2-23-16581/28 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-23-16581

Kohtuasi

W.I hagi G.X vastu elatise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

W.I apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: W.I (isikukood XXX)

Hageja eestkostja: R.V (isikukood XXX)

Kostja: G.X (isikukood XXX)

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Epp Lumiste

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta W.I apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel lahendada asi üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Harju Maakohtu 14.01.2025 otsus tühistada ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-16353

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.I (hageja) esitas 23.11.2023 kohtule hagi G.X (kostja) vastu elatise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt sündis hageja kaasasündinud terviserikkega. Hagejale on määratud

keskmine puue ning 01.04.2021 Harju Maakohtu määrusega tsiviilasjas nr 2-21-2556

eestkoste. Eestkoste määramise menetluse käigus diagnoositi hagejal psüühikahäirete kogum.

Hageja sissetulek koosneb Sotsiaalkindlustusameti ja Töötukassa toetustest, mis ei kata hageja

igapäevaseid kulutusi. Hageja ema taotleb kohtult, et hageja ema ülapidamise andmise viisiks

loetakse eestkoste teostamine ning rahaliselt peab ülalpidamist andma üksnes kostja.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja palus määrata kohtul alates hagi esitamisest

23.11.2023.a kuni 19.05.2024.a igakuiseks elatise summaks 200 eurot kuus, vähendada kuni

kostja tööle asumiseni elatise tasumist 100 eurot kuus ning kostja tööle asumisel mõista välja

igakuine elatis 200 eurot kuus.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 14.01.2025 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja igakuise elatise 222,58 eurot alates 23.11.2023. Maakohus jättis hagi rahuldamata

tagasiulatuva elatise nõudes perioodi 23.11.2022–22.11.2023 eest ja viivisenõude.

Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

3.1. Maakohus tuvastas, et hageja emal on peale hageja veel kaks alaealist last. Hageja emale

kuulub korteriomand XXX, Tallinn, mis on koormatud hüpoteegiga ja sõiduautod Toyota

Yaris Hybrid ning Mitsubishi Outlander. Kostja võeti 19.05.2024 töötuna arvele ning sellest

ajast oli kostja igakuine sissetulek 300 eurot kuus. Kostja omab kinnisvara ja sõidukit ning on

olnud võimeline tasuma pea aastase elatise summa kogusummana ning nõustunud elatise

tasumisega 200 eurot kuus.

3.2. Maakohus hindas hageja igakuiste kulutuste suurust. Põhjendatud igakuine kulu toidule

on 300 eurot, eluasemele 438 eurot, riietele ja jalanõudele 77,50 eurot, tervishoiule 75 eurot,

transpordile 50 eurot, meelelahutusele 30 eurot, sidekulu 50 eurot, sünnipäeva aja

jõulukinkide kulu 16,67 eurot, kokku 1037,17 eurot. Hageja igakuine sissetulek on

Sotsiaalkindlustusameti toetus 34,01 eurot ja Töötukassa toetus 558 eurot, kokku 592,01

eurot.

3.3. Tagasiulatuva elatise nõude jättis maakohus rahuldamata. Kohtule esitatud tõenditest ei

nähtu, et pooltel oleks olnud konkreetselt läbirääkimised selle üle, et tasuda elatist suuremas

summas kui 200 eurot. Poolte kohtuvälisest kirjavahetusest nähtub, et läbirääkimised on olnud

hagejale isikliku korteri soetamise üle.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi

tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Alternatiivselt palub hageja teha uue otsuse,

millega mõista kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuv elatis alates 23.11.2023 kokku 2325

eurot ja alates 23.11.2023 igakuine elatis 642 eurot.

2-24-16353

4.1. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme, sest jättis korraldamata kohtuistungi ja vaatas

asja läbi kirjalikus menetluses, kuigi selleks ei olnud poolte nõusolekut. Maakohus rikkuse

sellega Põhiseaduse (PS) § 24 lg 2 sätestatud õigust olla oma kohtuasja arutamise juures.

4.2. Maakohtu otsus oli hagejale üllatav tagasiulatuva elatise ja viivisenõude rahuldamata

jätmise osas. Maakohus ei arutanud pooltega küsimust, kas hageja on kostjale tagasiulatuva

elatise nõude aluseks oleval ajavahemikul elatise nõude esitanud. Maakohus jättis ebaõigesti

rahuldamata viivisenõude 51,78 eurot.

4.3. Maakohus tuvastas ebaõigesti hageja kulutused ja eksis transpordikulu tuvastamisel.

Maakohus tuvastas valesti poolte varalise seisu ja kostja sissetuleku ning jättis põhjendamatult

kogumata sellega seotud tõendid. Maakohus hindas ebaõigesti hageja ema teopanust hageja

ülalpidamisel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS

§ 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tervikuna tühistamisele

menetlusõiguse normi olulisel määral rikkumise tõttu, mida ei saa kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656

lg 1 p-de 1 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada.

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele.

6. Kolleegiumi hinnangul rikkus maakohus ilma poolte nõusolekuta asja kirjalikus menetluses

läbi vaadates õigusliku ärakuulamise nõuet. TsMS § 341 lg 1 kohaselt vaadatakse tsiviilasi

läbi ja lahendatakse kohtuistungil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 403 lg 1

esimese lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil

arutamata. TsMS § 403 lg 3 järgi eeldatakse, et pool soovib asja läbivaatamist kohtuistungil,

kui ta ei ole kohtule teatanud, kas ta on nõus kirjaliku menetlusega. Siinsel juhul ei olnud

hageja avaldanud, et ta on nõus asja läbi vaatamisega kirjalikus menetluses, seega oli

maakohtul kohustus pidada kohtuistung.

7. Kohtupraktikas on selgitatud, et just kohtuistungi pidamine võimaldab asja suulist ja

vahetut arutamist. Samuti aitab see tagada õiglase menetluse ja anda pooltele võimaluse

selgitada ning põhjendada oma seisukohti ja tugevdada oma menetluslikku positsiooni.

Pooltel on just eelkõige suulises menetluses võimalik kontrollida, kas kohus on nende

argumente õigesti mõistnud ja arvesse võtnud (RKTKo 03.03.2021, 2-17-13391, p 17).

Kohtuistungi pidamata jätmine olukorras, kus see tulnuks seaduse kohaselt pidada, võib

kujutada endast õigusliku ärakuulamise põhimõtte olulist rikkumist isegi siis, kui pool ei näita

otsuse peale kaevates ja asja suulise arutamise põhimõtte rikkumisele tuginedes, kas ja kuidas

oleks tsiviilasi kohtu nõuetekohasel tegutsemisel lahendatud teisiti, ja sõltumata sellest, kas

pooltele oli vaatamata kohtuistungi pidamata jätmisele tagatud võimalus esitada asjaolusid ja

tõendeid (samas, p 20).

8. Kolleegium leiab, et maakohtu rikkumist ei ole võimalik kõrvaldada

apellatsioonimenetluses. Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses sisuliselt kõik maakohtu

tuvastatud põhilised asjaolud. Kohtuistungil tuleb asja arutada täies ulatuses ja sellises mahus

arutamine väljub apellatsioonimenetluse raamest. Kolleegium saadab asja läbivaatamiseks

maakohtule.

2-24-16353

9. Kuivõrd asi saadetakse TsMS § 646 alusel maakohtule uueks läbivaatamiseks üksnes

kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul

kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS § 641 lg 1) ega arutada

asja kohtuistungil (TsMS § 648). TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse

menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Peeter Pällin, Kairi Piirisild, Neve Uudelt