2-24-105481/6 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja

18. veebruar 2025

Tsiviilasja number ja hagi ese

nr 2-24-105481

OÜ GS Core hagi W.B vastu Bondora AS-ga 15.10.2021

sõlmitud tarbijakrediidilepingust nr BL2401512 tuleneva

põhivõla 9682 euro (sissenõutavaks muutunud põhivõlg

2738,43 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

6943,57 eurot) ja sissenõutavaks muutunud põhivõlalt

arvestatud viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, s.o

20.03.2024 ning tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni

põhivõla tasumiseni väljamõistmiseks

Hagimenetlus

Hagihind

10892,25 eurot

Kohtunik

Kadi Karting

Hageja

OÜ GS Core (registrikood: 16183586; asukoht: Jõe 2a, XXX)

Hageja lepinguline esindaja

jurist Alar Liivamägi (e-post: XXX)

Kostja

W.B (isikukood: XXX; registrijärgne elukoht: XXX tegelik

elu- ja viibimiskoht teadmata; e-post: XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja W.B-lt OÜ GS Core kasuks tagaseljaotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks

muutunud põhivõlg 4754,86 eurot.

3. Mõista välja W.B-lt OÜ GS Core kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuv kohustus

kogusummas 4927,14 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks järgmiselt:

Maksetähtaeg

Summa

1)

13.03.2025

204,85 eurot

2)

14.04.2025

208,73 eurot

3)

13.05.2025

212,70 eurot

4)

13.06.2025

216,73 eurot

5)

14.07.2025

220,85 eurot

6)

13.08.2025

225,04 eurot

7)

15.09.2025

229,31 eurot

8)

13.10.2025

233,67 eurot

9)

13.11.2025

238,10 eurot

10)

15.12.2025

242,62 eurot

11)

13.01.2026

247,23 eurot

12)

13.02.2026

251,92 eurot

13)

13.03.2026

256,70 eurot

14)

13.04.2026

261,58 eurot

15)

13.05.2026

266,54 eurot

16)

15.06.2026

271,60 eurot

17)

13.07.2026

276,76 eurot

18)

13.08.2026

282,01 eurot

19)

14.09.2026

287,36 eurot

20)

13.10.2026

292,84 eurot

4. Resolutsiooni p-des 2 ja 3 välja mõistetut ületavas osas jätta hagi rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud 89% ulatuses kostja kanda ja 11% ulatuses hageja kanda. Kostjale

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Rahuldada menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt ja välja mõista W.B-lt

OÜ GS Core kasuks hageja kantud menetluskulud 765,40 eurot ning viivis tasumata

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumise järgnevast päevast kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

7. Tunnistada kohtuotsus viivitamatult täidetavaks.

8. Toimetada kohtuotsus kätte hageja esindajale ja kostjale, sh kostjale väljaande

Ametlikud Teadaanded kaudu, kuivõrd menetluse kestel ei ilmnenud lisaandmeid tema

tegeliku asukoha kohta.

Edasikaebe kord ja selgitused

Kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule

apellatsioonkaebuse esitamisega. Apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult

allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot.

Riigilõiv 595 eurot tasuda kostjal Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot (TsMS § 178 lg-d 1 ja 2).

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab

menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. (TsMS § 187 lg 6)

ASJAOLUD

1. OÜ GS Core esitas 06.02.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 8000 euro saamiseks. Kohus tegi 07.02.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu anti tsiviilasi menetlemiseks

hagimenetluses.

2. Hageja esitas 19.03.2024 kohtule hagiavalduse (dtl 20-31), milles märgitakse, et Bondora AS

ja kostja sõlmisid 15.10.2021 tarbijakrediidilepingu nr BL2401512 (dtl 33-53). Kostja sai laenu 10

632 eurot intressiga 22,78% aastas viieks aastaks (kuni 13.10.2026). Laenuandja maksis laenu

välja (dtl 54), kinni peeti lepingutasu 632 eurot vastavalt lepingu p 4.1. Lepingu juurde kuulub

maksegraafik (55-57) ning kostjale anti nõuetekohane Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabeleht (dtl 58-60) ja laenuandja täiendav teabeleht (61-64). Hageja leiab, et vastutustundliku

laenamise kohustus jäi täitmata, mistõttu kõrvalkohustusi ei tekkinud (seaduslik intressimäär 0%).

Hagi nõuab vaid põhivõla tagastamata jääki ja viivist seaduses sätestatud määras. Kostja tasus

ainult ühe makse 15.11.2021 summas 318 eurot, edaspidised maksekohustused jäid täitmata.

Laenuandja saatis 15.02.2022 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse (dtl 65), andes 30-

päevase tähtaja võla tasumiseks. Laenuandja saatis 15.03.2022 ülesütlemisteate (dtl 66). Hageja

seisukohalt ei olnud ülesütlemine kehtiv, kuna sissenõutavaks muutunud põhiosamaksete võlg ei

ületanud kolme kuu makseid. Seetõttu oli ülesütlemine vaid meeldetuletus. Laenuandja saatis

kostjale 43 meeldetuletust (dtl 67), kuid võlg jäi tasumata. Nõue loovutati 20.07.2022 hagejale (dtl

79), millest kostjat teavitati. Hageja saatis lisameeldetuletused (dtl 80-87), kuid kostja ei

reageerinud ega põhjendanud maksmata jätmist. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtul

rahuldada hagi täies ulatuses, tunnistada tagaseljaotsus viivitamata täidetavaks ning välja mõista

kostjalt hageja kasuks põhivõlg 9682 eurot, sh sissenõutavaks muutunud põhivõlg 2738,43 eurot

ja tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg 6943,57 eurot alates maksetähtpäevadele järgnevast

päevast. Lisaks nõuab hageja viivise väljamõistmist sissenõutavaks muutunud põhivõlalt VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt summadelt alates nende sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla

tasumiseni, määrates viivise kohtuotsuse tegemise päevaks kindla summana ja edasi protsendina

põhivõlalt. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud ning viivise menetluskuludelt

alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast päevast kuni menetluskulude täieliku hüvitamiseni

vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgsele viivisemäärale.

3. Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

06.04.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole.

KOHTU PÕHJENDUSED

4. Kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise

tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see

toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks (TsMS § 407 lg 1).

5. Kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud

ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata

(TsMS § 407 lg 6). Ringkonnakohus on selgitanud, et kui tagaseljaotsuse tegemise eeldused on

täidetud, kuid kohtu hinnangul on hagi õiguslikult põhjendatud vaid osaliselt, on kohtul TsMS §

407 lg 1 järgi õigus rahuldada hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt ning jätta see ülejäänud osas

TsMS § 407 lg 6 järgi rahuldamata (vt TlnRngK nr 2-22-145432, p 23).

6. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on võimalik hageja põhinõue rahuldada osaliselt

tagaseljaotsusega, kuid ülejäänud osas võtta seisukoht n-ö sisulise otsusega.

Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata menetlusliigist

kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise

põhimõtet (RKTKm nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17; Euroopa Kohtu otsus nr C-679/18, p-d 20–23).

7. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud tõendite alusel tuvastatav, et füüsilisest isikust kostja

võttis krediiti väljaspool majandustegevust, s.t sõlmitud laenuleping on tarbijakrediidilepingu

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 tähenduses. Krediidiandja ja kostja vahel on 15.10.2021

sõlmitud tarbijakrediidileping nr BL2401512 (dtl 33-53), mille alusel väljastas krediidiandja

kostjale laenu 10 000 eurot (dtl 54, maksekorraldus).

8. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet

järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku

laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud. Juhul kui krediidiandja ei ole järginud krediidi andmisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet, ei ole leping tervikuna tühine, vaid siis loetakse VÕS § 4034 lg 7 järgi

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär oli tarbijakrediidilepingu

sõlmimise ajal (15.10.2021) ajal 0% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), mis oli

kokkulepitud intressist madalam. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

9. Kohus loeb kostja poolt TsMS § 407 lg 1 viimase lause tähenduses omaks võetuks hageja

väited lepingu sõlmimise, raha väljamaksmise ja võlgnevuse kohta. Kohus nõustub, et

krediidiandja ei ole laenulepingut kehtivalt üles öelnud, kuivõrd kostja ei olnud viivituses kolme

põhiosa tagasimaksega, millest tulenevalt lähtub kohus hageja poolt VÕS § 4034 lg 7 alusel tehtud

nõude ümberarvestusest.

10. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on teostanud makseid kokku 318 eurot. Kui arvestada kõik

kostja tagasimaksed summas 318 eurot põhiosa katteks, siis on võlgnevuse jääk 9682 eurot

(laenusumma 10000 – 318 = 9682). Hageja palub kohtul välja mõista sissenõutavaks muutunud

võlgnevus ja tulevikus sissenõutavaks muutuvad võlakohustused.

11. Kohtuotsuse tegemise aja, s.o 18.02.2025, seisuga on vastavalt 19.03.2024 maksegraafikule

muutunud sissenõutavaks 13.02.2025 seisuga

4754,86 eurot.

Seega kuulub kostjalt

väljamõistmisele põhivõlgnevus 4754,86 eurot.

12. Hageja on esitanud TsMS § 369 alusel hagi tulevikus sissenõutavaks muutuva nõude

täitmiseks vaidlusalusest lepingust. Kohus peab nõuet põhjendatuks, arvestades, et kostja ei ole

alates 15.11.2021 teostanud ühtegi (ka osalist) makset oma kohustuste katteks. Alates 19.02.2025

muutub hageja põhinõue 4927,14 eurot sissenõutavaks järgmiselt:

Maksetähtaeg Summa

1)

13.03.2025

204,85 eurot

2)

14.04.2025

208,73 eurot

3)

13.05.2025

212,70 eurot

4)

13.06.2025

216,73 eurot

5)

14.07.2025

220,85 eurot

6)

13.08.2025

225,04 eurot

7)

15.09.2025

229,31 eurot

8)

13.10.2025

233,67 eurot

9)

13.11.2025

238,10 eurot

10)

15.12.2025

242,62 eurot

11)

13.01.2026

247,23 eurot

12)

13.02.2026

251,92 eurot

13)

13.03.2026

256,70 eurot

14)

13.04.2026

261,58 eurot

15)

13.05.2026

266,54 eurot

16)

15.06.2026

271,60 eurot

17)

13.07.2026

276,76 eurot

18)

13.08.2026

282,01 eurot

19)

14.09.2026

287,36 eurot

20)

13.10.2026

292,84 eurot

13. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise nõude vastavalt

eelmises punktis toodud graafikule. Kuivõrd krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise

põhimõtet ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne, jätab kohus

rahuldamata hageja nõude mõista kostjalt välja põhivõlalt arvestatud viivis VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast ning tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt summadelt alates sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohtu hinnangul on käesoleval

juhul põhjendatud menetluskulude võrdeline väljamõistmine, lähtudes hagi rahuldamise ulatusest.

Kuna hagi rahuldati ca 89% ulatuses (9682 : 10892,25 x 100), jäävad sellises ulatuses

menetluskulud kostja kanda ning 11% ulatuses hageja enda kanda.

15. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt olid

hageja menetluskulud riigilõiv (840 eurot) ja maksekäsu kiirmenetluse kulu (20 eurot). Riigilõivu

tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud

kuluga, mh peab kohus põhjendatuks ka kiirmenetluse menetluskulu.

16. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 765,40 eurot (860 × 89%). Kostja ei ole

menetluses aktiivselt osalenud ja tsiviilasja toimikust nähtuvalt kostjal hüvitamisele kuuluvaid

menetluskulusid ei ole. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb väljamõistetud ja

tasumata menetluskuludelt kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumise järgnevast päevast kuni

täitmiseni kostjalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kadi Karting

kohtunik