Legislator Case Law & Legislation
2-25-2141/5 AI generated

2-25-2141/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-2141/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

I.P. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 08.02.2025 hagi (kaebuse) ja 12.02.2025 selle tasumistasu 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast. Tartu Vanglalt soovib

Legislator headnote

AI generated

2-25-2141/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: I.P. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 08.02.2025 hagi (kaebuse) ja 12.02.2025 selle tasumistasu 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast. Tartu Vanglalt soovib

Keywords

AI generated
medical care requirements substantial change in health schedule of medical aids outpatient treatment unfit notwithstanding health condition health-related grounds
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-25-2141

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Margit Jõgeva

Määruse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2025. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-2141

Tsiviilasi

I.P. hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: I.P. (isikukood: XXX, viibimiskoht: Tallinna Vangla,

XXX-i , 75322, XXX).

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata I.P. hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Jätta menetluskulud I.P. kanda ja menetluskulude rahaline suurus jätta

kindlaksmääramata.

Määrus toimetada kätte hagejale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

1. I.P. (hageja) esitas Tartu Maakohtule 08.02.2025 hagi (kaebuse) ja 12.02.2025 selle

täienduse, mille kohaselt soovib vaimse tervise kahjustamise ja väärikuse alandamise eest

Tallinna Vanglalt mittevaralise kahju hüvitamist kokku 6000 eurot ja edaspidiselt igakuiselt

tasumistasu 50% Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud alampalgast. Tartu Vanglalt soovib

hageja õiglast rahalist hüvitist 1500 eurot.

2. Hagiavalduse kohaselt on Tallinna Vanglas eluosakonda P3 pandud toidujagajateks

pedofiilid ning sellise tegevusega on vangla alandanud hageja väärikust ja põhjustanud

mittevaralise kahju. Vanglal on kohustus hoida kinnipeetavat tingimustes, mis tagab tema

füüsilise ning vaimse tervise ja heaolu. Tallinna Vangla seda kohustust ei täida, sest loomata

on jäetud vangla psühhiaatria osakond, kuhu paigutada hälbelised kinnipeetavad.

3. Tartu Vangla ametnikud on rakendanud pika aja vältel alasti läbiotsimist, millega

alandatakse kinnipeetavate väärikust ja õigust kehalisele puutumatusele. Hageja suhtes on

teostatud õigusvastast alasti läbiotsimist 02.01.2023 meditsiiniasutusse viimisel ja toomisel,

21.03.2023 meditsiiniasutuse külastamisel ning 31.04.2024 raviprotseduuridele viimisel.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust

menetlusse, kui kohus ei ole pädev asja lahendama.

5. Hagis esitatud asjaoludest nähtuvalt ei ole hageja rahul vanglas kehtestatud reeglitega, mis

puudutavad kinnipeetavale vanglas toidujagamise korraldamist, kinnipeetavate paigutamist

osakondadesse ning läbiotsimise teostamist.

6. Kohus leiab, et esitatud hagi lahendamine ei kuulu maakohtu pädevusse ning seetõttu tuleb

hagi jätta menetlusse võtmata.

7. TsMS § 1 ja § 11 kohaselt vaatavad maakohtud esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju

ning tsiviilasjad on eraõigussuhtest tulenevad kohtuasjad. Kinnipeetavate vanglas

paigutamine, läbiotsimise teostamine ning toidujagamise korraldamine on reguleeritud

vangistusseaduse ja vangla sisekorraeeskirjaga. Tegemist on avalik-õiguslike normidega,

mille täitmise tagamisel teostab vangla avalikku võimu. Kinnipeetava ja vangla vahel on

avalik-õiguslik suhe, millest tulenevad vaidlused kuuluvad halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 järgi lahendamisele halduskohtus ning halduskohtul on õigus

mõista välja ka hüvitis avalik-õiguslikus suhtes tekitatud kahju eest (HKMS § 5 lg 1 p 4).

8. Riigikohus on selgitanud, et kui avaliku võimu volituste rakendamisel ja avalike ülesannete

täitmisel rikutakse isiku õigusi, tuleb kahju hüvitamise nõue RVastS § 1 lg 1 kohaselt

lahendada riigivastutuse seaduse alusel. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on avaliku võimu volituste

rakendamisel ja avalike ülesannete täitmisel tekitatud kahju hüvitamise nõudeid pädev

lahendama halduskohus (vt Riigikohtu 14. juuni 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-40-16, p

19).

9. Seega ei ole Tartu Maakohus antud asjas pädev kohus ning I.P. hagi mittevaralise kahju

hüvitamiseks tuleb TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel jätta menetlusse võtmata.

10. Kohus selgitab, et hagejal on soovi korral võimalus oma õiguste kaitseks pöörduda

kaebusega halduskohtu poole. Pädevuse puudumisel ei edastada kohus käesolevas asjas

esitatud hagi (kaebust) ise halduskohtule, vaid hagejal tuleb soovi korral ise halduskohtu

poole pöörduda.

Menetluskulud

11. TsMS § 168 lg 1 kohaselt kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kohus jätab TsMS § 168 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda. Kuna menetluskulusid tekkinud ei ole, puudub vajadus nende rahalise suuruse

kindlaksmääramiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik