2-25-1459/9 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Nele Seping

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Paide

Tsiviilasja number

2-25-1459

Tsiviilasi

KK hagiavaldus WW vastu elatise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: KK (isikukood XXX), seaduslik esindaja CC

Kostja: WW (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista WW-lt KK kasuks elatis alates 19.02.2025 kuni KK täisealiseks saamiseni (so

kuni xx.xx.xxxx) välja elatis

287,72 eurot kuus

(272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (kolm

protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – (50% lapsetoetusest, mis tagaseljaotsuse

seisuga on 40 eurot). Elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2024),

lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse §

101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17

lg 3 esimene lause ja § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

3. Välja mõista WW-lt KK kasuks elatis perioodi 01.01.2025-18.02.2025 eest 472,68 eurot.

Summa tuleb tasuda CC arveldusarvele x SEB Pangas, selgitus: „elatis KK-le“.

4. Elatis tuleb tasuda iga kalendrikuu eest ette iga kuu 10. kuupäevaks CC arveldusarvele nr x

SEB Pangas, selgitus: „elatis KK-le“.

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hagejad võivad kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsuse peale esitada kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse

kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kaja

ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse või

kaja.

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. KK (edaspidi ka hageja) esitas 27.01.2025 (täpsustas 30.01.2025) Pärnu Maakohtule

hagi WW (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja alates

01.01.2025 elatise seadusjärgses miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja hageja ülalpidamises.

2. Kohus kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kirjaliku

vastuse tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega

rahuldada. Hagimaterjalid ja hagiavalduse menetlusse võtmise määrus on kostjale kätte

toimetatud isiklikult allkirja vastu 04.02.2025. Kostja, kellele kohus on määranud

kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Hageja taotles

hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu määratud

tähtajaks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud.

Hageja on palunud mõista elatise välja seadusjärgses miinimummääras. Perekonnaseaduse

(PKS) § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel

arvutatud summa. Viidatud sätete järgi arvutatakse elatist järgmiselt. Kõigepealt on igakuise

elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida

indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta

tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks

eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm

protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga

muutusele iga aasta 1. aprillil. Järgmiseks tuleb arvestada ka seda, et vanem ei pea andma

ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere

toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole

lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Kui

laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus,

vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui

vanem on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste

elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei

vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.

4. Kohus leiab, et hagis esitatud asjaolud ja nõude õiguslik põhjendus on piisavad tagaseljaotsuse

tegemiseks. Seetõttu rahuldab kohus hagi.

Statistikaameti andmete kohaselt on 1. aprilli seisuga tarbijahinnaindeksi muutus võrreldes 2023

aastaga 9,2%. Seega on alates 2024 aprillist elatise baassumma 249,78 × 9,2% = 272,76 eurot.

2023 keskmine brutokuupalk oli 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot ja seega on alates

01.04.2024 elatise miinimummäär 287,72 eurot.

Kohus arvestab elatise suuruse kindlaksmääramisel, et miinimumelatisest tuleb PKS § 101 lg 5

järgi maha arvata lastele makstavad toetused. Esitatud asjaolude kohaselt saab hageja ema toetusi

hageja eest 80 eurot.

Eeltoodust tulenevalt on alates 01.01.2025 kostjalt hageja kasuks väljamõistetava elatise suurus

287,72 eurot (327,72-40). Kui muutub mõni elatise arvestamise aluseks olev asjaolu, muutub

vastavalt ka elatise suurus.

5. PKS § 108 järgi õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist.

Hageja palub elatise välja mõista alates 01.01.2025.

6. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava

osata.

7. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise

korra. Elatis tuleb kanda iga kuu ette hageja seadusliku esindaja kontole. Makserekvisiidid

nähtuvad otsuse resolutsioonist.

8. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

9. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Nele Seping

kohtunik