3-24-3275/10 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Halduskohus

Kohtunik

Sirje Kaljumäe

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tartu

Kohtuasja number

3-24-3275

Kohtuasi

X-i kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju

hüvitamiseks

Menetlusosalised

Menetlustoimingud

Kaebaja – X

Vastustaja – Prokuratuur

Kaebuse tagastamine

Menetlusabi taotluste lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X-i kaebus.

2. Jätta X-i menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest

vabastamiseks läbi vaatamata.

3. Jätta X-i riigi õigusabi taotlus rahuldamata.

4. Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.

Edasikaebamise kord

Määruse resolutsiooni punktide 1, 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 204 lg 1, riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 15 lg 8).

ASJAOLUD

1. X esitas 1. detsembril 2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles väljendas rahulolematust

Andu-Papi talus 11. novembril 2021 toimunud läbiotsimisega ning politseinike, prokuröri ja

kohtuniku tegevusega. Kaebaja soovis tekitatud kahju hüvitamist ning kohtuniku ja prokuröri

ametist vabastamist. Lisaks palus kaebaja välja nõuda 11. novembril 2021 toimunud läbiotsimise

protokolli.

2. Tallinna Halduskohus andis 20. detsembri 2024. a määrusega X-i kaebuse Viru

Ringkonnaprokuratuuri tekitatud kahju hüvitamise nõude osas kohtualluvuse järgi üle Tartu

Halduskohtule. Muus osas tagastas Tallinna Halduskohus kaebuse. Määrus jõustus 7. jaanuaril

2025. Haldusasja materjalid edastati Tartu Halduskohtule 10. jaanuaril 2025.

3-24-3275

3. Tartu Halduskohus tagastas 28. jaanuari 2025. a määrusega X-i kaebuse prokuröri poolt

kriminaalmenetluse toimingutega väidetavalt tekitatud kahju hüvitamise nõude osas (resolutsiooni

p 1). Sama määrusega jättis kohus X-i kaebuse ülejäänud osas (s.o prokuröri poolt meediale

valeväidete esitamisega tekitatud mittevaralise kahju nõue) käiguta ning andis kaebajale kaebuses

esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja seitse päeva määruse kättetoimetamisest arvates

(resolutsiooni p 2). Määruse kohaselt pidi kaebaja kohtule selgitama, millal ja millisel viisil (s.o

millise meediaväljaande vahendusel) prokurör tema kohta valeväited esitas. Välja tuli tuua

konkreetsete väidete sisu ning selgitus selle kohta, miks on kaebaja arvates tegemist

valeväidetega. Kohtule tuli esitada kaebaja väiteid kinnitavad tõendid (või teatada, kus need

asuvad) ning selgitus selle kohta, milles tekkinud kahju täpsemalt seisneb. Kaebaja pidi

täpsustama nõutava hüvitise suuruse ning tasuma kaebuse esitamise eest riigilõivu (või vajadusel

taotlema menetlusabi). X sai halduskohtu 28. jaanuari 2025. a määruse kätte 2. veebruaril 2025.

4. X edastas 4. veebruaril 2025 kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused

(dtl 111-115) koos lisadokumentidega (sh menetlusabi taotlused riigilõivu tasumisest

vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks).

KOHTU SEISUKOHT

Kaebuse tagastamine

5. HKMS § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei

vasta HKMS §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi

kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

5.1. Kohus märgib, et pärast kaebuse osalist tagastamist (vt 28. jaanuari 2025. a kohtumäärus) jäi

käesoleva vaidluse esemeks prokuröri poolt väidetavalt meedias esitatud valeväidetega tekitatud

mittevaralise kahju hüvitise nõue. Kuna kohtule esitatud algne kaebus oli selles osas äärmiselt

lakooniline (st sisaldas üksnes üldsõnalist viidet valeväidete esitamisele), kohustas kohus 28.

jaanuari 2025. a määruses kaebajat kohtule selgitama asjaolusid, mis puudutavad prokuröri poolt

meedias esitatud valeväiteid. Vastusena kohtumäärusele edastas kaebaja 4. veebruaril 2025

kohtule helisalvestise telefonikõnest ning kaebuse põhjendused koos mitmesuguste

lisadokumentidega (dtl 70-115). Kohtule arusaadavalt ei puuduta helisalvestis telefonikõnest

kuidagi vaidluse eset ning ei ole praegusel juhul asjakohane. Samuti ei sisalda kohtule esitatud

kaebuse põhjendused koos juurde lisatud dokumentidega teavet, mis oleks vaidluse eset arvestades

asjakohane. Kaebaja toob põhjendustes välja asjaolusid ja seisukohti seoses kriminaalasjaga, kuid

ei esita kohtu 28. jaanuari 2025. a määruses nõutud selgitusi. Kohus on kaebajale juba varasemalt

selgitatud, et halduskohus ei ole pädev hindama kriminaalmenetluse toimingute õiguspärasust ega

lahendama kriminaalmenetluses tekitatud kahju hüvitamise kaebusi.

Kuigi kaebaja taotleb 4. veebruari 2025. a menetlusdokumentides riigi õigusabi, siis kohtu

hinnangul ei saanud riigi õigusabi korras esindaja puudumine praegusel juhul takistada kaebajal

kaebuse puuduste kõrvaldamist. Sellist teavet ja selgitusi, mida kohus palus kaebajal 28. jaanuari

2025. a määruses kohtule anda, oleks tulnud kaebajal anda ka oma esindajale. Tegemist oli

põhiteabega, mis oleks võimaldanud kohtul mõista, millal ja millise tegevusega kaebajale

prokuröri poolt kahju tekitati. Sellise teabe andmine ei eelda õigusalaseid teadmisi.

5.2. Kohus leiab, et kaebaja on jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ja esitatud

dokumentide pinnalt ei ole kaebuse menetlemine võimalik. Kaebaja ei ole selgitanud, millal ja

millise tegevusega prokurör talle kahju tekitas ning milles see täpsemalt seisnes. Käesolevaks

ajaks on kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks määratud tähtaeg möödunud ning tähtaja

pikendamist kaebaja halduskohtult taotlenud ei ole.

3-24-3275

6. Kohus on seisukohal, et X-i kaebust ei ole võimalik selles esinevate puuduste tõttu menetleda

ning kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel.

HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud

korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu

menetluses olnud.

7. Kaebuse tagastamise tõttu jätab kohus kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise

kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Riigi õigusabi taotluse lahendamine

8. Kaebaja esitas 4. veebruaril 2025 kohtule ka riigi õigusabi taotluse (dtl 105-106, 114), milles

viitab erinevatele riigi õigusabi liikidele. Kohus mõistab siiski, et kaebaja soovis praegusel juhul

taotleda riigi õigusabi enda esindamiseks halduskohtumenetluses (RÕS § 4 lg 3 p 5), sest taotluse

punktis 6 märgib kaebaja, et ta soovib õigusabi kaebuse koostamisel halduskohtule (dtl 105).

9. Kohus märgib, et riigi õigusabi võib saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei

suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes

osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest

tasumist lihtsat toimetulekut (RÕS § 6 lg 1). Samas ei ole isiku majanduslik seisund ainuke

kriteerium, millest riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda. RÕS § 7 lg-s 1 on sätestatud

alusel, mil riigi õigusabi ei anta vaatamata taotleja majanduslikule olukorrale.

10. RÕS § 7 lg 1 p 1 sätestab, et riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline oma õigusi

kaitsma. Samuti sätestab RÕS § 7 lg 1 p 6, et riigi õigusabi ei anta, kui seda taotletakse

mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.

Kohus leiab, et kaebaja oli praegusel juhul ise võimeline oma õigusi kaitsma ehk esitama kohtule

põhilised asjaolud, mis tema kahjunõuet puudutavad. Kaebaja ei vajanud selleks riigi õigusabi.

Kaebaja on ka varasemalt iseseisvalt halduskohtumenetluses osalenud (nt haldusasjad nr 3-23-621

ja 3-23-965) ning oleks olnud suuteline selleks ka praegusel juhul. Kohus märgib, et

halduskohtusse pöördumine ei eelda juriidiliste teadmiste ega esindaja olemasolu. Halduskohtul

on endal selgitamiskohustus ning kohustus juhinduda uurimispõhimõttest (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).

Halduskohus selgitab seega omal initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud,

kohaldatava õiguse ning asjakohase kohtupraktika. Lisaks sellele, et kaebaja on kohtu hinnangul

võimeline oma õigusi iseseisvalt kaitsma, välistab praegusel juhul riigi õigusabi andmise ka

asjaolu, et kaebaja soovib hüvitist mittevaralise kahju tekitamise eest (s.o kaebaja väidab

kaebuses, et teda on meedia vahendusel alandatud, dtl 5). Olukorras, kus asjas puudub tungiv

avalik huvi, ei ole mittevaralise kahju eest hüvitise nõudmisel riigi õigusabi andmine lubatud

(RÕS § 7 lg 1 p 6).

11. Eeltoodule tuginedes jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 punktide 1 ja 6

alusel rahuldamata.

12. Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X (HKMS § 175 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe

kohtunik