2-23-128929/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-128929

Tsiviilasi

Holm Bank AS hagi T. G. vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4284,67 eurot

Menetlusosalised ja

esindajad

Hageja Holm Bank AS (registrikood 14080830)

Hageja lepinguline esindaja Jaana Jostmann (e-post: XXX)

Kostja T. G. (isikukood XXX, elukoht teadmata)

Asja läbivaatamine lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Mõista kostjalt T. G. hageja Holm Bank AS kasuks välja põhivõlgnevus summas

3500 eurot, intressid summas 25,36 eurot, sissenõudmiskulu summas 10 eurot ja

sissenõutavaks muutunud viivised summas 629,33 eurot.

3. Mõista kostjalt T. G. hageja Holm Bank AS kasuks välja viivised alates 19.02.2025

kuni põhinõude summas 3500 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Toimetada kohtuotsus kostjale kätte avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud 90% ulatuses kostja T. G. kanda ja 10% ulatuses hageja Holm

Bank AS kanda.

2. Mõista kostjalt T. G. hageja Holm Bank AS kasuks välja menetluskulud summas

459,00 eurot.

Edasikaebamise kord

Tegemist on lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 esimese lause mõttes ja maakohus

edasikaebamise luba ei anna. Juhul, kui menetlusosalised siiski soovivad esitada

apellatsioonkaebuse, tuleb see esitada Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist (TsMS §187 lg 6).

Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtule esitatud hagi kohaselt hageja palus mõista välja kostjalt hageja kasuks

põhivõlgnevus 3500 eurot, intress 245,02 eurot, sissenõudmiskulud summas 10,00 eurot,

sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis 109,65 eurot ja viivis alates 29.08.2023

põhinõudelt 3500 eurot eurot kuni selle kohase tasumiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud

määras.

2. Hagi aluses olevata asjaolude kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2023 laenulepingu

nr xxxx (edaspidi Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 3500,00 eurot.

Laenuleping sõlmiti tagastamise lõpptähtajaga 20.03.2025 intressimääraga 13,49% aastas.

Laenu tagastamise graafiku kohaselt pidi laenu põhiosa ja intresside tagastamine toimuma

20.03.2023 kuni 20.02.2025 osamaksena summas 179,54 eurot ja 20.03.2025 osamaksena

summas 179,32 eurot.

3. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjal on

tasumata kõik Lepingu maksegraafikujärgsed osamaksed.

4. Lepingu p 2 kohaselt on õigus hagejal nõuda kostjalt lisaks lepingus kokkulepitule

muude hinnakirjas toodud kulude hüvitamist. Hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus

nõuda võlateatise edastamisel kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi

kohaselt ja sellest tulenevalt saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta.

5. Hageja on edastanud kostjale Lepingu eest neli teadet: 23.03.2023 saadetud teate eest

nõudis hageja menetluskulu 0 eurot, 29.03.2023 saadetud teate eest nõudis hageja

menetluskulu 5 eurot, 23.04.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 0 eurot,

03.05.2023 saadetud teate eest nõudis hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõudis hageja

kostjalt menetluskulu 10 eurot. Kostja menetluskulu tasunud ei ole.

6. Hageja on 03.05.2023 kostjale saatnud Lepingu kirjaliku meeldetuletuse (ülesütlemise

hoiatuse), milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 13.05.2023 ei ole jooksev võlgnevus

tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Vaatamata hoiatusele, kostja

võlgnevust ära ei tasunud.

7. Kuna kostja rikkus oluliselt talle Lepingust tulenevaid maksekohustusi ning ei

reageerinud ka hageja poolt talle saadetud korduvatele meeldetuletustele saatis hageja

26.05.2023 kostjale kirja (Ülesütlemise avalduse), millega andis kostjale 2-nädalase tähtaja

võlgnevuse summa tasumiseks või kokkuleppe saavutamiseks ning informeeris, et võlgnevuse

mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja Lepingu alates 09.06.2023

olulise rikkumise tõttu üles öelduks.

8. Kostja tagastamata põhivõla jääk 28.08.2023 seisuga on 3500,00 eurot, mille hageja

palub kostjalt välja mõista. Kostjal on tasumata kõik Lepingu maksegraafikujärgsed

osamaksed summas 3500 eurot.

2 / 8

9. Hageja palub kostjalt välja mõista intressi, suurusega 13,49% aastas, perioodi

15.02.2023 kuni 08.06.2023 eest ehk lepingu sõlmimise päevast kuni lepingu ülesütlemise

avalduse tasumise tähtajani, suurusega 245,02 eurot. Lisaks on hageja arvutanud intressi

perioodi 21.05.2023 kuni 08.06.2023 (so 19 päeva eest ehk viimasest tasumata intressi

osamaksest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse tasumise tähtajani). Hageja

palub kostjalt välja mõista viivise suurusega 13,49% aastas ehk 0,036959% päevas perioodi

21.03.2023 kuni 28.08.2023 eest, suurusega 109 eurot 65 senti. Viivis on arvestatud

hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 28.08.2023.

10. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista Lepingu menetluskulud meeldetuletuskirjade

saatmise eest. Lepingu menetluskulud on kogusummas 10 eurot.

11. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel

sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras alates hagi

esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 29.08.2023 tasumata põhivõlalt summas 3500,00

eurot kuni põhivõla tasumiseni.

Kostja seisukoht

12. Kostja kohtu määratud tähtajaks hagile vastust esitanud ei ole.

Kohtuotsuse põhjendused

13. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja hagiavalduse täiendusega ning uurinud esitatud

tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

14. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja sõlmisid 15.02.2023 laenulepingu nr xxxx (edaspidi

Leping), mille kohaselt väljastas hageja kostjale laenu 3500,00 eurot. Laenuleping sõlmiti

tagastamise lõpptähtajaga 20.03.2025 intressimääraga 13,49% aastas. Laenu tagastamise

graafiku kohaselt pidi laenu põhiosa ja intresside tagastamine toimuma 20.03.2023 kuni

20.02.2025 osamaksena summas 179,54 eurot ja 20.03.2025 osamaksena summas 179,32

eurot) (dtl 28-33). Kostja ei ole teostanud laenu tagasimakseid.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik

(laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen),

laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas

koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses

antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui

see on kokku lepitud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või

seadusele.

16. Esile toodud asjaoludel andis hageja oma majandus- või kutsetegevuses krediiti

füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on hageja ja kostja

sõlminud tarbijakrediidilepingu VÕS § 407 lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

17. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal

algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (VÕS § 406 lg

1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14).

18. Eesti Panga avaldatud andmete kohaselt oli lepingu sõlmimise ajal avaldatud

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine KKM 15,31%.

(vt. https://statistika.eestipank.ee/#/et/p/147/r/2273/2102).

19. VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks krediidi andmise ajal oli seega

3*15,31% = 45,93%. Kostjale antud laenu KKM oli 26,28% aastas (dtl 29), seega kostjale

antud laenu KKM, mis ei ületanud laenu väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.

Seega jäi lepingu krediidikulukuse määr lubatu piiresse.

3 / 8

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus

kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka

juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr

2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098

p-d 17)

21. Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist:

„Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate

asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja

peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas

lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste

tarbijaga seotud näitajate kohta:

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest,

üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3

p 1);

1) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse

korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

2) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1

p 3);

3) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg

1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks.“

22. Hageja selgituste kohaselt kostja esitas 15.02.2023 laenutaotluse, milles märkis enda

igakuiseks keskmiseks sissetulekuks 1098,00 eurot ja igakuisteks kohustusteks 150,00 eurot.

Hageja on krediidivõimelisuse hindamisel kontrollinud kostja tausta vastavalt pangas

kehtivatele laenu andmise reeglitele. Lepingu sõlmimisel on tehtud päringud

maksehäireregistritesse Creditinfo Eesti AS ja Krediidiregister, mille mõlema andmetel

puudusid kostjal maksehäired. Lisaks kontrolliti kliendi poolt öeldud sissetulekute andmeid ja

töösuhte kestvust Maksu- ja Tolliameti päringuga. Hageja võttis arvesse kostja igakuiseks

1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18.

4 / 8

keskmiseks sissetulekuks 1098,00 eurot ning kohustuseks kostja poolt märgitud igakuised

finantskohustused summas 150,00 eurot, millele lisas arvestusliku elatusmiinimumi 303,40

eurot, kokku 453,40 eurot. Hageja on järginud Lepingu sõlmimisel täielikult vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Kostjale esitati lepingu sõlmimisel Euroopa Tarbijakrediidi

Standardinfo teabeleht, millel kajastusid kõik lepinguga seotud tingimused.

23. Kohtu hinnangul ei saa hageja tegevust lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva

vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Hageja ei ole piisavalt selgitanud, kuidas

on kontrollitud kostja teiste varaliste kohustuste suurust. Hageja ei ole küsinud kostja konto

väljavõtet ning hageja ei ole ka tõendanud, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav

tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Hageja välja toodud asjaoludest järeldub, et

krediidiandja on jätnud täielikult kogumata teabe, mille alusel oleks võimalik tuvastada kostja

võimalike varaliste kohustuste ammendav suurus (vt otsuse punktis 7 viidatud Riigikohtu

lahendi punktides 1) ja 2) nimetatud teave). Krediidivõimelisuse hindamiseks on mh oluline

välja selgitada laenutaotleja sissetuleku suurus ja varalised kohustused, sest see mõjutab

selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta. Üksnes laenutaotluses märgitud

võimaliku sissetuleku ning kohustuste suuruse ja maksehäirete puudumise pinnalt ei saa

hinnata laenutaotleja krediidivõimelisust. Puuduvad tõendid, et krediidiandja oleks ka

sisuliselt kontrollinud kostja sissetulekuid, igakuiseid kohustusti jne. Kohtu hinnangul tulnuks

krediidiandjal praegusel juhul koguda täiendavat teavet, so küsida kostjalt tema sissetulekute

ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode

väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku

krediidivõimelisust. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

kohtupraktikas minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte

esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (Tln

RngKo 8.11.2021 nr 2-20-106661, p 55). Esitatud tõendite põhjal saab asuda seisukohale, et

kostja pangakonto väljavõtet ega ülalpeetavate olemasolu algne võlausaldaja kontrollinud ei

ole. Nendel põhjendustel leiab kohus, et hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

24. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7

esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning

muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Sellest tuleneb, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt on kostjal kohustus tagastada

laenu põhiosa ning tasuda laenult VÕS §-s 94 sätestatud määras intressi. 2

25. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

26. Kohus on 18.11.2024 määruses hagejale selgitanud, et kohtu esialgsel hinnangul on

kostjale laenu väljastamisel rikutud vastutustundliku laenamise põhimõte. Kohus andis

2 Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on krediidilepingu osaline tühisus

kokkuleppelise intressi osas, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94

sätestatud intressimäärast (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 24)

5 / 8

hagejale võimaluse esitada VÕS § 4034 lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed

uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

27.

05.12.2024 hageja esitas VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, s.o määras kostjale

uued tagasimaksed ajavahemikus 20.03.2023- 20.03.2025 (dtl 127-128). Tulenevalt

eeltoodust ei ole kostjalt laekumisi toimunud ühegi maksegraafikus toodud osamakse katteks.

Seega jäi kostja võlgnevusse alates 1. osamaksest 20.03.2023 kuni lepingu ülesütlemisele

eelnenud 3. osamakseni 09.06.2023. Kuna kostja ei ole tasunud hagejale ühtegi osamakset

ehk ta oli enam kui 3 osamaksega viivituses, siis saatis hageja kostjale 03.05.2023

ülesütlemise hoiatuse, milles hoiatas hageja kostjat, et juhul kui 13.05.2023 ei ole jooksev

võlgnevus tasutud, on hagejal õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda. Kuna vaatamata

hoiatusele, kostja võlgnevust ära ei tasunud, saatis hageja kostjale 26.05.2023 Lepingu

ülesütlemise avalduse, milles andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks ning

informeeris, et võlgnevuse mittetasumisel või kokkuleppe mittesaavutamisel loeb hageja

Lepingu alates 09.06.2023 olulise rikkumise tõttu üles öelduks (dtl 34). Eeltoodus tulenevalt

oli hagejal õigus 09.06.2023 seisuga Leping üles öelda. Seega oli laenulepingu ülesütlemine

kehtiv.

28. Ülesütlemise korral peavad lepingupooled tagastama lepingu lõpetamisele järgneva aja

kohta juba ette üleantu (VÕS § 195 lg 5 ls 1). Lepingu ülesütlemise korral jäävad kehtima

lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud kohustused (VÕS § 195 lg 2). Lepingu

erakorralise ülesütlemise esmaseks tagajärjeks on kogu tagasimaksmata krediidi

tagasimaksmise nõude sissenõutavaks muutumine, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni

tekkinud intressi- ja viivisenõuded. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista

põhivõlgnevus 3500 eurot.

29. Hageja on kohtu nõudel esitanud 05.12.2024 intressi ümberarvestuse. 01.01.2023 kuni

30.06.2023 oli seadusejärgne intressimäär 2,5% aastas. Hageja poolt esitatud ümberarvestuse

kohaselt on arvestatud intressi osamaksed Lepingu sõlmimisest kuni lepingu ülesütlemise

avalduse tähtaja saabumiseni. Ümberarvestatud intress perioodi eest 16.02.2023 kuni

08.06.2023 ehk lepingu sõlmimisest järgmine päev kuni lepingu ülesütlemise avalduse

tasumise tähtajani on suurusega 25,36 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks

välja mõista intressid summas 25,36 eurot.

30. Hageja on esitanud kostja vastu viivisenõude. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 1 ja p-st 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Käesoleval juhul on

poolte vahel sõlmitud lepinguga ettenähtud viivisemääraks kokku lepitud 13,49% aastas ja

0,036959% päevas arvestatuna 365-päevase aasta baasil. Hageja palub kostjalt välja mõista

viivise suurusega 13,49% aastas ehk 0,036959% päevas perioodi 21.03.2023 kuni 28.08.2023

eest, suurusega 109,65 eurot. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni

28.08.2023. Hageja palub kostjalt välja mõista jooksev viivis, mis ei ole hagi esitamise ajaks

veel sissenõutavaks muutunud VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud seadusjärgses määras alates

hagi esitamisele järgnevast kuupäevast, s.o alates 29.08.2023 tasumata põhivõlalt summas

3500,00 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

31. Kohus leiab, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu on laenulepingus

sisaldunud intressimäära kokkulepped tühised. Seega lähtub kohus viivise väljamõistmisel

6 / 8

seadusjärgsest viivisemäärast. Kuigi kohus on palunud hagejal esitada ümberarvestus ja

hageja on esitanud 05.12.2024 intressi ümberarvestuse, siis hageja ei ole esitanud

viivisearvestust lähtudes seadusjärgsest viivisemäärast, vaid on ka 05.12.2024

menetlusdokumendis taotlenud kostjalt viivise väljamõistmist perioodi 21.03.2023 kuni

28.08.2023 eest määras 13,49% aastas ja summas 109,65 eurot. Kuna hageja on arvestanud

viivist osamaksete tasumisega viivitatud aja eest, siis kohus ei hakka välja arvutama hageja

viivisenõuet ajavahemiku 21.03.2023 kuni 28.08.2023 eest lähtudes seadusjärgsest

viivisemäärast, sest korrektse viivisearvestuse esitamine on hageja kohustus. Eeltoodust

tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast 29.08.2023 kuni kohtotsuse tegemiseni 18.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras summas 629,33 eurot (vt viivisekalkulaator.ee) ja TsMS§ 367 alusel

alates 19.02.2025 põhivõlgnevuselt 3500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

32. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 10 eurot. Kuna lepingu

ülesütlemine oli kehtiv, oli võlausaldajal õigus teha tasulisi sissenõudmistoiminguid. VÕS

1132 lg 1 kohaselt võib lepingu kehtivusajal majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse. VÕS 1132 lg 2

kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- ja kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja

nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel: 1) sissenõudmiskulude hüvitamist

kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise

meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot,

kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. 2) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni

40 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 20

eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 500

euro ja kuni 1000,00 eurot. 3) sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 50 eurot,

seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 25 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000,00 euro.

33. Kohus tuvastab, et hageja on edastanud kostjale Lepingu eest neli teadet (dtl 34-38).

Hageja nõuab 23.03.2023 saadetud teate eest menetluskulu 0 eurot, 29.03.2023 saadetud teate

eest menetluskulu 5 eurot, 23.04.2023 saadetud teate eest 0 eurot ja 03.05.2023 saadetud teate

eest hageja menetluskulu 5 eurot. Kokku nõuab hageja kostjalt menetluskulu 10 eurot.

Kohtule esitatud hageja hinnakirja kohaselt on hagejal õigus nõuda võlateatise edastamisel

kuni 5 eurot kui kostja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi kohaselt ja sellest tulenevalt

saadab hageja kostjale kirjaliku teate lepingu rikkumise kohta (dtl 39-43). Kohus leiab, et

29.03.2023 ja 03.05.2023 meeldetuletuskirjade eest tasu küsimine on kooskõlas VÕS § 1132

lg 2 punktiga. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja sissenõudmiskulud summas

10 eurot.

34. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjal hageja kasuks välja põhivõla summas 3500

eurot, intressid summas 25,36 eurot, sissenõudmiskulu summas 10 eurot, kohtuotsuse

tegemise aja seisuga sissnõutavaks muutnud viivise summas 629,33 eurot ja alates 19.02.2025

viivise põhivõlgnevuselt summas 3500 eurot VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

7 / 8

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

36. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohtu hinnangul on käesoleval juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine,

lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

37. Hageja palub hagis mõista välja kostjalt hageja kasuks menetluskulud 510 eurot

(riigilõiv 490 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulud 20 eurot).

38. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 138 lg 2 sätestab, et kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud.

Hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv (490 eurot) vastab hagi hinnale (RLS § 59 lg 1 ja

lisa 1 koosmõjus) ja on põhjendatud. Samuti on põhjendatud kulu 20 eurot maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamis eest TsMS § 484 2alusel.

39. Kuna kohus on rahuldanud hagi umbes 90% ulatuses hageja poolt esitatud nõudest, siis

kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 90% menetluskuludest, mis on 459 eurot (510 ×

90%). Kostja ei ole menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal

hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.

40. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik

8 / 8