3-25-66/11 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunikud

Janar Jäätma, Kaire Pikamäe ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tallinn

Haldusasja number

3-25-66

Haldusasi

AS-i Terminal kaebus Keskkonnaameti ning Maksu-

ja Tolliameti tegevuste peale

Menetlusosalised

Kaebaja AS Terminal

Vastustajad

Maksu- ja Tolliamet

ning

Keskkonnaamet

Kolmas isik aktsiaselts Olerex

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS-i Terminal määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada AS-i Terminal määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 1 peale.

2. Võtta AS-i Terminal määruskaebus Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a

määruse resolutsiooni punkti 8 peale menetlusse. Jätta AS-i Terminal määruskaebus

rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni p 8

muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni punkt 1 peale võib esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruskaebuse kättetoimetamisest arvates. Määruse resolutsiooni punkt 2 ei ole vaidlustatav

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3 ning § 252 lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. AS Terminal (Terminal) taotles Keskkonnaametilt (KeA) ning Maksu- ja Tolliametilt

(MTA) aktsiaseltsi Olerex (Olerex) suhtes järelevalvemenetluse raames meetmete

kohaldamist:

1) tunnistada kehtetuks 1. juunil 2011 kütuse müügiks väljastatud tegevusluba VKM000719

ja 27. oktoobril 2003 kütuse impordiks väljastatud tegevusluba KI00031;

2) keelata Olerexi majandustegevus kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel;

3-25-66

3) algatada järelevalvemenetlus Olerexi tegevuse kontrollimiseks ja järelevalvemeetme

kohaldamiseks;

4) peatada Olerexile väljastatud tegevuslubade kehtivus;

5) peatada Olerexi kütuse müügi ja kütuse impordi tegevusaladel majandustegevus.

2. MTA ja KeA jätsid taotlused läbi vaatamata ja rahuldamata.

3. Terminal esitas halduskohtule kaebuse, milles nõudis KeA ja MTA tegevuste

tühistamist ja nende organite kohustamist läbi viima järelevalvemenetluse Olerexi suhtes ja

kohaldama kaebaja viidatud meetmeid. Kaebaja nõudis esialgse õiguskaitse kohaldamist:

1) kohustada MTA-t või KeA-d peatama Olerexi tegevusload kuni käesoleva kaebuse

lahendamiseni;

2) alternatiivselt kohustada MTA-t või KeA-d peatama Olerexi majandustegevus kütuse

müügi ja kütuse impordi tegevusaladel kuni käesoleva kaebuse lahendamiseni;

3) alternatiivselt peatada Olerexi majandustegevus kütuse müügi ja kütuse impordi

tegevusaladel kuni käesoleva kaebuse lahendamiseni.

4. Tallinna Halduskohus võttis 23. jaanuari 2025. a määruse resolutsiooni punktiga 1

menetlusse kaebaja nõude tuvastada MTA ja KeA tegevuste õigusvastasus, millega viimased

jätsid kaebaja taotlused läbi vaatamata ja rahuldamata ning kohustada MTA-t ja KeA-d

kaebaja 15. novembri 2024. a taotlusi uuesti läbi vaatama. Halduskohus jättis määruse

resolutsiooni p-ga 8 kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.

Vastustaja tegevus tuleb liigitada toiminguteks, mitte haldusaktideks. Kohus ei saa

vastustajate asemel kolmanda isiku majandustegevust peatada, vaid ta saab kohustada

vastustajat uuesti otsustama kaebaja taotluse menetlusse võtmise üle.

Kaebusest ei nähtu see, et kaebajatele tekiks selline kahjulik tagajärg, mida ei saaks hiljem

kõrvaldada. Kaebajal on võimalik esitada kahju hüvitamise nõue Olerexi vastu. Kaebaja ja

Olerexi vahel on lahendamisel tsiviilasi nr 2-23-16755, milles on kaebaja esitanud Olerexi

vastu nõude väidetavast ebaausa konkurentsi osutamisest tuleneva kahju hüvitamiseks.

Kaebaja nõue põhineb 2021. a ja 2022. a väidetavatel Olerexi rikkumistel. Tegemist on

samade alustega, millel põhineb käesolev kaebus. Kaebaja esitas Konkurentsiametile taotluse

Olerexi suhtes turgu valitseva seisundi kuritarvitamise rikkumise tuvastamiseks.

Konkurentsiamet menetleb kaebaja taotlust. See taotlus puudutab samuti 2021. a ja 2022. a

väidetavaid rikkumisi. Esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks, et kaebaja saavutaks oma

eesmärgi enne kohtuotsuse tegemist. Praeguses menetlusstaadiumis ei saa asuda seisukohale,

et kaebuse edukus on ilmselge. Kaebaja huvid ei kaalu üles kolmandale isikule tekitatavat

kahju, kui viimase majandustegevus seiskub. Kaebaja ei ole näidanud esialgse õiguskaitse

kohaldamise ülekaalukat vajadust võrreldes kolmanda isiku huviga majandustegevuse

jätkamiseks. Kaebaja on oma õiguste kaitseks pöördunud Konkurentsiameti poole ning

esitaud maakohtusse hagi Olerexi tekitatud kahju hüvitamiseks. Esialgset õiguskaitset ei ole

võimalik kohaldada ka seetõttu, et taotletavad abinõud väljuvad kaebuse nõuete piiridest.

Kohus ei saa asuda järelevalveorgani asemele kaebaja soovitud konkurendi tegevuslube ja

majandustegevust peatada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. Kaebaja taotleb määruskaebuses halduskohtu 23. jaanuari 2025. a määruse

resolutsiooni punktide 1 ja 8 tühistamist. Kaebaja märkis kokkuvõtlikult, et halduskohus jättis

2(4)

3-25-66

kaebaja tühistamis- ja definitiivse kohustamisnõude valesti menetlusse võtmata. Halduskohus

oleks pidanud esialgse õiguskaitse taotluse rahuldama.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Kaebajal puudub õigus vaidlustada halduskohtu määruse resolutsiooni p 1 ja selles osas

tuleb määruskaebus kaebajale tagastada (HKMS § 235 lg 1). Halduskohus pole määrusega

tagastanud kaebaja tühistamis- ega kohustamisnõuet, mille peale oleks kaebajal õigus esitada

määruskaebust (vt HKMS § 121 lg 4).

6.1.

Kas kaebusega vaidlustatud MTA ja KeA tegevused on käsitatavad haldusaktide või

toimingutena, see ei oma kaebaja õiguste kaitsmise seisukohalt tähendust. Kaebaja

eesmärgiks on saavutada olukord, kus MTA ja KeA asuksid kaebaja taotlust sisuliselt

menetlema ja tooksid kaasa kaebaja taotletud õiguslikud tagajärjed. Selle eesmärgi

saavutamiseks on kõige tõhusam õiguskaitsevahend kohustamisnõue (riigivastutuse seadus

(RVastS) § 6 lg 1). Kaebuses esitatu pinnalt on kohtul vajadusel võimalik ka hilisemas etapis

vastustaja tegevus ümber klassifitseerida ja haldusorgani tegevusele vastavaid volitusi

kohaldada, s.t algselt toiminguna käsitatud haldusorgani tegevuse õigusvastasuse tuvastamise

asemel tühistada haldusorgani haldusakt.

6.2.

Asjaolust, et halduskohus on määrusega võtnud menetlusse nõude kohustada MTA-t ja

KeA-d kaebaja 15. novembri 2024. a taotlusi uuesti läbi vaatama, ei järeldu, et kui menetluse

hilisemas etapis peaks selguma, et esineb RVastS § 6 lg-s 5 sätestatud olukord, siis ei saaks

kohus kohustada vastustajaid konkreetseid tegevusi sooritama. HKMS § 5 lg 1 p 2 ja § 41

lõige 3 sätestab, et kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii

toimingut tegema kui ka toimingu tegemist uuesti otsustama. RVastS § 6 lõige 4 näeb ette, et

kui õigusvastaselt on jäetud tegemata toiming, mille sooritamine tuleb otsustada

kaalutlusõiguse (diskretsiooni) alusel, teeb kohus nõude rahuldamise korral avaliku võimu

kandjale ettekirjutuse asja uueks otsustamiseks. Sama paragrahvi lõige 5 sätestab, et eelmises

lõikes sätestatud juhul võib kohus teha avaliku võimu kandjale ettekirjutuse toimingu

sooritamiseks ilma asjaolude täiendava kaalumiseta vaid juhul, kui juhtumi asjaolude tõttu ei

saa avaliku võimu kandja toimingu sooritamisest asja uuel otsustamisel ühelgi tingimusel

keelduda (vt RKHKm 3-18-2420 p 18 ja seal viidatud kohtupraktika). Asja sisulise arutamise

käigus kohus analüüsib, kas tegemist on RVastS § 6 lg 4 või lg 5 olukorraga ja vastavalt

sellele kohaldab HKMS § 5 lg 1 p-s 2 sätestatud volitust.

7. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus õiguspäraselt kaebaja esialgse õiguskaitse

taotluse rahuldamata.

7.1.

Kohus võib kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas

menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib

kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks (HKMS §

249 lg 1). Esialgse õiguskaitse määruse tegemisel arvestab kohus avalikku huvi ja puudutatud

isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid

tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Esialgse õiguskaitse taotlust tuleb põhistada (HKMS § 250 lg

2).

7.2.

Kaebaja tahteks on, et MTA ja KeA järelevalvemenetluse raames keelaks kaebaja

konkurendi tegevuse põhjusel, et viimane väidetavalt rikub oma majandustegevuses kehtivat

õigust.

3(4)

3-25-66

7.3.

Halduskohus on põhjendatult järeldanud, et esialgse õiguskaitse kohaldamine tähendaks

seda, et kaebaja saavutaks juba kaebuse esitamise ajaks enda taotletud eesmärgi. Kolmandale

isikule sedavõrd intensiivsete meetmete kohaldamine (s.t tema ettevõtluse peatamine

kohtumenetluse ajaks) eeldaks esmalt seda, et kaebuse aluseks olevate väidete üle vaidlus

puudub ja et kohtule on ilmne, et kolmas isik on oma majandustegevuses rikkunud kehtivat

õigust ja seeläbi kahjustanud kaebajat. Praeguses menetlusetapis kohtul selline veendumus

puudub.

7.4.

Vaidluse esemeks on eeskätt vastustajate tegevus kolmanda isiku majandustegevuse üle

kaebaja taotletud järelevalve läbi viimata ja meetmete kohaldamata jätmisel. Kohtuotsuse

alusel ei pandaks kolmandale isikule peale kohustusi, vaid kohtuotsus saaks vahetult olla

adresseeritud vastustajatele.

7.5.

Kaebaja toob kaebuses kokkuvõtlikult välja selle, et kolmas isik saavutab oma

tegevusega turul parema positsiooni ning kaebajal on kahju hüvitamise nõude raames raske

oma väiteid tõendada. Kaebuses toodud põhjendused ei võimalda järeldada, et

kohtumenetluse ajaks kolmanda isiku suhtes kaebaja taotletud väga intensiivsete meetmete

kohaldamata jätmine tooks kaebajale kaasa õiguslikud tagajärjed, mida oleks hiljem oluliselt

raske kõrvaldada või et nende tagajärgede kõrvaldamine oleks võimatu. Kaebaja põhistustest

ei ole võimalik järeldada, et väidetav turuosa muutus mingiks ajaks kütuseturul oleks jääva

iseloomuga ning et see omaks kaebaja jaoks väga raskeid tagajärgi. Seejuures tuleb arvesse

võtta seda, et praeguses menetlusetapis puudub tõendatud teave selle kohta, et kolmas isik on

kaebaja väidetavad rikkumised toime pannud.

7.6.

Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse esialgse õiguskaitse

kohaldamata jätmise peale rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)