2-24-16817/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andrea Lega

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-16817

Tsiviilasi

S. P. hagi R. K. vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

6 323,67 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Hageja: S. P. (isikukood: xxxx; elukoht xxxx)

Hageja seaduslik esindaja: M. P. (isikukood: xxxx;

elukoht:

xxxx;

e-post: xxxx)

Hageja lepinguline esindaja: Vadim Vilde (e-post:

vadim@hugolegal.ee)

Kostja: R. K. (isikukood xxxx; elukoht: xxxx; e-

post: xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: Kaire Aus (e-post:

kaire.aus@austalu.ee).

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Jätta rahuldamata S. P. (P.) tagasiulatuva elatise nõue.

3. Mõista R. K.lt välja S. P. (P.) kasuks igakuine elatis summas 287,72 eurot (272,76 eurot

(baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot

(50% lapsetoetusest)) alates 05.11.2024 kuni S. P. (P.) täisealiseks saamiseni.

4. Punktis 3 nimetatud elatisemäär muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil

2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt

PKS § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3

esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele

järgnevast kuust.

5. Määrata, et R. K. kohustub tasuma punktis 3 nimetatud elatise järgneva kalendrikuu

eest ette hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks M. P. arvelduskontole selgitusega

„elatis“, näidates makse selgituses ära ka kalendrikuu nimetuse ja aastaarvu, mille eest

elatist makstakse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

2-24-16817

7. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus

menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Menetlusabi selgitus

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

1. Hageja on kostja ja hageja seadusliku esindaja alaealine laps.

2. Hagejate vanemate kooselu lõppes ning hageja jäi elama hageja seadusliku esindajaga.

Alates sellest ajast on kostja tasunud elatist igakuiselt 261 eurot. Kostja poolt hagejale

makstav elatis ei ole piisav. Hageja seaduslik esindaja esitas kostjale nõude maksta elatist

vastavalt lapse vajadustele. Kostja leidis seevastu, et on valmis maksma elatist üksnes

miinimummääras.

3. Hageja igakuised keskmised kulud on:

Kulud

Summa

Elekter

19,50

Eluasemekulud (üür ja kommunaalid)

495,71

Toidukulu

200,00

Riided ja jalatsid

47,90

Koolikohustus (koolikott, spordi riided, spordi tossud, tööõpetuse

materjalid, muuseumid, üritused, vihikud, pastakad, pliiatsid,

üritused koolis jne) ning kooliga seotud kulud

38,36

Huviringid (kunst ja muusika)

80,00

Internet + TV + telefon

25,47

Tervishoid (vitamiinid, ravimid laste haigestumisel, vitamiinid,

jne).

400,00

Majapidamiskulud (koristustarvikud, pesupulber,

nõudepesuvahendid jne)

5,00

Hügieen (pesemisvahendid - šampoonid, dušigeelid, seebid,

kreemid jne)

35,00

2(11)

2-24-16817

Meelelahutus, sõprade sünnipäevad, muuseimid, kino, teatrid,

taskuraha, jne

15,00

Muud kulud (transpordikulud, juuksur jne)

25,00

Hageja sünnipäeva pidamine ja sünnipäeva kingitus

48,33

Muud kulud

50,00

Kokku:

1485,27

4. Hageja seaduslik esindaja saab hageja eest lapsetoetust 80 eurot kuus.

5. Hageja nõuab elatise tasumist tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 01.01.2024 kuni

04.11.2024.

Arvestades, et ema on kandnud lapse kulusid ainuisikuliselt ning kostja ei ole osalenud

piisaval määral lapse kulude katmises, on tagasiulatuva elatise väljamõistmine hageja

hinnangul põhjendatud.

6. Eeltoodust tulenevalt palus hageja mõista kostjalt välja:

-

elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 04.11.2024 summas 4320,94 eurot (lapse

vajadused summas 7119,98 eurot - kostja tasumised summas 2799,04 eurot);

-

igakuise elatise summas 702,63 eurot (hageja igakuised kulud summas 1485,27 eurot /

2 – pool lapsetoetusest summas 40 eurot) alates 05.11.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

Hageja palus kohustada kostjat tasuma elatist hageja pangakontole.

7. Seoses kostja vastuväidetega märkis hageja järgmist. Kui vanem varjab oma sissetulekuid

või nende suurust ei ole võimalik kindlaks teha, võib tema elustandard anda aluse varalise

seisundi hindamiseks. Kostjal, kellel on vara (korteriomandid), oleks olnud võimalik oma

ülalpidamiskohustust täita selle vara arvelt. Kostjal on võimalus tasuda elatist suuremas

ulatuses, kuid kostja seab enda huvid lapse huvidest kõrgemale ja ei tegutse lapse

parimates huvides. Lapse ema on üksikvanem, mis suurendab tema koormust lapse

ülalpidamisel.

KOSTJA VASTUS

8. Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja on hagejat toetanud ja ülalpidamiskohustust

täitnud.

9. Kostja netopalk on 1118,83 eurot kuus (bruto 1300 eurot) ja kostjal teisi sissetulekuid ei

ole.

10. Kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last - L. K. (sündinud xxxx) ja

L. K. (sündinud xxxx). Kostja sissetulek ei võimalda tasuda hagejale hagiavalduses

nõutud elatist summas 702,63 eurot kuus ilma, et kostja kaks teist alaealist last osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui hageja.

3(11)

2-24-16817

Kostja palub mitte mõista kostjalt välja hageja kasuks elatist suuremas summas kui

Justiitsministeeriumi kodulehe elatiskalkulaatorist tulenev elatis ühele alaealisele lapsele,

mis on käesoleval ajal kuni 31.03.2025. a summas 287,72 eurot kuus.

11. Kostja vaidles vastu hageja kulude suurusele. Hageja esitatud tõendid on esitatud üksnes

osaliselt 2024.a kohta ning suures osas tõendeid 2023.a kohta (nt tervishoiu,

treeningvahendite, riided ja jalatsid jne), millist perioodi hagiavalduses esitatud nõue

(01.01.- 04.11.2024) ei kajasta.

12. Hageja seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest nähtuvalt on hageja ema netottasu

keskmiselt 1400 eurot kuus ehk siis ei ole hageja emal võimalik panustada hageja

ülalpidamisse sellises ulatuses nagu hageja hagiavalduse kulude koosseisus on näidatud –

1485,27 eurot kuus.

13. Kostja leidis, et tema poolt hagejale tasutav elatis elatiskalkulaatori alusel on õige ja

põhjendatud - 287,72 eurot kuus. Kostja on ekslikult vähemtasutud elatise summa

huvitanud ühe maksena 17.07.2024. a.

14. Kostjale kuulub 1/2 kaasomandina korteriomand nr Xxxx, milline on ostetud

pangalaenuga ning millel lasub hüpoteek AS Xxxx kasuks eluasemelaenu tagamiseks

summas 76 700 eurot. Samuti kuulub kostjale pärandina saadud korteriomand nr Xxxx

suurusega 28,30 m2, mis on käesoleval ajal kostja õe ja tema kolme alaealise lapse

elukohaks, kuid mis on samuti koormatud hüpoteegiga AS Xxxx kasuks Xxxx

korteriomandi ostmiseks võetud eluasemelaenu tagamiseks. Eluasemelaenu jääk

käesoleval ajal on 51 012,75 eurot.

Kostjale kuulub neli sõiduautot:

-

sõiduauto Mitsubishi Galant (reg nr xxxx), esmane registreerimine 23.02.2000. a,

milline sõiduk on sõidukõlbmatuse tõttu registrist ajutiselt kustutatud ja mille väärtus

on ca 300 eurot;

-

sõiduauto KIA Sorento (reg nr xxxx), esmane registreerimine 31.10.2007. a,

turuväärtusega ca 2 000 eurot, mis on kostja ja tema perekonna igapäevases kasutuses

ning vältimatu vahend kostja jaoks tööl käimiseks ning kostjaga koos elavate

alaealiste laste transportimiseks;

-

sõiduauto Hyundai Sonata (reg nr xxxx) esmane registreerimine 15.11.2002. a,

turuväärtusega ca 300,00 eurot;

-

sõiduauto Nissan Almera (reg nr xxxx) esmane registreerimine 06.08.2003. a, sõiduk

on registrist ajutiselt kustutatud sõidukõlbmatuse tõttu ja selle turuväärtus on hetkel

vanaraua hind ehk ca 215 eurot.

Kostja sissetulek koosneb igakuisest töötasust summas 1 118,83 eurot ja alates juuni kuust

2 KÜ-st saadavast tasust 80 eurot, kokku summas 1 198,83 eurot. Lisaks on saanud kostja

viimase 9 kuu jooksul tagasikandeid OÜ-lt L teenused seoses ettevõtte eest tasutud

majandamiskuludega.

Kostjale kuulub 50% osas OÜ L teenused, osakapitali suurusega 2 500 eurot ja S OÜ

100% osalusega 2 556 eurot. OÜ L teenused 2023. a kasum seisuga 31.12.2023. a oli 372

eurot ja S OÜ kasum seisuga 31.12.2023 oli 1069 eurot. Seega ei ole ka kostjale kuuluvate

ettevõtete kasum või väärtus selline, mille muugist kostja saaks vahendeid hageja poolt

nõutud ulatuses elatist tasuda.

4(11)

2-24-16817

15. Kostja vältimatud kulud alaealistele lastele L. K. ja L. K. ühes kuus on keskmiselt

vastavalt 578,95 eurot ja 570,20 eurot. Kostjaga koos elavate laste kulud on kokku

keskmiselt 1 149,15 eurot kuus, millest pooles ulatuses katab kulud alaealiste laste ema H.

K. (summas 574,57 eurot) ja teine poolt on kostja kanda (574,57 eurot, kummalegi lapsele

287,28 eurot). Seega saavad kõik kolm kostja last, sh hageja, kostjalt võrdsetes osades

ülalpidamist. Juhul, kui kostjale määratakse ülalpidamiseks hagiavalduses nõutud elatis

summas 702,63 eurot kuus, jäävad kostja teised alaealised lapsed võrreldes hagejaga

halvemasse majandusliku olukorda, samuti ei ole kostja võimeline sellisel juhul ka ennast

ülal pidama.

16. Kostja vältimatud igakuised kulutused enda ülalpidamiseks on 886,81 eurot alljärgnevalt:



sõiduauto liikluskindlustus 4,02



Telia (TV, internet, telefon, Spotify) 28,26



Xxxx elekter 56,76



Xxxx kommunaalid 28,69



kodulaen ja kohustuslik kindlustus 97,64



laste kindlustus 0,48



õnnetusjuhtumi kindlustus 8,82



elukindlustus R. K. 5,02



ravimikulud, tervishoid 47



toidukulu 200



juuksur 13,85



riided 40



jalanõud 34,62



hügieen ja koduhooldus 10



muud ettenägematud kulud 8,75



meelelahutus perele (kino) 1,42



sõidukulu 13,77



elatis, S. P. 287,72

17. Kostja selgitab täiendavalt, et tema sissetulekuid ületavad kulud aitab tasuda kostja

abikaasa H. K., kes saab samuti sissetulekut oma töisest tegevusest. Kostja pangakontode

väljavõtetest nähtuvalt on kostja teinud igakuiseid ülekandeid H. K.le, et H. Kallaste

tasuks igakuiste kulutuste eest eluasemele, lastele ja toidule.

18. Kostja ei sea ennast oma alaealiste laste huvidest kõrgemale vaid, pakub kõigile võrdset

ülalpidamist ning tal ei ole võimalik ilma teisi lapsi iseennast kahjustamata tasuda elatist

hageja poolt nõutud summas. Kostja on sunnitud ülal pidama ka iseennast ning kostja

kulutused endale on minimaalses suuruses.

19. Hageja kõige suuremaks kuluks on breketitega seonduv kulu, 2024. a kohta esitatud

tõendite kohaselt on tasutud tervishoiu eest 204,60 eurot kuus, mitte 400 eurot kuus nagu

hageja on hagiavalduses märkinud.

Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud õigusabikulude arvetele (V OÜ – 49,50 ja

250 eurot). Nimetatud arveid ei saa käsitleda lapse kuludena lapse elatise igakuise kulu

arvestuses (hagiavalduses esitatud tabelis kulude koosseisus „muud kulud”) vaid tegemist

on tõenäoliselt käesoleva asja menetluskuludega, millised esitataks kohtule eraldi

taotlusega menetluskulude kindlaksmääramiseks.

20. Arvestades kostja sissetulekut, oleks tagasiulatuva elatise puhul tegemist märkimisväärse

summaga, mille täitmine käiks kostjale üle jõu, st. asetaks kostja tõenäoliselt äärmiselt

5(11)

2-24-16817

raskesse majanduslikku olukorda, sest kostja peaks lisaks igakuise elatise maksmisele

täitma veel ka ühekordse märkimisväärse suurusega kohustuse, mis ületab mitmekordselt

kostja kuusissetulekut. Arvesse tuleb võtta ka seda, et lapse ema sissetulek on kostja

sissetulekust suurem, kuid kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale ka kaks alaealist last L.

K. ja L. K., kelle igakuised vajadused tuleb kostjal samuti rahuldada. Lisaks on L. K.le

määratud prillid, milline kulu on ajas tõenäoliselt iga-aastaselt suurenev seoses vajadusega

käia silmade kontrollis ning osta prille. Tagasiulatuva ülalpidamisnõude eesmärk ei ole

rikastada vanemat, kelle varaline seisund on võrreldes kohustatud vanemaga sarnane või

parem. Arvestades kostja sissetulekut, kohustusi ja hädavajalikke kulutusi ei ole kostja

võimeline sellises ulatuses esitatud nõuet täitma ning nõude rahuldamine ei täidaks enam

lapse ülalpidamise ülesannet. Võttes arvesse eeltoodud asjaolusid ja kostja poolt esitatud

tõendeid palub kostja jätta tagasiulatuva elatise nõue rahuldamata.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

21. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike

kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu

ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6

tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS

§ 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

PKS § 101 lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva

paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 lg 2 sätestab, et kohus võib elatise välja

mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma

suuruse arvutamise alused. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks

on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 4 sätestab, et baassummale

lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud

Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt

brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. PKS § 101 lg 5 sätestab, et vanem ei pea

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja

lasterikka pere toetuse arvel.

22. Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude osas:



hageja seaduslik esindaja ja kostja on alaealise hageja vanemad;



hageja elab koos emaga;



pärast hageja vanemate kooselu lõppu on kostja tasunud elatist igakuiselt 261 eurot



17.07.2024. a hüvitas kostja ühekordse maksena vähemtasutud elatise (s.o tasutud ja

seadusjärgse elatise vahe) ning tasub alates nimetatud ajast hagejale elatist

seadusjärgses määras;



kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel kaks alaealist last - L. K. (sündinud xxxx)

ja L. K. (sündinud xxxx), kelle igakuised kulud on vastavalt 570,20 eurot ja 578,95

eurot.

23. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja mõista:

6(11)

2-24-16817

-

elatise tagasiulatuvalt alates 01.01.2024 kuni 04.11.2024 summas 4320,94 eurot (lapse

vajadused summas 7119,98 eurot - kostja tasumised summas 2799,04 eurot);

-

igakuise elatise summas 702,63 eurot (hageja igakuised kulud summas 1485,27 eurot /

2 – pool lapsetoetusest summas 40 eurot) alates 05.11.2024 kuni hageja täisealiseks

saamiseni.

24. Kostja vaidleb hagile vastu ning märgib, et: (i) hageja kulud on osaliselt põhjendamatud

ning tõendamata; (ii) on hageja ülalpidamiskohustust täitnud; (iii) tagasiulatuv nõue on

majanduslikult koormav; (iv) kostja majanduslik seisukord on halb ja hagi rahuldamisel

kannataks kostja enese ülalpidamise võimekus; (v) hagi rahuldamine seaks kostja teised

alaealised lapsed ülalpidamise kontekstis ebavõrsesse seisu; (vi) hageja seadusliku

esindaja majanduslik olukord ei võimalda kanda hageja kulusid hagis toodud ulatuses.

25. Hageja on esile toonud, et tema igakuised kulud on 1485,27 eurot kuus. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-118-12 p-is 15 märkinud, et vanem peab hoolimata oma halvast

varalisest seisundist üldjuhul andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimummääras ning üksnes PKS § 102 lg 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud

põhjustel võib kohus mõista välja ka PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast

väiksema elatise. Kehtiva PKS § 101 lg-s 1 on sätestatud elatise miinimumsuurus,

mistõttu tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema

ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär (vt ka Riigikohtu 9.

märtsi 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05, p 20). Samuti tuleb eeldada, et mõlemad

vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses.

Vanemalt lapsele elatise väljamõistmiseks seaduses sätestatud miinimumist suuremas

määras peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema asjas

esitatud tõendite alusel kindlaks tehtud (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-37-11, p 12). Kuna käesoleval juhul nõuab hageja kostjalt elatist miinimummäära

ületavas määras, lasub tal kohustus kulude suurust tõendada.

Kostja on märkinud, et hageja seadusliku esindaja majanduslik seisukord pole sedavõrd

hea, et võimaldaks menetluses esile toodud kulusid kanda. Kohus märgib, et käesoleval

juhul omab tähtsust, millised on hageja vajadused ja tema tavaline elulaad. Kohus

möönab, et hageja seaduslik esindaja ei ole põhistanud, mille arvelt hageja kulusid

märgitud ulatuses kantakse. Kulusid ei muuda siiski olematuks asjaolu, et nende

kandmiseks võidakse kasutada kolmandate isikute abi. Kostja ülalpidamiskohustuse

suurus ei sõltu sellest, kui suures osas katab hageja kulusid tema seaduslik esindaja

isiklikult.

26. Hageja on kohtuni toonud oma igakuised kulud. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise

kulutusi. Kulud lähtuvad lapse tavalisest eluviisist ja tema vajadustest.

Kostja on märkinud, et kulude suurust kinnitavad tõendid pärinevad osaliselt perioodist,

mille kohta pole ülalpidamisnõuet esitatud. Kohus märgib, et eeltoodu ei tähenda, et nõue

oleks tõendamata. Tähtis on kulu olemasolu ja selle keskmine suurus. On tavapärane, et

kulu tõend pärineb minevikust ja et füüsilised isikud ei pea kõigi enda poolt kantud kulude

7(11)

2-24-16817

osas arvestust (st ei korralda juriidiliste isikute kombel raamatupidamist). Seega leiab

kohus, et nimetatud vastuväide ei ole asjakohane.

Kostja on leidnud, et kulude suuruse hindamisel tuleks lähtuda Statistikaameti

andmebaasist nähtuva ühe leibkonnaliikme arvestusliku elatusmiinimumi maksumusest

kuus 2023. a. Kohus leiab, et eeltoodu ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust.

Kohus on ülal selgitanud, millest lapse kulude hindamisel lähtutakse, st asjakohane on

juhtumipõhine lähenemine.

Sisulise poole pealt on kostja vaidlustanud hageja tervishoiukulu ning õigusabiga

seonduva kulu. Kostja märgib, et hageja breketitega seonduv kulu 2024. a kohta esitatud

tõendite kohaselt on 204,60 eurot kuus, mitte 400 eurot kuus nagu hageja on

hagiavalduses märkinud. Kohus nõustub kostjaga, et tervishoiuga seotud kulud ei ole

sedavõrd suured kui hagis märgitud. 2024.a viie kuu kohta on kohtu arvutuste kohaselt

kulu keskmiselt 191,04 eurot kuus (s.o 208,96 eurot vähem kui hagis märgitud).

Kostja vaidleb vastu ka hageja poolt esitatud õigusabikulude arvetele (V OÜ – 49,50 ja

250 eurot), kuna neid ei saa käsitleda lapse kuludena lapse elatise igakuise kulu

arvestuses. Kohus nõustub kostjaga ning märgib, et tegemist ei ole lapse igapäevaeluks

vajalike kuludega. Viidatud kulud on ära märgitud hageja esitatud kulude kalkulatsioonis,

kuid hagis toodud kulude nimekirjas neid ei nähtu, mistõttu kohus vastuväidet arvesse ei

võta.

Eeltoodu alusel loeb kohus hageja kasuks tehtavate põhjendatud kulutuste suuruseks 1

276,31 eurot kuus (1485,27 - 208,96; PKS § 99), millest lapsetoetuse 80 eurot

mahaarvamisel on kummagi vanema osa on 598,16 eurot (1 196,31 / 2).

27. Kostja on esile toonud, et tema majanduslik seisukord ei võimalda nõutavas määras elatist

tasuda.

Kohtu üldiste veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei

vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Perekonnaseaduses

ülalpidamist reguleerivate sätete mõtte ja eesmärgi kohaselt on vanem kohustatud

hankima endale sissetuleku, mis lisaks tema enda vajaduste rahuldamisele tagaks ka laste

ülalpidamise. Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostja on

töövõimeline ja -ealine.

Kostjale kuulub 1/2 kaasomandina korteriomand nr Xxxx (dtl 309 jj), milline on ostetud

pangalaenuga ning millel lasub hüpoteek AS Xxxx kasuks eluasemelaenu tagamiseks

summas 76 700 eurot. Samuti kuulub kostjale korteriomand nr Xxxx (dtl 315), mis on

käesoleval ajal kostja õe ja tema kolme alaealise lapse elukohaks, kuid mis on samuti

koormatud hüpoteegiga AS Xxxx kasuks Xxxx korteriomandi ostmiseks võetud

eluasemelaenu tagamiseks. Eluasemelaenu jääk käesoleval ajal on 51 932,90 eurot (dtl

319).

Kostjale kuulub 50% osas OÜ L teenused, osakapitali suurusega 2 500 eurot ja S OÜ

100% osalusega 2 556 eurot.

Kostjale kuulub neli sõiduautot:

-

sõiduauto Mitsubishi Galant (reg nr xxxx), väärtus ca 300 eurot;

-

sõiduauto KIA Sorento (reg nr xxxx), väärtus ca 2 000 eurot;

-

sõiduauto Hyundai Sonata (reg nr xxxx) väärtus ca 300 eurot;

8(11)

2-24-16817

-

sõiduauto Nissan Almera (reg nr xxxx) väärtus ca 215 eurot.

Kostja sissetulek koosneb igakuisest töötasust summas 1 118,83 eurot ja alates juuni kuust

2 KÜ-st saadavast tasust 80 eurot, kokku summas 1 198,83 eurot.

Kostja vältimatud igakuised kulutused enda ülalpidamiseks on 599,10 eurot alljärgnevalt:



sõiduauto liikluskindlustus 4,02



Telia (TV, internet, telefon, Spotify) 28,26



Xxxx elekter 56,76



Xxxx kommunaalid 28,69



kodulaen ja kohustuslik kindlustus 97,64



laste kindlustus 0,48



õnnetusjuhtumi kindlustus 8,82



elukindlustus 5,02



ravimikulud, tervishoid 47



toidukulu 200



juuksur 13,85



riided 40



jalanõud 34,62



hügieen ja koduhooldus 10



muud ettenägematud kulud 8,75



meelelahutus perele (kino) 1,42



sõidukulu 13,77

Kostja oli märkinud enda kuluks ka hagejale makstava elatise, kuid tegemist ei ole kostja

enda ülalpidamiseks vajaliku kuluga, mistõttu kohus siinjuures sellega ei arvesta.

Kostja alaealiste laste kulud on kokku keskmiselt 1 149,15 eurot kuus (hageja pole

eeltoodut vaidlustanud), millest pooles ulatuses katab kulud alaealiste laste ema H. K.

(summas 574,57 eurot) ja teine poolt on kostja kanda (574,57 eurot, kummalegi lapsele

287,28 eurot).

28. Eeltoodust tulenevalt on kohus veendumusel, et kostja majanduslik seisukord ei ole

hagejale kulupõhise ja elulaadile vastava elatise tasumiseks piisavalt hea. Kostjale küll

kuulub pärandina saadud korteriomand, mille saaks võõrandada, kuivõrd kostjal puudub

ülalpidamiskohustus oma õe perekonna ees. Samas ei annaks viidatu kostja

majanduslikule seisukorrale palju juurde, kuna korter on koormatud eluasemelaenu tagava

ühishüpoteegiga. Kostjale vallasvarana kuuluvad sõidukid on väheväärtuslikud ega taga

kostjale võimekust pikemaajaliselt hagejat kulupõhiselt ülal pidada.

Olukorras, kus kostja peaks hagejale tasuma kulupõhist elatist, jäävad hagejaga võrreldes

ebavõrdsesse seisu kostja teised alaealised lapsed ning satub ohtu ka kostja enese

ülalpidamine.

Kostja tasub elatist seadusjärgses miinimummääras ning kohus leiab, et viidatud suuruses

elatis on asjaolusid arvestades põhjendatud. See tagab piisavad vahendid kostja teistele

alaealistele lastele ning võimaldab ka kostjale endale piisavat ülalpidamist. Olukord, kus

kõik kolm kostja last saavad kostjalt võrdsetes osades ülalpidamist, on põhjendatud ja

õiglane.

29. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101

alusel arvutatud summa:

9(11)

2-24-16817

-

Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma (PKS § 101 lg 3). Alates

01.04.2024 on elatise baassumma 272,76 eurot.

-

Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta Eesti Vabariigi

keskmisest brutokuupalgast (PKS § 101 lg 3). Alates 01.04.2024 on keskmine

brutokuupalk 1832 eurot.

-

Elatise summa kindlaksmääramisel võetakse arvesse lapsetoetust. Alates

01.02.2023 kehtima hakanud perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3 kohaselt on

lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta 80 eurot. Hagiavalduse

kohaselt saab hageja eest lapsetoetust hageja seaduslik esindaja. Kostja ei ole

sellele vastuväiteid esitanud.

Võttes aluseks hagiavalduses esitatud asjaolusid ja PKS §-s 101 sätestatud elatise

arvutamise aluseid, kujuneb hageja PKS § 101 alusel arvutatud elatiseks (vt siit:

https://www.just.ee/elatiskalkulaator/) käesoleval ajal 287,72 eurot kuus.

30. Kõigele eeltoodule tuginedes rahuldab kohus haginõude osaliselt ja mõistab kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise seadusjärgses miinimummääras alates 05.11.2024

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

31. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise 01.01.2024 kuni

04.11.2024 eest summas 4320,94 eurot. Kostja leiab, et tagasiulatuv elatisnõue on alusetu.

PKS § 108 sätestab, et õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja

kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta

eest enne elatishagi kohtule esitamist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 12

märkinud, et nimetatud sätte mõtteks on kaitsta ülalpidamiseks kohustatud isikut

tagantjärgi esitatud ulatuslike ülalpidamisnõuete eest, mille rahuldamine ei täidaks enam

õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning paneks kohustatud isiku tõenäoliselt

äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kolleegium möönab, et teatud juhtudel võib

ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine

asetada isiku äärmiselt raskesse olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult

koormav, kui õigustatud isik ei ole nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi

enda ülalpidamist nõudnud. Kolleegiumi arvates saab nimetatud asjaolu arvestada

tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates.

Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-136-13 p-is 14 märkinud, et elatist tagasiulatuvalt välja

mõistes tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal

olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et

vältida vanema (ja tema teise lapse või teiste laste) asetamist äärmiselt raskesse

majanduslikku olukorda põhjusel, et õigustatud isik ei ole esitanud kohe vajaduse

ilmnedes tema vastu nõuet ning on teinud seda hiljem, nõudes ülalpidamist tagantjärgi (vt

ülal p 12). Kolleegium märgib, et õigustatud isik saab kohustatud isiku vastu õigel ajal

hagi esitades vältida olukorda, kus kohustatud isiku muutunud varalise seisundi tõttu saab

viimaselt haginõude esitamisele eelnenud ajavahemiku eest välja mõista väiksema elatise.

Hageja nõuab tagasiulatuvalt elatis arvestusega, et kostja kohustus on 702,63 eurot kuus.

Kohus on ülal leidnud, et viidatud suuruses elatise tasumise kohustust kostjal tema

majandusliku seisundi tõttu olla ei saa. Samuti ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kostjalt

sellises suuruses elatise tasumist nõudnud, mistõttu on kõnealune tagasiulatuv nõue

10(11)

2-24-16817

kostjale selgelt üllatuslik. Kostja sai eeldada, et tal on hageja ees kohustus, mille suurus

on võrdne seaduses sätestatud elatise miinimummääraga. Sellest lähtuvalt on kostja elatist

ka tasunud. Kuivõrd pooled ei vaidle, et kostja on hageja ülalpidamiskohustust seaduses

sätestatud miinimummääras täitnud, ei ole võimalik tagasiulatuva elatise nõuet rahuldada.

32. TsMS § 445 lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Kohus määrab kindlaks

kohtuotsuse täitmise korra vastavalt poolte taotlustele, kuid ei kohusta kostjat tasuma

elatis hageja arveldusarvele. Seadus ja kohtupraktika näevad ette, et elatise kohustus

loetakse tasutuks, kui elatis kantakse rahas pangaülekandena teise vanema pangakontole.

Elatis tuleb tasuda järgneva kuu eest ette jooksva kuu 10. kuupäevaks.

33. Kohus selgitab hageja seaduslikule esindajale, et olukorras, kus käesolev kohtuotsus

pööratakse sundtäitmisele, tuleb sundtäidetava nõude suuruse puhul arvesse võtta kostja

poolt juba tasutud ülalpidamismaksetega, arvestades sealjuures käesolevast otsusest

tulenevat elatise suurust ning tasumise kohustuse alguskuupäeva. Vastasel juhul võib

kostjal tekkida alus esitada hageja vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

34. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse

läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

Menetluskulude jaotus

35. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude

rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks

asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 164 lg 1

sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise.

Seega tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

36. Lähtuvalt menetluskulude jaotusest kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei

määra.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andrea Lega

kohtunik

11(11)