2-24-3207/17 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-3207

Kohtuasi

Tallinna kohtutäitur Hille Kudu avaldus D.E

mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise

keelamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

D.E määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (registrikood

16037554), lepinguline esindaja kohtutäituri abi Kädi

Pekkermann

Puudutatud isik I (võlgnik) D.E (isikukood XXX)

Puudutatud isik II (sissenõudja) T.Y (isikukood XXX),

seaduslik esindaja F.K

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 09.12.2024 määrus ja saata tsiviilasi maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

3. Rahuldada D.E määruskaebus.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva määruse peale ei saa esitada määruskaebust.

2-24-3207

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Tallinna kohtutäitur Hille Kudu (avaldaja, kohtutäitur) esitas 26.02.2024 Harju Maakohtule

avalduse D.E (võlgnik, puudutatud isik I) mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja

andmise keelamiseks.

Avalduse kohaselt algatas kohtutäitur võlgniku suhtes täitemenetluse täiteasjas nr

035/2023/4277 (täiteasi). Täitedokumendiks oli Pärnu Maakohtu 16.11.2021 otsus tsiviilasjas

nr 2-21-10093, millega mõisteti võlgnikult T.Y (sissenõudja, puudutatud isik II) kasuks välja

elatis. Avalduse esitamise seisuga oli võlgniku elatise võlgnevus sissenõudja ees 12 922,96

eurot (sh täitekulud), millele lisandub perioodiline igakuine elatis. Täitmisteade koos

täitedokumendi ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsusega toimetati võlgnikule kätte

14.10.2023. Kohtutäitur arestis võlgnikule kuuluvad pangakontod. Täiteasjas laekus elatise

nõude katteks 15.02.2024 188,19 eurot. Võlgnikul puudub registrisse kantav vara (sh auto,

kinnisvara) või ei olnud selle väärtus piisav. Võlgnik ei näidanud täitemenetluses üles

initsiatiivi võla tasumiseks. Kohtutäitur edastas 18.01.2024 võlgniku registrijärgsele elukoha

aadressile hoiatuse mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks ja andmise keelamiseks.

Puudutatud isikute seisukohad

2. Võlgnik avaldusele ei vastanud.

3. Sissenõudja toetas avaldust. Võlgnik ei ole elatise tasumise kohustust võlgniku ees täitnud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 09.12.2024 määrusega avalduse, peatas võlgniku mootorsõiduki

juhtimisõiguse ja keelas võlgnikule mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise. Menetluskulud

jäid menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt pöördus sissenõudja seaduslik esindaja kohtutäituri

poole võlgniku mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamiseks elatise maksmata jätmise tõttu.

Võlgnikule on 19.05.2016 antud välja juhiluba nr XXXXXXXX kehtivusajaga kuni

18.05.2026. Lisaks on võlgnikule 22.02.2024 antud juhendaja luba nr YYYYYYYYY

kehtivusajaga kuni 21.02.2025. Võlgnik ei ole elatist tasunud. Kuna senised täitemenetluses

rakendatud meetmed ei ole võlgnevuse tasumiseks olnud piisavad, tuleb elatise

sissenõudmiseks kasutada täiendavaid abinõusid. Võlgnikule seatav piirang on

proportsionaalne ja vajalik. Juhtimisõiguse puudumine võib küll võlgnikul vähendada töö

leidmise võimalusi, kuid juhtimisõiguse olemasolu ei ole vältimatu tingimus töö leidmisel ja

tööle asumisel. Puuduvad põhjused, miks juhtimisõiguse peatamine oleks võlgniku suhtes

ebaõiglane.

Määruskaebus

5. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja saata asi

maakohtusse uueks läbivaatamiseks.

Maakohus tegi määruse 09.12.2024, kuigi e-toimiku teate kohaselt oli võlgnikul õigus esitada

avaldusele vastus hiljemalt 18.12.2024 kell 23.59. Maakohus lahendas asja võlgniku

seisukohta ära ootamata ja sisulist menetlust läbi viimata. Asja lahendamine ringkonnakohtus

2-24-3207

ei taga vaidluse igakülgset ja ammendavat lahendamist kahes kohtuastmes, st menetlus

muutuks üheastmeliseks. Võlgnik soovib asja uuel läbivaatamisel esitada omapoolseid

seisukohti, tõendeid ja taotlusi. Alates 2024. a maist elas sissenõudja 50% ajast võlgnikuga

ning alates augustist võlgniku juures. Viimase viie kuu jooksul kandis võlgnik ainuisikuliselt

kõik sissenõudja eluks vajalikud olulised kulud. Juhtimisõiguse peatamine ei paranda

võlgniku võimet täita rahalisi kohustusi – vastupidi, see raskendab oluliselt võlgniku

igapäevast elu ja lapse eest hoolitsemist.

Menetlusosaliste seisukohad

6. Kohtutäitur ja sissenõudja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle

rahuldamata.

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusõiguse normi olulise

rikkumise tõttu ning tsiviilasi tuleb saata uueks lahendamiseks tagasi samale maakohtule

TsMS § 667 lg 2 alusel. Määruskaebus rahuldatakse.

9. Määruskaebuse põhjendamiseks võib esitada uusi asjaolusid ja tõendeid (TsMS § 662 lg 3).

Määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalsed tõendid on asjakohased ja need tuleb võtta

asja juurde (TsMS § 238 lg 1).

10. Ringkonnakohus nõustub võlgnikuga, et maakohus rikkus määruse tegemisel oluliselt

ärakuulamise põhimõtet (TsMS § 477 lg 4).

11. Maakohus võttis kohtutäituri avalduse menetlusse 29.02.2024 määrusega. Avaldus ja

menetlusse võtmise määrus toimetati võlgnikule kätte TsMS § 317 alusel väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu. Teadaande avaldamise alguskuupäev oli 18.11.2024 ja

menetlusdokumendid loeti võlgnikule kättetoimetatuks 04.12.2024. Menetlusse võtmise

määruse kohaselt oli võlgnikul õigus avaldusele vastata 14 päeva jooksul, st vastamise tähtaeg

saabus 18.12.2024. Maakohus tegi aga asjas määruse juba 09.12.2024, võttes võlgnikult

võimaluse esitada avalduse kohta oma seisukoht.

12. Õigus olla kohtu poolt ära kuulatud on menetluslik põhiõigus, mille tagamata jätmine on

käsitatav olulise menetlusnormi rikkumisena (TsMS III komm (2018), § 631 p 3.4.3).

Menetlusosalisele peab olema tagatud võimalus esitada enne asja lahendamist kõik oma

väited, vastuväited ja tõendid, isegi kui need ei ole kohtu jaoks siduvad. Ärakuulamisega

antakse isikule võimalus asja lahendamist kohtu kaudu mõjutada, mis väljendub selles, et

kohus peab esitatu teatavaks võtma ja seda lahendi tegemisel arvestama (TsMS III komm

(2018), § 477 p 3.5.1). Kui maakohus isikut enne asja sisulist lahendamist ära ei kuulanud, on

see TsMS § 656 lg 1 p 1 järgi aluseks maakohtu lahendi tühistamisele ringkonnakohtus.

Puudus ei ole ringkonnakohtus kõrvaldatav TsMS § 656 lg 2 alusel, sest oluliste asjaolude

igakülgne kaalumine tuleb tagada juba maakohtus. Puuduse kõrvaldamiseks ei saa lugeda

isikule üksnes maakohtu määruse peale kaebuse esitamise võimaluse tagamist (vt ka RKTKm

22.02.2010, 3-2-1-1214-09, p 30).

2-24-3207

13. Eeltoodud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi

tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks.

14. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

15. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Ringkonnakohtu

määrus ei ole TMS § 1774 lg-st 6 tulenevalt edasi kaevatav (RKTKm 07.11.2018, 2-17-8339 p

14).

(allkirjastatud digitaalselt)