1-22-7900/77 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tartu

Kriminaalasja number

1-22-7900

Kohtunik

Kristina Domaškina

Kohtuistungi sekretär

Signe Hint

Kriminaalasi

S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, §

344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi

Prokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonna-

prokuratuuri ringkonnaprokurör Lily Sandel

Süüdistatav

S. K.

isikukood: XXX; elukoht: XXX; XXX; töökoht: XXX,

XXX; emakeel: XXX; XXX

kriminaalkorras karistamata

tõkendit pole kohaldatud

Kaitsja

vandeadvokaadi abi Lauri Talumäe (lepinguline kaitsja)

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada KrMS § 202 lg 1 alusel kriminaalmenetlus S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2

p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ning § 345 lg 1 järgi.

2. Kohustada KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel S. K. maksma riigituludesse 5000 eurot, mis

täidetakse S. K. poolt Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud 5000 euro arvelt.

3. Jätta valitud kaitsjale makstud tasu S. K. kanda.

4. Asitõendid:



KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada pärast käesoleva määruse jõustumist Politsei-

ja Piirivalveameti andmelattu salvestatud menetluse käigus ära võetud

elektroonikaseadmete koopiafailid;



KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või

dokumentide hoidjale PAKEND NR 1 (18.02.2020 XXX, XXX ruumide läbiotsimisel

ära võetud XXX raamatupidamisdokumendid perioodidest 2015. a jaanuar-

detsember ning 2016. a jaanuar-juuni, mis pakendatud pappkasti); PAKEND NR 2

(05.12.2019 XXX pankrotihalduri esindaja poolt üle antud XXX

raamatupidamisdokumendid perioodist 2016 – 2018. a, mis pakendatud pappkasti);



KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või

dokumentide hoidjale PAKEND NR 3 (19.02.2020 raamatupidaja M.M. poolt üle

antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni 2018, mis

pakendatud pappkasti);



KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide

juurde PAKENDR NR 4 (A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX laenulepingud

A. P., A. S. ja R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal

originaaldokumendid); PAKEND NR 5 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-

R plaat, millele on salvestatud: 1) vaatlusprotokolli lisa – XXX, XXX ja XXX

pearaamatud 2016-2018 pdf- ja xls-formaadis; 2) R. K. 10.10.2019 e-kiri Tartu

Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-2160; PAKEND NR 6 (A5 formaadis ümbrikusse

pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: excelisse

tõstetud XXX, P.P. , A. P., XXX, K. K. ja XXX pangakontod; PAKEND NR 7 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud XXX

krediitkaartidega tehtud tehingute vaatlusprotokolli lisaks olevad failid: 1) „XXX

konto 2440 väljavõte“, 2) „kannete numeratsioon_KA ja PR 2016-2017“; PAKEND

NR 8 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud

pankade, MTA, pankrotihaldurite jm vastuskirjad, mille kõiki lisasid ei ole

toimikusse välja prinditud; PAKEND NR 10 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud

CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa: A. S. arvelduskonto nr

XXX väljavõte 01.01.2006 – 31.12.2014 xls-formaadis; PAKEND NR 11 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud

vaatlusprotokolli lisa: A. S. seotud äriühingute andmed; PAKEND NR 12 (A4

formaadis ümbrik, millesse on pakendatud nende tunnistajate kontaktandmed, kes

ei soovinud kontaktandmeid märkida ülekuulamise protokolli); PAKEND NR 13

(A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud

pangakontode andmed, mis ei oma kriminaalasjas tõendamisväärtust); PAKEND

NR 14 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud

sideettevõtjalt saadud andmed).



KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja kohtutoimiku juurde PAKEND NR 9

(A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud: 1) P.P.

lauaarvuti Lenovo vaatlusprotokolli lisad; 2) XXX meilikonto vaatlusprotokolli lisa

nr 29.

Edasikaebamise kord

KrMS § 385 p 10 kohaselt ei saa esitada määruskaebust määruse peale, millega lõpetatakse

kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 1 alusel.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuur saatis 23.12.2022 Tartu Maakohtule süüdistusakti P.P.

süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 384 lg 1 ̶ § 22 lg 2 ja § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 järgi, S. K.

süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, R. K.

süüdistuses KarS § 384 lg 1, § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 348 lg 1 ja § 344 lg 1 järgi

ning A. P. süüdistuses KarS § 384 lg 1 ̶ § 22 lg 3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

üldmenetluses. Süüdistusaktile oli lisatud kannatanu AS SEB Pank tsiviilhagi P.P. vastu

maksejõuetuse põhjustamise ja maksevõime olulise vähendamisega tekkinud kahju

hüvitamiseks summas 2912,30 eurot, millele lisandus viivis.

2. Tartu Maakohtu 25.04.2023. a määrusega anti P. P., S. K., R. K. ja A. P. kohtu alla ning

võeti menetlusse kannatanu AS SEB Pank tsiviilhagi P. P. vastu. Tartu Maakohtu 15.05.2023.

a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-22-7900 süüdistatavate P. P. ja R. K. kriminaalasi

(sh P. P. vastu esitatud tsiviilhagi) kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu

27.07.2023. a otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses süüdi R. K. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja

4 ̶ § 25 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi ning P. P. KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1

ja § 384 lg 1 järgi. Samuti rahuldati AS SEB Pank tsiviilhagi ja P. P. mõisteti AS SEB Pank

kasuks välja 2912,30 eurot koos intressiga.

3. Tartu Maakohtu 08.02.2024. a määrusega eraldati kriminaalasjast nr 1-22-7900

süüdistatava A. P. kriminaalasi kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tartu Maakohtu

17.04.2024. a otsusega tunnistati A. P. kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 384 lg 1 ̶ § 22 lg

3, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi.

4. S. K. kaitsja esitas 02.05.2024 kohtuniku taandamistaotluse. Tartu Maakohtu esimehe

09.05.2024. a määrusega taandati kohtunik Marju Persidskaja kriminaalasja nr 1-22-7900

menetlemisest. Kriminaalasi jagati lahendamiseks käesolevale kohtukoosseisule ning

kriminaalasja korraldavad istungid toimusid 29.07. ja 09.08.2024. Kriminaalasja arutati

sisuliselt 03.10., 11.10., 17.10., 24.10. ja 31.10.2024. a istungitel, mil peeti avakõned ning

esitati prokuratuuri tõendeid.

5. 15.11.2024. a istungil esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuur kohtule taotluse

kriminaalmenetluse lõpetamiseks S. K. suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel, s.o oportuniteedi tõttu.

Kokkuvõtlikult märgitakse taotluses järgmist.

5.1. S. K. süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

korduvas grupiviisiliselt toime pandud kelmuskatses pankrotimenetluses, dokumendi

võltsimises ja võltsitud dokumendi kasutamises, mis seisnes lühidalt järgnevas: S. K. grupis

koos P. P., R. K. ja K. K. valmistas ette teoplaani, et saavutada XXX ja P. P.

pankrotimenetluse üle kontroll ning võimalikult suure jaotise määramine P. P. seotud

isikutele. Selleks koostati ja sõlmiti näilik XXX ettevõtte osa müügileping, mille alusel

kohustus XXX (keda esindas juhatuse liige R. K.) võõrandama ettevõtte osa äriühingule XXX

(keda esindas juhatuse liige K. K.) ning ettevõtte osa müümisest keeldumise korral kohustus

XXX maksma XXX-le leppetrahvi 900 000 eurot (mille maksmise kohustust käendasid R. K.,

tema äriühing XXX ja P. P.), mille eesmärk oli tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu

käendajate võimalikes tulevastes pankrotimenetlustes, kuivõrd 900 000 euro suuruse nõudega

oleks XXX nendes pankrotimenetlustes ülekaalukalt suurim võlausaldaja, mis võimaldaks

tegelikud võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma jätta.

Selleks, et XXX nõue muutuks XXX ja käendajate võimalikes pankrotimenetlustes

automaatselt tunnustatuks, läbiti vahekohtumenetlus, mille tulemusel tegi Riia Vahekohus

13.02.2018 otsuse, millega rahuldas XXX nõude XXX, R. K., XXX ja P. P. vastu täies

ulatuses, s.o summas 900 000 eurot. Seejärel esitas K. K. vastavalt ühisele teoplaanile Riia

Vahekohtu otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Tartu Maakohtule. Maa- ja

ringkonnakohus jätsid avalduse rahuldamata, kuid Riigikohtu 12.12.2018. a määrusega

tunnustati vahekohtu otsust ning tunnistati see täidetavaks. 25.05.2018 kuulutas Tartu

Maakohus võlausaldaja XXX avalduse alusel välja XXX pankroti ja nimetas

pankrotihalduriks Olev Kuklase. 24.07.2018 esitas K. K. XXX pankrotihaldurile

e-posti teel S. K. juhendamisel koostatud XXX nõudeavalduse, milles nõudis XXX kokku 926

852,67 eurot (sh Riia Vahekohtu otsusega välja mõistetud 900 000 eurot, kohtukulud 3300

eurot ja nõudega seotud viivisintress 18 016,50 eurot; samuti XXX omandatud nõue 5372,71

eurot ja selle viivisintressid 163,46 eurot). Lisaks XXX esitasid XXX pankrotimenetluses oma

nõuded XXX tegelikud võlausaldajad, kelle nõudeid tunnustati kogusummas 405 711,396

eurot (XXX 900 000 euro suuruse nõude kaitsmiseta tunnustatuks lugemise korral olnuks

tunnustatud teise rahuldamisjärgu nõuete summa kokku 1 305 711,39 eurot. Seega

moodustanuks XXX nõue 69% ehk üle 2/3 sama rahuldamisjärgu nõuetest). Kelmus jäi XXX

võlausaldajate suhtes lõpule viimata, kuna XXX pankrotihaldur O.Kuklase esitas 17.01.2019

Tartu Maakohtule hagiavalduse tehingu kehtetuks tunnistamiseks ja kohustuse puudumise

tuvastamiseks. Sellega seoses jäeti XXX nõue 18.01.2019 toimunud XXX võlausaldajate

üldkoosolekul läbi vaatamata ning XXX pankrotihalduri õigeksvõtu alusel tunnistas Tartu

Maakohus 27.05.2021. a otsusega XXX ja XXX vahel 22.09.2017. a sõlmitud müügilepingu

kehtetuks.

17.05.2018 kuulutas Tartu Maakohus välja P. P. pankroti (pankrotihalduriks Vladimir

Kutšmei), kuna viimane oli eraisikuna käendanud mitmeid XXX kohustusi. 16.07.2018 esitas

K. K. S. K. juhendamisel P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse, milles XXX nõudis P. P.

919 475,34 eurot (s.o Riia Vahekohtu otsusega välja mõistetud 900 000 eurot, kohtukulud

3300 ning viivisintress 16 175,34 eurot). P. P. võlausaldajate suhtes jäi kelmus lõpule viimata,

sest P. P. pankrotihaldur V. Kutšmei esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse XXX vastu

tagatise andmise kehtetuks tunnistamiseks, mille maakohus rahuldas 20.02.2020. a otsusega.

Samuti S. K. grupis koos M. P. ja P. P. valmistasid ette ja realiseerisid teoplaani, mille

tulemusena oleks P. P. lojaalne isik (ehk XXX) M. P. omandanud P. P. pankrotimenetluses nii

esimese kui ka teise rahuldamisjärgu võlausaldaja õigused, millega oleks vältinud P. P. vara

arvelt võlausaldajate nõuete täitmist. Vastavalt S. K. poolt väljatöötatud ühisele teoplaanile

sõlmisid M. P. kui hüpoteegipidaja 27.12.2017 Tartu notari Tiina Tomberg büroos XXX P. P.

hüpoteegi seadmise lepingu P. ja A. P. kuuluva korteri suhtes (korteriomandile seatud 100

000 euro suuruse hüpoteegiga tagati kõik M. P. nõuded P. P. ja XXX vastu, mis tulenevad

omavahel sõlmitud ja sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest). Seejärel allkirjastas M. P.

vastavalt P. P. ja S. K. kokku lepitud teoplaanile P. P. järgmised näilikud laenulepingud: 1)

15.05.2017 laenuleping nr 2, mille kohaselt andis M. P. P. P. sularahas laenu 20 000 eurot

tähtajaga 31.01.2018; 2) 02.01.2018 laenuleping nr 3, mille kohaselt tagab 27.12.2017

hüpoteegi seadmise leping M. P. poolt 02.01.2018 P. P. sularahas üle antud laenu summas 30

000 eurot. Tegelikkuses M. P. lepingutes nimetatud rahasummasid P. P. ei laenanud.

12.07.2018 esitas M. P. eelnimetatud laenulepingud ja nõudeavalduse (mis koostatud S. K.

juhendamisel) e-posti teel P. P. pankrotihaldurile V. Kutšmeile ja nõudis P. P. laenulepingu nr

2 alusel 36 720 eurot (põhisumma 20 000 eurot, intress 4000 ja viivis 12 720 eurot) teise

rahuldamisjärgu nõudena ning laenulepingu nr 3 alusel 44 480 eurot (põhisumma 30 000

eurot, intress 2000 ja viivis 12 480 eurot) esimese rahuldamisjärgu nõudena. Võltsitud

laenulepingute alusel P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse esitamise eesmärk oli saada M.

P. selles menetluses võlausaldaja õigused, sh õigus üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise

alusel väljamaksetele ning õigus vaidlustada teise võlausaldaja nõudeid. Kelmus jäi lõpule

viimata, sest M. P. nõue jäeti 11.01.2019 toimunud võlausaldajate koosolekul tunnustamata

ning Tartu Maakohtu 17.10.2019. a määrusega tunnistati tagasivõtmise korras tagatise

andmine ja laenulepingust tulenevad nõuded kehtetuks.

Veel süüdistatakse S. K. grupis koos P. P. dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide

kasutamises, mis seisnes selles, et 2018. aasta juunis ja juulis sõlmiti järgmised näilikud

laenulepingud: 1) XXX laenulepingud (nr LVV-PP-1, nr LVV-PP-2 ja nr LVV-PP-3) selle

kohta, nagu XXX oleks 15.01.2017 P. P. andnud sularahas laenu 14 500 eurot, 28.12.2017 14

000 eurot ja 20.03.2018 4500 eurot; 2) XXX & XXX laenulepingud (nr RPP1609/1-PP, nr

RPP-1609/2-PP, nr RPP-1609/3-PP, nr RPP-1609/4-PP ja nr RPP-1609/1-PP) selle kohta

nagu XXX & XXX oleks P. P. andnud 01.06.2016, 15.06.2016, 01.09.2016, 15.12.2016 ja

01.04.2017 andnud iga kord sularahas laenu 15 000 eurot (s.o kokku 75 000 eurot); 3) XXX

nimel laenuleping nr 1 selle kohta nagu XXX oleks P. P. andnud 01.12.2016 sularahas laenu

27 500 eurot. Eelnimetatud näilikud laenulepingud koos nõudeavaldusega esitas S. K. P. P.

pankrotihaldurile, et S. K. seotud äriühingud saaksid P. P. pankrotimenetluses võlausaldaja

õigused, sh õiguse üldkoosolekul häälte määramisele, jaotise alusel väljamaksetele ning

õiguse vaidlustada teiste võlausaldajate nõudeid, pannes sellega toime KarS § 344 lg 1 ja §

345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

5.2. Prokuratuuri hinnangul on võimalik kriminaalmenetlus KrMS § 202 alusel lõpetada ning

sellega nõustuvad ka süüdistatav ja kaitsja. S. K. süüdistatakse teise astme kuritegudes,

millest raskeim on jäänud katse staadiumisse ning süüdistuses kirjeldatud tegude tagajärjel ei

ole kannatanutele kahju tekkinud. S. K. süüd raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kuigi

S. K. teopanus oli oluline, ei saanud tema sellest vahetult kasu. Ka ei võimalda kriminaalasjas

kogutud tõendid väita seda, et S. K. oleks tegelikult P. P. seotud isikutes tekitanud tahtluse

pankrotikuritegude ja kelmuste toimepanemiseks, pigem oli tema selleks isikuks, kes aitas

neil realiseerida juba olemasolevat tahet. Nendel põhjustel saab S. K. süüd pidada väikeseks.

S. K. ei ole varem kriminaal- ega väärteokorras karistatud, kuid tema suhtes on paralleelselt

käimas teine kriminaalasi, kus talle süüdimõistmise korral oleks eeldatav karistus prokuröri

hinnangul piisav karistuseesmärkide saavutamiseks ja ka avaliku menetlushuvi

rahuldamiseks. Veel õigustab prokuröri hinnangul kas leebema karistuse või koguni

mittekaristuslike meetmete kohaldamist asjaolu, et kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse

esitamise ajaks on kriminaalmenetluse esemeks olnud teo toimepanemisest möödas ligikaudu

6 aastat. Arvestades kriminaalmenetluses tuvastatud asjaolusid, süüdistatavat iseloomustavaid

andmeid ning pikka menetlusaega, ei ole kriminaalmenetluse jätkamine S. K. suhtes

vältimatult vajalik ning prokurör peab võimalikuks tema mõjutamist karistust kohaldamata. S.

K. on andnud nõusoleku ja võtnud endale kohustuse tasuda riigituludesse 5000 eurot, mis on

tema poolt juba ka Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud. Nimetatud rahaline

kohustus on prokuröri hinnangul piisav S. K. mõjutamiseks. Asitõendid jätta vastavalt

kriminaalmenetluse lõpetamise taotluses toodule KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kas prokuratuuris

olevate kriminaalasja materjalide juurde (pakendid 4, 5, 6, 7, 8, 10, 11, 12, 13, 14),

kohtutoimiku juurde (pakend nr 9), tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel XXX (pankrotis) ja

XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumendi hoidjale (pakendid nr 1, 2 ja 3) ning

Politsei- ja Piirivalveameti andmelattu salvestatud koopiafailid määrata kohtumääruse

jõustumisel kustutamisele KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel.

6. S. K. ja tema kaitsja nõustusid kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. S. K.

selgitas kohtuistungil, et saab aru oportuniteedi tähendusest, ning nõustus võtma endale

kohustuse maksta riigituludesse 5000 eurot. Nimetatud summa on S. K. juba

Rahandusministeeriumi deposiitkontole kandnud.

Kohtu seisukoht

7. KrMS § 274 lg 5 kohaselt võib kohus prokuröri ja süüdistatava taotlusel lõpetada

kriminaalmenetluse muu hulgas KrMS §-s 202 sätestatud alusel. KrMS § 202 lg 1 näeb ette,

et kriminaalmenetluse võib lõpetada, kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja

selles süüdistatava isiku süü pole suur, süüdistatav on heastanud või asunud heastama

kuriteoga tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

8. Kohtu hinnangul on kriminaalmenetluse lõpetamine S. K. suhtes põhjendatud. S. K.

süüdistatakse KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi, s.o teise

astme kuritegudes. Prokuratuur esitas 15.11.2024. a istungil taotluse kriminaalmenetluse

lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning sellega olid nõus ka süüdistatav ja tema kaitsja. S. K. on

allkirjastanud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks KrMS § 202 alusel ning võtnud

endale KrMS § 202 lg 2 p 2 nimetatud kohustuse maksta kindel summa riigituludesse. Kohus

märgib, et seega on nii prokuratuur, süüdistatav kui ka kaitsja kriminaalmenetluse

lõpetamisega nõus ning järelikult on KrMS § 202 kohaldamise formaalsed eeldused täidetud.

9. Kohtu hinnangul on täidetud ka KrMS § 202 kohaldamise sisulised eeldused. Esiteks on S.

K. talle esitatud süüdistuse kohaselt kelmuskatse pannud toime seeläbi, et tema koos P. P., R.

K. ja K. K. viisid ellu teoplaani, mis seisnes selles, et nad sõlmisid XXX ja XXX vahel

müügilepingu, mille järgi viimane kohustus müüma osa ettevõttest 1,2 miljoni euro eest

XXX-le ning müügist keeldumise korral pidi maksma leppetrahvi 900 000 eurot. Lepingu

täitmist XXX poolt käendasid P. P., R. K. ja XXX. Müügilepingu sõlmimisel oldi algusest

peale teadlik, et plaanis ei ole seda lepingut täita ning et tegemist on näiliku tehinguga, mille

ainus eesmärk on tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu käendajate võimalikes

tulevastes pankrotimenetlustes. Selleks, et eelnimetatud nõue muutuks automaatselt

tunnustatuks, esitas K. K. vastavalt S. K., P. P. ja R. K. kokkulepitud teoplaanile 30.01.2018

XXX nimel Riia Vahekohtule hagiavalduse 900 000 euro suuruse leppetrahvi nõudes, mille

Riia Vahekohus 13.02.2018. a ka rahuldas. Seejärel, tagamaks välisriigis tehtud vahekohtu

otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis, esitas K. K. 28.03.2018 Tartu Maakohtule

XXX nimel avalduse Riia Vahekohtu 13.02.2018. a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks

tunnistamiseks. Kuigi Tartu Maakohus ja Tartu Ringkonnakohus jätsid XXX avalduse

rahuldamata, tunnustas Riigikohus 12.12.2018. a määrusega Riia Vahekohtu otsust asjas nr

12/01-2018 ning tunnistas selle Eesti Vabariigis täidetavaks. Teiseks oli S. K. ja P. P. sarnane

teoplaan ja tegevuskava ka seonduvalt P. P. pankrotimenetluses, kusjuures lisaks XXX ja

XXX vahelise müügilepingu käendusele sõlmis P. P. S. K. kaasabil ka kaks näilikku

laenulepingut XXX M. P., kellega seati nõuete tagamiseks ka hüpoteek P. P. ja XXX

kuuluvale korteriomandile.

10. Kohus leiab, et selles kuriteoepisoodis on üheselt tuvastatav, et S. K., P. P. ja R. K.

teoplaaniks oli tekitada XXX-le suur nõue XXX ja lepingu käendajate võimalikes tulevastes

pankrotimenetlustes ehk sisuliselt saada varalist kasu läbi selle, et jätta tegelikud

võlausaldajad neile potentsiaalselt kuuluvatest väljamaksetest suures osas ilma. Selleks tuli

neil luua teistele isikutele (ennekõike pankrotihaldurile, aga ka võlausaldajatele ja kohtutele,

sh Riia Vahekohtule) tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutus ning selle plaani

realiseerumisel oleks kaasnenud märkimisväärne varaline kahju. Kirjeldatud teo

realiseerimiseks sõlmiti näilik müügileping, millega justkui sooviti müüa XXX osa (mis

müügilepingu kohaselt tegeles transporditeenuse pakkumise ning ladude rentimisega, koos

kõigi selle varade, võlgade, krediitide ja lepingutega) ning lepiti kokku ebamõistlikult suur

leppetrahv, mida käendasid muuhulgas ka P. P. ja R. K. ning viimasega seotud ettevõte XXX.

Seda müügilepingut ei olnud asjaosalistel aga ilmselgelt algusest peale plaanis täita, millele

viitavad kriminaalasjas kogutud tõendid nende kogumis: 22.09.2017 sõlmiti müügileping,

mille tingimused olid lepingus osalenud füüsiliste ja juriidiliste isikute majanduslikku

olukorda arvestades üsna ebamõistlikud, lepingust tulenevate vaidluste alluvuseks määrati

Riia Vahekohus (II kd tl 156-163), kuhu esitati hagiavaldus juba 30.01.2018, s.o vähem kui 4

kuud pärast väidetava müügilepingu sõlmimist. Kostjate tegevus Riia Vahekohtu menetluses

oli aga kohtu hinnangul enam kui küsitav, kuivõrd Riia Vahekohus on oma otsuses

muuhulgas märkinud järgmist: „Kostja vastuses ei esita XXX ühtegi veenvat õiguslikku

argumenti, miks kokkulepitud trahvi ei tuleks kohaldada. Kostja keeldub esindamast tõendeid

ja üritab õigustada lepinguliste kohustuste täitmatajätmist sellega, et äriühingu vara müügiga

seotud plaanid muutusid. XXX ei esitanud vastuväiteid, vaid märkis, et sooviks otsuse

langetamist nii kiiresti kui võimalik, soovitavalt enne 13.02.2018“ (II kd tl 164-182).

Sarnaselt käitusid vahekohtumenetluses ka P. P., R. K. ja XXX. Arvestades kokku lepitud

leppetrahvi tingimusi, leiab kohus, et iga mõistlik isik teeks üldjuhul kõik endast oleneva (sh

püüaks vähemalt esitada vastuväiteid või leida kompromissi), et vältida igakülgselt oma

majanduslikku laostumist, mis niivõrd suure nõude tunnustamisega vägagi tõenäoliselt

saabuks. Asjasse segatud kostjad seda ei teinud, mis annab alust järeldada, et isikutel oli

tegelikult juba eos nii soov kui ka plaan taolise tegevusega saavutada kontroll enda tulevaste

pankrotimenetluste üle. Eelnimetatud vastused Riia Vahekohtule koostas S. K. ning vastavad

dokumendid, millel ka R. K. käsikirjaline allkiri, leiti tema elukoha läbiotsimise käigus (III kd

tl 114-129). Samuti koostas vahekohtule allumise kokkuleppe S. K., kuivõrd 16.12.2020

koostatud M. R.-K. kasutuses oleva sülearvuti Dell vaatlusprotokolliga on tõendatud, et Riia

vahekohtule allumise kokkuleppe saatis S. K. M. R.-K. üle vaatamiseks 14.03.2018, s.o

tegelikult umbes kuu aega hiljem, kui Riia Vahekohus oli otsuse teinud. Samuti on vahekohtu

kokkuleppes märgitud sõlmimise kuupäevaks 22.09.2017, kuigi tegelikult see nii ei olnud (V

kd tl 101, 132-133). 11.01.2021 vaatlusprotokollist nähtub, et XXX tasus Riia Vahekohtule

3300 eurot hagi läbivaatamise eest 30.01.2018, varasemalt oli samal päeval aga XXX

arvelduskontole XXX-lt laekunud 3350 eurot (selgitusega „arve 70016“), kusjuures XXX

pangakontol enne XXX poolt 3350 euro laekumist oli kõigest 122,45 eurot (VI kd tl 98-99).

XXX-ga on aga peamiselt seotud P. P. (ning ka XXX A. P.), mis nähtub nii äriregistri

väljatrükist kui ka P. P. laua- ja sülearvutist leitud e-kirjadest (IV kd tl 148-180, 181-195, V

kd tl 6-55) ning XXX meilikonto vaatlusprotokollist (V kd tl 143jj). Seega on P. P. ise

aktiivselt aidanud kaasa sellele, et XXX kindlasti XXX jt vastu hagiavalduse Riia

Vahekohtusse esitaks. XXX ja XXX vahel sõlmitud müügilepingu näilisust saab tuletada ka

asjaolust, et XXX bilansis (käibe seisuga 30.04.2018) puudub tegelikkuses 900 000 euro

suurune nõue (V kd tl 200).

11. Paralleelselt eelkirjeldatud tegevuskavaga, s.h Riia Vahekohtu menetlusega, käiski Eestis

tegelikult juba XXX pankrotimenetlus: 27.12.2017 esitas XXX avalduse XXX pankroti

väljakuulutamiseks, mille istung toimus 07.02.2018. 14.02.2018 esitas XXX kohtule

saneerimisavalduse, mis algatati 01.03.2018, kuid juba ligikaudu 1,5 kuud hiljem esitas

saneerimisnõustaja taotluse saneerimismenetluse lõpetamiseks, kuna ettevõtjal on kohustusi 1

247 845,03 eurot, mille põhinõuetest oli suurim XXX nõue summas 908 742 eurot,

moodustades üksinda 75,1% kõikidest nõuetest (II kd tl 142-145). Eeltoodust nähtuv viitab

selgelt sellele, et saneerimismenetluse läbimisega venitati XXX pankroti väljakuulutamist

seni kuni Riia Vahekohus rahuldab XXX hagi 900 000 euro nõudes (millele viitab mh ka

kostjate huvi asja lahendamiseks vahekohtus „võimalikult kiiresti, aga enne 13.02.2018“).

Saneerimisnõustaja taotluses märgitud XXX nõude protsentuaalne suurus kõikide teiste

nõuetega võrreldes näitab milline märkimisväärne mõju oleks olnud sellel XXX

pankrotimenetlusele juhul, kui P. P., R. K., S. K. ja K. K. plaan oleks realiseerunud.

Etteruttavalt märgib kohus, et kriminaalasja materjalidest nähtub sedagi, et XXX pankroti

väljakuulutamisel 25.05.2018 oli ettevõttel tuvastatud kohustusi vähemalt summas 185 262,81

eurot (II kd tl 118-124). Ajutise pankrotihalduri hinnangul võis maksejõuetuse tekkimise

ajaks lugeda 2017. aasta august-september, millest alates on maksukohustuslasel

maksuvõlgnevus (alates 20.09.2017), mis on aja jooksul suurenenud ja mis viitas

maksejõuetuse süvenemisele (II kd tl 130).

12. Tagamaks Riia Vahekohtu otsuse tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis, esitas K. K.

28.03.2018 vastavalt kokkulepitud teoplaanile Tartu Maakohtule XXX nimel avalduse Riia

Vahekohtu 13.02.2018. a otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Selle avalduse

ning avaldusele lisatud 22.09.2017 kuupäeva kandva vahekohtu allumise kokkuleppe koostas

S. K. tegelikult alles 2018. a märtsis. Samuti nähtub 19.09.2020 teostatud vaatlusprotokollist,

et XXX nõudeavalduse failid XXX ja P. P. pankrotimenetluses on loonud „Siim“ ning see

asjaolu nähtub ka V. Kutšmei poolt 31.08.2018 edastatud failist „XXX nõudeavaldus P.P.

vastu.pdf“ (II kod tl 194-195). Kohus möönab, et kuigi S. K. tegeles väidetavalt enda sõnul P.

P. ja XXX-le üksnes tavalise õigusteenuse pakkumisega, ei saa seda väidet pidada ei eluliselt

ega ka kriminaalasja materjalidest tulenevalt kuigi usutavaks. Kohtu hinnangul on enam kui

selge, et üks kõrgharitud jurist tegelikult saab aru konkreetsete kokkulepete ja dokumentide

tagamaadest. Seda enam, et S. K. ei koostanud nimetatud isikutele mitte ainult paari üksikut

eraldiseisvat dokumenti või nõudeavaldust, vaid tegeles isikute õigusalase nõustamisega juba

pikemat aega, olles seejuures teadlik kõikidest asjaoludest ning nähes n-ö suuremat pilti. S. K.

suhtles XXX pankrotimenetluse dokumentidega seonduvalt ka R. K., kes küsib muuhulgas

kas võib pankrotihaldur O.Kuklasele XXX andmeid saata posti teel ning kas S. K. soovib

need enne üle vaadata, samuti kinnitab S. K., et jõuab kohe büroosse ja vaatab dokumendid

üle (IV kd tl 143). Märkimata ei saa jätta ka asjaolu, et esimene pankrotihoiatus XXX-le

esitati tegelikult juba enne müügilepingu sõlmimist XXX-ga. 16.12.2020 koostatud

vaatlusprotokollist, mis teostatud M. R.-K. kasutuses olevast sülearvutist Dell, leiti ka P. P. ja

R. K. volikirjad, milles S. K. on volitatud neid esindama alates 17.08.2015 ning mitte kauem

kui 31.12.2017, mis tõendab et S. K. oli olemas aastatepikkune kogemus ning laiem teadmine

P. P. ja R. K. seonduvast ning tema tegevus ei piirdunud üksnes tavapärase õigusnõu

andmisega, vaid hõlmas endas ka osalemist käesoleva menetluse aluseks olevates tegudes (V

kd tl 101, 137-138).

13. Eelkirjeldatud tegevusega, s.o näiliku müügilepingu sõlmimisega (millise plaani

nõustajaks oli suurel määral S. K.) ja teoplaani edasiste sammude astumisega (s.o

hagiavalduse esitamisega Riia Vahekohtule, aga ka sellest tuleneva nõudeavalduse

esitamisega XXX ja P. P. pankrotimenetlustes, samuti Riia Vahekohtu otsuse Eesti Vabariigis

täitmiseks tunnustamiseks esitamisega) olid S. K., P. P., R. K. ja K. K. alustanud vahetult

kelmuse toimepanemist (ehk esimese petmisteo toimepanemist) ning teinud kõik endast

oleneva, et luua teistel isikutel tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus, mis täidaks nende

lõppeesmärgi ning nad saaksid varalist kasu teiste võlausaldajate väljamaksetest ilmajätmise

näol. Eelnevast tulenevalt vastab S. K. tegevus KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2

objektiivsetele tunnustele.

14. Eelkirjeldatud muster kordus ka P. P. ja M. P. vahel sõlmitavate lepingute (sh hüpoteegi

seadmisega notari juures) ning sellest tulenevate nõudeavalduste esitamistega P. P.

pankrotihaldurile viimase pankrotimenetluses. Nimelt seadsid P. P. ja tema vend M. P. S. K.

juhiste järgi 27.12.2017 Tartu notari Tiina Tomberg büroos M. P. kasuks hüpoteegi summas

100 000 eurot P. ja A. P. ühisomandisse kuuluvale korterile aadressil XXX, XXX, millega

tagati kõik M. P. nõuded P. P. ja XXX vastu, mis tulenevad omavahel sõlmitud ja

sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest. Tegelikkuses M. P. P. P. vastu nõudeid ei olnud,

kuid selle hüpoteegi seadmisega raskendati P. P. korteri kui võimaliku tulevase pankrotivara

müüki ning seeläbi tagati ka, et M. P. sõlmitavad näilikud laenulepingud kuuluksid

pankrotimenetluses rahuldamisele esimese järgu nõuetena. Edasi allkirjastasid P. P. ja M. P.

02.01.2018 kuupäevaga näiliku laenulepingu nr 3, mille kohaselt laenas M. P. P. P. sularahas

30 000 eurot, mida tagab eelnevalt nimetatud hüpoteegi seadmise leping. Sellele

laenulepingule tuginedes esitas M. P. 12.07.2018 P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse

summas 44 480 eurot ja palus seda tunnustada esimese rahuldamisjärgu nõudena. Samuti oli

väidetavalt 15.05.2017 sõlmitud laenuleping nagu oleks P. P. saanud M. P. laenuks 20 000

eurot, mille alusel esitas M. P. 12.07.2018 P. P. pankrotimenetluses nõudeavalduse summas

36 720 eurot (III kd tl 18-24). Tartu Maakohtu 02.08.2019. a osaotsusest tsiviilasjas nr 2-19-

2269 nähtub kohtu poolt M. P. ja P. P. vahel 15.05.2017 ja 02.01.2018 sõlmitud

laenulepingute näilisuse tuvastamine. Nimelt leidis maakohus, et „Hagejal (s.o M. P.) oli

võimalik soovi korral esitada tõendeid oma majandusliku olukorra kohta laenulepingute

sõlmimise ajal ja tõendada, et tema majanduslik olukord võimaldas laenu andmist, kuid seda

hageja ei teinud /…/ Kuna hageja ei ole kohtumenetluses esitanud usutavaid ja veenvaid

vastuväiteid ega tõendeid, mis lükkaksid ümber kostjate esitatud asjaolud ja tõendid, annab

see alust järelduseks, et tegelikkuses ei ole hageja võlgnikule 15.05.2017 ja 02.01.2018 laenu

sularahas kokku 50 000 eurot üle andnud. Seega vaidlusalused lepingud ei tõenda võlgniku

kohustusi ja hagejal ei ole tegelikult nõuet võlgniku vastu.“ (III kd tl 61-64). Tartu Maakohtu

17.10.2019. a määrusega kinnitas kohus tsiviilasjas nr 2-19-2269 kompromissi ja lõpetas

menetluse, ühtlasi tunnistati kehtetuks kõik 27.12.2017 notari poolt tõestatud hüpoteegi

seadmise lepingus sisalduvad tagatiskokkulepped (III kd tl 65-66). 16.12.2020 koostatud

vaatlusprotokollist, mis teostatud M. R.-K. kasutuses olevast sülearvutist Dell, leiti mh M. P.

ja P. P. vaheline laenulepingu põhi, mis tõendab S. K. osalust nende laenulepingute

sõlmimisel (V kd tl 101, 135).

15. KarS § 344 lg 1 sätestab kuriteona sellise dokumendi võltsimise, mille alusel on võimalik

omandada õigusi või vabaneda kohustustest ning KarS § 345 lg 1 sätestab kuriteona teadvalt

võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

Kuivõrd S. K. ja P. P. allkirjastasid näilikud laenulepingud, mille alusel tegelikult raha üle ei

antud ning mille vormistamise eesmärgiks oli kasutada neid laenulepinguid P. P.

pankrotimenetluses selleks, et S. K. seotud äriühingud saaksid P. P. pankrotimenetluses

võlausaldajate õigused, on tegemist dokumentide võltsimisega eesmärgiga omandada õigusi

või vabaneda kohustustest. Nimelt on S. K. ja P. P. koostanud ja allkirjastanud XXX nimel

laenulepingud LVV-PP-1, LVV-PP-2 ja LVV-PP-3 selle kohta nagu oleks XXX P. P. andnud

15.01.2017 sularahas laenu 14 500 eurot, 28.12.2017 14 000 eurot ja 20.03.2018 4500 eurot;

XXX nimel laenulepingud RPP-1609/1-PP, RPP-1609/2-PP, RPP-1609/3-PP, RPP-1609/4-PP

ja RPP-1609/-PP selle kohta, nagu XXX oleks P. P. andnud 01.06.2016, 15.06.2016,

01.09.2016, 15.12.2016 ja 01.04.2017 andnud iga kord sularahas laenu 15 000 eurot (kokku

75 000 eurot) ning XXX nimel laenulepingu nr 1 selle kohta nagu XXX oleks P. P.

01.12.2016 andnud sularahas laenu 27 500 eurot. Nimetatud laenulepingute alusel

tegelikkuses raha üle ei antud. Tegemist oli mitteehtsate dokumentide valmistamisega, mis

vormilt võisid olla küll ehtsad, kuid sisult mitte, ning mis võimaldasid oma olemusest

tulenevalt omandada P. P. pankrotimenetluses võlausaldaja õiguseid, mida tegelikkuses ei

oleks pidanud olema. Asjaolu, et tegemist oli näiliste lepingutega nähtub eelkõige kohtule

esitatud tõenditest nende kogumis. Näiteks nähtub 07.02.2020 vaatlusprotokollist, et kuigi

XXX sõlmis P. P. väidetavalt laenulepingu, mille kohaselt laenas viimasele 01.12.2016

sularahas 27 500 eurot, siis laenu andmise kuupäevale eelneval ajal ei ole pangakontolt

sularaha välja võetud. Vastupidi, vaatlusprotokollist nähtub hoopis, et XXX kontolt on selle

avamisest kuni 2016. aasta lõpuni sularaha välja võetud kokku 21 000 eurot ja need

väljavõtmised on toimunud perioodil 14.07.2016-08.09.2016 (VI kd tl 75-89) ehk mitmed

kuud enne väidetava laenulepingu sõlmimist P. P.. AS SEB Pank 08.10.2019 vastuskirjast,

millega edastati mh P. P. ja A. P. kontod alates 2015. a – 30.09.2019. a nähtub, et laenud mis

P. P. on väidetavalt sularahas saanud, ei ole jõudnud tema, temaga seotud äriühingute ega ka

XXX kontodele (VI kd asuv DVD-R plaat). Sõlmitud laenulepingute näilisusele viitab kohtu

hinnangul veel ka see, et S. K. esitas küll Tartu Maakohtule XXX, XXX (kes omandas

nõudeõiguse XXX-lt) ja XXX (kes omandas nõudeõiguse XXX-lt) hagid P. P., pankrotihaldur

V. Kutšmei, XXX, XXX ja XXX vastu nõude tunnustamiseks P. P. pankrotimenetluses, kuid

kohus jättis hagid läbi vaatamata põhjusel, et hageja ei andnud kohtu määratud tähtaja jooksul

tagatist kostjate eeldatavate menetluskulude katteks (III kd tl 67-77). Arvestades, et nõuded,

mille tunnustamist S. K. taotles olid märkimisväärsed – V. Kutšmeile esitatud nõudeavalduste

kohaselt XXX nimel kogusummas 40 112,33 eurot, XXX nimel kogusummas 107 250 eurot

ning XXX nimel kogusummas 45 993,75 eurot, siis on üsna küsitav, miks S. K. ei olnud

valmis tasuma nimetatud äriühingute poolt kostjate eeldatavaid menetluskulusid, mis oma

proportsioonilt olid võrreldes tunnustatavate nõuetega oluliselt väiksemad (olles XXX hagis

vastavalt 1200, 900 ja 1200 eurot, XXX hagis 2250 eurot, 1530 eurot ja 1950 eurot ning XXX

hagis 1200 eurot, 900 eurot ja 1200 eurot). Kohus leiab, et kui nimetatud äriühingute nõue

oleks ka tegelikkuses olemas olnud, siis oleks S. K. teinud ka kõik endast oleneva, et

saavutada nende nõuete tunnustamine pankrotimenetluses. Taoline käitumine viitab asjaolule,

et nõuetel puudus igasugune alus. Eelnevast tulenevalt on tõendatud, et S. K. tegevus näilike

laenulepingute ehk dokumentide koostamise, s.o võltsimise osas, vastab KarS § 344 lg 1

objektiivsetele tunnustele.

16. KarS § 345 lg 1 objektiivse koosseisu täitmine eeldab võltsitud dokumendi kasutamist. S.

K. esitas eelmises punktis nimetatud laenulepingud koos nõudeavaldusega P. P.

pankrotihaldurile V. Kutšmeile järgmiselt: 15.07.2018 XXX nimel nõudeavalduse

kogusummas 40 112,33 eurot, millele lisas eelnevalt nimetatud kolm võltsitud laenulepingut;

16.07.2018 esitas S. K. XXX nimel (kes oli omandanud nõudeõiguse XXX-lt 01.07.2017)

nõudeavalduse kogusummas 107 250 eurot, millele lisas eelnevalt nimetatud viis võltsitud

laenulepingut ning 17.08.2018 esitas S. K. XXX nimel (kes oli omandanud nõudeõiguse

XXX-lt 31.01.2017) nõudeavalduse kogusummas 45 993,75 eurot, millele lisas eelnevalt

nimetatud laenulepingu sularahas laenu andmise kohta. Asjaolu, et tegemist oli võltsitud

laenulepingutega, mida S. K. kasutas ehk esitas ehtsate dokumentide pähe vastavalt ehtsate

dokumentide otstarbele, on tõendatud S. K. poolt V. Kutšmeile saadetud e-kirjadega. Nendest

e-kirjadest nähtub selgelt, et S. K. edastas pankrotihaldurile erinevad nõudeavaldused ühes

laenulepingutega, kviitungite ning sularaha üleandmise aktidega (III kd tl 25-60), milles

sedastas pankrotivõlgnik P. P. suhtes erinevate võltsitud laenulepingutest tulenevate nõuete

olemasolu. Kuivõrd võltsitud dokumendi kasutamine on lõpule viidud juba dokumendi

esitamisega, aga mitte esitamisel silmas peetud eesmärgi saavutamisega, siis vastab S. K.

tegevus võltsitud dokumentide ehk näilike laenulepingute kasutamise osas KarS § 345 lg 1

objektiivsetele tunnustele.

17. Täidetud on KarS § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 subjektiivsed tunnused. Kuivõrd S. K. ja P. P.

pidasid oma tegevusega, s.o näilike laenulepingute koostamisega ning nende esitamisega koos

nõudeavaldusega P. P. pankrotihaldurile V. Kutšmeile silmas seda, et S. K. omandaks P. P.

pankrotimenetluses võlausaldajate õigusi, samas P. P. aga eelduslikult vabaneks mõningatest

kohustustest teiste võlausaldajate ees, siis on nii KarS § 344 lg 1 kui ka § 345 lg 1

objektiivsed tunnused realiseeritud tahtlikult. Nii P. P. kui S. K. teadsid, et tegemist on

võltsitud dokumentidega, kuivõrd laenulepingu eesmärgiks on üldjuhul ühe isiku poolt ka

laenatu saamine, P. P. aga tegelikkuses lepingutes nimetatud summasid enda käsutusse ei

saanud. Käesoleval juhul oli S. K. ja P. P. taolise tegevuse eesmärgiks ilmselgelt õiguste

omandamine pankrotimenetluses ning tõenäoliselt möönis P. P. ka asjaolu, et teatud osas võib

ta võltsitud dokumentide koostamise ning nende kasutamisega ka kohustustest teiste

võlausaldajate ees vähemalt mingis mahus vabaneda. Seega tegutses S. K. dokumendi

võltsimisel vähemalt kaudse tahtlusega KarS § 16 lg 4 mõttes, võltsitud dokumente kasutas ta

pankrotihaldurile esitades eesmärgiga omandada õigusi, s.o kavatsetusega KarS § 16 lg 2

mõttes.

18. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad ning S. K. on süüvõimeline. Seega

on S. K. toime pannud KarS § 209 lg 2 p-de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi

kvalifitseeritavad kuriteod.

19. Kohtu hinnangul pole S. K. süü suur ja kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik

menetlushuvi. S. K. süüd raskendavaid asjaolusid pole, teda pole varem kriminaalkorras

karistatud ja tal puuduvad ka väärteokaristused. Samuti on S. K. poolt kuriteo

toimepanemisest möödas ligikaudu 6 aastat ning tema suhtes on paralleelselt käimas teine

kriminaalmenetlus. S. K. on nõustunud tasuma riigituludesse 5000 eurot ning on tegelikult

seda ka juba teinud, muid menetluskulusid S. K. seonduvalt ei ole tekkinud ning valitud

kaitsja tasu jääb tema enda kanda. Arvestades lisaks prokuröri, kaitsja ja S. K. enda selgitusi,

nõustub kohus kokkuvõtlikult pooltega, et S. K. on võimalik mõjutada käesolevas

kriminaalasjas kriminaalkaristust kohaldamata.

20. Eelnevast lähtudes tuleb lõpetada kriminaalmenetlus S. K. süüdistuses KarS § 209 lg 2 p-

de 1 ja 4 ̶ § 25 lg 2, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi ning S. K. tuleb panna KrMS § 202 lg 2 p 2

alusel kohustus maksta riigituludesse 5000 eurot. Kuivõrd nii prokuratuur kui ka S. K. on

kinnitanud, et nimetatud rahasumma on juba Rahandusministeeriumi deposiitkontole kantud,

siis täidetakse KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel S. K. määratud kohustus sellelt deposiitkontole

kantud raha arvelt.

21. KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kustutada pärast käesoleva määruse jõustumist Politsei- ja

Piirivalveameti andmelattu salvestatud menetluse käigus ära võetud elektroonikaseadmete

koopiafailid.

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide

hoidjale PAKEND NR 1 (18.02.2020 XXX, XXX ruumide läbiotsimisel ära võetud XXX

raamatupidamisdokumendid perioodidest 2015. a jaanuar-detsember ning 2016. a jaanuar-

juuni, mis pakendatud pappkasti); PAKEND NR 2 (05.12.2019 XXX pankrotihalduri esindaja

poolt üle antud XXX raamatupidamisdokumendid perioodist 2016 – 2018. a, mis pakendatud

pappkasti).

KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada XXX (pankrotis) pankrotihaldurile või dokumentide

hoidjale PAKEND NR 3 (19.02.2020 raamatupidaja M.M. poolt üle antud XXX

raamatupidamisdokumendid perioodist jaanuar-juuni 2018, mis pakendatud pappkasti).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta prokuratuuris olevate kriminaalasja materjalide juurde

PAKENDR NR 4 (A4 formaadis ümbrikusse pakendatud XXX laenulepingud A. P., A. S. ja

R. P. ning vastavad orderi kviitungid ja order (paberkandjal originaaldokumendid); PAKEND

NR 5 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud: 1)

vaatlusprotokolli lisa – XXX, XXX ja XXX pearaamatud 2016-2018 pdf- ja xls-formaadis; 2)

R. K. 10.10.2019 e-kiri Tartu Maakohtule tsiviilasjas nr 2-19-2160; PAKEND NR 6 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa:

excelisse tõstetud XXX, P.P., A. P., XXX, K. K. ja XXX pangakontod; PAKEND NR 7 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud XXX krediitkaartidega

tehtud tehingute vaatlusprotokolli lisaks olevad failid: 1) „XXX konto 2440 väljavõte“, 2)

„kannete numeratsioon_KA ja PR 2016-2017“; PAKEND NR 8 (A5 formaadis ümbrikusse

pakendatud CD-R plaat, millele on salvestatud pankade, MTA, pankrotihaldurite jm

vastuskirjad, mille kõiki lisasid ei ole toimikusse välja prinditud; PAKEND NR 10 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud vaatlusprotokolli lisa:

A. S. arvelduskonto nr XXX väljavõte 01.01.2006 – 31.12.2014 xls-formaadis; PAKEND NR

11 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud

vaatlusprotokolli lisa: A. S. seotud äriühingute andmed; PAKEND NR 12 (A4 formaadis

ümbrik, millesse on pakendatud nende tunnistajate kontaktandmed, kes ei soovinud

kontaktandmeid märkida ülekuulamise protokolli); PAKEND NR 13 (A5 formaadis

ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud pangakontode andmed, mis ei oma

kriminaalasjas tõendamisväärtust); PAKEND NR 14 (A5 formaadis ümbrikusse pakendatud

CD-R-plaat, millele on salvestatud sideettevõtjalt saadud andmed).

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja kohtutoimiku juurde PAKEND NR 9 (A5

formaadis ümbrikusse pakendatud CD-R-plaat, millele on salvestatud: 1) P.P. lauaarvuti

Lenovo vaatlusprotokolli lisad; 2) XXX meilikonto vaatlusprotokolli lisa nr 29.

(allkirjastatud digitaalselt)