2-23-16188/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tartu

Tsiviilasja number

2-23-16188

Tsiviilasi

F.P hagi Q.H vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 16. detsembri 2024 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

F.P (esitatud eestkostja B.H kaudu) apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): F.P (isikukood XXX), seaduslik esindaja

eestkostja B.H, lepinguline esindaja Merike Roosileht

Vastustaja (kostja): Q.H (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Siret Saks

RESOLUTSIOON

1. Võtta F.P (esitatud eestkostja B.H kaudu) apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Tartu Maakohtu 16. detsembri 2024 otsus tsiviilasjas nr 2-23-16188 ja

saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

4. Rahuldada apellatsioonkaebus.

5. Vabastada F.P apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot tasumisest.

6. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. B.H (F.P eestkostja) esitas 15. novembril 2023 Tartu Maakohtule hagiavalduse F.P ja Q.H

vastu abielu kehtetuks tunnistamiseks. Hageja palus kohtul tunnistada kehtetuks F.P ja Q.H 2.

novembril 2023 sõlmitud abielu.

2. Maakohus keeldus 13. detsembril 2023 menetlusse võtmast hageja hagi F.P vastu, leides, et

hageja on perekonnaseaduse (PKS) § 12 lg 2 kolmanda lause alusel pöördunud kohtusse F.P

huvides ja kostjaks on ainult teine abikaasa. Alates Q.H (kostja) vastu hagi menetlusse

võtmisest nimetas maakohus F.P-d puudutatud isikuks.

3. Hagiavalduse kohaselt elasid F.P ja kostja enne abiellumist koos üle 20 aasta, kuid ei

soovinud kunagi abielluda. Abielu sõlmiti ootamatult ajal, kui oli käimas F.P-le eestkoste

seadmise menetlus (tsiviilasi nr 2-23-13199). Kohus seadis 15. novembri 2023 määrusega

F.P üle eestkoste kõigi asjade ajamiseks ja määras eestkostjaks K.K.. Abielu sõlmimise ajal

oli F.P teovõime piiratud ja ta ei saanud aru perekonnaõiguslikest toimingutest. Kostja

manipuleeris F.P-ga ja soovis abielu sõlmida, sest arvas, et see takistab F.P-le eestkoste

seadmist.

4. Kostja vaidles hagile vastu. F.P arusaamisvõimet hinnati abielu sõlmimisel ja see oli piisav.

Samuti tegi F.P 2023. aasta augustis notariaalselt tõestatud testamendi, mis samuti kinnitab

tema piisavat teovõimet. Abielu kehtetuks tunnistamine ei ole F.P huvides. F.P

eestkostja oleks pidanud hagi esitamist eestkostetavaga arutama, mida eestkostja aga ei

teinud, esitades hagi samal päeval, kui ta eestkostjaks määrati.

MAAKOHTU LAHEND

5. Maakohus jättis 16. detsembri 2024 otsusega hagi rahuldamata ning F.P ja kostja abielu

kehtetuks tunnistamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

Maakohus leidis, et eestkostetava arusaamise ja enda tegude juhtimise võimet tuleb hinnata

tehingu tegemise aja seisuga. Ka piiratud teovõimega isik võib abielu sõlmida, kui ta saab

piisavalt aru abielu õiguslikest tagajärgedest (PKS § 1 lg 4). Kohtule esitatud eksperdi

arvamus on ainult üks tõenditest, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks kindlaksmääratud jõudu.

Maakohus asus tõendeid kogumis hinnates seisukohale, et ei ole alust F.P ja kostja 2.

novembril 2023 sõlmitud abielu kehtetuks tunnistamiseks. Kuigi eestkoste määramise

menetluses selgus, et F.P tervislik seisund on halvenenud alates 2022. aastast, käis F.P

iseseisvalt notari juures 2023. aasta augustis, mis kinnitab tema piisavat teovõimet paar kuud

enne abielu sõlmimist.

Abielu sõlmimisel kontrollis F.P teo- ja otsusevõimet perekonnaseisuametnik, kellel ei

tekkinud kahtlust, et isik saab piisavalt aru abielu sõlmimise tähendusest. F.P avaldas 7. mail

2024 toimunud istungil pahameelt, et selline hagi on kohtule esitatud.

Maakohus leidis, et asjas ei oma tähtsust teiste isikute arusaam F.P ja kostja suhtest. Tähtis

on, et abielu sõlmiti pikaaegse elukaaslasega, kellega sooviti kooselu seadustada. Tõendamist

ei leidnud, et F.P-l puudus arusaam olukorrast, kus ta viibis. Maakohus leidis, et F.P oli

võimeline abiellumiseks tahteavaldust tegema ja mõistma abielu õiguslikke tagajärgi.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6. Eestkostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse

tühistada ja teha uus otsus, millega tunnistada F.P ja kostja vaheline abielu kehtetuks.

Eestkostja leiab, et maakohus ei hinnanud piisavalt F.P vaimset seisundit abielu sõlmimise

ajal. F.P suhtes viidi eestkoste seadmise menetluses läbi ekspertiis, milles ekspert leidis, et

F.P ei ole võimeline mõistma oma tegude tähendust ega saa osaleda tehingutes, sealhulgas

abielu sõlmimises. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ekspertiisiakt ja eestkostemäärus ei

ole piisavad abielu kehtetuks tunnistamiseks.

Maakohus ei ole arvestanud, et abielu sõlmimise kinnitanud perekonnaseisuametnikul ei

olnud infot F.P eestkoste seadmise menetluse kohta, sest F.P ja kostja varjasid seda infot.

Kostja tunnistas, et sõlmis F.P-ga abielu ainult eesmärgil eestkoste tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 ja § 656 lg 1 p 1 alusel üksnes apellatsioonkaebuse alusel. Maakohtu otsus tuleb

menetlusnormi olulise rikkumise tõttu tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

8. Ringkonnakohus leiab, et hagejaks ning apellandiks on käesolevas asjas piiratud

teovõimega isik F.P ja hagi esitanud eestkostjat tuleb käsitleda hageja seadusliku esindajana.

Maakohus on pidanud eestkostjat isikuks, kes on pöördunud seaduses ettenähtud juhul

kohtusse teise isiku eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks (TsMS § 3 lg 2).

Seadusena, mis hagejale sellise erandliku õiguse ette näeb, on maakohus käsitlenud PKS § 12

lg 2 teist lauset. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu.

9. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 3 lg 2, mis annab isikule õiguse pöörduda kohtusse teise

isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks, ei kohaldu PKS §

12 lg 2 teise lause alusel hagi esitamisele. Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi seadusliku

esindaja kaudu menetluses osalemise korral sisuliselt pöördub piiratud teovõimega isiku

asemel kohtusse teine isik, ei ole formaalselt tegemist TsMS § 3 lg 2 kohaldamisalasse

langeva olukorraga, sest õigused kuuluvad piiratud teovõimega isikule endale ning neid saab

eestkostja teostada ainult tema nimel, st esindajana (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I.

Kommenteeritud väljaanne, § 3 komm 3.5.2).

PKS § 12 lg 2 sätestab, et piiratud teovõimega täisealine abikaasa võib abielu kehtetuks

tunnistamise hagi esitada eestkostja nõusolekul. Piiratud teovõimega abikaasa eest võib sellise

hagi esitada ka eestkostja. TsMS § 222 lg 2 järgi peab eestkostja saama hagi esitamiseks

kohtu nõusoleku. Ringkonnakohus leiab, et kuigi seaduse sõnastus ei ole selge, ei esita

piiratud teovõimega täisealise isiku eestkostja täisealise isiku abielu kehtetuks tunnistamise

hagi enda nimel. Eestkostjat on hageja esindajana käsitletud ka senises kohtupraktikas

(TlnRnKo 29. september 2017, 2-16-7025/42).

Seega tuleb hagejana käesolevas tsiviilasjas käsitleda F.P-d ja eestkostjat hageja esindajana.

10. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust, jättes tähelepanuta TsMS § 222 lg-s 2 sätestatu,

mille kohaselt võib abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitada tsiviilkohtumenetlusteovõimetu

abikaasa esindaja, kuid seda üksnes kohtu nõusolekul. Selle sätte eesmärk on tagada piiratud

teovõimega isikule suurem kaitse enda isiklikes suhetes kohtu kontrollikohustuse kaudu

(perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(207 SE) seletuskiri, lk 90). Õiguskirjanduse kohaselt annab kohus abielu kehtetuks

tunnistamise hagi esitamiseks nõusoleku, kui see on piiratud teovõimega isiku huvides ja

arvestades tema erilist kaitsmisväärsust (Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud

väljaanne, § 222 komm 3.2).

Seega peab eestkostja eestkostetava nimel abielu kehtetuks tunnistamise hagi esitamiseks

saama kõigepealt kohtu nõusoleku.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohus annab TsMS § 222 lg-s 2 nimetatud nõusoleku hagita

menetluses ehk tegemist on TsMS § 550 lg 1 p 7 järgi hagita menetluses lahendatava kohtu

pädevusse antud perekonnaasjaga. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus andma

eestkostjale võimaluse esitada avaldus kohtu nõusoleku saamiseks. Selle avalduse esitab

eestkostja enda nimel ja selles menetluses on eestkostetav puudutatud isik. Nõusoleku

andmise menetluses peab maakohus hindama, millised puudutatud isikud tuleb kohtul veel

menetlusse kaasata (vt menetlusosaliste ringi kohta ka RKTKm 15.06.2021, 2-19-8577/98 p

19).

12. TsMS § 219 lg 2 p 1 kohaselt peab kohus määrama tsiviilkohtumenetlusteovõimetule

isikule teda puudutavas menetluses esindaja, kui tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvid

on oluliselt vastuolus tema seadusliku esindaja huvidega. Praeguses asjas on puudutatud isiku

eestkostja puudutatud isiku seadusjärgne pärija, kelle õigusi võib mõjutada puudutatud isiku

abielu kehtivus, samuti on puudutatud isik hagi esitamisele vastu vaielnud. Seega tuleb

puudutatud isikule määrata hagi esitamiseks nõusoleku andmise menetluses esindajaks riigi

õigusabi seaduses sätestatud korras advokaat (TsMS § 219 lg 5).

13. Nõusoleku andmise menetluses tuleb kohtul hinnata, kas hagi esitamine abielu kehtetuks

tunnistamiseks on eestkostetava huvides. Kui maakohus asub seisukohale, et hagi esitamine

abielu kehtetuks tunnistamiseks ei ole eestkostetava huvides ega anna nõusolekut hagi

esitamiseks, tuleb hagi, kui see on esitatud, jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lg 2 p 2)

alusel või läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2) alusel. Kui maakohus leiab, et hagi esitamine

abielu kehtetuks tunnistamiseks on eestkostetava huvides ja annab selleks nõusoleku, on

eestkostjal kohustus eestkostetava nimel vastav hagi esitada.

14. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi, menetledes hagi, mille esitamiseks puudus

seaduses ettenähtud kohtu nõusolek, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja

saatmise uueks arutamiseks apellatsioonkaebuse põhjendustest sõltumata esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p-de 1 ja 4 alusel.

TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis

toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses TsMS § 656 lg 1 järgi. Sel

juhul otsus tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.

Ringkonnakohus ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse

vastust (TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (RKTKo

24.01.2018, 2-13-56825/57, p 11).

15. Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivu

hagihinnast lähtuvalt. Hagihind maakohtus oli 3500 eurot. Seega tuleb riigilõivuseaduse

(RLS) lisa 1 kohaselt tasuda apellatsioonkaebuselt riigilõiv 420 eurot. Hageja esitas

ringkonnakohtule taotluse ta riigilõivu tasumisest vabastada. Taotluse kohaselt on taotleja

pensionär ja elab hooldusasutuses, mille kulud ületavad tema pensioni suurust.

Ringkonnakohus leiab, et esinevad TsMS § 181 lg 1 ja 2 alused hagejale menetlusabi

andmiseks ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 420 eurot tasumisest vabastamiseks.

16. TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt)