2-24-13035/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV OTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.02.2025, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-13035

Tsiviilasi

A.K hagi Z.B vastu elatise

vähendamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Hageja: A.K, isikukood XXX

Kostja: Z.B , isikukood XXX

Kostja seaduslik esindaja: T.C

18.02.2025

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada A.K hagi Z.B vastu elatise vähendamiseks õigeksvõtul põhineva

otsusega.

2. Tuvastada, et A.K-l puudub alates 01.03.2025 kohustus tasuda igakuist elatist

Z.B ülalpidamiseks.

3. Menetluskulud jätta poolte enda kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud

puuduvad.

4. Tunnistada kohtuotsus viivitamata täidetavaks.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada tulenevalt asjaolust, et pooled on loobunud

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, ning TsMS § 64 lg 2 sätestatust.

KOHTU PÕHJENDUS

1. A.K esitas 29.08.2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.B vastu, mida täiendas

10.10.2024 ning 22.10.2024. Hageja taotleb temalt 01.09.2021 kohtuotsusega

tsiviilasjas nr 2-21-5119 Z.B ülalpidamiseks väljamõistetud elatise tasumisest

vabastamist põhjusel, et laps elab alates 2024. aasta märtsist vaheldumisi mõlema

vanema juures. Kostja seaduslik esindaja vaidles hagile vastu.

2. Kohus pidas asjas 18.02.2025 kohtuistungi. Pooled kinnitasid kohtule, et on lapse

ülalpidamises jõudnud kokkuleppele. Z.B elab vahelduvalt mõlema vanema juures

ühe nädala kaupa ja isa peab last tema juures elamise ajal üleval. Kostja võttis hagi

õigeks. T.C kinnitas, et veebruari 2025 eest on elatis üle kantud ning ta on nõus

sellega, et alates märtsist 2025 ei ole A.K-l kohustust elatise maksmiseks Z.B

ülalpidamiseks.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama

paragrahvi lõikest 2 ja 3 hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse ning kui

hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Kuivõrd kostja on kohtuistungil võtnud hageja nõude õigeks, teeb kohus hagi

õigeksvõtul põhineva otsuse.

TsMS § 444 lõikest 3 tulenevalt jätab kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa.

4. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolev otsus kuulub

viivitamata täitmisele.

5. TsMS § 64 lg 2 sätestab, et poolte kokkuleppel võib nii seaduses sätestatud kui kohtu

määratud menetlustähtaega lühendada. Tähtaja lühendamise kokkulepe esitatakse

kohtule kirjalikult või protokollitakse.

Pooled avaldasid kohtule 18.02.2025 istungil, et loobuvad asjas tehtavale otsusele

apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Seega ei saa kohtuotsusele kaebust esitada.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 168 lg 6 järgi kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja

menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi

kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks

tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Käesolevas vaidluses ei võtnud kostja kohe hagi õigeks. Arvestades asjaoluga, et

pooled jõudsid sisuliselt kompromissile, peab kohus mõistlikuks jätta poolte

menetluskulud nende endi kanda. Pooltel ei ole asjas tekkinud õigusabikulusid ega

muid kindlaksmääratavaid menetluskulusid.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Roman Levin