas sisse võib astuda, saab

jaatava vastuse. V. B. lubab kohal olla 10-15 minuti pärast.



23.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane

vastab, et pole viga, on Sanita juures ja omakorda küsib, kas V. B. tuleb sinna. V. B.

nõustub.



24.02.2021 kell 13:05:19 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kas N. Simane on ema

juures. N. Simane vastab, et astus just majast välja, tal oli vaja välja minna. V. B.

ütleb, et ta on linna teises otsas, aga soovib N. Simanega kohtuda. N. Simane kutsub ta

SEB-i juurde, K. juurde. V. B. nõustub.



24.02.2021 kell 21:27:00 helistab N. Simane V. B.ile ja uurib, kas seal (arusaamatu)

oli üldse, võiks öelda null, aga N. Simane võiks V. B.ile paari korgi jaoks anda viieka

eest. Kui, siis ainult homme. V. B. on isegi selle üle õnnelik. N. Simane ütleb, et on H.

juures, basseini juures, xxx. Hendrik ütleb, et V. B. on tema juures käinud. V. B. on

nõus ja lubab helistada N. Simanele.



24.02.2021 kell 21:39:02 helistab V. B. N. Simanele ja ütleb, et on neljakorruselise

maja juures. N. Simane vastab, et korter 25.



26.02.2021 kell 09:08:43 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et tal oli eile sitt olla,

lülitus välja, isegi ei näinud, kuidas V. B. talle helistas või kirjutas ja tunneb huvi, kas

seal on kõik korras. V. B. tunneb huvi, et kus N. Simane on ja kas ta magab. N.

Simane vastab, et ta on rohelisel ehk ema juures. V. B. lubab kohe läbi astuda ja et

Kaspar ei tee lahti. N. Simane on päri.



26.02.2021 kell 18:57:06 saadab V. B. N. Simanele SMS-i: “Marika mul on 6

eurot.kas võib hiljem läbi tulla? Teed pooleks tunniks homme toon“ ja kell 18:57:46

N. Simane vastab, et OK.



27.02.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane

vastab, et pole viga, normaalselt ja ta on seal, kus ta siis veel olema peaks. N. Simane

uurib omakorda, et kas juhuslikult V. B. poodi ei läheks enne N. Simane juurde

minemist. Saades eitava vastuse ütleb, et polegi vaja, arvas, et V. B. läheb ja ostab

sigarette. N. Simane lubab enda omadele helistada.



02.03.2021 helistab V. B. N. Simanele ja uurib, kuidas N. Simanel on. N. Simane

vastab, et pole viga, on Võrul. V. B. lubab tulla 10 minuti pärast.



03.03.2021 kell 15:59:57 saadab V. B. N. Simanele SMS-i sisuga, et kas N. Simane

aitaks õhtuni, sest raha tuleb pärast 6, arveldaks vähemalt N. Simanega ära. Kell

15:59:57 saab vastuseks, et praegu on tühjus, homme siis vist.



05.03.2021 kell 16:17:13 helistab N. Simane V. B.ile ja ütleb, et viimane tuleks

WhatsApp’i. V. B. vastab, et tal pole seda enam, too telefon on katki, ekraan

ämblikuvõrgune. N. Simane küsib, kas V. B. teab, kes on B. Lätis. V. B. ei tea ega

tunne. N. Simane selgitab, et ta teab, et see B. on Lätist, elab seal kus L. vastas, üle tee

veidi edasi. V. B. ütleb, et on xxx ja tuleb läbi. N. Simane nõustub.



05.03.2021 kell 19:27:21 helistab N. Simane V. B.ile ja selgitab, et ta ei ole temaga

isiklikult tuttav, teab vaid, et ta elab Lätis, seal, kus tara on, teda tunnevad paljud ja

nimetab mõningaid nimesid. Paljud N. Simane kuttidest tunnevad. Hendrik ei tunne.

V. B. soovitab N. Simanel oma pead mitte vaevata sellega. Uurib, kus N. Simane

üheksa paiku on ja lubab helistada, kui Valgale lähenema hakkab, praegu on eemal.



05.03.2021 kell 20:45:24 helistab V. B. N. Simanele, viimane ütleb kohe, et saab alles

homme kohtuda. V. B. avaldab selle peale imestust, et kuidas nii ja uurib, kuidas

Sanitkal läheb. Saades vastuseks normaalselt, annab V. B. teada, et läheb Sanitka

poole. N. Simane on päri.



06.03.2021 helistab V. B. N. Simanele, vastu võtab tundmatu naisterahvas, mispeale

V. B. tahab teada, kus Marika on ja palub telefoni Marikale anda. N. Simane vastab, et

tuli trepist üles ja hing jäi kinni. V. B. uurib, et kus N. Simane käib. Saab vastuseks, et

õues. V. B. soovitab ettevaatlikum olla, olla läbikäiguõu, juba helistati ja öeldi, et

rahune maha. V. B. palub seda teha. N. Simane vastab, et sai aru. V. B. lisab, et ta

vaatab, et N. Simane sattus kusagil hoogu täna õhtul ja keelab juraga tegelemast, sest

üks inimene juba helistas ja ütles, et N. Simanet juba passitakse seal, et

ettevaatlikumalt. N. Simane vastas, et sai aru ja on selge.

165.

Võrreldes süüdistatava ja tunnistaja kohtuistungil antud ütlusi jälitustoimingu

protokollides kajastatuga, siis on ilmselge, et nii N. Simane kui ka V. B.i jutt teineteise

mittetundmisest ei päde kuidagi. Jälitustoiminguga kaetud perioodil on V. B. üks

põhilisim vestluspartner nii sidevahendite teel suhtlemises kui ka N. Simane külastamises.

Kuigi on ilmne, et vestluspartnerid saavad teineteisest suurepäraselt aru kõikvõimalike

teemade käsitlemise raames, ja sealhulgas tõenäoliselt ka narkootilistest ainetest vesteldes

(näiteks 10.12.2020, 11.12.2020, 14.12.2020, 16.01.2021, 18.01.2021, 25.01.2021,

05.02.2021, 24.02.2021, 26.02.2021, 03.03.2021, 06.03.2021), ei saa ühegi kõne pinnalt

teha tõsikindlat järeldust, et just neil kordadel V. B. omandas N. Simane käest narkootilisi

aineid. Või kui isegi jaatada, et siiski midagi sai, jääb teadmata narkootilise aine liik ja

kogus. Tunnistaja V. B.i kohtuistungil antud ütlused on absoluutselt ebausaldusväärsed ja

need tuleb kõrvale jätta. On selge, et tunnistaja ei rääkinud kohtus tõtt kas siis tõepoolest

tundmatute isikute poolt hirmutamise tõttu või mõnel muul talle endale teada põhjusel.

Paraku toob see kaasa olukorra, kus Nadežda Simane tuleb õigeks mõista V. B.ile

müüdud kanepi osas süüdistuses nimetatud ajal KrMS § 7 lg 3 alusel, sest kõik

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendamisele tema kasuks.

o) 2020 novembris ja detsembris S.P.ile viiel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

7,5 grammi kanepit.

166.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 1 grammi kanepi edasi

andmine detsembris 2020.

167.

Nadežda Simane kohtuistungil avaldas, et ta ei tunne S.P.i ega ole müünud talle

kanepit.

168.

Tunnistaja S.P. 08.11.2023 kohtuistungil avaldas, et ei tunne N. Simanet. Ta on

tarvitanud kanepit, on saanud seda igalt poolt ja arvab, et ka Valgast. Politseis

manipuleeriti, sõna otseses mõttes ähvardati, tunnistajal oli siis vastsündinud laps, sündis

14.12.2020, ja öeldi selgelt, et kui ta kaasa ei tee, siis leitakse midagi. Kohtusaalis olevaid

kõiki inimesi näeb esimest korda. Politseis rääkis midagi kokku, sest tahtis sealt kiiresti

minema saada, sest ei tahtnud uriinianalüüsi anda, sest polnud kaine, hommikul oli teinud

kanepit. Mida ta seal rääkis, enam täpselt ei mäleta. Praegu on ta aasta puhas olnud. 2020

kolis tunnistaja Tartusse, enne seda elas Tõrvas, Valgas pole kunagi elanud. Valgas käis

poes, Lätis käis. Iga päev oli pilves, kindlasti ostis kuskilt narkootikume, aga

saalisolijatest ei tunne kedagi ära.

169.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



12.12.2020 kell 12:27:46 helistab S. P. N. Simanele ja viimane ütleb kohe, et helista

kahe minuti pärast, on praegu poes.



12.12.2020 kell 13:56:31 helistab N. Simane S. P.ile ja küsib, kus viimane on.

Tunnistaja vastab, et just alles helistas N. Simanele ja on praegu pangaautomaadi

juures. N. Simane vastab, et kui hoovi tuled, siis kõlla, ühesõnaga tule koridori sisse.

S. P. uurib, et ja siis helistab N. Simanele ja saab jaatava vastuse.

170.

Rohkem tõendeid antud episoodis kohtule esitatud pole. Tunnistaja käest kohtuistungil

ei küsitud selle kohta, kas tal on kokkupuudet olnud Marika-nimelise isikuga ja kui on,

siis kuidas. Samuti ei küsitud tunnistajalt ülalkirjeldatud telefonikõnede kohta, miks ta

helistas N. Simanele alias Marikale ja mis põhjusel pidi tunnistaja süüdistatava juurde

minema ja kas ta ka läks, sest talletatud telefonikõnedest ei nähtu, et S. P. oleks N.

Simanele helistanud, et on kohal, nagu teises kõnes kokku lepiti. Seega pole

kohtukoosseisu käsutuses selliseid tõendeid, mis võimaldaksid järeldada, et detsembris

2020 N. Simane andis S. P.ile 1 grammi kanepit ja N. Simane tuleb selles episoodis

õigeks mõista.

p) 2020 detsembrist kuni 2021 märts D.K.ile 5-10 korda 1 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 8 grammi kanepit.

171.

Süüdistatav N. Simane tunneb D. K. juba mitu aastat, suhted on normaalsed.

Süüdistatav selgitab, et ta teab, et tunnistaja tarvitas narkootikume, sest D. K. ostis neid

süüdistatava käest 2021. aastal. Süüdistatav tunnistab, et müüs D. K.ile 8 grammi kanepit.

172.

Tunnistaja D. K. kohtuistungil 24.05.2023 avaldas, et on tarvitanud ainult marihuaanat

alates 18. eluaastast periooditi. On seda saanud Marika käest, kelleks on N. Simane,

umbes detsember 2020 kuni märts 2021. Ta teab juba Marikat vähemalt 10 aastat. Kanepit

ostis korra kuus võib-olla, kokku 5 korda ja paar korda suitsetasid koos. Korraga ostis 1

grammi ja maksis selle eest 20 eurot. Kanepi järel käis xxx tänaval Marika pool. Marika

kirjutas, et võib saada kanepit, tunnistaja ei helistanud Marikale. Kanep oli pakendatud

pakikesse või fooliumi. Tunnistaja teadis N. Simanet kogu aeg Marikana ja oli üllatunud,

kui ülekuulamisel Marika nimeks öeldi N. Simane. Saadud kanepi kvaliteet oli hea.

173.

Jälitustoimingute protokollides fikseeritud andmed on üldjoones kooskõlas

süüdistatava ja tunnistaja ütlustega, kuigi neist nähtub, et siiski ka tunnistaja ise helistas

N. Simanele, näiteks 20.01.2021, 19.12.2020, 17.12.2020. Jälitustoimingutega kaetud

perioodil 09.11.2020-21.04.2021on fikseeritud kokku viis kõnet, esimene neist 17.12.2020

ning viimane 13.02.2021. On ilmne, et pooled saavad teineteisest vesteldes aru ning osa

kõnedest puudutab narkootilise aine käitlemist. Nii näiteks 19.12.2020 talletatud vestluses

uurib N. Simane, kas D. K. annab 10 või 20 eurot ja saab vastuseks, et 10 või 13.02.2021

vestlustes räägitakse 30 euro laenamisest D. K.i poolt N. Simanele. Arvestades, et üks

gramm kanepit maksis 20 eurot, siis 10 euro eest saab 0,5 grammi ja 30 euro eest 1,5

grammi.

174.

Seega hinnates kohtu käsutuses olevaid tõendeid nende kogumis, on tõendamist

leidnud, et N. Simane andis D. K.ile edasi detsembrist 2020 kuni 2021 märtsini

kokku vähemalt kaheksa grammi kanepit, mis tähendab, et süüdistatav pidi sellise

koguse kanepit ise eelnevalt omandama.

q) 2021 jaanuarist kuni veebruarini G.M.ile kahel korral 2 grammi, s.o kokku vähemalt 4

grammi kanepit.

175.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 1 grammi kanepi edasi

andmine jaanuaris 2021.

176.

Nadežda Simane kohtuistungil avaldas, et ta tunneb G.M.i mõned aastad ja suhted on

normaalsed. Kas tunnistaja M. võiks narkootikume tarvitada, seda süüdistatav ei tea, kuid

tema pole G. M.ile kanepit müünud.

177.

Tunnistaja G.M. 24.05.2023 kohtuistungil avaldas, et tunneb N. Simanet. Ta on

kanepit tarvitanud juba 17-18-aastaselt, kuid ta ei mäleta, kuidas ta kanepit on

omandanud. Esimest korda sai ta kanepit väljaspool xxx. xxx on saanud poiste ja

tüdrukute käest. Ta pole N. Simane käest narkootikume saanud. Mäletab, et aitas

süüdistataval kotte koju vedada, kui N. Simanel jalg katki oli. Seda, et N. Simane talle

midagi andnud oleks, ta ei mäleta. Tunnistaja avaldab, et tal on mäluga probleeme, on

pandud arsti juurde aeg, et arst vaataks tunnistaja ajud läbi, et miks nii halvasti mäletab.

Ta ei mäleta ka muid elulisi asju, näiteks, kui ema ütleb midagi ja järgmisel päeval küsib

selle kohta, siis tunnistaja enam ei mäleta. Kuidas politseis ülekuulamine toimus, ta ka

täpselt ei mäleta, va seda, et ta vist istus kaks päeva kambris. Hakkas peksma neid

kambriuksi, sest oli suur häda süüa ja juua ka.

178.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



02.01.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kus viimane on, vastuseks saab, et

Siili keskuses. N. Simane ütleb, et G. M. läheks Siili keskuses K, juurde, ema on seal

ja ütleks, et Marika ütles, et ta annaks 10 eurot nagu seal. G. M. on nõus.



04.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja küsib, kas viimane magab. Saab eitava

vastuse ja palub seepeale, et teeks ukse lahti, on N. Simane ukse taga.



10.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja küsib, kas viimane on kodus. Saanud jaatava

vastuse, lisab, et Dlinnõi tuleb kohe.



13.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja ütleb, et N. Simane naabrinaine lendas välja,

uksed olid lahti ja naine pahandas uste lahtijätmise pärast. N. Simane ütleb, et see

alumine naabrinaine töötab xxx. G. M. vastab, et siis ta teab ju kõiki ja soovitab N.

Simanel sealt kähku jalga lasta.



15.01.2021 helistab G. M. N. Simanele ja ütleb, et kohe tullakse viimase juurde, üks

poiss, kes tuli nendega koos Valmierast. N. Simane ütleb, et ei mäleta. Tunnistaja

lisab, et kui kuuled, et uks lahti läheb, siis see kohe on tema.



30.01.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kus viimane on. G. M. vastab, et xxx

tänaval koos A. ja lähevad linna. N. Simane ise on kodu lähedal ja uurib, kas G. M.

tahtis kohtuda. G. M. jaatab ja lisab, et on väike jutt, sest süüdistatav on ainuke

inimene, kuid N. Simane katkestab ja ütleb, et kui G. M. lähemale jõuab, siis helistaks

ja saadakse kokku. G. M. on nõus.



31.01.2021 kell 13:22:00 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, mida viimane teeb. G.

M. on kodus. N. Simane ütleb, et ta on samuti kodus, kuid kui tunnistajal läheb tema

abi vaja, siis helistaks, ta aitab. G. M. uurib, kas N. Simane kolib täna. N. Simane

vastab, et täna kolib, kuid praegu tuli lihtsalt Sanitkale külla. G. M. uurib, kas abi

läheb tarvis. N. Simane vastab, et helistab, kui on vaja voodi kokku panna, sest

saadakse nüüd üle tee naabriteks. Pakutakse teineteisele oma abi. N. Simane lisab, et

talle sosistati kõrva, et võib ja kui miskit on, siis annab N. Simane hiljem teada.



31.01.2021 kell 16:33:35 helistab N. Simane G. M.ile ja ütleb, et on koos emaga veel

xxx tänaval, varsti kavatseb koju minna, kuid täpselt ei oska öelda ning kas G. M.

tahtis kohtuda. Viimane jaatab, et läbirääkimistele. N. Simane ütleb, et helistas ja

lubas aidata teiste kaudu. Kuna helistas tunnistajale, siis nii oligi, on sealsamas tsoonis

kursis, et kus, mis, kuidas. G. M. vastab, et ta saab aru sellest ja kui süüdistatav koju

jõuab, siis lihtsalt helistaks talle.



05.02.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja ütleb, et aga G. M. viskas talle need 20

eurot. G. M. vastab, et saatis ja vaadaku ja andku teada. N. Simane vastab, et kohe, ta

lihtsalt pole vaadanud, unustas küsida ja lisab, et tulid. Seejärel uurib, mis kell Valgas

ollakse. Saab vastuseks, et kell 9. N. Simane lisab, et kui miskit on, ollakse linnas.



07.02.2021 helistab G. M. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. N. Simane vastab, et

kodus, kuid alles hommikul saavad kohtuda, sest Sanita kavatses juba kell 10 magama

minna, et hommikul tõusta ja kusagil 30 euro eest oli. Pärib tunnistajalt edasi, kas

viimane need talle ära saatis. G. M. eitab, kuid lisab, et läheb kohe koju ja saadab. N.

Simane lubab hommikul kohe helistada.



08.02.2021 kell 12:41:16 helistab G. M. N. Simanele ja uurib, kuidas seal on, palju

maksab. N. Simane küsib vastu, et kas ta ei kirjutanud. G. M. vastab, et kirjutas, aga

kui palju ja millal see varsti on. N. Simane ütleb, et peab ootama kusagil pool tundi. G.

M. ütleb, et tal on raha.



08.02.2021 kell 13:48:29 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kas viimane on veel

koos S. . Eitava vastuse tõttu uurib, kas number on olemas. N. Simane tahab, et G. M.

helistaks ja küsiks, kas kell on või viskab kella peale, süüdistatav viskas uuel kellal

praegu, näitas täpselt kaks. Kontrollib enda oma, tundub, et seal miskipärast ei tulnud

välja. Las kontrollib, kui miskit on ja tulgu N. Simane poole. G. M. lubab kohe öelda.



08.02.2021 kell 16:36:39 helistab G. M. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. Saab

vastuseks, et veel xxx tänaval Sanita juures. G. M. lubab kohe tulla.



11.02.2021 helistab N. Simane G. M.ile ja uurib, kas tunnistaja on kursis ühe

inimesega, Läti Valkas, kus on aparaadid, elab kusagil seal B.. G. M. eitab ja mis

sellega on. N. Simane vastab, et ega siis G. M. pole kursis sellega, kes ühistest

tuttavatest kuritarvitab „oravat“. G. M. eitab.



22.02.2021 kell 22:21:58 helistab G. M. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. Saab

vastuseks, et xxx ema juures ja küsib vastu, kas G. M. kõllab talle, kes jaatab seda.



22.02.2021 kell 22:30:04 helistab G. M. N. Simanele ja küsib, kus N. Simane on ja

annab teada, et ta ise on siin käänaku juures, kui sõita silla juurde, kus kollane maja

on. N. Simane küsib, kas kümne peal. Saab jaatava vastuse ja G. M. küsib, et kas N.

Simane saab homseni talle paštakki anda. N. Simane nõustub.

179.

Kõrvutades kohtule esitatud tõendeid, ei ole võimalik teha järeldust, et N. Simane on

G. M.ile narkootikume edasi andnud. 04.01.2021 telefonikõne, millele prokurör

kohtuvaidlustes tugines, ei anna mingil viisil teha ühest järeldust, et justnimelt sel korral

N. Simane G. M.ile ühe grammi kanepit andis. Selles kõnes ei nimetata ühtki numbrit ega

väljendit, mis võimaldaks kokkusaamist narkootiliste ainetega seostada. Ka kõik

ülejäänud talletatud kõned on nii umbmäärased, et neist ei saa järeldada tõsikindlalt isegi

seda, et neis vestlustes oli narkootilise aine käitlemine teemaks.

180.

Seega on kohus seisukohal, et N. Simane poolt G. M.ile 1 grammi kanepi

edasiandmine jaanuaris 2021 ei ole tõendamist leidnud.

r) 2021 jaanuarist kuni 21.04.2021 I.R.ile kaheksal korral 0,25, 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o

kokku vähemalt 5 grammi kanepit.

181.

Süüdistatav N. Simane avaldab, et I. R. on tuttav, on andnud talle kanepit ja võimalik,

et 5 grammi.

182.

Kohus võttis asja juurde KrMS § 2911 alusel prokuratuuri, süüdistatava ja kaitsja

kokkuleppel tunnistaja I. R. kohtueelses menetluses 24.05.2021 antud ütlused ja

äratundmiseks esitamise protokolli ning avaldas need (XVI kd, lk 137-142). Tunnistaja

ütluste kohaselt võis ta viimati kanepit tarvitada 2021 aprillis. Ta teab Marikat, kelle

pärisnime ta ei tea. Esimest korda ostis Marikalt 3-4 kuud tagasi 2021. aastal kanepit,

viimane kord oli kuu või vähem tagasi. Ta ostis 0,25 või 0,5 grammi, tavaliselt ostiski

väikestes kogustes, kõige rohkem 1 gramm korraga enda tarbeks. 0,5 grammi kanepit

maksis Marika juures 10 eurot, kas suuremate koguste puhul oleks soodustust saanud,

tunnistaja ei tea. Käis Marika juures ühe korra pooleteise või kahe nädala jooksul. Kokku

said erinevatel tänavatel, kui tunnistaja talle helistas. Kanepi andis Marika üle õues,

korteris ei käinud. Üleandmise juures kedagi rohkem polnud. Kanep oli pakendatud

paberisse, tunnistaja juuresolekul midagi ei pakendatud. Samuti ei tea ta, kust võis olla

Marika kanep pärit. Tunnistaja helistas Marikale ja küsis nii: „Tere, kus oled?“ Kui

tunnistaja helistas Marikale, siis oli selge, miks, mingit mõistukõnet neil polnud. Suhtlema

hakkas Marikaga siis, kui hakkas temalt kanepit ostma. Kanep oli suhteliselt nõrga

toimega.

183.

Jälitustoimingute protokollidest nähtub, et ajavahemikul 09.11.2020 kuni 21.04.2021

on jäädvustatud I. R. ja N. Simane vahel kaks kõnet, mõlemad 01.03.2021. Neist

esimesest selgub, et I. R. on N. Simanest mööda sõitnud ja siis mõelnud, et võiks läbi

tulla. N. Simane lubab kohe helistada ja uurida, kuidas on ja tagasi helistada. Tagasi N.

Simane aga ei helista, vaid veidi rohkem kui kolm tundi hiljem helistab I. R. uuesti ja

ütleb, et ta sõidab. Süüdistatav teatab, et ta ei saa alla tulla ja palub I. R.l kohe sisse

astuda. Rohkem kõnesid salvestatud pole, kuid on võimalik, et neid on siiski veel, sest

tunnistaja avaldas, et tal oli ka teine number, millelt Marikale helistas, kuid selle kreedit

sai otsa, number blokeeriti ja tunnistaja viskas selle kaardi ära.

184.

Kokkuvõtvalt, kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, jälitustoimingu

protokollis jäädvustatust saab järeldada, et pooled mõistavad teineteist. Kõned viitavad

narkootilise aine käitlemisele ning on üldjoontes tunnistaja poolt kirjeldatud

käitumisviisiga kooskõlas. Samuti möönab süüdistatav ise, et on müünud tunnistajale

kanepit ning seda võis olla kokku 5 grammi.

185.

Seega loeb kohus tõendatuks, et N. Simane andis I. R.le edasi süüdistuses

nimetatud ajavahemikul 5 grammi kanepit ning seega omandas eelnevalt ise antud

koguse.

s) 2021 veebruarist kuni 2021 aprill V.Z.ile kolm korda nädalas 0,5, 1 ja 2 grammi kaupa,

s.o kokku vähemalt 26 grammi kanepit.

186.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 4 grammi kanepi edasi

andmine süüdistuses nimetatud ajal.

187.

Süüdistatav tunneb V. Z.i 2021. aasta jaanuarist-veebruarist ning teab sedagi, et

tunnistaja on narkootikume tarvitanud. N. Simane avaldab, et on V. Z.ile paar korda

kanepit suitsetamise jaoks andnud, aga raha selle eest ei võtnud. Ta on tuttav, tuli külla ja

paar korda andis süüdistatav kanepit suitsu tegemiseks.

188.

Tunnistaja 30.05.2023 kohtuistungil avaldas, et teab süüdistatav Nadežda Simanet

teise nimega – Marika. Tunnistaja on tarvitanud marihuaanat ja üks kord ecstasy’t.

Marihuaanat tarvitas veebruarist aprillini 2021. aastal. Marika kostitas teda sellega.

Marika teine nimi on Nadežda Simane. Tuttavaks sai laste kaudu, lapsed õppisid koos

koolis. Korraga võttis Marika käest 0,5 grammi. Marika ei tahtnud kunagi raha selle

kanepi eest. Kanepit sai siis, kui Marikal külas käis xxx tänaval xxx linnas. Alati külla

tulekust Marikat ette ei teavitanud ja alati tal polnud ka seda. Kanep oli pakendatud

fooliumisse. Mõju oli lõõgastav. Veebruarist aprillini sai ta Marika käest umbes 4-5 korda

nii kanepit. Kinnitab, et on ka kohtusaalis rääkinud tõtt. Tunnistaja kinnitab veel kord üle,

et perioodil veebruarist aprillini mõned korrad ainult võttis temalt natukese kaupa, seal

võis olla pool grammi, kolme kuu jooksul võis neid kordi olla 4-5, mis teeb kuni 2,5

grammi. Raha süüdistatav ei võtnud, tunnistaja viis N. Simanet selle eest poodi, tõi poest

midagi jms.

189.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



01.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et ta võib praegu ühe prooviks tuua. N.

Simane on nõus ja ütleb, et helistaja võib tulla samamoodi, kuhu on juurde sõitnud, N.

Simane on samuti samas kohas. Kõnes osalev tundmatu meesterahvas lausub, et N.

Simane tuleks ise alla.



04.02.2021 kell 18:56:20 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas viimane aitab.

Ta saab kell 19:04:32 vastuseks, et jah, kohe, ainult et ootama peab 15 minutit.



04.02.2021 kell 19:33:07 helistab N. Simane V. Z.ile, kõne kestab 48 sekundit, kuid

midagi ei räägita.



05.02.2021 kell 17:19:45 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas saad aidata.

Kell 17:22:29 saab vastuseks, et kusagil kell 6



05.02.2021 kell 18:22:43 helistab N. Simane V. Z.ile ja seletab, et tal on täna õe

sünnipäev, on kodus, paneb riidesse ja jookseb nagu seesamune ja ehk astuks V. Z.

praegu läbi. V. Z. uurib, et kas SEB-i juurde. N. Simane vastab eitavalt, et on

piirkonnas, kus G. elab, vaid üle tee. Ja kiiresti on vaja, 10-15 minutit. V. Z. ütleb, et

kohe.



05.02.2021 kell 18:25:26 helistab V. Z. N. Simanele, et trepikoda on lukus. Saab

vastuseks 29. Seejärel nendib V. Z., et järelikult tuli valesse kohta ja uurib, et ega see

ole seal, kus V.a elab. N. Simane vastab, et ei, kus G.ja punane vastasmaja, korter xxx.



05.02.2021 kell 19:17:53 saadab V. Z. N. Simanele SMS sisuga, et kas sa andsid kaks

0,5. Kell 19:19:32 saab vastuseks jah.



07.02.2021 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, kas viimane on linnas ja saades

jaatava vastuse ütleb, et sõidaks sinna, kuhu varasemalt helistajat sõidutanud on, ainult

ära hoovi sõida. V. Z. vastab, et on koos G.iga.



08.02.2021 kell 17:05:55 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, et sinu abi on vaja

ja jätkab kell 17:06:09 SMS-iga, et tunniks ajaks. Kell 17:07:07 vastab N. Simane

SMS-iga, et sealsamas xxx tn.



09.02.2021 kell 13:48:26 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et on maniküüris, oli

valjuhääldi peal ja seepärast ei saanud. N. Simane avaldab, et tal on enam-vähem ja

saab V. Z.i seal natuke aidata, 18 eest saab. V. Z. vastab, et heakene küll, täna kirjutab

see kutt kui miskit on, siis helistab. N. Simane uurib, et kas seal on kõik ebaselge. V.

Z. vastab, et jah, vaikus, ei tunnistatud üles, kust võtab, kuid kindlasti mitte xxx.

Lubatakse rääkida, kui kohtutakse.



10.02.2021 kell 19:56:36 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas aitad ja saab

kell 19:56:52 vastuse, et jah. Kell 19:57:22 lisab SMS-iga, et on sealsamas kollase

juures xxx tn. Kell 19:57:54 vastab V. Z., et tuleb 5 minuti pärast.



11.02.2021 kell 17:19:22 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, kas aitad 0,5 ja kell

17:22:27 saab vastuse, et ära niimoodi kirjuta ja lisab 17:22:32 SMS-iga, et ma aitan

ning 17:25:15 lisab veel, et rajoonis. Kell 17:30:47 saadab V. Z. SMS-i, et on siin.



13.02.2021 kell 11:22:25 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, mida viimane teeb ja

palub broneerida seal kolm jubinat. V. Z. uurib, et kas kohe. Saab vastuseks, et mitte

kohe, ei saa praegu kohtuda, palub vaid broneerida, jõuab kohe Lätini ja siis

kohtutakse. V. Z. peab kindlasti teada andma, et ei puutuks, kindlalt kolm. V. Z.

nõustub.



13.02.2021 kell 11:24:07 saadab N. Simane V. Z.ile SMS-i, mille sisuks on 5.



13.02.2021 kell 11:44:22 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, kas viimane on

kuttidega juba rääkinud. V. Z. vastab, et ta (meessoost) ei vasta, magab vist veel. Ja ta

ise on praegu kodus. N. Simane uurib, kas tal oleks 50 eurot, saab vastuseks, et ei. N.

Simane ütleb, et äkki tuleks tunnistaja tema juurde, ta annaks raha ja V. Z. võtab kohe

seal. V. Z. vastab, et nad leppisid temaga (meessoost) kokku, et ta eile tegi nagu 10-le.

N. Simane uurib, et maksimum, palju ta seal, 60 tahab viie eest. V. Z. vastab, et muidu

tahtis 13 eest, kui on 10 või rohkem, siis 10 euro eest. N. Simane vastab, et olgu, kui

12 eest, kui 10 ta 10 eest, kui aga viis, siis olgu vähemalt 12 eest. V. Z. vastab, et vist

küll, proovime nii. N. Simane uurib, et tuleb V. Z. tema juurde ja ta annab raha. V. Z.

vastab, et kui ta (meessoost) kirjutab, vastab, siis tuleb. N. Simane soovib, et V. Z.

kirjutaks, et kindlapeale broneerib viis. V. Z. nõustub.



13.02.2021 kell 14:02.08 saadab V. Z. SMS-i N. Simanele sisuga, et kohe on kõik

olemas.



13.02.2021 kell 14:17:39 helistab V. Z. N. Simanele ja viimane uurib, kas helistaja on

siin, et ta kirjutas, kuhu, SEB-i ees parklas. V. Z. nõustub.



16.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja nendib, et täitsa läks meelest ära, tööle, koju,

süüa teha, lasteaeda. N. Simane vastab, et kadusid ära, tal endal läks ka meelest, pärast

seda xxx, kuhugi kadus, saa sa aru, kuhu ta haitus. V. Z. vastab, et ta on jalgsi, kohe

tööle, lasteaeda, üldse pole aega. N. Simane uurib, kas helistaja astub täna läbi pead

parandama ja ütleb, et joome head teed. V. Z. vastab, et ta ei tea, tal on täna veel

kohustusi ja uurib, kas N. Simane ei tahaks suitsu teha. N. Simane vastab, et ta ju

räägib, et helistaja tuleks tema poole, jooksid teed. V. Z. vastab, et tal on mudilane

kaasas. N. Simane vastab, et mis siis. V. Z. ütleb seepeale, et ta astub kohe mudilasega

sisse.



18.02.2021 helistab N. Simane V. Z.ile ja uurib, mida viimane teeb. V. Z. vastab, et

uues maailmas ja hakkab varsti tagasi sõitma. N. Simane vastab, et ta tuli ka just koju

ja tahtis küsida, kas see kutt on ikkagi siin, kui midagi on, siis täna ei olnud lihtsalt

raha veel, kas vidinaid võib temalt (meessoost) võtta. V. Z. vastab, et lepitakse kokku,

ta uurib välja poole tunni jooksul. xxx on ta ise kusagil kell 10, on vaja ühele

inimesele bussi peale vastu minna ja kusagil kell 11 on kindlasti kodus. N. Simane

küsib, kas V. Z. seda ka seal saab aidata, Nastja. V. Z. vastab, et tema meelest pole

Nastjat vaja enam aidata. N. Simane ütleb, et ei, kas Nastja saab aidata. V. Z. vastab,

et ta ei tea, kas uurib, võib-olla ka mitte. N. Simane vastab, et helistagu V. Z. tagasi N.

Simanele ja öelgu. V. Z. nõustub.



20.02.2021 helistab V. Z. N. Simanele ja ütleb, et sai välja ja kas võib poisiga N.

Simane poole tulla. N. Simane vastab jaatavalt.

190.

Talletatud kõnedest ilmneb, et N. Simane ja V. Z.i kokkusaamised polnud juhuslikud,

mille raames N. Simane tunnistajale veidi kanepit suitsetamiseks andis. Kõnedest nähtub,

et suhtlus oli nende vahel üksnes ja vägagi tihe veebruaris 2021. On üheselt arusaadav, et

kõnelejad/sõnumineerijad saavad teineteisest väga hästi aru. Et vestluste sisus kajastub

aitamine, numbrid, siis on arusaadav, et jutt käib narkootilistest ainetest ja tõenäoliselt

kanepist. Kohtukoosseis loeb tõendatuks, et N. Simane on andnud V. Z. 05.02.2021 2x0,5

grammi kanepit ja 11.02.2021 0,5 grammi kanepit. 13.02.2021 ja 18.02.2021 kõnedest

ilmneb, et N. Simane eesmärgiks on saada hoopiski V. Z. kaudu soodsalt narkootilisi

aineid ja mida ilmselt 13.02.2021 ka sai. Ülejäänud salvestatud kõnedest pole võimalik

üheselt järeldada, millistest ainetest ja millistes kogustes jutt võiks käia ja kas kohtumised

ning reaalsed üleandmised üleüldse toimusid. Seega kokkuvõtlikult saab öelda, et

tõendamist on leidnud, et N. Simane veebruaris 2021 andis V. Z.ile vähemalt 1,5

grammi kanepit, mille ta ise eelnevalt pidi omandama.

t)

09.02.2021 A.B.ile vähemalt 3 grammi kanepit.

191.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 1 grammi kanepi edasi

andmine veebruaris 2021.

192.

N. Simane tunneb A.B.it mõned aastad. Viimasel ajal ei ole süüdistatav tunnistajat

näinud ega suhelnud, viimase aja all peab silmas ajavahemikku alates Inglismaalt

naasmisest. Tunnistaja on käinud korra xxx, kuid süüdistatav kinnitab, et tal polnud siis.

193.

A. B. tunnistajana kohtusse ei kutsutud, süüdistusakti tõendite nimekirjas teda samuti

nimetatud pole. Prokurör viitas süüdistuskõnes, et jälitustoimingu protokollis on

fikseeritud kõne A. B. ja N. Simane vahel 23.02.2021 (XV kd, tl 90). Sellest

jälitustoimingu protokollist nähtub, et A.B. on 08.06.2021 tunnistajana üle kuulatud ja ta

on andnud siis enda kontaktnumbri, milline kattub jälitustoimingu protokollis 23.02.2021

kell 17:28:48 N. Simanele helistanud isiku numbriga. Kõne sisust nähtub, et A.B. uurib N.

Simane käest, kuidas läheb ja kas nad võiksid kokku saada, ta ise on kodus veel. N.

Simane nõustub ja lepitakse kokku saada 10 minuti pärast ema õues. Sellega kõne piirdub

ning rohkem kontakte nimetatud isikute vahel perioodil 09.11.2020 kuni 21.04.2021 pole.

Sellest kõnest ei saa aga kuidagi teha järeldust, et selle sisu puudutas narkootikumide

käitlemist või soovi kokkusaamisel ilmtingimata seda teha. Samuti pole olnud võimalik

A.B. kokkusaamise põhjuse kohta küsida, süüdistatav eitab aga isikule kanepi edasi

andmist. Seega tuleb tõendite puudumise tõttu N. Simane selles episoodis õigeks

mõista.

u) ajavahemikul 10-20.02.2021 A.T.le 0,5 grammi kanepit;

194.

Süüdistatav N. Simane avaldas kohtuistungil, et ta tutvus A.T.ga mõned kuud enne

kinnipidamist. Tunnistaja tõi talle Louis Vuittoni koti, raha aga ei tahtnud ja ütles, et see

on kingituseks. Ta ise on moslem, ei tarvita narkootikume, aga palus pool grammi sõprade

jaoks ja süüdistatav andis selle ilma rahata.

195.

Tunnistaja A. T. 23.05.2023 kohtuistungil avaldab, et N. Simane on tuttav. Tunnistaja

on proovinud kanepit ja teadmata tablette, tarvitaja ei ole. Hollandis see juhtus.

Nadeždaga vahetas – tunnistaja käis Türgis ja tõi firma käekotte, salle ja siis tegid

vahetust, tunnistaja andis N. Simanele koti ja tema andis 0,5 grammi kanepit. See võis

juhtuda 2 aastat tagasi, s.o 2021. N. Simanet tutvustati talle kui Marikat alguses. Tutvus

kestis väga vähe, tunnistaja oli ainult 6 kuud xxx. Ta on korra näinud, kuidas N. Simane

andis G.ile ja kellelegi kanepit. See kanep oli külmkapi sees purgis, seal oli mitu palli.

Tunnistajale meenub, et see teine oli A. K.. Tasu maksmist tunnistaja ei näinud.

Tunnistaja sattus N. Simane poole tookord sõbranna V. Z. autoga. Tunnistaja seletab, et

kui politseis ütlusi võeti, siis see protseduur oli hästi kole. Tunnistajat ähvardati ja taheti

peksa jaoskonnas anda, et kui ei räägi, siis paneme kinni ja saad lõuga. Uurija tõusiski ja

tahtis lüüa, see oli meesuurija. Naisuurija pani ütlusi kirja. Tunnistaja tegi kõike, mis

öeldi. Tunnistaja oli toimunust šokis. Seda, mida täna kohtus rääkis, selleks pole

tunnistajat aga keegi survestanud.

196.

Jälitustoimingu protokollis on fikseeritud kaks kõnet A.T. ja N. Simane vahel

06.03.2021 (XV kd, tl 135). Nende sisust nähtub, et isikud on eelmisel päeval kohtunud ja

pidutsenud. A.T. tunneb huvi, et ta istub tüdrukutega ja need tahavad teada, kas midagi

huvitavat pole. N. Simane ütleb, et ei ole, aga on üks võimalus, kuid seal on kallis, 16-ga,

sest see arvestab oma teekonnaga 160 km siia ja tagasi. A. T. küsib ka, et kas seal triipu

pole ja saab eitava vastuse. Edasi räägitakse veel eelmisel päeval toimunust. Teises kõnes

mõned minutid hiljem tunnistaja ütleb N. Simanele, et palju on vaja. N. Simane ütleb, et

telefonis ei räägi ja kutsub enda poole rajooni, korter xxx, millega tunnistaja nõustub.

197.

Neist kõnedest saab teha järelduse, et vestlus puudutab osaliselt ka narkootilise aine

käitlemist ning A.T. on pigem kanepi vahendajaks kolmandatele isikutele. Eelöeldu ei sea

kahtluse alla tunnistaja ja süüdistatava poolt kohtuistungil avaldatut, et N. Simane on

andnud A. T.le vähemalt 0,5 grammi kanepit süüdistuses nimetatud ajal ja on samas selle

ise eelnevalt hankinud. Tunnistaja kohtuistungil antud ütluste usaldusväärsuses nimetatud

küsimuses pole alust kahelda ning süüdistatav ise möönab, et selline asi juhtus. Seega

loeb kohus käsiloleva episoodi tõendatuks.

v) 2021 veebruarist kuni märtsini A.K.ile kahel korral 0,5 grammi ja kahel korral 5 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 11 grammi kanepit kanepit;

198.

Süüdistuskõnes asus prokuratuur seisukohale, et on tõendatud 3,5 grammi kanepi edasi

andmine süüdistuses toodud ajal.

199.

Süüdistatav N. Simane kohtuistungil kinnitas, et tema pole sellist kuritegu toime

pannud. N. Simane avaldab, et ei saa öelda, et ta A. K.i tunneb, on teda küll näinud. Ta

käis N. Simane majanaabrite juurde esimesel korrusel, nägi teda maja juures õues ja oli

juhus, kus saadi kokku Maxima poe juures, kus tunnistaja süüdistatavat abistas viimasel

olnud suute poekottide tõttu. Eeluurimisel rääkis selle kohta teisti, sest oli väga närvis

ning ajas fakte sassi. Vanglasse käis pidevalt kaks meest, kellest üks rääkis kogu aeg, et

parem on, kui süüdistatav nõustub taoliste ütluste andmisega ja ei oska öelda, miks ta

kuidagi andiski selliseid ütlusi, nagu kirjas on.

200.

Tunnistaja A. K. kohtuistungil 30.05.2023 avaldas, et ta ei tea N. Simanet. Ta on

tarvitanud narkootilistest ainetest kanepit, kuid mis ajast alates, kui vana siis oli või millal

viimati, tunnistaja ei mäleta. Sõnab, et tal on väiksed probleemid mäluga, palju asju tuleb

meeles pidada kooli tõttu. Et nimede peale on halb mälu, siis ta ei tea, kas ta teab Marikat,

pilti tahaks näha. Võib-olla on ta elus suhelnud kellegi Marika-nimelise isikuga. xxx elas

lastekodus. Ta on käinud xxx tänaval SEB-i juures majas. Seal elas T. nimeline isik

esimesel korrusel, uks oli rohelist värvi. Tunnistaja aitas T., tõi riideid, raha, sööki. On

aidanud ka K.S.t ja tunneb ta kohtusaalis ära. N. Simanet aga ei tea ega tunne ära. 2021.

aastal elas xxx lastekodus, mis asus aadressil xxx. Kas 2021. aastal tunnistajal mingit

sissetulekut oli, ei oska vastata. Võib-olla on ta telefoni teel suhelnud N. Simane nimelise

isikuga, aga ta ei tea nimesid. Viimane kord, kuna sõitis teise linna, siis võttis 1 grammi

kanepit, see oli Tartu linnas, teine kord oli Tallinnas. Tunnistaja on tellinud narkootilisi

aineid internetist, tumeveebist.

201.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021:



14.12.2020 kell 00:09:44 saadab A. K. SMS-i N. Simanele: “Mary, hey, saaksid sa

paar raasukest anda, ma ei suuda magama jääda????“



15.12.2020 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. N. Simane vastab, et

mingu K. juurde, ta jättis võtmed. A. K. on nõus.



19.12.2021 helistab N. Simane A. K.ile ja ütleb, et viimane tuleks Sanitka juurde, ta

pole kodus, vaid Sanita ja Kaspari juures. A. K. lubab kohe tulla.



25.12.2020 helistab A. K. N. Simanele, et kas Marika juba magab. N. Simane ütleb, et

tuleks läbi ja A. K. vastab, et ta on juba siin, ukse taga.



01.01.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on. Saab vastuseks, et

linnas poes. A. K. ütleb, et tal on N. Simane abi vaja ja kuidas nad võiks kokku saada,

ta on N. Simane juures. N. Simane vastab, et ta on Siilikas ja siis tuleb A. K. juurde.

Suuri kilekotte pole, ei saanud alguses pihta, saab normaalselt kohale. A. K. lubab

oodata.



02.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et tervist, Marika, mis on, kus oled. N. Simane

ütleb, et mingu alla ema juurde, K. juures on ema. A. K. vastab, et sai aru.



03.01.2021 kell 15:42:33 helistab A. K. N. Simanele, kes ütleb, et tal saab kohe aku

tühjaks ja helistaja võiks minna ema juurde esimesele korrusele. A. K. on nõus.



03.01.2021 kell 15:42:33 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kuidas viimasel läheb.

N. Simane vastab, et normaalselt, tuli kodust just välja ja läks Savinka juurde. A. K.

ütleb: “Marika, mul on väga sinu abi vaja“. N. Simane vastab, et on kindel, et ei käi

praegu jalgsi kodus ära. A. K. ütleb, et äkki annaks võtme, teeb kõik ilusti ära, ei võta

rohkem, lihtsalt ideaalselt võtab. Nad kaifivad, väga kõvasti tahaks pahvida. N.

Simane ütleb, et poole tunni pärast võiks kokku saada. A. K. ütleb, et ei ole poolt

tundi, teeme kohe. N. Simane ütleb, et ei saa, tuli alles välja. A. K. nurub ikka võtit. N.

Simane ütleb, et seal ei ole ilma temata midagi teha, ei leia midagi üles. A. K. lubab

hiljem uuesti helistada.



05.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et kas viimane on kodus, saades jaatava

vastuse, lubab kohe läbi tulla. N. Simane on nõus.



16.01.2021 helistab A. K. N. Simanele, et Marika, kui järgmine kord veel läbi tuleb,

kohe ütleks. N. Simane küsib vastu, et kas A.ei uuriks miskit. A. K. aga jätkab, et kas

tahad nalja kuulda, tema (meessoost) petab alaealisi. N. Simane küsib, et päriselt või,

et alaealistele võtab. A. K. ütleb, et see isik aitab väikseid 15-aastaseid tüdrukuid ja

15-16-aastaseid poisse. Ja järgmine kord peab N. Simane kohe ütlema, sest see isik on

niigi pappi võlgu jäänud. N. Simane vastab, et selge.



04.02.2021 kell 18:25:48 helistab N. Simane A. K.ile ja viimane uurib, kuidas käsi

käib ja kuuldes, et justkui normaalselt, siis ütleb N. Simanele, et varsti helistab uuesti,

sest tal on vaja tunnike või kaks kedagi oodata. Uurib selle isiku käest ja helistab

tagasi, kui miskit on. N. Simane on nõus.



04.02.2021 kel 19:19:42 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, kus viimane on ja ütleb,

et ta ise on rajoonis kiriku juures. N. Simane ütleb, et helistaja tuleks tema juurde

Dimunsko parklasse. A. K. ütleb, et sai aru ja kohe tuleb.



07.02.2021 kell 13:42:08 saadab A. K. SMS-i N. Simanele sisuga, et on siin. Ja kell

13:42:24 saab vastuseks, et kohe tuleb välja.



09.02.2021 kell 22:42:32 helistab A. K. N. Simanele, et kas Mari kuuleb ja kas saab

homse hommikuni anda, homme tuleb raha, toob selle kohe tagasi. N. Simane ütleb, et

astugu läbi ja A. K. lubab seda kohe teha.



09.02.2021 kell 22:50:21 helistab A. K. N. Simanele, et viimane ei väljuks, patrull

seisab ja ta ise keerab vasakule, kui väljuda Saninka juures, siis kohe vasakule, mitte

paremale. N. Simane ütleb, et ta on kodus, rajoonis, korter xxx ja kas helistajal läheb

kaua. A. K. vastab, et tal läheb maksimaalselt 5-10 minutit. N. Simane on nõus.



11.02.2021 kell 19:00:18 saadab N. Simane SMS-i A. K.ile sisuga: “Tervist, mul on

olemas uued ilusad meeste asjad. Marika“



16.02.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uuritakse, kuidas teineteisel läheb ja kus

ollakse. N. Simane ütleb, et tal on vaja viieks minutiks kohtuda, tahab rääkida, kuid

mitte telefonis. A. K. lubab kohe välja minna. N. Simane ütleb, et ta on xxx ja läheb

veidi aega, vaja on rajooni poole liikuda ja siis vaadatakse, kus võiksid kohtuda. A. K.

ütleb, et N. Simane helistaks, kui rajoonile lähedal on ja lubab ise ka rajooni varsti

minna. N. Simane ütleb, et siis kohtutaksegi tema pool rajoonis. A. K. on nõus.



23.02.2021 kell 23:40:07 saadab A. K. SMS-i N. Simanele küsimusega, kas viimasel

on 50 lahti vahetada, umbes et 10 võtan ja 20 ja 20. Kell 23:40:32 saab vastuseks, et

jah ning 23:54:19 saabub N. Simanelt veel sõnum sisuga, et tule üles teisele korrusele.



01.03.2021 helistab N. Simane A. K.ile, et kus viimane on, sest teda on kohe vaja. A.

K. ütleb, et spordihalli juures. N. Simane palub A. K.il poodi minna, sest ta ise kuidagi

ei jõua. Osta tuleb suur pudel Vana Tallinnat. A. K. ütleb, et ta on 17-aastane, ei ole

veel 18. N. Simane ütleb seepeale, et kas A. K. ei leia kedagi ja uurib, kas raha on.

Saades vastuseks, et just nii palju, et N. Simane poolt läbi astuda. N. Simane ütleb, et

A. K. ostaks veel lisaks Maximast 200-grammise viina htebnõi Dar. Ja ta jääb Sanita

juurde poissi ootama. A. K. on nõus.



03.03.2021 kell 18:37:32 saadab N. Simane A. K.ile SMS-i sisuga, et kõik on OK ja

saab 18:39:31 vastuseks, et tal on ka kõik OK, et ootaks, tuleb varsti.



03.03.2021 kell 20:36:40 helistab N. Simane A. K.ile, et viimane ei viskaks pakki ära

ja kui on sealt midagi ära visanud, siis N. Simane tapab ta ära, kägistab ära, sest N.

Simanel läks meelest ära, mida ta sinna pani. Toogu kiiresti tagasi, halb hakkas. A. K.

vastab, et jookseb.



04.03.2021 helistab A. K. N. Simanele ja uurib, mida viimane teeb. Kuuldes, et N.

Simane on kodus, ütleb, et kohe tuleb tema juurde. N. Simane on nõus.

202.

Kõrvutades jälitustoimingute protokollides talletatud kõnesid, on selge, et nii

süüdistatav N. Simane kui ka tunnistaja A. K. ei rääkinud kohtuistungil selle kohta tõtt, et

nad teineteist ei tunne, on vaid põgusalt näinud. A. K. pöördub telefonikõnedes N. Simane

poole korduvalt kasutades nimesid Marika, Mary, Mari. N. Simane nimetab tunnistajat

samuti nii ees- kui ka perenime järgi. Lisaks usaldab N. Simane talle mingid võtmed. N.

Simane palub A. K.il isegi poest alkoholi hankida, kuigi viimane ütleb, et on veel 17-

aastane. Süüdistatav korduvalt kutsub tunnistajat enda poole ning tihtilugu on suhtlus

toimunud õhtusel või koguni öisel ajal. Seega on tõendamist leidnud, et N. Simane ja A.

K. tundsid suurepäraselt teineteist, suhtlus oli nimeline ja tihe ning usaldav. Samuti on

üheselt arusaadav, et kõnelejad/sõnumineerijad saavad teineteisest väga hästi aru. Et

vestluste sisus kajastub aitamine, numbrid, isegi korra kaifimine ning pahvimine, siis on

arusaadav, et jutt käib narkootilistest ainetest ja tõenäoliselt kanepist. Paraku salvestatud

kõnedest pole võimalik üheselt järeldada, millistest ainetest ja millistes kogustes jutt võiks

käia ja kas kohtumised ning reaalsed üleandmised üleüldse toimusid. Näiteks, 14.12.2020

raasukese saamise palvele ei laeku N. Simanelt vastust, 03.01.2021 lunib tunnistaja

süüdistatavalt võtit, et ise ideaalselt võtta, kuid seda ta N. Simanelt ei saa ja A. K., kes

lubab tagasi helistada, seda enam ei tee. 09.02.2021 ja 23.02.2021 kõnede sisust ei saa

üheselt järeldada, kas tõepoolest soovis A. K. raha laenata või seda väiksemateks

kupüürideks vahetada või siiski käis jutt narkootilise aine võlgu saamiseks ja kuni viie

grammi kanepi ostmiseks pakituna 1 grammi ning 2x2 grammisteks kogusteks. Samuti

pole teada, kas neil kordadel siiski reaalsed kohtumised toimusid, millest jutt käis jms

süüdistatavalt ja tunnistajalt seda keegi kohtuistungil ei küsinud. Tunnistaja A. T. (vt

otsuse p 195), avaldas kohtuistungil, et on korra näinud, kuidas N. Simane andis G.ile ja

kellelegi kanepit. See kanep oli külmkapi sees purgis, seal oli mitu palli. Tunnistajale

meenub, et see teine oli A. K.. Tasu maksmist tunnistaja ei näinud. Tunnistaja sattus N.

Simane poole tookord sõbranna V. Z. autoga. Paraku ei nähtu tunnistaja ütlustest, millal

selline episood võis toimuda, kas see võis jääda süüdistuses etteheidetud ajavahemiku

sisse ehk 2021 veebruarist kuni märtsini. Samuti ei saa tunnistaja ütlusest järeldada, kas

N. Simane andis emmale-kummale või mõlemale narkootilist ainet. Kui vaadelda

jälitustegevuse protokollides jäädvustatud kõnesid, siis neist nähtub, et N. Simane vältis

narkootilise aine edasiandmisel kolmandate isikute juuresolekut, mistõttu on ebausutav, et

ta usaldas juhututtavat A.T.t sedavõrd, et tema juuresolekul andis kanepit edasi suisa

kahele isikule või ühele kahest. Analüüsides V. Z.i ja A. K.i telefonikõnesid ja SMS-e N.

Simanega, ei nähtu neistki, et V. Z. oleks N. Simane juurde koos A. T.ga või A. K. kellegi

G.iga läinud. Küll andis V. Z. 07.02.2021 telefonikõnes N. Simanele teada, et ta on koos

G.iga. Samuti küsib V. Z. 20.02.2021 süüdistatavalt, kas ta võib koos poisiga tulla (vt

otsuse p 189). Seega pigem tuli kellegagi koos olemisest või koos tulemisest anda teisele

poolele märku. Eelkirjeldatu seab tunnistaja sellekohased ütlused veelgi rohkem kahtluse

alla. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused

kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks, mida kohus teebki,

sest veenvad tõendid puuduvad. Seega tuleb N. Simane käsilolevas episoodis õigeks

mõista.

w) 20.02.2021 ja 16.03.2021 V.R.ile 0,5 ja 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1,5 grammi

kanepit;

203.

Süüdistuskõnes prokurör loobus süüdistusest N. Simane vastu 16.03.2021. a episoodis

süü tõendamatuse tõttu, seda käsitles kohus kohtuotsuse punktides 106-107 ja kordama ei

hakka. Prokurör jäi aga selle juurde, et on tõendatud 20.02.2021 V.R.ile 1 grammi kanepi

andmine.

204.

Süüdistatav N. Simane eitab V. R. tundmist ja talle kanepi andmist.

205.

Prokurör viitas süüdistuskõnes, et jälitustoimingu protokollis on fikseeritud kõne V. R.

ja N. Simane vahel 20.02.2021. Sellest jälitustoimingu protokollist (XV kd, tl 83) nähtub,

et 20.02.2021 kell 18:48:49 helistab number xxxx N. Simane numbrile xxx ja tundmatu

isik uurib, kus N. Simane on. N. Simane vastab, et ta on xxx ja palub tundmatul isikul

mitte sõita nende majade juurde ning tulgu parem rohelisse õue. Tundmatu isik ütleb, et

sõidab ja jõuab paari minuti jooksul, kolme minuti pärast. N. Simane küsib, et palju

tundmatu isik annab. See vastab, et vähe. N. Simane küsib, kas 20 eurot, 10 annab

tundmatu isik ära. Vastuseks saab jah, jah, jah. Sellega kõne piirdub ning rohkem kontakte

nimetatud isikute vahel perioodil 09.11.2020 kuni 21.04.2021 pole.

206.

Süüdistatava N. Simane elukoha xxx läbiotsimisprotokollist (IV kd, tl 9-29) nähtub, et

esikust seinariiulilt leiti mobiiltelefon Samsung S10, millel kriimud ja mõrad. Ümber on

telefonil korpus. Telefoni tagakaanel sinine käsikirjaliste märkmetega silt. Telefonil on

kaks IMEI koodi. N. Simane sõnul on telefoni ekraanilukk 0306 ja see telefon kuulub

temale. Ese pakendatakse pakendisse xxx. Asitõendi vaatlusprotokolliga on vaadeldud

eelkirjeldatud mobiiltelefoni pakendist xxx (IV kd, tl 32-35). Selle tagumist osa katab

kaitsekaan ja telefonil on sees kaks SIM-kaarti numbritega xxx ja xxx. Mobiiltelefon on

töökorras ja ekraanilukukood on 0306. Kasutades arvutiprogrammi Cellebrite Reader

7.44.2.10 tuvastati mobiiltelefonis olevad andmed: telefoni mudel on Samsung SM-

G973F, abonentnumber xxx ning tuvastatud kontaktide hulgas on V. xxx.

207.

Kohtule on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti juhtivuurija Raigo Kivi poolt

15.12.2023 allkirjastatud õiend, et kriminaalasja 20260100002 raames kuulati 11.06.2020

tunnistajana üle V.R., kes andis oma kontaktandmeteks telefoninumbri xxx ( IXX kd, tl

84).

208.

Kohtukoosseis on seisukohal, et nimetatud tõendite pinnalt ei saa teha tõsikindlat

järeldust, et N. Simane andis 20.02.2021 V. R. edasi vähemalt 1 grammi kanepit. Seda

mitmel põhjusel. Esiteks V. R. tunnistajana kohtusse ei kutsutud, süüdistusakti tõendite

nimekirjas teda samuti nimetatud pole. Seega ei ole olnud võimalik tunnistaja käest

20.02.2021 kõne kohta küsida kasvõi juba seda, kas telefoniabonent xxx on tema

kasutuses ning millest 20.02.2021 räägiti. Kuigi talletatud kõnes kaustatakse rahalisi

väärtusi 20 ja 10 eurot, mis vastaks vastavalt ühele või poolele grammile kanepsile, ei saa

küsitlemata välistada, et V. R. ja N. Simane vahel võis olla ka võlasuhe. Lisaks jätab

kohus tähelepanuta ülalkirjeldatud politseiõiendi, sest see on koostatud politsei poolt ajal,

mil kohtumenetlus käsilolevas kriminaalasjas oli juba lõpusirgel. Õiendist nähtuv

kriminaalasja kohtueelse menetluse number pole seotud käsiloleva kriminaalasjade

numbritega, kuid nii numbrist kui ka märgitud ülekuulamisajast on järeldatav, et V. R.

kuulati üle 2020. aasta suvel ehk koguni pea aasta enne süüdistuses viidatud kuupäeva.

Järelikult pidi käsiloleva asja kohtueelse menetluse ajal politsei käsutuses olema V. R.

kontaktandmed, sh ka telefoninumber, mistõttu oleks saanud jälitustoimingute

protokollide koostamise ajal tunnistajat tehtud kõnega seostada. Millisel põhjusel uurija

üleüldse sellise õiendi 15.12.2023 koostas, jääb samuti õiendit lugedes selgusetuks.

Teiseks puudub kindlus, et telefoniabonent xxx oli 2021. a endiselt V. R. enda kasutuses

ega polnud näiteks antud pereliikme/lähedase kasutusse. Seega tuleb N. Simane tõendite

puudumise tõttu selles episoodis õigeks mõista.

x) 21.03.2021 L.L.ile ühe grammi kanepit

209.

Süüdistatav N. Simane avaldas, et tunneb L.L.it juba mõned aastad, suhted on

normaalsed. Samas N. Simane teada tunnistaja narkootikume ei tarvita ja ta pole L. L. ka

1 grammi kanepit müünud.

210.

Tunnistaja L. L. kohtuistungil 24.05.2023 selgitas, et N. Simane tema sõber.

Tunnistaja kinnitas, et ta on tarvitanud nii kanepit kui ka amfetamiini. Kanepit on

tarvitanud nooruses ja on saanud seda N. Simane käest. L. L. kinnitas, et ta tunneb

süüdistatavat mitu aastat ja on 1 grammi kanepit N. Simane käest saanud. See juhtus paar-

kolm aastat tagasi ja maksis selle eest 20 eurot. Kus see täpselt toimus, tunnistaja öelda ei

osanud, sest oli siis purjus.

211.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021. Nimetatud ajaperioodi jooksul on talletatud kaks kõnet L. L.i ja N. Simane

vahel 16.12.2020 ja 05.03.2021 (XIII kd, tl 160 ja XV kd, tl 133). Esimeses kõnes annab

L. L. teada, et sõidab järgmisel päeval xxx, siis selgub, et tunnistaja räägib tegelikult K. ja

uurides, kus Nadežda on, saab vastuseks, et Nadežda peseb neid rohtusid. Seepeale

tunnistaja avaldab, et kui ta rohud ära peseb, siis las helistab tunnistajale. 05.03.2021

telefonikõnes N. Simanele L. L. teatab, et tal on naaber hinge vaakumas ja normaalselt

vitamiine on vaja. N. Simane tunneb huvi, kui palju ja teatab, et siis on vaja kohale sõita.

L. L. vastab, et autot pannakse juba valmis ja kohe tulevad. Kui xxx jõuavad, siis tuleb N.

Simanele helistada ja ta ütleb, kuhu sõita L. L. lubab N. Simane juurest ka veel läbi sõita.

212.

Tunnistaja kohtuistungil antud ütlustes on ajaraamis, mil ta süüdistatavalt ühe grammi

kanepit sai, väga ebamäärane väites, et see juhtus kaks kuni kolm aastat tagasi. Tunnistajat

ristküsitleti 24.05.2023, seega võis sündmus toimuda 2020. või 2021. aastal, kuid

prokuratuur süüdistuses on ette heitnud 1 grammi kanepi müümist konkreetsel kuupäeval,

s.o 21.03.2021. Ka jälitustegevuse raames talletatud kõnedest pole kumbki tehtud

21.03.2021, nagu süüdistuses kirjas on. 21.03.2023 pole fikseeritud ainsatki kõnet/sõnumit

N. Simanele ega N. Simanelt endalt.

213.

Vastavalt KrMS § 268 lg-s 1 sätestatule toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud

süüdistuse muutmise ja täiendamise regulatsioon, mille kohaselt võib prokurör enne

kohtuliku uurimise lõpetamist süüdistust muuta ja täiendada, esitades muudatused ja

täiendused kirjalikult kohtule ja teistele kohtumenetluse pooltele. Kui süüdistuse

muutmise või täiendamise tõttu osutub süüdistuse tekst või süüdistusakt ebaülevaatlikuks,

võib kohus omal algatusel või kohtumenetluse poole taotlusel kohustada prokuröri

esitama uut süüdistuse tervikteksti või süüdistusakti. Riigikohtu varasemas praktikas on

osutatud nõudele, mille kohaselt puuduvad kohtul tulenevalt kriminaalmenetluses

kehtivast võistlevuse põhimõttest volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada,

samuti nõuda prokurörilt uue süüdistuse esitamist või olemasoleva süüdistuse muutmist.

KrMS § 268 lg-te 1 ja 5 kohaselt saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla

vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise

piirid8. Prokuratuur ei taotlenud süüdistuse muutmist ega täiendamist, veelgi enam, ka

kohtuvaidlustes prokurör leidis, et on tõendatud süüdistuses toodud kogus 1 gramm

kanepit ja aeg.

214.

Kokkuvõtvalt, alust pole kahelda tunnistaja ütlustes, et ta on saanud süüdistatavalt ühe

grammi kanepit, kuid ühegi tõendiga pole kinnitust leidnud, et see sündmus leidis aset 21.

märtsil 2021, nagu süüdistuses on N. Simanele ette heidetud. Seega tuleb N. Simane

selles episoodis õigeks mõista.

y) 2020. a detsembrist kuni 22.01.2021 igapäevaselt 0,5-1 grammi kaupa ja kahel korral 2

grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud xxx), s.o kokku vähemalt 25 grammi

kanepit. Kohus käsitleb siinkohal N. Simanele KarS § 185 lg 2 p 2,3 järgi esitatud

süüdistust, sest prokurör taotles kohtuvaidlustes N. Simanele KarS § 185 lg 2 p 2,3 järgi

8 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 07.11.2019. a otsus nr 1-18-86, p 61

esitatud süüdistuse J.S.le vähemalt 25 grammi kanepi müümises ümber kvalifitseerida

KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

215.

Süüdistatav N. Simane vastates kaitsja S. Erro küsimustele kohtuistungil ei osanud

öelda, kas ta tunneb J. N., nimi on ehk tuttav ja ta pole J. N.le müünud 25 grammi kanepit.

Kaitsja R. Ippolitovile vastates aga selgitas, et J. N. on tuttav noormees, kes aitas

küttepuudega. Ajas algselt sassi, et ei tunne, sest nimesid on palju. J. N. helistas

küttepuude küsimuses ja mõnikord laenas väikese summa raha. Ka näiteks siis, kui ta

telefoni teel J. N.lt küsis, et kui palju viimane tahtis süüdistatavale ära anda, kas 10 või 20,

pidas süüdistatav justnimelt silmas seda, kui palju tunnistaja saab võlast tagasi tuua.

Prokuröri küsimustele vastates süüdistatav avaldas, et ta sai J. N.ga tuttavaks 2021 ja

tutvus nii, et uuris tuttavatelt odavate küttepuude hankimise kohta ja keegi tuttavatest

ütles, et küsida võiks J. N. käest.

216.

Tunnistaja J.S. 23.05.2023 kohtuistungil süüdistatavaid ei tunne, kuid tunnistas, et on

tarvitanud kanepit umbes 15. eluaastast saati, kuid edasistest ütlustest keeldus, keegi teda

ähvardanud pole. Kohus võttis vastu ja avaldas J. N. 22.04.2021 ja 18.08.2021 kohtueelses

menetluses antud ütlused. 22.04.2021 ütlustes tunnistaja muuhulgas avaldas, et ta on

kanepit ostnud ka SEBi juurest xxx tänavalt. Kui K. ütles, et tal pole, siis tunnistaja

prooviski xxx tänavalt osta. xxx tänaval asub see maja vasakut kätt, on valget värvi

kortermaja. Teisel korrusel paremat kätt jäävas korteris elas mustlasrahvusest naisterahvas

nimega Marika ja ära on toodud telefoninumber xxx. Tema käest on tunnistaja korduvalt

ostnud kanepit. Marikal oli suurema toa kapisahtlis valmis kaalutud kanepi

fooliumpakikesed. Tunnistaja ei tea, mis kaaluga need kõik võiksid olla, kuid tunnistaja

ostis 0,5 ja 1 grammi kaupa. Mõnel korral, kui polnud valmis kaalutud, siis Marika kaalus

tunnistaja juuresolekul digitaalkaaluga soovitud koguse ja pakendas selle paberisse või

fooliumisse. Marika juures oli sama hind: 0,5 grammi maksis 10 eurot ja 1 gramm 20

eurot. Tunnistaja on Marika juurest ostnud 10-15 korda. Tunnistaja märgib veel, et ta ei

oska öelda, kas ta enda arvates näeb välja üle või alla 18-aastane nooruk, sest pikkust tal

on. Tavapoodides tubaka- ja alkoholitooteid talle ei müüa, küsitakse dokumenti.

Väikestest nurgapoodidest on õnnestunud neid aga osta. 18.08.2021 ülekuulamisel tunneb

ta Marikas ära fotode järgi Nadežda Simane näo järgi. Tunnistaja täpsustab, et esimest

korda ostis ta N. Simane käest kuu aega enne K.i kinnipidamist, see oli talvel ja võis olla

2021 või eelneva aasta lõpp, täpsemalt ei mäleta. Tunnistaja käis Marika juures tihti, võis

käia terve nädala igapäevaselt, kanepit võttis 0,5 grammi või 1 grammi kaupa. Kõige

suurem kogus, mille on võtnud korraga, on olnud 2 grammi. Võis ühes päevas käia ka

kaks korda Marika juures. Ta võis Marika juures käia kokku umbes kuu aega. Mingi aeg

Marika enam talle kanepit müüa ei tahtnud, põhjust ei tea, võib-olla keegi rääkis

tunnistajast halvasti. Ühe kuu jooksul käis tunnistaja Marika juures suhteliselt iga päev. 2

grammi kaupa on kahel korral võtnud.

217.

Kohtule on tõendina esitatud jälitustoimingute protokollid, milles on kajastamist

leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates 09.11.2020 kuni

21.04.2021.



03.01.2021 kell 18:14:15 saadab J.S. SMS-i N. Simanele küsimusega, et kas tuleb teed

jooma ja kell 18:14:43 saab ta vastuseks jah



05.01.2021 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. Saades

vastuseks, et jah, siis lubab J. N. 10 minuti pärast läbi tulla. N. Simane on nõus.



06.01.2021 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane

vastab, et kui tal on uks üleval kinni, siis mingu esimesele korrusele, aga ema peaks

seal üleval olema. J. N. lubab jõuda nii 10 minuti pärast. N. Simane on nõus lisades, et

kui seal uks kinni, siis esimesele.



07.01.2021 kell 21:43:49 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N.

Simane vastab eitavalt ja lisab, et tuleb hilja. Tunnistaja uurib, et see on millal. N.

Simane küsib vastu, et palju J. N. tahtis ära anda, kas 10 või 20. J. N. vastab, et 10.

Seepeale suunab N. Simane üles enda juurde ja lubab helistada õele, et ta aitaks J. N..

Viimane on nõus. N. Simane käsib helistada, kui J. N. seal on, siis N. Simane helistab

ja ütleb, et tema (naissoost) läheks J. N. juurde.



07.01.2021 kell 22:24:35 helistab N. Simane J. N. numbrile, et ta läheks üles, õde

tuleb kohe ja aitab. J. N. lubab paari minuti pärast seal olla.



08.01.2021 helistab J. N. N. Simanele, viimane küsib, et on ta üleval? J. N. vastab, et

just koputas. N. Simane vastab, et tuleb kohe üles.



09.01.2021 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N. Simane

vastab jaatavalt. J. N. lubab kohe läbi tulla, N. Simane on nõus.



14.01.2021 kell 11:55:32 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N.

Simane vastab eitades ja lisab, et läheb natuke aega ja helistab, kui jõuab, see võib

juhtuda 25-30 minuti pärast. J. N. on nõus.



14.01.2021 kell 22:56:33 helistab J. N. N. Simanele ja uurib, kas viimane on kodus. N.

Simane vastab, et veel on, kuid kauaks enam ei jää. Tunnistaja ütleb, et ta tuleks 20-30

minuti pärast. N. Simane on nõus.



16.01.2021 kell 16:37:24 saadab N. Simane SMS-i J.S.le sisuga, et kõik on OK.



16.01.2021 kell 20:45:21 helistab J. N. N. Simanele ja viimane ütleb, et ta ei saa aru,

miks poisid J. N. kohta nii avaldavad, otse näkku, üks ja teine. J. N. vastab, et oletame,

et A. kirjutas midagi, nagu püüdis külma teha. N. Simane vastab, et aga see teine, kes

oli, kas tema teab ka sind. J. N. vastab, et ei, ainult firma teab. N. Simane lubab

rääkida, uurida, milles asi ja praegu ei saa üldse pihta.



16.01.2021 kell 20:59:04 saadab J.S. SMS-i N. Simanele küsimusega, et ka võib

minna vanamemme juurde ülesõidu juures. Kell 20:59:05 lisab, et sinu poolt. Kell

20:59:54 N. Simane vastab SMS-iga, et mis mõttes minu poolt. Kell 21:00:19 J. N.

vastab omakorda, et no ma ju isiklikult ei tunne teda. Kell 21:00:59 vastab N. Simane,

et a sa tead K.it. Kell 21:01:29 vastab J. N., et tal on telefon välja lülitatud. Kell

21:01:55 vastab N. Simane, et no vot see on tema vanaema. Kell 21:03:58 küsib J. N.,

et no kui midagi on, kas keegi saab mind veel sinu juures aidata ja kell 21:04:04 lisab,

et sul on hea tee. Kell 21:07:58 vastab N. Simane: “J. mulle helistati praegu räägiti et

minu poolt ei oleks üldse mitte midagi. Aga kui sind nähakse siis on probleeme öeldi

ma ei tea mis probleemid teil on aga mind hoiatati“. Kell 21:09:23 vastab J. N., et

selge ja 21:12:44 lisab, et vanaema ütles, et tal ei ole midagi.



17.01.2021 kell 21:18:02 helistab J. N. N. Simanele ja küsib, kas viimane saab

rääkida. N. Simane on valmis kuulama. J. N. uurib, kas võib tulla ja oma sõbraga

tuttavaks teha. N. Simane vastab, et ei ole probleem, kui J. N. tuleb juttu ajama või

tunnistaja sõber tuleb, aga ta ei taha, et pärast N. Simanele see probleeme tekitaks. J.

N. vastab, et ta saab aru, aga sõbral temaga (meessoost) mingeid probleeme ei ole ja ta

ei tea, mida tema (meessoost) on kokku rääkinud tunnistaja kohta. N. Simane vastab,

et nad ütlesid kohe, et kui saavad teada, tekivad N. Simanel probleemid. Sest nad

käivad siia, N. Simane ei tea kaua/palju ja ütlesid, et kui midagi sellist on, siis

hakkavad N. Simane käest küsima. N. Simane palub J. N.l aru saada. Ta ei taha

probleeme endale, mees istub, probleemid panevad põntsu. Nad hakkavad pärast

mehele rääkima, siis on jama käes. J. N. vastab, et tal pole K.iga kunagi probleeme

olnud. N. Simane vastab, et kui poistega ära lahendab, siis ei ole probleeme. N.

Simane ei taha, et vanglast pärast helistatakse ja räägitakse. J. N. vastab, et ta siis ei

tule, aga kui sõbra saadab, siis temaga midagi sellist ei saa olema. N. Simane vastab,

et ta ei saa aidata ja ei taha kellegagi tutvuda.



17.01.2021 kell 21:21:53 saadab J.S. SMS-i N. Simanele sisuga, et see kutt on justkui

19-aastane ja ütles, et ta isegi suhtleb normaalselt K.iga, see tähendab, et probleeme

temaga ei oleks. Kui miskit on, vaat see sõber aitaks vahel ka mind ja ei oleks mingeid

probleeme.



21.01.2021 helistab J. N. N. Simanele, viimane ütleb kohe, et täna ta enam ei saa mitte

kuidagi aidata, üldse on tühjus. Kui miskit on, siis lubab helistada. J. N. nõustub.



22.01.2021 kell 14:55:27 saadab J.S. SMS-i N. Simanele küsimusega, et kas tuleb

poole tunnikese pärast teed jooma ning kell 14:55:27 saab ta vastuseks, et jah.

218.

Eelkirjeldatust saab järeldada, et kontakt poolte vahel kestis jälitustoimingutega kaetud

perioodist vähem kui kuu. See sai alguse 3. jaanuaril 2021 ja lõppes 22. jaanuaril 2021,

mil peeti kinni K.M.9. Kokku oli kontakte 11 päeval 19-st. Kõnede sisu analüüsides on

kohtukoosseis seisukohal, et ilmselgelt saavad pooled teineteisest vaevata aru ning viited

heale teele ja selle joomisele, probleemide tekkimisele, aitamisele annavad alust arvata, et

jutt on seotud narkootikumise käitlemisega. Paraku kõnede/sõnumite sisust enamat ei

selgu, millist narkootilist ainet ja millistes kogustes käideldi ja kas toimus ka selle reaalset

üleandmist. Selleks on need jälitustoimingute protokollides jäädvustatud kõned ja

sõnumid liialt umbmäärased. Ainsaks konkreetsemaks kõneks, mis käsitleb numbreid ning

millest võiks teha kaugeleulatuvamaid järeldusi, on 07.01.2021 kell 21:43:49 salvestatud

vestlus J. N. ja N. Simane vahel. See suhtlus on tegelikult palju laiaulatuslikum ning

kohus käsitles seda K. S. esitatud süüdistuse juures (vt kohtuotsuse punktid 590-592) ja

seda siinkohal üle kordama ei hakka. Prokuratuur heitis K.S.le ette, et K. S. müüs

07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J. N.le. Prokuratuur

tugines K. S. esitatud süüdistuses samuti 07.01.2021 kell 21:43:49 vestlusele J. N. ja N.

Simane vahel, leides, et see tõendab K. S. esitatud süüdistust. Kohus jõudis K. S. esitatud

süüdistuses järeldusele, et K. S. tuleb õigeks mõista. Tunnistaja J. N. enda käest kohtus

midagi küsida polnud võimalik ei K. S. esitatud süüdistuse episoodi osas ega ka

käsilolevas. Nii on selgusetu, mis eesmärgil kohtumisi N. Simanega kokku lepiti, kas

kokku saadi ning kas 07.01.2021 pidi J. N. tõepoolest tagastama võlast 10 eurot või siiski

soetama kanepit 0,5 grammi. Ja kui tõepoolest oli tegu 0,5 grammi kanepi käitlemisega,

siis kes ja kus seda üle andis. Süüdistatav oma süüd ei tunnistanud. Seega ainsaks tõendiks

N. Simane käsiloleva episoodis süüdi tunnistamiseks oleksid J. N. kohtueelses menetluses

antud ütlused. Paraku pole aga üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt

välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega

valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal

võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas

Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas

ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava

9 Kohtute infosüsteemist nähtub jõustunud kohtuotsus 1-21-4077, millega Tartu

Maakohus on 28.01.2022 süüdi tunnistanud K. M.. Kohtuotsuse kohaselt peeti isik kinni

22.01.2021.

tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10;

13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul.

Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel

ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel juhul tugineb,

on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Järelikult tuleb N. Simane

käsilolevas episoodis õigeks mõista.

219.

Kokkuvõtvalt on seega tõendatud, et N. Simane andis 2016 jaanuarist kuni 2018

detsembrini ja 2020 suvest kuni 21.04.2021 A.I.ile kokku vähemalt 42 grammi kanepit;

alates 2020 augusti lõpust kuni 21.04.2021 Ks.F.le kokku vähemalt 6 grammi; 2020

augusti lõpust kuni 21.04.2021 Hendriks Beksile kokku vähemalt 0,6 grammi; 2020. aasta

detsember kuni märts 2021 S. B.ile kokku vähemalt 21 grammi; 2020 augusti lõpust kuni

21.04.2021 A.B.kokku vähemalt 15 grammi; veebruaris 2021 K.F.le kokku vähemalt 14,5

grammi; 2020 september kuni 2021 jaanuar A.Z.ile kokku vähemalt 40 grammi;

detsember 2020 kuni 2021 märts D.K.ile kokku vähemalt 8 grammi; 2021 jaanuarist kuni

21.04.2021 I.R.ile kokku vähemalt 5 grammi; veebruaris 2021 V.Z.ile kokku vähemalt 1,5

grammi; 10-20.02.2021 A.T.le 0,5 grammi kanepit. See teeb edasiantud kanepi

koguseks vähemalt 154,10 grammi.

220.

Järgmisena käsitleb kohus Nadežda Simanele esitatud süüdistust selles, et

omandatud 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda

Simane ja Lo.S. enda kasutuses olevas korteris xxx, kuni need 21.04.2021

läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

221.

Kohus käsitles selles episoodis Lo.S. osalust ja rolli põhjalikult Lo.S. süüdistust

käsitledes (vt kohtuotsuse punktid 525-530), mistõttu siinkohal seda üle kordama ei

hakka. Kohtukoosseis asus seisukohale, et Lo. S. ei saa süüdi tunnistada

kaastäideviimises, sest tõendid, et Lo.S. oleks selle aine käitlemises KarS § 184

tähenduses osalenud, täiel määral puuduvad. Kohus mõistis Lo.S. õigeks.

222.

Seega tuleb vastata küsimusele, kas N. Simane on toime pannud etteheidetava teo.

223.

Nadežda Simane kohtuistungil avaldas, et vahistamise hetkel elas ta xxx, kuid sageli

jäi ka ema Lo.S. juurde xxx. Narkootikume hoidis ema juures viibimise ajal enda juures

kotis ning ema sellest üldse ei teadnud. Vaid korra, s.o üks päev enne kinnipidamist juhtus

nii, et narkootikumid jäid ema korterisse teise kohta. Ka elektrooniline kaal, mis ema

juurest leiti, kuulus süüdistatavale. Kanepit on omandanud Riiast 2020 oktoobri lõpust või

novembri algusest. Ühe korraga tõi Riiast 100 grammi. Riias käis kanepi järel kaks korda,

s.o kokku 200 grammi. Grammi eest maksis 12 eurot. Kanepit sai Riias kahelt inimeselt.

Pakitud oli fooliumisse 100 grammi kaupa. Riias käis bussi või rongiga. Selle kanepiga

läks ta ema elukohta, sest siis elas ta suurema osa ajast ema juures xxx. Ta ise pole

narkootikumide tarvitaja, aga enne kinnipidamist viimastel päevadel (kuni nädal enne) ei

saanud magada ja siis proovis närvide rahustamiseks. Ka läbiotsimisel leitud kanep

pärines Riiast ja plaanis oli seda müüa. Müügihind oli 20 eurot gramm. Inglismaalt

naasmise järel elas kuni jaanuar 2021 xxx, siis üüris korterit xxx. Ema juures oli ka, aga

seal ei elanud. Kanepit hakkas müüma majandusliku olukorra tõttu. Süüdistatav oli raskes

olukorras, esmalt võttis end arvele Töötukassas, otsis tööd, kõik vahendid olid otsas ja see

tingis meeleheites sellised teod. Aga ei olnud kavatsust pikka aega müüa, töötukassas pani

end kirja eesti keele õppesse ja tahtis tööle minna. Palju kanepi müügist raha sai, selle üle

ei pidanud suurt arvestust, ei olnud tegu suurte kogustega, polnud midagi üle lugeda.

Arestitud sularaha on sotsiaaltoetused ja lasteraha, kollast värvi sõrmus on süüdistatava

oma, selle ostis Inglismaalt, ja televiisor ka. Selle eest maksis 180 eurot. Kanepit ostis

Riiast Inglismaal teenitud säästude eest ja viis pandimajja ka kõrvarõngad ja

elektroonikat. Neid esemeid välja ostnud pole.

224.

21.04.2021 toimunud läbiotsimisel xxx teenistuskoer Ted märkis esmalt korteri

magamistoas diivani ja diivani kõrval rohelise riidega kaetud kuhja vahel olevat nurka

ning köögis vasakul pool seina ääres asuvat heledat kapikest. Sellest kapikesest leiti ja

võeti ära helehalli värvi väike kaal Pocket Sčale (ilma patareideta) – pakend LOLITA3.

Magamistoas koera Ted poolt märgitud kohast, s.o diivani ja rohelise kattega kaetud kuhja

vahelt, kuhjas olnud patjade alt leiti ja võeti ära punast värvi kollakate täpiline metalltops

kaanega, mille peale oli kirjutatud „suhkur“. Selles topsis olid 9 fooliumisse keeratud

pakikest, milles rohelist värvi taimne puru. Kõik see pakendati paberkotti pealkirjaga

pakend LOLITA4 (III kd, tl 127-142).

225.

Narkootilise aine ekspertiis viidi läbi eelnimetatud leitud ja ära võetud taimse puru

suhtes. Seda topsi sees fooliumis olnud taimset puru eraldi vaadeldud ega kaalutud pole,

kuid nii ekspertiisimäärusest kui ka narkootilise aine ekspertiisiaktist selgub, et ekspertide

käsutusse anti 21.04.2021 xxx Lo.S. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

punast värvi kollakate täpiline metalltops kaanega, mille peale oli kirjutatud „suhkur“,

milles olid 9 fooliumisse keeratud pakikest, milles rohelist värvi taimne puru – pakend

LOLITA4. Ekspertarvamuses aktus nr 21E-AN0621 on sedastatud, et ekspertiisiks

esitatud rohelised taimeosad massiga 83,48 g pakendist LOLITA4 on kanepiõisikud, mille

THC sisaldus on 18%.

226.

Nimetatud tõenditega on seega kinnitust leidnud fakt, et Lo.S. elukohast xxx leiti

narkootilist ainet kanep THC sisaldusega 18% ning seda oli 83,48 grammi.

227.

Paberkott, milles punast värvi kollakate täpiline metalltops kaanega, mille peale oli

kirjutatud „suhkur“, milles olid 9 fooliumisse keeratud pakikest, milles rohelist värvi

taimne puru – pakend LOLITA4 esitati edasisteks ekspertiisitoiminguteks EKEI DNA-

osakonda. Ekspertiisiks võeti ekspertiisiobjektidelt erinevaid proove, kuid Lolita ega

Nadežda Simane DNA-profiile tulemustega seostada ei saadud (III kd, tl 165-170).

228.

Järgnevalt jõudsid ekspertiisiobjektid pakendis LOLITA4 (11 fooliumitükki üheksa

fooliumikogumina) sõrmejäljeekspertiisi. Ekspertiisiaktis 21E-SS0016 ekspertarvamuse

punktis 1 on sedastatud, et ekspertiisiks esitatud 11 fooliumitükilt avastatud naha

papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isiku identifitseerimist viis

sõrmejälje fragmenti. Punktis 2 konstateerib ekspert, et uuritavatelt fooliumitükkidelt

avastatud isiku identifitseerimist võimaldavad viis sõrmejälje fragmenti on jätnud

Nadežda Simane parema käe pöidla, nimetu sõrme, väikese sõrme ja vasaku käe pöidla

ning nimetissõrmega (III kd, lk 171-176).

229.

Eelkirjeldatu annab tunnistust sellest, et Nadežda Simanel on konkreetne kokkupuude

läbiotsimisel leitud 83,48 grammi kanepiga. Järeldus on kooskõlas süüdistatava N. Simane

kohtuistungil avaldatuga, milles ta kinnitas, et xxx leitud kanep kuulub talle. Nimetatud

tõenditele tuginedes loeb kohus tõendatuks, et Nadežda Simane omandas ja hoidis

83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid xxx, kuni need 21.04.2021

läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

230.

Nadežda Simanele on süüdistus esitatud veel selles, et ta käitles perioodil 2016

jaanuarist kuni 21.04.2021 Valga linnas suures koguses narkootilist ainet kanepit

grupis järgnevalt:



2016 jaanuarist kuni 2019 märtsini omandas Nadežda Simane eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel Valga linnas vähemalt 206,5 grammi kanepit;



2020 veebruarist kuni 21.04.2021 omandas Nadežda Simane Mollija

Matuļēvičalt Valga linnas Raudtee tn 3-4 vähemalt 1969 grammi kanepit.

231.

Peale kanepi omandamist käitles Nadežda Simane ebaseaduslikult ja korduvalt grupis

Lo.S. ja Hendriks Beksiga ühiselt ja kooskõlastatud isikutevahelise rollijaotusega

narkootilist ainet suures koguses. Nadežda Simane hoidis kanepit oma elukohas xxx, xxx

linnas xxx ning Lo.S. elukohas xxx. Nadežda Simane toimetas käitlemise eesmärgil

kanepit Lo.S. elukohta xxx, kus Nadežda Simane äraoleku ajal oli Lo.S. ülesanne anda

edasi kanepit isikutele, kes tulevad korterisse kanepit ostma. Hendriks Beks vahendas

Nadežda Simane kanepit, saates erinevaid isikuid Nadežda Simane juurde ning Nadežda

Simane andis kanepit Hendriks Beksile, kes omakorda andis kanepit edasi erinevatele

isikutele.

a) 2016 jaanuarist kuni 2019 märtsini omandas Nadežda Simane eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel Valga linnas vähemalt 206,5 grammi kanepit.

232.

Kohtuvaidlustes jõudis prokuratuur järeldusele, et see episood on tõendatud osaliselt,

s.o väiksemas koguses. Prokurör leidis, et tõendatud on N. Simane poolt vähemalt 59,5

grammi kanepi omandamine (sellest müüs 2016-2019 42 grammi kanepit A.I.ile ja 17,5

grammi A.Š.ile).

233.

Kohus käsitles kohtuotsuse punktides 110-116 N. Simane poolt kanepi edasiandmist

A. I.ile ja A. S. põhjalikult ning siinkohal põhjendusi uuesti üle kordama ei hakka.

Kokkuvõtvalt jõudis kohus seisukohale, et tõendatud on N. Simane poolt kanepi

edasiandmine A. I.ile vähemalt 42 grammi kanepi ulatuses ajaperioodil 2016 jaanuar kuni

2018 detsember. Küll jäi tõendamata asjaolu, et tunnistaja A. Š. sai süüdistatava N.

Simane käest kanepit 2018. aastal ning kohus mõistis süüdistatava selles episoodis õigeks.

234.

Seda, millisest kohast või kelle käest N. Simane sel ajal kanepit hankis, keegi tema

käest kohtuistungil ei küsinud. Kohtule pole esitatud ka muid tõendiallikaid, millest oleks

võimalik sellist järeldust teha. Küll välistab kohus süüdistuses nimetatud ajaperioodist

2019. aasta. Süüdistatav on avaldanud, et lahkus pärast aastavahetust jaanuaris

Inglismaale ega naasnud sealt enne 2020. aasta augusti teist poolt, vt kohtuotsuse p 111.

235.

Seega jaatab kohtukoosseis fakti, et 2016 jaanuarist kuni 2018 detsembrini

omandas Nadežda Simane eeluurimisel tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt

42 grammi kanepit.

b) 2020 veebruarist kuni 21.04.2021 omandas Nadežda Simane Mollija Matuļēvičalt xxx

vähemalt 1969 grammi kanepit

236.

Kohtulikes vaidlustes prokuratuur vähendas nimetatud kogust, leides et on leidnud

tõendamist see kogus, mille koguse müük on tõendamist leidnud, s.o kokku 988 grammi

kanepit ja lisaks omandatud 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid

Nadežda Simane ja Lo.S. enda kasutuses olevas korteris xxx kuni need 21.04.2021

läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

237.

Esmalt tõendatud müügikogusest. Kohus jõudis punktis järeldusele, et N. Simane on

kokku edasi andnud 154,10 grammi kanepit. Sellest tuleb maha arvata 2016-2018

tunnistaja A. I.ile müüdud kogus 42 grammi. Seega omandas N. Simane vähemalt 112,10

grammi kanepit, kuid seda perioodil 2020 augusti lõpp kuni 21.04.2021. Nii nagu

eelnevaski süüdistuse punktis, tuleb siingi perioodi korrigeerida N. Simane Inglismaal

veedetud aja tõttu, vt kohtuotsuse punkt 111. Seega loeb kohus tõendatuks, et

ajavahemikul 2020 augusti lõpp kuni 21.04.2021 omandas N. Simane vähemalt

112,10 grammi kanepit, mille müüs või andis süüdistuses nimetatud ja kohtu poolt

tõendatuks loetud isikutele.

238.

Teiseks selle kanepi omandamine M. Matulevičalt xxx. N. Simane ütluste kohaselt

omandas ta kanepit Riiast ning eitab selle saamist/ostmist M. Matulevičalt. Süüdistatava

kohtueelses menetluses antud ütlusi usaldusväärsuse kontrolliks selles küsimuses avaldada

ei palutud, seega on süüdistatava ütlused menetluse kestel olnud ühetaolised. M.

Matuleviča on samuti eitanud N. Simanele kanepi andmist. 18.01.2024 kohtuistungil

Mollija Matuleviča vastab kohtu küsimusele N. Simanele kanepi andmise kohta: „Ei

kordagi, see on selline äri, kus igaüks vastutab enda eest ja igaüks toob endale ise.“

(XVIII kd, tl 190). Isikute ütlused, jälitustoimingute protokollid ega ühegi ekspertiisi

tulemus ehk ükski kohtule esitatud tõend ei ole kinnitanud, et M. Matuleviča andis kanepit

N. Simanele. Kohus on samale järeldusele jõudnud ka kohtuotsuse punktides 48 ja 63-65.

239.

Kohus ei suuda süüdistusaktist välja lugeda, kas prokuratuur arvab N. Simanelt

läbiotsimisel leitud ja ära võetud 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid selle

koguse hulka, mille omandamist M. Matulevičalt xxx N. Simanele ette heidetakse.

Süüdistusakti tekst sellele selgelt ja arusaadavalt ei viita10. Küll rääkis ja kirjutas prokurör

süüdistuskõnes11 järgmist: “Tõendid: Süüdistatav Nadežda Simane eitab Mollija

Matuļēvičalt kanepi saamist. Sama kinnitab kohtus ka Mollija Matuļēviča.

Jälitustoimingutega kogutud tõendid kinnitavad grupis tegutsemist, Mollija Matuļēviča

andis kanepit edasi ka Nadežda Simanele. Millise koguse kanepit andis Mollija

Matuļēviča edasi Nadežda Simanele? On leidnud tõendamist see kogus, mille koguse

müük on tõendamist leidnud, s.o kokku 988 grammi kanepit ja lisaks omandatud 83,48

grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane ja Lo.S. enda

kasutuses olevas korteris xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.“

10 Siinkohal tuleb taaskord nentida, et kogu süüdistuse tekst on laialivalguv, kohati

arusaamatu ülesehitusega ja ebaselge, keda milles tegelikult süüdistatakse, kes kellega

millistes episoodides grupis tegutses või ei tegutsenud jne. Nii näiteks ilmneb A.M.

süüdistusest, et peale kanepi omandamist perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 A.M.

hoidis grupis Mollija Matuļēvičaga kanepit ühises elukohas xxx. Vastavalt rollijaotusele

grupis, andis Mollija Matuļēviča kanepit edasi varalise kasu saamise eesmärgil perioodil

2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele korduvalt erinevates kogustes

vähemalt 2290,71 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid Nadežda Simane koos Lo.S. hoidsid xxx kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel

leiti ja ära võeti. Mollija Matulevičsile esitatud süüdistuses on kirjas, et peale kanepi

omandamist hoidis Mollija Matuļēviča grupis A.M. kanepit xxx linnas nende ühises

elukohas ning andis edasi 2019. aasta juunist kuni 21.04.2021 Nadežda Simanele

korduvalt erinevates kogustes vähemalt 1969 grammi kanepit, millest 83,48 grammi 18%

THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid Nadežda Simane grupis Lo.S. xxx, kuni need

21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

11 Süüdistuskõne lk 30

Sellest saab järeldada, et prokurtuur nii arvab. Lisaks märgib prokurör süüdistuskõnes12

järgmist: “DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0589 21.06.2021: viiendalt fooliumpakikeselt

(pakend LOLITA4) saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.

Saadud tulemuste alusel ei saa välistada M.V.lt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis. Seega on kanep M.V.lt jõudnud Mollija Matulevičani,

sealt Nadežda Simaneni.“

240.

Prokuröri poolt nimetatud ekspertiisiakti nr 21E-GE0589 on kohus käsitlenud

põhjalikult M.V.le esitatud süüdistuse analüüsis, vt kohtuotsuse p 462-469, mistõttu seda

siinkohal uuesti ei korda. Kokkuvõtlikult kohus jõudis järeldusele, et M. V. sidumiseks

kaassüüdistatavate juurest leitud narkootiliste ainete pakenditega määratud DNA-

ekspertiisiaktides sedastatut, sh ka aktis nr 21E-GE0589, ei saa pidada lubatavaks

tõendiks. Eksperdiarvamuse kujunemist ei saa pidada jälgitavaks, selgeks ja

kontrollitavaks olukorras, kus ekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjali päritolus ja seotuses

M. V. ei saa olla kindel. Isegi juhul, kui pidada vastavaid ekspertiisiakte lubatavateks,

võimaldaks antud kriminaalasjas teha mingeidki järeldusi M. V. seotuse kohta kanepiga

vaid ekspertiisiakt nr 21E-GE0444, kuid ülejäänud ekspertiisiaktid, sh ka akt nr 21E-

GE0589 ei kinnitanud M. V. seotust kanepiga. Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0589 (pakend

LOLITA4) selgub, et ühest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam

kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei saanud välistada M. V. pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist selles segaproovis. Tõenäosusarvutust läbi viidud ei ole. Seega

arvestades Riigikohtu praktikat13, on samavõrd tõenäoline, et proovides ei sisaldunud M.

V. DNA-d. Ülejäänud proovidest saadud tulemused ei olnud seostatavad M. V. DNA-

profiiliga või ei õnnestunud proovidest DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele,

mistõttu ei olnud saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes

proovides sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (XVII kd, tl 197-202). Seega pole

ekspertiisiakt lubatavaks tõendiks käsilolevas episoodis ning see langeb ära.

241.

Prokurör leidis, et süüdistuskõnes, et jälitustoimingutega kogutud tõendid kinnitavad

tegutsemist grupis. Kohtule jäävad arusaamatuks, millistele jälitustoimingutega kogutud

tõenditele prokuratuur tugineb. Kohtule on esitatud jälitustoimingute protokollid, milles

on kajastamist leidnud N. Simanele ja tema enda poolt tehtud kõned ja sõnumid alates

09.11.2020 kuni 21.04.2021. Ühtki kõnet või sõnumit N. Simane ja M. Matuleviča vahel

sel ajal talletatud pole, kohtule esitatud varjatud jälgimise protokollid ei anna samuti

sellist teavet. Kohus on N. Simane poolt kanepi edasi andmist käsitledes kokkuvõtvalt

refereerinud pea kõiki kõnesid ja SMS-e, mida N. Simane ise tegi või talle tehti. Ühestki

ei nähtu, et N. Simane oleks suunanud kedagi M. Matuleviča või ka vanaema/vanamemme

juurde või vastupidi. Ainsana võtab vanamemme juurde minemise teema N. Simanega

üles J. N. 16.01.2021 SMS-ides (vt kohtuotsuse punkt 217), kuid omaalgatuslikult ning N.

Simane sellega kaasa ei lähe, ühtki juhist või soovitust ei anna. Ka K.M.e poolt või talle

tehtud kõnedest, mis on jäädvustatud jälitustoimingute protokollis ja kohtule esitatud (XI

ja XII köide), ei saa teha järeldust, et N. Simane omandas M. Matulevičalt kanepit, hoidis

seda ja andis ka edasi või käitlesid muul viisil grupis.

242.

Kohus on hoopiski seisukohal, et Nadežda Simane kohtus antud ütlused temalt leitud

ja ka edasi antud kanepi päritolu kohta on tõesed ning kokku langevad tehioludega.

Nimelt avaldas N. Simane, et ta ostis sügisest 2020 kuni kinnipidamiseni kanepit Riiast,

12 Süüdistuskõne lk 40

13 RKKKo nr 3-1-1-29-14, p 12

seda tegi ta kahel korral ja kokku soetas 200 grammi, korraga omandas 100 grammi.

Kohus luges tõendatuks, et N. Simane andis kanepit edasi kokku 154,10 grammi eest, kuid

sellest 42 grammi andis edasi 2016. a jaanuarist 2018. a detsembrini A. I.ile. Kust pärines

A. I.ile edasi antud kanep, pole kohtueelses menetluses tuvastatud, vt ülal. Seega

Inglismaalt naasmise järel augusti lõpus 2020 kuni kinnipidamiseni 21.04.2021 andis N.

Simane edasi 112,10 grammi kanepit. Kui liita sellele kogusele juurde temalt 21.04.2021

leitud ja ära võetud kanepi kogus 83,48 grammi, siis see teeb kokku 195,58 grammi.

Lisaks N. Simane avaldas, et ta ise nädalajagu enne kinnipidamist proovis kanepit, sest

und ei tulnud. Kindlasti on teatud kogus kaotsi läinud ka kaalumistega, sest kaaludes isegi

digitaalse kaaluga, tekivad mõõtmisvead.

243.

Kokkuvõtvalt loeb kohus tõendatuks, et ajavahemikul 2020 augusti lõpp kuni

21.04.2021 omandas N. Simane vähemalt 195,58 grammi kanepit, millest 83,48

grammi läbiotsimisel 21.04.2021 leiti ja ära võeti.

244.

Kolmandaks omandatud kanepi käitlemisest korduvalt grupis Lo.S. ja Hendriks

Beksiga ühiselt ja kooskõlastatud isikutevahelise rollijaotusega. Seda etteheidet on kohus

põhjalikult käsitlenud Nii Lo. S. kui ka H. Beksi süüdistusi analüüsides ning siinkohal

neid üle kordama ei asu, vt kohtuotsuse p-d 515-530, 537-545. Kokkuvõtvalt, kohus

jõudis Lo. S. süüdistusi analüüsides järeldusele, et Lo. Simane tuleb tervikuna õigeks

mõista, mis tähendab, et ka N. Simanega grupis tegutsemise osas. H. Beksi tunnistas küll

kohus osaliselt süüdi, kuid seda mitte N. Simanega grupis tegutsemise osas. Kohus leidis,

et H. Beks sai N. Simanelt suitsetamiseks kanepit kokku 0,6 grammi. Tõendamist ei

leidnud aga etteheited, et H. Beks sai 14,5 grammi kanepit N. Simanelt ja H. Beks

vahendas N. Simane kanepit selliselt, et saatis erinevaid isikuid N. Simane juurde kanepit

ostma. Seega ei leidnud tõendamist narkootilise aine suures koguses korduv käitlemine

ning seda ka mitte grupis.

245.

Seega pole leidnud tõendamist, et N. Simane oleks tegutsenud grupis Lo.S., Hendriks

Beksiga või Mollija Matulevičaga.

246.

Veel heidetakse Nadežda Simanele ette 2021. a aprillis xxx linnas eeluurimisel

tuvastamata isikult ühe LSD margi, mida tarvitas 2021 aprillis, omandamist ning ka

2021 aprillis vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli, alprasolaami ja

nordasepaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021,

omandamist.

247.

Kohtuistungil N. Simane avaldas, et ta ei ütleks, et ta tarvitas enne vahistamist

narkootikume, vaid neil olid ilma retseptita psühhotroopsed ravimid. Üks kord, kui oli

sõpradega, siis proovis LSD. Xsanax on unerohi, sest süüdistataval olid unehäired, ei

saanud magama jääda ja Tramadol on valuvaigisti ja see näitas, et ta oleks justkui

narkootilisi aineid tarvitanud.

248.

Peale süüdistatava ütluste LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiidi tarvitamise kohta

muid tõendeid käsilolevas kriminaalasjas kohtule esitatud pole. N. Simane sellekohaseid

kohtueelses menetluses antud ütlusi keegi avaldada ei soovinud usaldusväärsuse

kontrollimiseks. Järelikult pole alust kahelda nende õigsuses ning N. Simane poolt süüteo

toimepanemise õigeksvõtu motiivides.

249.

Tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami tarvitamise kohta on kohtule esitatud Tartu

Ülikooli Kliinikumi joobeseisundi tuvastamise saatekiri 20210421-174995/01-51-24560

(IV kd, tl 1). Sellest nähtub, et uriiniproov analüüsiks on süüdistatavalt võetud 21.04.2021

kell 18:30 ning uuringuakti 601T kohaselt tuvastati proovis eelnimetatud ained.

Prokuratuur esitas kohtule tõendina Politsei- ja piirivalveameti vanemuurija poolt

käsikirjaliselt allkirjastatud teatise isikule väljakirjutatud ravimite kohta. Selle teatise

kohaselt haigekassa andmetel Nadežda Simanele ei ole välja kirjutatud toimeainega

alprasolaami, tramadooli ja nordasepaami sisaldavaid ravimeid. Paraku kannab teatis

kuupäeva 25.08.2020 ehk on välja antud pea kaheksa kuud varem, kui N. Simane

kinni peeti (21.04.2021) ja proov analüüsimiseks võeti (21.04.2021). Seega ei kajasta

teatises sisalduv info 2021. aastal N. Simanele välja kirjutatud või mitte välja kirjutatud

ravimite kohta, vaid hoopiski aasta 2020 kohta, mis aga väljub süüdistuse piiridest.

Päringut haigekassale ja selle vastust samuti kohtule esitatud pole, mistõttu arvestades

teatisel olevat kuupäeva ning asjaolu, et selliseid teatisi esitati ka teiste kaassüüdistatavate

kohta, siis eksisteerib põhjendatud kahtlus, kas üleüldse vastavaid päringuid tehti.

Süüdistatav kohtuistungil tunnistas, et arsti ettekirjutust ehk retsepti tal selleks polnud

ning ta tarvitas unehäirete tõttu retseptita ravimeid. Analüüsitulemuste ja süüdistatava

ütluste alusel on tõendatud 2021 aprillis vähemalt ühe tarvitamiskoguse tramadooli,

alprasolaami ja nordasepaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist

21.04.2021, omandamist.

250.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

251.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Määruse lisa 1 III nimekirjas on tramadool,

alprasolaam ja nordasepaam kajastuvad IV nimekirjas.

252.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kohtutoksikoloogiaeksperdi

esitatud vastusest teabenõudele (V kd, lk 115-118), kus on märgitud narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist

joovet tekitavad annused, nähtub, et LSD puhul on selliseks koguseks 1,63 milligrammi

ehk 0,00163 grammi või 10 marki, kanepi puhul 7,5 grammi, alprasolaami puhul on

suureks koguseks 23 mg, nordasepaami puhul 100 mg ja tramadooli puhul 750 mg.

253.

Kuigi kogu N. Simane poolt omandatud ja edasi müüdud kanepi puhul ei ole kindlaks

tehtud selle THC sisaldust (kindlaks on üksnes tehtud elukohast leitud kanepi THC

sisaldus, mis oli 18%), ei ole kahtlust, et ka ülejäänud, s.o omandatud ja edasi müüdud

kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega. Mitmed isikud, kes N. Simanelt kanepit

ostmas käisid, on eelpool käsitletud ütlustes kinnitanud, et kanepi kvaliteet oli hea ja see

omas psühhotroopset mõju. Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et nad liigitasid selle

narkootilise aine alla ja ostsid kanepit selle narkootilise toime tõttu. Seetõttu oli kohtu

hinnangul kogu N. Simane poolt omandatud (sh tunnistajatele edasi müüdud) kanepi

puhul tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

254.

Kuivõrd tõendamist on leidnud, et N. Simane omandas ning tõi Eestisse aastatel 2020-

2021 vähemalt 195,58 grammi kanepit ja aastatel 2016-2018 42 grammi kanepit, millest

andis Valgas edasi vähemalt 154,1 grammi ning hoidis 83,48 grammi kanepiõisikuid xxx,

kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti, on tegemist narkootilise aine suure

kogusega (võimalik tekitada joove vähemalt 316-le inimesele).

255.

LSD, tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami sisaldavate narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete leidmise kohta N. Simane valdusest tõendeid esitatud pole, seda ka

süüdistuses pole ette heidetud. Tõendatud on, et süüdistatav omandas ja tarvitas ära

vähemalt ühekordse koguse. Seega on tegemist iseenesest väikeste ainekogustega.

Riigikohus on juba 01.04.2004. a otsuses 3-1-1-4-04 selgitanud, et vastus küsimusele, kas

õiguslikult on lubatav väikeste narkootilise ainekoguste liitmine, mille tulemusel saadakse

suur kogus narkootilist ainet, sõltub sellest, kas käsitada isiku käitumist jätkuva süüteona

või mitte. Samuti on Riigikohus 10.06.2005. a otsuses 3-1-1-51-05 öelnud, et lubatav on

väikeste narkootiliste ainekoguste liitmine, mille tulemusena saab rääkida suure koguse

narkootilise aine käitlemisest. Kui isik käitleb teatud ajaperioodi kestel jätkuvalt nii

väikesi kui ka suuri koguseid narkootikume, on kokkuvõttes tegemist suure koguse

narkootilise aine käitlemisega KarS § 184 mõttes.

256.

Kriminaalasjas tuvastatud asjaoludest nähtuvalt toimus vähemalt väikeses koguses

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete LSD, tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami

tarvitamine ajal, mil N. Simane oli suure koguse ainet, s.o kanep, juba omandanud ehk

vähe aega enne kinnipidamist 21.04.2021. Riigikohus on 19.06.2015 lahendis 3-1-1-56-15

kujundanud seisukoha, et tarvitamine on käitlemise üks osategu, mis arutatavas asjas

kohalduvast teoühtsuse põhimõttest tulenevalt on hõlmatud kogu käitumisaktide jadast.

Seetõttu on ajalis-ruumiliselt seotud karistamisväärne tegu suure ainekoguse ebaseaduslik

käitlemine. Teoühtsuse korral neeldub mingi koguse aine äratarvitamine omandatud või

valduses oleva suure ainekoguse käitlemises ja tarvitamist ei tule sel juhul eraldi

kvalifitseerida isegi siis, kui tarvitatud ainekogust ei tuvastata ning selle ainekoguse

eelnevat omandamist isikule ette ei heideta. Suure koguse aine käitlemine on kuritegu,

sõltumata käitlemise eesmärgist.

257.

Kohtu hinnangul on N. Simane poolt kanepi omandamise ja edasiandmise ning LSD,

tramadooli, alprasolaami ja nordasepaami sisaldavate ainete omandamise ja tarvitamise

puhul tegemist ühe jätkuva süüteoga ajavahemikul 2020 augusti teine pool kuni

21.04.2024 (vt kohtuotsuse järgmine punkt). Seega on Riigikohtu praktika kohaselt

lubatav ka ainekoguste liitmine. Eelnevalt on leidnud tõendamist, et N. Simane omandas

ja hoidis ka suures koguses kanepit, millest oleks joobe saanud tekitada vähemalt 316

inimesele. Seega omandas ja hoidis N. Simane suures koguses narkootilisi ja

psühhotroopseid aineid ning on leidnud tõendamist KarS § 184 lg-s 1 sätestatud kuriteo

objektiivne koosseis.

258.

N. Simanele on esitatud süüdistus aga narkootilise aine suures koguses ebaseaduslikku

käitlemist korduvalt, s.o KarS § 184 lg 2 p-s 2 sätestatud kuriteo toimepanemist. Kohus

tuvastas eelpool kaks kindlat ja selgelt teineteisest eristuvat ajaperioodi, mil N. Simane

käitles (omandas ja andis seejärel edasi) narkootilisi aineid ehk kanepit, s.o 2016 jaanuar –

2018 detsember ja 2020 augusti teine pool kuni 21.04.2021. Nende ajaperioodide vahel,

s.o 2019 jaanuar kuni 2020 augusti teine pool viibis süüdistatav koguni väljaspool Eesti

Vabariiki. Riigikohtu praktika kohaselt ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu

olemuselt sarnast ja sama õigushüve ründavat käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest

ning need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu üksteisega sellisel määral seotud, et kogu

käitumine on kolmanda isiku jaoks objektiivselt vaadeldav ühtse teona. Seetõttu tulebki

narkootilise aine omandamist ja edasi andmist käsitada ühe teona perioodil 2016-2018,

kui ühtsest tahtest kantuna ning ajalis-ruumiliselt seotuna, mille jätkumise katkestas

süüdistatava Inglismaale elama siirdumine. Seega asudes 2020. aasta augustis Inglismaalt

naasnuna narkootilisi aineid omandama, hoidma, edasi andma ja ka tarbima (ehk pani

toime järgmise jätkuva kuriteo KarS § 184 lg 1 mõttes), on ta isikuks, kes on varem, s.o

2016-2018 toime pannud narkootikumidega seotud süüteo. Teisisõnu tema tegevus on

korduv. Seetõttu on KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivne koosseis täidetud.

259.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. N. Simane, kes tegeles kanepi omandamise ja selle Eestis edasimüümisega

pikema perioodi vältel, teadis, et teostab kanepit edasi andes süüteokoosseisule vastava

asjaolu, ja vähemalt möönas seda. Kanepit periooditi pikema aja vältel (esmalt 2016-2018

ja seejärel 2020 augusti lõpp kuni 21.04.2021) regulaarselt soetades ning edasi müües

teadis ta ka seda, et tegemist narkootilise ainega suures koguses.

260.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

261.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Nadežda Simane süüdi KarS § 184 lg 2 p 2

järgi.

III. Kaspars Matulevičsile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185

lg 2 p 2 järgi

262.

K. Matulevičsile heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo,

s.o narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses korduvalt ja grupi poolt.

263.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes K. Matulevičsi süüdistusest episoodis, mille kohaselt

omandas K. Matulevičs 14.11.2020 J. Markovićsilt xxx 150 kuni 300 grammi kanepit,

mille andis vahetult pärast omandamist xxx edasi M. Matulevičale. Riigikohus on

selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja

asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus

peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on

siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö

automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades

riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab

kohtukoosseis K. Matulevičsi nimetatud teos õigeks.

264.

Süüdistuse kohaselt tarvitas K. Matulevičs omandatud kanepit korduvalt ise, viimati

enne 21.04.2021 kinnipidamist. Kohtus on K. Matulevičs tunnistanud, et on kanepit

tarvitanud pikka aega. Esimest korda proovis kanepit 17-aastaselt ning pärast hakkas seda

suitsetama. Viimati suitsetas kanepit enne kinnipidamist (XVIII kd, tl 176). Isiku

kahtlustatavana kinnipidamise protokoll tõendab, et K. Matulevičs peeti xxx

kahtlustatavana kinni 21.04.2021 kell 15.04 (VI kd, tl 76-79). Joobeseisundi tuvastamise

saatekirjast ja uuringuaktist nr 602T nähtuvalt tuvastati K. Matulevičsilt 22.04.2021 kell

00.01 võetud uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliit (VI kd, tl 80). Kuna

süüdistatav on ise tunnistanud kanepi pikaaegset tarvitamist, sh enne tema kinnipidamist,

ning tema organismist tuvastati pärast kinnipidamist tetrahüdrokannabinooli metaboliit, on

tõendatud, et K. Matulevičs tarvitas ka ise kanepit.

265.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise

või valdamise eest. Seega NPALS § 151 lg 1 järgi saab isikut karistada olenemata

tarvitatud aine kogusest või kui isik käitleb ainet väikeses koguses ning tema teos ei

tuvastata aine levitamise eesmärki. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus isiku

tahtlus on suunatud narkootilise aine tarbimisele, on ülejäänud tegevused (st omandamine

ja valdamine), mida saab samuti käsitleda narkootilise aine käitlemisena, sellega

kaasnevad ja tarbimise eesmärgi realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid. Olukorras, kus

tervikteo etteheidetavus seisneb selles, et isik kas eelnevalt omandades ja vallates või

üksnes tarbides käitleb ainet ja ei suurenda käitlejate ringi, siis ei ole seadusandja pidanud

vajalikuks selgitada välja äratarvitatud aine kogust, vaid on sätestanud karistuse ainult

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest (RKKKo 19.06.2015 nr 3-1-1-56-15,

p 13, 15). Seega võib K. Matulevičsile etteheidetav tegu parimal juhul olla käsitletav

üksnes väärteona, kuid süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 kohaselt on

väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

Võimaliku etteheidetava väärteo pani K. Matulevičs toime 21.04.2021 ja enne seda. Seega

on võimalik väärtegu aegunud ja see on absoluutne menetlustakistus, kriminaalmenetlus

selles episoodis kuulub lõpetamisele.

266.

Süüdistuse tekstist lähtuvalt käitles K. Matulevičs 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx

linnas suures koguses narkootilist ainet kanepit grupis S. Baškerega, omandades perioodil

2018. a suvest kuni 2019 mai eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel Valga linnas

vähemalt 159 grammi kanepit ning alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 Valga linnas M.

Matulevičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit.

267.

Süüdistuse kohaselt hoidsid S. Baškere ja K. Matulevičs omandatud kanepit enda

elukohas xxx ja xxx, kus K. Matulevičs andis kanepit korduvalt edasi vähemalt kolmele

isikule.

268.

Esmalt heidetakse K. Matulevičsile ette, et ta andis perioodil 2019 kuni 2021 aprill

K.F.le 14-15 korda 0,5 grammi, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 25,5 grammi

kanepit. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on tõendamist

leidnud.

269.

K. Matulevičsi kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta kellelegi kanepit müünud ega

edasi andnud. Samuti kinnitas süüdistatav, et ta ei ole K.F.le narkootikume edasi andnud.

Tunnistab, et ühel korral tuli K.F. tema naisele külla, kui ta rõdul suitsetas. K.F. tuli tema

juurde ja küsis, kas ta saaks jätta paar suitsutõmmet temale. Tookord nad suitsetasid koos

kanepit ja see oli ainuke edasiandmise kord (XVIII kd, tl 176-179).

270.

Tunnistaja K.F. keeldus kohtus ütluste andmisest ning kohus võttis prokuröri taotlusel

asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused. Tunnistaja ütluste

kohaselt tunneb ta S. Baškeret umbes 2019. aastast ja K. Matulevičsit tunneb sama kaua.

K. Matulevičs andis talle kanepit siis, kui Sanitat kodus ei olnud või ta oli hõivatud.

Esimest korda andis K. Matulevičs talle 0,5 grammi kanepit siis, kui nad elasid vanas

kohas. Alguses, s.o 2019. aastal, andiski K. Matulevičs talle rohkem kanepit üle. Neid

kordi oli 5-6 ja ta andis 0,5-1 grammi kaupa. 2020. aastal andis 0,5, 1, 3 ja 5 grammi

kaupa 4-5 korral. 2021. aastal andis 4-5 korral 0,5, 1, 3 ja 5 grammi. Viimati andis K.

Matulevičs talle 1 grammi kanepit 19.04.2021 ja tunnistaja maksis talle 20 eurot. Kanepi

kvaliteet oli kõigil, kellelt ta omandas, hea ja avaldas mõju (XVII kd, tl 160-164).

271.

Kuigi K. Matulevičs on tunnistanud ühel korral rõdul koos K.F.ga kanepi suitsetamist,

sh sel korral K.F.le kanepi edasiandmist, ei ole teada, millal K. Matulevičs K.F.le kanepit

suitsetamiseks andis. K. Matulevičs ei ole selle sündmuse toimumise aega täpsustanud.

Rõdul koos K. Matulevičsiga kanepi suitsetamist ei ole tunnistaja ütlustes maininud.

Tunnistaja sõnul tunneb ta süüdistatavat umbes 2019. aastast, mistõttu ei ole välistatud, et

koos kanepi suitsetamine võis toimuda ka enne 2019. aastat, s.o enne süüdistusega

hõlmatud ajavahemikku. Lisaks tuleb arvestada, et KrMS § 15 lg 3 kohaselt ei või

kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud

süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud,

et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise

seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 18.02.2013 nr 3-1-1-89-12, p 20;

RKKKo 29.04.2013 nr 3-1-1-41-13, p 10; RKKKo 13.03.2020 nr 1-17-11682, p 23).

Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Süüdistatav ei ole K.F.le suitsetamiseks

kanepi andmise aega täpsustanud ning ainus tõend, mis võimaldaks väita, et see toimus

süüdistuses nimetatud ajavahemikul, on K.F. kohtueelses menetluses tunnistajana antud

ütlused ehk tõend, mille allikat ei olnud kaitsepoolel võimalik küsitleda. Seetõttu oleks

tunnistaja ütluste alusel kanepi suitsetamiseks andmise aja tõendatuks lugemine selges

vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga. Seega ei ole tõendatud, et K. Matulevičsi

poolt kanepi suitsetamiseks K.F.le andmine toimus süüdistuses nimetatud ajavahemikul

2019. a kuni 2021. a aprillini.

272.

Kuivõrd ülejäänud osas K. Matulevičs eitab K.F.le kanepi edasi andmist, on ainsaks

tõendiks selle kohta, et süüdistatav K.F.le kanepit süüdistuses nimetatud perioodil ja

koguses andis, tunnistaja K.F. kohtueelses menetluses antud ütlused. Nagu juba eelnevalt

selgitatud (vt kohtuotsuse eelmine punkt), oleks sellises olukorras tunnistaja kohtueelses

menetluses antud ütluste alusel kanepi edasiandmise tõendatuks lugemine vastuolus KrMS

§ 15 lg-s 3 sätestatuga. Kokkuvõtvalt tähendab see, et kohtu hinnangul ei saa ainuüksi

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes tõendatuks lugeda, et K.

Matulevičs andis K.F.le kanepit süüdistuses nimetatud ajal ja koguses.

273.

Järgmiseks süüdistatakse K. Matulevičsit perioodil 2020 september kuni 22.01.2021

Ks.F.le 2-3 korral 0,5-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 4,38 grammi kanepi

edasiandmises. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on

tõendamist leidnud.

274.

K. Matulevičsi sõnul tema Ks.F.t ei tunne (XVIII kd, tl 178).

275.

Tunnistaja Ks.F. keeldus kohtus ütluste andmisest ning kohus võttis prokuröri taotlusel

asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused. Tunnistaja Ks.F.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt sai ta K. Matulevičsiga tuttavaks, kui ta oli

S. Baškere juures kodus. Kasparsiga suhtles läbi Sanita Facebooki. Suhtles ka telefoni

teel, aga nad vahetasid tihti numbreid. Kaspars andis talle harva kanepit üle, kuid oli alati

juures, kui Sanita talle kanepit andis. Raha läks alati Kasparsi kätte. Kasparsi käest sai

kanepit kokku 2-3 korral, kui Sanitat ei olnud. Erinevatelt aadressidelt saadud kanepi

kvaliteet oli samasugune (XVII kd, tl 152-156).

276.

Peale K. Matulevičsi ütluste ning tunnistaja Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste

puuduvad tõendid, mis kinnitaksid või lükkaksid ümber selle, et K. Matulevičs andis

süüdistuses nimetatud ajal ja koguses kanepit Ks.F.le. Ainsaks tõendiks kanepi edasi

andmise kohta on tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused, sest süüdistatav enda

sõnul isegi mitte ei tunne Ks.F.t. Nagu juba eelnevalt selgitatud (vt kohtuotsuse punkt

271), oleks sellises olukorras tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel kanepi

edasiandmise tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga. Kokkuvõtvalt

tähendab see, et kohtu hinnangul ei saa ainuüksi tunnistaja kohtueelses menetluses antud

ütlustele tuginedes tõendatuks lugeda, et K. Matulevičs andis Ks.F.le kanepit süüdistuses

nimetatud ajal ja koguses.

277.

Veel süüdistatakse K. Matulevičsit selles, et ta andis perioodil 2020. a oktoober kuni

november M. P. kahel korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi kanepit.

Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on tõendamist

leidnud.

278.

Süüdistatava kohtus antud ütluste kohaselt tema M. P.i ei tunne ja talle kanepit andnud

ei ole. Prokuröri taotlusel lubas kohus vastuolu tõttu avaldada K. Matulevičsi kohtueelses

menetluses antud ütlustest lause, milles süüdistatav tunnistas, et andis paaril korral M. P.

kanepit. Kohtuistungil ütlustes esinevat vastuolu selgitades märkis süüdistatav, et ta ei

mäleta, et ta oleks sellist asja rääkinud ning kinnitas, et tema M. P. ei tea (XVIII kd, tl

176-179). Kohus on seisukohal, et K. Matulevičsi kohtueelses menetluses ja kohtus antud

ütlustes esinevad M. P. kanepi andmise osas vastuolud, mida süüdistatav ei ole osanud

veenvalt põhjendada. Seetõttu tuleb K. Matulevičsi ütlused M. P. kanepi mitteandmise

osas tõendikogumist välja jätta kui ebausaldusväärsed.

279.

M. P. on kohtus andnud ütlused, et sai 2-3 korral K. Matulevičsilt kanepit. Korraga

võttis kanepit 1 grammi ja maksis selle eest 20 eurot. Kanepit sai samas ajavahemikus ja

samas kohas, korteris. S. Baškere elukohast saadud kanepi kvaliteet oli kõikuv, kuid

keskmiselt hea ja omas psühhotroopset mõju (XVII kd, tl 18-19).

280.

Kaitsja on märkinud, et pole teada, millist perioodi tunnistaja „sama ajavahemiku“ all

silmas pidas – M. P. ütluste sisu ei saa tuletada vastusest S. Baškere episoodide osas ning

tunnistaja võis mõelda „sama ajavahemiku“ all aastaid 2010-2011, mil ta enda sõnul

esimest korda kanepit tarvitas. Kohus kaitsja arutluskäiguga ei nõustu. Tõene on, et

tunnistaja M. P. andis ütlused, et tarvitas esimest korda kanepit 18-19-aastaselt, s.t aastatel

2010-2011, sest tunnistaja on sündinud aastal 1992. Küll aga andis tunnistaja vastavad

ütlused ülekuulamise alguses ning pärast seda vastas prokuröri küsimustele selle kohta,

millal, kui tihti, kus ja mis koguses on ta kanepit saanud S. Baškerelt. Alles pärast S.

Baškere osas ütluste andmist küsis prokurör M. P- küsimused selle kohta, millal, kus ja

mis koguses on M. P. saanud kanepit K. Matulevičsilt. Seetõttu on kohtu hinnangul ütluste

andmise ajalist järjestust arvestades selge, et tunnistaja pidas „sama ajavahemiku“ all

silmas perioodi, mil sai kanepit S. Baškerelt. Sellest annab tunnistust ka asjaolu, et

prokuröri küsimusele „Millal see toimus?“ vastas M. P. „Samas ajavahemikus“, järgmisele

prokuröri küsimusele „Kuskohas siis K. Matulevičs teile kanepit andis?“ vastas tunnistaja

„Samas kohas, korteris“. Tunnistaja M. P. ei ole andnud ütlusi selle kohta, kust ta aastatel

2010-2011, kui esimest korda kanepit proovis, kanepit sai. Seetõttu jääb arusaamatuks,

miks oleks tunnistaja pidanud viitama kahes järjestikkuses vastuses sõnaga „sama“

kõigepealt ajavahemikule 2010-2011, mil tarvitas esimest korda kanepit, ja seejärel S.

Baškere elukohale, korterile xxx tänaval, kust sai kanepit alles 2020. aastal. Seetõttu on

kohtu hinnangul ilmne, et M. P. sõnul sai ta K. Matulevičsilt kanepit samas ajavahemikus

ja samas kohas nagu ka S. Baškerelt. M. P. ütluste kohaselt sai ta S. Baškerelt kanepit

2020. aasta lõpus, oktoobris-novembris xxx tn asuvast kollasest majast teiselt korruselt

(XVII kd, tl 18-19).

281.

Kohtu hinnangul puudub alus M. P. ütluste usaldusväärsuses kahelda ning tema

ütlustega on tõendatud, et K. Matulevičs andis ajavahemikul 2020. a oktoober kuni

november M. P. kahel korral 1 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2 grammi kanepit.

282.

Prokuratuur taotles süüdistuskõnes K. Matulevičsile KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud

süüdistuse, mille kohaselt K. Matulevičs, isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo, müüs nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o

16-aastasele A.S.le (sündinud xxx), 2018. a suvest kuni 2018. a detsember xxx linnas

ebaseadusliku kanepi 5-7 korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi

kanepit, ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu käsitleb kohus nimetatud

episoodi siinkohal ning mitte eraldi alapeatükis.

283.

Prokuratuur leidis kohtuvaidlustes, et ei ole leidnud tõendamist, et K. Matulevičs

teadis, et A. S. oli alaealine. Küll aga on tõendatud A. S. süüdistuses toodud ajavahemikul

ja koguses kanepi edasi andmine.

284.

K. Matulevičsi kohtus antud ütluste kohaselt nägi ta A. S.t esimest korda võib-olla

aastal 2020, kuid temaga suhelnud ta ei ole. Kui A. S.t esimest korda nägi oli ta

süüdistatava hinnangul täiskasvanu, kuna nägi välja nagu naisterahvas, 19–20-aastane. A.

S.l oli sel ajal juba mees ning K. Matulevičsi hinnangul olid ka A. S. sõbrad, kellega ta

koos oli, autodega täiskasvanud mehed. Samuti kinnitas süüdistatav, et keegi ei ole talle

kunagi A. S. vanust öelnud. Süüdistatav kinnitas, et ta ei ole A. S. kanepit andnud (XVIII

kd, tl 176-179).

285.

Tunnistaja A. S. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis prokuröri

taotlusel asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused. A. S.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunneb ta K. Matulevičsit sama kaua kui

Sanitat, s.o 2018. aastast. K. Matulevičs andis talle kanepit alguses, kui nad elasid veel

xxx tänava poe juures. See võis olla 2018 suvel kuni 2019, kui Kaspars andis talle 5-7

korral 0,5 grammi kaupa kanepit. Raha pani tunnistaja diivanile või lauale, kätte ta raha

kunagi ei andnud. Kanepi kvaliteet kõikus – vahel oli tugev ja hea, vahel nõrgem (XVII

kd, tl 178-181).

286.

K. Matulevičs on eitanud teadmist sellest, et A. S. oli süüdistuses märgitud ajal

alaealine ning puuduvad ka muud tõendid, mis võimaldaks väita, et K. Matulevičs teadis

A. S. vanust. Seega ei olnud K. Matulevičs A. S. alaealisusest teadlik. Kuna K. Matulevičs

eitab A. S. kanepi edasi andmist, on ainsaks tõendiks selle kohta, et süüdistatav A. S.

kanepit süüdistuses nimetatud perioodil andis, tunnistaja A. S. kohtueelses menetluses

antud ütlused. Nagu juba eelnevalt selgitatud (vt kohtuotsuse punkt 271), oleks sellises

olukorras tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel kanepi edasiandmise

tõendatuks lugemine vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga. Kokkuvõtvalt tähendab

eelöeldu, et kohtu hinnangul ei ole tõendamist leidnud, et K. Matulevičs müüs A. S.

kanepit süüdistuses nimetatud ajal ja koguses. Seega tuleb K. Matulevičs selles episoodis

õigeks mõista.

287.

Veel süüdistatakse K. Matulevičsit selles, et omandatud 77,51 grammi 17-18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid S. Baškere ja K. Matulevičs enda elukohas xxx, kuni

need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

288.

21.04.2021 läbiotsimisprotokolli (VI kd, tl 95-98) kohaselt leiti ja võeti ära

läbiotsimise käigus aadressilt xxx, s.o S. Baškere ja K. Matulevičsi elukohast, muuhulgas

järgmised esemed:



köögist halli värvi külmkapist valget värvi plastikust jäätisekarp läti keelsete kirjetega,

milles sees läbipaistev kilekott, milles omakorda fooliumisse pakendatud rohelist värvi

taime osad, millel kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 1Võru5);



köögist halli värvi külmkapist alt teiselt riiulilt klaaspurk, millel muuhulgas kirje

„värskekapsasupp“, milles rohelist värvi taime osad (pakend nr 2Võru5);



köögist külmiku kohalt riiuli pealt väikese tassi seest pruuni ja rohelist värvi

taimepuru, millel tubakale ja kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 3Võru5).

289.

Narkootilise aine ekspertiisi aktist nr 21E-AN0622 selgub, et rohelised taimeosad

massiga 69,41 grammi pakendist nr 1Võru5 on kanepiõisikud, mille THC sisaldus on

18%; rohelised taimeosad massiga 8,10 g pakendist nr 2Võru5 on kanepiõisikud, mille

THC sisaldus on 17%; rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 0,22 g pakendist 3Võru5

on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille THC sisaldus on 4,9% ning milles

peenestatud kanepi täpset kogust ei ole võimalik määrata (VI kd, tl 169-170).

290.

Seega on narkootilise aine ekspertiisi aktiga leidnud tõendamist, et S. Baškere ja K.

Matulevičsi elukohast xxx tänaval leiti 77,51 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus

oli 17-18%. Saamaks teada, kellega on leitud narkootiline aine seotud, on asjas teostatud

nii DNA-ekspertiis kui ka sõrmejäljeekspertiis.

291.

DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE0412 (VI kd, tl 172-178) selgub, et ekspertiisi käigus

võeti proovid pakendis nr 1Võru5 olnud plastikkarbilt, läbipaistvalt kilekotilt, toidukilelt

ja fooliumilt. Fooliumilt, milles oli taimne aine ja mis oli toidukiles, võetud proovist ei

õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud

tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis sisalduva

bioloogilise materjali päritolu kohta. Toidukilelt, plastikkarbilt ja läbipaistvalt kilekotilt

võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult.

Eksperdiarvamuses leitakse nii toidukilelt, plastikkarbilt kui ka läbipaistvalt kilekotilt

võetud proovi puhul, et saadud tulemuste alusel ei saa välistada K. Matulevičsilt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

292.

Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse

tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“

möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise

tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka

vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-29-14,

p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – ekspertiisiaktis on järeldatud, et nii toidukilelt,

plastkarbilt kui ka läbipaistvalt kilekotilt võetud proovidest saadud tulemuste alusel ei saa

välistada selles K. Matulevičsi bioloogilise materjali sisaldumist, kuid tõenäosusarvutusi

ekspertiisi käigus läbi viidud ei ole. Järelikult on samavõrd võimalik ka see, et proovides

ei sisaldunud K. Matulevičsi DNA-d. Riigikohtu praktikat arvestades ei tõenda DNA-

ekspertiisiakt K. Matulevičsi seotust xxx korterist leitud kanepiõisikutega.

293.

Sõrmejäljeekspertiisi akt nr 21E-SS0017 tõendab, et 21.04.2021 xxx läbiotsimisel

leitud ja ekspertiisiks esitatud kaanega valget värvi plastkarbilt, kilekotilt, kahelt

fooliumitükilt ja toidukilekogumilt (pakend nr 1Võru5) avastatud naha papillaarkurrustiku

jälgede fragmentidest võimaldab isiku identifitseerimist kilekotilt ja toidukile tükilt

avastatud kaks sõrmejälje fragmenti (nr 1 ja 2). Need sõrmejälje fragmendid (nr 1 ja 2) on

jätnud riiklikku sõrmejälgede registrisse kantud kahtlustatav S. Baškere parema käe pöidla

ja vasaku käe nimetissõrmega (VI kd, tl 181-185).

294.

Seega ei kinnita DNA-ekspertiisi ega ka sõrmejäljeekspertiisi tulemused, et K.

Matulevičs oleks olnud seotud tema elukohast leitud narkootilise ainega. Teadmist sellest,

et tema elukohas olid pakendatud kanepiõisikud, on K. Matulevičs eitanud nii elukoha

läbiotsimise juures viibides kui ka kohtus antud ütlustes. Juba elukoha läbiotsimise

protokollist nähtub, et läbiotsimise käigus leitud kanepiõisikute, s.o pakendite nr 1Võru5

ja 2Võru5 kohta on K. Matulevičs öelnud, et ta ei tea sellest kanepist midagi ja näeb seda

esimest korda (VI kd, tl 95-98). Kohtus antud ütlustes K. Matulevičs küll tunnistas, et kui

tegi endale kanepit suitsetamiseks, siis võis tal kuhugi purusid jääda, kuid oma elukohas ta

kanepit ei hoidnud ning kinnitas, et ta ei tea, kellele kuulus tema elukoha läbiotsimisel

leitud kanep. Samuti ei teadnud ta enda sõnul sellest, millega tema elukaaslane S. Baškere

tegeles (XVIII kd, tl 176-179). S. Baškere, kes keeldus kohtus ütluste andmisest, kuid

kelle kohtueelses menetluses antud ütlused on avaldatud, on kinnitanud, et läbiotsimisel

elukohast leitud kanep kuulus talle. S. Baškere ostis selle 2-3 päeva varem Riia

bussijaamast (XVIII kd, tl 76-83). Kokkuvõtvalt puuduvad seega tõendid, et K.

Matulevičs hoidis 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid koos S.

Baškerega enda elukohas xxx.

295.

K. Matulevičsit süüdistatakse ka selles, et ta omandas korduvalt kokku 100 grammi

kanepit ajavahemikul 2019 kuni 2020 Läti Vabariigis Riia linnas korraga 10, 15, 20

grammi kaupa, toimetas 100 grammi kanepit edasi Eesti Vabariiki xxx ning hoidis 100

grammi kanepit oma elukohas xxx.

296.

Prokuröri hinnangul on Läti Vabariigis kokku 100 grammi kanepi omandamine,

Eestisse toimetamine ja elukohas hoidmine tõendatud süüdistatav K. Matulevičsi

ütlustega. Süüdistatava ütluste kohaselt on ta pikka aega tarvitanud kanepit ning ta käis

aastatel 2019-2020 enda tarbeks Lätist Riia keskturult kanepit ostmas. Korraga ostis 10,

15 või 20 grammi kanepit. Kokku ostis Lätist kanepit 100 grammi ringis. Peale kanepi

omandamist hoidis seda enda juures taskus või autos. Enda elukohas ta kuskil kanepit ei

hoidnud (XVIII kd, tl 176-179).

297.

KarS § 6 lg 1 kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta, mis pannakse toime Eesti

territooriumil. K. Matulevičs on küll tunnistanud, et ostis Lätist kanepit kokku umbes 100

grammi, kuid ta ei ole andnud ütlusi, et toimetas 100 grammi kanepit Lätist Eestisse.

Tema ütlustest jääb ebaselgeks missuguses koguses kanepit ta Eestisse toimetas. K.

Matulevičs on Läti Vabariigi kodanik, kes on varem elanud Lätis, mistõttu ei ole

välistatud, et ta viibis Lätis kanepit ostmas käies naaberriigis pikemalt ja tarvitas seal olles

märkimisväärse osa kanepit ära. Samuti ei ole ta andnud ütlusi, et hoidis 100 grammi

kanepit enda elukohas xxx. K. Matulevičs on isegi eitanud kanepi hoidmist oma elukohas

ning selgitanud, et hoidis kanepit enda juures taskus või oma autos. Samuti ei ole teada,

millise riigi territooriumil tema auto asus ajal, mil ta selles kanepit hoidis. Auto võis asuda

kanepi hoiustamise ajal väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kohtuotsus ei saa

tugineda oletustele.

298.

Kuivõrd K. Matulevičs on eitanud kanepi saamist muudest allikatest ning on

kinnitanud, et hankis kanepit üksnes Riiast ja eelnevalt leidis tõendamist, et süüdistatav

andis ajavahemikul 2020 oktoober kuni november xxx asuvas korteris M. P. kokku

vähemalt 2 grammi kanepit, saab Lätist ostetud ja Eestisse toodud kanepi kogusest

tõendatuks pidada vaid 2 grammi. Kuivõrd ülejäänud Riiast omandatud kanepi Eestisse

toomise asjaolud on ebaselged, tuleb KrMS § 7 lg 3 alusel kõrvaldamata kahtlus K.

Matulevičsi süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. Eelnimetatud põhjustel on kohtu

hinnangul tõendatud ja K. Matulevičsile etteheidetav ajavahemikul 2019 kuni 2020 üksnes

2 grammi kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx toimetamine.

299.

Süüdistuses on K. Matulevičsile ette heidetud kanepi käitlemist grupis ja korduvalt.

300.

Süüdistuse tekstist lähtuvalt käitles K. Matulevičs suures koguses narkootilist ainet

kanepit grupis S. Baškerega, omandades perioodil 2018. a suvest kuni 2019 mai

eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel xxx linnas vähemalt 159 grammi kanepit ning

alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 xxx linnas M. Matulevičalt vähemalt 1899,24

grammi kanepit.

301.

Kohus on seisukohal, et K. Matulevičsi poolt kanepi käitlemine grupis ei ole

tõendatud. Teo grupis toimepanemise ehk kaastäideviimise määratlus sisaldub KarS § 21

lg-s 2. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi, mille

kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult selliselt,

et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub igast

toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas pidid süüdistatavad langetama ühise teootsuse

ja tegutsema ühtse teoplaani järgi (RKKKo 3-1-1-68-12, p 8.1). Kohtupraktikas

omaksvõetud teovalitsemise teooria kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik

realiseeriks tingimata ja alati ise kas tervikuna või osaliselt süüteokoosseisu objektiivsed

tunnused, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu

tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoidma. Iga täideviija panus

süüteo toimepanemisse peab olema oluline, mis tähendab, et süüteo täideviimine peab

objektiivselt sõltuma neist igaühest.

302.

Praeguses asjas puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et S. Baškere ja K.

Matulevičs oleksid kanepit käidelnud ühiselt ja kooskõlastatult, et isikud oleksid

langetanud ühise teootsuse ning tegutsenud ühtse teoplaani järgi. Nagu juba eelnevalt

märgitud, on K. Matulevičs eitanud teadmist sellest, kellele tema elukohast leitud kanep

kuulus ning kinnitanud, et ta ei teadnud, et tema elukaaslane S. Baškere tegeles kanepi

käitlemisega. Nagu tuvastatud, puuduvad tõendid, et K. Matulevičsi ja S. Baškere

elukohast leitud kanepit oleks seal hoidnud K. Matulevičs. S. Baškere on kohtueelses

menetluses antud ütlustes samuti kinnitanud, et käis üksinda bussiga Riias kanepit ostmas

ning K. Matulevičs kanepit koju toonud ei ole. Ta andis hoopis ise K. Matulevičsile

suitsetamiseks kanepit. Külmkapis oli purk, kuhu oli pannud osa kanepit kõrvale ja kui K.

Matulevičs temalt küsis, siis andis talle sealt kanepit. K. Matulevičs teadis, et külmkapis

on tema jaoks purk kanepiga, kuid karbi kohta ei teadnud, sest seda polnud ta K.

Matulevičsile näidanud. S. Baškere kinnitusel K. Matulevičs kanepit ei müünud, ta ei

tegelenud sellega (XVIII kd, tl 84-92). Samuti on S. Baškere märkinud, et elukohast leitud

digitaalkaalud olid tema omad ja tema kasutas neid kanepi müümiseks (XVIII kd, tl 76-

83).

303.

Isegi kui jõuda järeldusele, et K. Matulevičs oli siiski teadlik sellest, et tema

elukaaslane tegeles kanepi käitlemisega ning hoidis nende ühises elukohas külmkapis

kanepit, ei saaks pelgalt sellest teha järeldust, et isikud käitlesid kanepit grupis. Riigikohus

on märkinud, et isikute süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt asjaolu tõttu, et nad

viibivad või viibisid samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet,

relva vms, ja nad on nende olemasolust üksnes teadlikud, oleks liiga ebamäärane ja

sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või

materjaliga (RKKKo 05.03.2015 nr 3-1-1-4-15, p 11). Mõlemad süüdistatavad käisid enda

sõnul üksinda Riiast kanepit ostmas. K. Matulevičs kasutas enda ostetud kanepit enamasti

oma tarbeks – tõendamist on leidnud üksnes kahel korral 1 grammi kaupa kanepi edasi

andmine M. P. . S. Baškere aga K. Matulevičsist eraldiseisvalt omandas ja müüs enda

omandatud kanepit edasi teistele isikutelete. Seega ei ole K. Matulevičsi ja S. Baškere

poolt kanepi grupis käitlemine tõendamist leidnud.

304.

Süüdistuse loogika kohaselt heidetakse K. Matulevičsile ette perioodil 2018. a suvest

kuni 2019 mai xxx linnas vähemalt 159 grammi kanepi ning alates 2019. a juunist kuni

21.04.2021 Valgas M. Matulevičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepi omandamist

tulenevalt sellest, et väidetavalt pani K. Matulevičs kuriteo toime grupis S. Baškerega. See

tähendab, et nimetatud kogused on tuletatud sellest, kui palju kanepit K. Matulevičs ja S.

Baškere süüdistuse kohaselt edasi müüsid ja hoidsid. Kuna ei ole leidnud tõendamist, et

K. Matulevičs pani teo toime grupis S. Baškerega, ei saa talle omistada ka neid kanepi

koguseid, mida omandas, hoidis või müüs S. Baškere. Samuti puuduvad kriminaalasjas

tõendid selle kohta, et K. Matulevičs oleks 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx linnas

kelleltki kanepit omandanud.

305.

Samuti on kohus seisukohal, et ei ole tõendatud, et S. Baškere või K. Matulevičs

oleksid kanepit omandanud M. Matulevičalt. K. Matulevičs kui ka S. Baškere on oma

ütlustes eitanud narkootilise aine saamist M. Matulevičalt (XVIII kd, tl 76-83, 177). M.

Matuleviča on samuti eitanud kanepi andmist K. Matulevičsile ja S. Baškerele (XVIII kd,

tl 187). Samuti ei kinnita M. Matuleviča seotust K. Matulevičsi ja S. Baškere elukohast

leitud kanepiga DNA-ekspertiisi akt nr 21E-GE0412 (VI kd, tl 172-178). Ekspertiisiaktis

leiti, et toidukilelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui

ühelt isikult, ning saadud tulemuste alusel ei saa välistada M. Matulevičalt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Küll aga pole teostatud

tõenäosusarvutusi, mistõttu arvestades eelpool käsitletud Riigikohtu seisukohta, on

samavõrd tõenäoline, et proovis ei sisaldunud M. Matulevičalt pärinevat bioloogilist

materjali. Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et K. Matulevičs või S. Baškere

oleksid kanepit saanud M. Matulevičalt.

306.

Kohus on seisukohal, et tõendatud pole, et K. Matulevičs käitles kanepit korduvalt. K.

Matulevičsile esitatud süüdistusest on tõendamist leidnud üksnes see, et süüdistatav tõi

Lätis Riiast omandatud kanepist Eestisse 2 grammi, mille andis kahel korral 1 grammi

kaupa edasi M. P. . Kuigi K. Matulevičs andis narkootikume edasi korduvalt, s.o kahel

korral, ei tähenda see automaatselt seda, et karistusõiguslikus mõttes olnuks tegusid mitu.

Kohtu hinnangul tuleb K. Matulevičsi faktiliselt korduvat narkootiliste ainete

edasiandmist vaadelda ühtse tahtlusega toime pandud ühe jätkuva süüteona. Erinevad n-ö

osateod toimusid väga lühikese ajavahemiku jooksul. Nagu eelpool tõendamist leidis, sai

M. P. K. Matulevičsilt kanepit 2020. aasta lõpus, oktoobris-novembris. Seega andis K.

Matulevičs kanepit edasi maksimaalselt kahe kuu vältel, kuid võimalik, et vaid hoopis

mõne päeva jooksul. Vaid kahel korral, samale isikule ja lühikese ajavahemiku järel

kanepi edasiandmist saab pidada ühtsest tahtlusest kantud tegevuseks, st üheks jätkuvaks

süüteoks. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise episoodide vahel püsis tahtlus ka

järgmisel korral narkootikume varasemaga sarnasel viisil edasi anda. Selline tegevus

moodustab terviku, mis oli kaetud süüdistatava ühtse tahtlusega. Seega on K. Matulevičsi

käitumises tuvastatavad jätkuvat süütegu iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed

tunnused ning korduvust jaatada võimalik ei ole. K. Matulevičs pani karistusõiguslikus

mõttes toime ühe narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise teo.

307.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

308.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuigi K. Matulevičsi poolt omandatud ja edasi

müüdud kanepi puhul ei ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust, ei ole kahtlust, et

tegemist oli narkootilise ainega. M. P., kes kanepi omandas, kinnitas, et kanepi kvaliteet

oli küll kõikuv, kuid keskmiselt hea ja omas psühhotroopset mõju. Seega nähtub tunnistaja

ütlustest üheselt, et ta liigitas selle narkootilise aine alla ja ostis kanepit selle narkootilise

toime tõttu. Seetõttu oli tunnistajale müüdud kanepi puhul tegemist üle 0,3% THC

sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

309.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud

vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised

ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on

marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet

kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (V kd, tl 115-118). Kuivõrd tõendamist on

leidnud, et K. Matulevičs omandas ning tõi Eestisse ja andis xxx edasi üksnes kokku 2

grammi kanepit, ei ole tegemist narkootilise aine suure kogusega. Seetõttu ei ole täidetud

KarS § 184 objektiivse koosseisu üks eeldustest ehk narkootilise aine suures koguses

käitlemine. Küll aga on K. Matulevičs oma tegevusega täitnud KarS § 183 lg 1 objektiivse

koosseisu, s.o pannud toime narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku

edasiandmise.

310.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. K. Matulevičs, kes oli kanepit ise tarvitanud juba aastaid, teadis, et teostab

kanepit edasi andes süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönas seda. Kanepi

tarvitajana sai ta aru, et andes kanepit edasi eelpool märgitud koguses, on tegemist

narkootilise ainega väikeses koguses.

311.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

312.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus K. Matulevičsi süüdi KarS § 183 lg 1 järgi.

IV. Jevgénijs Markovićsile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

313.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes tõendamatuse tõttu J. Markovićsi süüdistusest

episoodis, mille kohaselt andis J. Markovićs 14.11.2020 xxx sisehoovis K. Matulevičsile

edasi 150 kuni 300 grammi kanepit, s.o vähemalt 225 grammi kanepit. Riigikohus on

selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja

asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus

peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on

siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö

automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades

riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab

kohtukoosseis J. Markovićsi nimetatud 14.11.2020. a teos õigeks.

314.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes tõendamatuse tõttu J. Markovićsi süüdistusest

episoodis, mille kohaselt omandas J. Markovićs perioodil 2020. a september kuni

10.03.2021 M. Matulevičalt tuvastamata koguses kanepit kanepi transportimise eest.

Seetõttu tuleb J. Markovićs ka eelnimetatud teos õigeks mõista.

315.

Süüdistuse kohaselt käitles J. Markovićs alates 2020. a septembrist kuni 10.03.2021

vähemalt 6219 grammi narkootilist ainet kanepit grupis G. Vadzise, M. V. ja M.

Matulevičaga. G. Vadzis organiseeris kanepi omandamise, koos M. V. tasus aine eest ja

pakendas kanepi edasimüümiseks. G. Vadzis leppis kokku M. Matulevičaga kanepi

kogused ja hinna, peale mida andis kanepi üle J. Markovićsile, kes kooskõlastatult M.

Matulevičaga toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx grupis G. Vadzisega, kes kasutas

mootorsõidukeid Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora

registreerimisnumbriga xxx. Süüdistuskõnes leidis prokurör, et tõendamist on leidnud, et

J. Markovićs käitles süüdistuses nimetatud perioodil ja isikute grupis vähemalt 3000

grammi kanepit.

316.

Kõigepealt võtab kohus seisukoha selles, kas tõendatud on, et kanepi käitlemine grupis

toimus antud süüdistuspunktis kirjeldatud viisil. Seisukoha selles, mis ajaperioodil ja kui

suures koguses on J. Markovićsi poolt kanepi käitlemine tõendamist leidnud, võtab kohus

otsuse punktides 328 jj.

317.

J. Markovićsi kohtus antud ütluste kohaselt tuli tema ja G. Vadzise vahelises

jutuajamises välja, et G. Vadzis sooviks saata kanepit M. Matulevičale. J. Markovićs tegi

ise G. Vadzisele ettepaneku, et võib viia M. Matulevičale kanepit, sest sõidab Eestisse ja

saab ühtlasi ära viia. Narkootilise aine sai Eestisse toimetamiseks G. Vadzise käest Lätis

tee peal enne Läti linna. J. Markovićsi sõnul tema M. Matuleviča ja G. Vadzise vahel

rahalisi vahendeid ei vahendanud. Kui J. Markovićs sõitis xxx M. Matulevičale kanepit

viima, ei võtnud ta M. Matulevičaga ühendust. G. Vadzis helistas J. Markovićsile ning

uuris, kas on võimalik M. Matulevičale kanepit viia, kui linna sõidab. Talle anti lihtsalt

kanep ja öeldi, et ta viiks selle ära. Kanepit vedas ta M. Matulevičale üksinda oma autoga

Volkswagen Golf. Seda J. Markovićs ei tea, kas G. Vadzis sõitis ka xxx linna, kui ta M.

Matulevičale kanepit viis (IXX kd, tl 26, 29-30).

318.

Kohtuistungil avaldati J. Markovićsi kohtueelses menetluses antud ütlused, kus ta on

eitanud mustlasrahvusest isikute, sh M. Matuleviča, tundmist kui ka narkootikumide

vedamist ja edasi andmist. Vastuolusid on J. Markovićs põhjendanud sellega, et ta

kohtueelses menetluses paljutki ei rääkinud – see oli tema kaitsetaktika, ta ei andnud

mingeid ütlusi. Midagi ta küll rääkis, kuid ta arvas, et teo toimepanemise eitamine

tähendabki mitterääkimist. J. Markovićsi sõnul rääkis ta kohtus tõtt, sest oli juba 3 aastat

vanglas olnud ning tema arvates oli nüüd, kui teised olid kõik ära rääkinud, niigi selge, et

ta on kanepit toimetanud (IXX kd, tl 27-29).

319.

Kohtu hinnangul saab J. Markovićsi kohtus antud ütluseid pidada usaldusväärseks.

Olles alles äsja kahtlustatavana kinnipeetud, valis J. Markovićs enda kaitsetaktikaks anda

uurija esitatavatele küsimustele eitavaid vastuseid, et vastutusest pääseda. Kohtus ütluste

andmise ajaks oli ta olnud juba peaaegu kolm aastat vahi all ning, nagu ta kohtus selgitas,

võttes arvesse enne teda ülekuulatud isikute ütlusi, mõistis, et tal tuleb rääkida tõtt. J.

Markovićs on andnud kohtus ennast süüstavaid ütlusi ning kohus on seisukohal, et puudub

alus kahelda nende tõele vastavuses – isikul ei oleks põhjust end kohtuistungil süüdi

tunnistada kuriteos, mida ta toime pannud ei ole. Samuti on J. Markovićsi kohtus antud

ütlused kooskõlas M. Matuleviča ütlustega selle kohta, et ta sai J. Markovićsilt kanepit

ning G. Vadzise ütlustega (vt järgmine lõik), milles viimane kinnitab, et andis J.

Markovićsile kanepit, et J. Markovićs toimetaks selle Eestisse M. Matulevičale.

320.

G. Vadzis on andnud kohtus ütlused, et tema organiseeris kanepiäri ning M. V. asjasse

ei puutunud. Kui G. Vadzis kodus kanepit pakendas, mida juhtus harva, ei olnud M. V.

kodus. G. Vadzise sõnul ei teadnud M. V. sellest, et ta kanepi käitlemisega tegeleb ja

annab M. Matulevičale ja J. Markovićsile kanepit. M. V. kanepit ei pakendanud. Andmaks

teada, millal M. Matuleviča kanepit soovib, helistas M. Matuleviča M. V. telefoni kaudu

ja palus, et G. Vadzis tuleks tema juurest läbi. G. Vadzis leppis kokku M. Matulevičaga

ning helistas Lätis inimesega, kes tõi nii palju kanepit kui paluti. G. Vadzise sõnul andis ta

narkootilise aine edasi M. Matulevičale. M. Matulevičale andis kanepit üle 10-15 korda.

Kanepi M. Matulevičale üleandmine toimus Lätis tee peal ja selleks ta kasutas oma

sõidukeid – musta ja rohelist värvi Volkswagen Borat. Umbes 7-10 korral andis kanepi J.

Markovićsile, et ta viiks selle M. Matulevičale. J. Markovićs kasutas selleks Volkswagen

Golfi. G. Vadzise sõnul maksis M. Matuleviča talle kanepi eest raha ning selle raha andis

G. Vadzis edasi inimesele, kellele kanep kuulus (IXX kd, tl 31-37). Prokuröri taotlusel

avaldati vastuolude tõttu G. Vadzise kohtueelses menetluses antud ütlused. G. Vadzis on

kohtueelses menetluses väitnud, et kord pakendas kanepit tema, kord M. V.. ning kanep

oli ühes kilekotis ja M.V. jagas selle pooleks ja nii pakendaski. Vastuolusid on G. Vadzis

põhjendanud sellega, et sõlmis politseinikega kokkuleppe, et kui tunnistab 5 kg, mille eest

Läti ta välja andis, ja seda, et M. V. kanepit pakendas, siis saab ta kokkuleppe ja trahvi

ning nad saavad koos M. V. vabadusse (IXX kd, tl 34-35). Kohtu hinnangul on G.

Vadzise väited selle kohta, et politseinikud lubasid talle kuriteo tunnistamise ja kasvõi

valetamise eest kokkuleppemenetlust ja koos naisega vabadusse pääsemist, paljasõnalised

ja eluliselt ebausutavad. Kuivõrd G. Vadzis ei ole vastuolusid suutnud veenvalt selgitada,

tuleb kohtu hinnangul tema ütlused M. V. poolt kanepi pakendamise või

mittepakendamise kohta tõendikogumist ebausaldusväärsena kõrvale jätta.

321.

M. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei teadnud ta, et G. Vadzis kellelegi kanepit

müüb. M. V. sõnul ei ole ta koos G. Vadzisega kanepit omandanud ega kanepit J.

Markovićsile, M. Matulevičale ega A. M. edasi andnud. Samuti ei ole ta kanepit

pakendanud ega kanepi eest tasunud (IXX kd, tl 109, 113). Prokuröri taotlusel avaldati

vastuolude tõttu M. V. kohtueelses menetluses antud ütlused, kus M. V. on tunnistanud, et

ta pakendas koduköögis kanepit ning et nad teenisid G. Vadzisega kanepi müügist tulu.

Vastuolusid ütlustes on M. V. põhjendanud sellega, et see oli politsei poolt ette öeldud

ning politseinikud ütlesid, et nad teavad, et M. V. on teo toime pannud (IXX kd, tl 113-

114). Kohtu hinnangul on M. V. väide, nagu oleksid politseinikud ette dikteerinud, mida

M. V. peab ülekuulamisel rääkima, paljasõnaline ja ebausutav. Kuivõrd M. V. ei ole

vastuolusid suutnud veenvalt selgitada, tuleb kohtu hinnangul tema ütlused kanepi

pakendamise ja selle eest tasumise ning tulu teenimise osas tõendikogumist

ebausaldusväärsena kõrvale jätta.

322.

M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt oli tal 2020. aasta maikuus 10 grammi

kanepit, aga pärast talvel hakkas Ženja (s.o J. Markovićs) talle kanepit tooma. M.

Matuleviča sõnul ta Ženjale kanepi eest midagi ei maksnud ja kanepit talle ei andnud.

Kanepi toomise eest maksis J. Markovićsile see, kes talle kanepit andis, s.o M. V.. M.

Matuleviča maksis talle toodud kanepi eest M. V. 11 eurot grammi kohta (XVIII kd, tl

186, 188-189). Kaitsja taotlusel avaldati kohtuistungil vastuolude tõttu M. Matuleviča

kohtueelses menetluses antud ütlused, kus M. Matuleviča on eitanud M. V. ja G. Vadziselt

kanepi ostmist. Vastuolu on M. Matuleviča põhjendanud sellega, et ei tahtnud inimesi

tanki panna. Edasi on M. Matuleviča rääkinud selgituseks loo sellest, et uurija käskis tal

Vadziste vastu tunnistada ning kuidas ta minestas (XVIII kd, tl 189). Kohtu hinnangul

jäävad M. Matuleviča selgitused segaseks ning ei ole veenvad ega usutavad. Ühtlasi on M.

Matuleviča ütlused selle kohta, et kanepit andis J. Markovićsile M. V. ning M. Matuleviča

tasus kanepi eest M. V., ilmses vastuolus nii J. Markovićsi kui ka G. Vadzise antud

ütlustega. M. V. kanepit ostmise osas on kohtu hinnangul M. Matuleviča ütlused

ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist kõrvale jätta.

323.

Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul J. Markovićsi ja G. Vadzise kooskõlas olevate

ütlustega tõendatud, et kanepi omandamist organiseeris G. Vadzis. Küll aga on

tõendamata, et G. Vadzis oleks kanepi eest tasunud ja kanepit pakendanud koos M. V. –

eelpool jättis kohus M. V. kohtus antud ütlused, mis puudutavad kanepi eest tasumist ja

tulu teenimist ning kanepi pakendamist, vastuolude tõttu ebausaldusväärsena kõrvale ning

ka G. Vadzise ütlused selle kohta, kas M. V. kanepit pakendas või mitte, tuli jätta

ebausaldusväärsena tõendikogumist välja. Puuduvad ka muud tõendid, mis kinnitaksid, et

M. V. kanepi eest tasus ja seda edasimüümiseks pakendas. G. Vadzise ütlustega on

kinnitust leidnud, et tema leppis M. Matulevičaga kokku kanepi kogused ja hinna ning

pakendas kanepit. Kui M. Matuleviča kanepit soovis, helistas ta selleks G. Vadzisele ja

palus tal enda juurest läbi tulla. Ühtlasi kinnitavad G. Vadzise ütlused, et M. Matuleviča

maksis talle kanepi eest ning G. Vadzis andis selle raha edasi isikule, kellelt ta kanepit sai.

G. Vadzis andis kanepi J. Markovićsile, kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. J. Markovićsi poolt kanepi Eestisse toomist kinnitavad lisaks G. Vadzise

ütlustele ka J. Markovićsi enda ja M. Matuleviča ütlused. J. Markovićsi ja G. Vadzise

ütlused kinnitavad, et J. Markovićs transportis kanepit oma auto Volkswagen Golfiga.

Tõendid puuduvad aga selle kohta, et J. Markovićs oleks kanepi Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki toimetanud grupis G. Vadzisega, kes kasutas selleks sõidukeid Volkswagen

Bora. G. Vadzis on tunnistanud kanepi edasiandmist M. Matulevičale Läti Vabariigis,

kuid ei ole andnud ütlusi selle kohta, et ta ise oleks kanepit Läti Vabariigist Eestisse

toonud. Samuti ei ole J. Markovićs andnud ütlusi, et G. Vadzis oleks temaga koos Eestisse

sõitnud ja Lätist Eestisse kanepit toonud. G. Vadzis on küll nentinud, et vahel tulid nad J.

Markovićsiga M. Matuleviča juurde, et viimane kaaluks välja koguse, mis jäi kanepi

vahendamise eest G. Vadzisele ja koguse, mille G. Vadzis andis kanepi transportimise

eest J. Markovićsile (IXX kd, tl 36). Samas ei tõenda öeldu, et G. Vadzis oleks grupis J.

Markovićsiga kanepit Lätist Eestisse toonud.

324.

Riigikohus on 23.05.2008. a otsuses nr 3-1-1-18-08 p-s 14 selgitanud, et

kaastäideviimise materiaalõigusliku aluse moodustab eelkõige KarS § 21 lg 2 esimene

lause, mille kohaselt järgneb kaastäideviimise eest vastutus, kui vähemalt kaks isikut

panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Tegemist on omistamisnormiga, mille

alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu ta oleks seda ise

teinud. KarS § 21 lg 2 esimest lauset tuleb sisustada teovalitsemise teooriast lähtuvalt kui

funktsionaalset teovalitsemist (RKKKo nr 3-1-1-97-04, p 21). Teovalitsemise teooria

kohaselt ei ole nõutav, et täideviijana käsitatav isik realiseeriks tingimata ja alati ise kas

tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu, kuid kõik täideviijad peavad ühtsest

tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist enda

kontrolli all hoidma. Samas peab iga täideviija panus süüteo toimepanemisse olema

oluline. Tunnistamaks isikut süüdi kaastäideviijana, peab kohus sellist järeldust

põhjendama ja ära näitama need faktilised asjaolud, mis on aluseks väitele, et konkreetne

isik on andnud kaastäideviimise kvaliteediga teopanuse ühise teoplaani realiseerimisse

(RKKKo nr 3-1-1-101-05, p 8). Otsustamaks, kas tegemist on kaastäideviimisega, tuleb

kohtul tuvastada iga toimepanija panus teosse, analüüsides seda kõigi ülejäänud isikute

teopanuste suhtes tervikuna. Seega peab kohtuotsuses olema obligatoorselt kirjeldatud

kõigi grupi liikmete tegusid. Vaid sel teel on võimalik kindlaks teha, kes toimepanijatest

täitis keskset rolli, s.t osales täideviijana, ning kellele neist olid pandud vaid abistavad

ülesanded, ehk kes osales osavõtjana.

325.

Arvestades eelpool tuvastatud rollide jaotust, ei ole kohtu hinnangul J. Markovićs

pannud kanepi käitlemist toime grupis G. Vadzise, M. V. ja M. Matulevičaga. M. V.

grupis tegutsemise osas tuleb märkida, et M. V. käesolevas kriminaalasjas etteheidetava

kuriteo toimepanemine (sh J. Markovićsi süüdistuses kirjeldatud viisil) ei ole tõendamist

leidnud ja kohus mõistab M. V. õigeks (vt kohtuotsuse peatükk VII). Seega ei ole

tõendatud, et J. Markovićs ja M. V. panid kuriteo toime grupis.

326.

Puutuvalt kuriteo kaastäideviimisesse G. Vadzise ja M. Matulevičaga, märgib kohus

järgmist. Praeguses asjas ei ole võimalik jõuda järeldusele, et kuriteokoosseisu tunnustele

vastavate sündmuste kulgemine oleks olnud J. Markovićsi kontrolli all. Tõendid viitavad

sellele, et J. Markovićsil ei olnud mingit kontrolli selle üle, millal, kui tihti või kui suures

koguses kanepit käideldakse. J. Markovićsi roll piirdus vaid sellega, et kui G. Vadzis

andis teada, et vaja oleks kanep transportida Lätist Eestisse M. Matulevičale, võttis J.

Markovićs Lätis G. Vadziselt kanepi, toimetas selle Eestisse ja andis M. Matulevičale üle.

Nagu selgub J. Markovićsi ütlustest, ei olnud ta kunagi isegi teadlik sellest, kui suurt

kogust kanepit ta parasjagu transpordib – ta ise kanepit ei kaalunud ning talle ei olnud

kanepi kogused teada (IXX kd, tl 25, 27-30). Samuti ei olnud J. Markovićsile usaldatud

rahaliste vahendite vahendamist M. Matuleviča ja G. Vadzise vahel. Seevastu G. Vadzis

ja M. Matuleviča omasid kuriteo toimepanemisel keskset rolli – M. Matuleviča andis G.

Vadzisele teada, kui palju kanepit ta soovib, G. Vadzis helistas ja organiseeris Lätis

inimeselt M. Matuleviča soovitud koguse kanepit ja mõnel korral ka pakendas kanepit, M.

Matuleviča maksis kanepi eest G. Vadzisele, kes omakorda andis selle raha edasi

inimesele, kelle käest ta kanepi oli saanud. Ilmselge on, et kuriteo toimepanemisel omasid

keskset rolli G. Vadzis ja M. Matuleviča. Neist sõltus, kas, kuidas ja millal süütegu toime

panna ning nemad hoidsid kuriteokoosseisu tunnustele vastavate sündmuste kulgemist

enda kontrolli all. Seevastu J. Markovićs täitis vaid abistavat ülesannet, tema osa oli

minimaalne.

327.

Eelnevast tulenevalt on põhjendatud käsitleda J. Markovićsi osa kuriteo

toimepanemisel kaasaaitamisena. KarS § 22 lg 3 kohaselt on kaasaaitaja isik, kes tahtlikult

osutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole füüsilist, ainelist või vaimset kaasabi.

Riigikohtu 30.06.2016. a otsuse 3-1-1-54-16 p-st 17 tulenevalt kuulub kaasaaitamise

objektiivsesse külge ka põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Kaasaaitaja

tegu peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut,

ehkki pole nõutav, et ilma osavõtuteota oleks põhitegu üldse ära jäänud. Praegusel juhul

see nii oligi. J. Markovićsi tegevus, s.o G. Vadzise ja M. Matuleviča abistamine kanepi

transportimisel Läti Vabariigist G. Vadziselt Eesti Vabariiki M. Matulevičale, aitas kaasa

G. Vadzise ja M. Matuleviča poolt suures koguses kanepi käitlemisele. Seega osutas J.

Markovićs oma tegevusega G. Vadzise ja M. Matuleviča tahtlikule õigusvastasele teole

füüsilist kaasabi. Kuivõrd tegutsemine isikute grupis saab tähendada vaid kaastäideviimist

ning kuriteole kihutajad ega kaasaaitajad grupi koosseisu ei kuulu ehk gruppi ei moodusta

(vt nt 22.02.2013 RKKKo nr 3-1-1-106-12, p 22), siis puudub alus ka J. Markovićsi

süüditunnistamiseks KarS § 184 lg 2 p 1 järgi.

328.

Täpsemalt andis süüdistuse kohaselt J. Markovićs kanepit edasi perioodil 2020. a

september kuni 03.03.2021 iganädalaselt xxx M. Matulevičale ja A. M. 26 korral 150 kuni

300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 5850 grammi kanepit.

Prokurör leidis süüdistuskõnes, et see episood on leidnud tõendamist osaliselt, s.o

väiksemas koguses. Prokuröri hinnangul on tõendatud 3000 grammi kanepi 10-l korral

edasi andmine M. Matulevičale ja A. M.

329.

J. Markovićsi kohtus antud ütluste kohaselt ei andnud ta kanepit A. M. Ta andis

kanepit edasi ainult M. Matulevičale viimase kodus köögis ning kedagi rohkem juures ei

viibinud. Ka ei toimetanud ta Eestisse nii suurt kanepikogust nagu süüdistuses kirjas.

Täpselt ei mäleta, millal ta esimest korda M. Matulevičale kanepit tõi, kuid see oli

lähemale talve poole, st natuke hiljem kui septembris 2020. Seda ei tea, kui suures

koguses kanepit Eestisse tõi, sest pakendeid ta ei kaalunud ning tal ei olnud ka teadmist,

kui palju võis pakendites kanepit olla. J. Markovićsi hinnangul oli kanepi kogus, mis ta

10.03.2021 Eestisse tõi ja mis tema autost läbiotsimise käigus ära võeti, kõige suurem, mis

ta korraga Eestisse tõi. J. Markovićsi arvates oli kogu Eestisse toodud kanepi kogus poole

võrra väiksem kui süüdistuses kirjas. Kordi, mil M. Matulevičale kanepit tõi, ei lugenud.

Tõi umbes 1-2 korda kuus. Kordi võis olla kokku poole vähem kui süüdistuses kirjas.

Kanep oli sangadega läbipaistmatus kaupluse kilekotis ning oli selline tunne, nagu oleks

sinna veel midagi pandud, kuid J. Markovićs ei vaadanud kotti (IXX kd, tl 25, 27-30).

330.

G. Vadzise kohtuistungil antud ütluste kohaselt võis tema poolt omandatud ja edasi

antud kanepi koguseks olla 3 kg, sh kanep, mille ta andis ise otse üle M. Matulevičale kui

ka kanep, mille transportis Eestisse ja andis M. Matulevičale üle J. Markovićs. M.

Matulevičale andis kanepit 10-15 korda ja ühekordsed kogused olid 150 või 300 grammi,

kuid ka väiksemad, nt 50 grammi. Umbes 7-10 korral (hiljem on G. Vadzis ütlustes

märkinud, et kordi oli 5-6) andis kanepi J. Markovićsile, et ta viiks selle M. Matulevičale.

Ajaperiood, mil J. Markovićsile kanepit andis, võis olla see, mis süüdistuses kirjas. J.

Markovićsile vedamiseks antud ühekordsed kogused olid 50, 100 ja 150 grammi, mingi

kord 300 grammi. (IXX kd, tl 30-32, 36).

331.

M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt oli tal 2020. aasta maikuus 10 grammi

kanepit, aga pärast talvel hakkas Ženja (s.o J. Markovićs) talle kanepit tooma. M.

Matuleviča on küsimusele „Palju Markovićs tõi teile neid aineid?“ vastanud „Mis ta tõi, 2

korda andsin K.ile, see vist oli 100 g ja kõik /…/“. Hiljem on M. Matuleviča J. Markovićsi

toodud kanepikoguste osas täpsustanud, et J. Markovićsi toodud oli 100 grammi kanepit,

mis ta andis K.ile, lisaks see, mis ta müüs ning 100 grammi, mis tal oli jaanuarist. J.

Markovićs tõi talle kanepit 50 grammi kaupa. M. Matuleviča ütluste kohaselt J. Markovićs

narkootilist ainet A. M. edasi ei andnud (XVIII kd, tl 187-188).

332.

A. M. keeldus kohtus ütluste andmisest (IXX kd, lk 25). Kohus võttis KrMS § 294 p 1

alusel asja juurde A. M. kohtueelses menetluses antud ütlused. A. M. kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt ei ole ta narkootilisi ega psühhotroopseid aineid

omandanud (IXX kd, tl 7-14).

333.

Kohtu hinnangul ei ole tõendatud, et J. Markovićs oleks kanepit A. M. edasi andnud.

Seda kinnitavad nii J. Markovićsi, M. Matuleviča kui ka A. M. ütlused (vt lisaks

käesoleva otsuse peatükist V põhjendusi selle kohta, miks ei ole kohtu hinnangul A. M.

kriminaalasjas esitatud süüdistus tõendatud). Nimetatud isikute ütlused ühtlasi kinnitavad,

et J. Markovićs andis kanepit edasi M. Matulevičale. J. Markovićsi ja M. Matuleviča

kokkulangevate ütluste alusel on tõendatud, et kanepit hakkas J. Markovićs tooma hiljem,

kui süüdistuses nimetatud 2020. a september. Mõlemad süüdistatavad on kirjeldanud, et

esimest korda tõi J. Markovićs kanepit talvel või talve poole. Seega on kohtu hinnangul

põhjendatud lugeda tõendatuks, et kanepit andis J. Markovićs edasi perioodil 2020. aasta

oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021. Tõendatud pole see, et J. Markovićs oleks sel

perioodil kanepit edasi andnud igal nädalal. J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlustest saab

järeldada, et J. Markovićs tõi kanepit M. Matulevičale keskmiselt kaks korda kuus. Nii

kanepi toomise kordade arvu kui ka koguse osas leiab kohus, et usaldusväärsemad on J.

Markovićsi ja G. Vadzise ütlused, kuid mitte M. Matuleviča ütlused. Viimase ütlustest

tulenevalt on kordade arv ja talle toodud kanepi kogus kordades väiksem, kui seda on

tunnistanud J. Markovićs ja G. Vadzis. Polnud ju J. Markovićsil ja G. Vadzisel põhjust

koguseid tegelikust suuremaks valetada, kuivõrd see suurendaks nende süüd kuriteo

toimepanemises. Küll aga oli M. Matulevičal põhjust tunnistada väiksemaid koguseid, et

tema süü ja talle mõistetav karistus oleks väiksem. Võttes arvesse perioodi pikkust (4,5

kuud) ja kanepi üleandmise sagedust (kaks korda kuus), loeb kohus tõendatuks, et kokku

andis J. Markovićs M. Matulevičale kanepit edasi 9 korral. Ühtlasi langeb kordade arv

kokku G. Vadzise ja J. Markovićsi hinnanguga (G. Vadzise hinnangul 7-10 korda ja J.

Markovićsi hinnangul poole vähem kui süüdistuses nimetatud, s.o umbes 13). Koguste

osas on J. Markovićs olnud ebalev, sest ei kaalunud enda sõnul toodud kanepit ja samuti ei

olnud tal teadmist, palju kanepit ta korraga toob. Küll aga oli kogustest täpsem ülevaade

G. Vadzisel, kes, nagu eelnevalt tõendamist on leidnud, leppis M. Matulevičaga soovitud

koguse kokku. G. Vadzise sõnul olid J. Markovićsile vedamiseks antud kogused 50, 100,

150 ja mingil korral 300 grammi. Kuna ei ole täpselt teada, mitmel korral J. Markovićs

mingi koguse M. Matulevičale edasi andis, loeb kohus tõendatuks vähima võimaliku

koguse s.o 850 grammi (1 x 300 + 1 x 150 + 1x 100 + 6 x 50). Kuigi J. Markovićs on ise

hinnanud koguseks, mis ta kokku Lätist Eestisse toimetas, kuni 3 kg, on teatav koguse

ülehindamine J. Markovićsi poolt põhjendatav sellega, et ta ei kaalunud kanepit ja tal

puudus teadmine, kui suures koguses ta kanepit tõi. Lisaks on ta ütlustes nentinud, et

läbipaistmatus kilekotis, millega ta kanepit tõi, olnuks nagu midagi veel, kuid ta ei

vaadanud kotti. Seega ei ole välistatud, et kilekotis, millega J. Markovićs M. Matulevičale

kanepit tõi, oli lisaks veel mõni ese, mistõttu oli J. Markovićsi jaoks veelgi keerukam

umbmääraseltki hinnata, kui palju ta kokku M. Matulevičale kanepit edasi andis.

334.

J. Markovićsit süüdistatakse veel selles, et omandatud 144 grammi 18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidis ta xxx linnas enda kasutuses olevas mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja

ära võeti. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et nimetatud episood on tõendamist leidnud.

335.

Vallasasja läbivaatuse protokoll tõendab, et 10.03.2021 teostati J. Markovićsi

juuresolekul sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx läbivaatus, sest juhi

kontrollimisel oli sõidukist tunda kanepile iseloomulikku lõhna. Sõiduki salongi

ülevaatusel avastati kõrvalistuja koha tagumiselt istmelt halli-sinaka jope paremast taskust

kaks kiletatud pakki marihuaana lõhnaga (IX kd, lk 179-180).

336.

09.04.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud politseiametniku poolt

filmitud salvestist 10.03.2021. a toimunud vallasasja läbivaatusest, kinnitab samuti

mootorsõiduki registreerimisnumbriga xxx tagaistmel oleva jope taskus kiletatud paki

olemasolu. Jope tõsteti politseiametniku poolt juhi kõrvalistmele (IX kd, lk 181-184).

337.

10.03.2021. a läbiotsimisprotokoll tõendab, et parempoolsel esiistmel olnud jope

parempoolsest taskust võeti ära 3 kile sisse mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi

taimeosad (pakend nr 1Golf). Muuhulgas võeti läbiotsimise käigus ära sõiduki eesistmelt

sinise-valge värvusega jope, mille taskust leiti pakendis 1Golf olevad esemed (pakend nr

4Golf) (IX kd, lk 196-216).

338.

11.03.2021. a asitõendi vaatlusprotokoll tõendab, et 10.03.2021 sõiduki Volkswagen

Golf registreerimismärgiga xxx läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud 3 kile sisse

mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi taimeosad (pakend nr 1Golf), kaalusid

kokku 175,11 grammi. Pärast kaalumist tehti ühe kile sisse mähitud fooliumi sees

olevatele rohelist värvi taimeosadele kanepi narkootilise aine kiirtest, mis reageeris

kanepile (X kd, lk 1-2).

339.

30.04.2021. a ekspertiisiakt nr 21E-AN0374 tõendab, et pakendis nr 1Golf

ekspertiisiks esitatud taimeosad kogumassiga 144 g olid kanepiõisikud, mille THC

sisaldus oli 18% (X kd, lk 69-70).

340.

25.03.2021. a DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE0266 nähtuvalt võeti proovid kolmelt

pakilt, milles oli taimne aine (pakend nr 1Golf) ning jopelt (pakend nr 4Golf). Ekspertiisi

tulemusel leiti, et vaid jopelt võetud teisest proovist (seestpoolt, parema varruka äärelt)

saadud tulemuste alusel ei saa välistada J. Markovićsilt pärineva bioloogilise materjali

sisaldumist selles segaproovis. Tõenäosusarvutust läbi viidud ei ole. Ülejäänud

ekspertiisiobjektidelt võetud proovidest DNA-analüüsil saadud profiilide puhul ei leitud

kokkulangevust J. Markovićsi DNA-profiiliga (X kd, lk 72-80).

341.

Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse

tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“

möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise

tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka

vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-29-14,

p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – ekspertiisiaktis on järeldatud, et jopelt võetud

teisest proovist saadud tulemuste alusel ei saa välistada selles J. Markovićsilt bioloogilise

materjali sisaldumist, kuid tõenäosusarvutusi ekspertiisi käigus läbi viidud ei ole.

Järelikult on samavõrd võimalik ka see, et proovis ei sisaldunud J. Markovićsi DNA-d.

Riigikohtu praktikat arvestades ei tõenda DNA-ekspertiisiakt J. Markovićsi seotust tema

autost leitud ja ära võetud jopega, mille taskus olid kanepiõisikud.

342.

Kuigi DNA-ekspertiisiakt ei võimalda teha järeldust, et jopel või kanepit sisaldanud

pakikestel oleks olnud J. Markovićsi bioloogilist materjali, on J. Markovićs kohtus antud

ütlustes tunnistanud, et tema autost leitud jope kuulus temale ning selle jope taskus oli

kanep. Kanepi pidi ta sel päeval viima M. Matulevičale. J. Markovićsi sõnul oli ta selle

kanepi saanud G. Vadziselt samal päeval, kui ta kinni peeti (IXX kd, lk 28). G. Vadzis on

tunnistanud, et 144 grammi kanepit, mis 10.03.2021 leiti J. Markovićsi autost, oli tema

antud. J. Markovićs oli sel päeval M. Matulevičale marihuaanat viimas (IXX kd, tl 31, 34,

36).

343.

Seega on kohtu hinnangul vallasasja läbivaatuse protokolli, asitõendi

vaatlusprotokollide, läbiotsimisprotokolli, narkootilise aine ekspertiisi akti ning J.

Markovićsi ja G. Vadzise ütlustega tõendatud, et xxx linnas J. Markovićsi kasutuses

olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx oli 144 grammi 18%

THC sisaldusega kanepiõisikuid, kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

Läbiotsimisel leitud ja ära võetud kogust kanepit aga J. Markovićs omandanud ei olnud.

Nagu selgub J. Markovićsi ja G. Vadzise ütlustest, oli J. Markovićs saanud selle kanepi

samal päeval G. Vadziselt ning oli seda viimas M. Matulevičale.

344.

KarS § 25 lg 1 kohaselt on süüteokatse tahtlik tegu, mis on suunatud süüteo

toimepanemisele. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt algab süüteokatse hetkest, mil isik

vastavalt oma ettekujutusele teost vahetult alustab süüteo toimepanemist.

345.

Kohtu hinnangul jäi J. Markovićsile selles süüdistuse punktis etteheidetav tegu

katsestaadiumisse temast mitteolenevatel põhjustel. Otsuse üle-eelmises punktis on

selgitatud, et J. Markovićs pidi toimetama G. Vadziselt saadud 144 grammi kanepit sel

päeval M. Matulevičale – see tegu jäi aga lõpule viimata, sest politseinikud pidasid J.

Markovićsi juhitud auto kinni ja leidsid sealt narkootilist ainet. Kuivõrd J. Markovićs oli

ise kanepi tarvitajaks ning on ütlustes märkinud, et tol päeval edasi toimetatav kogus oli

tema hinnangul üks suuremaid, oli J. Markovićs teadlik, et transportides niivõrd suurt

kogust kanepit, aitab ta kaasa suure koguse narkootilise aine käitlemisele ja vähemalt

möönas seda. J. Markovićs oli kuriteo toimepanemist (s.o kaasaaitamise vormis) ka

vahetult alustanud – nagu selgitatud otsuse üle-eelmises punktis, oli J. Markovićs saanud

G. Vadzise käest 144 grammi kanepit ja oli sellega teel M. Matuleviča juurde. Seega on J.

Markovićsi tegu 10.03.2021. a episoodis käsitletav suure koguse narkootilise aine

ebaseaduslikule käitlemisele kaasaaitamise katsena.

346.

Võttes arvesse aega ja kordi, mil J. Markovićs toimetas kanepit G. Vadziselt M.

Matulevičale ning 10.03.2021 tema autost leitud kanepit, mille kohta on J. Markovićs

samuti öelnud, et sai kanepi G. Vadziselt ja oli seda viimas M. Matulevičale, saab

kokkuvõtvalt tõendatuks lugeda, et J. Markovićs toimetas G. Vadziselt kanepit M.

Matulevičale perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 kokku 850

grammi ja 10.03.2021 144 grammi (kaasaaitamistegu jäi katsestaadiumisse).

347.

Kohus on otsuse punktides 100-101 ja 497-498 selgitanud, miks on kohtu hinnangul

M. Matuleviča ja G. Vadzise poolt käideldud kanepi puhul tegemist suure koguse

narkootilise ainega NPALS-i tähenduses, ning neid põhjendusi siinkohal kordama ei

hakka.

348.

Kaasaaitamise subjektiivse külje hindamisel tuleb arvesse võtta Riigikohtu praktikat.

Riigikohus on selgitanud, et subjektiivsete tunnuste poolest peab kaasaaitamistegu olema

tahtlik. See tähendab, et kaasaitajal peab olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo

toimepanemiseks. Kaasaaitajal peab olema nn kahekordne tahtlus, see tähendab tal peab

vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo

toimepanemise suhtes. Seega ei saa kaasaaitamiseks lugeda ka sellist iseenesest

vaieldamatult tahtlikku käitumist, kus isik annab toimepanijale objektiivselt kaasabi, kuid

kas ei pea üldse võimalikuks või vähemalt ei mööna, et toimepanija kasutab saadud abi

tahtliku õigusvastase teo toimepanemiseks. Tahtlus toimepanija poolt tahtliku

õigusvastase teo toimepanemiseks tähendab minimaalselt vähemalt seda, et kaasaaitaja

peab võimalikuks konkreetse koosseisupärase teo toimepanemist täideviija poolt ja

möönab seda. Kaasaaitamise jaoks on vajalik, et kaasaaitaja kujutaks endale konkreetset

individualiseeritavat kuriteosündmust selle ebaõigussisu olulisemates joontes ette

(RKKKo 23.11.2009. a nr 3-1-1-97-09, p 7.4).

349.

J. Markovićsi ütlustest tulenevalt oli ta ise vestluses G. Vadzisega pakkunud välja, et

võib hakata kanepit M. Matulevičale transportima. Seetõttu saab jõuda järeldusele, et tal

oli vähemalt otsene tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks. G. Vadzise ja M.

Matuleviča poolt õigusvastase põhiteo toimepanemise suhtes oli J. Markovićsil vähemalt

kaudne tahtlus. J. Markovićsi poolt kanepi transportimise üksikkordi oli kokku kümme (sh

viimane, mis jäi katse staadiumisse). Seetõttu arvestades kordade arvu, mil ta kanepit G.

Vadziselt M. Matulevičale transportis, pidas ta võimalikuks, et G. Vadzis ja M.

Matuleviča käitlevad kanepit ebaseaduslikult suures koguses ning möönas seda.

350.

Üldjuhul subsumeeritakse osavõtja (sh kaasaaitaja) tegu sama paragrahvi järgi, mis

täideviijagi tegu, kuid ühes viitega § 22 lg-tele 2 või 314. Nagu kohus on M. Matuleviča ja

G. Vadzise tegusid analüüsides märkinud (vt kohtuotsuse punktid 98 ja 495) oli nii M.

Matuleviča kui ka G. Vadzise puhul ajavahemikul 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni

10.03.2021 toimepandud teo puhul tegemist jätkuva teoga, mis on kvalifitseeritav KarS §

184 lg 1 järgi. Kuna M. Matuleviča ja G. Vadzise süüdistused hõlmasid pikemat perioodi

ning J. Markovićs aitas kaasa ainult M. Matuleviča ja G. Vadzise kuriteole, mille isikud

panid toime eelmärgitud perioodil, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud J. Markovićsi tegu

subsumeerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi, mille järgi kohus M. Matuleviča ja G. Vadzise

süüdi mõistab. Kuivõrd J. Markovićsi kaasaaitamistegu, mis jäi katsestaadiumisse,

neeldub lõpuleviidud kaasaaitamises, tuleb J. Markovićsi poolt ajavahemikul 2020. aasta

oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 toime pandud kaasaaitamisteod kvalifitseerida KarS

§ 184 lg 1 - § 22 lg 3 järgi.

351.

Viimaks heidetakse J. Markovićsile ette, et perioodil 2020. a september kuni

10.03.2021 omandas ta G. Vadziselt 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi

kanepit, mille sai tasuks iga korra kanepi transportimise eest Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et tõendatud on, et J. Markovićs omandas

perioodil 2020. a september kuni 10.03.2021 G. Vadziselt 2 grammi kanepit ühe korra

kanepi toomise eest Läti Vabariigist Eesti Vabariiki, s.o 10-l korral kanepi toomise eest

kokku 20 grammi kanepit.

352.

J. Markovićsi ütluste kohaselt sai ta G. Vadzise antud kanepi M. Matulevičale ühel

korral transportimise eest 2 grammi kanepit. Kordi, mil kanepit M. Matulevičale tõi,

kokku ei lugenud, kuid käis 1-2 korda kuus ja mitte nii pikka aega, kui on süüdistuses

kirjas, s.t esimest korda tõi M. Matulevičale kanepit rohkem talve poole (IXX kd, lk 25-

26).

353.

G. Vadzise ütluste kohaselt oli võib-olla neid kordi 7-10, kui J. Markovićs kanepit

vedas. Ühekordsed kogused olid erinevad – 50, 100, 150 grammi, mingi kord 300

grammi. 50 grammi kanepi vedamise eest andis ta J. Markovićsile 1 grammi kanepit, 100

grammi vedamise eest 2 grammi (IXX kd, lk 31-32, 36).

14 Karistusseadusik. Kommenteeritud väljaanne. § 22, komm. 19.

354.

Nagu kohus eelpool tõendatuks luges, transportis J. Markovićs kanepit perioodil 2020.

aasta oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021. Nagu eelpool samuti kohus tõendatuks luges,

tõi J. Markovićs kanepit M. Matulevičale 9 korral. Samuti oli J. Markovićs 10.03.2021

toomas G. Vadziselt kanepit M. Matulevičale. Seega järeldub J. Markovićsi ja G. Vadzise

ütlustest, et kordi, mil J. Markovićs kanepit Läti Vabariigist Eestisse tõi võis olla kuni 10.

G. Vadzise ütluste kohaselt varieerusid J. Markovićsi veetud kanepi kogused 50-st 150

grammini (mingil korral ka 300 grammi) ning kogus, mille J. Markovićs sai kanepi

transportimise eest endale, sõltus veetud kanepi kogusest. Kuivõrd G. Vadzis näitlikustas,

et 50 grammi kanepi transportimise eest sai J. Markovićs 1 grammi kanepit ja 100 grammi

transportimise eest 2 grammi kanepit, võiski keskmiseks J. Markovićsi saadud

kanepikoguseks, nagu J. Markovićs ka ise on väitnud, olla 2 grammi kanepit. Seega

nõustub kohus prokuröri järeldusega, et tõendatud on, et J. Markovićs omandas G.

Vadziselt tasuks kanepi transportimise eest kokku 20 grammi (10 x 2 grammi) kanepit.

Kaitsja on väitnud, et selle 20 grammi kanepit omandas J. Markovićs Läti Vabariigis ja ei

transportinud seda Eestisse, mistõttu ei allu see Eesti Vabariigi jurisdiktsioonile. Kohus

selle väitega ei nõustu. J. Markovićs ei ole antud ütlustes täpsustanud, kus ta G. Vadziselt

transportimise eest tasuks kanepit omandas. J. Markovićs on andnud ütluseid üksnes selle

kohta, kus ta sai M. Matulevičale Eestisse viimiseks mõeldud kanepi. G. Vadzise ütluste

kohaselt käis kanepi kaalumine Eestis, Mollija juures. J. Markovićsile tasuks kanepi

andmiseks tulid nad Mollija juurde ja Mollija kaalus talle kanepit ning tema andis selle

edasi J. Markovićsile (IXX kd, tl 36). Seega selgub G. Vadzise ütlustest, et kanepit, mille

said endale tasuks G. Vadzis ja J. Markovićs, käisid nad kaalumas M. Matuleviča pool, s.o

Eesti Vabariigis, ning G. Vadzis andis kaalutud kanepi J. Markovićsile. Kohtu hinnangul

on seega tõendatud, et 20 grammi kanepit omandas J. Markovićs Eesti Vabariigis.

355.

J. Markovićsile on süüdistuses ette heidetud süüteo toimepanemist korduvalt. Kohtu

hinnangul see tõendatud ei ole. J. Markovićs on tunnistanud, et oli kanepi tarvitaja ja

transportiski kanepit selleks, et saada kanepi Eestisse toimetamise eest endale G. Vadziselt

suitsetamiseks kanepit. Seega olid nii kaasaaitamisteod kui ka kanepi omandamine kantud

J. Markovićsi ühtsest tahtlusest. Kanepi transportimised G. Vadziselt M. Matulevičale

toimusid suhteliselt lühikeses ajavahemikus (4,5 kuud) ning J. Markovićs tõi selle aja

jooksul tihti (umbes 2 korda kuus) kanepit Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. J. Markovićsi

ja G. Vadzise ütlustest ei ole võimalik üheselt välja lugeda, kui tihti või kui kiiresti pärast

kanepi Lätist Eestisse toimetamist J. Markovićs endale G. Vadziselt tasuks kanepit

omandas. Siiski said need omandamised samuti toimuda vaid lühikeses ajaaknas, s.o

nende samade 4,5 kuu jooksul. Kuna J. Markovićs transportis kanepit pidevalt ja selle

eesmärgiks oli järjepidev kanepi enda tarbeks omandamine, saab järeldada, et ka erinevad

kanepi omandamise üksikkorrad olid kaetud ühtse tahtlusega. Seega õiguslikult oli

tegemist ühe jätkuva kuriteoga.

356.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

357.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuigi J. Markovićsi poolt omandatud kanepi puhul ei

ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust, ei ole kahtlust, et selle puhul oli tegemist

narkootilise ainega. Nagu selgus G. Vadzise ja J. Markovićsi ütlustest, said nad mõlemad

M. Matulevičale viidud kanepist mõned grammid endale suitsetamiseks ning tarvitasid

seda kanepit just narkootilise joobe saamise eesmärgil. Samuti pole J. Markovićs kohtus

antud ütlustes vastu vaielnud kaitsjate ja prokuröri käsitlusele (nii kaitsjad kui ka prokurör

on kasutanud küsimusi esitades mõistet narkootiline aine sisuliselt kanepi sünonüümina),

et tegemist oli narkootilise ainega. Seetõttu oli kohtu hinnangul kogu J. Markovićsi poolt

omandatud kanepi puhul tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

358.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud

vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised

ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on

marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet

kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (V kd, lk 115-118). Kuivõrd tõendamist on

leidnud, et J. Markovićs omandas vähemalt 20 grammi kanepit, on tegemist narkootilise

aine suure kogusega.

359.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et J. Markovićs tegutses kanepi

omandamisel otsese tahtlusega. J. Markovićs, kes omandas G. Vadziselt enda tarbeks

kanepit, teadis, et käitleb narkootilist ainet ja teostab kanepit omandades

süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönas seda. Rohkem kui nelja kuu vältel

keskmiselt 2 grammi kaupa kanepit omandades teadis J. Markovićs kanepi tarvitajana

sedagi, et tegemist on narkootilise ainega suures koguses.

360.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine. Kuigi J.

Markovićs on väitnud, et ta ei teadnud, et kanepi käitlemine on Eestis keelatud, ei välista

see kohtu hinnangul isiku süüd. KarS § 39 lg 1 kohaselt puudub isikul süü, kui ta ei saa

aru oma teo keelatusest ja see eksimus on temale vältimatu. Praegusel juhul ei saa

järeldada, et eksimus oli J. Markovićsile vältimatu. Isikul oleks olnud võimalik väga

lihtsasti enne kanepi käitlemisega tegelema hakkamist välja selgitada, kas selline tegevus

on Eestis seadusega lubatud või mitte. Seega süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

361.

Omandades ajavahemikul 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 G. Vadziselt

kokku 20 grammi kanepit, pani J. Markovićs toime KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

362.

Nagu eelpool tuvastatud, pani J. Markovićs toime kaasaaitamise narkootilise aine

ebaseaduslikule suures koguses käitlemisele, mis on kvalifitseeritav KarS § 184 lg 1 – §

22 lg 3 järgi. Kuivõrd kaasaaitamistegu neeldub täideviidud kuriteos, tuleb J. Markovićsi

tegevus ajavahemikul 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 tervikuna

kvalifitseerida KarS § 184 lg 1 järgi.

V. A.M.ile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

363.

Kokkuvõtvalt süüdistatakse A. M. KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi selles, et ta omandas

perioodil 2019. a juunist kuni 21.04.2021 suures koguses narkootilist ainet kanepit, mida

käitles korduvalt grupis M. Matulevičaga ebaseaduslikult ja kooskõlastatult xxx.

364.

Süüdistuskõnes, kuigi mitte A. M. esitatud süüdistust käsitledes, on prokurör korduvalt

rõhutanud, et loobub 14.11.2020. a süüdistusepisoodist kõigi süüdistatavate suhtes

tõendamatuse tõttu. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb

tõlgendada nende koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest

loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud

süüdistuse osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest

loobumist, mõistab kohtukoosseis A. M. õigeks episoodis, mille kohaselt omandas A. M.

korduvalt ja grupis M. Matulevičaga kanepit edasiandmise eesmärgil 14.11.2020 xxx K.

Matulevičsilt 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225 grammi kanepit, mille oli K.

Matulevičsile xxx sisehoovis üle andnud J. Markovićs, kes omakorda omandas M. V. ja G.

Vadziselt kanepi ja toimetas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx

Läti Vabariigist Eesti Vabariiki.

365.

A. M. esitatud süüdistuse kohaselt organiseeris M. Matuleviča kanepi omandamise M.

V.ja G. Vadziselt. M. Matuļēviča leppis M. V. ja G. Vadzisega kokku kanepi kogused ja

hinna ning maksis saadud kanepi eest raha M. V.le. Vastavalt grupisisesele rollijaotusele

oli A. M. peamiseks ülesandeks sõita mootorsõidukite Suzuki Baleno

registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz

E 200 registreerimismärgiga xxx koos M. Matulevičaga Läti Vabariiki ja toimetada kanep

Läti Vabariigist Eesti Vabariiki xxx. Samuti oli A. M. ülesandeks sõita vajadusel eelnevalt

kokkulepitud kanepikogusele Lätti järele ainuisikuliselt ning tasuda sularahas M. V. või G.

Vadzisele omandatud kanepi eest kokkulepitud müügihind.

366.

Prokurör leidis süüdistuskõnes, et eelmärgitust ei ole tõendamist leidnud üksnes see, et

A. M. sõitis eelnevalt kokkulepitud kanepikogusele Lätti järele ainuisikuliselt ning tasus

M. V. või G. Vadzisele omandatud kanepi eest kokkulepitud müügihinna sularahas.

Prokuröri hinnangul ei ole vaidlust selles, et A. M. sõitis koos M. Matulevičaga Läti

Vabariiki, kuid vaidlus on selles, kas A. M. oli teadlik, et sõidetakse Lätist kanepit tooma,

kanep tuuakse xxx linna ning M. Matuleviča müüb seda nende ühises elukohas.

367.

Kohus on seisukohal, et esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et A. M. oli

teadlik sellest, et koos M. Matulevičaga sõideti Lätti kanepit tooma ning et viimane müüs

seda nende elukohas. Veelgi vähem on olemasolevate tõendite pinnalt võimalik jaatada

seda, et süüdistuses nimetatud teod pani A. M. toime ühiselt ja kooskõlastatult koos M.

Matulevičaga.

368.

M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt ei olnud A. M. kanepiga mingit pistmist.

A. M. ei teadnud kanepi omandamisest ja hoidmisest midagi. Tema kanepit ei hoidnud ja

nad ei rääkinud A. kanepist midagi. Kui A. M. ei käinud metalli otsimas ja oli kodus, siis

vaatas ta toas telekat ja magas. Külalised, kes tulid kanepit küsima, tulid akna juurde ja

kui mõnikord keegi külla tuli, siis oli A. toas. Kui nad käisid taludes asju ostmas ja

müümas, siis olid nad alati kahekesi koos, sest M. Matulevičal ei ole auto juhilube (XVIII

kd, lk 188-189).

369.

A. M. keeldus kohtus ütluste andmisest (IXX kd, lk 25). Kohus võttis KrMS § 294 p 1

alusel asja juurde A. M. kohtueelses menetluses antud ütlused. A. M. kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt ei ole ta kuritegu toime pannud. 23.04.2021 ütlustest

selgub, et enda elukohast leitud kanepist ei tea ta midagi, ka ei ole näinud, et tema naine

M. Matuleviča müüks kanepit. Narkootilisi ega psühhotroopseid aineid ei ole omandanud,

v.a 1972. aastal sõjaväes, kui proovis mingit asja, mis oli suitsu kujul. Samuti ei ole ta

enda sõnul narkootilisi aineid kellelegi edasi andnud (IXX kd, lk 7-14).

370.

A. M. kohtueelses menetluses 26.08.2021 antud ütluste kohaselt ei teadnud ta, millega

M. Matuleviča tegeleb. Kodus ta kanepit ei näinud. Ta käis kodust ära, sõitis palju ringi ja

teenis raha. Kui M. Matulevičal käisid külalised, siis mõnikord oli ta kodus, mõnikord

mitte. Kui oli kodus, siis vaatas televiisorit või oli ka köögis. Tema juuresolekul M.

Matuleviča külalistele midagi üle ei andnud, pakkus neile vaid teed või kohvi. G.

Vadzisele on ta maksnud vanametalli eest. Seda ei ole näinud, et M. Matuleviča oleks

Vadzistele raha andnud. Sellist olukorda, et ta oleks üksinda Lätis käinud ning G. Vadzis

oleks talle andnud paki, et anda see edasi M. Matulevičale, ei ole olnud (IXX kd, lk 15-

22).

371.

M. V. kohtus antud ütluste kohaselt A. M. talle kanepi eest raha üle andnud ei ole.

Prokuröri taotlusel avaldati M. V. kohtueelses menetluses antud ütlused, kus M. V. on

väitnud, et A. andis talle kanepi eest raha. Vastuolusid ütlustes põhjendas M. V. sellega, et

politseis väideti talle, et politseinikud teavad, et A. andis talle raha. M. V. hindas

politseinike öeldut viisil, et ta pidi ülekuulamisel nii rääkima (IXX kd, lk 113). Kohtu

hinnangul on M. V. väide, nagu oleksid politseinikud ette dikteerinud, mida M. V. peab

ülekuulamisel rääkima, paljasõnaline ja ebausutav. Kuivõrd M. V. ei ole vastuolusid

suutnud veenvalt selgitada, tuleb kohtu hinnangul tema ütlused A. M. raha saamise või

mittesaamise osas tõendikogumist ebausaldusväärsena kõrvale jätta.

372.

G. Vadzise kohtus antud ütluste kohaselt suhtles ta A. M. eelkõige seoses metalli,

mööbli ja antiikasjade ostu-müügiga. Kui M. Matuleviča tuli Lätti kanepile järele, siis

kohtusid nad tee peal. M. Matuleviča tuli nendele kohtumistele autoga, autot juhtis A. M..

Kui ta M. Matulevičale kanepi üle andis, ei toimunud see A. M. nähes, vaid ta tuli autost

välja ja G. Vadzis andis talle selle üle. Kohtus kinnitas G. Vadzis, et tema A. M. kanepit ei

andnud ning A. M. ei andnud talle kanepi eest raha. Prokuröri taotlusel avaldati

vastuolude tõttu G. Vadzise kohtueelses menetluses antud ütlused: „M. Matuleviča ja A.

M. käisid ise kanepil järel Läti poolel Valkas. Kui me kohtusime, siis oli erinevalt, kord

Mollija väljus autost ja oli kordi, kui ma andsin läbi auto avatud akna A. kätte kanepi ja A.

andis mulle raha vastu, mis oli pandud väikesesse kilekotti.“ Kohtuistungil selgitas G.

Vadzis, et ei andnud kanepit A. M., vaid Mollijale. Ta andis kanepi läbi auto akna A. M.

kätte, kes andis selle edasi kõrval istunud M. Matulevičale, ja A. M. andis vastu raha. Nad

vahetasid lihtsalt pakke. G. Vadzis ei tea, kas A. M. teadis, et pakis on kanep. Sellise

üleandmise juures ei olnud juttu, et tegemist on kanepiga (IXX kd, lk 31-33, 36). Kohtu

hinnangul on G. Vadzise selgitus veenev ja loogiline – ta on nii kohtueelses kui

kohtumenetluses antud ütlustes pidanud silmas seda, et ta küll on füüsiliselt andnud

kanepit sisaldanud paki läbi auto akna A. M. kätte, kuid paki adressaadiks on alati olnud

M. Matuleviča. A. M. on paki lihtsalt ulatanud G. Vadzise käest M. Matuleviča kätte ja

andnud pakke vahetades G. Vadzisele vastu raha sisaldanud paki.

373.

Samuti kinnitas G. Vadzis, et ta ei ole kunagi A. M. kanepit üle andnud, kui A. M. oli

üksi, s.o mitte koos M. Matulevičaga. Taas on prokuröri taotlusel avaldatud vastuolude

tõttu G. Vadzise kohtueelses menetluses antud ütlused, kus G. Vadzis on väitnud, et A. M.

on maksimum kahel korral käinud üksinda kanepi järel. Ütlustes esinevaid vastuolusid on

G. Vadzis põhjendanud sellega, et ta ei mäleta kõiki momente ja ei taha inimest süüdistada

ning ta võis uurija juures eksida. A. M. talle üksi ilma M. Matulevičata raha tõi – mööbli

eest, millegi muu eest, ja võib-olla ka M. Matuleviča andis, et A. M. annaks edasi. Ta ei

tea, kas A. M. teadis, mille eest raha tõi või mitte. Ütles, et Mollija andis edasi (IXX kd, lk

33,36). Seega on G. Vadzis ütluste erinevust põhjendanud sellega, et võis kohtueelses

menetluses eksida. Kohtu hinnangul on see selgitus aktsepteeritav – G. Vadzis, M. V., A.

M. ja M. Matuleviča tegelesid aktiivselt erinevate esemete ostu-müügiga (vt järgnevad

kohtuotsuse punktid), mistõttu võiski erinevate tehingute rohkust arvesse võttes G. Vadzis

kohtueelses menetluses ütlusi andes eksida, kui rääkis, et andis kanepipakke A. M. ka siis,

kui viimane oli üksi. Arvestades seda, et ka A. M. on eitanud, et üksi Lätis käies oleks G.

Vadzis andnud talle paki, mis tulnuks edasi anda M. Matulevičale, ei saa tõendatuks

pidada, et G. Vadzis andis A. M. kanepit, kui A. M. oli üksi, s.o mitte koos M.

Matulevičaga. Samuti saab G. Vadzise ja A. M. ütluste pinnalt lugeda tõendatuks, et A. M.

on andnud G. Vadzisele raha. Küll aga pole kohtu hinnangul mingeid tõendeid selle kohta,

et A. M. oleks teadvalt andnud G. Vadzisele raha kanepi eest.

374.

Süüdistuskõnes on prokurör juhtinud tähelepanu, et on eluliselt ebausutav, et A. M.,

sõites korduvalt koos M. Matulevičaga Lätti kanepi järele, ei teadnud, et minnakse kanepit

tooma ning G. Vadzisele raha andes ei saanud aru, mille eest ta raha andis. Kohus selles

prokuröriga ei nõustu. Nii G. Vadzise, M. Matuleviča, A. M. kui ka M. V. ütlustest selgub,

et M. Matuleviča tegeles riiete ja muude esemete ostu-müügiga. G. Vadzis on kohtus

antud ütlustes vastanud küsimusele, kuidas ta M. Matulevičat tunneb, et M. V. käis M.

Matuleviča juures ja neil olid mingid naiste asjad – müüsid asju, riideid, antiikesemeid

(IXX kd, lk 30-31). M. Matuleviča on ise andnud ütlused, et käis mööda talusid ja müüs

riideid (XVIII kd, lk 187). A. M. ütluste kohaselt käis M. Matuleviča temaga taludes

kaasas, kui ta käis asju ostmas. M. Matuleviča müüs taludes rõivaid (IXX kd, lk 20).

Samuti on M. V. andnud ütlused, et teda sidusid M. Matulevičaga antikvariaadi asjad ja

kui ta tahtis mingeid enda asju müüa (näiteks sõrmused, kaelakeed), siis ta pöördus selleks

Mollija poole. Ta tõi M. Matuleviča juurde oma asju müügiks, st M. Matuleviča müüs

neid edasi ja M. V. sai raha (IXX kd, lk 110). Seega pole kohtu hinnangul välistatud, et A.

M. võis neil kordadel, kui ta koos M. Matulevičaga Lätis käis ning M. Matulevičale

kanepipakke anti, arvata, et tegemist on esemetega, mida Vadzised annavad M.

Matulevičale edasi müümiseks. Samuti juhtudel, kus A. M. andis M. Matuleviča antud

raha üle G. Vadzisele, võis see A. M. arusaamise kohaselt olla raha, mille M. Matuleviča

on saanud Vadziste antud esemete müügist. Kuivõrd Matulevičsite ja Vadziste

perekondade vahel toimus mitmeid erinevaid ostu- ja müügitehinguid, ei ole eluliselt

sugugi ebausutav, et A. M. ei teadnud koos M. Matulevičaga Lätti sõites, et eesmärgiks on

kanepi toomine ning et M. Matuleviča edastas G. Vadzisele raha kanepi eest.

375.

19.07.2021. a jälitustoimingu protokoll, millele prokurör on samuti viidanud kui A. M.

süüstavale tõendile, kohtu arvates A. M. süüd kuidagi ei tõenda. Protokollis on fikseeritud

03.01.2021. a kell 18:01:57 tehtud telefonikõne, kus A. Š. helistab M. Matuļēviča

mobiilinumbrile ja vastab A. M.. A.: Tere õhtust, see on A.. Kas olete kodus? A. vastab:

Kodus. Olen kodus, perenaine on saunas. A.: A. helistab. Kas võib külla tulla? A.: Noh,

astu läbi! (XV kd, tl 43). Prokurör on kõnest järeldanud, et A. M. oli arusaadav, miks A. Š.

helistas ning süüdistaja on toonud esile, et miks pidi A. M. rõhutama perenaise

saunasolekut. Kohtu hinnangul on igati loogiline, et kui A. Š. helistas M. Matuleviča

telefonile, siis A. M. andis kõnele vastates teada, kus telefoni omanik ehk perenaine M.

Matuleviča on. Muidugi oli A. M. ka selge, miks A. Š. helistas – helistaja küsis

selgesõnaliselt luba külla tulekuks ning A. M. selleks talle loa andis. Arusaamatuks jääb

aga see, kuidas A. M. poolt oma naise telefonile vastamine ja helistajale külla tulekuks loa

andmine tõendab seda, et A. M. käitles kanepit. Kanepi käitlemist A. M. poolt see

telefonikõne ei kinnita.

376.

Süüdistuskõnes on prokurör A. M. süüd tõendavatena viidanud veel tunnistajate K.F.,

Ks.F. ja A.S. kohtueelses menetluses antud ütlustele.

377.

K.F. ütluste kohaselt M. Matuleviča kaalus köögi laua peal soovitud koguse, vahel oli

valmis pakendatud. Kanepi võttis köögi kapist, see oli tal purgis. Enamjaolt oli kanep

valmis pakendatud ja andis kohe fooliumpakikesed. Kui ta kanepil järel käis, siis M.

Matuleviča mees istus kas köögis laua taga või vaatas toas televiisorit. Mehega ei

suhelnud, ütles ainult tere. Mees istus ja vaatas lihtsalt pealt, mida M. Matuleviča teeb

(XVII kd, lk 162).

378.

A. S. sõnul, kui ta käis kanepil järel, oli M. Matuleviča mees toas või mängis köögis

laua taga doominot koos M. Matulevičaga. Mollijal oli kanep peidetud tuppa, vahel oli

köögis kapis. Kanep oli paberist kohvipakendis lahtiselt, ta võttis sealt kanepi ja kaalus.

Vahel olid valmis tehtud poolikud, mis olid pakendatud fooliumisse. Samal ajal kui M.

Matuleviča kanepit kaalus, vaatas tema mees toas televiisorit või kui ta mängis doominot,

siis oli köögis ja pani seda kokku. Kui ta oli köögis, siis ta kuulis ja nägi kui Mollija

kanepit kaalus (XVII kd, lk 179-180).

379.

Esiteks märgib kohus, et nii K.F. kui ka A. S. ütluste kohaselt oli tihti M. Matulevičal

kanep juba valmis kogustena pakendatud, st ei eeldanud kaalumist. Seega oli valmis

pakikest ilmselt lihtne A. M. märkamatult tunnistajatele üle anda, seda eriti juhul, kui A.

M. parasjagu toas telekat vaatas, mistõttu ei pruukinud ta üldse tähelepanu M.

Matulevičale ja tunnistajatele pöörata. Kuivõrd A. M. on eitanud teadmist sellest, et M.

Matuleviča kanepi müümisega tegeles, ning millegi kuulmine või nägemine on

subjektiivne tajuprotsess, vajanuks täpsustamist see, millest tunnistajad järeldasid, et A.

M. nägi või kuulis kui M. Matuleviča neile kanepit kaalus. Tunnistajatelt ei ole selle kohta

lisaküsimusi küsitud. Kohtueelses menetluses pole esitatud täpsustavaid küsimusi sellegi

kohta, kas A. M. ruumis paiknemise alusel üldse sai eeldada, et ta kanepiga tegelemist

pealt nägi, või istus ta köögis hoopis näoga seina poole ja ülejäänute suhtes seljaga vms.

380.

Ks.F. ütluste kohaselt sai ta M. Matulevičalt kanepit 2019. aastal paaril korral, kanep

oli pakendatud fooliumisse ja tema ees M. Matuleviča kanepit ei kaalunud. Ta ei oska

öelda, kas A. M. nägi seda, kui M. Matuleviča talle kanepit müüs, sest ta majas sees ei

käinud, vaid oli akna taga. Sellel aastal15 saatis M. Matuleviča ta sealt kogu aeg minema.

15 Tunnistaja andis ütlused 28.04.2021.

Kodus oli ka M. Matuleviča abikaasa, ta kõndis kas mööda või mängisid doomino mängu.

Tunnistaja teada A. M. kuulis seda juttu, kui M. Matuleviča ütles, et mine Sanita juurde

(XVII kd, lk 155).

381.

Täiesti arusaamatuks jääb, kuidas saab Ks.F. ütlustest üldse järeldada, et A. M. nägi, et

M. Matuleviča kanepi müügiga tegeleb. Esiteks selgub ju Ks.F. ütlustest, et 2019. aastal

andis M. Matuleviča talle kanepit ainult läbi akna ning tunnistaja ei teadnud, kas A. M.

seda nägi. Edasistest ütlustest, mille kohaselt kõndis A. M. vahel mööda või mängis

doomino mängu, saab järeldada, et 2021. aastal käis tunnistaja küll M. Matuleviča pool

korteris, kuid 2021. aastal tunnistaja sõnul M. Matuleviča talle kanepit ei andnud ja saatis

ta minema. Ks.F. ütluste kohaselt võis A. M. üksnes kuulda, kuidas M. Matuleviča saatis

ta Sanita juurde. Sanita juurde saatmist ei saa aga kuidagi võrdsustada sellega, nagu oleks

M. Matuleviča teada andnud, et käitleb kanepit. Seega ei selgu Ks.F. ütlustest üldse, et A.

M. võinuks M. Matuleviča poolt kanepi müümisest teadlikuks saada.

382.

Lisaks eeltoodud põhjendustele, mis puudutavad tunnistajate K.F., A. S. ja Ks.F.

ütluseid, märgib kohus sedagi, et olukorras, kus puuduvad kõik muud tõendid, mis võiksid

kinnitada A. M. poolt kuriteo toimepanemist, ei saaks ainuüksi nende tunnistajate

kohtueelses menetluses antud ütluste alusel nagunii tõendatuks pidada, et A. M. oli kanepi

käitlemisest teadlik või pani teo toime grupis M. Matulevičaga. KrMS § 15 lg 3 kohaselt

ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei

olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Riigikohtu praktikas on korduvalt

selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja

lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega (RKKKo 18.02.2013 nr 3-1-

1-89-12, p 20; RKKKo 29.04.2013 nr 3-1-1-41-13, p 10; RKKKo 13.03.2020 nr 1-17-

11682, p 23). Seetõttu lugedes nende tunnistajate ütluste alusel tõendatuks, et A. M. teadis

M. Matuleviča poolt kanepi müümisest, oleks see selges vastuolus KrMS § 15 lg-s 3

sätestatud keeluga. Kokkuvõtvalt tähendab see, et kohtu hinnangul ei saa nimetatud

tunnistajate kohtueelses menetluses antud ütlustele tuginedes tõendatuks lugeda, et A. M.

oli teadlik, et M. Matuleviča müüb kanepit, ega ka mitte seda, et A. M. ja M. Matuleviča

tegutsesid kuriteo toimepanemisel ühiselt ja kooskõlastatult.

383.

Süüdistuses on A. M. ette heidetud sedagi, et ta korduvalt ja grupis M. Matulevičaga

omandas ajavahemikul 2020 juuli kuni 03.03.2021 iganädalaselt xxx J. Markovićsilt

kanepit ning 10.03.2021 soovisid A. M. ja M. Matuleviča omandada M. V. ja G. Vadziselt

kanepit, mille toimetas Eestisse J. Markovićs, kuid see jäi omandamata nende tahtest

sõltumata, kuna politsei pidas J. Markovićsi kinni.

384.

Kohtu hinnangul pole tõendatud ka see, et A. M. omandas või tahtis omandada kanepit

J. Markovićsilt. M. Matuleviča ütluste kohaselt, kui J. Markovićs narkootilist ainet tõi, siis

ta ei andnud seda kunagi A. M. edasi. A. M. ei teadnud kanepi omandamisest ja

hoidmisest midagi. Tema kanepit ei hoidnud ja nad ei rääkinud A. kanepist midagi (XVIII

kd, lk 188-189). J. Markovićs on andnud ütlused, et tema A. M. narkootilist ainet edasi

andnud ei ole. Ta andis kanepit edasi ainult M. Matulevičale viimase kodus köögis ning

sel ajal kedagi köögis peale M. Matuleviča ei olnud. A. M. ei olnud kunagi juures, kui ta

M. Matulevičale kanepit andis (IXX kd, lk 28-30). Samuti, nagu eelpool juba märgitud, ei

ole A. M. enda sõnul kanepit kunagi omandanud. J. Markovićsit on ta kahel korral näinud

kodus xxx tänaval ja ühel korral Lätis MA. juures, kus ta töötas koos MA.ga. Seda ei tea,

mis asjaoludel J. Markovićs tema kodus käis, ta tuli Mollija juurde (IXX kd, lk 15-22).

385.

M. Matuleviča, J. Markovićsi ja A. M. kooskõlaliste ütlustega on seega tõendatud, et J.

Markovićs ei andnud kanepit edasi A. M. ning A. M. ei omandanud ega tahtnud omandada

J. Marcovičsilt kanepit. Kohus on seisukohal, et puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et A.

M. omandas või soovis omandada kanepit J. Markovićsilt.

386.

A. M. süüdistatakse veel selles, et perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 omandas ta

koos M. Matulevičaga Läti Vabariigis M. V. ja G. Vadziselt kokku vähemalt 1650 grammi

kanepit, mille vedasid Eestisse mootorsõidukites, mida juhtis A. M.. Sellest 98,69 grammi

17-19% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid M. Matuleviča ja A. M. süüdistuse

kohaselt enda elukohas xxx ning ülejäänud omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48

grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid N. Simane koos Lo. S. xxx ja 77,51

grammi 17-18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid K. Matulevičs ja S. Baškere

enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Viimaks

heidetakse A. M. süüdistuses üldistatult ette seda, et peale kanepi omandamist perioodil

2019 juuni kuni 21.04.2021 hoidis ta grupis M. Matulevičaga ühises elukohas xxx

kanepit, mida vastavalt rollijaotusele grupis andis erinevatele isikutele edasi M.

Matuleviča.

387.

Nagu kohus eelnevalt tuvastas, ei ole tõendatud, et A. M. oleks koos M. Matulevičaga

M. V. või G. Vadziselt kanepit omandanud või teadvalt koos M. Matulevičaga seda Lätist

Eestisse toonud. Samuti selgub otsuse punktides 368-370 käsitletud M. Matuleviča ja A.

M. ütlustest, et A. M. ei hoidnud kanepit ega teadnud kanepi hoidmisest midagi. Samuti ei

teadnud A. M. elukohast leitud kanepist. Vaidlust pole selles, et läbiotsimisel A. M. ja M.

Matuleviča elukohast aadressil xxx kanepit leiti. Seda tõendavad 21.04.2021. a

läbiotsimisprotokoll, mille kohaselt leiti ja võeti läbiotsimise käigus xxx ära muuhulgas

taimeosad pakendites 1Raudtee ja 4Raudtee (V kd, lk 125, 155-157) ning 01.06.2021. a

ekspertiisiakt nr 21E-AN0619, mis kinnitab, et rohelised taimeosad massiga 92,70 g

pakendist nr 1Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus oli 19% ning rohelised

taimeosad massiga 5,99 g pakendist nr 4Raudtee olid kanepiõisikud, mille THC sisaldus

oli 17% (V kd, lk 197-198). Küll aga ei saanud ekspert anda 24.05.2021. a

DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE0410 hinnangut A. M. pärineva bioloogilise materjali

sisaldumise/mittesisaldumise kohta kanepit sisaldanud pakendilt võetud proovides, kuna

puudus A. M. võrdlusproov (VI kd, lk 1-7). Hiljem on 07.06.2021. a ekspertiisimääruse

alusel korraldatud uus DNA-ekspertiis, milles tehti eksperdile muuhulgas ülesandeks

võrrelda ekspertiisiaktis nr 21E-GE0410 võetud proovidest saadud DNA-profiile A. M.

DNA-profiiliga. Ekspertiisiaktis nr 21E-GE0559 aga leiti, et ühest proovist saadud

tulemus ei olnud seostatav A. M. DNA-profiiliga ning ülejäänud proovidest ei õnnestunud

DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud tulemuste

alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise

materjali päritolu kohta (XVII kd, tl 190-195). Sõrmejäljeekspertiisi nr 21E-SS0015

tulemustest selgub, et ekspertiisiks esitatud pakendis nr 1Raudtee olnud kahelt

fooliumitükilt ja toidukilekogumilt avastatud naha papillaarkurrustiku jälgede fragmendid

ei võimaldanud isiku identifitseerimist (VI kd, lk 9-10). Seega puuduvad igasugused

tõendid (isikute ütlused, ekspertiisiaktid jm), mis kinnitaksid, et A. M. süüdistuses

nimetatud perioodil oma elukohas kanepit hoidis ning tema seotust elukohast, xxx leitud

kanepiga. Ainuüksi asjaolu, et kanep leiti A. M. ja M. Matuleviča ühisest elukohast, ei saa

kaasa tuua A. M.süüditunnistamist kaastäideviimises.

388.

Samuti ei ole tõendeid selle kohta, et A. M. oleks andnud (koos M. Matulevičaga)

kanepit K. Matulevičsile, S. Baškerele, N. Simanele või Lo. S. Nii K. M. kui ka S.

Baškere on antud ütlustes eitanud kanepi saamist M. Matulevičalt. A. M. kanepi saamise

kohta K. M. küsitud ei ole ning S. Baškere on A. M. kanepi saamist eitanud (XVIII kd, lk

176-179, 78). Mõlemad on ütlustes kinnitanud, et kanepit käisid nad üksinda omandamas

Lätis Riia linnas (XVIII kd, tl 76-83; 84-92, 176-179). M. Matuleviča on eitanud kanepi

andmist K. M. ja S. Baškerele (XVIII kd, lk 187) ning A. M. on üleüldiselt eitanud

kellelegi kanepi edasiandmist. DNA-ekspertiisiaktis nr 21E-GE0412, milles uuriti K.

Matulevičsi ja S. Baškere elukohast leitud ühelt kanepipakendilt võetud DNA-proove,

märkis ekspert, et A. M. võrdlusproovi puudumise tõttu ei saanud anda hinnanguid A. M.

pärineva bioloogilise materjali sisaldumise/mittesisaldumise kohta proovides (VI kd, lk

190-196). Ka ei leitud samalt pakendilt, mis esitati sõrmejäljeekspertiisiks, A. M.

sõrmejälgi (VI kd, lk 199-203). Olukorras, kus ükski asjaosaline ei ole kinnitanud, et A.

M. või M. Matuleviča andis K. Matulevičsile ja S. Baškerele kanepit ning seda ei tõenda

ka ükski ekspertiisiakt ega muu tõend, ei ole võimalik A. M. ette heita kanepi

edasiandmist neile isikutele.

389.

N. Simane ütluste kohaselt omandas ta kanepit ainult Riiast. N. Simane on eitanud

kanepi ostmist ja saamist M. Matulevičalt. A. M. kanepi saamise kohta ei ole N. Simane

käest küsitud. N. Simane on selgitanud, et tema ema Lo. S. ei tegelenud narkootikumide

müügiga ega teadnud ka sellest, et N. Simane narkootikumide müümisega tegeles. Samuti

ei teadnud N. Simane sõnul Lo. S. sellest, et N. Simane tema korteris narkootikume hoidis

(XVIII kd, lk 179-180, 184). Kohtuistungil 17.11.2023 keeldus Lo. S. ütluste andmisest

(XVIII kd, lk 102), mistõttu võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused. Lo. S. on ütlustes selgitanud, et nägi marihuaanat esimest korda

siis, kui teda kinni peeti. Ta ei ole oma silmaga kanepit näinud ja ei ole kunagi kanepit

puutunud (XVIII kd, lk 47-59). xxx leitud ja ära võetud kanepiõisikute pakenditelt teada

saada üksnes seda, kas seal leidub Lo. S., K. S. või N. Simane DNA-d. A. M. ja M.

Matuleviča bioloogilise materjali leidmine neilt pakenditelt ei olnud ekspertiisiülesandeks

(III kd, lk 165-170). Sõrmejäljeekspertiisi käigus leiti ekspertiisiks esitatud pakenditelt

vaid N. Simane sõrmejäljed (III kd, lk 171-176). Seega ei ole ei Lo. S. ega ka N. Simane

väitnud, et nad oleks kanepit saanud A. M. või M. Matulevičalt ning Lo. S. on üldse

seotust kanepi käitlemisega eitanud (kohus mõistab Lo. S. talle esitatud süüdistuses ka

õigeks, vt kohtuotsuse peatükk IX). M. Matuleviča on samuti eitanud N. Simanele kanepi

andmist (XVIII kd, tl 190) ning A. M. eitanud üldse seotust kanepiga. Isikute ütlused ega

ühegi ekspertiisi tulemus ei ole kinnitanud, et A. M. andis kanepit N. Simanele või Lo. S.

edasi. Kokkuvõtvalt puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et A. M. koos M. Matulevičaga

neile isikutele kanepit andis.

390.

Tõendid, et A. M. osales kanepi käitlemises KarS § 184 tähenduses, puuduvad

täielikult. Seetõttu tuleb A. M. talle esitatud süüdistustes täies mahus õigeks mõista.

VI. Sanita Baškerele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja § 185 lg 2 p

2, 3 järgi

391.

S. Baškerele heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o

narkootilise aine ebaseaduslikku käitlemist suures koguses korduvalt ja grupi poolt.

392.

Süüdistuse kohaselt käitles S. Baskere 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx linnas

ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kanepit grupis K. Matulevičsiga

omandades 2018. a suvest kuni 2019 maikuu eeluurimisel tuvastamata asjaoludel xxx

linnas vähemalt 159 grammi kanepit ning alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 xxx

linnas M. Matulevičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit.

393.

S. Baškerele heidetakse ette, et omandatud kanepit hoidis ta grupis K. Matulevičsiga

enda elukohas xxx ja xxx, kus S. Baškere andis omandatud kanepit erinevatele isikutele.

394.

S. Baškerele heidetakse ette, et ta andis 2020. a augustist kuni 2021. a märtsi lõpuni

A.S.le kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 87,36

grammi kanepit. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on

tõendamist leidnud.

395.

S. Baškere keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ning tema kohtueelses menetluses

antud ütlused avaldati KrMS § 294 p 1 alusel. S. Baškere antud ütluste kohaselt tunneb ta

A. S.t alates 2020. aasta talvest, detsembrikuust. 2020. aastal võttis A. S. temalt 0,25

grammi kanepit ehk 5 eurot võlgu ning 10 euro eest ehk 0,5 grammi kanepit (XVIII kd, tl

84-92).

396.

Tunnistaja A. S. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis prokuröri

taotlusel asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused.

Tunnistaja A. S. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt sai ta 2018. aasta suvest

kuni 2021. aasta märtsi lõpuni S. Baškerelt 0,25, 0,5 ja 1 grammi kaupa kanepit. Oli ka

kordi kui ostis 2 või 3 grammi kaupa, kuid ei mäleta mitmel korral. Kanepit käis S.

Baškerelt ostmas 4-5 korda nädalas (XVII kd, tl 180).

397.

Arvestades Riigikohtu praktikat ja KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ei saa üksnes tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ütluste alusel S. Baškere poolt edasiantud kanepi kogust ja

edasiandmise aega tõendatuks lugeda. Kuivõrd 2020. aasta augustist kuni 2021. a märtsini

S. Baškere poolt A. S. kanepi andmise osas on tõenditeks vaid nende isikute kohtueelse

menetluse ütlused, saab tõendatuks pidada kanepi kogust, mille edasiandmist on lisaks A.

S. ütlustele tunnistanud ka süüdistatav. S. Baškere ütluste kohaselt on ta A. S. andnud

kanepit ainult 2020. aasta detsembris ja seda kahel korra – ühel korral 0,25 grammi ja ühel

korral 0,5 grammi kanepit. Seega on tõendatud, et süüdistuses nimetatud perioodil andis

S. Baškere A. S. kokku 0,75 grammi kanepit.

398.

Järgmiseks süüdistatakse S. Baškeret 2019. aastal kahe kuu jooksul K.F.le nädalas 2-3

korda 1-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 30 grammi, ning 2020. a jaanuarist kuni

21.04.2021 igapäevaselt 0,5, 1, 3 ja 5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1165,3 grammi

kanepi edasiandmises. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus

on tõendamist leidnud.

399.

S. Baškere 27.08.2021 kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunneb ta K.F.t

umbes 1-1,5 aastat. K.F. on käinud tema pool kanepit ostmas. Ostis 0,5 grammi, vahel 3

grammi. Käis kuus umbes 2-3 korda, kui ta hakkas 2019. aasta detsembris xxx korteris

elama. Viimane kord käis K.F. tema juures enne kinnipidamist (XVIII kd, tl 84-92).

400.

Tunnistaja K.F. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis prokuröri

taotlusel asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused. K.F.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunneb ta S. Baškeret umbes 2019. aastast.

Esimest korda võttis temalt kanepit siis, kui S. Baškere elas xxx poe lähedal. Seal käis

kanepit võtmas umbes paar kuud. Korraga võttis 1-3 grammi kanepit ja nädalas 2-3 korda.

2019. aastal, kui S. Baškere kolis xxx tn kuni tema kinnipidamiseni 2021. aastal käis

kanepit ostmas iga päev 0,5, 1, 3, 5 grammi kaupa. Olid mõned korrad, kui S. Baškerel

kanepit ei olnud, kuid neid kordi oli vähe (XVII kd, tl 162).

401.

Arvestades Riigikohtu praktikat ja KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ei saa üksnes tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ütluste alusel S. Baškere poolt edasiantud kanepi kogust

tõendatuks lugeda. Kuivõrd S. Baškere poolt K.F.le kanepi andmise osas on tõenditeks

vaid nende isikute kohtueelse menetluse ütlused, saab tõendatuks pidada kanepi kogust,

mille edasiandmist on lisaks tunnistaja ütlustele kinnitanud ka süüdistatav. S. Baškere

ütluste kohaselt on ta K.F.le andnud kanepit alates 2019. aasta detsembrist kuni

kinnipidamiseni. Kanepit andis 2-3 korda kuus 0,5 grammi kaupa, vahel ka 3 grammi

kaupa. Seega on tõendatud, et S. Baškere andis tunnistajale kanepit kokku 16 kuu ja 21

päeva vältel. Võttes arvesse, et süüdistatav andis kanepit edasi kahel korral kuus ja

vähemalt ühel kuul 3 korda, oli kanepi edasiandmise kordi kokku vähemalt 34.

Süüdistatava ütluseid, mille kohaselt andis ta tavapäraselt K.F.le kanepit poole grammi

kaupa ning „vahel ka 3 grammi kaupa“ saab kohtu hinnangul tõlgendada nii, et 3 grammi

kaupa kanepi edasiandmist oli vähemalt kahel korral. Seega loeb kohus S. Baškere poolt

K.F.le edasiantud kanepi koguseks 22 grammi (32 x 0,5 grammi + 2 x 3 grammi).

402.

Veel süüdistatakse S. Baškeret 22.12.2019. a kuni 2021. a aprilli alguseni G.M.ile

nädalas kolmel korral 0,5 grammi kaupa, s.o vähemalt 100,5 grammi kanepi

edasiandmises. Kohtuvaidlustes märkis prokurör, et süüdistus on tõendatud osaliselt, s.o

2020. a suvel 0,5 grammi kanepi andmises G. M.ile.

403.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt tuli G. M. talle

2020. a suvel sõpradega appi mööblit vedama ning aitamise eest küsis pool grammi

kanepit. S. Baškere arvates oli G. M. 20-aastane, ta oli kooli lõpetanud. Rohkem G. M.

süüdistatava sõnul tema käest kanepit saanud ei ole (XVIII kd, tl 84-92).

404.

G. M.i kohtus antud ütluste kohaselt mäletab ta, et käis xxx tänaval S. Baškeret

aitamas, kuid ei mäleta seda, kas temalt kanepit sai (XVII kd, tl 16).

405.

Kuigi G. M. ei mäleta, kas ta on S. Baškerelt kanepit saanud, on kohtu hinnangul S.

Baškere ütlustega leidnud kinnitust, et ta andis G. M.ile 2020. aasta suvel pool grammi

kanepit. Seega on tõendatud, et S. Baškere andis süüdistuses nimetatud perioodil G. M.ile

ühel korral pool grammi kanepit.

406.

S. Baškeret süüdistatakse 2019. a suvest kuni 21.04.2021. a A.Ž.le kaks korda kuus

0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 39 grammi kanepi edasiandmises. Kohtuvaidlustes

leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on tõendamist leidnud.

407.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt tunneb ta A. Ž.t

ajast, kui ta käis rajoonis jalutamas. A. Ž. käis kanepit võtmas 2021. aasta jaanuarist-

veebruarist, aga väga harva. Käis üldse 3-4 korda ja korraga ostis 0,5 grammi kanepit

(XVIII kd, tl 84-92).

408.

Tunnistaja A. Ž. keeldus kohtus ütluste andmisest, mistõttu avaldati prokuröri taotlusel

tema kohtueelses menetluses 03.05.2021 antud ütlused. Tunnistaja sõnul käis ta esimest

korda S. Baškerelt kanepit ostmas 2019. aasta suvel. Ostis temalt kanepit kaks korda kuus

0,5 grammi kaupa. Poole grammi eest maksis 10 eurot. Viimane kord sai S. Baškerelt

kanepit 2021. a aprillis, kui S. Baškere kinni peeti. Sel päeval ostis samuti pool grammi.

Kanep avaldas talle mõju, lõõgastas teda (XVI kd, tl 121-125).

409.

Arvestades Riigikohtu praktikat ja KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ei saa üksnes tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ütluste alusel S. Baškere poolt edasiantud kanepi kogust

tõendatuks lugeda. Kuivõrd S. Baškere poolt A. Ž.le kanepi andmise osas on tõenditeks

vaid nende isikute kohtueelse menetluse ütlused, saab tõendatuks pidada kanepi kogust,

mille edasiandmist on lisaks tunnistaja ütlustele kinnitanud ka süüdistatav. S. Baškere ja

tunnistaja A. Ž. ütlused langevad kokku osas, et S. Baškere andis A. Ž.le kanepit 2021.

aastal ning korraga 0,5 grammi kaupa. S. Baškere on tunnistanud kanepi andmist

tunnistajale kokku 3-4 korral. Seega on süüdistatava ja tunnistaja kohtueelses menetluses

antud ütlustega tõendatud, et S. Baškere andis 2021. a jaanuarist kuni 21.04.2021 A. Ž.le

kokku vähemalt 2 grammi kanepit.

410.

S. Baškeret süüdistatakse 2020. a suvel A.Š.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o

vähemalt 3 grammi kanepi edasiandmises. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses

toodud aeg ja kogus on tõendamist leidnud.

411.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt ta A. Š.it ei

tunne (XVIII kd, tl 84-92).

412.

A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt sai ta 2020. aastal xxx tänaval asuvast majast

teiselt korruselt noorelt naisterahvalt kahel korral 1 grammi kaupa kanepit. 1 grammi eest

maksis 20 eurot (XVII kd, tl 14).

413.

S. Baškere ütluste kohaselt ta A. Š.it ei tunne. Kohus on seisukohal, et süüdistatav ei

pruukinudki A. Š.i nime teada. A. Š. käis enda sõnul S. Baškerelt kanepit ostmas vaid

kahel korral ning on eluliselt usutav, et A. Š. ei tutvustanud end kanepit ostmas käies S.

Baškerele. Seega kui S. Baškerelt kohtueelses menetluses ülekuulamisel A. Š. kanepi

andmise kohta küsiti, ei pruukinudki S. Baškerele A. Š.i nimi midagi öelda, mistõttu ta

vastaski, et ei tunne sellist isikut. Seega ei välista S. Baškere ütlused, et ta A. Š.

süüdistuses märgitud ajal kanepit müüs. Kohtu hinnangul on A. Š.i kohtus antud ütlustega

tõendatud, et S. Baškere andis talle süüdistuses nimetatud ajal, s.o 2020. a suvel 2 korral 1

grammi kaupa, s.o kokku 2 grammi kanepit.

414.

S. Baškeret süüdistatakse perioodil 2020. a september kuni 21.02.2021 Ks.F.le ühes

kuus 20 korral 0,5-3 grammi kaupa, s.o vähemalt 160 grammi kanepi edasiandmises.

Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on tõendamist

leidnud.

415.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt käis Ks.F. tema

juures esimest korda 2021. aasta alguses ja viimast korda märtsis või aprillis. Ta käis

paaril korral kuus, kuid vahel ei käinud kuus kordagi. Ks.F. ostis 5 euro eest ehk 0,25

grammi või 10 euro eest ehk 0,5 grammi kaupa kanepit. 0,5 grammi oligi suurim kogus,

mis ta ostis (XVIII kd, tl 84-92).

416.

Tunnistaja Ks.F. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest. Kohus võttis prokuröri

taotlusel asja juurde tunnistaja kohtueelses menetluses 28.04.2021 antud ütlused. Ütluste

kohaselt sai Ks.F. S. Baškerega tuttavaks 2020. a sügise poole, võis olla septembris. Sai

tema käest kanepit umbes 20 korral kuus, kokku võis saada umbes 160 grammi. Suurim

kogus, mille võttis, oli 3 grammi ja see maksis 50 eurot. 3 grammi võttis korra kahe kuu

jooksul. Enamjaolt võttis 0,5 grammi kaupa ja see maksis 10 eurot (XVII kd, tl 152-156).

417.

Arvestades Riigikohtu praktikat ja KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut ei saa üksnes tunnistaja

kohtueelses menetluses antud ütluste alusel S. Baškere poolt kanepi edasiandmise aega

ega kogust tõendatuks lugeda. Kuivõrd S. Baškere poolt Ks.F.le kanepi andmise osas on

tõenditeks vaid nende isikute kohtueelse menetluse ütlused, saab tõendatuks pidada aega

ja kogust, mida on lisaks tunnistaja ütlustele kinnitanud ka süüdistatav. Kuigi Ks.F. ütluste

kohaselt sai ta S. Baškerelt kanepit juba alates 2020. a septembrist, võib tunnistaja ja S.

Baškere ütlusi pidada kokkulangevaks selles, et Ks.F. sai S. Baškerelt kanepit 2021. aasta

esimestel kuudel. Süüdistatav S. Baškere on küll tunnistanud, et andis Ks.F.le kanepit

viimast korda märtsis või aprillis 2021, kuid S. Baškerele esitatud süüdistus märtsi ega

aprillikuud ei hõlma. Süüdistus on esitatud Ks.F.le kanepi edasiandmises kuni 21.02.2021.

Seega saab tunnistaja ja S. Baškere ütluste kokkulangeva osa põhjal tõendatuks pidada, et

S. Baškere andis Ks.F.le kanepit alates 2021. aasta algusest kuni 21.02.2021. Edasiantud

koguse osas tuleb märkida, et tunnistaja väidetud kogused on oluliselt suuremad sellest,

mille edasiandmist on kohtueelses menetluses tunnistanud S. Baškere. Siingi saab aga

Riigikohtu praktikat ja KrMS § 15 lg-s 3 sätestatut arvestades tõendatuks pidada üksnes

kogust, mida lisaks tunnistaja väidetule on oma ütlustes kinnitanud ka S. Baškere. Sellest

lähtuvalt loeb kohus tõendatuks, et S. Baškere andis Ks.F.le 2021. a jaanuaris ja

veebruaris kahel korral kuus 0,25 ja 0,5 grammi kaupa kanepit. Kuna ei ole teada, mitmel

korral andis süüdistatav 0,25 ja mitmel korral 0,5 grammi kanepit, loeb kohus KrMS § 7

lg-s 3 sätestatud põhimõttest tulenevalt tõendatuks väikseima võimaliku koguse, s.o kokku

1,25 grammi kanepit (3 x 0,25 grammi + 1 x 0,5 grammi).

418.

S. Baškeret süüdistatakse

perioodil 2020. a oktoober kuni 19.04.2021

M.P.iganädalaselt 0,5-1 grammi kaupa, 2-3 korral 2-3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt

66,25 grammi kanepi edasiandmises. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses

toodud aeg ja kogus on tõendamist leidnud.

419.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt ta M. P.i ei tunne

(XVIII kd, tl 84-92).

420.

M. P.i kohtus antud ütluste kohaselt sai ta S. Baškerelt kanepit 2020. aasta lõpus,

oktoobris-novembris. Kanepit võttis 2-3 korda nädalas, kuid see varieerus ja võis olla, et

mõni nädal ei võtnud üldse kanepit. Korraga võttis 0,5-1 grammi. 1 gramm kanepit maksis

20 eurot, 0,5 grammi 10 eurot. S. Baškerelt sai kanepit viimase kodust, s.o xxx tänaval

asuva kollase maja teiselt korruselt paremat kätt. Viimast korda sai S. Baškerelt kanepit 2-

3 päeva enne tema kinnipidamist. Seda, et S. Baškerelt võib saada kanepit, sai teada kuskil

seltskonnas linna peal. Üldjuhul, kui S. Baškere juurde läks, oli tal kanep olemas, mõnel

korral ei olnud. Kanepi kvaliteet oli keskmiselt hea ehk omas psühhotroopset mõju (XVII

kd, tl 18-19).

421.

Kuigi S. Baškere kohtueelses menetluses antud ütlustes on väitnud, et ta M. P.i ei

tunne, ei välista see, et S. Baškere siiski M. P.ile kanepit andis. Kohtu hinnangul ei ole

võimatu, et S. Baškere lihtsalt ei teadnud M. P.i nime, mistõttu ongi ta kohtueelses

menetluses andnud ütlusi, et ta ei tunne M. P.i. Kohtu hinnangul on M. P.i kohtus antud

ütlused usaldusväärsed ning tõendavad, et S. Baškere andis süüdistuses märgitud

perioodil, s.o 2020. a oktoobrist kuni 19.04.2021 M. P.ile kanepit. Kuigi M. P.i ütluste

kohaselt võttis ta kanepit 2-3 korda nädalas 0,5-1 grammi kaupa, on süüdistuses S.

Baškerele ette heidetud üksnes iganädalaselt 0,5-1 grammi kaupa kanepi edasiandmist M.

P.ile. Vastavalt KrMS § 268 lg-s 1 sätestatule toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Prokuratuur S. Baškerele esitatud süüdistust

käsilolevas episoodis ei muutnud ega täiendanud. M. P.i ütlused, mille kohaselt sai ta

kanepit 2-3 korda nädalas 0,5-1 grammi kaupa, süüdistuse raamidesse ei mahu. Tulenevalt

süüdistuse tekstist ja M. P.i ütlustest saab seega tõendatuks lugeda, et S. Baškere andis

süüdistuses märgitud perioodil, s.o 28 täispika nädala jooksul, M. P.ile igal nädalal 0,5-1

grammi kanepit. Ei ole teada, mitmel nädalal andis süüdistatav M. P.ile 0,5 grammi ja

mitmel nädalal 1 grammi kanepit. Lähtuvalt KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud põhimõttest loeb

kohus seetõttu tõendatuks vähima võimaliku koguse (vähemalt ühel nädalal 1 grammi ja

ülejäänud nädalatel 0,5 grammi), st et S. Baškere andis M. P.ile vähemalt 14,5 grammi

kanepit (27 x 0,5 grammi + 1 x 1 gramm). Süüdistuses märgitu, nagu oleks S. Baškere

andnud M. P.ile 2-3 korral 2-3 grammi kanepit, ei ole tõendamist leidnud.

422.

S. Baškeret süüdistatakse perioodil 2021. a jaanuari viimane nädal kuni 21.04.2021

A.Z.ile kahel korral nädalas 1 ja 3 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 28 grammi kanepi

edasiandmises. Kohtuvaidlustes leidis prokurör, et süüdistuses toodud aeg ja kogus on

tõendamist leidnud.

423.

S. Baškere kohtueelses menetluses 27.08.2021 antud ütluste kohaselt käis A.Z. tema

juures kanepit ostmas 2021. aastast. Ta käis harva, umbes üle kuu tagant. Ei oska öelda,

mitmel korral käis. Võttis 2-3 korda 3 grammi 50 euro eest ja võttis ka 0,5 grammi ja 1

grammi kaupa (XVIII kd, tl 84-92).

424.

Tunnistaja A.Z.i kohtus antud ütluste kohaselt sai ta S. Baškere käest kanepit 2021.

aastal kolme kuu vältel enne seda, kui ta kinni peeti. Kanepit sai tema käest korra nädalas.

Korraga võttis ühe grammi, kord kuus 3 grammi. Kanep maksis 20 eurot 1 gramm. S.

Baškere käest kanepi saamiseks läks Võru tänaval asuvasse kollasesse majja. Kanepi

kvaliteet oli normaalne, toimiv (XVII kd, tl 9-10).

425.

Seega on S. Baškere ja A.Z.i kokkulangevate ütlustega tõendatud, et A.Z. sai

süüdistatavalt kanepit alates 2021. aastast, täpsemalt 3 kuu vältel enne S. Baškere

kinnipidamist. Seega on süüdistuses nimetatud ajaperioodil A.Z.ile kanepi andmine

tõendatud. Küll aga lahknevad A.Z.i ja S. Baškere ütlused osas, mis puudutab kanepi

ostmise sagedust ja kogust. Kohtu hinnangul tuleb siinkohal pidada usaldusväärsemaks

A.Z.i ütluseid. Esiteks esinevad S. Baškere ütlustes A.Z.ile kanepi edasiandmise osas

sisemised vastuolud. S. Baškere on väitnud, et A.Z. käis kanepit ostmas alates 2021.

aastast ja ostis kanepit sagedusega kuu aja tagant. Samas on ta väitnud, et A.Z. ostis 2-3

korral 3 grammi kanepit, kuid on ostnud ka 0,5 ja 1 grammi kaupa. S. Baškere peeti

21.04.2021 kahtlustatavana kinni. Seetõttu ei saanuks A.Z. vähem kui nelja kuu vältel kuu

aja tagant kanepit ostmas käies seda vähemalt viiel korral teha. Teiseks on S. Baškerel

põhjust kanepi edasiandmise sagedust ja koguseid pisendada, kuna sellest sõltub selgelt

temale mõistetava karistuse pikkus. Eelnevast tulenevalt peab kohus usaldusväärsemaks

A.Z.i ütluseid ning loeb tõendatuks, et S. Baškere müüs A.Z.ile kanepit kolme kuu jooksul

korra nädalas, s.o vähemalt 12 korral. Korraga võttis A.Z. 1 grammi kanepit, korra kuus 3

grammi kanepit, mis teeb S. Baškerelt omandatud kanepi koguseks 18 grammi (9 x 1

gramm + 3 x 3 grammi).

426.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes tõendamatuse tõttu S. Baškere süüdistusest KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi perioodil 2021. a jaanuar kuni 2021. a märts D.D.le 0,5-1 grammi

kaupa, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepi edasiandmises. Riigikohus on selgitanud, et

KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende koostoimes ja asuda

seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele kohtuvaidluse käigus peab igal

juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse osas. Oluline on siinjuures

rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest loobumisele järgnema n-ö

automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata. Eeltoodu alusel, arvestades

riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest loobumist, mõistab

kohtukoosseis S. Baškere nimetatud teos õigeks.

427.

Prokurör loobus kohtuvaidlustes S. Baškere süüdistusest KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

2019. a septembrist kuni 21.12.2019 xxx linnas ebaseadusliku kanepi müümises

nooremale kui kaheksateistaastastele isikule, s.o 17-aastasele G.M.ile (sündinud xxx),

kolmel korral nädalas 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 22,5 grammi kanepi

müümises. Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada

nende koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest

loobumist, mõistab kohtukoosseis S. Baškere nimetatud teos õigeks.

428.

Prokuratuur taotles süüdistuskõnes S. Baškerele KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud

süüdistuse, mille kohaselt S. Baškere, isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud kuriteo, müüs nooremale kui kaheksateistaastasele isikule, s.o

15-17-aastasele A. S. (sündinud xxx), xxx linnas 2018. a suvest kuni 31.07.2020

ebaseaduslikku kanepit kolmel kuni neljal korral kuus 0,25-3 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 271,44 grammi kanepit, ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Seetõttu

käsitleb kohus nimetatud episoodi siinkohal ning mitte eraldi alapeatükis.

429.

Prokuratuur leidis kohtuvaidlustes, et ei ole leidnud tõendamist, et S. Baškere teadis, et

A. S. oli alaealine. Küll aga on tõendatud A. S. süüdistuses toodud ajavahemikul ja

koguses kanepi edasi andmine.

430.

S. Baškere kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunneb ta A. S.t 2020. aasta

talvest, detsembrikuust, ning A. S. ütles talle, et on 18-aastane. Ta ei näinud välja

alaealine, vaid nagu täiskasvanud inimene (XVIII kd, tl 84-92).

431.

A. S. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt tunneb ta S. Baškeret 2018. aasta

suvest, kui S. Baškere elas veel xxx tänava poe kõrval. 2018. aasta suvest kuni 2021. aasta

märtsi lõpuni ostis ta S. Baškerelt 0,25, 0,5 ja 1 grammi kaupa kanepit. Oli ka kordi kui

ostis 2 või 3 grammi kaupa, kuid ei mäleta mitmel korral. Kanepit käis S. Baškerelt

ostmas 4-5 korda nädalas (XVII kd, tl 180).

432.

S. Baškere eitab seda, et ta oleks enne 2020. aasta detsembrit A. S.t tundnud ja talle

kanepit andnud. Seega on ainsaks tõendiks selle kohta, et süüdistatav A. S. kanepit

süüdistuses nimetatud perioodil andis, tunnistaja A. S. kohtueelses menetluses antud

ütlused. Nagu juba eelnevalt selgitatud (vt kohtuotsuse punkt 271), oleks sellises olukorras

tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütluste alusel kanepi edasiandmise tõendatuks

lugemine vastuolus KrMS § 15 lg-s 3 sätestatuga, mille kohaselt ei või kohtulahend

tugineda üksnes ega valdavas ulatuses tõendile, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval

ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kokkuvõtvalt tähendab eelöeldu, et kohtu hinnangul ei ole

tõendamist leidnud, et S. Baškere müüs A. S. kanepit süüdistuses nimetatud ajal ja

koguses. Seega tuleb S. Baškere selles episoodis õigeks mõista.

433.

Veel süüdistatakse S. Baškeret selles, et omandatud 77,51 grammi 17-18% THC

sisaldusega kanepiõisikuid hoidis ta koos Kaspars Matulevičsiga nende elukohas xxx,

kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

434.

Nagu kohus on juba otsuse punktides 288-290 märkinud, on 21.04.2021

läbiotsimisprotokolli ja narkootilise aine ekspertiisi aktiga tõendatud, et S. Baškere ja K.

Matulevičsi elukohast xxx leiti 77,51 grammi kanepiõisikuid, mille THC sisaldus oli 17-

18%. DNA-ekspertiisi aktist nr 21E-GE0412 (VI kd, tl 172-178) selgub, et ekspertiisi

käigus võeti proovid pakendis nr 1Võru5 olnud plastikkarbilt, läbipaistvalt kilekotilt,

toidukilelt ja fooliumilt. Fooliumilt, milles oli taimne aine ja mis oli toidukiles, võetud

proovist ei õnnestunud DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei

olnud saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi selles proovis

sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta. Toidukilelt, plastikkarbilt ja läbipaistvalt

kilekotilt võetud proovidest saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt

isikult. Toidukilelt ja läbipaistvalt kilekotilt võetud proovide puhul ei saanud kindlalt

välistada S. Baškerelt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist neis segaproovides.

Plastikkarbilt võetud proovi puhul märkis ekspert, et ei saa välistada S. Baškerelt pärineva

bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

435.

Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi arvamuse

tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa välistada“

möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse esinemise

tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik ka

vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-29-14,

p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – ekspertiisiaktis on järeldatud, et nii toidukilelt

ja läbipaistvalt kilekotilt võetud proovidest saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt

välistada ning plastikkarbilt võetud proovist saadud tulemuse alusel ei saa välistada neis S.

Baškere bioloogilise materjali sisaldumist, kuid tõenäosusarvutusi ekspertiisi käigus läbi

viidud ei ole. Järelikult on samavõrd võimalik ka see, et proovides ei sisaldunud S.

Baškere DNA-d. Riigikohtu praktikat arvestades ei tõenda DNA-ekspertiisiakt S. Baškere

seotust xxx korterist leitud kanepiõisikutega.

436.

Siiski tõendavad seda, et leitud kanepiõisikud kuulusid S. Baškerele nii

sõrmejäljeekspertiisi tulemused kui ka süüdistatava ütlused. Nimelt leidis

sõrmejäljeekspertiisi aktiga tõendamist, et ekspertiisiks esitatud pakendilt nr 1Võru5

(pakend, milles olid S. Baškere elukohast leitud kanepiõisikud) avastatud naha

papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldas isiku identifitseerimist kilekotilt ja

toidukile tükilt avastatud kaks sõrmejälje fragmenti (nr 1 ja 2). Need sõrmejälje

fragmendid jättis S. Baškere parema käe pöidla ja vasaku käe nimetissõrmega (VI kd, tl

181-185). Kohtueelses menetluses nii 22.04.2021 kui ka 27.08.2021 antud ütlustes on S.

Baškere tunnistanud, et käis kanepit toomas Lätist Riiast ning läbiotsimisel leitigi

elukohast kanep, mille ta oli Lätist toonud ning kanepit hoidis ta külmkapis (XVIII kd, tl

76-83; 84-92). Lisaks on S. Baškere juba läbiotsimise käigus tunnistanud, et külmkapist

leitud kanepi tõi ta Riiast (VI kd, tl 96). Seega on sõrmejäljeekspertiisi tulemuste,

süüdistatava ütluste ja ka läbiotsimisprotokolliga tõendatud, et xxx korterist leitud kanepit

hoidis seal S. Baškere.

437.

Ühtlasi märgib kohus, et on juba otsuse punktides 291-294 selgitanud, miks ei ole

tõendatud, et K. Matulevičs oleks olnud selle narkootilise ainega seotud ja seda oma

elukohas hoidnud. Seega ei ole süüdistuses märgitu, et S. Baškere hoidis kanepit oma

elukohas koos K. Matulevičsiga, tõendatud.

438.

Kokkuvõtvalt on seega tõendatud, et S. Baškere andis 2020. aasta detsembris A. S.

kokku vähemalt 0,75 grammi; alates 2019. aasta detsembrist kuni 21.04.2021 K.F.le

kokku vähemalt 22 grammi; 2020. aasta suvel G. M.ile 0,5 grammi; 2021. a jaanuarist

kuni 21.04.2021 A. Ž.le kokku vähemalt 2 grammi; 2020. a suvel A. Š. kokku 2 grammi;

2021. aasta algusest kuni 21.02.2021 Ks.F.le vähemalt 1,25 grammi; 2020. a oktoober

kuni 19.04.2021 M. P.ile vähemalt 14,5 grammi; 2021. a jaanuari viimane nädal kuni

21.04.2021 A.Z.ile kokku vähemalt 18 grammi kanepit. See teeb edasiantud kanepi

koguseks vähemalt 61 grammi. Lisaks hoidis ta 77,51 grammi 17-18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid enda elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

439.

Süüdistuses on S. Baškerele ette heidetud kanepi käitlemist grupis ja korduvalt.

440.

Süüdistuse tekstist lähtuvalt käitles S. Baškere 2018. a suvest kuni 21.04.2021 xxx

linnas ebaseaduslikult suures koguses narkootilist ainet kanepit grupis K. Matulevičsiga

omandades 2018. a suvest kuni 2019 maikuu eeluurimisel tuvastamata asjaoludel xxx

linnas vähemalt 159 grammi kanepit ning alates 2019. a juunist kuni 21.04.2021 xxx

linnas M. Matulevičalt vähemalt 1899,24 grammi kanepit.

441.

Esiteks märgib kohus, et S. Baškere poolt sellises koguses kanepi omandamine ei ole

tõendatud. S. Baškere kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt ostis ta kanepit Lätist

Riiast ning hakkas sealt kanepit toomas käima 2019. aasta lõpust enne jõule (XVIII kd, tl

76-83; 84-92). Samuti ei ole tõendamist leidnud, et S. Baškere oleks kanepit enne 2019.

aasta detsembrit kellelegi edasi andnud. Seega on 2018. a suvest kuni 2019. a maikuuni

kanepi omandamine täielikult tõendamata. 2019. a juunist kuni 21.04.2021 omandatud

kanepi kogus on vaid osaliselt tõendatud. S. Baškere ütluste kohaselt käis ta Lätis kanepi

järel umbes korra kolme kuu tagant ning korraga tõi alati 100 grammi kanepit, viimati 2-3

päeva enne kinnipidamist tõi umbes 90 grammi kanepit (XVIII kd, tl 76-83; 84-92). Seega

järeldub süüdistatava ütlustest, et perioodil 2019. aasta detsembrist kuni kinnipidamiseni

21.04.2021 käis ta Lätist kanepit toomas kokku 6 korral, millest 5 korral omandas 100

grammi ja viimasel korral 90 grammi kanepit, s.o kokku 590 grammi kanepit.

442.

Teiseks on kohus seisukohal, et S. Baškere poolt kanepi käitlemine grupis ei ole

tõendatud. K. Matulevičsile KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistust käsitleva

kohtuotsuse peatüki punktides 301-303 on juba selgitatud, miks ei ole kohtu hinnangul

kinnitust leidnud, et S. Baškere ja K. Matulevičs käitlesid kanepit grupis. Seetõttu ei pea

kohus vajalikuks neid põhjendusi korrata. Samuti ei ole tõendatud, et S. Baškere või K.

Matulevičs oleksid kanepit omandanud M. Matulevičalt. Vastavaid põhjendusi on kohus

käsitlenud otsuse punktis 305.

443.

Kohtukoosseis on seisukohal, et tõendatud pole seegi, et S. Baškere pani teo toime

korduvalt. Kuigi S. Baškere omandas ja andis narkootikume edasi korduvalt, ei tähenda

see automaatselt seda, et karistusõiguslikus mõttes olnuks tegusid mitu. S. Baškere

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt hakkas ta Lätist kanepit tooma ja seda

Eestis müüma selleks, et ostetud korteri eest järelmaksu tasuda (XVIII kd, tl 84-92). S.

Baškere tõi regulaarselt (umbes korra kolme kuu tagant) Lätist kanepit – seega püsis

pidevalt tahtlus uuesti käia ja kanepit omandada, et seda siis Eestis müüa. Sellest järeldub,

et S. Baškere jaoks oli tegemist ühtse pika protsessiga, mille abil teenida lisasissetulekut,

et korteri järelmaks saaks tasutud. Narkootilise aine omandamise ja edasiandmise

episoodide vahel püsis tahtlus ka järgmisel korral narkootikume varasemaga sarnasel viisil

omandada ja edasi anda. Seega pani S. Baškere karistusõiguslikus mõttes toime ühe

jätkuva narkootilise aine ebaseadusliku kätlemise teo.

444.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

445.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuigi kogu S. Baškere poolt omandatud ja edasi

müüdud kanepi puhul ei ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust (kindlaks on üksnes

tehtud elukohast leitud kanepi THC sisaldus, mis oli 17-18%), ei ole kahtlust, et ka

ülejäänud, s.o omandatud ja edasi müüdud kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega.

Mitmed isikud (nt A. Ž., M. P., A.Z.), kes S. Baškerelt kanepit ostmas käisid, on eelpool

käsitletud ütlustes kinnitanud, et kanepi kvaliteet oli hea ja see omas psühhotroopset mõju.

Seega nähtub tunnistajate ütlustest, et nad liigitasid selle narkootilise aine alla ja ostsid

kanepit selle narkootilise toime tõttu. Samuti ei ole S. Baškere oma ütlustes kordagi

väitnud, et tema omandatud ja edasi antud kanep oleks olnud seadusega lubatud THC

sisaldusega. Kohtueelses menetluses ülekuulamisel esitatud küsimustele, milles S.

Baškerelt sooviti teada, kelle käest ta on narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid

omandanud ja kellele edasi andnud, on S. Baškere vastanud, et omandas kanepit Riiast ja

et on kanepit edasi müünud (XVIII kd, tl 79). S. Baškere on seega sisuliselt jaatanud, et

tema omandatud ja edasimüüdud kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega. Seetõttu

oli kohtu hinnangul kogu S. Baškere poolt omandatud (sh tunnistajatele edasi müüdud)

kanepi puhul tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

446.

NPALS § 31 lg 3 järgi on narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab

joobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele. Kohtutoksikoloogiaeksperdi esitatud

vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete keskmised

ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad annused, on

marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab narkootilist joovet

kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (V kd, tl 115-118). Kuivõrd tõendamist on

leidnud, et S. Baškere omandas ning tõi Eestisse vähemalt 590 grammi kanepit, millest

andis xxx enda elukohas edasi vähemalt 61 grammi ning 77,51 grammi kanepiõisikuid

hoidis oma elukohas xxx, kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti, on tegemist

narkootilise aine suure kogusega. Kuivõrd tõendamist ei leidnud et S. Baškere oleks teo

toime pannud grupis või korduvalt, on täidetud KarS § 184 lg 1 objektiivne koosseis.

447.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. S. Baškere, kes tegeles kanepi omandamise ja selle Eestis edasimüümisega

pikema perioodi vältel, teadis, et teostab kanepit omandades ja edasi andes

süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt möönas seda. Kanepit peaaegu pooleteist

aasta jooksul regulaarselt soetades ning edasi müües teadis ta ka seda, et tegemist

narkootilise ainega suures koguses.

448.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

449.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus S. Baškere süüdi KarS § 184 lg 1 järgi.

VII. M.V.le esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

450.

M. V. süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

451.

Süüdistuse järgi omandas M. V. grupis G. Vadzisega Läti Vabariigis eeluurimisel

tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019. a juunist kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5

grammi kanepit, mida andsid Läti Vabariigis edasi J. Markovićile, M. Matulevičale ja A.

M., kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki selle Eesti Vabariigis

ebaseaduslikuks käitlemiseks, sealhulgas edasimüümiseks.

452.

Süüdistuse kohaselt organiseeris G. Vadzis kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas

kanepit. M. V. tasus aine eest hankijale, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu

M. Matulevičalt müüdud kanepi eest raha. M. V. ja G. Vadzis leppisid kokku M.

Matulevičaga kanepi kogused ja hinna, peale mida G. Vadzis andis kanepi üle J.

Markovićsile, M. Matulevičale ja A. M., kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. Edasi käsitleb süüdistuse tekst täpsemalt, mis ajaperioodil, kui sageli ja kui

suures koguses G. Vadzis nimetatud isikutele kanepit üle andis ning kuidas see nende

isikute (J. Markovićsi, M. Matuleviča, A. M. ja G. Vadzise) poolt Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki xxx toimetati.

453.

Kohtu hinnangul M. V.le KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistus tõendamist

leidnud ei ole.

454.

M. V. kohtus antud ütluste kohaselt ei ole ta omandanud grupis G. Vadzisega perioodil

2019. a juuni kuni 2021. a aprill vähemalt 24365,5 grammi kanepit. Samuti ei ole ta

andnud neid 24 kg kanepit Läti Vabariigis edasi J. Markovićsile, M. Matulevičale ega A.

M. M. V. eitab ka aine eest hankijale tasumist, kanepi pakendamist edasimüügiks ja M.

Matulevičalt müüdud kanepi eest raha vastu võtmist. Raha ei ole kanepi eest talle üle

andnud ka A. M. M. V. eitab M. Matulevičaga kanepi koguse ja hinna kokkuleppimist.

M. V. sõnul ei teadnud ta üldse, et tema abikaasa G. Vadzis kanepi müügiga tegeleb ega

seda, millist tulu ta sellest teenib. M. V. kohtuistungil antud ütlustes ja kohtueelses

menetluses antud ütlustes ilmnenud vastuolude tõttu avaldati M. V. kohtueelses

menetluses antud ütlused. Kohtueelses menetluses on M. V. rääkinud, et müüs M.

Matulevičale kanepit, pakendas koduköögis kanepit, A. on talle kanepi eest raha üle

andnud ning G. Vadzisega teenisid nad ühe kilogrammi kanepi müügi pealt 2500-3000

eurot tulu (IXX kd, tl 109-114).

455.

Vastuolusid ütlustes on M. V. põhjendanud sellega, et enne ülekuulamist rääkisid

politseinikud talle, et ta peab rääkima ja vastama nii, nagu neile kasulik on. See, mida M.

V. tuli kohtueelses menetluses ütlusi andes rääkida, oli politsei poolt ette öeldud (sh nt

kanepi kogused) ning politseinikud ütlesid, et nad teavad, et M. V. on teo toime pannud.

M. V. sõnul olid politseinike esitatud küsimustes juba vastused olemas ja teda survestati

küsimustele jaatavalt vastama, sest sellega kergendab oma karistust ja saab varsti koju.

Survestamise tõttu tunnistas end süüdi, sest talle anti valida, kas räägib ja saab 8 kuud

vangistust või ei räägi ja saab 8 aastat (IXX kd, tl 111-114). Kohtu hinnangul on M. V.

väide, nagu oleksid politseinikud teda survestanud ja ette dikteerinud, mida M. V. peab

ülekuulamisel rääkima, paljasõnaline ja ebausutav. Pealegi on M. V. kinnitanud, et

ülekuulamiste juures viibis kaitsja. Seetõttu on M. V. selgitused tema survestamisest ning

politseinike poolt oodatavate vastuste etteütlemisest veelgi ebausutavamad. Kuivõrd M.

V. ei ole vastuolusid suutnud veenvalt selgitada, tuleb kohtu hinnangul M. V. ütlused tema

poolt kanepi käitlemise kohta tõendikogumist ebausaldusväärsena kõrvale jätta.

456.

G. Vadzis on andnud kohtus ütlused, et tema organiseeris kanepiäri ning M. V. asjasse

ei puutunud. M. V.l ei olnud kanepiga mingit tegemist. G. Vadzise sõnul ei teadnud M. V.

ka sellest, et tema kanepi käitlemisega tegeleb ja annab M. Matulevičale ja J.

Markovićsile kanepit. M. V. kanepit ei pakendanud (IXX kd, tl 31-37). Prokuröri taotlusel

avaldati vastuolude tõttu G. Vadzise kohtueelses menetluses antud ütlused. G. Vadzis on

kohtueelses menetluses väitnud, et kord pakendas kanepit tema, kord M.V.. Kanep oli

ühes kilekotis ja M.V. jagas selle pooleks ja nii pakendaski. Oli ka kordi, kui pakendas

fooliumi sisse. Vastuolusid on G. Vadzis põhjendanud sellega, et sõlmis politseinikega

kokkuleppe – kui tunnistab 5 kg, mille eest Läti ta välja andis, ja seda, et M. V. kanepit

pakendas, siis saab ta kokkuleppe ja trahvi ning nad saavad koos M. V.ga vabadusse (IXX

kd, tl 34-35). Kohtu hinnangul on G. Vadzise väited selle kohta, et politseinikud lubasid

talle kuriteo tunnistamise ja kasvõi valetamise eest kokkuleppemenetlust ja koos naisega

vabadusse pääsemist, samuti paljasõnalised ja eluliselt ebausutavad. Kuivõrd G. Vadzis ei

ole vastuolusid suutnud veenvalt selgitada, tuleb kohtu hinnangul tema ütlused M. V.

poolt kanepi käitlemise (sh pakendamise või mittepakendamise) kohta tõendikogumist

ebausaldusväärsena kõrvale jätta.

457.

M. Matuleviča ütluste kohaselt tõi M. V. talle 2020. aasta maikuus 10 grammi kanepit.

Pärast tõi kuu aja pärast jälle 10 või 15 grammi. Kokku tõi M. V. talle kanepit 3-4 korda.

Kanepi eest maksis M. Matuleviča M. V.le 11 eurot grammi eest (XVIII kd, tl 186, 189).

Kaitsja taotlusel avaldati M. Matuleviča kohtueelses menetluses antud ütlused, kus M.

Matuleviča on väitnud, et tema ei ole M. V.lt ja G. Vadziselt kanepit ostnud. Ütlustes

esinevat vastuolu põhjendades on M. Matuleviča selgitanud, et ei tahtnud inimesi tanki

panna ning seejärel rääkinud loo sellest, kuidas uurija tuli tema juurde vanglasse ning

tahtis, et M. Matuleviča kirjutaks, et võttis Vadzistelt 300 grammi kanepit. M. Matuleviča

sõnul vastas ta uurijale, et kuidas ta saab nii rääkida, kui ei ole võtnud. Seejärel M.

Matuleviča enda sõnul minestas (XVIII kd, tl 189). Seega on M. Matuleviča andnud

kohtus selgitusi, kuidas teda kohtueelsel uurimisel veendi tunnistama, et sai Vadzistelt 300

grammi kanepit, kuid kohtueelses menetluses antud ütlustes on hoopis kirjas, et M.

Matuleviča ei ole kanepit Vadzistelt ostnud. Kohtu hinnangul on M. Matuleviča selgitused

segased, need ei põhjenda ütlustes esinevat vastuolu ning ei ole veenvad ega usutavad. M.

V.lt kanepi saamise ja M. V.le kanepit eest maksmise osas on kohtu hinnangul M.

Matuleviča ütlused ebausaldusväärsed ja tuleb tõendikogumist kõrvale jätta.

458.

M. V. süüd kinnitava tõendina on prokurör süüdistuskõnes viidanud veel 17.08.2021. a

jälitustoimingu protokollile, milles on välja toodud pealt kuulatud kõned M. V. ja M.

Matuleviča vahel (XIV kd, lk 35-40). Kuigi prokurör on viidanud nii 20.11.2020,

10.03.2021 kui ka 20.04.2021 aset leidnud kõnedele, nähtub neist kahe esimese

telefonikõne sisust üksnes soov leppida kokku, kus ja millal üksteisega kokku saadakse.

20.04.2021 toimunud kõne sisu on järgmine:

M. V.: Tsau!

M. Matuleviča: Tsau, sa ei taha siia tulla… tulla [arusaamatu slängi sõna] järgi?

M. V.: Homme tuleme (ebaselge kõne)

M. Matuleviča: Mida?

M. V.: (ebaselge kõne)

M: Matuleviča: Homme?... ma ei kuule sind

M. V.: sõitke hommikul järgi … (ebaselge kõne)

M. Matuleviča: Mhm … selge, davaj … (ei ole arusaadav, võimalik, et räägib kellegi

teisega) … a sul midagi on või ei ole?

M. V.: Noh, ma ütlen, hommikul sõidan metalli järgi

M. Matuleviča: Aa, sul on siis see ka, jah?

M. V.: Mogi, palju lobised

M. Matuleviča: Selge

M. V.: Jah, sõida… davai

459.

Kohtu hinnangul ei saa sellest kõnest teha järeldust, et isikud rääkisid omavahel

kanepist. M. V. ja M. Matuleviča vestlusest selgub, et räägitakse metallist ja sellele järele

sõitmisest (hiljem on nii M. Matuleviča kui ka G. Vadzis oma ütlustes kinnitanud, et

21.04.2021 hommikul käisid M. Matuleviča ja A. M. Vadziste juures vanametalli järel).

M. V. öeldud lause „Mogi, palju lobised“ ei anna samuti alust eeldada, et M. Matuleviča

pidas eelnevalt öeldud lauses silmas kanepit. On kümneid erinevaid variante, millest

isikud omavahel võisid rääkida ja millest M. V. ei tahtnud, et lähedal viibivad isikud

kuuleksid. Sealhulgas on M. Matuleviča, G. Vadzis ja M. V. selgitanud, et omavahel

sõbrustati ning M. V. andis M. Matulevičale müümiseks oma asju (vt täpsemalt

kohtuotsuse p 374). Seetõttu on tõenäoline, et jutt võis käia mõnest sellisest esemest, kuid

M. V. ei tahtnud, et telefonikõne ajal läheduses viibivad isikud (näiteks abikaasad) sellest

teaksid, mistõttu pidas M. Matuleviča juttu liigseks lobisemiseks.

460.

Süüdistuskõnes on prokurör veel tõendina viidanud erinevatele asitõendite

vaatlusprotokollidele, millega on tuvastatud M. V. ja G. Vadzise elukoha läbiotsimisel ära

võetud mobiiltelefonidest suhtlus J. Markovićsiga (VIII kd, tl 141-147, 148-161, 162-177)

ning ühest telefonist fotod kanepist (VIII kd, tl 178-188). Asitõendite vaatlusprotokollid ei

tõenda kohtu hinnangul, et M. V. käitles süüdistuses nimetatud ajal, viisil ja koguses

kanepit. Need vaatlusprotokollid tõendavad üksnes seda, et M. V. ja G. Vadzis suhtlesid J.

Markovićsiga. Seda pole M. V., G. Vadzis ega J. Markovićs eitanudki, vaid kõik on

rääkinud, et üksteist tunti juba pikemat aega ja käidi läbi (IXX kd, tl 26, 29, 30, 109)

Suhtlemine J. Markovićsiga ei ole M. V.le etteheidetav tegu. Ka ühest telefonist leitud

fotodest, millel on kujutatud kanepit, ei saa teha järeldust, et M. V. kanepit käitles. Pole

teada, kellele fotodel olev kanep kuulus, kas tegemist oli üldse M. V. tehtud fotodega või

internetist alla laetud piltidega ning kas fotodel oleva kanepi THC sisaldus ületas 0,3%.

461.

Asjakohatud on ka 22.04.2021 ja 11.11.2020. a jälitustoimingu (varjatud jälgimine)

protokollid, millele prokurör süüdistuskõnes on viidanud kui M. V. süüdistust

tõendavatele tõenditele. Pikast kuupäevade reast, mis prokurör on välja toonud, nähtuvad

vaid mõned üksikud kuupäevad, mil M. V. käis xxx juures (ülejäänud prokuröri välja

toodud kuupäevadel käisid seal J. Markovićs või G. Vadzis). Vaidlust polegi, et M. V. ja

M. Matuleviča olid tuttavad, said üksteisega hästi läbi ning tegelesid erinevate esemete

(ehted, antiikesemed jms) ostu-müügiga, mistõttu on igati arusaadav, et M. V. käis M.

Matuleviča pool aeg-ajalt külas. Kanepi käitlemist M. V. poolt, sh M. Matulevičaga

kanepi koguses ja hinnas kokkuleppimist või M. Matulevičalt müüdud kanepi eest raha

võtmist, varjatud jälgimise protokollid ei tõenda.

462.

Kriminaalasjas on tehtud mitmeid DNA-ekspertiise, millega on soovitud kindlaks teha

M. V. seotust teiste süüdistatavate juurest läbiotsimiste käigus leitud pakenditega, mis

sisaldasid kanepit. Esmalt kriminaalasjas nr 21261000151 on 06.05.2021. a

ekspertiisimäärusega antud ekspertiisiasutuse käsutusse ekspertiisi teostamiseks M. V.

DNA-profiil Interpoli vormil ning palutud ekspertiisiaktis nr 21E-GE0266 võetud

proovidest (pakendid 1Golf ja 4Golf) saadud DNA-profiile võrrelda M. V. DNA-

profiiliga (X kd, tl 83). Teiseks 07.06.2021. a ekspertiisimäärusega on seatud eksperdile

ülesandeks võrrelda ekspertiisiaktis nr 21E-GE0410 võetud proovidest (pakend nr

1Raudtee) saadud DNA-profiile eelnevalt kriminaalasjas nr 21261000151 esitatud M. V.

DNA-profiiliga (XVII kd, tl 190). Kolmandaks 16.06.2021. a ekspertiisimäärusega on

seatud eksperdile ülesandeks võrrelda ekspertiisiaktis nr 21E-GE0411 võetud proovidest

(pakend nr LOLITA4) saadud DNA-profiile eelnevalt kriminaalasjas nr 21261000151

esitatud M. V. DNA-profiiliga (XVII kd, tl 196). Neljandaks 09.06.2021. a

ekspertiisimäärusega on seatud eksperdile ülesandeks võrrelda ekspertiisiaktis nr 21E-

GE0412 võetud proovidest (pakend nr 1Võru5) saadud DNA-profiile eelnevalt

kriminaalasjas nr 21261000151 esitatud M. V. DNA-profiiliga (XVII kd, tl 203).

463.

Kohtule on esitatud M. V. DNA-profiil Interpoli vormil koos tõlkega eesti keelde

(IXX kd, tl 75-77) ning kirjavahetus (IXX kd, tl 74), mis peaks prokuröri hinnangul

tõendama, kuidas ja kust M. V. DNA-profiil on saadud. Kohtule esitatud kirjavahetusest

on nähtav vaid see, et 30.04.2021 on I. Martin rahvusvahelise operatiivinfo büroost

saatnud kirja I. Juhkamile, milles edastab Läti ametivõimudelt saabunud informatsiooni.

Muuhulgas on kirjas öeldud, et juhul, kui DNA on olemas, siis see saadetakse hiljem.

05.05.2021 on I. Martin saatnud uue kirja I. Juhkamile, milles annab teada, et edastab

Lätist saadetud V. MA. DNA-profiili. Kirjavahetuse väljatrükist on näha, et kirjale on

lisatud manus pealkirjaga „21 04953 Interpol DNA form.doc“. Interpoli vormilt (mis

eelduslikult on sama dokument, mis kirjale manusena oli lisatud) ei selgu, kes või millal

on taotluse esitanud ega ka see, kellele või millal DNA-profiil vastusena on esitatud, kuigi

vastavad lahtrid on blanketil olemas. Interpoli vormil on vaid märgitud süüteo kohana

xxx, Eesti, M.V. nimi ja isikukood ning tema väidetav DNA-profiil.

464.

Kohus on seisukohal, et kirjavahetusest ega Interpoli vormilt ei selgu lõplikult, kuidas

on M. V. DNA-profiil Eestisse jõudnud. Interpoli vorm on nii taotluse kui vastuse osas

täitmata, mistõttu ei selgu, kes on üldse M. V. DNA-profiili edastamist taotlenud ja

missugune ametiasutus on sellele taotlusele vastanud. Samuti ei selgu kirjavahetusest, kas

Läti Vabariigist on DNA-profiili edastanud selleks pädev ametiasutus ning kuidas on

DNA-profiil Läti Vabariigist lõpuks jõudnud I. Martinini, kes on selle edastanud uurija I.

Juhkamile. Kuivõrd ei ole teada, kuidas M. V. DNA-profiil Läti Vabariigist Eesti

Vabariigi ametiasutusteni on jõudnud, ei saa olla kindel, et uurijani jõudnud ja

ekspertiisiasutusele edastatud DNA-profiil kuulub üldse M. V.le. Sellest tulenevalt ei ole

eelnevalt nimetatud ekspertiisimääruste alusel tehtud DNA-ekspertiisiaktid kohtu

hinnangul lubatavad tõendid. Eksperdiarvamuse kujunemist ei saa pidada jälgitavaks,

selgeks ja kontrollitavaks olukorras, kus ekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjali päritolus ja

seotuses M. V.ga ei saa olla kindel.

465.

Isegi juhul, kui pidada vastavaid ekspertiisiakte lubatavateks, võimaldaks antud

kriminaalasjas teha mingeidki järeldusi M. V. seotuse kohta kanepiga vaid ekspertiisiakt

nr 21E-GE0444. Ekspertiisiaktis leidis ekspert, et teiselt pakilt (pakend nr 1Golf) võetud

kolmandast proovist (fooliumilt) saadi DNA-analüüsil täisprofiil ja see DNA-profiil on

kokkulangev M. V. DNA-profiiliga. Arvutatud on ka tõepärasuhe ning leiti, et DNA-

profiili saamine on 1022 korda tõenäosem juhul, kui proovis leiduv bioloogiline materjal

pärineb M. V.lt, võrreldes sellega, kui bioloogiline materjal pärineb juhuslikult valitud

tundmatult isikult (X kd, tl 84-92). Siiski ei saaks isegi sellest ekspertiisi tulemusest

järeldada, et M. V. oli seotud kanepiga, mille pakendilt antud proov võetud oli. Nimelt on

M. V. kohtus selgitanud, et ta kasutas toiduvalmistamisel fooliumit ning toiduainete ja

mööbli pakkimiseks toidukilet (IXX kd, tl 110). Seda kinnitab ka fakt, et M. V. ja G.

Vadzise elukoha läbiotsimisel leiti toidukile ja fooliumpaberite rulle (VIII kd, tl 70-97, 31,

38, 39 fotod 16, 23, 24). G. Vadzis on andnud ütluseid, et ta pakendas 2-3 korral kanepit

(IXX kd, tl 32, 36). Samuti on nii G. Vadzis kui ka J. Markovićs andnud ütlused, et

10.03.2021 J. Markovićsi autost leitud kanepipakid (s.o pakend nr 1Golf) oli J. Markovićs

saanud G. Vadziselt (IXX kd, tl 28, 35). M. V.lt pärit bioloogiline materjal võis seega

sattuda fooliumile kodus, kus M. V. valmistas toitu. G. Vadzis võis hiljem kasutada sama

fooliumit kanepi pakendamiseks, mille andis üle J. Markovićsile. Seetõttu esineb

kõrvaldamata kahtlus M. V. seotuses J. Markovićsi autost leitud kanepipakiga, mis tuleb

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tõlgendada süüdistatava kasuks.

466.

Samas ekspertiisiaktis nr 21E-GE0444 leiti veel, et neljast proovist saadud tulemuste

alusel ei saanud välistada või ei saanud kindlalt välistada M. V.lt pärineva bioloogilise

materjali sisaldumist nendes segaproovides. Nende proovide puhul tõenäosusarvutusi läbi

viidud ei ole. Riigikohus on leidnud, et ilma tõenäosusarvutusteta on DNA-eksperdi

arvamuse tõenduslik jõud üldjuhul olematu. Järeldusega „isiku DNA sisaldumist ei saa

välistada“ möönab ekspert võrdlusisiku DNA olemasolu võimalust, kuid selle võimaluse

esinemise tõenäosuse määra hindamata on eksperdi arvamuse pinnalt samavõrd võimalik

ka vastupidine versioon – et proovis ei sisaldu võrdlusisiku DNA-d (RKKKo nr 3-1-1-29-

14, p 12). Nii on olukord ka praeguses asjas – kuna nende nelja proovi puhul ei ole

tõenäosusarvutusi ekspertiisi käigus läbi viidud, on samavõrd võimalik see, et proovides ei

sisaldunud M. V. DNA-d. Ülejäänud proovide puhul ei olnud saadud tulemused

seostatavad M. V. DNA-profiiliga või ei olnud proovid kasutatavad isiku kindlaks

tegemiseks (X kd, tl 84-92).

467.

Ülejäänud ekspertiisiaktid ei kinnitanud M. V. seotust kanepiga.

468.

Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0559 (pakend nr 1Raudtee) selgub, et ühest proovist

saadud tulemus ei ole seostatav M. V. DNA-profiiliga ning ülejäänud proovidest ei

õnnestunud kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud tulemuste alusel

võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali

päritolu kohta (XVII kd, tl 191-195).

469.

Ekspertiisiaktist nr 21E-GE0589 (pakend LOLITA4) selgub, et ühest proovist saadi

DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Saadud tulemuste alusel ei

saanud välistada M. V.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis.

Tõenäosusarvutust läbi viidud ei ole. Seega arvestades eelmises otsuse punktis käsitletud

Riigikohtu praktikat, on samavõrd tõenäoline, et proovides ei sisaldunud M. V. DNA-d.

Ülejäänud proovidest saadud tulemused ei olnud seostatavad M. V. DNA-profiiliga või ei

õnnestunud proovidest DNA-analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei

olnud saadud tulemuste alusel võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides

sisalduva bioloogilise materjali päritolu kohta (XVII kd, tl 197-202).

470.

Ekspertiisiaktis nr 21E-GE0571 (pakend nr 1Võru5) leiti, et proovidest saadud

tulemused ei ole seostatavad M. V. DNA-profiiliga või ei õnnestunud proovidest DNA-

analüüsil kindlaks teha piisaval arvul alleele, mistõttu ei olnud saadud tulemuste alusel

võimalik teha usaldusväärseid järeldusi nendes proovides sisalduva bioloogilise materjali

päritolu kohta (XVII kd, tl 204-208).

471.

Seega puuduvad tõendid, mis kinnitaksid, et M. V. on toime pannud süüdistuses ette

heidetud kuriteo. Tõendite puudumise tõttu tuleb M. V. talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

esitatud süüdistuses õigeks mõista.

VIII. Gints Vadzisele esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi

472.

G. Vadzist süüdistatakse KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises, s.o narkootilise aine ebaseaduslikus käitlemises suures koguses

korduvalt ja grupi poolt.

473.

Süüdistuse kohaselt omandas G. Vadzis grupis M. V.ga eeluurimisel tuvastamata

kohast, viisil ja isikult 2019. a juuni kuni 21.04.2021 vähemalt 24 346,5 grammi kanepit,

mida andsid edasi J. Markovićsile, M. Matulevičale ja A. M. Prokurör leidis

süüdistuskõnes, et tõendamist on leidnud vähemalt 5024,68 grammi kanepi omandamine

ja edasitoimetamine Läti Vabariigist Eestisse xxx linna ajavahemikul 2019. a kuni

21.04.2021.

474.

Süüdistuse järgi organiseeris G. Vadzis kanepi omandamise ja aeg-ajalt pakendas

kanepit. M. V. tasus aine eest, pakendas kanepi edasimüümiseks ja võttis vastu M.

Matulevičalt müüdud kanepi eest raha. M. V. ja G. Vadzis leppisid kokku M.

Matulevičaga kanepi kogused ja hinna, peale mida G. Vadzis andis kanepi üle J.

Markovićsile, M. Matulevičale ja A. M., kes toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti

Vabariiki. Prokurör leidis süüdistuskõnes, et eelneva rollijaotuse alusel kanepi

omandamine ja edasiandmine on tõendamist leidnud.

475.

Kohtuotsuse peatükkides VII ja V on põhjalikult selgitatud, miks ei ole käesolevas

kriminaalasjas tõendamist leidnud, et M. V. ja A. M. kanepit käitlesid. Kuivõrd kohus

mõistab nii M. V. kui ka A. M.i neile esitatud süüdistustes õigeks, ei ole tõendatud, et G.

Vadzis oleks narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise pannud toime grupis M. V.ga ja

andnud kanepit üle A. M. Põhjalikumad selgitused on kirjas kohtuotsuse eelnimetatud

peatükkides ja kohus ei pea vajalikuks põhjendusi siinkohal üle kordama hakata.

476.

G. Vadzis on andnud kohtus ütlused, et tema organiseeris kanepiäri. Kui G. Vadzis

kodus kanepit pakendas, mida juhtus harva, ei olnud M. V. kodus. Kanepit pakendas 2-3

korda. Andmaks teada, millal M. Matuleviča kanepit soovib, helistas M. Matuleviča M. V.

telefoni kaudu ja palus, et G. Vadzis tuleks tema juurest läbi. G. Vadzis leppis M.

Matulevičaga kokku ning helistas Lätis inimesega, kes tõi nii palju kanepit kui paluti. G.

Vadzise sõnul andis ta narkootilise aine edasi M. Matulevičale. M. Matulevičale andis

kanepit üle 10-15 korda. Kanepi M. Matulevičale üleandmine toimus Lätis tee peal ja

selleks ta kasutas oma sõidukeid – musta ja rohelist värvi Volkswagen Borat. Umbes 7-10

korral andis kanepi J. Markovićsile, et ta viiks selle M. Matulevičale. J. Markovićs kasutas

selleks Volkswagen Golfi. G. Vadzise sõnul maksis M. Matuleviča talle kanepi eest raha

ning selle raha andis G. Vadzis edasi inimesele, kellele kanep kuulus (IXX kd, tl 31-37).

477.

J. Markovićsi kohtus antud ütluste kohaselt tuli tema ja G. Vadzise vahelises

jutuajamises välja, et G. Vadzis sooviks saata kanepit M. Matulevičale. J. Markovićs tegi

ise G. Vadzisele ettepaneku, et võib viia M. Matulevičale kanepit, sest sõidab Eestisse ja

saab ühtlasi ära viia. Narkootilise aine sai Eestisse toimetamiseks G. Vadzise käest Lätis

tee peal enne Läti linna. J. Markovićsi sõnul tema M. Matuleviča ja G. Vadzise vahel

rahalisi vahendeid ei vahendanud. Kui J. Markovićs sõitis xxx M. Matulevičale kanepit

viima, ei võtnud ta M. Matulevičaga ühendust. G. Vadzis helistas J. Markovićsile ning

uuris, kas on võimalik M. Matulevičale kanepit viia, kui linna sõidab. Talle anti lihtsalt

kanep ja öeldi, et ta viiks selle ära. Kanepit vedas ta M. Matulevičale üksinda oma autoga

Volkswagen Golf (IXX kd, tl 26, 29-30).

478.

Kokkuvõtvalt on kohtu hinnangul J. Markovićsi ja G. Vadzise kooskõlas olevate

ütlustega tõendatud, et kanepi omandamist organiseeris G. Vadzis. Ühtlasi kinnitavad G.

Vadzise ütlused, et tema tasus kanepi eest isikule, kellelt ta kanepit sai, ning pakendas

kanepit. G. Vadzise ütlustega on kinnitust leidnud, et tema leppis M. Matulevičaga kokku

kanepi kogused ja hinna ning andis kanepi Lätis üle M. Matulevičale ja J. Markovićsile,

kes toimetas kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki. J. Markovićsi poolt kanepi Lätist

Eestisse toomist kinnitavad lisaks G. Vadzise ütlustele ka J. Markovićsi enda ütlused.

479.

Edasi käsitleb süüdistuse tekst täpsemalt, mis ajaperioodil, kellele ja kui suures

koguses G. Vadzis kanepit üle andis.

480.

Esmalt käsitleb kohus süüdistusepisoodi, mille kohaselt andis G. Vadzis perioodil

2020 juuli kuni 10.03.2021 J. Markovićsile vähemalt 8471,5 grammi kanepit, kes toimetas

kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx koos G. Vadzisega, kes kasutas mootorsõidukeid Volkswagen

Bora registreerimisnumbriga xxx ja Volkswagen Bora registreerimisnumbriga xxx ja

andis edasi järgnevalt:

a) 14.11.2020 xxx sisehoovis K. Matulevičsile 150 kuni 300 grammi, s.o vähemalt 225

grammi kanepit;

b) perioodil 2020 juuli kuni 03.03.2021 iga nädal xxx M. Matulevičale ja A. M. 36 korral

150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi), s.o kokku vähemalt 8100 grammi

kanepit16;

c) 10.03.2021 omandatud 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidis J.

Markovićs enda kasutuses olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga xxx kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti;

d) perioodil 2020 juuni kuni 10.03.2021 5-10 grammi, s.o kokku vähemalt 202,5 grammi

kanepit, mille sai J. Markovićs tasuks iga korra kanepi transportimise eest Läti

Vabariigist Eesti Vabariiki.

481.

Kohtuotsuse punktis 323 on kohus juba selgitanud, et J. Markovićsi ja G. Vadzise

ütlused kinnitavad, et J. Markovićs transportis kanepit Lätist Eestisse oma auto

Volkswagen Golfiga. Tõendid puuduvad aga selle kohta, et J. Markovićs oleks kanepi Läti

Vabariigist Eesti Vabariiki toimetanud koos G. Vadzisega, kes kasutas selleks sõidukeid

Volkswagen Bora. G. Vadzis on tunnistanud kanepi edasiandmist M. Matulevičale ja J.

Markovićsile Läti Vabariigis, kuid ei ole andnud ütlusi selle kohta, et ta ise oleks kanepit

Läti Vabariigist Eestisse toonud. Samuti ei ole J. Markovićs andnud ütlusi, et G. Vadzis

oleks temaga koos Eestisse sõitnud ja Lätist Eestisse kanepit toonud. G. Vadzis on küll

nentinud, et vahel tulid nad J. Markovićsiga M. Matuleviča juurde, et viimane kaaluks

välja koguse, mis jäi kanepi vahendamise eest G. Vadzisele ja koguse, mille G. Vadzis

andis kanepi transportimise eest J. Markovićsile (IXX kd, tl 36). Samas ei tõenda öeldu, et

G. Vadzis oleks koos J. Markovićsiga kanepit Lätist Eestisse toonud.

482.

Puutuvalt nelja süüdistuse alapunkti (a-d), mis käsitlevad seda, millal ja millises

koguses J. Markovićs G. Vadziselt saadud kanepit Lätist Eestisse toimetas ning kanepit G.

Vadziselt tasuks omandas, on kohus juba seisukoha võtnud kohtuotsuse punktides 313

16 Kurioosne on see, et samas episoodis J. Markovićsi süüdistuses algab see periood 2020.

a septembrist ning kokku tarnis ta süüdistuse kohaselt 26 korda ja 5850 grammi kanepit.

ning 328 jj. Kordamata neis punktides toodud põhjendusi, märgib kohus kokkuvõtvalt

järgmist. Prokurör loobus kõigi süüdistatavate suhtes süüdistusest 14.11.2020 K.

Matulevičsile kanepi edasiandmise episoodis, mistõttu tuli J. Markovićs selles teos õigeks

mõista. Prokuröri poolt kõigi süüdistatavate suhtes selles episoodis süüdistusest

loobumise tõttu tuleb ka G. Vadzis selles teos õigeks mõista. Kohus luges tõendatuks,

et J. Markovićs andis perioodil 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 kokku 9

korral vähemalt 850 grammi kanepit xxx M. Matulevičale. Kuna kanepi andis J.

Markovićsile G. Vadzis, on tõendatud, et G. Vadzis andis 2020. a oktoobri keskpaigast

kuni 03.03.2021 kokku 9 korral vähemalt 850 grammi kanepit J. Markovićsile, et

viimane toimetaks selle Lätist Eestisse M. Matulevičale. Samuti selgitas kohus, et

tõendid kinnitavad, et 10.03.2021 oli J. Markovićsi kasutuses olevas mootorsõidukis

Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx 144 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid, kuni need 10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. J. Markovićs oli

saanud selle kanepi samal päeval G. Vadziselt ning oli seda viimas M. Matulevičale.

Seega on tõendatud, et 10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Lätist Eestisse M.

Matulevičale transportimiseks 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid.

Kohus luges tõendatuks, et perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021

omandas J. Markovićs G. Vadziselt 10 korral kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

transportimise eest tasuks kokku 20 grammi kanepit. Seega on tõendatud, et G. Vadzis

andis J. Markovisile perioodil 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 kokku 1014

grammi (850 + 144 + 20) kanepit.

483.

Süüdistuse kohaselt andis G. Vadzis veel kanepit üle M. Matulevičale ja A. M., kes

toimetasid kanepi Läti Vabariigist Eesti Vabariiki järgnevalt:

e) perioodil 2019. a juuni kuni 2019. a november M. Matulevičale kakss korda nädalas,

s.o vähemalt 42 korral 50 kuni 100 grammi (keskmiselt 75 grammi) kaupa, s.o kokku

3150 grammi ning perioodil 2019. a detsember kuni 2020. a juuni iganädalaselt, s.o

vähemalt 35 korral 150 kuni 300 grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o kokku

7875 grammi kanepit ja vähemalt 4 korral 500 grammi, s.o kokku 2000 grammi ja

ühel korral 1000 grammi kanepit, mille vedasid M. Matuleviča ja A. M.

mootorsõidukites Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz E 200 registreerimismärgiga xxx xxx;

f)

perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 M. Matuleviča ja A. M. vedasid mootorsõidukis

Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx ja mootorsõidukis Seat Cordoba

registreerimisnumbriga xxx xxx linna xxx nädal, s.o kokku 6 korral 150 kuni 300

grammi (keskmiselt 225 grammi) kaupa, s.o vähemalt 1350 grammi kanepit ja

21.04.2021 300 grammi kanepit, millest 98,69 grammi 17-19% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid M. Matuleviča ja A. M. ühises elukohas xxx ning ülejäänud

omandatud kanepi andsid edasi, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega

kanepiõisikuid hoidsid N. Simane koos Lo. S. Valga linnas xxx ja 77,51 grammi 17-

18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid K. Matulevičs ja S. Baškere ühises

elukohas xxx kuni need 21.04.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti.

484.

G. Vadzis andis kohtus ütlusi. Kaitsja esitas G. Vadzisele küsimuse: „Teile on esitatud

süüdistus narkootilise aine kanep käitlemises grupis ja korduvalt, mis seisnes selles, et

koos M. V.ga omandasite tuvastamata kohast, viisil ja isikult 2019 juuni kuni 21.04.2021

vähemalt 24 kg 346,5 grammi kanepit, mida olete edasi andnud J. Markovićsile, M.

Matulevičale ja A. M. Kas tunnistate ennast selles süüdistuses süüdi?“ ja G. Vadzis

vastas: „Kogustega ei ole nõus.“ Edasi on G. Vadzis täpsustanud, et koguseks võis olla

maksimaalselt 3 kg. Kordi, mil Mollijale kanepit üle andis, võis olla 10-15. Ühekordsed

kogused olid 150-300 grammi kuid oli ka vähem, 50 grammi. Vist ühel korral oli ka

suurem kogus, aga ei mäleta kogust. Kanepi üleandmiseks kohtus ta M. Matulevičaga

Lätis tee peal ja andis talle kanepi üle. Veel andis ta 7-10 korral kanepi üle J.

Markovićsile, kes viis selle M. Matulevičale. Pärast J. Markovićsi kinnipidamist andis M.

Matulevičale veel kanepit tol päeval, kui Mollija kinni peeti. Kinnipidamise päeval andis

M. Matulevičale 300 grammi kanepit. Kanepi kogus, mis ta ise M. Matulevičale andis, ja

see kogus, mille ta andis J. Markovićsile, et viimane annaks selle edasi M. Matulevičale,

oli kokku 3 kg (IXX kd, tl 30-35).

485.

M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt on talle kanepit toonud ainult M. V. ja J.

Markovićs. J. Markovićsile andis kanepit M. V.. M. Matuleviča sõnul maksis ta kanepi

eest 11 eurot grammi kohta M. V.le. M. Matuleviča sõnul tema kuskil kanepit saamas või

toomas ei käinud. Temal autojuhilube ei ole ning ilma A. ta kuhugi sõita ei saanud. G.

Vadzis talle kanepit ei andnud (XVIII kd, tl 187-190). Kaitsja taotlusel avaldati M.

Matuleviča kohtueelses menetluses antud ütlused, kus M. Matuleviča on väitnud, et tema

ei ole M. V.lt ja G. Vadziselt kanepit ostnud (XVIII kd, tl 189).

486.

Kuigi G. Vadziselt kanepi mittesaamise osas on M. Matuleviča ütlused olnud nii

kohtueelses menetluses kui ka kohtumenetluses järjepidevad, on siiski selles osas, kellelt,

kuidas ja missuguses koguses M. Matuleviča kanepit sai, usaldusväärsemad G. Vadzise ja

J. Markovićsi ütlused. Esiteks nähtub G. Vadzise kui ka J. Markovićsi ütlusi arvesse

võttes, et M. Matuleviča on ainuüksi J. Markovićsi poolt talle kanepi toomise kordade

arvu kui ka kogust pisendanud (vt kohtuotsuse punktid 329-331, 333). Teiseks selgub, et

G. Vadzise ütlused Lätis M. Matulevičale kanepi üleandmise fakti ning üleandmise

kordade arvu ja koguste osas on olnud kriminaalmenetluse vältel järjepidevad, sest selles

osas ei ole prokurör ega kaitsjad pidanud vajalikuks taotleda G. Vadzise kohtueelses

menetluses antud ütluste avaldamist. Kolmandaks ei olnud G. Vadzisel põhjust valetada ei

M. Matulevičale Lätis kanepi üleandmise fakti, koguste ega kordade arvu kohta, kuivõrd

need ütlused süüstavad ka G. Vadzist ennast.

487.

G. Vadzis ei ole eitanud, et ta andis M. Matulevičale kanepit edasi. Ta ei ole üksnes

nõustunud süüdistuses märgitud kogusega ning on eitanud A. M. kanepi üleandmist ja M.

V.ga grupis tegutsemist. G. Vadzise ütluste kohaselt andis ta M. Matulevičale, arvestades

nii kogust, mille ta andis otse üle M. Matulevičale kui ka kogust, mille andis J.

Markovićsile, et viimane viiks selle M. Matulevičale, kokku 3 kg kanepit. Nagu kohus

eelnevalt märkis, on tõendatud, et J. Markovićsile andis G. Vadzis kokku 994 grammi

kanepit, mille J. Markovićs viis (850 grammi) ja pidi viima (144 grammi kanepit, mis

läbiotsmisel J. Markovićsi autost leiti) M. Matulevičale. Seega koguseks, mille G. Vadzis

andis ise M. Matulevičale üle, on 2006 grammi (3000 g – 994 g). Ühtlasi klapib see kogus

G. Vadzise täpsustustega, mille järgi andis ta ise M. Matulevičale kanepit üle 10-15 korda

150-300 grammi, aga vahel ka väiksemas koguses, s.o 50 grammi kaupa.

488.

Vastates kaitsja küsimusele ei ole G. Vadzis vastu vaielnud, et ta omandas kanepit

perioodil 2019 juuni kuni 21.04.2021 ning andis seda edasi J. Markovićsile ja M.

Matulevičale. Samuti on ta nentinud, et ajavahemik, mil ta andis kanepit üle J.

Markovićsile, võis olla 2020 juuni kuni 10.03.2021 (IXX kd, tl 30, 36). Kuigi otsesõnu ei

ole kohtus G. Vadziselt küsitud, missugusel ajaperioodil andis ta kanepit ise üle M.

Matulevičale, ei ole alust kahelda, et see toimus süüdistuses nimetatud ajaperioodidel.

Nimelt on ju G. Vadzis selgitanud, et ta omandas kanepit n-ö M. Matuleviča tellimuse

alusel – M. Matuleviča andis G. Vadzisele teada koguse, kui palju kanepit ta soovib, ning

seejärel helistas G. Vadzis isikule, kellelt tellis vastava koguse kanepit. Seega pidi nii

kanepi omandamine kui ka M. Matulevičale edasi andmine jääma samasse ajaperioodi.

Samuti ei ole G. Vadzis, olles teadlik talle esitatud süüdistuse sisust, sh ajavahemikest,

mille vältel talle kanepi edasi andmist M. Matulevičale ette heidetakse, täpsustanud, et ta

oleks kanepit M. Matulevičale andnud pikema või lühema perioodi vältel. Seega on kohtu

hinnangul tõendatud, et G. Vadzis andis ise M. Matulevičale kanepit üle ajavahemikul

2019. a juuni kuni 2020. a juuni, nagu süüdistuses märgitud. G. Vadzist süüdistatakse ka

perioodil 14.03.2021 kuni 21.04.2021 M. Matulevičale kanepi edasi andmises. Kuivõrd G.

Vadzis on täpsustanud, et pärast J. Markovićsi kinnipidamist (10.03.2021) andis ta M.

Matulevičale kanepit üle vaid päeval, kui M. Matuleviča kinni peeti (21.04.2021), on

sellest süüdistuses märgitud perioodist tõendatud, et G. Vadzis andis M. Matulevičale

kanepit vaid 21.04.2021. Kuna 21.04.2021 andis G. Vadzis enda ütluste kohaselt M.

Matulevičale 300 grammi kanepit, teeb see perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni M.

Matulevičale antud kanepi koguseks 1706 grammi (2006 g – 300 g).

489.

Samuti on tõendatud, et G. Vadzis andis kanepi M. Matulevičale üle Läti Vabariigis,

kust M. Matuleviča toimetas selle Eesti Vabariiki xxx. G. Vadzise ütluste kohaselt kohtus

ta M. Matulevičaga kanepi üleandmiseks Läti Vabariigis tee peal. M. Matuleviča tuli

sinna autoga. M. Matuleviča ise autot ei juhtinud, autot juhtis August. Mootorsõidukid

Suzuki Baleno registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja

Mercedes-Benz E200 registreerimisnumbriga xxx kuuluvad A. (IXX kd, tl 32, 36).

Transpordiameti 17.05.2021. a vastuses nõudekirjale on edastatud muuhulgas

registriväljavõtted A. M. seotud sõidukitest liiklusregistris perioodil 01.01.2019 kuni

vastuse saatmiseni. Väljavõtete kohaselt on A. M. Seat Cordoba registreerimisnumbriga

xxx omanikuna registrisse kantud alates 05.08.2020, Suzuki Baleno

registreerimisnumbriga xxx alates 24.04.2019 ning Mercedes-Benz E200

registreerimisnumbriga xxx alates 06.11.2019 (XIV kd, tl 185, 187, 190, 193). M.

Matuleviča on kohtus antud ütlustes samuti kinnitanud, et temal juhiluba ei ole ning ilma

A. ta kuhugi sõita ei saanud (XVIII kd, tl 189). 23.08.2021 Politsei- ja Piirivalveameti

vanemuurija teatis kinnitab, et M. Matulevičal kehtivaid juhilubasid ei ole (VI kd, tl 54).

490.

Eeltoodud tõenditest järeldub, et G. Vadzis andis M. Matulevičale kanepi üle tee peal

Läti Vabariigis. Kuna M. Matulevičal juhtimisõigust ei ole, juhtis autosid, millega Lätis

käidi, A. M. Nii G. Vadzise ütlustest kui ka Transpordiameti 17.05.2021. a vastusest

nõudekirjale järeldub, et A. M. kuuluvateks autodeks olid Suzuki Baleno

registreerimisnumbriga xxx, Seat Cordoba registreerimisnumbriga xxx ja Mercedes-Benz

E200 registreerimisnumbriga xxx. Seetõttu puudub kahtlus, et just nendes autodes

transportis M. Matuleviča (autojuhiks tema abikaasa A. M.)17 kanepi Läti Vabariigist

Eestisse oma elukohta. Seda, et M. Matuleviča tõi kanepi Eesti Vabariiki oma elukohta,

aadressil xxx, tõendab nii asjaolu, et M. Matuleviča müüs kanepit oma elukohas edasi

erinevatele isikutele (vt kohtuotsuse peatükk I) kui ka G. Vadzise ütlused, mille kohaselt

käis ta M. Matuleviča pool, kes kaalus tasuks kanepi toomise eest G. Vadzisele kanepit

(IXX kd, tl 36).

17 A. M. esitatud süüdistust käsitlevas peatükis V on kohus selgitanud, miks ei ole tõendatud, et A. M. kanepit

käitles ega isegi mitte see, et A. M. oli teadlik sellest, et M. Matuleviča kanepi käitlemisega tegeles.

491.

KarS § 6 lg 1 kehtestab üldreegli, mille kohaselt kehtib Eesti karistusseadus teo kohta,

mis pannakse toime Eesti territooriumil. G. Vadzis andis kanepi M. Matulevičale üle Läti

Vabariigi territooriumil. KarS § 9 lg 1 p 1 sätestab aga, et teo toimepanemise koha

õigusest sõltumata kehtib Eesti karistusseadus väljaspool Eesti territooriumi toimepandud

teo kohta, mis on Eesti karistusseaduse järgi esimese astme kuritegu ja kahjustab Eesti

elanikkonna elu ja tervist. Õiguskirjanduses on leitud (Karistusseadustik. Kommenteeritud

väljaanne. § 6, komm. 3), et Eesti elanikkonna elu või tervist kahjustavad kuriteod on

muuhulgas süüteod rahvatervise vastu (KarS 12. peatükk). KarS § 184, mille järgi G.

Vadzisele süüdistus on esitatud ja mille järgi kohus isiku ka süüdi mõistab, kuulub

karistusseadustiku 12. peatükki rahvatervisevastaste süütegude hulka. Samuti on tegemist

esimese astme kuriteoga. M. Matuleviča toimetas G. Vadziselt Lätis saadud kanepi

Eestisse oma elukohta ning müüs seda oma elukohas edasi erinevatele isikutele. Seetõttu

kahjustas toimepandud kuritegu Eesti elanikkonna elu ja tervist. Seega on vaatamata

asjaolule, et G. Vadzis andis kanepi M. Matulevičale üle Läti Vabariigis, sellele teole

kohaldatav Eesti karistusseadus.

492.

Süüdistuse teksti punktis f käsitletakse seda, kellele ja kui palju M. Matuleviča ja A.

M. 21.04.2021 omandatud kanepist edasi andsid. Kuivõrd tegemist ei ole G. Vadzisele

tehtava etteheitega, siis kohus sellel siinkohal ei peatu. Kohus on eelnimetatut käsitlenud

kohtuotsuse punktides 47-49 ja 388-389.

493.

Kokkuvõtvalt. Tõendatud on, et G. Vadzis andis J. Markovićsile perioodil 2020. a

oktoobri keskpaigast kuni 03.03.2021 kokku 9 korral vähemalt 850 grammi kanepit, mille

J. Markovićs andis xxx edasi M. Matulevičale. 10.03.2021 omandas J. Markovićs G.

Vadziselt 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mida hoidis enda kasutuses

olevas mootorsõidukis Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx kuni need

10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni

10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Läti Vabariigist Eesti Vabariiki

transportimise eest tasuks kokku 20 grammi kanepit. Samuti on tõendatud, et G. Vadzis

andis M. Matulevičale perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni 1706 grammi kanepit ja

21.04.2021 300 grammi kanepit.

494.

Tõendatud ei ole, et G. Vadzis oleks tegutsenud grupis. G. Vadzisele esitatud

süüdistuse tekstist lähtuvalt on talle ette heidetud üksnes M. V.ga grupis tegutsemist.

Nagu kohus märkis otsuse punktis 475, ei ole see tõendamist leidnud. Kuigi kohtu

hinnangul oleks võimalik käsitleda G. Vadzise ja M. Matuleviča tegevust

kaastäideviimisena, ei ole kohtul seda võimalik G. Vadzisele ette heita ega teda selles

süüdi tunnistada. KrMS § 268 lg 1 kohaselt toimub kriminaalasja kohtulik arutamine

süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. Prokurör ei ole enne kohtuliku uurimise

lõpetamist süüdistust muutnud ega täiendanud. Kuna süüdistusaktis ei ole G. Vadzist

süüdistatud tegutsemises grupis M. Matulevičaga, ei ole võimalik sellele asjaolule

tugineda ega G. Vadzist selles süüdi mõista.

495.

Küll aga on kohtu hinnangul tõendatud, et G. Vadzis pani teo toime korduvalt. Nimelt

on tõendatud, et esines perioode, mil G. Vadzis andis kanepi ise üle M. Matulevičale ning

periood, mil G. Vadzis andis kanepi J. Markovićsile, kes viis kanepi edasi M.

Matulevičale. Kohus luges tõendatuks, et ajavahemikul 2019 juuni kuni 2020 juuni andis

G. Vadzis Lätis ise kanepit üle M. Matulevičale, J. Markovićsi kaudu kanepi edasi

toimetamine M. Matulevičale toimus perioodil 2020. a oktoobri keskpaigast kuni

10.03.2021. Seega jäi 2020. aasta juulist kuni 2020. aasta oktoobri keskpaigani umbes 4-

kuuline paus, mil G. Vadzis ei ise ega ka J. Markovićsi kaudu M. Matulevičale kanepit ei

andnud. Pärast seda, kui 10.03.2021 peeti J. Markovićs kuriteos kahtlustatavana kinni,

andis G. Vadzis uuesti M. Matulevičale kanepit alles samal päeval, kui M. Matuleviča

kinni peeti, s.o 21.04.2021. Seega oli kanepi üle andmises M. Matulevičale taas rohkem

kui kuu aja pikkune paus. Pausid kanepi M. Matulevičale edasi andmises ning erinev viis,

kuidas G. Vadzis kanepi M. Matulevičale toimetas (M. Matuleviča poolt ise Lätti kanepi

järele tulemine vs J. Markovićsilt kanepi M. Matulevičale saatmine) annavad aluse jaatada

G. Vadzise tegevuses korduvuse esinemist. Riigikohtu praktika kohaselt on ühe teoga

teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast ja sama õigushüve ründavat

käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ning need on ajalis-ruumilise läheduse tõttu

üksteisega sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmanda isiku jaoks objektiivselt

vaadeldav ühtse teona. Seetõttu tuleb narkootilise aine omandamist ja edasi andmist

käsitada ühe teona perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni, kui ühtsest tahtest kantuna

ning ajalis-ruumiliselt seotuna. Asudes 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021

uuesti kanepit omandama ning J. Markovićsi kaudu M. Matulevičale edasi andma, pani ta

toime järgmise jätkuva kuriteo KarS § 184 lg 1 mõttes. Seega oli G. Vadzis isikuks, kes

on varem, s.o 2019. a juuni kuni 2020. a juuni, toime pannud narkootikumidega seotud

süüteo. 21.04.2021 taas ise Lätis M. Matulevičale kanepit üle andes, pani G. Vadzis toime

järgmise teo KarS § 184 lg 1 mõttes. Teisisõnu tema tegevus on korduv.

496.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

497.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuigi kogu G. Vadzise poolt omandatud ja edasi

antud kanepi puhul ei ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust (kindlaks on tehtud üksnes

J. Markovićsi autost 10.03.2021 leitud kanepi THC sisaldus, mis oli 18%, ja M.

Matuleviča elukohast 21.04.2021 leitud kanepi THC sisaldus, mis oli 17-19%), ei ole

kahtlust, et ka ülejäänud, s.o omandatud ja M. Matulevičale ning J. Markovićsile edasi

antud kanepi puhul oli tegemist narkootilise ainega. Lõppastmes jõudis kogu G. Vadzise

omandatud ja edasiantud kanep M. Matulevičani (J. Markovićs viis G. Vadziselt saadud

kanepi samuti M. Matulevičale). Isikud, kes M. Matulevičalt kanepit ostsid, on

kinnitanud, et kanepi kvaliteet oli hea ja see omas psühhotroopset mõju. Seega nähtub

tunnistajate ütlustest, et nad liigitasid selle narkootilise aine alla ja ostsid kanepit selle

narkootilise toime tõttu. Seetõttu oli kohtu hinnangul kogu G. Vadzise poolt omandatud ja

edasi antud kanepi puhul tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja.

498.

NPALS § 3¹ lg 3 kohaselt loetakse suureks koguseks narkootilise aine kogust millest

piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele isikule. Kohtutoksikoloogiaeksperdi

esitatud vastusest teabenõudele, kus on märgitud narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

keskmised ühekordsed ja vähemalt kümnele inimesele narkootilist joovet tekitavad

annused, on marihuaana (kanepilehed) puhul keskmiseks koguseks, mis tekitab

narkootilist joovet kümnele inimesele, märgitud 7,5 grammi (V kd, tl 115-118). Kuivõrd

tõendatud on, et G. Vadzis omandas ja andis edasi vähemalt 3 kg kanepit ning tegi seda

korduvalt, on täidetud KarS § 184 lg 2 p 2 objektiivne koosseis.

499.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. G. Vadzis, kes tegeles kanepi omandamise ja selle M. Matulevičale edasi

andmisega (sh J. Markovićsi kaudu Eestisse toimetamisega) pikema perioodi vältel,

teadis, et teostab kanepit edasi andes süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt

möönas seda. Kanepit periooditi pikema aja vältel (esmalt 2019. a juuni kuni 2020. a

juuni, seejärel 2020. a oktoobri keskpaigast kuni 10.03.2021 ning 21.04.2021) regulaarselt

omandades ning edasi andes teadis ta ka seda, et tegemist narkootilise ainega suures

koguses.

500.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

501.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus G. Vadzise süüdi KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.

IX. Lo.S.le esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

502.

Lo.S.le heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o grupis

narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.

503.

Algses süüdistuses, mida prokuratuur muutis menetluse keskel, süüdistati Lo. S.

muuhulgas selles, et ta andis 2020. a veebruarist kuni 2021. a aprillini A.A.le xxx linnas

xxxo vähemalt ühel korral 2-3 grammi, s.o kokku vähemalt 2,5 grammi kanepit ja 2020. a

juunist kuni 19.04.2021 D.D.le xxx nädalas kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku

vähemalt 58,5 grammi kanepit.

504.

Kohtuvaidlustes selgitas prokurör, et vastavalt KrMS §-le 268 lg 3 ei ole süüdistuse

muutmine süüdistusest osaline loobumine, seega ei pidanud prokurör muudetud

süüdistuses kirjalikult välja tooma süüdistusest osalist loobumist kahes episoodis, s.o

A.A.le ja D.D.le kanepi edasi andmise episoodides. Prokurör loobus nimetatud

episoodides süüdistustest Lo. S. vastu kohtuvaidlustes tõendamatuse tõttu.

505.

Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende

koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud

süüdistusest loobumist, mõistab kohtukoosseis Lo. S. nimetatud episoodides õigeks

prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

506.

Järgnevalt süüdistatakse Lo. S. selles, et Lo. S. omandas ebaseaduslikult eeluurimisel

tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse nordasepaami, mida tarvitas enne

tema politsei poolt kahtlustatavana kinnipidamist 21.04.2021.

507.

Kohtuistungil 17.11.2023 keeldus Lo. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu

võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVIII

kd, lk 46-59). Nimetatud ütlustes Lo. S. avaldab, et arst on talle välja kirjutanud

tramadooli ja xanaxit ning ta on võtnud neid tablette, mis arst on välja kirjutanud. Perearst

on välja kirjutanud tilkasid kasvaja jaoks, neid nimetatakse diasepaam. Nordasepaami tal

ei ole. Ta ei oska öelda, kust ta sai, ju arst ikka kirjutas, muid ravimeid ta ei võta. Lo. S.

peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 kell 15.05 xxx, vabastati 23.04.2021 kell 12.23 (III

kd, lk 131-133). Joobeseisundi tuvastamise saatekirjast (III kd, lk 134) ilmneb, et

süüdistatavalt võeti psühhotroopsete või narkootiliste ainete sisalduse analüüsimiseks

uriiniproov 21.04.2021 kell 19.42. 28.04.2021 selgus ekspertiisitulemusena, et Lo. S. on

tarvitanud tramadoli, diasepaami ja nordasepaami. Sama toimikuköite lk 183 on

kajastatud uurija teatis isikule väljakirjutatud ravimite kohta. Selles teatises märgitakse, et

haigekassa andmetel ei ole Lo. S. välja kirjutatud toimeainega nordasepaami sisaldavaid

ravimeid. Päringut haigekassale ja sealt saabunud vastust lisatud aga pole. Teatise on

käsikirjaliselt allkirjastanud uurija ja see teatis kannab kuupäeva 30.08.2020. Seega ei

kajasta teatises sisalduv infot 2021. aastal Lo. S. välja kirjutatud või mitte välja kirjutatud

ravimite kohta, vaid hoopiski aasta 2020 kohta, mis aga väljub süüdistuse piiridest.

Järelikult nordasepaami ebaseadusliku omandamise etteheidete jaatamiseks alust pole.

Seda põhjusel, et Lo. S. ei tunnista nordasepaami ebaseaduslikku tarvitamist, kuid

tõendeid, mis selle ümber lükkaksid, kohtule esitatud pole. Samuti pole Lo. S. palutud

esitada Eestis ega ka Lätis või Suurbritannias18 arsti poolt tehtud ettekirjutusi ega

väljakirjutatud retsepte.

508.

Lisaks märgib kohus veel järgmist. R. Napa esitas kohtule dokumendid selle kohta, et

Lo. S. on välja kirjutatud ravimina VALOCORDIN DIAZEPAM, 10mg/ml suukaudsed

tilgad, lahus diasepaam19. See ravim on näidustatud ärevusseisundite, alkoholi

võõrutusnähtude ja skeletilihaste spastilisuse ja spasmide korral. Selle toimeaine

diasepaami farmakokineetilised omadused20 on aga järgnevad:

509.

Suu kaudu manustamisel imendub diasepaam väga kiiresti ja täielikult. Maksimaalne

kontsentratsioon vereplasmas pärast suu kaudu manustamist saabub keskmiselt 1 tunni

möödumisel, lahuse kasutamisel isegi varem. Regulaarse igapäevase kasutamise korral on

diasepaami ja tema farmakoloogiliselt aktiivse metaboliidi desmetüüldiasepaami

poolväärtusaeg sõltuvalt patsiendi vanusest keskmiselt 5…15 päeva. Järgneva igapäevase

10 mg diasepaami manustamisega saavutatakse plasmakontsentratsioon 90…225 ng/ml.

Plasmavalkudega seondub 95...99%, väiksemaid väärtusi on kirjeldatud neeru- ja

maksafunktsioonihäirete korral. Jaotusmaht (0,95…2 l/kg) sõltub vanusest. Diasepaam

metaboliseerub (CYP2C19 ja CYP3A4 ensüümide toimel) peamiselt maksas N-

desmetüüldiasepaamiks, temasepaamiks ja oksasepaamiks, mis on samuti

farmakoloogiliselt aktiivsed. Aeglaseid metaboliseerijaid on umbes 3% (CYP2C19).

Vereplasmast elimineerub diasepaam väga aeglaselt. Plasma poolväärtusaeg: Diasepaam

ča. 30 tundi. N-desmetüüldiasepaam 30…100 tundi. Temasepaam 10…20 tundi

Oksasepaam 5…15 tundi. Eritumine toimub peamiselt neerude kaudu glükuroniididega,

osaliselt ka biliaarselt. Hepaatiline eliminatsioon aeglustub pikaajalisel kasutamisel. Eriti

kumuleerub N-desmetüüldiasepaam, kuna elimineerub aeglasemalt. Eliminatsioon on

aeglasem vanemaealistel inimestel, maksa- (maksatsirroos, hepatiit) ja neeruhaigustega

patsientidel.

18 Lo. S. on Läti Vabariigi kodanik, samuti elas ta oma ütluste kohaselt mõnda aega

Suurbritannias.

19 Väljavõttest pole näha, millise ajaperioodi kohta see esitatud on.

20 Vt https://www.ravimiregister.ee/Data/SPC/SPC_1023578.pdf

510.

Teisisõnu, diasepaami laguprodukt on N-desmetüüldiasepaam ehk nordasepaam21. Kui

inimene annab uriiniproovi ja selles leidub nordasepaami, viitab see tavaliselt diasepaami

(või mõne muu bensodiasepiini) tarbimisele. Seega on oluline arvestada ka selle aine

metabolismiga, kui hinnatakse ravimi kasutamist või võimalikku kuritarvitamist.

511.

Esitatud etteheitest saab järeldada, et diasepaami tarvitamine oli Lo. S. 2021. a aprillis

näidustatud. Seega on igati loogiline, et diasepaami laguprodukt nordasepaam oli leitav

tema uriinist. Ja seetõttu saab tõeseks lugeda kohtueelses menetluses Lo. S. avaldatud

väidet, et perearst on välja kirjutanud tilkasid kasvaja jaoks, neid nimetatakse diasepaam.

Nordasepaami tal ei ole. Ta ei oska öelda, kust ta sai, ju arst ikka kirjutas, muid ravimeid

ta ei võta.

512.

NPALS § 31 lg 1 järgi kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja

psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete

rühmadesse kuuluvad aineid ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Määruse lisa 1 IV nimekirjas on nordasepaam.

513.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise

või valdamise eest. Seega NPALS § 151 lg 1 järgi saab isikut karistada olenemata

tarvitatud aine kogusest või kui isik käitleb ainet väikeses koguses ning tema teos ei

tuvastata aine levitamise eesmärki. Riigikohus on selgitanud22, et olukorras, kus isiku

tahtlus on suunatud narkootilise aine tarbimisele, on ülejäänud tegevused (st omandamine

ja valdamine), mida saab samuti käsitleda narkootilise aine käitlemisena, sellega

kaasnevad ja tarbimise eesmärgi realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid. Olukorras, kus

tervikteo etteheidetavus seisneb selles, et isik kas eelnevalt omandades ja vallates või

üksnes tarbides käitleb ainet ja ei suurenda käitlejate ringi, siis ei ole seadusandja pidanud

vajalikuks selgitada välja äratarvitatud aine kogust, vaid on sätestanud karistuse ainult

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Seega võib Lo. S. etteheidetav tegu

parimal juhul olla käsitletav üksnes väärteona, kuid süüteo toimepanemise ajal kehtinud

KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta

tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette

kolmeaastast aegumistähtaega. Võimaliku etteheidetava väärteo pani Lo. S. toime

ajavahemikul 19-21.04.2021. Seega on võimalik väärtegu aegunud ja see on

absoluutne menetlustakistus, kriminaalmenetlus selles episoodis kuulub

lõpetamisele.

514.

Järgnevalt süüdistatakse Lo. S. selles, et Lo. S. ülesandeks oli anda edasi kanepit

isikule, kes tuleb kanepit omandama Nadežda Simane elukohta xxx. Lo. S. andis 2020. a

veebruarist kuni 21.04.2021 An.B.ile edasi 0,5 grammi kanepit N. Simane elukohas xxx.

Edasiandmine seisnes selles, et Lo. S. ütles A. B., et võta ise kanepit ja osutas külmkapile,

kus asus kanep. A. B. võttis külmkapist 0,5 grammi kanepit.

515.

Tunnistaja A. B. 30.05.2023 kohtuistungil avaldas, et Lo. S. on talle tuttav ja ta teab ka

sellist inimest nagu Nadežda Simane, kelle hüüdnimeks on Maarika. Lo. S. on Maarika

21 https://en.wikipedia.org/wiki/Diazepam, vt Pharmacokinetics osa

22 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.2015. a otsus nr 3-1-1-56-15, p 13, 15.

xxx ja Lo. elab xxx tänaval. Nadežda elab xxx tänaval SEB panga juures. Lo. S. pole

tunnistajale kunagi kanepit andnud. Ta on Lo. käest küsinud selle kohta, kus Maarika on.

Tunnistaja selgitas, et mitte vahepeal, nagu eeluurimisel antud ütlustes kirjas, vaid üks

kord, kui Lo. hoidis Maarika last Maarika juures, siis Lo. näitas nagu näpuga ja ütles, et ta

ei taha olla seotud selle teemaga ja võta ise. Millal see olla võis, tunnistaja enam ei mäleta.

Tunnistaja võttiski külmkapist, kus oli natuke kanepit, sellest veidi endale, seda oli isegi

vähem kui pool grammi. Tunnistaja kinnitab, et ta läks tegelikult Maarika juurde sel korral

juttu rääkima, lihtsalt vaatama, aga seal oli Lo., Maarikat polnud kodus. Tunnistaja teab,

et Lo. üldse see (narkootikumide) teema ei meeldinud ja Lo. tülitses selle pärast

Nadeždaga.

516.

Süüdistatav N. Simane 16.01.2024 kohtuistungil avaldas, et Lo. S. on xxx ja suhted on

head. Ta naasis 2020. augustis Inglismaalt, kuhu oli elama asunud 2019. a jaanuari keskel.

xxx elas ta Inglismaalt naasmise järel kuni jaanuarini 2021, seejärel üüris xxx. Lo. juures

oli ka, aga seal ei elanud. Lo. elas ka Inglismaal, naasis umbes 2 kuud enne teda. Ta

kinnitab, et ema Lo. S. ei teadnud midagi sellest, et ta tegeleb narkootikumide müümisega

ega selleski, et hoidis narkootikume ema korteris xxx tänaval, kus ta ka ise aeg-ajalt viibis.

Ta pole kunagi ema juuresolekul narkootikume pakendanud. Ka see elektrooniline kaal,

mis Lo. S. korteri läbiotsimisel leiti, kuulus N. Simanele.

517.

Kohtuistungil 17.11.2023 keeldus Lo. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu

võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVIII

kd, lk 46-59). Nimetatud ütlustes Lo. S. avaldab, et tema pole etteheidetavaid kuritegusid

toime pannud. Ta nägi marihuaanat esimest korda siis, kui teda kinni peeti. Ta ei ole oma

silmaga kanepit näinud ja ei ole kunagi kanepit puutunud. N. Simane elas enne

Inglismaale sõitmist xxx, enne kinnipidamist aga Jakobi tänaval. 2020. a veebruarist kuni

21.04.2021 elas xxx, Lo. S. üksi enda korteris. Nadežda käis tema juures iga päev või

ülepäeva abistamas. Nadežda magas tema juures põrandal madratsil, mille võttis

koridorist ja ära minnes viis tagasi. Isiklikke asju N. Simane tema juures ei hoidnud, kuid

kasutas kõiki kappe, sh ka külmkappi. Kaalusid, mis leiti läbiotsimisel, kasutasid nad

kuldehete kaalumiseks. Kaalud tõi Nadežda. Lo. S. avaldas, et tema juures võõraid ei

käinud. Ta on N. Simane juures xxx tänaval käinud, kuid harva, tal pole olnud ka xxx

tänava või xxx tänava korteri võtmeid.

518.

Riigikohtu 30.03.2023 lahendis 1-20-9591 punktides 18-19 märgitakse järgmist.

Kaastäideviimise materiaalõiguslik määratlus sisaldub KarS § 21 lg-s 2, mille esimese

lause kohaselt järgneb vastutus kaastäideviimise eest siis, kui vähemalt kaks isikut

panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult. Riigikohus on varasemas praktikas

korduvalt selgitanud, et kooskõlastatus tähendab, et kaastäideviijad langetavad

subjektiivses mõttes ühise teootsuse. Nad lepivad kokku rollijaotuses ja selle vastastikuses

sõltuvuses, st panevad süüteo toime teadlikult ja soovitult koos tegutsedes.

Kaastäideviimise korral soovib isik enda teopanust näha just osana ühtsest tegutsemisest.

Ühine tegutsemine eeldab, et kõik isikud tegutsevad ühtsest teoplaanist lähtuva tööjaotuse

alusel. Iga kaastäideviija lisab tagajärje saabumisse teoühtsust hinnates olulise teopanuse,

millest kokkuvõtvalt sõltub taotletava eesmärgi saavutamine. Seejuures ei ole nõutav, et

kaastäideviija realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt objektiivse teokoosseisu. (RKKK

18.01.2005, 3-1-1-97-04, p-d 21.1-21.2) Kokkuvõtvalt tegutsevad isikud kooskõlastatult,

kui neil on ühine teoplaan ning iga isik soovib enda teopanust näha osana selle teoplaani

täitmisest. Isikud tegutsevad ühiselt, kui igast isikust sõltub olulisel määral, kas, kuidas ja

millal süütegu toime panna. (Vt nt RKKK 27.09.2005, 3-1-1-93-05, p 10; viidatud 3-1-1-

97-04, p 21.2).

519.

Rohkem tõendeid kui otsuse punktides 515-517 märgitud selle süüdistuse osa kohta

kohtule ei esitatud. Paraku pole võimalik nimetatud tõenditest teha järeldust, et N. Simane

ja Lo. S. tegutseid grupis ehk kaastäideviijatena. Puuduvad tõendid selle kohta, et

Nadežda ja Lo.S. oleksid tegutsenud kooskõlastatult ühise teoplaani alusel. Nende ütlused

on omavahel kooskõlas: Lo. avaldas, et tema ei teadnud kanepist midagi, pole seda näinud

ega puutunud ja Nadežda sõnul ema ei teadnud tema kanepi müümisest midagi, ta ei

pakendanud seda kunagi ema nähes ning keegi teda narkootikumide müümisel ei aidanud.

Ka tunnistaja A. B. ütlustest ei tulene, et süüdistatavad oleksid teoplaani kooskõlastanud

ja oma rollid selle täideviimises jaganud. Tunnistaja ütlustest selgub, et Lo. S. hoopiski ei

meeldinud, et Nadežda selle teemaga tegeleb. Tunnistaja ütlustest ilmneb seegi, et tema ei

teadnud Lo. S. viibimisest N. Simane juures eelnevalt midagi. Ta läks lihtsalt vaatama,

kas Nadežda on kodus, et juttu ajada. N. Simanet polnudki kodus, oli hoopis tema last

hoidev Lo. S. N. Simanet on jälitustoimingute raames küllaltki pikalt pealt kuulatud

(09.11.2020-21.04.2021), kuid jälitustoimingute protokollidest ei nähtu, et N. Simane

oleks avaldanud helistajatele, et teda pole kodus, kuid ema tuleb vastu või annab vms.

Vastupidi, N. Simane kõnedele tuginedes saab teha järelduse, et tema soovis ilma

vahendajateta tegutseda, paludes kas hiljem tulla või öeldes, kus ta on ja kuhu tulla vms.

Ka N. Simane ja A. B. vahelisi kõnesid ja sõnumeid on neis protokollides fikseeritud, ka

nendest ei ilmne kuidagi, et Lo. S. oleks mingil viisil kanepiäriga olnud seotud. Samuti ei

nähtunud kohtus üle kuulatud isikute või kohtus KrMS § 291 või § 294 alusel avaldatud

ütlustest, et N. Simane ja Lo. S. oleksid tegutsenud grupis.

520.

Küll võiks kõne alla tulla Lo. S. kaasaaitamistegu N. Simanele esitatud

täideviimisteole. Lo. S. eitas talle etteheidetavaid tegusid. A. B. ütlused justnimelt selle

episoodi osas usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati. Ütluste usaldusväärsuse

hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad

vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel andnud samasisulisi või

lahknevaid ütlusi. Ütluste hindamisel peab kohus võtma arvesse kõiki ütluste

usaldusväärsust potentsiaalselt mõjutavaid asjaolusid, sh õiguskaitseorganite poole

pöördumisele eelnenud sündmuste käiku. Samuti on Riigikohus selgitanud, et tunnistaja

ütluste usaldusväärsus sõltub muu hulgas ka tunnistaja isikuomadustest ja tajumise

asjaoludest. Tunnistaja ütluste usaldusväärsust kinnitab ka see, kui ta suudab

üksikasjalikult osutada näiteks aset leidnud kohtumiste asjaoludele; suudab

reprodutseerida detailirohkelt aset leidnud vestlusi; samuti, kui ta ei kajasta mitte üksnes

vestluste ning asjaolude põhisisu, vaid ka nn kaasuvaid detaile, mis ei olegi kuriteoga

iseenesest seotud (RKKK 28.01.2022. a otsus nr 1-20-9406, p 13). Kui isik on andnud ajas

omavahel lahknevaid ütlusi, tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest

on varem antud ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt

ning kohtule arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele

antavast vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või

tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.

521.

Tunnistaja kohtus ja kohtueelses menetluses antud ütlused diametraalses vastuolus

pole. Tunnistaja avaldas kohtueelses menetluses, et „vahepeal oli ka nii, et Lo. näitas

mulle, et näe siin külmkapis on kanep, võta ja kaalu ise endale valmis“. Kohtumenetluses

pärast eelnimetatud lause avaldamist A. B. selgitas, et selline asi juhtus üks kord, kui

„Marikat“ polnud ja Lo. „Marika“ last hoidis. Tunnistaja ütles, et „ta näitas sinna nagu

näpuga, et ma ei taha olla selle teemaga seoses, võta ise“. Tunnistaja võttiski ise

külmkapist natuke kanepit ilma kaalumata. Seega saab tunnistaja ütlusi pidada

usaldusväärseks selles osas, mis puudutab fakti, et tunnistaja läks N. Simane poole, N.

Simanet kodus polnud, N. Simane kodus oli hoopiski Lo. S., kes keeldus kanepiga

tegelemisest, A. B. võttis endale ise N. Simane külmkapist kaalumata väikese koguse

kanepit. Tunnistaja A. B. ütlustest ei saa aga selgust, millistel asjaoludel tema ja Lo. S.

vahel tekkis vestlus kanepi osas, kes selle algatas ning mida konkreetselt kumbki neist

ütles või tegi. Kui tunnistaja kohtueelses menetluses väga konkreetselt väitis, et Lo. S.

näitas talle külmkapis asuvat kanepit ja käskis ise võtta, siis kohtumenetluses avaldatu

kohaselt Lo. S. osutas ebamääraselt näpuga kuhugi jättes kanepi leidmise ja hankimise

vaid tunnistaja enese hooleks. Tunnistaja käest kohtuistungil täpsustavaid küsimusi

toimunu kohta ei küsitud. N. Simane käest kohtus ristküsitlusel samuti selle episoodi

kohta midagi ei küsitud. Isegi seda mitte, et mis otstarbel N. Simane külmkapis kanepit

hoidis (enda tarbeks, edasiandmiseks, müügiks vms) või kes sellest teadsid, et ta seal

kanepit hoiab. Kas tunnistaja A. B., kes jälitusprotokollidest järelduvalt oli N. Simane

sagedane külaline, võis teada, kus N. Simane kanepit hoiab jne. Eelöeldu annab aluse

väita, et tõendamist pole leidnud, et N. Simane üleüldse tahtis A. B. sel korral kanepit

edasi anda või müüa vms. Kui pole võimalik jaatada täideviimistegu, siis ei saa jaatada ka

kaasaaitamistegu sellele23.

522.

Ka ajaline raam, mil see sündmus toimus, pole täpselt teada. Süüdistuse kohaselt pidi

see aset leidma ajavahemikus 2020. a veebruarist kuni 21.04.2021. Tunnistaja A. B.2023.

a antud ütluste kohaselt on ta tarvitanud kanepit umbes 8 aastat, ehk siis umbes 2015.

aastast alates. Tunnistaja avaldas, et ta on narkootikume paar korda N. Simanelt saanud,

kui oli 18-19. Tunnistaja on sündinud 1998. aastal, seega 18-19 aastat oli ta vana

2016/2017. Millal aga kõnealune sündmus toimus, tunnistaja öelda ei osanud. Lo. S.

kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt elas N. Simane ka enne Inglismaale

ajutiselt elama asumist aadressil xxx (XVIII kd, lk 46-59). N. Simane ise kohtuistungil

avaldas vaid, et „ei saanud kuidagi selliseid gramme (226 grammi süüdistuse kohaselt)

edasi anda, ta teadis, et ma müün aga viimasel ajal ta ei käinud“. Seega puuduvad

tõendid, et Lo. S. süüks arvatav tegu üleüldse toimus süüdistuses märgitud ajaperioodi

jooksul.

523.

Kokkuvõtvalt tähendab eelöeldu, et Lo.S. tuleb ka selles episoodis õigeks mõista.

524.

Veel süüdistatakse Lo. S. selles, et N. Simane omandas ajavahemikul 2020. a veebruar

kuni 21.04.2021 M. Matulevičalt vähemalt 2174 grammi kanepit, mida hoidis oma

elukohas xxx ja xxx, millest 83,48 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid hoidsid

N. Simane grupis Lo. S. xxx kuni need 21.04.2021 kriminaalasjas toimetatud läbiotsimisel

leiti ja ära võeti.

525.

Tõepoolest, 21.04.2021 toimunud läbiotsimisel xxx esmalt teenistuskoer Ted märkis

korteri magamistoas diivani ja diivani kõrval rohelise riidega kaetud kuhja vahel olevat

23 Kuna kaasaaitaja karistusõigusliku vastutuse eeldused sõltuvad kaasaaitamise

aktsessoorsuse tõttu täideviija tahtliku ja õigusvastase teo tuvastamisest, tuleb ka

kaasaaitajale etteheidetud teo sisustamisel vältimatult pöörduda täideviijale samas

kriminaalasjas esitatud süüdistuse juurde, vt Riigikohtu 14.11.2019 lahend 1-18-4372/82,

punktid 33 ja 35.

nurka ning köögis vasakul pool seina ääres asuvat heledat kapikest. Sellest kapikesest leiti

ja võeti ära helehalli värvi väike kaal Pocket Sčale (ilma patareideta) – pakend LOLITA3.

Magamistoas koera Ted poolt märgitud kohast, s.o diivani ja rohelise kattega kaetud kuhja

vahelt, kuhjas olnud patjade alt leiti ja võeti ära punast värvi kollakate täpiline metalltops

kaanega, mille peale oli kirjutatud „suhkur“. Selles topsis olid 9 fooliumisse keeratud

pakikest, milles rohelist värvi taimne puru. Kõik see pakendati paberkotti pealkirjaga

pakend LOLITA4 (III kd, tl 127-142).

526.

Narkootilise aine ekspertiis viidi läbi eelnimetatud leitud ja ära võetud taimse puru

suhtes. Seda topsi sees fooliumis olnud taimset puru eraldi vaadeldud ega kaalutud pole,

kuid nii ekspertiisimäärusest kui ka narkootilise aine ekspertiisiaktist selgub, et ekspertide

käsutusse anti 21.04.2021 xxx Lo. S. elukoha läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud

punast värvi kollakate täpiline metalltops kaanega, mille peale oli kirjutatud „suhkur“,

milles olid 9 fooliumisse keeratud pakikest, milles rohelist värvi taimne puru – pakend

LOLITA4. Ekspertarvamuses aktis nr 21E-AN0621 on sedastatud, et ekspertiisiks esitatud

rohelised taimeosad massiga 83,48 g pakendist LOLITA4 on kanepiõisikud, mille THC

sisaldus on 18%.

527.

Nimetatud tõenditega on seega kinnitust leidnud fakt, et Lo. S. xxx leiti narkootilist

ainet kanep THC sisaldusega 18% ning seda oli 83,48 grammi.

528.

Paberkott, milles punast värvi kollakate täpiline metalltops kaanega, mille peale oli

kirjutatud „suhkur“, milles olid 9 fooliumisse keeratud pakikest, milles rohelist värvi

taimne puru – pakend LOLITA4 esitati edasisteks ekspertiisitoiminguteks EKEI DNA-

osakonda. Ekspertiisiks võeti ekspertiisiobjektidelt erinevaid proove, kuid Lo. ega

Nadežda Simane DNA-profiile tulemustega seostada ei saadud (III kd, tl 165-170).

529.

Järgnevalt jõudsid ekspertiisiobjektid pakendis LOLITA4 (11 fooliumitükki üheksa

fooliumikogumina) sõrmejäljeekspertiisi. Ekspertiisiaktis 21E-SS0016 ekspertarvamuse

punktis 1 on sedastatud, et ekspertiisiks esitatud 11 fooliumitükilt avastatud naha

papillaarkurrustiku jälgede fragmentidest võimaldavad isiku identifitseerimist viis

sõrmejälje fragmenti. Punktis 2 konstateerib ekspert, et uuritavatelt fooliumitükkidelt

avastatud isiku identifitseerimist võimaldavad viis sõrmejälje fragmenti on jätnud

Nadežda Simane parema käe pöidla, nimetu sõrme, väikese sõrme ja vasaku käe pöidla

ning nimetissõrmega (III kd, tl 171-176).

530.

Lo. S. kokkupuudet kanepi ja selle pakenditega ei tuvastatud. Nimetatud leiu

puudumine on kokkulangev nii Lo. S. enda kohtueelses menetluses antud ütlustega, kus ta

eitab igasugust teadmist tema elukohas leitud kanepi kohta, kui ka N. Simane ütlustega

kohtus. Viimane kinnitas, et tema ema Lo. S. sellest midagi ei tea. Lisaks märkis

süüdistatav N. Simane ristküsitlusel, et „kogu aeg hoidsin enda juures kotis, aga kui mind

enne kinnipidamist 1 päev, siis juhtus nii, et oli teises kohas, Lo. korterisse jäi“.

Küsimusele „Kus te narkootikumide müügiga tegelesite, nt elukohas või tänaval või

teistes kohtades?“ vastas N. Simane, et „toimus erinevates kohtades, andsin edasi

tänaval, kusagil väljas kohtusin, oli ka nii, et tuldi ka xxx tänavale, aga ei tuldud sisse,

mitte nii, et Lo. juuresolekul.“ Kohus on seisukohal, et ainuüksi asjaolu, et kanep leiti Lo.

S. elukohast, ei saa kaasa tuua tema süüditunnistamist kaastäideviimises. Ja seda isegi

juhul, kui ta oli teadlik, et seda ebaseaduslikku ainet tema kodus hoitakse, kuid reaalne

side keelatud ainega puudub24. Tõendid, et Lo. S. oleks selle aine käitlemises KarS § 184

tähenduses osalenud, täiel määral puuduvad ning ta tuleb õigeks mõista.

531.

Kokkuvõtvalt, Lo.S. tuleb talle esitatud süüdistustes täies mahus õigeks mõista.

X. Hendriks Beksile esitatud süüdistus KarS § 184 lg 2 p 1 ja KarS § 185 lg

2 p 2 järgi

532.

H. Beksile heidetakse ette KarS § 184 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo, s.o grupis

narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseaduslikku käitlemist.

533.

NPALS § 2 p 3 kohaselt on käitlemine muu hulgas narkootiliste või psühhotroopsete

ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine ja hoidmine. NPALS § 3 lg 1

kohaselt on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud

meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses

ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil.

534.

NPALS § 2 p 1 kohaselt on narkootilised ja psühhotroopsed ained NPALS § 31 lg 1

alusel kehtestatud nimekirjades loetletud ained ja ainete rühmadesse kuuluvad ained ning

nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

Tulenevalt NPALS § 31 lg 1 esimesest lausest kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete

ainete nimekirjad valdkonna eest vastutav minister määrusega. Sotsiaalministri 18. mai

2005. a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord

ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi

on narkootilised ja psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades

loetletud ained, ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid

ja soolad ning nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

535.

Esmalt süüdistatakse H. Beksi selles, et ta omandas alates 2019. a sügisest kuni

2020 jaanuarini xxx linnas eeluurimisel seni tuvastamata asjaoludel vähemalt 3,5

grammi kanepit.

536.

Prokuröri süüdistuskõnest kohtuvaidlustes ei ole võimalik üheselt välja lugeda, kas

süüdistuse 3,5 grammi kanepi omandamises loeb ta tõendatuks või loobub sellest, seetõttu

kohus käsitleb nimetatud süüdistuspunkti süüdistuses toodud ulatuses ja mahus. Kohtule

materiaalseid tõendeid, sh salvestusi jms selle episoodi tõendamiseks esitatud pole.

Kohtulikus menetluses H. Beks keeldus ütluste andmisest ja tema kohtueelsed ütlused

avaldati KrMS § 294 p 1 alusel. Nendest ütlustest ilmneb, et H. Beksile on uurijate poolt

vaid 22.04.2021 ülekuulamisel esitatud üks üldine küsimus: “Kas Te olete kellegi käest

omandanud narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid? Kui olete, siis kelle käest, millal,

milliseid narkootilisi ja/või psühhotroopseid aineid ja kui palju?“. H. Beks vastab: „Olen

ostnud seda kanepit, mida ma suitsetanud olen, Lätist. Ostsin selle kanepi interneti kaudu.

Ma konkreetselt ei mäleta, kuidas – see kõik käib internetis ühe saidi kaudu“ (XVIII kd, lk

63). Sellest vastusest nähtub, et ta on soetanud internetiportaali kaudu kanepit Läti

Vabariigist. Juttu pole ei kogustest ega ka sellest, kas tellimuse kanepile esitas ja sai selle

kätte Läti Vabariigis, kas see Lätist interneti teel ostetud kanep jõudis Eesti Vabariiki või

24 Riigikohtu 05.03.2015 otsus 3-1-1-4-15 punkt 11.

suitsetas süüdistatav selle ära Läti Vabariigis, jne. Küsitud pole ka ajavahemiku kohta,

millal H. Beks selliselt kanepit ostis. KrMS § 6 lg 1 kehtestab põhimõtte, et Eesti

karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Kohtule esitatud

tõenditest, ja ainsaks tõendiks on kohtuistungil avaldatud süüdistatava kohtueelses

menetluses antud ütlused, ei saa kuidagi järeldada, et H. Beks pani selle teo tõsikindlalt

toime Eesti Vabariigi territooriumil. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kuuluvad aga kõik

kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendamisele tema kasuks ning H. Beks tuleb selles etteheites õigeks mõista.

537.

Seejärel süüdistatakse H. Beksi selles, et ta alates 2020. a veebruarist kuni

21.04.2021 grupis Nadežda Simanega käitlesid ebaseaduslikult ja korduvalt suures

koguses narkootilist ainet kanep, mis seisneb selles, et H. Beks vahendas N. Simane

kanepit, saates erinevaid isikuid N. Simane juurde kanepit ostma ning N. Simane andis H.

Beksile edasi vähemalt 31,75 grammi ja kahe kuni kolme korra suitsetamisjagu kanepit,

kes omakorda andis selle kanepi edasi erinevatele isikutele.

538.

Kohtuvaidluses luges prokurör tõendatuks, et on leidnud tõendamist 2021. a H.

Beksile N. Simane poolt kanepi andmine suitsetamiseks 0,6 grammi ja kokku kanepi

andmine koguses 14,5 grammi, s.o suures ulatuses. Ainsad tõendid, millele prokurör

siinkohal viitas, on mõlema süüdistatava ütlused.

539.

Tõepoolest, süüdistatav N. Simane andis kohtuistungil ütlusi ja selgitas, et H. Beks on

onupoeg, nendevahelised suhted on head. Ta pole kunagi andnud H. Beksile kanepit

teistele isikutele müümiseks. Ta on andnud H. Beksile kanepit ainult suitsetamiseks, sest

ta teadis, et viimane seda tarvitab. Midagi enamat süüdistatava käest H. Beksile kanepi

andmise või grupis tegutsemise kohta ei küsita (XVIII kd, tl 179-185).

540.

Nii nagu kohus eespool juba mainis, siis H. Beks kohtuistungil ütlusi ei andnud, vaid

avaldati tema ütlused kohtueelses menetluses. 22.04.2021 ülekuulamises süüdistatav

avaldab, et N. Simane on tema täditütar ja ta tunneb N. Simanet kogu elu (XVIII kd, tl

64). 01.09.2021 ülekuulamises avaldab, et N. Simane andis talle kanepit väga harva ja

ilma rahata. Ta andis korraga väikese tükikese, umbes 0,20 grammi. Ta on andnud kaks-

kolm korda ja süüdistatav ei mäleta, millal viimati. N. Simane on süüdistatavale kanepit

andnud 2021. aastal, ühel korral SEB panga teisel korrusel, rohkem kanepit ta ei andnudki

(XVIII kd, tl 70).

541.

Eelkirjeldatust nähtub, et N. Simane tunnistab H. Beksile kanepi andmist ainult

suitsetamiseks ning H. Beks tunnistas kohtueelses menetluses kaks-kolm korda 0,2

grammi kaupa kanepi saamist suitsetamiseks N. Simanelt. Seega loeb kohus tõendatuks, et

H. Beks sai N. Simanelt suitsetamiseks kanepit 0,6 grammi.

542.

Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et H. Beks oleks saanud 14,5 grammi

kanepit N. Simanelt. Selle fakti kohta puuduvad nii isikulised kui ka materiaalsed tõendid.

543.

Samuti pole tõendamist leidnud etteheide selles, et H. Beks vahendas N. Simane

kanepit, kui saatis erinevaid isikuid N. Simane juurde kanepit ostma. Teisisõnu,

tõendamist pole leidnud korduv tegutsemine grupis narkootilise aine suures koguses

käitlemisel. N. Simanelt kohtuistungil ei küsinud keegi selle kohta, kas neil oli H. Beksiga

kokkulepe, et viimane saadaks isikud N. Simane juurde kanepit ostma. H. Beks

kohtueelses menetluses 01.09.2021 antud ütlustes avaldas, et paar kuud 2020. aastal,

täpsemalt ei oska öelda, enne xxx tänavale kolimist elas xxx korteris xxx. N. Simane

juures xxx ja xxx on ta külas käinud, nad on sugulased. Süüdistatav on isikuid enda poole

xxx tänavale külla kutsunud, kuid pole kellelegi öelnud, et ta läheks xxx teisele korrusele.

Kui ta N. Simane juures xxx käis ja pärast seda isikutega kohtus, kellega oli

kokkusaamises kokku leppinud, siis ta kanepit üle ei andnud (XVIII kd, tl 68-74).

Kohtuistungil H. Beks ütlusi ei andnud ning teda küsitleda ei saanud.

544.

Prokurör süüdistuskõnes leidis, et H. Beks ja N. Simane tegutsemist grupis tõendab

30.08.2021 jälitustoimingu protokollis kajastamist leidnud 14.11.2020 kõne B.B.i ja H.

Beksi vahel. Sellest jäädvustatud telefonisuhtlusest nähtub, et B. B. küsib, et kas saad aita

mulle. H. Beks vastab: „Kuule, minge see pargi juures ja ma helistan ja siis tulevad

tüdrukud välja. Minu õde.“ B. B. täpsustava küsimuse peale, et tüdrukud vä, vastab H.

Beks, et jah, no tema, minu õde, tuleb välja sulle. Seejärel jätkub suhtlus teemal, kus H.

Beks ise viibib ja teeb, kas tal on plaan kuhugi välja minna, mida võiks järgmisel päeval

teha. Vestluse lõpus küsib H. Beks B. B., et kas B. B. läheb selle juurde. B. B. vastas, et ta

mõtleb ja helistab tagasi. Järgmist kõnet jälitusprotokollis aga pole (XIII kd, lk 49).

Jälitustegevuse raames pole salvestatud ühtki kõnet H. Beksi ja N. Simane vahel.

545.

Seega ainsaks tõendiks, mis justkui kõneleks selle kasuks, et H. Beks ja N. Simane

tegutsesid grupis ja H. Beksi ülesandeks oli erinevaid isikuid N. Simane juurde kanepit

ostma saata, on B. B. kõne H. Beksile. Tunnistaja B. B. ristküsitlemisest prokuratuur

loobus. H. Beks keeldus kohtuistungil ütluste andmisest ja tedagi küsitleda polnud

võimalik. Kohtu hinnangul ei saa jaatada H. Beksi ja N. Simane grupis tegutsemist üksnes

ühe ebamäärase telefonikõne pinnalt. Kõnest selgub, et H. Beks oli väsinud ja saunas ja ei

tahtnud/ei viitsinud B. B. sooviga ise tegeleda. Tõsi, ta oli valmis tegema kõne N.

Simanele, keda oleks palunud B. B. tema soovides aidata. Sellist kõnet H. Beksilt N.

Simanele aga pole fikseeritud ning ei helistanud H. Beks ise uuesti B. B. ega B. B. H.

Beksile. Et N. Simane on H. Beksile täditütar ja kohtule esitatud joobeseisundi

tuvastamise protokollidest nähtuvalt vähemal või suuremal määral ise narkootiliste ainete

tarvitajad, siis on üsna loogiline suunata isiku poole, keda tead tarvitavat ja kes on

usaldusväärne. KarS § 21 lg 2 näeb kaastäideviimist määratledes ette omistamisnormi,

mille kohaldamiseks tuleb teha kindlaks, et isikud tegutsevad ühiselt ja kooskõlastatult

selliselt, et igaüks neist valitseb tegu ja eeldab, et süüteokoosseisu realiseerimine sõltub

igast toimepanijast. See tähendab, et muu hulgas pidid süüdistatavad langetama ühise

teootsuse ja tegutsema ühtse teoplaani järgi (vt nt RKKKo 3-1-1-68-12, p 8.1). Sellist

järeldust selle telefonikõne pinnalt kuidagi teha ei saa. Pealegi on kõigest poolteist kuud

hiljem, s.o 04.01.2021. a salvestatud kõne V.B.i ja H. Beksi vahel (jälitustoimingu

protokoll 19.07.2021, XV kd, lk 44), kus H. Beks teeb ettepaneku klappida, kuid V. B.

vastab, et tal pole raha ja Marika ka eelmisel õhtul oli vabandanud, et aitaks hoolimata B.i

võlast Marika ees, aga ei saavat. Selle peale H. Beks vastab, et tal on viis eurot ja äkki

käivad kellegi juurest läbi ja võtavad midagi. V. B. ütleb seepeale, et viieka eest Marika

annab. Helistajad lepivadki kokkusaamise H. Beksi juures. Kui N. Simane ja H. Beks

oleks ühiselt ja kooskõlastatult tegutsenud, siis oleks pidanud tegema ettepaneku Marika

käest 5 euro eest narkootilist ainet hankida H. Beks, sest tema oleks pidanud teadma, et

Marika käest saab. Sellise ettepaneku tegi aga hoopiski V. B. avaldades, et viieka eest

Marika annab. Seega on süüdistus selles osas tõendamata.

546.

Järgnevalt käsitleb kohus kanepi edasiandmist Hendriks Beksi poolt.

547.

2019. a sügisest kuni 21.04.2021 omandatud ebaseaduslikku kanepit tarvitas H. Beks

ise ja andis xxx linnas edasi järgnevalt:

a) perioodil 2020 kevad kuni 19.04.2021 R.R.ile 10-15 korda 1-2 grammi kaupa, kokku

vähemalt 18,75 grammi kanepit

548.

Süüdistuskõnes prokurör leidis, et on tõendatud süüdistuses märgitud perioodil

vähemalt kolmel korral kanepi edasi andmine R. R.ile koguses 2 grammi.

549.

H. Beks kohtuistungil ütlusi ei andnud, kohtueelses menetluses antud ütlustes eitas

kanepi edasiandmist. 08.11.2023 kohtuistungil /XVII, lk 169-170 pöördel/ soostus ütlusi

andma R. R. ja kinnitas, et H. Beks on tema lapsepõlvesõber. Tunnistaja esmalt avaldab,

et ta pole saalis viibivatelt süüdistatavatelt kanepit saanud. Seejärel avaldati tema

kohtueelses menetluses 03.05.2021 antud ütlused, kus tunnistaja seletas, et on Hendriksilt

omandanud 10-15 korda 1-2 grammi kaupa 2020. aasta kevadel kuni H. Beksi

kinnipidamiseni. Pärast ütluse avaldamist tunnistaja R. R. möönis, et ta seda ei mäletanud.

Ta selgitas, et ta pole H. Beksilt kanepit omandanud, küll on nad koos suitsetanud.

Tunnistaja elas xxx kuni 2019 suveni, pärast seda on elanud xxx ja viimased 1,5–2 aastat

xxx. 2020. aastal kuni H. Beksi kinnipidamiseni xxx ei elanud, kuid covidi ajal viibis

pikalt xxx küll. Kanepit tarvitas vähemalt kuni 2020. aasta lõpuni, aga võimalik, et ka

kuni maini 2021. Ja võis ülekuulamise ajal olla ka narkojoobes. Kohtueelses menetluses

räägitu kohta, mida kohtus usaldusväärsuse kontrollimiseks avaldati, selgitab tunnistaja, et

uurija survestas teda nii vastama, ta kartis, oli siis väga noor ning talle öeldi, et kui

soovitud ütlusi ei anna, siis ootavad teda hullud tagajärjed. Kaitsja Küünemäe küsimusele,

et kas prokuröri poolt just avaldatud tunnistaja kohtueelses menetluses antud ütlused

vastavad tõele, möönab tunnistaja, et umbes jah, et ta ütles iga küsimuse peale umbes, sest

oli segaduses (XVII kd, tl 169-170).

550.

Jälitustoimingu protokollis 19.07.2021. a on fikseeritud pealtkuulatud kõne

17.03.2021 kell 21:45:13 H. Beksi ja R. R.i vahel, milles süüdistatav avaldab, et ta ei taha

praegu kokku saada, kõik on halvasti. Tunnistaja vastab, et ta teab, et kõik pole tühjad,

keegi käivat panga juures. Tunnistaja ise ei saa seal käia. H. Beks vastab, et seal pole

midagi, K. ju istub. Kõne lõpeb sellega, et süüdistatav ütleb tunnistajale, et kui miskit on,

siis ta helistab tunnistajale ja ka vastupidi. H. Beks lubab tunnistajale kümnega anda.

Järgmine kõne on fikseeritud nende vahel 28.03.2021 kell 21:56:16. R. R. vajab midagi,

mille peale H. Beks küsib, et palju sa mulle raha annad? R. R. vastab, et ta annab algselt 3,

kohe parandades 10 eurot. Lepitakse kohe kokkusaamine xxx juures. 06.04.2021 toimub

analoogne kõne kell 20:23:18. R. R. ja H. Beks lepivad kokku kohtumise, R. R. kinnitab,

et ta annab 10 eurot. Analoogne kohtumine lepitakse kokku ka kõnes 19.04.2021, kus H.

Beks küsib tunnistaja poolt antava raha suurusjärku, kuid summat ei nimetata. 20.04.2021

kõnest nähtub, et saadakse ka kokku, kuid rohkemat ei selgu.

551.

Analüüsides neid salvestatud kõnesid, võib vestlustest järeldada, et vestlejad saavad

teineteisest probleemideta aru. Kanepit reeglina müüakse grammi kaupa, mistõttu kohus

on seisukohal, et vestlustes märgitud rahasumma suurus tähendab kanepi kogust

grammides. Arvestades, et ühe grammi kanepi maksumuseks on keskeltläbi 20 eurot, siis

10 eurot võrdub poole grammi kanepiga. Tunnistaja kohtus möönis nii seda, et on H.

Beksiga kanepit koos suitsetanud, kui ka seda, et kohtueelses menetluses antud ütlused

siiski vastavad tõele. Eelöeldu alusel loeb kohus tõendatuks, et 28.03.2021, 06.04.2021 ja

19.04.2021 andis H. Beks tunnistajale kanepit vähemalt kokku 1,5 grammi jagu. Kõnest

17.03.2021 selgub, et Beks küll annaks 10 euro eest kanepit, aga tal pole. See on ka

usutav, sest ta palub tunnistajal tagasi helistada, kui viimane saab ise teada, kust võiks

saada. Ja nagu öeldud, siis 20.04.2021 kõnest nähtub, et saadakse küll kokku, kuid

rohkemat sellest kõnest järeldada ei saa.

552.

Seega loeb kohus tõendatuks, et perioodil 2020 kevad kuni 19.04.2021 andis H. Beks

R. R.ile vähemalt 1,5 grammi kanepit.

b) perioodil 2020 suvi kuni 2021 veebruar B.B.ile kolmel korral 0,5-1 grammi kaupa, s.o

kokku vähemalt 2 grammi kanepit

553.

Tunnistajat kohtuistungil üle ei kuulatud, sest prokurör loobus tunnistaja B. B.

ristküsitlemisest, sest tunnistaja viibis töö tõttu xxx ning tehnilistel põhjustel ei

õnnestunud tunnistaja kaugülekuulamine. Sellega nõustusid ka kaitsjad.

554.

H. Beks kohtuistungil ütlusi ei andnud, kohtueelses menetluses antud ütlustes eitas

kanepi edasiandmist.

555.

Ainsaks tõendiks on jälitustoimingu protokollides süüdistatava ja B. B. vahel

fikseeritud kõned. Nii on 19.07.2021 protokollis kajastatud nendevaheline kõne

10.01.2021 kell 17:36:55. B. B. ütleb H. Beksile, et tal on vaja. Beks küsib vastu, et mida

tahtis ja B. vastab, et no sa tead küll. Süüdistatav palub B. B. sõita SEB panga juurde ja

tulla parki. Kõnes 07.02.2021 kell 17:27:05 lepitakse B. B. ja H. Beksi vahel kokku

kohtumine. Jälitustoimingu protokoll 30.08.2021. a on fikseeritud kõne 14.11.2020 kell

23:02:54 B. B. ja H. Beksi vahel. B. B. küsib, kas H. Beks saab teda aidata. H. Beks

vastab, et mingu B. pargi juurde, süüdistatav helistab ja siis tulevad tüdrukud välja.

Väljatulijaks oleks süüdistatava õde. B. B. täpsustava küsimuse peale, et tüdrukud vä,

vastab H. Beks, et jah, no tema, minu õde, tuleb välja sulle. Seejärel jätkub suhtlus teemal,

kus H. Beks ise viibib ja teeb, kas tal on plaan kuhugi välja minna, mida võiks järgmisel

päeval teha. Vestluse lõpus küsib H. Beks B. B., et kas B. B. läheb selle juurde. B. B.

vastas, et ta mõtleb ja helistab tagasi. Järgmist kõnet jälitusprotokollis aga pole (XIII kd,

lk 49).

556.

Kohus on seisukohal, et B. B. vähemalt 2 grammi kanepi edasiandmises tuleb H. Beks

õigeks mõista. Kõnest 07.02.2021 ei saa järeldada, et kokku lepitud kohtumine oleks

olnud seotud kanepi või mõne muu narkootilise aine üleandmiseks. 14.11.2020 võib

teineteisest selge arusaadavuse tõttu järeldada, et jutt käis narkootilise aine saamisest, kuid

B. B. poolt jäi H. Beksi kaudu selle hankimine katki. 10.01.2021 kõnesisu on taaskord

pooltele arusaadav ning lepitakse kokkusaaminegi kokku, kuid pole võimalik järeldada,

millise aine saamiseks pidi B. B. SEBi juures asuvasse parki sõitma, milline võis olla

üleantud aine kogus ega sedagi, kas midagi üle anti. Tunnistajast endast prokuratuur

loobus ning süüdistatav kohtueelses menetluses antud ütlustes eitas narkootiliste ainete

edasiandmist. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kuuluvad aga kõik kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendamisele tema

kasuks. Käsilolevas episoodis seda tulebki teha.

c) perioodil 2021. aasta algusest kuni 21.04.2021 Ks.F.le kahel korral 0,5 grammi kaupa

vähemalt 1 grammi kanepit

557.

Tunnistaja keeldus ütluste andmisest kohtuistungil, mistõttu avaldati tema 28.04.2021.

a kohtueelses menetluses antud ütlused (XVII kd, lk 152-159). Tunnistaja on neis ütlustes

avaldanud, et ta on saanud H. Beksi käest 2021. a alguses kahel korral 0,5 grammi

kanepit. Eelöeldu tõttu tunnistajat kohtuistungil ristküsitleda ei saanud. H. Beks

kohtuistungil ütlusi ei andnud, ristküsitleda seetõttu teda võimalik polnud, kohtueelses

menetluses antud ütlustes eitas kanepi edasiandmist. Seega ainsaks tõendiks selles

episoodis on tunnistaja Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütlused. Paraku pole aga

üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3,

mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille

vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu

07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt

selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja

lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-

1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise

olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo

toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi

allikat, millele prokuratuur praegusel juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3

sätestatud keeluga täiesti selge. Järelikult tuleb H. Beks käsilolevas episoodis õigeks

mõista.

d) 2020 sügisel S.P.ile kahel korral 1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 3 grammi

kanepit

558.

Tunnistaja S. P. kohtuistungil 08.11.2023 avaldas, et tema ei tunne H. Beksi, kõik 11

süüdistatavat kohtusaalis on talle võõrad. Tunnistaja avaldas, et kohtueelses menetluses ta

võis valetada, täpselt ei oska öelda, sest uurijad manipuleerisid temaga. Suisa ähvardati, et

kui kaasa ei tee, siis leitakse midagi. Tunnistaja soovis vältida uriinianalüüsi andmist, sest

oli tarvitanud hommikul kanepit, lisaks oli ta üsnagi äsja saanud isaks – kodus oli ootamas

6-kuune laps. Tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks avaldati tema kohtueelses

menetluses antud ütlused, milles S. P. avaldas, et ta ostis läbi H. Beksi kanepit kahel

korral, korraga 1-2 grammi ja maksis 20 eurot grammi eest (XVII kd, tl 170-172). Seega

on tunnistaja antud ütlused kohtus ristivastupidised kohtueelses menetluses antud

ütlustega. Ütluste usaldusväärsuse hindamisel tuleb pöörata tähelepanu sellele, kas ütlused

on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi ja kas isik on erinevatel menetlusetappidel

andnud samasisulisi või lahknevaid ütlusi. Kui isik on andnud ajas omavahel lahknevaid

ütlusi, tuleb otsustada, milline osa isiku ristküsitlusel antud ütlustest on varem antud

ütlustega diametraalses vastuolus ja kas isik on suutnud mõistuspäraselt ning kohtule

arusaadavalt selgitada ütluste erinevuse põhjust. Sõltuvalt sellele küsimusele antavast

vastusest saab edasiselt isiku ristküsitlusel antud ütlusi arvesse võtta osaliselt või

tervikuna või tuleb need mingis osas või tervikuna tõendikogumist välja jätta.

Diametraalset erinevust põhjendas tunnistaja kohtuistungil tema survestamisega uurijate

poolt, kuid ka sellega, et ta oli hommikul enne toimingut kanepit tarvitanud. Kohtuistungil

08.11.2023 näidati tunnistajale mälu värskendamiseks kohtueelses menetluses

tunnistajana ülekuulamise protokolli lõpus olevat märkuste osa. Tunnistaja möönab, et ta

midagi kirjutas ja midagi kokku seal rääkis, aga ei mäleta, sest praegu on ta üksnes

viimase aasta puhas olnud. Arvestades, mille tõttu tunnistajat kohtueelses menetluses üle

kuulati, on aga eluliselt usutav, et ta oli perioodil 2020-2021 kanepitarvitaja ning võis ka

ülekuulamise ajal olla narkojoobes. Siiski ei selgita see kuidagi, et tunnistaja 08.10.2023

kohtuistungil avaldas, et ta üldse H. Beksi ei tunne. 19.07.2021 jälitustoimingu protokollis

on fikseeritud S. P.i ja H. Beks kõne nii 09.11.2020 kui ka 12.11.2020, milles omavahel

vesteldakse muuhulgas külla minemisest ja kui kaua võiks kohtumiseni aega minna, millal

üks või teine pool kohale jõuab (XV kd, lk 5-7 ja 12-13). See aga tähendab, et tunnistaja

ütlused nii H. Beksi mittetundmise kui ka kanepi tema käest mittesaamise, mõjutatavuse

jne kohta ehk siis ütlused tervikuna tuleb jätta nende ebausaldusväärsuse tõttu kõrvale.

559.

Ainsaks tõendiks on seega juba eelmainitud 19.07.2021 jälitustoimingu protokollis

fikseeritud S. P.i ja H. Beksi kõned nii 09.11.2020 kui ka 12.11.2020. Telefonikõnes

09.11.2020 kell 19:30:06 helistab tunnistaja süüdistatavale öeldes, et on S. ja kas

süüdistatav mäletab. Kui H. Beks jaatab mäletamist, siis tunnistaja uurib temalt, et kas

kümnekaga mingit soodustust saab. Süüdistatav avaldab, et telefoni teel ei räägita.

Edasine vestlus käsitlebki, kas tunnistaja üldse xxx sõidab, mis kellani saab külla tulla,

sõita on veel 40 minutit, süüdistatav on valmis tunnistajat ootama. Sellele järgneb kõne

kell 20:24:01, milles tunnistaja avaldab, et ta jõuab 15 minuti pärast ja kell 20:37:40

helistab ja ütleb, et on maja ees, süüdistatav ütleb, et tema jõuab kahe minuti pärast.

Telefonikõnes 12.11.2020 kell 20:05:30 helistab taaskord S. P. H. Beksile ja küsib luba

külla tulla. Süüdistatav vastab, et sisuliselt võib, kuid lubab 20 minuti pärast tagasi

helistada ja öelda täpselt. Tunnistaja sooviks kiiremini selgust, sest tal on vaja veel sõita.

Süüdistatav lubab helistada viie kuni kümne minuti pärast. H. Beks helistab aga juba

kolme minuti pärast tagasi ja ütleb, et on vaba ning S. P. võib külla tulla. Tunnistaja lubab

40 minuti pärast olla kohal. Kell 20:46:03 helistab tunnistaja H. Beksile, et on kohal.

Süüdistatav palub tunnistajal minna üles ja et ta helistab, et keegi tunnistajale vastu

läheks.

560.

Kohtukoosseis on seisukohal, et siiski pole kohtu käsutuses selliseid tõendeid, mis

võimaldaksid lugeda tõendatuks, et H. Beks on 2020 sügisel andnud S. P.ile kahel korral

1-2 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 3 grammi kanepit. Kohus möönab, et arvestades

nende omavahelise suhtluse sisu, on selge, et 09.11.2020 kõnes käib jutt narkootilistest

ainetest. Selles kõnes väljendatu, et kas kümnekaga mingit soodustust saab, võimaldab

seda kanepiga seostada. Kõnest on üheselt järeldatav, et pooled said hetkega teineteisest

aru. Siiski on kõne nii ebamäärane, et ei võimalda teha järeldust, et kokku saades

09.11.2020 kella 20:40 paiku tunnistaja H. Beksilt kümne euro eest vähemalt 0,5 grammi

kanepit sai. 12.11.2020 telefonikõnedest ei saa üldse järeldada, et kokkusaamine toimus

üksnes või ka muuhulgas narkootiliste ainete käitlemise pärast, ühtki sellekohast vihjet või

märksõna vestluses ei kasutata. Taaskord tuleb tõdeda, et KrMS § 7 lg 3 kohaselt

kuuluvad aga kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või

süüdistatava süüdiolekus tõlgendamisele tema kasuks. Käsilolevas episoodis seda tulebki

teha, sest H. Beksi poolt S. P.ile vähemalt 3 grammi kanepi edasiandmine pole tõendatud.

e) 2021 märtsis K.F.le 1 grammi ja 5 grammi, s.o kokku vähemalt 6 grammi kanepit

561.

Tunnistaja keeldus ütluste andmisest kohtuistungil, mistõttu avaldati tema 28.04.2021.

a kohtueelses menetluses antud ütlused (XVII kd, lk 160-164) ja tunnistajat kohtuistungil

ristküsitleda ei saanud. Tunnistaja on neis ütlustes avaldanud, et H. Beksilt kanepit ostnud

pole, on temaga korduvalt koos kanepit suitsetanud. Tunnistaja avaldas veel, et ta on H.

Beksilt kahel korral kanepit saanud. See juhtus 2021 märtsis. Ühel korral sebis H. Beks 1

grammi kanepit ja teisel korral tahtis 5 grammi. Sai aga 4,5, sest H. Beks võttis pool

grammi endale vaevatasuks. H. Beks kohtuistungil ütlusi ei andnud, ristküsitleda seetõttu

teda võimalik polnud, kohtueelses menetluses antud ütlustes eitas kanepi edasiandmist.

Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on tunnistaja K.F. kohtueelses menetluses antud

ütlused, sest prokuratuuri poolt 19.07.2021 jälitusprotokollis fikseeritud SMS-ide vahetus

ja telefonikõned kajastavad suhtlust mitte märtsis 2021, vaid aprillis 2021. Süüdistus on

H. Beksile esitatud aga märtsis 2021 K. F.le edasi antud kanepi tõttu. Vastavalt KrMS §

268 lg-s 1 sätestatule toimub kriminaalasja kohtulik arutamine süüdistatava suhtes ainult

süüdistusakti järgi. Prokuratuur H. Beksile esitatud süüdistust käsilolevas episoodis ei

muutnud ega täiendanud. Aprill 2021 süüdistuse raamidesse kuidagi ei mahu. Seega pole

võimalik süüdimõistvat otsust rajada üksnes tunnistaja K. F. kohtueelses menetluses antud

ütlustele. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või

tugineda üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud

süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-

7406 kui ka varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb

tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava

või otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-

41-13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka

praegusel juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab

ja kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel

juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Järelikult

tuleb H. Beks käsilolevas episoodis õigeks mõista.

f) Et prokuratuur taotles H. Beksile KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse A.S.le

kanepi edasiandmises ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi, siis kohus käsitleb

nimetatud episoodi siinkohal ning mitte eraldi alapeatükis.

562.

Nimelt leidis prokuratuur kohtuvaidlustes, et pole leidnud tõendamist, et H. Beks oleks

olnud teadlik A. S. alaealisusest. Küll on aga leidnud tõendamist, et H. Beks andis

süüdistuses toodud ajal 2019. a sügisest kuni 2020 suveni xxx linnas 2,5 grammi kanepit

A. S..

563.

Tunnistaja keeldus ütluste andmisest 16.11.2023 kohtuistungil, mistõttu avaldati tema

28.04.2021. a kohtueelses menetluses antud ütlused (XVII kd, tl 178-181) ja seetõttu

tunnistajat kohtuistungil ristküsitleda ei saanud. Tunnistaja on neis ütlustes avaldanud, et

ta on palunud 2019 kolmel korral H. Beksi käest abi ostes temalt 0,5 grammi kaupa ja

maksis 10 eurot. 2020. aasta sügisel palus kahel korral abi. Korraga sai 0,5 grammi

kanepit ja andis 10 eurot selle eest. H. Beks kohtuistungil ütlusi ei andnud, ristküsitleda

seetõttu teda võimalik polnud, kohtueelses menetluses antud ütlustes eitas kanepi

edasiandmist. Seega ainsaks tõendiks selles episoodis on tunnistaja A. S. kohtueelses

menetluses antud ütlused. Paraku pole jällegi üksnes neile võimalik rajada süüdimõistvat

otsust. Nimelt välistab selle KrMS § 15 lg 3, mis näeb ette, et kohtuotsus ei või tugineda

üksnes ega valdavas ulatuses ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega

kaitsjal võimalik küsitleda. Nii Riigikohtu 07.03.2023 lahendis 1-21-7406 kui ka

varasemas Riigikohtu praktikas on korduvalt selgitatud, et kohtuotsus tugineb tõendile

valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või

otsustava tähendusega. (Vt RKKK 18.02.2013, 3-1-1-89-12, p 20; 29.04.2013, 3-1-1-41-

13, p 10; 13.03.2020, 1-17-11682/102, p 23). Sellise olukorraga on tegemist ka praegusel

juhul. Olukorras, kus süüdistatav ise kuriteo toimepanemist selgesõnaliselt eitab ja

kaitsepoolel ei ole võimalik küsitleda selle tõendi allikat, millele prokuratuur praegusel

juhul tugineb, on vastuolu KrMS § 15 lg-s 3 sätestatud keeluga täiesti selge. Järelikult

tuleb H. Beks käsilolevas episoodis õigeks mõista.

564.

Prokurör loobus kohtuvaidluses H. Beksile esitatud süüdistusest KarS § 184 lg 2

p 1 järgi 2020 sügisel S.B.ile 1 grammi kanepi andmises ja 2019. aasta sügisest D.D.le

kahel korral 0,5 grammi kaupa, s.o kokku vähemalt 1 grammi kanepi andmises.

Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende

koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest

loobumist, mõistab kohtukoosseis H. Beksi nimetatud episoodides õigeks prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

565.

Kokkuvõtvalt. Kohus luges tõendatuks, et H. Beks sai N. Simanelt suitsetamiseks

kanepit 0,6 grammi ja perioodil 2020 kevad kuni 19.04.2021 andis H. Beks R.R.ile

vähemalt 1,5 grammi kanepit.

566.

Väikeses koguses, s.o 0,6 grammi kanepi enda tarbeks omandamine (näiteks ise

suitsetamiseks ja mitte edasiandmiseks) on karistatav väärteokorras NPALS § 151 lg 1

järgi.

567.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise

või valdamise eest. Seega NPALS § 151 lg 1 järgi saab isikut karistada olenemata

tarvitatud aine kogusest või kui isik käitleb ainet väikeses koguses ning tema teos ei

tuvastata aine levitamise eesmärki. Riigikohus on selgitanud25, et olukorras, kus isiku

tahtlus on suunatud narkootilise aine tarbimisele, on ülejäänud tegevused (st omandamine

ja valdamine), mida saab samuti käsitleda narkootilise aine käitlemisena, sellega

kaasnevad ja tarbimise eesmärgi realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid. Olukorras, kus

tervikteo etteheidetavus seisneb selles, et isik kas eelnevalt omandades ja vallates või

üksnes tarbides käitleb ainet ja ei suurenda käitlejate ringi, siis ei ole seadusandja pidanud

vajalikuks selgitada välja äratarvitatud aine kogust, vaid on sätestanud karistuse ainult

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Seega on H. Beksile

suitsetamiskoguse kanepi omandamine käsitletav väärteona, kuid süüteo toimepanemise

ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 kohaselt on väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni

selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle

eest ette kolmeaastast aegumistähtaega. Võimaliku etteheidetava väärteo pani H. Beks

toime juba enne 21.04.2021. Seega on süütegu aegunud ja see on absoluutne

menetlustakistus, kriminaalmenetlus selles episoodis kuulub lõpetamisele.

568.

H. Beksile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse objektiivse koosseisu

täitmiseks on vajalik, et süüdistatav käitleks grupis ebaseaduslikult narkootilisi või

psühhotroopseid aineid suures koguses.

569.

NPALS § 31 lg 1 ja § 4 lg 15 alusel kehtestatud sotsiaalministri 18. mai 2005. a

määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul

eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ § 3 lg 1 kohaselt on narkootilised ja

psühhotroopsed ained käesoleva määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained,

25 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.2015. a otsus nr 3-1-1-56-15, p 13, 15.

ainete rühmadesse kuuluvad ained ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid.

570.

Eelnimetatud määruse lisa 1 kohaselt kuulub üle 0,3% THC sisaldusega kanep ja selle

töötlemisproduktid (hašiš, marihuaana, vaik, ekstraktid, tinktuurid jne) narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja. Kuigi H. Beksi poolt omandatud ja edasi müüdud

kanepi puhul ei ole kindlaks tehtud selle THC sisaldust, ei ole kahtlust, et tegemist oli

narkootilise ainega. R.R., kes kanepi omandas, kinnitas, et ta tarvitas kvaliteetset kanepit

(XVII, lk 170) . Seega nähtub tunnistaja ütlustest üheselt, et ta liigitas selle narkootilise

aine alla ja ostis kanepit selle narkootilise toime tõttu. Seetõttu oli tunnistajale müüdud

kanepi puhul tegemist üle 0,3% THC sisaldusega kanepiga, mis kuulub narkootiliste ja

psühhotroopsete ainete I nimekirja.

571.

Vastavalt NPALS § 31 lg-le 3 on suur narkootilise või psühhotroopse aine, taime või

seene kogus, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt kümnele inimesele.

Toimikus oleva Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi vastus (V kd, tl 115-118) kohaselt on

marihuaana (kanepilehed) puhul suureks koguseks 7,5 grammi. H. Beksi poolt poolt R.

R.ile kolmel korral edasiantud 1,5 grammi kanepi puhul on seega tegemist hoopiski

väikese kogusega. KarS § 183 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine

väikeses koguses ebaseadusliku edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku

valmistamise, omandamise või valdamise eest edasiandmise eesmärgil, samuti

ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri toimetamise eest süstemaatiliselt.

Koosseisu objektiivseteks tunnusteks on seejuures narkootilise või psühhotroopse aine

väikeses koguses ebaseaduslik edasiandmine. Järelikult tuleb H. Beksi poolt poolt R. R.ile

1,5 grammi kanepi edasiandmine ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi. Etteheidet,

et H. Beks oleks selle kuriteo toime pannud grupis, nagu näeb ette vastutuse sellise

tegevuse eest KarS § 183 lg 2 p 1, ei saa jaatada. Kohus käsitles süüdistuses H. Beksile

etteheidetud tegutsemist grupis koos N. Simanega otsuse punktis 537-545 ning jõudis

järeldusele, et see pole tõendamist leidnud.Seega pole põhjust H. Beksi tegevust

siinkohalgi kvalifitseerida KarS § 183 lg 2 p 1 järgi.

572.

Subjektiivse külje hindamisel leiab kohus, et isik tegutses narkootilise aine käitlemisel

otsese tahtlusega. On üldteada, et Eestis on narkootiliste ainete, sh kanepi käitlemine

keelatud. H. Beks, kes oli ise kanepi tarvitaja (omandas seda suitsetamiseks N. Simanelt),

teadis, et teostab kanepit edasi andes süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja vähemalt

möönas seda. Kanepi tarvitajana sai ta aru, et andes kanepit edasi eelpool märgitud

koguses, on tegemist narkootilise ainega väikeses koguses.

573.

Õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohtu hinnangul ei esine.

574.

Eeltoodust tulenevalt tunnistab kohus Hendriks Beksi süüdi KarS § 183 lg 1

järgi.

XI. Hendriks Beksile esitatud süüdistus KarS § 188 lg 2 p 2 järgi

575.

Prokurör loobus kohtuvaidluses H. Beksile esitatud süüdistusest KarS § 188 lg 2 p 2

järgi.

576.

Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende

koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud

süüdistusest loobumist, mõistab kohtukoosseis H. Beksi nimetatud episoodides õigeks

prokuröri poolt süüdistusest loobumise tõttu.

577.

Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et käsilolevas episoodis esitatud süüdistus

poleks tohtinudki kohtusse jõuda, vaid oleks tulnud juba kohtueelses menetluses lõpetada.

Süüdistuse kohaselt H. Beks kasvatas xxx vähemalt ühte kanepitaime kogumassiga 0,20

grammi, kuni see 21.04.2021 toimetatud läbiotsimise käigus leiti ja ära võeti. KarS § 188

objektiivsed tunnused seisnevad unimaguna, kanepi või kokapõõsa ebaseaduslikus

kasvatamises. Nimetatud taimede kasvatamise all mõeldakse seemne teadlikku ehk

soovikohast külvamist ja taime arengu tagamist. Kasvatamine kui koosseisupärane tegu on

lõpule viidud juba seemne külvamisega. Vastavalt NPALS § 3 lg 2 on kanepi kasvatamine

ebaseaduslik, kui taimi kasvatatakse narkootilise aine valmistamise eesmärgil.

Kriminaalkorras on karistatav vaid sellise kanepitaime kasvatamine, mille

tetrahüdrokannabinooli ehk THC sisaldus ületab 0,3% (teo toimepanemise ajal oli määr

0,2%). H. Beksi kodust leitud kanepitaime tetrahüdrokannabinooli sisaldust ei õnnestunud

määrata kohtueelses menetluses läbiviidud narkootilise aine ekspertiisiga. Materjali

selleks oli lihtsalt nii vähe (ekspertiisiks esitati roheline kuivanud taim massiga 0,20

grammi) (IV kd, lk 121). Järelikult pidi juba kohtueelses menetluses olema selge, et

kohtumenetluses ei saa enam kuidagi tekkida tõendit, mis kinnitaks H. Beksi

valdusest 21.04.2021 leitud kanepitaime THC sisaldust määras 0,3% ja rohkem ning

menetlus selles osas oleks tulnud obligatoorselt lõpetada prokuratuuris. Teisisõnu,

süüdistust poleks tohtinud selles episoodis H. Beksile esitada.

XII. K.S.le esitatud süüdistus KarS § 183 lg 1 ja KarS § 185 lg 2 p 2 järgi

järgi

578.

Prokurör loobus kohtuvaidluses K. S. vastu esitatud süüdistusest KarS § 183 lg 1 järgi

episoodides, mille kohaselt andis K. S.:



2020. a augustist kuni 15.12.2020 A.A.le kahel korral 0,5 grammi, ühel korral 1

grammi ja ühel korral 1,5 grammi, s.o kokku vähemalt 3,5 grammi kanepit;



2021. a jaanuarist kuni 21.04.2021 xxx linnas D.D.le 2-3 korral 0,5 grammi kaupa,

s.o kokku vähemalt 1,25 grammi kanepit.

579.

Riigikohus on selgitanud, et KrMS §-des 268 ja 301 sätestatut tuleb tõlgendada nende

koostoimes ja asuda seisukohale, et prokuröripoolsele süüdistusest loobumisele

kohtuvaidluse käigus peab igal juhul järgnema ka õigeksmõistmine loobutud süüdistuse

osas. Oluline on siinjuures rõhutada, et KrMS § 301 kohaselt peab süüdistusest

loobumisele järgnema n-ö automaatne õigeksmõistmine ilma menetlust jätkamata.

Eeltoodu alusel, arvestades riikliku süüdistaja poolt kohtuvaidluses antud süüdistusest

loobumist, mõistab kohtukoosseis K. S. nimetatud episoodides õigeks prokuröri poolt

süüdistusest loobumise tõttu.

580.

Seejärel süüdistatakse K. S. KarS § 183 lg 1 järgi selles, et ta omandas samuti

ebaseaduslikult eeluurimisel tuvastamata asjaoludel vähemalt ühe tarvitamiskoguse

tramadooli ja alprasolaami, mida tarvitas enne politsei poolt kinnipidamist 21.04.2021 xxx

linnas.

581.

Prokuröri hinnangul on see küll tõendamist leidnud, kuid tegemist on hoopis

väärteoga. Kriminaalmenetlus selles episoodis kuulub lõpetamisele ning ka väärtegu on

aegunud.

582.

Kohtuistungil 16.11.2023 keeldus K. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu

võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVIII

kd, lk 34-45). Nimetatud ütlustes K. S. avaldab, et tal olid suured valud ja ta võttis

vanaemalt viimase teadmata ühe tableti tramadooli. Tableti võttis sisse öösel vastu

kinnipidamist, kuid vanaemalt võttis tableti ööle eelnenud päeval. Ta oli päeval vanaema

juures xxx külas. Samas kinnitab süüdistatav, et talle on määratud maoravi ning välja on

kirjutatud vastavad ravimid. Selle alusel peab ta tarvitama alprosolaami. Nimetatud

ravimit võttis ta ka sama päeva hommikul. K. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021

kell 15.15 xxx hoovis, vabastati 23.04.2021 kell 12.09 (IV kd, lk 136-138). Joobeseisundi

tuvastamise saatekirjast (IV kd, lk 140) ilmneb, et süüdistatavalt võeti psühhotroopsete või

narkootiliste ainete sisalduse analüüsimiseks uriiniproov 22.04.2021 kell 13.42.

Eelandmetesse on märgitud, et eile tarvitas valuvaigistit kõhuvalu tõttu. Narkootiliste

ainete tarvitamist eitab. 30.04.2021 selgus ekspertiisi tulemusena, et K. S. on tarvitanud

tramadooli ja alprasolaami. Sama toimikuköite lk 141 on kajastatud uurija teatis isikule

väljakirjutatud ravimite kohta. Selles teatises märgitakse, et haigekassa andmetel ei ole

K.S.le välja kirjutatud toimeainega alprasolaami ja tramadooli sisaldavaid ravimeid.

Päringut haigekassale ja sealt saabunud vastust lisatud aga pole. Teatise on käsikirjaliselt

allkirjastanud uurija ja see teatis kannab kuupäeva 30.08.2020. Seega ei kajasta teatises

sisalduv infot 2021. aastal K. S. välja kirjutatud või mitte välja kirjutatud ravimite kohta,

vaid hoopiski aasta 2020 kohta, mis aga väljub süüdistuse piiridest. Järelikult saab

tõendatuks lugeda üksnes ühe tarvitamiskoguse tramadooli ebaseadusliku omandamise,

kuid alprasolaami ebaseadusliku omandamise etteheidete jaatamiseks alust pole. Seda

põhjusel, et K. S. ei tunnista alprasolaami ebaseaduslikku tarvitamist, kuid tõendeid, mis

selle ümber lükkaksid, kohtule esitatud pole. Samuti pole K. S. palutud esitada Eestis ega

ka Lätis või Suurbritannias26 arsti poolt tehtud ettekirjutusi ega väljakirjutatud retsepte.

Seevastu tramadooli vanaema tagant näppamist ning selle ebaseaduslikku tarvitamist ta

ise möönab, ekspertiisiasutuses tehtud analüüs tarvitamist ka kinnitab.

583.

NPALS § 31 lg 1 järgi kehtestab narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad

valdkonna eest vastutav minister. Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 73

„Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja

teaduslikul eesmärgil käitlemine“ (edaspidi määrus) § 3 lg 1 järgi on narkootilised ja

psühhotroopsed ained määruse lisas 1 kehtestatud nimekirjades loetletud ained, ainete

rühmadesse kuuluvad aineid ja nende ainete isomeerid, estrid, eetrid ja soolad ning

nimetatud aineid sisaldavad ravimid. Määruse lisa 1 III nimekirjas on tramadool.

584.

NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või psühhotroopse aine arsti

ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise

või valdamise eest. Seega NPALS § 151 lg 1 järgi saab isikut karistada olenemata

tarvitatud aine kogusest või kui isik käitleb ainet väikeses koguses ning tema teos ei

26 K.S. on Läti Vabariigi kodanik, samuti elas ja töötas ta oma ütluste kohaselt pikalt Suurbritannias.

tuvastata aine levitamise eesmärki. Riigikohus on selgitanud27, et olukorras, kus isiku

tahtlus on suunatud narkootilise aine tarbimisele, on ülejäänud tegevused (st omandamine

ja valdamine), mida saab samuti käsitleda narkootilise aine käitlemisena, sellega

kaasnevad ja tarbimise eesmärgi realiseerimiseks vajalikud käitumisaktid. Olukorras, kus

tervikteo etteheidetavus seisneb selles, et isik kas eelnevalt omandades ja vallates või

üksnes tarbides käitleb ainet ja ei suurenda käitlejate ringi, siis ei ole seadusandja pidanud

vajalikuks selgitada välja äratarvitatud aine kogust, vaid on sätestanud karistuse ainult

narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamise eest. Seega on K. S. etteheidetav tegu

käsitletav väärteona, kuid süüteo toimepanemise ajal kehtinud KarS § 81 lg 3 kohaselt on

väärtegu aegunud, kui selle lõpuleviimisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on

möödunud kaks aastat, kui seadus ei näe selle eest ette kolmeaastast aegumistähtaega.

Võimaliku etteheidetava väärteo pani K. S. toime ajavahemikul 20-21.04.2021. Seega on

süütegu aegunud ja see on absoluutne menetlustakistus, kriminaalmenetlus selles

episoodis kuulub lõpetamisele.

585.

Eelkirjeldatu kokkuvõtlikult tähendab seda, et K. S. inkrimineerib prokuratuur

üksnes:

a) Nadežda Simanelt väiksemas koguses kanepi, s.o 0,5 grammi kanepi omandamist ja

hoidmist käitlemise ja edasiandmise eesmärgil xxx ajavahemikul 2020 august kuni

21.04.2021.

b) K. S. müüs isikuna, kes on varem toime pannud KarS § 183 lg 1 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, 07.01.2021 xxx linnas vähemalt 0,5 grammi kanepit 17-aastasele J.S.le (sündinud

xxx). Seejuures K. S. süüdistus KarS § 185 lg 2 p 2 järgi (see on müügis J. N.le) kuulub

ümberkvalifitseerimisele KarS § 183 lg 1 järgi.

586.

Kohtuistungil 16.11.2023 keeldus K. S. ütluste andmisest (XVIII kd, lk 102), mistõttu

võeti kriminaalasja juurde ja avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVIII

kd, lk 34-45). Nimetatud ütlustes K. S. avaldab, et ta elab xxx alates 28.08.2020. Nadežda

Simane on õde, neil on ühine ema. Suhted on normaalsed, koos käiakse väljas ja lastega

jalutamas. Ta ei ole kunagi näinud, et Nadežda on kanepit tarvitanud ja ta ei teadnud seda.

Ta pole toime pannud kuritegusid, milles teda kahtlustatakse. Tema ja õde Nadežda ei ole

selliseid kuritegusid toime pannud, koos ollakse küll joonud ja pidutsenud, kuid

narkootikumidega tegelenud pole. K. S. ei tunnista enda süüd. Ta ei ole kunagi kanepiga

tegelenud ja tal ei ole kunagi kodus sellist ainet olnud. Samuti avaldab, et H. Beks on

onupoeg, käivad omavahel läbi, suhted on head, tema juuresolekul pole H. Beks kanepit

tarvitanud.

587.

N. Simane andis 16.01.2024 kohtuistungil ütlusi. Ta avaldas, et K. S. on õde, L. S. on

ema ja nendevahelised suhted on head. H. Beks on onupoeg ja ka temaga on suhted head.

Süüdistatav kinnitab, et ta pole andnud K. S. narkootikume edasi ja K. S. polnud ka aimu,

et ta müüb. Süüdistatava teada pole K. S. kunagi tarvitanud narkootikume.

588.

K. S. elukoht xxx linn otsiti 21.04.2021 läbi, kuid korteris narkokoer midagi ei

märkinud. Samuti siseneti korteri juurde kuuluvasse kuuri, kes samuti seal midagi ei

märkinud. Narkootilisi aineid või nende käitlemisele viitavaid esemeid ei leitud (IV kd, tl

150-202).

27 Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 19.06.2015. a otsus nr 3-1-1-56-15, p 13, 15.

589.

Tunnistaja J. N. keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu võeti asja juurde ja

avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused (XVI kd, tl 113-119). Tunnistaja on

22.04.2021 avaldanud, et xxx SEB panga juures xxx tänaval valget värvi kortermaja

esimesel korrusel elavad tema teada samuti mustlasrahvusest isikud, kes on Marika28

sugulased. Tunnistaja ei tea, kas sealt saab kanepit osta, sest tema pole saanud. Ta on seal

korra Marika suunamisel käinud, kuid kanepit siis ei saanud. 18.08.2021 antud ütluste

kohaselt 07.01.2021 aitas teda Nadežda Simane õde. Tunnistaja sai siis 0,5 või 1 grammi

kanepit. J. N. läks Marika korteri, milline asub SEB panga juures kahekorruselise maja

teisel korrusel, ukse juurde ja ootas. Marika õde tuli uksele ning kutsus sisse. Seejärel

võttis Marika õde elutoas kapist fooliumisse pakendatud kanepi ja andis tunnistajale, kes

andis samal ajal 10 või 20 eurot vastu. Marika õde nägi Marika moodi välja: kõhn,

väiksemat kasvu, juuksed tumedat värvi. Tunnistaja Marika õde aga ära ei tunneks, kuigi

teab, et ta on Marika õde. Marikat korteris polnud.

590.

19.07.2021 jälitustoimingu protokollis on fikseeritud 07.01.2021 kell 21:43:49 J. N.

kõne N. Simanele. J. N. tundis kõnes huvi, kas N. Simane on kodus, kuid sai eitava

vastuse koos täpsustusega, et tuleb hilja. Seejärel uurib N. Simane J. N.lt, et kui palju

viimane tahtis ära anda, kas kümme või kakskümmend. J. N. vastab, et kümme, mille

peale N. Simane ütleb, et J. N. võib minna üles tema juurde ja ta helistab õele, et õde aitas.

J. N. peab helistama N. Simanele, kui on sinna jõudnud. Kell 21:56:39 helistab J. N. H.

Beksi kasutuses olevale numbrile, et ta on juba jõudmas korteri juurde. H. Beks vastab, et

teda juba oodatakse seal, kas esimesel või teisel, küll J. N. sellest seal aru saab. J. N. lubab

kohe teisele korrusele minna. Kell 21:59:06 helistab J. N. H. Beksi kasutuses olevale

numbrile, et koputuse peale teisel korrusel keegi ei teinud lahti, esimesel korrusel aga

öeldi, et õde on praegu seal vist lapsega, et oodata. H. Beks vastab, et ema pidi seal teisel

korrusel olema ja lubab kohe helistada. Kell 22:01:30 helistab H. Beks tagasi J. N.le ja

küsib, kas viimane on autoga. Vastuseks saab, et jalgsi ja on praegu selle teise korruse

korteri trepikojas. H. Beks küsib, kas J. N. saab seal 10-15 minutit oodata. J. N. on valmis

ootama ja H. Beks lubab 20 minuti pärast uuesti helistada. Samuti ütleb J. N.le, et ärgu

seisku seal, vaid mingu jalutama. 07.01.2021 kell 22:24:35 helistab N. Simane J. N.

numbrile, et ta läheks üles, õde tuleb kohe ja aitab. J. N. lubab paari minuti pärast seal

olla.

591.

Kirjeldatud tõendite kogumist nähtub, et tõendamist ei ole leidnud, et K. S. oleks 0,5

grammi kanepit N. Simanelt omandanud ja hoidnud käitlemise ja edasiandmise eesmärgil

xxx ajavahemikul 2020 august kuni 21.04.2021. K. S. kohtueelses menetluses eitas kanepi

käitlemist, mida kinnitas ka kaassüüdistatavast õde N. Simane. Samuti K. S. xxx ei leitud

ainsatki narkootikumide käitlemisele viitavat jälge. xxx korter 1 on K. S. eluruum ja see

asub kortermaja esimesel korrusel. Isegi kui jaatada, et K. S. andis 07.01.2021 J. N.le

edasi eelnevalt N. Simane käest omandatud 0,5 grammi kanepit, siis nii otsuse eelmises

punktis kajastatud pealtkuulatud kõnedest ning kohtueelses menetluses J. N. poolt

avaldatud ütlustest saaks järeldada vaid üht, et kanep võeti xxx kortermaja II korrusel N.

Simane korteri elutoakapist ja samas toimus üleandmine. See aga ei lähe kuidagi kokku

süüdistuse väitega, et K. S. hoidis seda kanepit oma korteris xxx.

592.

Paraku ei saa isegi seda järeldada, et K. S. oli see isik, kes N. Simane korteri elutoa

kapist kanepi võttis ja raha eest J. N.le üle andis. Eelkirjeldatud kõnedest nähtub, et nii

28 Kriminaalasjas on tuvastatud, et Marika on Nadežda Simane

xxx tänaval asuvas majas 1 oleks pidanud J. N.le uksele vastu tulema õde või ka ema. N.

Simane mainib õde ja H. Beks ema, kuid kumbki ei täpsusta, kelle õde või ema, ühtki

nime ega hüüdnime ei nimetata. Pealtkuulatud kõnedest ei nähtu, et H. Beks või N.

Simane oleks sel ajal teinud kõnesid K. S. Ka vastavaid screenshot-e suhtlusrakendustest

pole kohtule esitatud. Tunnistaja J. N. aga keeldus ütluste andmisest ja seetõttu teda ei

saanud kohtus ristküsitleda 07.01.2021 toimunud kõnede ega sellegi osas, kas kohtusaalis

viibiv K. S. oli see, kes ukse avas, kanepi kapist võttis, üle andis ja raha vastu sai.

Tunnistaja J. N. kohtueelses menetluses antud ütlustes kanepit andnud naise nime ei

nimeta, kuigi väidab, et ta teab, et ta on Marika õde ja samas kohe väidab, et ta Marika

õde ära ei tunneks, sest on näinud teda vaid ühel korral. Samuti kirjeldab Marika õde väga

üldiselt: kõhn, väiksemat kasvu, juuksed tumedat värvi. Selline kirjeldus sobib kokku

väga paljude naisterahvastega väga erinevates vanustes ja rahvusgruppides. Pealegi tuleb

KrMS § 7 lg 3 kohaselt kõik kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava

või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks.

593.

Eelöeldu tähendab, et K.S. tuleb talle esitatud süüdistustes õigeks mõista.

594.

XIII. KARISTUSED

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü. See tähendab, et isikut saab

karistada üksnes siis, kui tema tegu on koosseisupärane, õigusvastane ning ta on selle teo

toimepanemises süüdi. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse karistust kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust

mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

KarS § 56 lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust

mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise

huvisid. Lisaks karistuse eripreventiivsele eesmärgile arvestab kohus ka üldpreventiivseid

eesmärke.

Kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku

eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja

karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü

suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. juuni 2018. a

otsus nr 1-17-1629/44, p 28.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo

toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase

käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a

otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri-

ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

17. mai 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-52-13, p 19).

a. Mollija Matuļēvičale mõistetav karistus

KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni

viieteistkümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((3+15)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Seega tuleb M. Matuleviča süü suuruse hindamisel arvesse võtta rahvatervise ohustamise

määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste arvust, tegutsemise

ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne). Ehkki narkootilisi

aineid, mida M. Matuleviča käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem), ei saa

süüdistatava süüd pidada väikseks. Nimelt ei ole M. Matuleviča omandanud kanepit vaid enda

tarbeks, vaid tegeles selle edasi müümisega, et teenida müügist kuritegelikku tulu.

Kohtumenetluses on selgunud, et süüdistatav müüs kanepit edasi vähemalt viiele isikule.

Samuti tegutses M. Matuleviča suhteliselt pika ajaperioodi jooksul – alates 2019. aasta juunist

kuni kinnipidamiseni 21.04.2021. Siinkohal tuleb märkida sedagi, et M. Matuleviča süüdi

tunnistamine ja tingimusliku karistusega karistamine jaanuaris 2020 kohtu poolt ei pannud

teda ebaseaduslikust tegevusest loobuma ning väärtusi ja hoiakuid muutma. Seega annavad

ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus ning käideldava aine ohtlikkus kokkuvõttes alust

pidada M. Matuleviča süü suurust küll mitte minimaalseks, kuid siiski keskmisest

väiksemaks.

Kohus tõdeb, et M. Matuleviča karistust raskendavaks asjaoluks saab pidada omakasu motiivi

(KarS § 58 p 1). Kohtumenetluse käigus on selgunud, et süüdistatav omandas kanepit

keskmiselt hinnaga 10 eurot grammi eest ning müüs 15-20 euroga grammi eest. Seega soovis

süüdistatav ebaseadusliku tegevusega tulu teenida. Kergendavad asjaolud puuduvad.

Riigikohus on otsuses nr 1-17-11432 p-des 13-15 selgitanud, et jätkuv kuritegu on õigusliku

teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt üks tegu, mille eest saab mõista vaid ühe karistuse. Sama

põhimõte kehtib ka siis, kui jätkuva kuriteo toimepanemise ajal tunnistatakse isik süüdi mõnes

teises kuriteos. Jätkuva kuriteo korral ei tohi mõista liitkaristust nii KarS § 65 esimese kui ka

teise lõike alusel. Jätkuv kuritegu ei saa õiguslikult ühe teona olla käsitatav eraldivõetult nii

teona, mis pandi toime enne süüdimõistvat kohtuotsust, kui ka teona, mis pandi toime pärast

seda otsust KarS § 65 lõigete 1 ja 2 mõttes. Jätkuv kuritegu tuleb kvalifitseerida viimase

osateo toimepanemisel kehtinud karistusseaduse järgi (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

8. veebruari 2018. a otsus nr 1-17-4243/30, p 13). Sellest tulenevalt peab viimase osateo ajal

kehtinud seaduse järgi mõistma süüdistatavale reeglina ka karistuse. Kui jätkuv kuritegu

pannakse toime enne ja pärast eelmist süüdimõistvat otsust, saab järelikult rääkida teost pärast

selle kohtuotsuse kuulutamist KarS § 65 lg 2 mõttes. Seega tuleb kõne all oleval juhul mõista

süüdistatavale liitkaristus üksnes nimetatud sätte alusel, suurendades jätkuva kuriteo eest

mõistetavat karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

Kokkuvõtvalt, eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks mõista süüdistatavale KarS §

184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4 aastat 10 kuud vangistust. Mõistetavat karistust tuleb KarS §

65 lg 2 alusel suurendada Tartu Maakohtu 16.01.2020. a kohtuotsusega mõistetud ja

ärakandmata karistuse 1 aasta vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista 5 aastat 10 kuud

vangistust.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistuse kandmise aja algust alates 21.04.2021. a.

b. Nadežda Simanele mõistetav karistus

KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine korduvalt suures koguses

ebaseadusliku käitlemise eest näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Narkootilisi aineid, mida N. Simane käitles (LSD ja arsti ettekirjutuseta psühhotroopseid

ravimeid omandas ta isiklikuks tarvitamiseks), oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Paraku

ei omandanud N. Simane kanepit vaid enda tarbeks, vaid tegeles selle edasi

andmise/müümisega, et teenida müügist kuritegelikku tulu. Kohtumenetluses on selgunud, et

süüdistatav müüs kanepit edasi laiemale tarvitajate ringile ning pole välistatud, et nii mõnigi

neist võis omakorda ise sel viisil soetatud kanepit edasi anda. Samuti tegutses N. Simane

suhteliselt pika ajaperioodi jooksul – alates 2016. aastast kuni kinnipidamiseni 21.04.2021, va

umbes 1 aasta 8 kuu pikkune periood (jaanuar 2019 kuni 2020 augusti teine pool), mil

süüdistatav elas ja töötas Inglismaal. Siiski saab nii tõendamist leidnud edasiantud kanepi

kogust kui ka kogu omandatud kanepi kogust pidada väikeseks. Seega annavad ohustatud

inimeste arv (vähemalt 316), tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud

kokkuvõttes pidada N. Simane süü suurust keskmisest oluliselt väiksemaks.

Kohus tõdeb, et Nadežda Simane karistust raskendavaks asjaoluks tuleb pidada omakasu

motiivi (KarS § 58 p 1). Nimelt on Riigikohus KarS § 184 analüüsides leidnud, et

narkootikumide edasiandmine ei ole samastatav tegutsemisega omakasu motiivil, kuivõrd

edasiandmine võib toimuda ka tasuta ega pruugi seega olla seotud varalise kasu saamisega

(Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. detsembri 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-114-13, p 13;

Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 10. märtsi 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-20-16, p 12). N.

Simane kohtuistungil avaldas, et tema majanduslik olukord oli keeruline, töötuna oli arvel,

kõik vahendid olid otsas ja ta oli meeleheitel ning Riiast soetaski kanepit eesmärgiga müüa.

Ta ostis seda hinnaga 12 eurot ühe grammi eest ja müüs 20 euroga ühe grammi eest.

Kergendava asjaoluna tuleb aga arvesse võtta süüdlase kahetsust, mida isik väljendas kohtus

oma viimases sõnas. Karistuse mõistmisel saab arvesse võtta ka seda, et N. Simanel puuduvad

karistused süütegude eest.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 3

aasta 10 kuu pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata Nadežda Simane poolt ära kantud karistusaja hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 21. aprillist 2021 kuni 15. juuli 2024, seega ärakandmisele

kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 7 kuud 6 päeva. Tulenevalt asjaolust, et N.

Simane on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras karistamata, samuti pole kohtule

teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks jätkanud uute kuritegude

toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1

alusel täielikult täitmisele pööramata, kui N. Simane ei pane 4 aasta pikkuse katseaja jooksul

toime uut tahtlikku kuritegu.

c.

Kaspars Matulevičsile mõistetav karistus

KarS § 183 lg 1, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku

edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise

eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri

toimetamise eest süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 183 lg 1 kohaselt on rahalist karistust mõistes 265 päevamäära

((30+500)/2= 265) või 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust ((36 kuud+1 kuu)/2=1 aasta 6 kuud

15 päeva).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Narkootilisi aineid, mida K. Matulevičs käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem).

Seetõttu saab tema süüd pidada väikseks. K. Matulevičsile esitatud süüdistusest on tõendamist

leidnud üksnes see, et süüdistatav tõi Lätis Riiast omandatud kanepist Eestisse 2 grammi,

mille andis kahel korral 1 grammi kaupa edasi M. P.ile. Seega ei ole tegemist pika perioodi

vältel toimepandud kuriteoga ning isikute arv, kellele narkootilist ainet edasi anti, on

minimaalne, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada. Kokkuvõttes annab ohustatud

inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada K.

Matulevičsi süü suurust miinimumilähedaseks.

Kohus tõdeb, et K. Matulevičsi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et süüdistataval puuduvad

kriminaalkaristused, kehtivaid väärteokaristusi on kolm.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 183 lg 1 järgi karistuseks 1 kuu

pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistus kantud eelvangistuses

(21.04.2021 kuni 15.07.2024) viibitud ning mõistetud karistusele vastava ajaperioodi alusel.

d. Jevgénijs Markovićsile mõistetav karistus

KarS § 184 lg 1, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest, näeb seadusandja karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 1 kohaselt on 5 aastat 6 kuud vangistust ((10+1)/2=5,5).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Kohus jõudis järeldusele, et narkootilisi aineid, mida J. Markovićs käitles, oli üks – kanep.

See kuulub oma toimeomadustelt pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Samuti

ei heidetud talle ette, et ta oleks andnud või plaaninud anda narkootilisi aineid kellelegi edasi.

Kohtumenetluse käigus leidis tuvastamist, et J. Markovićs aitas transporditeenuse

osutamisega kaasa teiste isikute suures koguses narkootilise aine käitlemisele. Sellega J.

Markovićs toetas/soodustas G. Vadzise ja M. Matuleviča tahtlikku õigusvastast tegevust, kuid

siiski on kaasaaitamine kuriteole toimepanemisvormidest kergeim. Narkootilist ainet kanepit

omandas ta jupikaupa iseenda tarbeks, kuid tema jätkuva tegevuse tõttu annavad vähehaaval

omandatud kogused suure koguse kokku. Kokkuvõtvalt saab tema süü suurust hinnata

keskmisest väiksemaks.

Kohus tõdeb, et J. Markovićs karistust raskendavaid asjaolusid ei esine, kergendavaks

asjaoluks saab pidada kahetsust, mida süüdistatav kohtuistungitel väljendas. Karistuse

määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et J. Markovićsil puuduvad kehtivad

kriminaalkaristused.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 1 järgi karistuseks 4 aasta

pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 10.03.2021-

15.07.2024., s.o 3 aastat 4 kuud ja 5 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 7 kuud

25 päeva vangistust.

Tulenevalt asjaolust, et J. Markovićs on varem kriminaalkorras karistamata ning samuti pole

kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks jätkanud uute kuritegude

toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1

alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 4 aasta 1 kuu pikkuse katseaja

jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

e.

Sanita Baškerele mõistetav karistus

KarS § 184 lg 1 sanktsioon näeb karistusena ette ühe- kuni kümneaastase vangistuse, seega

sanktsiooni keskmine on ((1+10)/2)=5,5 aastat vangistust.

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Ainus narkootiline aine, mida Sanita Baškere käitles, oli kanep, mis oma toimeomadustelt

kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus, sõltuvuspotentsiaal kui ka

tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem). Seetõttu saab süüdistatava süüd

pidada väikseks. Kohus luges tõendatuks, et S. Baskere omandas ja tõi Eestisse vähemalt 590

grammi ulatuses kanepit, millest andis edasi vähemalt 61 grammi ning 77,51 grammi

kanepiõisikuid hoidis enda elukohas ja seda ajavahemikul 2019 juuni kuni 21.04.2021. Seega

ei ole tegemist ülipika perioodi vältel toimepandud kuriteoga. Siiski on kuritegu toime pandud

majandusliku kasu saamise eesmärgil (soetatud korteri järelmaksu tasumiseks). Kokkuvõttes

annab ohustatud inimeste arv (vähemalt 786 isikut), tegutsemise kestvus, käideldud aine

ohtlikkus ja muud asjaolud alust pidada S. Baškere süü suurust keskmisest väiksemaks.

Kohus tõdeb, et süüdistatava osas karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv.

Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ning kahetsemist. Karistuse

määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et S. Baškerel puuduvad kriminaalkaristused,

kehtivaid väärteokaristusi on kaks (IXX kd, tl 65).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks 3 aasta 6

kuu pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 21.04.2021

kuni 15.07.2024, s.o 3 aastat 2 kuud ja 24 päeva ja kandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 3

kuud 6 päeva vangistust.

Tulenevalt asjaolust, et S. Baškere on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras

karistamata, samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2024. a suvel oleks

jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud

karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 3 aasta 7

kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

f.

Gints Vadzisele mõistetav karistus

KarS § 184 lg 2 p 2, s.o narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku

käitlemise eest korduvalt, näeb seadusandja karistusena ette kolme- kuni viieteistaastase

vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 184 lg 2 kohaselt on 9 aastat vangistust ((15+3)/2=9).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Kohus luges tõendatuks, et G. Vadzis andis J. Markovićsile perioodil 2020. a oktoobri

keskpaigast kuni 03.03.2021 kokku 9 korral vähemalt 850 grammi kanepit, mille J. Markovićs

toimetas xxx M. Matulevičale. 10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Lätist Eestisse M.

Matulevičale transportimiseks 144 grammi 18% THC sisaldusega kanepiõisikuid, mis J.

Markovićsi kasutuses olevast mootorsõidukist Volkswagen Golf registreerimisnumbriga xxx

10.03.2021 läbiotsimisel leiti ja ära võeti. Perioodil 2020. aasta oktoobri keskpaigast kuni

10.03.2021 andis G. Vadzis J. Markovićsile Läti Vabariigist Eesti Vabariiki transportimise

eest tasuks kokku 20 grammi kanepit. Samuti on tõendatud, et G. Vadzis andis M.

Matulevičale perioodil 2019. a juuni kuni 2020. a juuni 1706 grammi kanepit ja 21.04.2021

300 grammi kanepit. Seega ajaperioodid, mil süüdistatav kuritegelikult tegutses, pole ülipikad

– 2019 juunist 2020 juunini ja seejärel 2020 oktoobrist kuni 21.04.2021. Siiski saab kanepi

kogust, mille ta Eesti Vabariiki selle aja jooksul organiseeris, pidada küllaltki suureks.

Pooleteise aastaga toimetati G. Vadzise tegutsemise tulemusena Eestisse vähemalt 3 kg

kanepit, mis omakorda tähendab võimalikku joovet vähemalt 4026 inimesele. Samas on tegu

vaid üht liiki kerget laadi narkootilise ainega. Kahtlemata on kuritegu toime pandud

majandusliku kasu saamise eesmärgil. G. Vadzis kohtuistungil avaldas, et M. Matuleviča talle

kanepi eest raha ning selle raha andis G. Vadzis edasi inimesele, kellele kanep kuulus. G.

Vadzis sai tasu kanepis – korra eest 5 või 10 grammi, see sõltus edasi antud kanepi kogusest.

Saadud kanepist tegi endale ja M.V.le haiguste ravimise/kontrolli all hoidmise eesmärgil teed,

osta seda 20 eurot grammi kohta oleks olnud liiga kallis. 50 eurot jättis endale kütuse jaoks.

Kanepit soetas hinnaga 8-9 eurot grammi kohta (IXX kd, tl 31-37). Kokkuvõttes annab

ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja muud asjaolud alust

pidada G. Vadzise süü suurust keskmisest väiksemaks.

Kohus tõdeb, et süüdistatava osas karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu motiiv.

Karistust kergendavaks asjaoluks tuleb lugeda süü tunnistamist ning kahetsemist. Karistuse

määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et G. Vadzisel puuduvad karistused Euroopa

Karistusregistrite Infosüsteemi ECRIS andmete kohaselt (IXX kd, lk 70).

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 184 lg 2 p 2 järgi karistuseks 4

aasta 6 kuu pikkuse vangistuse.

KarS § 68 lg 1 alusel arvata G. Vadzise poolt ära kantud karistusaja hulka tema eelvangistuses

viibitud aeg 20. juulist 2021 kuni 3. veebruarini 2022, s.o 6 kuud ja 14 päeva, seega

ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus tähtajaga 3 aastat 11 kuud 16 päeva.

Nimelt eelvangistuse viibimise aja algust arvata alates 20.07.2021 Euroopa

vahistamismääruse alusel Läti Vabariigis kahtlustatava kinnipidamisest. Kuigi kohtule pole

esitatud ühtki tõendit selle kohta, millal Euroopa vahistamismääruse29 alusel G. Vadzis Läti

Vabariigis kinni peeti, leiab sellise teabe toimingu kohta Tartu Maakohtu 21.09.2021

vahistamise pikendamise määrusest 1-21-4013 (VIII kd, lk 197-202). Samuti kinnitab

kaudselt nii G. Vadzise kui ka M. V. kinnipidamist Läti Vabariigis Euroopa Uurimismääruse

alusel nimetatud isikute juures läbi viidud läbiotsimistoimingud, mille raames M. V. jättis

20.07.2021 nende talus peetavad loomad kolmanda isiku hoole alla (VIII kd, lk 47 ja tõlge lk

109). Tartu Maakohtu Valga kohtumaja määrusega 3. veebruar 2022 kriminaalasjas nr 1-21-

6644 (20260100103) vabastati süüdistatavad G. Vadzis ja M. V. vahi alt 03.02.2022. a.

Tulenevalt asjaolust, et G. Vadzis on varem kriminaalkorras, aga ka väärteokorras

karistamata, samuti pole kohtule teada, et ta pärast vahi alt vabanemist 2022 veebruaris (seega

juba 3 aastat tagasi) oleks jätkanud uute kuritegude toimepanemisega, on kohtu hinnangul

põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel täielikult täitmisele pööramata, kui

süüdistatav ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

29 EAW leitav kohtutoimikus köites VII, lk 150-153

g. Hendriks Beksile mõistetav karistus

KarS § 183 lg 1, s.o narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku

edasiandmise või vahendamise, selle ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise

eest edasiandmise eesmärgil, samuti ebaseaduslikult selle väikeses koguses üle riigipiiri

toimetamise eest süstemaatiliselt, näeb seadusandja karistusena ette rahalise karistuse või kuni

kolmeaastase vangistuse.

Sanktsiooni keskmine KarS § 183 lg 1 kohaselt on rahalist karistust mõistes 265 päevamäära

((30+500)/2= 265) või 1 aasta 6 kuud 15 päeva vangistust ((36 kuud+1 kuu)/2=1 aasta 6 kuud

15 päeva).

Riigikohus on 21.06.2021. a otsuse nr 1-20-1108 p-des 17 ja 18 selgitanud, et narkootilised

ained on liigiti enda toimeomadustelt äärmiselt erinevad, mistõttu neid jaotatakse pehmeteks

ja tugevateks (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-1-1-

121-06, p 11). Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab

mh käideldud narkootilise aine liik (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2019. a otsus

nr 1-17-10162/351, p 41 ja 3. aprilli 2020. a otsus nr 1-18-2232/179, p-d 72 ja 76). Võimatu

on eirata fakti, et narkootilised ja psühhotroopsed ained on toimetugevuselt, samuti

sõltuvuspotentsiaali ja tarvitamisega kaasneva tervisekahju poolest väga erinevad. KarS §-s

184 sätestatud koosseisuga kaitstavaks õigushüveks on rahvatervis ja seega mõjutab süü

suurust rahvatervise ohustamise määr, mis sõltub lisaks kogusele mh aine liigist, kvaliteedist

ja puhtuseastmest. Järelikult varieerub ka selle potentsiaalse kahju suurus, mida ühe või teise

aine käitlemine rahvatervisele kaasa toob.

Tulenevalt Riigikohtu praktikast tuleb antud kuriteo eest karistust mõistes arvesse võtta

rahvatervise ohustamise määra, mis sõltub kohtupraktika kohaselt eelkõige ohustatud inimeste

arvust, tegutsemise ajast ja käideldava aine ohtlikkusest (aine liik, kvaliteet, puhtuseaste jne).

Narkootilisi aineid, mida H. Beks käitles, oli vaid üks ning selleks oli kanep, mis oma

toimeomadustelt kuulub pehmete narkootikumide hulka (nii toimetugevus,

sõltuvuspotentsiaal kui ka tarvitamisega kaasnev tervisekahju on keskmisest väiksem).

Seetõttu saab tema süüd pidada väikseks. H. Beksile esitatud süüdistusest on tõendamist

leidnud üksnes see, et süüdistatav omandatud kanepist andis R. R. edasi vaid 1,5 grammi.

Seega ei ole tegemist pika perioodi vältel toimepandud kuriteoga ning isikute arv, kellele

narkootilist ainet edasi anti, on minimaalne, mistõttu samuti ei saa isiku süüd suureks pidada.

Kokkuvõttes annab ohustatud inimeste arv, tegutsemise kestvus, käideldud aine ohtlikkus ja

muud asjaolud alust pidada H. Beksi süü suurust miinimumilähedaseks.

Kohus tõdeb, et H. Beksi karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei esine.

Karistuse määramisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et süüdistataval on kaks kehtivat

kriminaalkaristust ja kaks kehtivat väärteokaristust, kuid ükski neist ei ole seotud narkootiliste

ainete käitlemisega.

Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus süüdistatavale KarS § 183 lg 1 järgi karistuseks 2 kuu

pikkuse vangistuse. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Hendriks Beksi poolt eelvangistuses viibitud

aeg 21.04.2021-23.04.2021, s.o kolm päeva karistuse hulka ja lõplikuks karistuseks mõista

üks kuu 27 päeva vangistust.

H. Beksi kasuks kõneleb see, et talle süüks arvatud narkootilise aine käitlemisaktist on

möödunud praeguseks pea neli aastat ning selle aja jooksul ei ole H. Beks uusi kuritegusid

toime pannud. Kohtu hinnangul põhjendatud jätta mõistetud karistus KarS § 73 lg 1 alusel

täielikult täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime

uut tahtlikku kuritegu.

XIV. Taotlused süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks

M. V. kaistja A. Küünemäe taotlus

Kaitsja on esitanud 09.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada M. V.le

süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis kõigi päevade eest, mil isik oli kinni

peetud ja vahistatud (IXX kd, tl 132-134). Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise

seaduse (SKHS) § 18 lg 1 kohaselt on taotlus esitatud õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12

esitatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju aja eest, mil M. V. oli käesoleva

kriminaalmenetluse raames kinni peetud ja vahistatud.

SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega.

Praegusel juhul on M. V. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et M. V. tuleb talle KarS § 184 lg 2 p

1, 2 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. M. V. peeti Läti Vabariigis kahtlustatavana kinni

20.07.2021 ja anti Eesti Vabariigile välja 22.07.2021 (VIII kd, tl 189). M. V. oli vahistatud

perioodil 20.07.2021 kuni 03.02.2022. Seega oli M. V. kahtlustatavana kinni peetud ja

vahistatud kokku 195 päeva.

SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule

mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on

rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale.

SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju

hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas

eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.

SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära

alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on

kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali

keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 09.04.2024. Nõude

esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk

oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb

päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 195 päeva eest, mil M. V. oli

kinni peetud ja vahistatud, mittevaralise kahju hüvitiseks 12376,65 eurot (63,47 x 195).

Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda taotluses esitatud M. V. arveldusarvele

LV68UNLA0050022464536, AS SEB banka.

Lo. S.kaitsja R. Napa taotlus

Kaitsja on esitanud 10.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada Lo. S.

süüteomenetluses tekitatud kahju (IXX kd, tl 130-131). Kaitsja taotleb välja mõista hüvitis

päevade eest, mil Lo. S. oli kahtlustatavana kinnipeetud (21.04.2021-23.04.2021), hüvitis Lo.

S. raha (60 eurot) arestimisega tekitatud kahju eest ja määrata õiglane mittevaralise kahju

hüvitis Lo. S. maine ja tervise kahjustamise eest. SKHS § 18 lg 1 kohaselt on taotlus esitatud

õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12 esitatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju30 aja eest, mil Lo. S. oli käesoleva

kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud.

SKHS § 5 lg 1 p 2, 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega või vara arestimise või

äravõtmisega.

Praegusel juhul on Lo. S. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et Lo. S. tuleb talle KarS § 184 lg 2 p

1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lo. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 ja

vabastati 23.04.2021 (III kd, tl 131-133). Seega oli Lo. S. kahtlustatavana kinni peetud kokku

3 päeva.

SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule

mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on

rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale.

SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju

hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas

eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.

SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära

alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on

kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali

keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 10.04.2024. Nõude

esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk

oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb

päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 3 päeva eest, mil Lo. S. oli

kinni peetud, mittevaralise kahju hüvitiseks 190,41 eurot (63,47 x 3).

Kohus rahuldab taotluse mõista välja hüvitis Lo. S. raha (60 eurot) arestimisega

tekitatud kahju eest.

SKHS § 5 lg 1 p 5 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega.

SKHS § 10 lg 1 alusel hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel pangakonto või raha

arestimise või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või

äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas.

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 (V kd, tl 32-39) arestiti

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks muuhulgas kahtlustatavale Lo.

S. kuuluv sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja

määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is.

Seega arestiti Lo. S. sularaha summas 60 eurot Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega.

Kohus mõistab Lo. S. talle esitatud süüdistuses õigeks ja vabastab aresti alt Lo. S. kuuluva

sularaha 60 eurot. Seetõttu on põhjendatud mõista Lo. S. kasuks välja hüvitis raha

arestimisega tekitatud kahju eest. Kahjuhüvitisena mõistab kohus välja summa, mis vastab 60

eurolt arvestatud intressile 6% aastas alates 02.09.2021 kuni hüvitise tasumiseni Lo. S.

30 Kaitsja on taotluses ekslikult nimetanud päevade eest, mil Lo. S. oli kahtlustatavana

kinnipeetud, mõistetavat hüvitist varalise kahju hüvitiseks. Kuna kaitsja on viidanud

kahtlustatavana kinni peetud päevade eest kahju hüvitamisel SKHS § 11 lg-le 4 ning ka

taotluses kajastatud arvutuskäik viitab selgelt mittevaralise kahju hüvitise arvutamisele,

loeb kohus selle mittevaralise kahju hüvitamise taotluseks.

Taotluse määrata õiglane mittevaralise kahju hüvitis Lo. S. maine ja tervise

kahjustamise eest, jätab kohus rahuldamata.

SKHS § 7 lg 1 kohaselt kui menetleja rikub süüliselt menetlusõigust ja põhjustab seeläbi

isikule kahju, on isikul õigus nõuda sellise kahju hüvitamist sõltumata sellest, milline on selle

süüasja lõpptulemus, mille raames isikule kahju tekitati.

SKHS § 11 lg 2 kohaselt hüvitatakse käesoleva seaduse § 7 alusel füüsilisele isikule

mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus; teda on

piinatud või ebainimlikult või alandavalt koheldud; kahjustatud tema tervist, kodu või eraelu

puutumatust; rikutud tema sõnumi saladust või teotatud tema au või head nime. Menetleja süü

ei ole mittevaralise kahju hüvitamise eelduseks, kui menetlusõiguse rikkumisega on isikut

piinatud või teda on ebainimlikult või alandavalt koheldud.

Taotluses selgitatakse, et Lo. S. on töövõimetuspensionär, seljavigastuse tõttu sunnitud valude

vaigistamiseks tarvitama valuvaigisteid ja antidepressante. Olles sunnitud osalema pikkadel

kohtuistungitel rohkem kui 2 aastat, on Lo. S. põhjustatud mittevaraline kahju põhjendamatu

tervise kahjustamisega, füüsiliste kannatuste ja valu tekitamisega. Taotluses on selgitatud, et

Lo. S. ei ole varem karistatud väärteo- ega kriminaalmenetluses, kuid käimasolev ja pikka

aega kestnud kohtumenetlus on kaasa toonud selle, et isegi kogu xxx linna mustlaskogukond

suhtub temasse kui kurjategijasse. Seetõttu soovib Lo. S. õiglast tasu oma maine kahjustamise

eest.

Esiteks märgib kohus, et puudub alus kahelda selles, et Lo. S. esineb erinevaid

terviseprobleeme. Sellest annab muuhulgas tunnistust kaitsja poolt kohtule esitatud väljavõte

Lo. S. välja kirjutatud retseptiravimitest (IXX kd, tl 123-125). Küll aga ei ole kohtu käsutuses

tõendeid, mis võimaldaks väita, et kohtuistungitel osalemine põhjustas Lo. S.

tervisekahjustusi või suuremaid füüsilisi kannatusi või valu, kui ta oleks tundnud väljaspool

kohtusaali viibides. Tegemist on paljasõnalise väitega.

Teiseks puuduvad tõendid selle kohta, et süüteomenetluses oleks kuidagi kahjustatud Lo. S.

au või head nime. Taotluses puuduvad selgitused, kuidas täpsemalt on kriminaalmenetluse

käigus Lo. S. mainet kahjustatud. Väited, et Lo. S. suhtutakse xxx linna mustlaskogukonnas

kui kurjategijasse, on paljasõnalised ja tõendamata. Üksnes asjaolu, et Lo. S. oli

kriminaalmenetluses kahtlustatav ja süüdistatav, ei saa pidada tema au või head nime

teotavaks.

Kolmandaks märgib kohus, et SKHS § 7 lg 1 kohaselt on tervise kahjustamise ja au või hea

nime teotamisega põhjustatud kahju hüvitamise eelduseks see, et menetleja rikub süüliselt

menetlusõigust. Käesolevas asjas süüline menetlusõiguse rikkumine tuvastatav ei ole.

Mittevaraline kahju hüvitis aja eest, mil Lo. S. oli käesoleva kriminaalmenetluse raames

kahtlustatavana kinni peetud ja hüvitis Lo. S. raha arestimisega tekitatud kahju eest tuleb

kanda taotluses esitatud Lo. S. arveldusarvele xxx.

K. S. kaitsja R. Ippolitovi taotlus

Kaitsja on esitanud 10.04.2024 enne kohtuliku uurimise lõpetamist taotluse hüvitada K. S.

süüteomenetluses tekitatud kahju ja määrata hüvitis päevade eest, mil isik oli kahtlustatavana

kinni peetud (21.04.2021-23.04.2021) (IXX kd, tl 137-138). SKHS § 18 lg 1 kohaselt on

taotlus esitatud õigeaegselt ning vastab SKHS §-s 12 esitatud nõuetele.

Kohus rahuldab taotluse hüvitada mittevaraline kahju31 aja eest, mil K. S. oli käesoleva

kriminaalmenetluse raames kahtlustatavana kinni peetud.

SKHS § 5 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju

hüvitamist juhul, kui see tekitati vahistamisega või kahtlustatavana kinnipidamisega.

Praegusel juhul on K. S. õigeksmõistetu. Kohus leidis, et K. S. tuleb talle KarS § 183 lg 1

järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. K. S. peeti kahtlustatavana kinni 21.04.2021 ja

vabastati 23.04.2021 (IV kd, tl 136-139). Seega oli K. S. kahtlustatavana kinni peetud kokku

3 päeva.

SKHS § 11 lg 1 järgi hüvitatakse käesoleva seaduse § 5 või 6 alusel füüsilisele isikule

mittevaraline kahju üksnes juhul, kui isikult on süüteomenetluses võetud vabadus või on

rikutud tema õigust mõistlikule menetlusajale.

SKHS § 11 lg 3 kohaselt mittevaralise kahju tekkimist eeldatakse. Mittevaraline kahju

hüvitatakse rahas ulatuses, milles see ei ole heastatav muude vahenditega, sealhulgas

eksimuse tunnistamise ja vabandamisega.

SKHS § 11 lg 4 kohaselt hüvitatakse vabaduse võtmise korral mittevaraline kahju päevamäära

alusel iga alanud kalendripäeva kohta, kui isikult oli vabadus võetud. Päevamäära suurus on

kahju hüvitamise nõude esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali

keskmine brutokuupalk, mis on jagatud 30-ga.

Kaitsja on esitanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise taotluse 10.04.2024. Nõude

esitamise kuule eelnenud viimane Statistikaameti avaldatud kvartali keskmine brutokuupalk

oli 06.03.2024 avaldatud 2023. a IV kvartali keskmine brutokuupalk, s.o 1904 eurot. See teeb

päevamäära suuruseks 63,47 eurot (1904/30). Kokku teeb see 3 päeva eest, mil K. S. oli kinni

peetud, mittevaralise kahju hüvitiseks 190,41 eurot (63,47 x 3).

Mittevaralise kahju hüvitis tuleb kanda taotluses esitatud K. S. arveldusarvele xxx.

Kõrvalmärkuse korras märgib kohus, et vastavalt SKHS § 21 lg 1 ja 3 alusel isikud, kes

jätsid kriminaalmenetluses maakohtule kahju hüvitamise taotluse esitamata mõjuval

põhjusel, võivad selle pärast maakohtu lahendi kuulutamist esitada kriminaalmenetluse

seadustiku 11. või 15. peatüki kohaselt ringkonnakohtule. See taotlus tuleb sellisel juhul

esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates.

XV. Menetluskulude jaotus

Mollija Matuleviča menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad M. Matuleviča kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

alusel järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamine 105 eurot (V kd, lk 124);

31 Kaitsja on taotluses seda ekslikult nimetanud varalise kahju hüvitiseks. Kuna kaitsja on

viidanud SKHS § 11 lg-le 4 ning ka taotluses kajastatud arvutuskäik viitab selgelt

mittevaralise kahju hüvitise arvutamisele, loeb kohus selle mittevaralise kahju hüvitamise

taotluseks.

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0619) summas 168 eurot (V kd,

lk 197-199);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest M.

Matuleviča osa ½ ehk 171 eurot (VI kd, lk 1-8);

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest M.

Matuleviča osa ½ ehk 331,50 eurot (VI kd, lk 9-11);

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest M.

Matuleviča osa ¼ ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180);

6) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest M.

Matuleviča osa ¼ ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186);

7) määratud kaitsjale M. Paabumetsale makstud tasu 162 eurot (VI kd, lk 31-32);

8) määratud kaitsjale M. Suurperele makstud tasu 3755,28 + 1227,60 + 862,06 eurot

(XVII kd, lk 39-41; XVIII kd, lk 137-138; XX kd, lk 66-67);

9) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Tulenevalt asjaolust, et M. Matuleviča puhul on prokurör süüdistusest

loobunud mitmes talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi esitatud episoodis

ning suur osa M. Matulevičale KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest ei ole

kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, on põhjendatud jätta 70% punktides 7 ja 8 nimetatud

menetluskuludest riigi kanda. Seega tuleb M. Matulevičalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja

mõista neis punktides nimetatud kuludest 1802,08 eurot ning ülejäänud osa sellest, st 4204,86

eurot jääb KrMS § 181 lg-le 1 tuginevalt riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe

tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe tuvastamine ei oma süüdistuste

seisukohalt mingit tähtsust) ning punktides 4, 5, 6 nimetatud kulud. Punktides 2, 3 ja 9

nimetatud menetluskulud mõista välja M. Matulevičalt. Kokku kuulub seega M. Matulevičalt

välja mõistmisele 4356,08 eurot ning riigi kanda jääb 4963,86 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust ning asjaolu, et

süüdistatava puhul on tegemist vanaduspensionäriga, on kohtu hinnangul põhjendatud

määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Nadežda Simane menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad N. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot (IV kd, lk 1);

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest N.

Simane osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170);

3) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0621) summas 84 eurot (III kd,

lk 162-164);

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

N. Simane osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176);

5) määratud kaitsjale Heiki Kuningale makstud tasu 259,20 + 64,80 eurot (IV kd, lk 36-

38, 39-42);

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

Lepinguline kaitsja Silvi Erro on kohtule esitanud menetluskulude spetsifikatsiooni summas

15052 eurot, maksekorraldused ja arved summas 2000 eurot ning kassa sissetuleku orderi

summas 1000 eurot (XX kd, lk 94-99, lk 101-102). Arvete, maksekorralduste ja kassa

sissetuleku orderiga on aga tõendatud üksnes kulu 3000 euro ulatuses (ja sellestki 2000 euro

ulatuses kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest), ülejäänud spetsifikatsioonis näidatud

kulu kohta on tõendid (kuludokumendina arve kohustatud isikule) kohtule jäetud esitamata.

Seega on N. Simane õigusabi osutamise eest käsilolevas kriminaalasjas valitud kaitsja

tõendatud kulu suuruseks 3000 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Riigikohtu seisukohtadest lähtuvalt tuleb seda põhimõtet kohaldada ka

isiku osalisel õigeksmõistmisel. Tulenevalt asjaolust, et N. Simane puhul on prokurör

süüdistusest loobunud kahes talle KarS § 184 lg 2 p 1, 2 ja KarS § 185 lg 2 p 2, 3 järgi

esitatud episoodis ning suur osa N. Simanele KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest

ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, on põhjendatud jätta 70% punktis 5 nimetatud

menetluskulust riigi kanda (226,80). Ühtlasi tuleb N. Simanel endal valitud kaitsja kuludest

kanda samuti 1/3 ehk 1000 eurot ning teisalt tuleb riigil N. Simanele hüvitada osalise

õigeksmõistmise tõttu 2/3 ehk 2000 eurot.

Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulu (74 eurot) ning punktis 2 nimetatud

kulud (323 eurot). Punktides 3, 4 ja 6 nimetatud menetluskulud tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel

välja mõista N. Simanelt (84+221+2215). Kokku kuulub seega N. Simanelt riigi kasuks välja

mõistmisele 2617,20 eurot ning riigi kanda jääb 623,80 eurot ning riigil tuleb N. Simanele

hüvitada 2000 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Kaspars Matulevičsi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad K. Matulevičsi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

alusel järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu (uuringuakt nr 602T) 71 eurot (VI kd, lk 80);

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest K.

Matulevičsi osa ¼ ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180);

3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest K.

Matulevičsi osa ¼ ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186);

4) määratud kaitsjale R. Sprengkile makstud tasu 2598 + 1737,60 + 1063,84 + 2989 +

175,68 eurot (XVII kd, lk 36-38; XVIII kd, lk 113-115; IXX kd, lk 44-45; XX kd, lk

71-73, 76);

5) määratud kaitsjale A. Saarele makstud tasu 157,20 eurot (XVII kd, lk 187-189);

6) sõidukite Mercedes-Benz ML350 registreerimisnumbriga 931CLN, Volkswagen Golf

registreerimisnumbriga 998DBL ja Renault Megane Scenic registreerimismärgiga

671KBD teisalduskulud summas 549,99 eurot (VII kd, lk 86-92);

7) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. K. Matulevičsi puhul on prokurör süüdistusest loobunud ühes talle KarS §

184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud episoodis ning palunud KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud

süüdistuse ümber kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Väga suur osa K. Matulevičsile

KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel tõendamist

leidnud ning tõendatud osas tuli K. Matulevičsi tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1

järgi. Seetõttu on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud jätta 90%

punktides 4, 5 nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda (7849,19). Samuti tuleb

jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud (p 1) ja punktides 2, 3, 6 nimetatud kulud. Punktis 7

nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K. Matulevičsilt. Kokku

kuulub seega K. Matulevičsilt välja mõistmisele 2201,13 eurot ning riigi kanda jääb 8792,68

eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Jevgenijs Markovičsi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad J. Markovićsi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1

alusel järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot (IX kd, lk 189);

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest

J. Markovićsi osa 1/2 ehk 42 eurot (X kd, lk 69-71);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0266) summas 1767 eurot (X kd, lk 72-81);

4) määratud kaitsjale A. Veskile makstud tasu 2314,08 + 1441,68 + 93,60 + 86,40 +

1494,24 + 43,20 + 4238,56 + 264,50 eurot (X kd, lk 103-105; XVI kd, lk 192-193;

XVII kd, lk 52-53, 74, 77; XVIII kd, lk 120-121, 200; XX kd, lk 77-80);

5) sõiduki Volkswagen Golf registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33

eurot (XVII kd, lk 210);

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. J. Markovićsile esitatud süüdistuse puhul on tõendamist leidnud kanepi

käitlemine süüdistuses esitatust tunduvalt väiksemas koguses. Seega on õiglane jätta 60% ehk

5985,76 eurot punktis 4 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Punktides 2, 5 ja 6 nimetatud

menetluskulu tuleb süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel riigi tuludesse välja mõista.

Punktides 1 ja 3 nimetatud menetluskulu jätta riigi kanda. Kokku kuulub seega J. Markovićsilt

välja mõistmisele 6430,83 eurot ning riigi kanda jääb 7823,76 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

A.M.i menetluskulud

Käesoleval juhul moodustuvad A. M. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest A. M. osa

¼ ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180);

2) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest A. M.

osa ¼ ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0410) summas 342 eurot, millest A. M. osa

½ ehk 171 eurot (VI kd, lk 1-8);

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0015) summas 663 eurot, millest A. M.

osa ½ ehk 331,50 eurot (VI kd, lk 9-11);

5) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest A. M. osa

1/2 ehk 57 eurot (XVII kd, lk 191-195);

6) määratud kaitsjale A. Pärtelile makstud tasu 157,20 eurot (VI kd, lk 25-26);

7) määratud kaitsjale A. Vissakule makstud tasu 1759,20 + 1086 + 1240,80 + 4272,44

eurot (X kd, lk 106-107; XVI kd, lk 196-197; XVIII kd, lk 125-126; XX kd, lk 82-84);

8) sõiduki Seat Cordoba registreerimismärgiga xxx teisalduskulud summas 183,33 eurot

(VII kd, lk 86-89).

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kuna kohus teeb A. M. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik A. M. menetluskulud riigi

kanda.

Sanita Baškere menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad S. Baškere kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 105 eurot (III kd, lk 88);

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0622) summas 252 eurot (VI kd,

lk 169-171);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0412) summas 627 eurot, millest S. Baškere

osa ¼ ehk 156,75 eurot (VI kd, lk 172-180);

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0017) summas 663 eurot, millest S.

Baškere osa ¼ ehk 165,75 eurot (VI kd, lk 181-186);

5) määratud kaitsjale MA. Valgele makstud tasu 64,80 + 74,40 + 54 + 64,80 + 184,68 +

126,36 + 583,20 + 43,20 + 157,20 + 97,20 + 385,20 + 126 + 1266 + 2602,80 +

1293,60 + 1497,60 + 672,22 + 1884,90 + 4239,50 + 265,96 eurot (III kd, lk 89-91, 92-

94, 95-99, 100-102, 103-105, 106-108; V kd, lk 68-71, 72-75, 93-94; XIV kd, lk 86-

88; I kd, lk 58, 148-149, 196-197; XVI kd, lk 57-59, 190-191; XVIII kd, lk 122-123,

192-194; IXX kd, lk 196-197; XX kd, lk 85-86);

6) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. Suur osa S. Baškerele esitatud süüdistusest ei ole kohtulikul uurimisel

tõendamist leidnud. Seetõttu on kohtu hinnangul arvestades süüdistuste mahtu põhjendatud

jätta 70% ehk 10978,53 eurot punktis 5 nimetatud kriminaalmenetluse kuludest riigi kanda.

Samuti tuleb jätta riigi kanda joobe tuvastamise kulud kui asjasse mittepuutuvad (joobe

tuvastamine ei oma süüdistuste seisukohalt mingit tähtsust) ja punktis 3 nimetatud kulud.

Punktides 2, 4 ja 6 nimetatud menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista S.

Baškerelt. Kokku kuulub seega S. Baškerelt välja mõistmisele 7337,84 eurot ning riigi kanda

jääb 11240,28 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

M.V. menetluskulud

Käesoleval juhul moodustuvad M. V. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0444) summas 57 eurot (X kd, lk 84-91);

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0559) summas 114 eurot, millest M. V. osa

½ ehk 57 eurot (XVII kd, lk 191-195);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0589) summas 57 eurot (XVII kd, lk 197-

202);

4) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0571) summas 57 eurot (XVII kd, lk 204-

208);

5) määratud kaitsjale Ahto Sirendile makstud tasu 205,80 + 523,80 + 357 eurot (VIII kd,

lk 135-138; IX kd, lk 29-32, 33-36);

6) määratud kaitsjale Argo Küünemäele makstud tasu 2419,20 + 1114,74 + 1030,08 +

2253,36 + 1086,48 + 2024,16 + 952,08 + 1282,70 + 598,04 + 386,74 + 3197,86 +

130,54 eurot (I kd, lk 201-202; III kd, lk 195-196; IX kd, lk 100-101; XVI kd, lk 64-

65; XVII kd, lk 1-2; XVIII kd, lk 147-148, 195-196; IXX kd, lk 119-120, 141-142,

143-144; XX kd, lk 74-75, 81);

7) määratud kaitsjale Anu Pärtelile makstud tasu 1454,64 eurot (XVII kd, lk 109-110).

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kuna kohus teeb M. V. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik M. V. menetluskulud riigi

kanda.

Gints Vadzise menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus

esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad G. Vadzise kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0374) summas 84 eurot, millest

G. Vadzise osa ½ ehk 42 eurot (X kd, lk 69-71);

2) määratud kaitsjale Meelis Massole makstud tasu 237,12 + 183,12 + 583,20 + 595,92 +

390,48 + 226,32 + 185,28 + 99,60 + 97,20 + 1909,20 + 3232,08 + 328,32 + 2507,12 +

2833,34 eurot (VIII kd, lk 131-134; IX kd, lk 1-5, 6-11, 12-17, 18-21, 22-25, 26-28; II

kd, lk 150, 152; IX kd, lk 102-104; XVI kd, lk 186-189; XVII kd, lk 131-132; IXX kd,

lk 1-3; XX kd, lk 68-70);

3) määratud kaitsjale Laureana Telgile makstud tasu 1122,16 eurot (XX kd, tl 38-39);

4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 2215 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. G. Vadzisele esitatud süüdistuse puhul on tõendamist leidnud kanepi

käitlemine süüdistuses esitatust tunduvalt väiksemas koguses. Seega on õiglane jätta 65%

punktides 2 ja 3 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Punktides 1 ja 4 nimetatud

menetluskulu tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista G. Vadziselt. Kokku kuulub seega G.

Vadziselt välja mõistmisele 7342,66 eurot ning riigi kanda jääb 9444,80 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

Lo.S. menetluskulud

Käesoleval juhul moodustuvad Lo. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 35 eurot (III kd, lk 134);

2) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest Lo.

S. osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170);

3) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

Lo. S. osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176);

4) määratud kaitsjale Rein Napale makstud tasu 113,72 + 119,56 + 32,40 + 583,20 +

64,80 + 2331,60 + 1644 + 919,20 + 2025,92 + 3172 + 265,96 eurot (III kd, lk 177-

179, 180-182; V kd, lk 43-45, 61-63, 64-67; VII kd, lk 98-102; XVI kd, lk 66-67, 194-

195; XVIII kd, lk 197-199; XX kd, lk 87-89).

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Kuna kohus teeb Lo. S. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik Lo. S. menetluskulud riigi

kanda.

Hendriks Beksi menetluskulud

KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise

astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Käesoleval juhul moodustuvad H. Beksi kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) joobeseisundi tuvastamise kulu 71 eurot (IV kd, lk 81);

2) narkootilise aine ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-AN0620) summas 84 eurot (IV kd,

lk 121-122);

3) määratud kaitsjale Aivar Kellole makstud tasu 157,20 + 124,80 + 583,20 + 64,80 +

3991,20 + 1243,20 + 3215,92 eurot (IV kd, lk 123-125, 126-128; V kd, lk 49-51, 52-

55; XVI kd, lk 60-63; XVIII kd, lk 129-130; XX kd, lk 90-92);

4) süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha summas 1329 eurot.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

süüdimõistetu. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab

menetluskulud riik. H. Beksi puhul on prokurör alles kohtuvaidlustes loobunud kahest H.

Beksile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi esitatud süüdistuse episoodist ja loobunud süüdistusest KarS

§ 188 lg 2 p 2 järgi ning palunud KarS § 185 lg 2 p 2 järgi esitatud süüdistuse ümber

kvalifitseerida KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Väga suur osa H. Beksile KarS § 184 lg 2 p 1 järgi

esitatud süüdistusest kohtulikul uurimisel tõendamist ei leidnud ning tõendatud osas tuli H.

Beksi tegevus ümber kvalifitseerida KarS § 183 lg 1 järgi. Seega on õiglane jätta 90% punktis

3 nimetatud menetluskuludest riigi kanda. Samuti tuleb jätta riigi kanda punktis 1 nimetatud

joobe tuvastamise kulud ja punktis 2 nimetatud kulu. Punktis 4 nimetatud menetluskulu tuleb

KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista H. Beksilt. Kokku kuulub seega H. Beksilt välja

mõistmisele 2267,03 eurot ning riigi kanda jääb 8597,29 eurot.

KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Arvestades menetluskulude suurust on kohtu

hinnangul põhjendatud määrata menetluskulude tasumine 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest.

K.S. menetluskulud

Käesoleval juhul moodustuvad K. S. kriminaalmenetluse kulud KrMS § 175 lg 1 alusel

järgnevast:

1) valitud kaitsjale Roman Ippolitovile makstud tasu ja kulud summas 15650,20 eurot

(XX kd, lk 104-143);

2) joobeseisundi tuvastamise kulu 74 eurot (IV kd, lk 140);

3) DNA-ekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-GE0411) kokku summas 969 eurot, millest K.

S. osa 1/3 ehk 323 eurot (III kd, lk 165-170);

4) sõrmejäljeekspertiis (ekspertiisiakt nr 21E-SS0016) kokku summas 663 eurot, millest

K. S. osa 1/3 ehk 221 eurot (III kd, lk 171-176);

5) määratud kaitsjale A. Vildile makstud tasu 505,20 eurot (V kd, lk 56-60).

KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik.

Valitud kaitsjale makstav tasu on käsitatav menetluskuluna (KrMS § 175 lg 1 p 1) üksnes

osas, milles see tasu on mõistliku suurusega. Mõistlikku suurust ületavat kaitsjatasu

menetluskulu hulka ei arvata ja järelikult ei saa kriminaalasja menetleja otsustada ka selle

hüvitamist. Taotletava tasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja

tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kaitsja tunnitasu

mõistliku suurusega (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-

1-7-17, p 11). Kohtu hinnangul K. S. valitud kaitsjale makstud tasu ületab KrMS § 175 lg 1 p-

s 1 ette nähtud mõistliku tasu piiri. Nimelt nähtub kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast

ja sellele lisatud arvetest, et iga kohtuistungipäevale eelnenud päeval kulutas R. Ippolitov

järgmise päeva kohtuistungi ettevalmistamisele ühe tunni (üks tund=100 eurot). Ja seda ka

juhtudel, kui istungipäevad toimusid järjestikustel päevadel ning kaitsja viibis pidevalt

kohtusaalis. Selliseid kordi kohus tuvastas kaheksa: 01.02.2023, 08.02.2023, 20.04.2023,

24.05.2023, 30.05.2023, 17.11.2023, 18.01.2024, 16.05.2024. Kohus on seisukohal, et

järjestikustel istungipäevadel toimuvateks kohtuistungiteks pole asja tundval kaitsjal vaja

enam täiendavalt ettevalmistusi teha. Seetõttu arvab kohus eelmärgitud kuupäevadel

ettevalmistusele kulunud aja eest tasu, s.o 800 eurot mõistlike menetluskulude hulgast välja.

Samuti kuulub mahaarvamisele tasu ettevalmistuse ja kohtuistungil osalemise eest

04.04.2023, kokku 417 eurot. Selle päeva kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtu loal on

imumata kaitsja Roman Ippolitov. Mõistlikest kuludest tuleb maha arvata ka 23.05-

24.05.2023 sõidukulud 157,80 eurot. Nimelt nähtub menetluskulude nimekirjast, et seda kulu

on arvestatud topelt, nii see aga ei saa olla, sest arvestuses on välja toodud ka ööbimiskulud

xxx sel perioodil. Eelöeldu alusel loeb kohus mõistlikuks valitud kaitsja tasuks 14275,40

eurot.

Kuna kohus teeb K. S. suhtes õigeksmõistva otsuse, jäävad kõik K. S. menetluskulud riigi

kanda. Punktis 1 loetletud menetluskulu kanda OÜ Mirax Eesti arveldusarvele nr

EE802200221078412441 (Swedbank).

XVI. Asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

M. Matulevičaga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-4957 (V kd, tl 1-9) arestiti

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale M.

Matulevičale kuuluv:



sularaha 970 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), mis kaaluvad 28,14

grammi, ja kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP), mis kaaluvad 9,4 grammi,

neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett,

mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee), mis kaaluvad kokku 145,59

grammi.

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5853 (V kd, tl 13-25) arestiti

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatava M. Matuleviča ja

tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend

13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures.

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud konfiskeerimise asendusnõude täitmise

tagamiseks jätta eelpool nimetaud vallasasjad aresti alla. Prokurör on seejuures tuginenud

asjaolule, et M. Matuleviča sai ebaseaduslikust kanepi müümisest A. S. 1575 eurot, K.F.le

24,13 eurot, J. N.le 5 eurot, A.Z.ile 200 eurot, D. D.le 40 eurot ja A. Š. 2340 eurot, mistõttu

tuleb KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel M. Matulevičalt välja mõista kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 4184,13 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole M. Matuleviča vara ning M. Matuleviča ja tema abikaasa A. M.

ühisvara sellises mahus konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine

põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud, et M. Matuleviča oleks

müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges

M. Matulevičale esitatud süüdistust käsitlevas peatükis tõendatuks, et M. Matuleviča andis A.

Š. 40 grammi, K. M.ele 100 grammi, K.F.le 4,13 grammi, A. S. 10 grammi ja J. N.le 0,5

grammi kanepit.

Riigikohus on selgitanud, et narkootilise aine müügi kui kuriteoga saadud vara suuruse

kindlakstegemisel tuleb võrrelda isiku kuriteojärgset varalist seisundit sellega, milline olnuks

tema vara väärtus kuritegu toime panemata. Seetõttu ei saa narkootikume ostnud ja need siis

kallimalt edasi müünud isiku võimaliku kriminaaltulu hulka arvata kogu narkootilise aine

müügikäivet ja arvestada tuleb ka soetamiskulu, mida kandmata poleks toimepanija teeninud

narkootikumide hilisemalt edasimüügilt tulu, mis on arvatud tema võimaliku kuriteoga saadud

vara hulka (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12, 13). Seega tuleb kuriteoga

saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel arvesse võtta ka narkootilise aine

soetamiskulu.

M. Matuleviča kohtus antud ütluste kohaselt tõid talle kanepit ainult M. V. ja J. Markovićs

ning ta maksis M. V.le 11 eurot grammi eest. Kuivõrd M. Matuleviča ütlustes M. V.lt kanepi

ostmise kohta esines vastuolu kohtueelses menetluses antud ütlustega, mida M. Matuleviča ei

suutnud arusaadavalt selgitada, tuli M. Matuleviča ütlused M. V.lt kanepi ostmise kohta

tõendikogumist välja jätta. Seega ei saa M. Matuleviča enda ütlustest usaldusväärset infot

selle kohta, mis hinnaga ta kanepit omandas. Kohtuotsuse peatükis I jõudis kohus järeldusele,

et M. Matuleviča omandas kanepit G. Vadziselt. G. Vadzise ütluste kohaselt oli kanepi ühe

grammi hinnaks 8, 9 või 10 eurot olenevalt kogusest. Mida suurem oli ostetav kogus, seda

väiksem oli grammi hind (IXX kd, tl 34). M. Matuleviča ütluste kohaselt müüs ta kanepit

edasi hinnaga 20 eurot gramm ning A. Š. hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 190). A. S. on

kohtueelses menetluses antud ütlustes märkinud, et 0,25 grammi kanepit maksis 5 eurot, 0,5

grammi kanepit 10 eurot ja 1 gramm 20 eurot (XVII kd, tl 180). K.F. kohtueelses menetluses

antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, pool grammi 10 eurot (XVII kd, tl

162). J. N. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis ta 0,5 grammi kanepi eest 10

eurot (XVI kd, tl 114). A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot

(XVII kd, tl 13).

Kuna ei ole teada, missugused edasimüüdud kanepikogused oli M. Matuleviča omandanud

hinnaga 8 eurot gramm ja millised hinnaga 9 või 10 eurot gramm, tõlgendab kohus selle

süüdistatava kasuks ja arvestab, et M. Matuleviča ostis kanepit hinnaga 10 eurot gramm. Nii

A. Š. ja ka ülejäänud tunnistajad, kes M. Matulevičalt kanepit ostsid, märkisid, et ühe grammi

kanepi hind oli 20 eurot. Sama on väitnud ka M. Matuleviča, täpsustades vaid, et A. Š. müüs

ta kanepit hinnaga 15 eurot gramm. Samas oma ütlustes eelpool on M. Matuleviča märkinud,

et kokku müüs ta A. Š. 40 grammi kanepit ning esimesel korral, kui A. Š. tema akna alla tuli,

ta ei tundnud teda. Sel korral müüs talle 7 grammi hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 187).

A. Š. väitis, et tavapäraselt ostis ta korraga 2 grammi kanepit ja hinnaks oli 20 eurot gramm

(XVII kd, tl 13-15). Kuigi „tavapäraselt“ ostis A. Š. kanepit 2 grammi kaupa, ei välista see

esimesel korral suurema koguse, s.o 7 grammi ostmist. On eluliselt usutav, et ostes korraga nii

suure koguse, müüs M. Matuleviča seda odavama grammihinnaga, s.o 15 eurot gramm.

Ülejäänud kordade osas pole alust kahelda tunnistaja ütlustes, et ta ostis kanepit kahe grammi

kaupa. Kohtu hinnangul on aga ebausutav, et müües edaspidi A. Š. kanepit korraga nii

väikeses koguses nagu 2 grammi, müüs M. Matuleviča A. Š., kes pealegi oli M. Matulevičale

võõras inimene, kanepit soodsamalt kui teistele. Seetõttu lähtub kohus selles, et ülejäänud

kokku 33 grammi kanepit müüs M. Matuleviča A. Š. hinnaga 20 eurot gramm. Seega teenis

M. Matuleviča A. Š. kanepi müümisega kriminaaltulu 365 eurot ((7 x 15 – 7 x 10) + (33 x 20

– 33 x 10)).

Vähemalt 4,13 grammi kanepi müügis K.F.le teeni M. Matuleviča 41,3 eurot (4,13 x 20 –

4,13 x 10). 10 grammi kanepi müümisest A. S. teenis M. Matuleviča 100 eurot (10 x 20 – 10

x 10). 0,5 grammi kanepi müümisest J. N.le teenis M. Matuleviča 5 eurot (0,5 x 20 – 0,5 x

10). Küll aga pole kohtu hinnangul tõendatud, et M. Matuleviča kanepi edasiandmisest K.

M.ele kriminaaltulu teenis. Esiteks ei andnud K. M. üldse ütluseid selle kohta, et ta oleks

kanepit saanud M. Matulevičalt (XVI kd, tl 175-185). Kui teiste tunnistajate (nt A. Š., A.S.)

puhul on M. Matuleviča neile kanepi andmisega seonduvalt rääkinud oma ütlustes rahast, siis

K. M.e puhul mitte. M. Matuleviča on hoopis rõhutanud, et tegemist on tema lapselapsega ja

andis talle 100 grammi. Samuti on ta kogu käideldud kanepi koguse kohta ütlusi andes

märkinud „/…/ K.ile andsin 100 grammi, palju ma müüsin seal ja /…/“. Sellest järeldub, et

kui teistele isikutele M. Matuleviča müüs kanepit, siis K. M.ele andis ta seda tasuta või

vähemalt ei teeninud lapselapsele antud koguselt tulu.

Kokkuvõtvalt on tõendatud, et M. Matuleviča teenis kanepi müügist kriminaaltulu

kokku 511,3 eurot.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga

saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara

arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga

on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes

11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva

seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 831 lg 2 p 1 järgi kohaldab kohus käesoleva

paragrahvi lõikeid 1–12 vara suhtes, mis kuulub otsuse tegemise ajal kolmandale isikule, kui

see on omandatud täielikult või olulises osas toimepanija arvel, kingitusena või muul viisil

turuhinnast oluliselt soodsamalt. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva

seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses,

kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või

selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista

summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

M. Matulevičalt Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4957 arestitud 970 euro

sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud täielikult või osaliselt kuritegelikul teel

või et kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), kaks kollast värvi sõrmust

(pakend nr 2MMKP) või neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast

värvi kaelakett, mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee) on soetatud kuriteoga

saadud vara arvelt. Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud M.

Matuleviča ja tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluva televiisori LG mudel

55UN70003LA (pakend 13Raudtee) puhul ei saa samuti kindlalt väita, et see on soetatud

kuriteoga saadud vara arvel. Seetõttu ei kuulu need konfiskeerimisele KarS § 831 järgi.

Arvestades M. Matuleviča kanepi müügist teenitud kriminaaltulu, tuleb seega temalt

KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendusnõudena

välja mõista 511,3 eurot.

Arvestades M. Matuleviča poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-

4957 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla 970 eurost sularahast, mis on kantud

17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste

kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s, 511,3 eurot.

Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4957 arestitud vara, s.o



458,7 eurot sularaha, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



kollast värvi kaelakett, kahe kuloniga (pakend nr 1MMKP), mis kaaluvad 28,14

grammi, kaks kollast värvi sõrmust (pakend nr 2MMKP), mis kaaluvad 9,4 grammi,

neli kollast värvi sõrmust, üks kollast värvi käevõru ja üks kollast värvi kaelakett,

mille kinnitusel numbrid 585 (pakend nr 6Raudtee), mis kaaluvad kokku 145,59

grammi

tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada.

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud vara, s.o M. Matuleviča ja

tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend

13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel

aresti alt.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri

hoiulaos (hoiule võtmise akt nr 21ATH12138, 07.09.2021, XVII kd tl 186) ja narkootilised

ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja

psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus).

xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud:



pakendid, milles olid rohekat värvi taime osad (pakend nr 1Raudtee);



fooliumpakendid, milles olid rohelised taimeosad (pakend nr 4Raudtee).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. Matulevičale kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Samsung, mille IMEI xxx ja IMEI 2 xxx kahe SIM-kaardiga (pakend nr

5Raudtee);



kaks Zen SIM-kaarti numbritega xxx ja xxx (pakend nr 7Raudtee);



neli notariaallepingut numbritega 989, 754, 3290 ja 2421 ning 16.10.2019 üleandmise-

vastuvõtmise akt (pakend nr 8Raudtee);



mobiiltelefon Nokia (pakend nr 11Raudtee);



mobiiltelefon Huawei, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr 12Raudtee).

N. Simanega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-4956 arestiti kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Nadežda Simanele

kuuluv:



sularaha 330 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



kollast värvi metallist punase kiviga sõrmus;



televiisor Samsung mudel Bn68-03518W-01.

Prokurör on kohtuvaidluse kõnes taotlenud konfiskeerimise asendusnõude täitmise

tagamiseks jätta eelpool nimetaud vallasasjad aresti alla. Prokuröri hinnangul tuleb N.

Simanelt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamiseks riigi tuludesse 12722,60 eurot. Seejuures on prokurör tuginenud asjaolule, et N.

Simane sai ebaseaduslikust kanepi müümisest J. N.lt 500 eurot, Ks.F.lt 5340 eurot, S. B.ilt

420 eurot, D. D.lt 140 eurot, A. B. 300 eurot, A. Ž.lt 25 eurot, A. S.lt 368,60 eurot, K.F.lt

2159 eurot, A.Z.ilt 800 eurot, V. B.ilt 200 eurot, S. P. 20 eurot, D. K.ilt 160 eurot, I. R.lt 100

eurot, V. Z.ilt 80 eurot, A. I.ilt 840 eurot, A. Š.ilt 350 eurot, A. A.lt 480 eurot, G. M.ilt 20

eurot, A. B. 20 eurot, A. K.ilt 70 eurot, V. R. 20 eurot, L. L.ilt 20 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole N. Simane vara sellises mahus konfiskeerimise asendamise

tagamiseks aresti alla jätmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud,

et N. Simane oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on

märkinud. Kohus luges N. Simanele esitatud süüdistust käsitlevas peatükis tõendatuks, et N.

Simane müüs A. I.ile vähemalt 42 grammi, Ks.F.le vähemalt 6 grammi, H. Beksile vähemalt

0,6 grammi, S. B.ile vähemalt 21 grammi, A. B.ile vähemalt 15 grammi, K.F.le vähemalt 14,5

grammi, A.Z.ile vähemalt 40 grammi, D. K.ile vähemalt 8 grammi, I. R.le vähemalt 5

grammi; V. Z.ile vähemalt 1,5 grammi ja A. T.le 0,5 grammi kanepit.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr

1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel

arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. N. Simane kohtus antud ütluste kohaselt ostis

ta kanepit hinnaga 12 eurot gramm ja müüs hinnaga 20 eurot gramm (XVIII kd, tl 184). K.F.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, Marika (s.o

N. Simane) talle soodushinda ei teinud sõltumata kogusest (XVII kd, tl 161). Ks.F.

kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 0,5 grammi 10 eurot ja Marika talle

soodustust ei teinud, kui ta suurema koguse võttis (XVII kd, tl 153). A. I.i, S. B.i, A. B.i,

A.Z.i ja D. K.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot (XVII kd tl 23,

167, 29, 9, 11). I. R. kohtueelses menetluses 24.05.2021 antud ütluste kohaselt maksis 0,5

grammi kanepit 10 eurot (XVI kd, tl 138). H. Beksi kohtueelses menetluses 01.09.2021 antud

ütluste kohaselt andis N. Simane talle kanepit ilma rahata (XVIII kd, tl 70). V. Z.i kohtus

antud ütluste kohaselt ei tahtnud N. Simane kanepi eest kunagi raha. Nad sõbrustasid

üksteisega ja vahel viis tunnistaja N. Simanet poodi või tõi poest midagi lihtsalt niisama. Aga

mitte kanepi eest (XVII kd, tl 27, 29). A. T. kohtus antud ütluste kohaselt tõi ta N. Simanele

Türgist käekoti ning sai selle eest vastu 0,5 grammi kanepit. 0,5 grammi kanepit eest ta

midagi ei maksnud (XVII kd, tl 5).

Kokkuvõtvalt on N. Simane ja tunnistajate ütlustega tõendatud, et üldiselt müüs N. Simane

kanepit hinnaga 20 eurot gramm ja ostis hinnaga 12 eurot gramm. Seega on tõendatud, et

vähemalt 42 grammi kanepi müügist A. I.ile teenis N. Simane 336 eurot (840 – 504). Kuigi

Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt N. Simane talle suuremate koguste puhul

soodushinda ei teinud, kinnitab jälitustoimingu protokoll, et 11.02.2021 ostis Ks.F. 3 grammi

kanepit 50 euro eest (vt kohtuotsuse p 119). Kuivõrd ülejäänud kordadel ostis Ks.F. kanepit

väiksemates kogustes, loeb kohus tõendatuks, et vähemalt 6 grammi kanepi müügist Ks.F.le

teenis süüdistatav 38 eurot (50 + 60 – 6 x 12). Kuna H. Beksi sõnul andis N. Simane talle

kanepit tasuta ning H. Beksi puhul on tegemist N. Simane sugulasega, on kohtu hinnangul

usutav, et 0,6 grammi kanepi andmisest H. Beksile N. Simane tulu ei teeninud. Vähemalt 21

grammi kanepi müügist S. B.ile teenis N. Simane 168 eurot (21 x 20 – 21 x 12) ja vähemalt

15 grammi kanepi müügist A. B.ile 120 eurot (15 x 20 – 15 x 12). Kuigi K.F. kohtueelses

menetluses antud ütluste kohaselt N. Simane talle suuremate koguste puhul soodushinda ei

teinud, kinnitab jälitustoimingu protokoll, et 08.02.2021 ostis K.F. 12 grammi kanepit 210

euro eest (vt kohtuotsuse p 153). Kuivõrd teisel korral ostis K.F. kanepit väiksemas koguses

(2,5 grammi 50 euro eest), loeb kohus tõendatuks, et vähemalt 14,5 grammi kanepi müügist

K.F.le teenis süüdistatav 86 eurot (210 + 50 – 14,5 x 12). Vähemalt 40 grammi kanepi

müügist A.Z.ile teenis N. Simane 320 eurot (40 x 20 – 40 x 12); vähemalt 8 grammi müügist

D. K.ile 64 eurot (8 x 20 – 8 x 12) ja vähemalt 5 grammi kanepi müügist I. R.le 40 eurot (5 x

20 – 5 x 12). V. Z. on väitnud, et ta N. Simanele kanepi eest raha ei andnud ning ka N.

Simane on väitnud, et ta V. Z.ilt selle eest raha ei võtnud. A. T. on väitnud, et 0,5 grammi

kanepi eest tõi ta N. Simanele Türgist käekoti ning ka süüdistatav on kinnitanud, et tunnistaja

tõi talle koti ning tema andis tunnistajale pool grammi kanepit ilma rahata. Seega puuduvad

tõendid, et N. Simane oleks V. Z.ile ja A. T.le kanepi andmisest tulu teeninud.

Kokkuvõtvalt on tõendatud, et N. Simane teenis kanepi müügist kriminaaltulu kokku

1108 eurot.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga

saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara

arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga

on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes

11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva

seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva

seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses,

kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või

selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista

summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

N. Simanelt Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud 330 euro

sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud täielikult või osaliselt kuritegelikul teel

või et kollast värvi metallist punase kiviga sõrmus või televiisor (Samsung mudel Bn68-

03518W-01) on soetatud kuriteoga saadud vara arvelt. Seetõttu ei kuulu need

konfiskeerimisele KarS § 831 järgi. Arvestades N. Simane kanepi müügist teenitud

kriminaaltulu, tuleb seega temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendusnõudena välja mõista 1108 eurot.

04.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 69-74) kohaselt on vaatluse käigus tuvastatud

muuhulgas pakendis 1Jakobi oleva objekti (s.o sõrmus, mis on Tartu Maakohtu 16.07.2021. a

määrusega arestitud) kaal. Internetileheküljel tavid.ee on kulla grammi keskmise müügihinna

abil tuvastatud objektide kaalule vastav keskmine kulla müügihind. Aadressil tavid.ee on

tuvastatud, et 1 grammi kulla prooviga 585 kokkuostuhind on 27,29 eurot. Vaatluse käigus

tuvastati: vaadeldud sõrmus, mis oli pakendis 1Jakobi, kaalub 3,52 grammi. 3,52 grammi

kulla keskmine kokkuostu hind on 96,06 eurot.

08.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 75-76) kohaselt on vaadeldud 21.04.2021 xxx

läbiotsimisel leitud ja ära võetud televiisorit Samsung mudel BN68-03518W-01 (pakend nr

3Jakobi). Vaatluse käigus on hinnavaatlus.ee lehel sisestatud otsingulahtrisse televiisorite

mark ja mudel ning otsingu tulemusena leitud pakkumised. Televiisori Samsung mudel

BN68-03518W-01 puhul otsing tulemusi ei andnud. Seetõttu sisestati otsingulahtrisse teleri

nimi, ekraanitüüp ja suurus. Otsingu tulemusena leiti 3 pakkumist hindadega 724, 759 ja 875

eurot. Vaadeldud kuulutustes oli televiisori Samsung ekraanitüübiga LED LCD ja suurusega

55 tolli keskmine müügihind 786 eurot.

Arvestades N. Simane poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-

4956 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla:



sularaha 330 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



televiisor Samsung mudel Bn68-03518W-01.

Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4956 arestitud vara, s.o kollast

värvi metallist punase kiviga sõrmus, tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri

hoiulaos (07.09.2021. a hoiule võtmise akt nr 21ATH12140) ja narkootilised ained, mis on

jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seadus):

xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud digitaalkaal (pakend nr 4Jakobi), mis

on antud hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu.

xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid, mis on antud hoiule Lõuna

prefektuuri asitõendite lattu:



digitaalkaal (pakend nr Lolita3);



metalltops kaanega, milles oli 9 fooliumisse keeratud pakikest taimse puruga (pakend

nr Lolita4).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada N. Simanele kohtuotsuse jõustumisel mobiiltelefon

Samsung S10, mille IMEI 1: 35229113870942 ja IMEI2: 352230113870940 (pakend nr

5Jakobi) ja mis asub Lõuna prefektuuri hoiulaos.

K. Matulevičsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 687,60 eurot. Prokuröri hinnangul

sai K. Matulevičs ebaseaduslikust kanepi müümisest K.F.le 510 eurot, Ks.F.le 87,60 eurot, M.

P.ile 40 eurot, A. S. 50 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole K. Matulevičsilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas

menetluses ei ole tõendamist leidnud, et K. Matulevičs oleks müünud kanepit nii suures

koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges tõendatuks, et K.

Matulevičs müüs M. P.ile 2 grammi kanepit. K.F.le, Ks.F.le ja A. S. kanepi müümine

tõendamist ei leidnud.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr

1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel

arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. M. P.i ütluste kohaselt maksis 1 gramm

kanepit 20 eurot (XVII kd, tl 18-19). K. Matulevičsi ütluste kohaselt ostis ta kanepit hinnaga

6-7 eurot gramm (XVIII kd, tl 176, 179). Kuna ei ole teada, kas K. Matulevičsi ostetud kanep,

mille ta M. P.ile edasi müüs maksis 6 või 7 eurot gramm, tõlgendab kohus kahtluse

süüdistatava kasuks ja arvestab, et see maksis 7 eurot gramm. Seega teenis K. Matulevičs 1

grammi kanepi müügist vähemalt 13 eurot. Kokku müüs K. Matulevičs M. P.ile 2 grammi

kanepit, mistõttu teenis ta kriminaaltulu kokku 26 eurot.

Seega tuleb K. Matulevičsilt mõista KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 26 eurot.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri

hoiulaos ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus:

narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus):

21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud, pruuni ja rohelist värvi

taimepuru, millel tubakale ja kanepile iseloomulik lõhn (pakend nr 3Võru5), mis on antud

hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu.

J. Markovićsiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel J. Markovićsilt välja

mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 150 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole J. Markovićsilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas

menetluses ei ole tõendamist leidnud, et J. Markovićs oleks toimepandud kuriteoga tulu

teeninud. G. Vadzise ütluste kohaselt tema J. Markovićsile Lätist Eestisse M. Matulevičale

kanepi vedamise eest midagi ei maksnud. Kanepi vedamise eest andis J. Markovićsile ainult

kanepit. Seda ta ei tea, kas M. Matuleviča kanepi toomise eest J. Markovićsile midagi maksis

(IXX kd, tl 32). J. Markovićsi ütluste kohaselt sai ta kanepi Lätist Eestisse M. Matulevičale

viimise eest 2 grammi kanepit ühe korra pealt. Tarvitas seda kanepit ise. Kellelegi kasumi

teenimise eesmärgil kanepit ei müünud. M. Matuleviča talle kanepi transportimist kuidagi ei

hüvitanud. Narkootilise aine transpordi eest talle raha ei makstud (IXX kd, tl 26). M.

Matuleviča on kohtus antud ütlustes samuti kinnitanud, et tema J. Markovićsile midagi ei

maksnud ja kanepit talle ei andnud (XVIII kd, tl 187). Seega ei ole J. Markovićs, G. Vadzis

ega ka M. Matuleviča kinnitanud, et J. Markovićsile oleks kanepi Lätist Eestisse M.

Matulevičale viimise eest keegi raha maksnud. Puuduvad ka muud tõendid, mis seda

kinnitaks. Kuna tõendatud ei ole, et J. Markovićs oleks kuriteo toimepanemisega

kriminaaltulu teeninud, ei ole põhjendatud temalt rahasummat KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja mõista.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid ja narkootiline aine, mis on jäetud

peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seadus):



kolm kile sisse mässitud fooliumpakki, milledes rohelist värvi taimeosad (pakend nr

1Golf).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada J. Markovićsile kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (06.08.2021. a hoiule võtmise akt, XVII kd

tl 209):



musta kaitsekorpusega mobiiltelefon Huawei P20 lite, mille IMEI 1

863411041604591 ja IMEI 2 863411041640603 (pakend nr 3Golf);



sinise-valge värvusega jope (pakend nr 4Golf).

28.06.2021. a eseme üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tagastati Vasilijs Markovičsile

raadiojaam ja sõiduauto VW Golf registreerimisnumbriga xxx koos süütevõtmega.

A. M. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega nr 1-21-5853 arestitud vara, s.o M. Matuleviča ja

tema abikaasa A. M. ühisvara hulka kuuluv televiisor LG mudel 55UN70003LA (pakend

13Raudtee), mis asub kriminaalasja materjalide juures, vabastada kohtuotsuse jõustumisel

aresti alt.

A. M. seotud asitõendeid ei ole.

S. Baškerega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-4967 (V kd, tl 76-84) arestiti

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale S. Baškerele

kuuluv:



sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narko- ja organiseeritud kuritegude

talituse menetleja määrusega PPA tagatiste kontole nr EE932200221023778606

Swedbank AS-s;



kollast värvi metallist kaelakett (pakend 1SBKP), kollast värvi metallist kivikestega

kõrvarõngad (pakend 2SBKP), kollast värvi metallist kivikestega sõrmus (pakend

3SBKP) ja hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP).

Määrusega määrati seada esimesele vabale järjekohale kohtulik hüpoteek Eesti Vabariigi

kasuks konfiskeerimise asendamise tagamiseks summas 4600 eurot S. Baškerele kuuluvale

korteriomandile Valga, Võru 34-5 (korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 2067440;

katastritunnus 85401:008:1300).

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud konfiskeerimise asendusnõude täitmise tagamiseks jätta

aresti alla arestitud vara ja kohtulik hüpoteek. Prokuröri hinnangul tuleb S. Baškerelt KarS §

831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi

tuludesse 34659,80 eurot. Seejuures on prokurör tuginenud asjaolule, et S. Baškere sai

ebaseaduslikust kanepi müümisest A. S.lt 5428,80 eurot, K.F.lt 23306 eurot, A. Z. 780 eurot,

A. Š.ilt 60 eurot, Ks.F.lt 3200 eurot, M. P.ilt 1325 eurot ja A.Z.ilt 560 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole S. Baškere vara sellises mahus konfiskeerimise asendamise

tagamiseks aresti alla jätmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole tõendamist leidnud,

et S. Baškere oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör süüdistuskõnes on

märkinud. Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere andis A. S. vähemalt 0,75 grammi, K.F.le

vähemalt 22 grammi, G. M.ile 0,5 grammi, A. Ž.le vähemalt 2 grammi, A. Š. 2 grammi,

Ks.F.le vähemalt 1,25 grammi, M. P.ile vähemalt 14,5 grammi ja A.Z.ile vähemalt 18 grammi

kanepit. See teeb edasiantud kanepi koguseks vähemalt 61 grammi.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr

1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel

arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. S. Baškere keeldus kohtuistungil ütluste

andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. 22.04.2021 antud

ütlustes on S. Baškere avaldanud, et ostis kanepit hinnaga 7 ja 8 eurot gramm ning edasi müüs

hinnaga 15 eurot gramm (XVIII kd, tl 78, 79). 27.08.2021 antud ütlustes on S. Baškere kanepi

hindade osas märkinud, et A. S. võttis temalt 5 eurot, ehk 0,25 grammi kanepi võlgu ja 10

euro eest 0,5 grammi kanepit. G. M.ile andis 0,5 grammi kanepit selle eest, et ta tuli appi

mööblit vedama. A.Z. võttis 2-3 korda 3 grammi 50 euro eest ja võttis ka 0,5 ja 1 grammi

kaupa. Ks.F. ostis 5 euro ehk 0,25 ja 10 euro ehk 0,5 grammi kaupa. Sellel ülekuulamisel on

S. Baškere täpsustanud, et kanepit ostis ta alati hinnaga 7 eurot gramm ning müüs edasi

hinnaga 20 eurot gramm (XVIII kd, tl 86, 87). A. S. on kohtueelses menetluses antud ütlustes

märkinud, et 0,25 grammi kanepit maksis 5 eurot ja 0,5 grammi kanepit 10 eurot (XVII kd, tl

180). K.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit 20 eurot, 3

grammi eest maksis tavaliselt 50, vahel ka 60 eurot (XVII kd, tl 162-163). G. M.i ütluste

kohaselt ta mäletas, et käis S. Baškeret aitamas, kuid ei mäleta, kas kanepit sai (XVII kd, tl

16). A. Ž. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis ta poole grammi kanepi eest

10 eurot (XVI kd, tl 121-125). A. Š.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm kanepit

20 eurot (XVII kd, tl 14). Ks.F. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt maksis 0,5

grammi 10 eurot (XVII kd, tl 154). M. P.i kohtus antud ütluste kohaselt maksis 1 gramm

kanepit 20 eurot, 0,5 grammi 10 eurot (XVII kd, tl 18-19). A.Z.i kohtus antud ütluste kohaselt

maksis kanep 20 eurot 1 gramm (XVII kd, tl 9-10).

Kokkuvõtvalt on S. Baškere seega tunnistanud, et ta ostis kanepit hinnaga 7 eurot gramm. S.

Baškere on 22.04.2021 antud ütlustes väitnud, et müüs kanepit hinnaga 15 eurot gramm ja

27.08.2021 antud ütlustes, et hinnaga 20 eurot gramm. Kuivõrd isikud, kes S. Baškerelt

kanepit ostsid, on kinnitanud, et 1 gramm kanepit maksis 20 eurot, tuleb kohtu hinnangul

aluseks võtta, et S. Baškere müüs kanepit hinnaga 20 eurot gramm, nagu ta 27.08.2021 antud

ütlusteski väitis.

Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere müüs A. S. vähemalt 0,75 grammi kanepit. Kuivõrd S.

Baškere ütluste kohaselt võttis A. S. 0,25 grammi kanepit võlgu ja maksis vaid 0,5 grammi

kanepit eest, on tõendatud, et A. S.lt sai S. Baškere 10 eurot. Kohus luges tõendatuks, et

K.F.le andis S. Baškere kokku 22 grammi kanepit, s.o 32 korral 0,5 grammi ja kahel korral 3

grammi. Kuivõrd K.F. on väitnud, et 3 grammi eest maksis ta tavaliselt 50 eurot ning ka S.

Baškere on oma ütlustes tunnistanud, et 3 grammi müüs ta hinnaga 50 eurot, on tõendatud, et

K.F.lt sai S. Baškere kokku vähemalt 420 eurot (320+100). G. M.i ja S. Baškere ütlused ei

tõenda, et S. Baškere G. M.ilt üldse kanepi eest raha sai. A. Ž.le müüdud 2 grammi kanepi

eest sai S. Baškere 40 eurot ja A. Š. müüdud 2 grammi kanepi eest 40 eurot. Ks.F.le müüdud

1,25 grammi kanepi eest sai S. Baškere 25 eurot ning M. P.ile müüdud 14,5 grammi kanepi

eest vähemalt 290 eurot. Kuigi A.Z. on oma ütlustes vaid märkinud, et 1 gramm kanepit

maksis 20 eurot, on S. Baškere märkinud, et 3 grammi müüs ta A.Z.ile hinnaga 50 eurot.

Kohus luges tõendatuks, et S. Baškere müüs A.Z.ile vähemalt 18 grammi kanepit, s.o 9 korral

1 grammi ja 3 korral 3 grammi. Seega sai S. Baškere A.Z.ilt kanepi eest kokku vähemalt 330

eurot (9x20 + 3x50).

S. Baškere sai kanepi ostjatelt 61 grammi kanepi müümise eest kokku vähemalt 1155 eurot. S.

Baškere müüs kanepit hinnaga 7 eurot gramm, mistõttu kulus S. Baškerel selle koguse kanepi

soetamiseks 427 eurot. Seega teenis S. Baškere kanepi müügist kriminaaltulu kokku 728

eurot.

KarS § 831 lg 1 kohaselt konfiskeerib kohus tahtliku süüteoga saadud vara, kui see kuulub

otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale. Sama paragrahvi lg 11 kohaselt on süüteoga

saadud vara käesoleva paragrahvi tähenduses süüteoga otseselt saadud vara ja sellise vara

arvel omandatu. KarS § 831 lg 12 kohaselt kui süüteoga saadud vara on segunenud muu varaga

on tegemist osaliselt süüteoga saadud varaga. Osaliselt süüteoga saadud vara loetakse lõikes

11 sätestatud ulatuses süüteoga saadud varaks, mille konfiskeerimine asendatakse käesoleva

seadustiku §-s 84 sätestatud korras. KarS § 84 kohaselt kui süüteoga saadud vara käesoleva

seadustiku § 831 tähenduses või kuriteoga saadud vara käesoleva seadustiku § 832 tähenduses,

kuriteo toimepanemise vahend või kuriteo vahetu objekt on võõrandatud, ära tarvitatud või

selle äravõtmine pole muul põhjusel võimalik või otstarbekas, võib kohus välja mõista

summa, mis vastab konfiskeerimisele kuuluva vara väärtusele.

S. Baškerelt kahtlustatavana kinnipidamisel ära võetud ehted (pakendid 1SBKP, 2SBKP,

3SBKP ja 4SBKP) ning elukoha läbiotsimisel leitud sularaha 20 eurot arestiti Tartu Maakohtu

16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967. Sularaha puhul ei saa kindlalt väita, et see on saadud

kuritegelikul teel või et ehted on soetatud kuritegeliku vara arvelt. Seetõttu ei kuulu need

konfiskeerimisele KarS § 831 järgi. Arvestades S. Baškere kanepi müügist teenitud

kriminaaltulu, tuleb temalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendusnõudena välja mõista 728 eurot.

04.06.2021. a vaatlusprotokolli (XIV kd, tl 69-74) kohaselt on vaatluse käigus tuvastatud

muuhulgas pakendites 1SBKP, 2SBKP, 3SBKP, 4SBKP olevate objektide (s.o esemed, mis

on Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega arestitud) kaal. Internetileheküljel tavid.ee on

kulla grammi keskmise müügihinna abil tuvastatud objektide kaalule vastav keskmine kulla

müügihind. Aadressil tavid.ee on tuvastatud, et 1 grammi kulla prooviga 585 kokkuostuhind

on 27,29 eurot. Vaatluse käigus tuvastati:



Vaadeldud kaelakett, kõrvarõngad ja sõrmus, mis olid pakendites vastavalt 1SBKP,

2SBKP ja 3SBKP, kaaluvad 60,77 grammi. 60,77 grammi kulla keskmine

kokkuostuhind on 1658,41 eurot.



Vaadeldud sõrmus, mis oli pakendis 4SBKP, kaalub 3,86 grammi. 3,86 grammi kulla

keskmine kokkuostuhind on 105,34 eurot.

Arvestades S. Baškere poolt teenitud kriminaaltulu suurust ning kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-

4967 arestitud vara väärtust, on kohtu hinnangul põhjendatud jätta kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla:



kahtlustatavale S. Baškerele kuuluv sularaha 20 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a

narko- ja organiseeritud kuritegude talituse menetleja määrusega PPA tagatiste

kontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-s;



hõbedast värvi metallist punase kiviga sõrmus (pakend 4SBKP).

Ülejäänud Tartu Maakohtu 16.07.2021. a määrusega nr 1-21-4967 arestitud vara tuleb

kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada. Pakendites 1SBKP, 2SBKP ja 3SBKP olnud

kaelakeed, kõrvarõngaid ja sõrmust ei ole vaatluse käigus eraldi kaalutud ega nende väärtust

eraldi välja arvutatud. Kõigi neis pakendites olevate esemete kuriteoga saadud vara

konfiskeerimise asendamise tagamiseks aresti alla jätmine ei oleks proportsionaalne

(vaatlusprotokollist nähtuv esemete väärtus ületaks tunduvalt kuriteoga saadud vara väärtust).

Teadmata eraldiseisvalt nende esemete väärtust, ei ole kohtul võimalik neid osaliselt aresti

alla jätta. Kohtuotsuse jõustumisel tuleb tühistada ka S. Baškerele kuuluvale korteriomandile

xxx (korteriomandi kinnistusregistri registriosa nr 2067440; katastritunnus 85401:008:1300)

Eesti Vabariigi kasuks konfiskeerimise asendamise tagamiseks seatud kohtulik hüpoteek

summas 4600 eurot.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri

hoiulaos (07.09.2021. a hoiule võtmise akti nr 21ATH12142) ja narkootilised ained, mis on

jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus: narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete

ning nende lähteainete seadus):

21.04.2021 xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud asitõendid, mis on antud

hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu:



valget värvi plastikust jäätisekarp lätikeelsete kirjetega, milles sees läbipaistev kilekott

(pakend nr 1Võru5);



klaaspurk (pakend nr 2Võru5);



ilma kaaneta halli värvi töökorras digitaalkaal (pakend nr 7Võru5);



kaks ilma patareideta digitaalkaalu, millest ühel puudub kaas (pakend nr 10Võru5).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada S. Baškerele kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



tumehalli värvi korpusega mobiiltelefon LG, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend

5SBKP);



ruudulise paberiga märkmik, millel käsikirjalised märkmed (pakend nr 8Võru5).

M. V.ga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes märkinud, et M. V.lt tuleb KarS § 831 lg 1 ja lg 3 ning § 84 alusel

välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 50000 eurot.

Kuna kohus mõistab M. V. talle esitatud süüdistuses õigeks, puudub ka kuriteoga saadud vara,

mida konfiskeerida või mille konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse summa välja

mõista.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada M. V.le kohtuotsuse jõustumisel järgmised asitõendid,

mis 20.07.2021. a Läti Vabariigis xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära ja mis

asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Xiaomi Redmi Note 8 Pro (pakend nr A18 0176375);



mobiiltelefon Huawei P20 (pakend nr A18 0176374).

G. Vadzisega seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes märkinud, et G. Vadziselt tuleb KarS § 831 lg 1 ja lg 3 ning § 84

alusel välja mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 50000

eurot.

Kohus prokuröri käsitlusega ei nõustu. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tõendamist leidnud,

et G. Vadzis oleks teeninud nii suurt kriminaaltulu. G. Vadzise ütluste kohaselt müüs ta M.

Matulevičale kanepit hinnaga 8, 9 või 10 eurot gramm. Hind sõltus kogusest – mida suurem

kogus, seda odavam. Raha, mille ta kanepi eest sai, andis edasi inimesele, kellele see kanep

kuulus. See inimene andis kanepi ilma rahata ja Mollija andis pärast raha. Kohtu küsimusele,

et mida tähendab G. Vadzise varasem vastus, et ta sõitis xxx linna 10.03. M. Matuleviča

juurde, et sellest kanepi kogusest mida viis J. Markovićs, võtta endale kanepit, vastas G.

Vadzis, et see tähendab, et teenitud kanepit. Edasi on G. Vadzis vastanud jaatavalt kohtu

küsimusele „Kas saan õigesti aru, et teie saite vahendamise eest tasu ainult kanepis?“ G.

Vadzise sõnul võttis ta ühe korra eest endale tasuks 5 või 10 grammi kanepit. Lisaks on G.

Vadzis tunnistanud, et oli kordi, kui ta sellest rahast, mida M. Matuleviča müügi eest sai ja

talle edastas, võttis endale kütuse jaoks raha. Seda ei olnud palju, 50 eurot. Samuti sai ta

vahendamise tõttu osta endale kanepit odavamalt, s.o hinnaga, millega andis seda edasi (IXX

kd, tl 34-37). Teiste isikute ütlustest ega kirjalikest tõenditest ei selgu, kas või kui palju G.

Vadzis võis kanepi omandamise ja edasi andmise eest tulu teenida.

Seega kokkuvõtvalt selgub G. Vadzise ütlustest, et raha, mille ta M. Matulevičalt kanepi eest

sai, andis ta edasi isikule, kelle käest ta kanepit hankis. Kanepi vahendamise eest ta rahas tasu

ei saanud – sai selle eest ainult enda jaoks mõned grammid kanepit ning võimaluse osta

kanepit turuhinnast madalamalt. Kuigi G. Vadzis on tunnistanud, et võttis endale rahast, mille

sai kanepit eest M. Matulevičalt ja pidi edasi andma kanepi andnud isikule, 50 eurot

kütuseraha, ei saa sedagi pidada kuriteoga saadud varaks. Nagu eelnevalt märgitud, peab

Riigikohtu praktika kohaselt KarS § 831 sisustamisel üldjuhul lähtuma n-ö majanduslikust

varamõistest ehk isiku vara kui terviku väärtuse muutumisest süüteo toimepanemise

tulemusel. Saadud vara KarS § 831 mõttes tähendab seega isikule kuuluva vara väärtuse

suurenemist. Otsustamaks, kas ja millises ulatuses on isik süüteoga KarS § 831 mõttes vara

saanud, tuleb üldjuhul võrrelda tema varalist seisundit (vara väärtust) pärast süütegu sellega,

milline olnuks see seisund siis, kui süütegu poleks toime pandud. Vähemalt teatud juhtudel ja

ulatuses peab süüteoga saadud vara kindlakstegemisel arvesse võtma ka selle vara saamiseks

tarvilikku kulu (RKKK 21.09.2023. a määrus nr 1-23-1269, p 12). Kuivõrd G. Vadzise ütluste

kohaselt oli kanep tema jaoks ühes peatuses peidetud ning kanepi nii otse M. Matulevičale kui

ka J. Markovićsile üle andmiseks toimusid Lätis ühe tee peal, eeldas nii kanepi kättesaamine

kui ka üle andmine G. Vadzise poolt auto kasutamist. Kohtule ei ole aga teada, kui suuri

kulutusi kütuse ostmiseks pidi G. Vadzis tegema, et kanep peatusest ära tuua ja et sõita M.

Matuleviča või J. Markovićsiga kokkulepitud kohtumispaika. Seega ei ole välistatud, et kogu

raha, mille G. Vadzis endale võttis, kuluski kanepi vahendamiseks tehtavate autosõitude

käigus ära ning tulu G. Vadzis ei saanud. KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses

kõrvaldamata kahtlus tõlgendada süüdistatava kasuks.

Seega ei ole põhjendatud mõista G. Vadziselt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks rahasummat riigi tuludesse.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada G. Vadzisele kohtuotsuse jõustumisel järgmised

asitõendid, mis 20.07.2021. a Läti Vabariigis xxx kinnistul läbiotsimise käigus leiti ja võeti

ära ja mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos:



mobiiltelefon Nokia5 TA-1053 (pakend nr 867423);



mobiiltelefon Nokia 6300 (pakend nr A18 0176372).

Lo. S. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Tartu Maakohtu 02.09.2021. a määrusega kriminaalasjas nr 1-21-5852 (V kd, tl 32-39) arestiti

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamise tagamiseks kahtlustatavale Lo.S.le kuuluv:



sularaha 60 eurot, mis on kantud 17.05.2021. a narkokuritegude talituse menetleja

määrusega PPA tagatiskontole nr EE932200221023778606 Swedbank AS-is;



kaks paari kõrvarõngaid ja kaks sõrmust kaaluga 25,20 grammi (pakend KPLolita 1),

mis asuvad kriminaalasja materjalide juures.

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud eelpool nimetatud arestitud vallasasjad aresti alt

vabastada. Kohtukoosseis sellega nõustub. Kuna kohus mõistab Lo. S. talle esitatud

süüdistuses õigeks, tuleb käesoleva kohtuotsuse jõustumisel Tartu Maakohtu 02.09.2021. a

määrusega nr 1-21-5852 arestitud Lo. S. kuuluv vara aresti alt vabastada.

Lo. S. seotud asitõendeid ei ole.

H. Beksiga seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes taotlenud KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja mõista H. Beksilt

kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 330 eurot. Prokuröri

hinnangul sai H. Beks ebaseaduslikust kanepi müümisest R. R.ilt 40 eurot, B. B. 40 eurot,

Ks.F.lt 20 eurot, S. P.ilt 60 eurot, K.F.lt 120 eurot, A. S.lt 50 eurot.

Kohtu hinnangul ei ole H. Beksilt sellise rahasumma kuriteoga saadud vara konfiskeerimise

asendamiseks riigi tuludesse välja mõistmine põhjendatud. Käesolevas menetluses ei ole

tõendamist leidnud, et H. Beks oleks müünud kanepit nii suures koguses nagu prokurör

süüdistuskõnes on märkinud. Kohus luges tõendatuks, et H. Beks müüs R. R.ile 1,5 grammi

kanepit. B. B., Ks.F.le, S. P.ile, K.F.le ja A. S. kanepi müümine tõendamist ei leidnud.

Nagu eelnevalt märgitud, tuleb Riigikohtu praktika kohaselt (RKKK 21.09.2023. a määrus nr

1-23-1269, p 12, 13) kuriteoga saadud vara ehk kriminaaltulu suuruse kindlaks tegemisel

arvesse võtta ka narkootilise aine soetamiskulu. H. Beks keeldus kohtus ütluste andmisest,

mistõttu avaldati tema kohtueelses menetluses antud ütlused. H. Beksi on antud ütlustes

kanepi edasiandmist eitanud ning on üksnes väitnud, et sai 2-3 korral N. Simane käest 0,2

grammi kaupa oma tarbeks suitsetamiseks kanepit ning on endale suitsetamiseks kanepit

ostnud ka Lätist interneti kaudu. Hinda, millega ta interneti kaudu kanepit soetas, ei ole H.

Beks avaldanud (XVIII kd, tl 61-73). R. R.i 08.11.2023. a kohtuistungil antud ütluste kohaselt

ei ole ta H. Beksilt kanepit omandanud, kuid nad on koos kanepit suitsetanud. Seega ei selgu

ka R. R.i ütlustest kanepi hinna kohta midagi (XVII kd, tl 169-170). Ainsana saab järeldada

19.07.2021. a jälitustoimingu protokollis fikseeritud pealtkuulatud kõnedest, et R. R. omandas

H. Beksilt kolmel korral 10 euro eest 0,5 grammi kanepit (vt kohtuotsuse p 550-551). Küll

aga ei ole teada, mis hinnaga oli H. Beks eelnevalt omandanud kanepi, mille ta R. R.ile edasi

müüs. Seetõttu ei ole teada, kas H. Beks kanepi müümisest üldse kriminaalset tulu teenis.

KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus tõlgendada

süüdistatava kasuks.

Seega ei ole põhjendatud mõista H. Beksilt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel välja kuriteoga

saadud vara konfiskeerimise asendamiseks rahasummat riigi tuludesse.

KarS § 83 lg 1 ja § 191 alusel konfiskeerida asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri

hoiulaos ja narkootilised ained, mis on jäetud peale ekspertiisi EKEI keemiaosakonda (alus:

narkootiliste- ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus):

xxx toimetatud läbiotsimise käigus leitud ja ära võetud üks pott, milles oli kanepitaim (pakend

KUP12-1), mis on antud 07.09.2021. a hoiule Lõuna prefektuuri asitõendite lattu (IV kd, tl

119).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel kuuluvad tagastamisele H. Beksile kohtuotsuse jõustumisel

järgmised asitõendid, mis asuvad Lõuna prefektuuri hoiulaos (IV kd, tl 119):



mobiiltelefon NOKIA 3310, mille IMEI 1 xxx ja IMEI 2 xxx (pakend nr KP BEKS2);



mobiiltelefon Samsung (pakend KUP1);



mobiiltelefon iPhone A1387 (pakend KUP6).

K. S. seotud asitõendid ja konfiskeerimisele kuuluv vara

Prokurör on süüdistuskõnes märkinud, et K. S. tuleb KarS § 831 lg 1 ning § 84 alusel välja

mõista kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse 10 eurot. Kuna

kohus mõistab K. S. talle esitatud süüdistuses õigeks, puudub ka kuriteoga saadud vara, mida

konfiskeerida või mille konfiskeerimise asendamiseks riigi tuludesse summa välja mõista.

K. S. seotud asitõendeid ei ole.

Kriminaalasja lisad:

1. Paberümbrik, milles neli DVD-plaati, milleks on:

5) DVD-plaat reg. nr 07.01.2021 3.2-1/334-1, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.10.2020 – 08.12.2020. (R.B.)

6) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.11.2020 – 20.01.2021. (K.M.)

7) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 19.11.2020 – 22.01.2021. (K.M.)

8) DVD-plaat reg. nr 05.02.2021 3.2-1/334_2, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 19.11.2020 – 14.01.2021. (K.M.)

2. Paberümbrik, milles seitse DVD-plaati, milleks on:

8) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021, 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud

stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul 07.02.2021 – 07.02.2021. (Hendriks

Beks)

9) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 14.11.2020 – 08.03.2021. (Hendriks Beks)

10) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 09.11.2020 – 21.04.2021. (Hendriks Beks)

11) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 26.10.2020 – 25.03.2021. (Mollija Matuleviča)

12) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 05.01.2021 – 05.01.2021. (Nadežda Simane)

13) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 09.12.2020 – 21.04.2021. (Nadežda Simane)

14) DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud

kõned originaalkujul ajavahemikul 16.11.2020 – 21.03.2021. (M.V.)

3. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

09.12.2020-21.04.2021. (Nadežda Simane)

4. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat 27.08.2021 reg nr

STR2122101546, millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul

ajavahemikul 18.11.2020-19.03.2021. (Nadežda Simane ja Hendriks Beks)

5. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

09.12.2020-21.04.2021. (Nadežda Simane)

6. Paberümbrik, milles üks DVD-plaat, milleks on DVD-plaat reg. nr 05.05.2021 3.2-1/334-3,

millel protokollis väljatoodud stenografeeritud kõned originaalkujul ajavahemikul

11.11.2020-20.04.2021. (M.V.)

Elektroonilistelt andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailide, raportfailide,

analüüsitud failide ja jäädvustatud fotode edasine hoidmine PPA Keskkriminaalpolitsei

andmehoidlas ei ole vajalik ega otstarbekas. Kuna kriminaalmenetluses kopeeritud andmete

näol on tegemist väärtusetute andmetega KrMS § 126 lg 3 p 4 tähenduses, tuleb PPA

Keskkriminaalpolitsei andmehoidlas hoiul olevad digitaalsete asitõendite elektroonilistelt

andmekandjatelt/sidepidamisvahenditelt saadud koopiafailid, raportfailid, analüüsitud failid ja

jäädvustatud fotod hävitada (kustutada).

/allkirjastatud digitaalselt/

Annemarie Gerassimov

Ülle Oras

Helju Hõbe

Kohtunik

rahvakohtunik

rahvakohtunik