2-24-10321/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-24-10321

Määruse tegemise aeg ja koht

18. veebruar 2025, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Maris Kuurberg, Iris Kangur-Gontšarov

Kohtuasi

N.N-i hagi I.K vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. jaanuari 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

N.N-i apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

399,95 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja N.N (isikukood XXX)

Kostja: I.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Erki Siht

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast N.N-i apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 13.

jaanuari 2025 otsuse peale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest menetlusosalistele

käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud N.N-i kanda.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest alates.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

1(4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. N.N (hageja) esitas 08.07.2024 Harju Maakohtule hagi I.K (kostja) vastu 399,95 euro

väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt tellis hageja 11.05.2021 lapse jaoks elektrilise

mänguauto. Hageja kolis 2023 jaanuaris kostja (lapse isa) juurest välja. Ta jättis

mänguauto kostja elukohta, et laps saaks mänguautot seal kasutada. 2024 mais selgus, et

kostja müüs hageja nõusolekuta mänguauto ära. Mänguauto oli hageja vara. Kostjal tuleb

hagejale hüvitada mänguauto ostuhind.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu. Mänguauto oli kingitus lapsele tema sünnipäevaks. Kostjale

teadaolevalt rahastasid auto ostu lisaks lapse emale ka lapse vanavanemad ja tädi. Pärast

lasteaeda laps enam mänguautot ei kasutanud ja see seisis kasutuna kostja garaažis.

Mänguauto oli halvas seisukorras. Laps tahtis saada spordi tegemiseks vajalikke

seadmeid. Laps ja kostja arutasid küsimust ja leidsid, et üks rahastamise allikaid võiks olla

mänguauto müük. Mänguauto müüdi hinnaga 120 eurot ja laps on selle raha eest saanud

erinevaid asju. Mänguauto näol ei olnud tegemist hageja varaga, mistõttu ei ole hagejale

kahju tekkinud.

Maakohtu otsus

3. Harju Maakohus jättis 13.01.2025 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus selgitas, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast

kohtuotsuse jõustumist.

4. Kohus märkis, et poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asja lahendamiseks oluliste

asjaolude osas:



11.05.2021 tellis hageja elektrilise mänguauto maksumusega 399,95 eurot;



2023 jaanuaris, mil hageja kolis välja kostja elukohast, jäi mänguauto kostja elukohta;



2024 mais sai hageja teada, et kostja on mänguauto võõrandanud 120 euro eest.

5. Kohus asus seisukohale, et kuna mänguauto tellis hageja, siis sai hageja selle omanikuks.

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 järgne kahjunõue eeldab omandiõiguse rikkumist. Kohus

asus seisukohale, et hageja ja lapse vahel ei saanud olla kinkelepingut, kuna laps oli 2021

alla 7-aastane, mistõttu oleks tema poolt sõlmitav kinkeleping tühine (TsÜS § 8 lg 1, § 12

lg 2). Kohtu hinnangul oli tegemist mittetäieliku kohustusega. VÕS § 4 lg 2 p 2 järgi on

mittetäielik kohustus kõlbeline kohustus, mille täitmine vastab üldisele arusaamale.

Ühiskonnas levinud üldise arusaama kohaselt võib vanema poolt oma lapsele kingituse

tegemist pidada kõlbeliseks kohustuseks. Vaidlusalust mänguautot saab kasutada üksnes

laps. Ei saa pidada eluliselt usutavaks ja tavapäraseks olukorda, kus lapse ema ostab

endale mänguauto ja annab selle lapsele üksnes kasutada. Lapsevanematel ei saa olla

mõistlikku huvi selliseid esemeid enda tarbeks soetada. Ese on soetatud 11. mail ning

poolte ühise lapse sünnipäev on 15. mail. Seega eeltooduga on põhistatud kostja

seisukoht, et tegemist oli lapse sünnipäevakingitusega. VÕS § 4 lg 3 sätestab, et

mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda. Samas ei olegi hageja

lapse vastu hagi esitanud. Ka kostja vastu esitatud hagi rahuldamisele ei kuulu.

Mänguauto on kingitud poolte ühisele lapsele, mistõttu ei ole täidetud eeldus, mille

kohaselt on rikutud hageja omandiõigust.

2(4)

Apellatsioonkaebus

6. Hageja esitas maakohtu otsusele 12.02.2025 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

7. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli mänguauto ostetud hageja poolt lapsele kasutamiseks.

Seda, et auto kuulub hagejale, kinnitab ka ostukviitung. Kuigi pooltel on ühine laps, ei

anna see kostjale õigust võõrandada hageja vara, isegi kui asi on ostetud lapsele

kasutamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata. TsMS § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus

hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega

hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja

koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Hageja nõuab kostjalt kahjuhüvitist summas 399,95

eurot. Tegemist on lihtmenetluse asjaga.

9. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. TsMS § 442 lg 10

sätestab, et TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas tehtud otsuses võib maakohus märkida,

et ta annab loa otsuse edasikaebamiseks. Sellise loa annab kohus eelkõige juhul, kui

apellatsioonikohtu lahend on maakohtu arvates vajalik ringkonnakohtu seisukoha

saamiseks mingi õigusnormi kohta. Edasikaebamise loa andmist ei pea otsuses

põhjendama. Maakohus on otsuses märkinud, et ta ei anna luba edasikaebamiseks.

Maakohus on ka selgitanud edasikaebamise korda, kuid asjaolu, et maakohus täitis

seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse,

ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda

tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta,

sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

10. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus otsuse tegemisel selgelt rikkunud

menetlusõigust ega selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Sealjuures ei rikkunud

maakohus tõendite hindamise reegleid, kui asus seisukohale, et mänguauto puhul oli

tegemist sünnipäevakingitusega lapsele. Küll aga leidis maakohus ebaõigesti, et kinkimise

näol oli tegemist mittetäieliku kohustuse täitmisega, mitte kinkelepingu sõlmimisega.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et sünnipäevakingid võivad olla kõlbelise kohustuse

täitmiseks sõlmitud kinkelepingud (Võlaõigusseadus II. Kommenteeritud väljaanne,

Tallinn 2019, lk 207). Kuigi alla 7-aastane alaealine ei saa üldjuhul ise mitmepoolseid

tehinguid teha (TsÜS § 12 lg 2), on tehingu tegemine võimalik ka seadusliku esindaja

kaudu. Kostja selgitusest nähtuvalt arutati lapsele sünnipäevaks kingituse tegemist ja

otsustati mänguauto kasuks (maakohtu 19.12.2024 istungi protokoll, tdl 81).

Ringkonnakohtu arvates võib käesoleval juhul asuda seisukohale, et kingisaaja nimel

sõlmisid lepingu lapse vanemad. Perekonnaseadusest ei tulnud vanematele takistusi lapse

3(4)

nimel sellise kinkelepingu sõlmimiseks. Asjaolu, et tegemist ei olnud mittetäieliku

kohustuse täitmisega, vaid kinkelepinguga, ei muuda aga ebaõigeks maakohtu

lõppjäreldust, et laps sai mänguauto omanikuks, mistõttu selle võõrandamine ei saanud

tekitada hagejale kahju. Seega ei toonud maakohtu poolt materiaalõiguse normi ebaõige

kohaldamine kaasa ebaõiget lahendit.

11. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul alus apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmiseks. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (TsMS § 638 lg 10). Kuna

apellatsioonkaebus on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis puudub vajadus selle

tagastamiseks.

12. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud

kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1). Tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus

määrab menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Maris Kuurberg, Iris Kangur-Gontšarov

4(4)