2-24-17663/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Vallo Kariler ja Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-17663

Kohtuasi

V.Y hagi B.L.K vastu töövaidluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 hagi osaliselt

menetlusse võtmisest keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

V.Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: V.Y (isikukood XXX)

Kostja: B.L.K (registrikood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Teele Viilup

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 4. detsembri 2024 määrus ja saata asi tagasi Harju

Maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. V.Y määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.Y (hageja) esitas 03.09.2024 töövaidluskomisjonile avalduse B.L.K (kostja) vastu

töösuhte lõppemise tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks. Kostja esitas 23.09.2024

vastuavalduse, milles palus tuvastada töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja

lugeda leping lõppenuks alates 23.08.2024. Töövaidluskomisjon jättis 22.10.2024 otsusega

töövaidlusasjas nr 4-1/1626/24 hageja avalduse rahuldamata ja rahuldas kostja avalduse

osaliselt, tuvastades töötaja töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisuse ja lugedes

töölepingu lõppenuks korraliselt 22.09.2024.

2-24-17663

2. Hageja esitas 21.11.2024 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles palub: 1) tuvastada

töösuhte lõppemine 22.08.2024 töölepinguseaduse (TLS) § 91 lg 2 p 3 alusel ja teha selle

kohta kanne töötamise registrisse; 2) mõista kostjalt välja hüvitis 7500 eurot töölepingu

erakorralise ülesütlemise tõttu; 3) mõista kostjalt välja hüvitis 357,14 eurot tasustamata kolme

haiguspäeva eest; 4) mõista kostjalt välja hüvitis 510,21 eurot töölepingu p-s 4.2.2 ja TLS §

28 lg 2 p-s 3 sätestatud kohustuste rikkumise eest; 5) mõista kostjalt välja hüvitis kahe

keskmise kuutasu ulatuses s.o 5000 eurot; 6) mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitis

20 000 eurot. Hageja palub kohtul kaaluda viimati nimetatud summa suurendamist.

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 04.12.2024 määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §

371 lg 2 p 2 alusel hagi menetlusse võtmisest järgmiste nõuete osas: nõue tuvastada töösuhte

lõppemine 22. augustil 2024. a. TLS § 91 lg 2 p 3 alusel, ning teha selle kohta kanne

töötamise registrisse; nõue mõista tööandjalt töötaja kasuks välja TLS § 100 lg 4 alusel

hüvitis 7500 eurot (3 × 2500€) töölepingu erakorralise ülesütlemise tõttu.

4. Määruse kohaselt vaidlustas hageja õigeaegselt töövaidluskomisjoni otsuse osas, millega

töövaidluskomisjon jättis hageja nõuded rahuldamata. Hageja ei ole aga vaidlustanud

töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg-s 4 sätestatud korras töövaidluskomisjoni

otsust osas, millega kostja avaldus rahuldati. Töövaidluskomisjoni otsus on selles osas

jõustunud ja maakohus on TvLS § 59 lg 11 järgi sellega seotud.

5. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on jõustunud osas, millega tööleping loeti korraliselt

lõppenuks 22.09.2024, ei saa kohus rahuldada hageja nõuet tuvastada töölepingu lõppemine

22.08.2024 TLS § 91 lg 2 p 3 alusel ega kohustada kostjat tegema selle kohta kanne töötamise

registrisse. Seetõttu puudub ka TLS § 100 lg-s 4 sätestatud hüvitise maksmise nõude alus, s.o

töötajapoolne töölepingu erakorraline ülesütlemine. Hagejal ei ole nende nõuetega võimalik

soovitud eesmärki saavutada.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

7. Kaebuse kohaselt ei kajasta määruse asjaolude kirjeldus menetluste liitmist

töövaidluskomisjonis. Nimelt liitis töövaidluskomisjon hageja ja kostja avaldused üheks

menetluseks numbriga 4-1/1626/24. Maakohus viitab määruses liidetud menetluses langetatud

otsusele, kuid selgitab siis, et hageja ei taotlenud töövaidlusasja

nr 4-1/1739/24 (enne menetluste liitmist kostja avalduse number) läbivaatamist

hagimenetlusena. Asjas nr 4-1/1739/24 ei langetanud töövaidluskomisjon eraldiseisvat otsust

ja hagejal ei olnud selles asjas midagi vaidlustada. Hagiavalduses vaidlustas hageja

töövaidluskomisjoni otsuse täies mahus (p 6 viimane lause). Vaidlustatud määrus ei täpsusta

ka asja menetlusse võetavat osa.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

2-24-17663

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja saata

asi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse.

10. TvLS § 58 lg 1 järgi võivad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel

pöörduda sama töövaidlusasja läbivaatamiseks kohtusse 30 kalendripäeva jooksul arvates

töövaidluskomisjoni otsuse saamisest. Sama sätte lg 2 järgi on kohtusse pöördumise vormiks

hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale. TvLS § 58 lg 3 kohaselt, kui

töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja

esitada kohtusse hagi töövaidlusasja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada

üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile. TvLS § 58 lg-st 4 tuleneb, et kui

töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule

taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras

hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule

taotluse esitanud pool.

11. Maakohus on TvLS § 58 kohaldamisel jätnud tähelepanuta, et siinsel juhul oli hageja nii

töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik (hageja enda avalduse osas) kui ka TvLS § 58 lg 4

mõistes vaidluse teine pool (kostja esitatud avalduse osas). Poolte avaldused olid

vastassuunalised, kuna hageja taotles muuhulgas lugeda tööleping lõppenuks hageja

erakorralise ülesütlemisega ja mõista välja sellega seonduv hüvitis, ning kostja taotles hageja

töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse tuvastamist ja töölepingu korraliselt

lõppenuks lugemist. Arvestades, et hageja avaldus jäi rahuldamata ja kostja avaldus rahuldati

osaliselt, toimis hageja korrektselt ja kooskõlas TvLS § 58 lg-tes 2 ja 3 sätestatuga, esitades

kohtule hagiavalduse samade nõuetega, mis ta oli esitanud töövaidluskomisjonile. Hageja

21.11.2024 avaldusest on ka selgelt aru saada, et ta vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse

täies ulatuses. Arvestades, et hageja ja kostja nõuded töövaidluskomisjonile olid

vastassuunalised, tuleb hagiavalduses esitatud nõuetega lugeda töövaidluskomisjoni otsus

vaidlustatuks ka osas, milles kostja avaldus rahuldati. Asjaolu, et hageja ei avaldanud otsuse

selles osas vaidlustamise soovi TvLS § 58 lg-s 4 sätestatud teate vormis, ei muuda hageja

avaldatu sisu. Seega on hageja vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses ning

ekslik on maakohtu järeldus, et otsuse osalise jõustumise tõttu on hagiavaldus osaliselt

perspektiivitu.

12. Kui maakohtule jäi ebaselgeks, millises osas hageja töövaidluskomisjoni otsust vaidlustab,

tulnuks esmalt jätta hageja avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja anda talle võimalus

puuduste kõrvaldamiseks.

13. Hageja märgib määruskaebuses õigesti ka seda, et maakohtu määrusest ei ole aru saada

ning kohus ei ole teinud ka eraldi otsustust selle kohta, millises osas hagi menetlusse

võetakse.

14. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu määrus tühistada ja saata asi tagasi maakohtule menetlusse

võtmise uueks otsustamiseks. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja tühistab

vaidlustatud määruse, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

15. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses (TsMS § 173 lg 1).

2-24-17663

(allkirjastatud digitaalselt)