1-25-558/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025, Võru kohtumaja

Kriminaalasja number

1-25-558

Kohtunik

Anu Vilt

Kohtuistungi sekretär

Marve Alaver

Kriminaalasi

Ivo Kurmi süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 424 lg 2

järgi kokkuleppemenetluses

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks

Süüdistatav

Ivo Kurm

isikukood: 37702210306; elukoht: xxx; telefon: xxx; e-post:

xxx; xxxharidus; xxx, xxx; emakeel: xxx; xxx kodanik;

karistatus: kaks kehtivat kriminaalkaristust, üks kehtiv

väärteokaristus; tõkendit ei ole kohaldatud

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5, kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Ivo Kurm KarS § 424 lg 2 järgi ning mõista karistuseks 2 aastat

vangistust.

2. KarS § 69 lg-te 1 ja 3 alusel asendada mõistetud vangistus 720 tunni üldkasuliku tööga ning

määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest.

3. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Ivo Kurmi järgima üldkasuliku töö tegemise perioodil

KarS § 75 lg 1 p-des 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid. Ivo Kurm peab:

3.1. elama aadressil xxx;

3.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda

registreerimisele;

3.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

3.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi

piires kauemaks kui 15 päevaks;

3.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;

3.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja

väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

4. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel keelata Ivo Kurmil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

5. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Ivo Kurmi jätkama käitumiskontrolli ajal

alkoholitarvitamise häire ennetus ja nõustamise teenusel osalemist (AJK Kliinik), kuni teenust

osutava spetsialisti hinnangul vajaduse äralangemiseni.

6. KarS § 75 lg 4 alusel kohustada Ivo Kurmi pöörduma käitumiskontrolli perioodil,

kriminaalhooldaja määratud ajal, vaimse tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi

teenuse raames ja läbima alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt.

Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab Ivo Kurm kriminaalhooldajale. Vaimse tervise

õe vastuvõtt alkoholitarvitamise häire ravi teenuse raames on kättesaadav alljärgnevates

meditsiiniasutustes: SA Tartu Ülikooli kliinikum, Lõuna-Eesti Haigla AS, SA Viljandi

Haigla, AS Valga Haigla, SA Raplamaa Haigla, SA Pärnu Haigla, SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinik, SA Narva Haigla, Kuressaare Haigla Sihtasutus, AJK

Kliinik.

7. KrMS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p-de 3, 4 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Ivo Kurmilt

Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuludena joobe tuvastamisega seotud kulu 22 eurot,

määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 300,12 eurot ja sundraha 729 euro ulatuses, s.o

menetluskulud kokku 1051,12 eurot.

8. KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 600 euro ulatuses.

9. KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Ivo Kurmil tasuda menetluskulud summas

1051,12 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004

SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank

või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber xxx.

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

10. Asitõendiks olevad DVD plaat, millel on 09.11.2024 patrullsõiduki pardakaamera

videosalvestis ja vormikaamera videosalvestis ning CD plaat, millel on 09.11.2024

häirekeskusesse tehtud kõne, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimiku materjalide juurde.

Edasikaebamise kord

KrMS § 318 lg 4 kohaselt võib kohtumenetluse pool esitada kokkuleppemenetluses tehtud

kohtuotsuse peale apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339

lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes

kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või

kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistuse sisu

Ivo Kurmi süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, mille eest karistati teda Tartu Maakohtu Valga kohtumaja

29.03.2021 kohtuotsusega nr 1-21-2264 ja Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.07.2021

kohtuotsusega nr 1-21-4830 ja millised karistused on kehtivad, juhtis 09.11.2024 kella 19.12

paiku tahtlikult xxx maakonnas xxx vallas xxx linnas xxx ristmikult xxx juurde, omamata

vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, mootorsõidukit Volkswagen Passat

registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus tema veres oli

vähemalt 1,74 mg/g kohta.

Eeltooduga rikkus Ivo Kurm kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1

nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg

2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on

vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75

milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Lisaks rikkus Ivo Kurm liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1

nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või

alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.

Sellega pani Ivo Kurm toime KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki

juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt.

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Helen Puks, süüdistatav Ivo Kurm ja tema

kaitsja vandeadvokaat Rainer Objartel sõlmisid kokkuleppe järgnevas.

I. Kurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja karistuseks mõista 2 aastat vangistust.

KarS § 69 alusel asendada I. Kurmile mõistetud 2 aasta pikkune vangistus üldkasuliku tööga,

mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 720 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära

teha 2 aasta jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu järgima kontrollnõudeid

ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75 lg 1 sätestatule. KarS § 75 lg 2 p 2

alusel kohustada I. Kurmi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 4

alusel kohustada I. Kurmi jätkama käitumiskontrolli ajal alkoholitarvitamise häire ennetus ja

nõustamise teenusel osalemist (AJK Kliinik), kuni teenust osutava spetsialisti hinnangul

vajaduse äralangemiseni. KarS § 75 lg 4 alusel võtab süüdistatav endale vabatahtliku

kohustuse käitumiskontrolli ajal, kriminaalhooldaja poolt määratud ajal, pöörduda vaimse

tervise õe vastuvõtule alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames (varasemalt „Kainem ja

tervem Eesti“) ja läbida alkoholi tarvitamise häire ravi teenuse raames esmane vastuvõtt.

Tõendi esmase vastuvõtu läbimise kohta esitab I. Kurm kriminaalhooldajale.

Menetluskuludeks on kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu kokku 300,12 eurot;

joobetuvastamisega tekkinud kulu kokku 22 eurot ja teise astme kuriteos süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha 1329 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundrahast 600

eurot riigi kanda. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista I. Kurmilt menetluskuluna välja sundraha

summas 729 eurot, kaitsjatasu 300,12 eurot ja joobetuvastamisega tekkinud kulu 22 eurot, s.o

kokku 1051,12 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata menetluskulude 1051,12 eurot

tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus tutvus kriminaaltoimikuga ning veendus kriminaalasja kohtulikul arutamisel, et

süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et süüdistatav

väljendas kokkulepet sõlmides oma tõelist tahet, ning kohtumenetluse pooled jäid istungil

kokkuleppe juurde. Kohtu hinnangul pole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS 9. peatüki 2.

jao sätteid ja kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

I. Kurm tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 lg 2 järgi ja teda tuleb karistada sõlmitud

kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ja karistuse

eesmärkidele.

Kriminaalasjas on menetluskuludeks joobe tuvastamisega seotud kulu 22 eurot, määratud

kaitsja tasu kohtueelses menetluses 300,12 eurot ja sundraha 1329 eurot. Kokkuleppe järgi ja

KrMS § 180 lg 3 teise lause alusel tuleb jätta riigi kanda sundraha 600 euro ulatuses, sest I.

Kurmi sissetulek tuleb xxx ja see kulub elamiskulude tasumiseks. Lisaks on tal suures

summas võlgnevusi ja säästud puuduvad. I. Kurmilt tuleb välja mõista määratud kaitsja tasu

kohtueelses menetluses 300,12 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulu 22 eurot ja sundraha

729 euro ulatuses, s.o menetluskulud summas 1051,12 eurot. Tulenevalt kokkuleppest ja

KrMS § 180 lg 3 neljandast lausest võimaldab kohus I. Kurmil tasuda menetluskulud ositi 12

kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

(allkirjastatud digitaalselt)