2-22-17564/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ele Liiv, Siret Siilbek ja Dina Tali

Määruse tegemise aeg ja koht

19.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-17564

Tsiviilasi

V.F-i avaldus S.K vastu alaealiste laste G.H ja O.I

suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

ainuhooldusõiguse saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.02.2024 kohtumäärus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja V.F (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Vassili Kosteitšuk

Puudutatud isik I G.H (isikukood XXX)

Puudutatud isik II O.I (isikukood XXX)

Puudutatud isikutele I ja II riigi õigusabi korras määratud

esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi

Puudutatud isik III S.K (isikukood XXX)

Eestkosteasutus Tallinna Linnavalitsus (Lasnamäe

Linnaosa Valitsus kaudu), lepinguline esindaja Kerli

Kisper

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde avaldaja esitatud tõendid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 21.02.2024 määrus osas, millega maakohus jättis V.F-i

avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ülejäänud osas (s.t peale

varahooldusõiguse) rahuldamata. Teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada avaldus ning lõpetada vanemate V.F-i ja S.K ühine hooldusõigus laste

G.H ja O.I suhtes ning anda nende ainuhooldusõigus üle V.F-ile. Muus osas jätta

maakohtu määrus muutmata.

3. Rahuldada V.F-i määruskaebus.

4. Jätta määruskaebemenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda, v.a lapsele

määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

5. Määruse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

5.1. Rahuldada V.F-i avaldus.

5.2. Lõpetada vanemate V.F-i ja S.K ühine hooldusõigus laste G.H ja O.I suhtes

ning anda nende ainuhooldusõigus üle V.F-ile.

5.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, v.a

lastele määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Vanema hooldusõiguse kuuluvuse asjas tehtud määrus on isiku perekonnaseisuandmetes

muudatuste tegemise alus. Kohus saadab määruse jõustumisest arvates kümne päeva jooksul

perekonnaseisuasutusele hooldusõiguse andmete kandmiseks rahvastikuregistrisse

(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5631).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus

1. V.F (avaldaja, laste ema) esitas 22.11.2022 Harju Maakohtule avalduse S.K (puudutatud isik,

laste isa) vastu alaealiste laste G.H ja O.I suhtes ühise hooldusõiguse lõpetamiseks ning

ainuhooldusõiguse saamiseks.

Laste ema ja isa elavad alates 01.06.2018 lahus, laste isa lõpetas lastega suhtlemise, ei osale

nende ülalpidamises ja lapsed elavad emaga. Laste isa ei vasta ka laste ema kõnedele ja kirjadele.

Laste isa elab Venemaal.

Isaga ühise hooldusõiguse teostamine on ebamõistlikult koormav ja laste huvidega vastuolus.

Avaldajal on vaja igapäevaselt otsustada laste kasvatamisega seotud küsimusi. Näiteks keeldus

kohalik omavalitsus laste uut elukohta registreerimast ilma isa kirjaliku nõusolekuta. Nõusoleku

saamine ei ole võimalik. Sama käib ka lastega reisimise kohta.

Avaldaja palub lõpetada vanemate ühise hooldusõiguse laste suhtes ja anda ainuhooldusõigus

avaldajale. Alternatiivselt palub avaldaja lõpetada vanemate ühine hooldusõigus osaliselt, st laste

viibimiskoha, hariduse ja tervise osas ning anda selles osas ainuhooldusõigus avaldajale.

Lapse isa seisukoht

2. Laste isa vaidles avaldusele vastu ja palus selle rahuldamata jätta.

Laste ema takistab lastel isaga suhtlemist ning ei ole isaga lapsi puudutavates küsimustes

ühendust võtnud. Isa pole nõusolekutest keeldunud.

Eestkosteasutuse seisukoht

3. Eeskosteasutus leiab, et avaldus on põhjendatud, sest ühise hooldusõiguse teostamine on

raskendatud laste isa välismaal elamise ja töötamise tõttu. Isa ei ole huvitatud osalemisest

hooldusõiguse arutamisel ega tegema koostööd lastekaitse spetsialistidega. Laste isa ja ema

vahel puudub kontakt, kuid emal on vaja igapäevaselt lastega seotud küsimusi otsustada.

Laste esindaja seisukoht

4. Lastele määratud esindaja leidis esmalt, et hooldusõigus on põhjendatud anda üle vanemale,

kes seda tegelikkuses teostab, st laste emale. Pärast laste isa esitatud seisukohta muutis esindaja

arvamust ning leidis, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei ole siiski põhjendatud, sest vanemate

vahel puuduvad vaidlused ühise hooldusõiguse teostamise üle. Laste isa on suuteline ja valmis

osalema ühise hooldusõiguse teostamisel ning ühise hooldusõiguse lõpetamine ei vasta laste

huvidele.

Maakohtu määrus ja põhjendused

5. Maakohus rahuldas avalduse osaliselt, lõpetas vanemate ühise hooldusõigus laste suhtes

varahooldusõiguse osas ning andis selle üle laste emale. Ülejäänud osas jättis maakohus avalduse

rahuldamata. Samuti jättis maakohus rahuldamata avaldaja alternatiivse nõude lõpetada osaliselt

vanemate ühine hooldusõigus laste viibimiskoha, hariduse ja tervise osas.

Olukorras, kus mõlemad vanemad soovivad ja on võimelised hooldusõigust teostama ja

vanemate vahel ei ole selliseid tõsiseid ja korduvaid erimeelsusi, mis takistaksid laste elu

korraldamist ja arengut, ei ole ühise hooldusõiguse lõpetamine põhjendatud.

Lapsed elavad koos emaga Eestis ning laste isa elab Venemaal. Laste igapäevaelus tegeleb

lastega ema ning lapsed nägid isa viimati 2018. a. Väited, et laste isaga ei ole võimalik kontakti

saada, ei vasta tõele. Laste isa oli kohtule kättesaadav ja osales kohtumenetluses. Laste isa ei tee

laste emale takistusi hooldusõiguse teostamisel ning soovib enda hooldusõigust teostada. Laste

isa väidab, et on tasunud lastele igakuiselt elatist, kuid see pole leidnud kinnitust.

Ei nähtu, et laste isa ei tahaks laste isikuhooldust teostada või takistaks emal selle teostamist.

Menetluses ei ole tuvastatud hooldusõiguslikke vaidlusi laste isikuhoolduse osas ning puuduvad

veenvad põhjendused isikuhooldusõiguse osas ühise hooldusõiguse lõpetamiseks.

Põhjendatud on lõpetada ühine hooldusõigus varahoolduse osas, kuna isa poolt elatise tasumine

ei leidnud kinnitust. Laste isa esitatud tõendid ei tõenda, et raha jõuaks lasteni. Laste eest

varaliselt mitte hoolt kandes ei teosta laste isa laste varahooldusõigust. Muus osas jääb ühine

hooldusõigus lõpetamata.

Määruskaebus

6. Laste ema esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata ning teha uus määrus, millega

avaldus rahuldada.

Laste isa ei osale juba kuus aastat laste elus ega tegele mingilgi määral nende kasvatamisega.

Laste ema ei takista lastel isaga suhtlemist. Laste isa ei ole tõendanud, et ta oleks lastele või laste

emale alates 2018. aastast helistanud või kirjutanud. Isa ei ole ka kohtumenetluse jooksul lastega

kordagi ühendust võtnud.

Reisimiseks, elukoha registreerimiseks, kooli valimiseks ja tervist puudutavate küsimuste

lahendamiseks vajab laste ema isalt digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud

nõusolekut. Isal ei ole digitaalse allkirjastamise võimalust. Iga üksiku küsimuse osas notariaalse

nõusoleku küsimine, vormistamine, originaalide rahvusvaheline saatmine, vandetõlkimine on

ebamõistlikult koormav ja raskesti teostatav. Praeguses poliitilises situatsioonis puudub

riikidevaheline koostöö peaaegu täielikult. Kui laste isa kontaktandmed muutuvad, siis tema

ülesleidmine on sisuliselt võimatu.

Siinses asjas isa poolt e-posti teel 22.12.2022 ja 18.03.2023 saadetud vastustes ei ole tema

elukohta ega kontaktandmeid märgitud. Maakohtu arvamus põhineb ainult sellel, et isa saatis

kohtule e-posti teel allkirjastamata kirjad. Lastega seotud küsimuste lahendamiseks vajaliku

nõusoleku (digitaalselt allkirjastatud või notariaalselt kinnitatud vormis) saamine isalt on seega

raskendatud.

Menetluse edasine käik

7. Lastele määratud esindaja palus määruskaebuse rahuldamata jätta. Eeskosteasutus toetab

määruskaebust ning laste ema avalduse rahuldamist. Laste isa ei ole määruskaebuse osas

seisukohta esitanud.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg

5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel

tühistada osas, millega maakohus jättis laste ema avalduse ühise hooldusõiguse lõpetamiseks

ülejäänud osas (s.t peale varahooldusõiguse) rahuldamata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega rahuldab avalduse tervikuna ning lõpetab vanemate ühise hooldusõiguse

laste suhtes ning annab nende ainuhooldusõiguse üle laste emale. Ülejäänud osas jääb maakohtu

määrus muutmata.

Lapse ema määruskaebus kuulub rahuldamisele.

Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures

kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse, kajastamata tervikresolutsioonis

maakohtu neid menetluslikke korraldusi, mis ei ole täitemenetluses täidetavad.

10. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid,

mistõttu võtab ringkonnakohus vastu avaldaja poolt määruskaebemenetluses esitatud tõendid.

11. Maakohus leidis põhjendamatult, et ühise hooldusõiguse lõpetamine ei oleks antud juhul

kooskõlas laste huvidega. Üldjuhul tuleb PKS § 137 alusel esitatud ühise hooldusõiguse

lõpetamise avalduse puhul eeskätt hinnata, kas vanemate vahel esinevad ühise hooldusõiguse

teostamisel erimeelsused.

11.1. Arvestamata ei saa jätta olukorraga, kus ühel vanemal enda sõnul küll teise vanemaga ühise

hooldusõiguse teostamise osas erimeelsused puuduvad, kuid faktiliselt ta hooldusõigust siiski ei

teosta ning laste kasvatamises ei osale.

11.2. Ainuüksi see, et üks vanem elab välismaal, ei anna alust küll ühist hooldusõigust lõpetada,

kuid sellisel juhul tuleb hinnata, kas ja kui palju eemal viibiv vanem laste elus osaleb ja

hooldusõigust teostab. Laste ema on kinnitanud, et laste isa ei osale alates 2018. aastast laste elus

ning ka lapsed on maakohtule ärakuulamisel avaldanud, et nad ei ole isaga ammu suhelnud ja

nad toetavad ema avalduse rahuldamist. Kuigi isa sõnul suhtleb ta lastega sotsiaalmeedia

vahendusel, ei ole ta selle kohta mingeid tõendeid esitanud. Arvestades laste vanuseid (hetkel

vastavalt 15- ja 17-aastane), on nendega võimalik suhelda ka iseseisvalt ema vahenduseta ning

sellises eas noored otsustavad üldjuhul ise, kas ja kellega nad suhtlevad.

11.3. Olukorras, kus laste isa juba aastaid lastega ei suhtle ning nende eludes ei osale, puudub tal

ka teadmine, mis on laste parimates huvides. Asjas esitatud seisukohtade ja tõendite põhjal ei

nähtu, et laste isa oleks tegelikkuses valmis ja huvitatud ühist hooldusõigust teostama. Sellises

olukorras ei ole vanemate ühise hooldusõiguse säilitamine laste huvides.

11.4. Laste isa on küll ringkonnakohtule avaldanud, et on nõus andma laste emale notariaalse

volikirja kõigis lastega seotud küsimustes, kuid käesoleva määruse tegemise seisuga puuduvad

andmed, et isa oleks sellise volituse teinud. Samuti ei ole laste isa avaldanud nõusolekut laste

ema poolt pakutud tingimustel kompromissi sõlmima.

12. Eeltoodust tulenevalt esinevad alused vanemate ühise hooldusõiguse lõpetamiseks tervikuna

ning laste ainuhooldusõigus tuleb üle anda laste emale.

13. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Arvestades vaidluse sisu (tegemist on hagita perekonnaasjaga, kus kohus teeb lahendi eelkõige

lapse huvidest lähtudes) on põhjendatud jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda, v.a alaealistele lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud, mis jäävad riigi kanda (TsMS § 172 lg 3). Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus

neid rahaliselt kindlaks määrata. Riigi õigusabi osutanud advokaadi tasutaotluse lahendab kohus

eraldi määrusega.

(allkirjastatud digitaalselt)