2-23-136237/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(täiendav otsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Viktor Bome

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. jaanuar 2025.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-136237

Tsiviilasi

Tsiviilasja hind

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi X vastu rahalises

nõudes

3602,56 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; asukoht

Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn), lepinguline esindaja Anu

Volmer (e-post xxx)

Kostja: X (isikukood XXX; elukoht xxx; e-post xxx)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Mõista kostjalt X hageja B2 Impact OÜ kasuks välja OÜ Omaraha ja X vahel 07.04.2020

sõlmitud refinantseerimise lepingust nr R203888604 tulenev põhivõlgnevus 3108,50 eurot,

intress 231,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 227,71 eurot ning võla sissenõudmiskulud

35 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Menetluskulud jätta kostja kanda.

2. Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ja mõista kostjalt välja hageja

kasuks menetluskulud summas 455 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda hagejale käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata

summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse

üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse

tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud

menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada

lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga

täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Harju Maakohtu menetluses oli B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) hagi X vastu rahalises

nõudes. Kohus lõpetas nimetatud kohtuasjas menetluse oma 30.01.2025 otsusega, millega rahuldas

hagi. Kostja teatas kohtule apellatsioonikaebuse esitamise soovist.

Hageja nõue

B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ, hageja) nõuab Xlt (kostja) põhivõla summas 3108,50 eurot,

intressi summas 231,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise summas 227,71 eurot ja

sissenõudmiskulude summas 35 eurot tasumist.

Hageja juhib tähelepanu, et haginõude aluseks oleva lepingu nr R203888604 puhul on tegemist

refinantseerimislepinguga, millega kostjale krediiti juurde ei antud ning lepingu tingimuste kohaselt

võimaldati kostjale soodsamatel tingimustel laenu tagasi maksta. Hageja leiab, et krediidiandaja ei

pidanud väljamakseta refinantseerimise lepingu sõlmimisel kostja krediidivõimelisust kontrollima

(RKTKo 2-20-1490, p-d 25 ja 26). Väljamakseta refinantseerimise lepingu sõlmimist võimaldab

endine võlausaldaja makseraskustes klientidele. Lepinguga alandatakse refinantseeritavata laenude

keskmist intressimäära, vähendatakse osamakse suurust. Lepingu sõlmimisega tasu ei kaasnenud.

Olukorras, kus võlgniku ajutiste makseraskuste leevendamiseks sõlmitakse kohtuväline võla

ümberkujundamislahendus, ei kehti vastutustundliku laenamise nõuded täies ulatuses. Tavapärane

krediidi taotlemise olukord ja kohustuste ümberkujundamise olukord ei ole võrreldavad, seda

muuhulgas ka maksevõime hindamise aspektist. Olukorras, kus võlgnikul on tekkinud

makseraskused, on põhjendatud võlgniku soovi korral kohustused ümber kujundada. See annab

võlgnikule võimaluse makseraskuste ületamiseks. Nimelt on Euroopa Keskpanga suuniste kohaselt

peamised eesmärgid makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmete võtmiseks luua laenuvõtjatele

võimalus sellest olukorrast väljumiseks või ära hoida nõuetekohaselt teenindatavate laenude

muutumist viivislaenudeks. Makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmetega tuleks alati püüda

taastada laenude jätkusuutlikud tagasimaksed. Samuti sätestab Finantsinspektsiooni soovituslik

juhend, et kui krediidivõtjal tekivad või on juba tekkinud krediidilepinguliste kohustuste täitmisel

makseraskused, võib olla vajalik krediidilepingulised kohustused restruktureerida (muuta).

Krediidilepinguliste kohustuste restruktureerimismeetmete peamine eesmärk peab olema, et

meetmed looks krediidivõtjatele mõistliku võimaluse makseraskustest väljuda ehk krediidivõtja

makseraskused ületada ja taastada seeläbi maksevõime. Kohtuvälise võla ümberkujundamise

eesmärk oli kliendile võimaldada jätkusuutlik kohustuste täitmine ja kostja täitis kohustusi ca 3

aastat.

Kostja seisukoht

Kostja vaidleb hageja nõudele vastu. Kostja hinnangul on krediidiandja rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet nii refinantseerimislepingus R203888604 kui ka esialgsetes lepingutes

S192445933 ja S192854382, mistõttu ei võlgne kostja laenuandjale intresse ega muid tasusid.

Kokkuleppega nr R203888604 lepingupooled lepiti kokku refinantseerida laenud S192445933 ja

S192854382 kogusummas 4399 eurot 88 senti perioodiga 5 aastat. Kostja on teinud tagasimakseid

kogusummas 3643 eurot 78 senti, millest põhivõla katteks on arvestatud 1291 eurot 38 senti ning

ülejäänud tagasimaksed on arvestatud intressi ja muude kulude katteks. Kuivõrd kostja ei võlgne

hagejale intressi ega muid tasusid, tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed arvestada põhivõla

katteks. Seega oli lepingu ülesütlemise ajaks põhivõlg vaid 756 eurot ja 10 senti.

Kohtu seisukoht

Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt TsMS § 405

lõikele 1. Kohus, tutvunud tsiviilasja toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud

ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad

tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt,

kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Vaidlus puudub alljärgnevates tuvastatud asjaoludes:

-

Omaraha.ee ja kostja sõlmisid 07.04.2020.a refinantseerimislepingu nr R203888604, millega

refinantseeriti laenulepingud nr S192445933 ja S192854382, mille tulemusena lepiti kokku

laenusummas 4399,88 eurot, mis on laenude S192445933 ja S192854382 põhisumma jääk.

Refinantseerimislepingu intressimäär on 23,05% aastas, lepingu kestus 60 kuud, lepingu

tasu 0 eurot ning krediidikulukuse määr 25,6% aastas.

-

Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus

kokkulepitud maksegraafiku alusel. Kostja poolt on lepingu katteks tehtud

maksegraafikujärgseid tagasimakseid kokku summas 3643,78 eurot, millest põhiosa katteks

on arvestatud 1291,38 eurot, intressi katteks 2332,76 eurot, viivise katteks 19,64 eurot.

-

Kostja rikkus omapoolseid kohustusi, jättes tagastamata kokkuleppelised osamaksed,

mistõttu edastas edastas Omaraha OÜ kostjale 31.05.2023 teatise, millega andis kostjale

täiendava 14 kalendripäevase tähtaja võlgnevuse tasumiseks, hoiatades ühtlasi võlgnevuse

tasumata jätmisel lepingu ülesütlemise võimalikkusest ning laenulepingust tulenevate kõigi

nõuet loovutamisest inkassofirmale. Antud teatisega anti kostjale ka võimalus võla tasumise

osas läbirääkimiste pidamiseks.

-

Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud

ning oli täielikult viivituses enam kui kolme järjestikuse, see on 07.03.2023, 07.04.2023,

07.05.2023 ja 07.06.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas

VÕS § 416 erakorraliselt üles 15.06.2023, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu

hagejale. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevusi kätte saada kohtuväliselt, ei

andnud see soovitud tulemust, mistõttu pöördus hageja kohtusse.

Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude – hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla

3108,50 eurot, intressi 231,35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 227,71 eurot ja

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohus märgib, et põhivõlgnevus summas 3108,50 eurot tuleneb laenusummast 4399,88 eurot

põhiosa katteks arvestatud tagasimaksete summas 1291,38 eurot lahutamisest. Intress summas

231,35 eurot tuleneb arvestatuna laenujäägilt ajaperioodist 07.03.2023 kuni 07.06.2023

kokkulepitud intressimääraga (23,05% aastas). Viivis summas 227,71 eurot tuleneb

põhivõlgnevuselt arvestatuna lepingu põhitingimustes kokkulepitud intressimääraga samas

määras (23,05% aastas) alates lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast kuni hagiavalduse

esitamiseni. Võla sissenõudmiskulud summas 35 eurot tulenevad hageja poolt peale lepingu

lõppemist kostjale nii e-posti- kui ka posti teel tasuliste nõudekirjade edastamise eest:

03.07.2023 (25 eurot), 10.07.2023 (5 eurot), 18.07.2023 (5 eurot).

Kostja leiab, et krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise kohustusi, mistõttu ei võlgne

kostja hagejale intressi ega muid tasusid ja seega tuleb kõik kostja poolt tehtud tagasimaksed

arvestada põhivõla katteks.

VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule

(laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama

rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1

sätestab, et majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu

korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on

leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lõike 1 ja § 82 lõike 1 kohaselt tuleb

kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100

kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud

VÕS § 100 tähenduses, siis on võlausaldajal õigus VÕS § 101 lg 1 punktist 1 tulenevalt

õiguskaitsevahendina kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 4

kohaselt on võlausaldajal võlgniku poolse rikkumise korral õigus muu hulgas leping üles öelda.

VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda

selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 punktist 6 tulenevalt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või

lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari

ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 1132 lg 2 p 3 sätestab, et

pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt

tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta

sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.

Kohus leiab, et haginõude aluseks oleva lepingu nr R203888604 puhul on tegemist

refinantseerimislepinguga, millega kostjale krediiti juurde ei antud ning lepingu tingimuste

kohaselt võimaldati kostjale soodsamatel tingimustel laenu tagasi maksta. Mingid muud lepingud

ei oma asja lahendamisel tähtsust, kuna need ei ole nõude aluseks.

Kohus leiab, lähtudes Riigikohtu seisukohast lahendis nr 2-20-1490 (p 26), et antud juhul ei

pidanud krediidiandaja väljamakseta refinantseerimise lepingu sõlmimisel kostja

krediidivõimelisust kontrollima kuivõrd tarbija käsutusse antud rahasumma või selle

kokkulepitud ülemmäär ei suurenenud. Lepingu sõlmimisega samuti tasu ei kaasnenud.

Eeltoodust tulenevalt on kostja vastuväited hagile asjakohatud, ning hageja nõue ei kuulu

ümberarvestamisele ja vähendamisele. Seega kuulub hagi rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista OÜ Omaraha ja X vahel 07.04.2020 sõlmitud refinantseerimise lepingust nr

R203888604 tulenev põhivõlgnevus 3108,50 eurot ja intress 231,35 eurot VÕS § 101 lg 1 p 1

ning VÕS § 108 lg 1 alusel, sissenõutavaks muutunud viivis 227,71 eurot VÕS § 101 lg 1 p 6 ja

VÕS § 113 lg 1 alusel, võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel.

Menetluskulud

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta täies

ulatuses kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 455 eurot.

Kohus leiab, et hagilt tasutud riigilõiv 455 eurot on põhjendatud ja vajalik kulu. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 455 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(digitaalselt allkirjastatud)

Viktor Bome

Kohtunik